Upload
others
View
2
Download
0
Embed Size (px)
Citation preview
1
SISUKORD
1. SISSEJUHATUS .................................................................................................................... 2
2. KASUTATUD DOKUMENTATSIOON NING ALLIKAD ................................................ 3 3. LÜHIKE AJALOOLINE ÜLEVAADE JA KIRJELDUS ..................................................... 4 4. KIRJELDUS, SEISUKORD, UURIMIS-PROJEKTEERIMISVAJADUS JA
MUINSUSKAITSE ERITINGIMUSED ................................................................................... 8 4.1. Hoone ümbrus ................................................................................................................. 8
4.2. Katusekandmik ja - kate ................................................................................................ 10 4.3. Korstnad ja küttekolded ................................................................................................ 12 4.4. Vundament ja välisseinad .............................................................................................. 15
4.5. Välisuksed (VU) ............................................................................................................ 19 4.6. Aknad (A) ...................................................................................................................... 22 4.7. Siseuksed (SU) .............................................................................................................. 26 4.8. Laed ............................................................................................................................... 30
4.9. Siseseinad ja viimistlus ................................................................................................. 35 4.10. Põrandad ...................................................................................................................... 41 4.11. Trepid .......................................................................................................................... 44 4.12. Sisustus ........................................................................................................................ 46
4.13. Muinsuskaitse eritingimuste kehtivus ......................................................................... 50 5. MUINSUSKAITSE ERITINGIMUSTE KOOND .............................................................. 51 6. VÄÄRTUSLIKE DETAILIDE JA KONSTRUKTSIOONIDE LOEND KOOS
PLAANIDEGA ........................................................................................................................ 57
7. FOTODE JA ILLUSTRATSIOONIDE NIMEKIRI ............................................................ 63 8. LISAD .................................................................................................................................. 67
2
1. SISSEJUHATUS
Porkuni mõisa viinavabrik asub Lääne-Viru maakonnas, Tamsalu vallas, Porkuni külas,
aadressil Viinavabriku tee 14. Hoone paikneb Porkuni mõisa peahoonest u 400 m põhja
suunas. Vistla-Kullenga tee jääb sellest omakorda u 50 m põhja poole. Viinavabrik asetseb
kirde-edela suunaliselt, esifassaadiga kagu suunas (allpool selguse huvides kokkuleppeliselt
ida-lääne suunaliselt, esifassaadiga lõuna suunas). Hoone mõõdud on: pikkus 37,10 m; laius
15,25 m, millele lisandub põhja pool eenduv maht mõõtudega 4,20 x 12,36m.
19. sajandil rajatud hoone on arhitektuurimälestisena kaitse all (reg. nr. 15858). Tegemist on
võrdlemisi autentsel kujul säilinud siinse mõisakompleksi majandushoonete ringi kuulunud
ehitisega.
Viinavabriku lähiümbruses on kultuurimälestistena riikliku kaitse all ka viinakelder (reg. nr.
15859 ) ja puutöökoda (reg. nr. 15860). Ülejäänud mõisakompleksi kuuluvad kaitsealused
hooned jäävad vabrikust lõuna- ja ida poole.
Käesolevad eritingimused on koostatud, et võiks alustada hoone restaureerimiseks vajaliku
projektdokumentatsiooni koostamisega.
Hetkel seisab hoone tühjana, kuid omanik on tellinud juba katuse projekti. Valminud on
geodeetiline alusplaan. Hoone juurde on toodud ka uus elektriühendus ja tsentraalne veevärk
ning kanalisatsioon. Endisesse viinavabrikusse on kavas rajada majutus- ja toitlustusasutus
ning väike temaatiline muuseum ja kultuuriürituste korraldamise paik. Selline lähenemine on
vaadeldava ajaloolise hoone puhul igati õigustatud ja aktsepteeritav.
Hoone tehnilist seisukorda võib hetkel lugeda üldjoontes rahuldavaks. Viimati inspekteeris
hoonet 26.05.2010. a. Muinsuskaitseameti restaureerimis- ja arendusosakonna nõunik Jaan
Vali, kes märkis: „Hoone eterniidist katus hakkab amortiseeruma. Katuses on üksikuid auke,
puuduvad katuse viiluotsa lauad. Hoone ümbrus on korrastamata ja võsas. …“
Väliuuringud teostati 2013. a. mais.
VIINAVABRIK
Põhikaart ja ortofoto
Väljavõtted Maa-ameti kaardilt
Mälestis M: 1:6402
3
2. KASUTATUD DOKUMENTATSIOON NING ALLIKAD
Muinsuskaitseamet:
Kultuurimälestiste riiklik register http://register.muinas.ee/
Porkuni. Rakvere raj. M- 735
Ajalooarhiiv:
План шлоссъ Боркгольмскаго винокурннаго завода. 1888года. EAA 33-3-1763
Special Karte von einem Theile der Hofländereiendes privaten Gutes Schloss-
Borkholm. Buschmann, L. 1886. EAA 3724-4-1707
Von Rennenkampff´ide vapp Ajalooarhiivi Raamatukogu A II 50-2 Nr. 27
Kirjandus: Ibius, O. Ühe tööstusharu ajaloost. Tallinn, 1977.
Kütt, A. Eesti mõisad ja viinaajamine – värvikas seik meie ajaloost. – KesKus. 10,
2011.
Särg, A. Lääne-Virumaa mõisad ja mõisnikud. Tallinn, 2007.
Muu:
Hoone plaanimaterjal omanikult. Leht nr 1-6. 18.06.1997. M:1:100.
Portaal „Eesti mõisad“ http://www.mois.ee/viru/porkuni.shtml
Vikipeedia. Vaba entsüklopeedia. http://et.wikipedia.org/
4
3. LÜHIKE AJALOOLINE ÜLEVAADE JA KIRJELDUS
1479. aastal rajas Tallinna piiskop Simon von der Borch Valgejõe alguseks oleva Porkuni
järve saarele oma pealinnuse. Rajaja nime järgi hakati kohta kutsuma Borkholmiks, mis eesti
keeles mugandus Porkuniks. Linnus purustati Liivi sõjas ning seda hiljem enam ei taastatud.
Kaasajal on sellest säilinud ainult viiekorruseline väravatorn. Hilisematel sajanditel asus
Porkunis rüütli- ehk eramõis, mis on kuulunud nii von Tiesenhausenite, von Ungern-
Sternbergide kui ka von Essenite valdusse. Alates 1869.
aastast kuni võõrandamiseni 1919. a oli mõis von
Rennenkampffide omanduses, selle viimane omanik oli
Ewald von Rennenkampff. Tema käsutuses oli osa
mõisasüdamest kuni 1939. a ümberasumiseni.
Mõisasüda paikneb keskaegsest piiskopilinnusest
mõnikümmend meetrit lõuna pool, hõlmates järvesaare
lõunapoolse otsa. Alates 1920test aastatest kuni 2011.
aastani oli mõisa peahoone vaegkuuljate kooli päralt.
Säilinud on mitmeid 19. sajandi alguse kõrvalhooneid. Osa
kõrvalhooneid (sh viinavabrik) asetseb väljaspool
järvesaart.1
1. Von Rennenkampff´ide vapp.2
Eesti aladel hoogustus viinapõletamine pärast liitmist Venemaaga. 1765. aastal andis
Katariina II välja ukaasi, mille kohaselt tohtisid viina valmistada "ainult aadlikud ja rohkem
mitte keegi". Eesti mõisates oli juba 1799. aastaks 731 viinakööki (85%-l mõisatest). Aastas
toodeti kuni 680 000 pange (8,2 miljonit liitrit). Viin müüdi Venemaa joogikohtades. Esimene
eestikeelne õpetus viinapõletamiseks on teada aastast 1772 („Öppetus kuida wisi pölle viin
tehhakse”. Friedrich Wilhelm v. Sivers. Põltsamaa. 1772, 8 lk – ei ole säilinud). 19. sajandi
algusest muutus viin pidevalt paremaks. Oma panuse andis selleks Tartu Ülikooli esimene
rektor Georg Friedrich Parrot, kes teatas 1801. aastal piirituse täieliku destilleerimise
leiutamisest. Esimene aurujõul töötav destillaator rajati 1817. aastal maamõõtja ning
mõisarentniku Andreas Lamberti projekti järgi Raadi mõisa juurde ning seal saadi 1850.
aastal Eestis esmakordselt ka puhas piiritus. 1825. aastal tehti esimesed katsed kasutada
viinaajamiseks vilja asemel kartulit. Paarkümmend aastat hiljem algas Eesti piiritusetööstuses
enam kui sajandi kestnud kartuli võidukäik. 1830. aastatel läks Eestimaal mõisa
viinavabrikutesse umbes pool mõisa teraviljast ja peaaegu kogu kartulisaak, Liivimaal
mõningal määral vähem. Tähtsaks viinapõletamise piirkonnaks kujunes tänu Peterburi turu
lähedusele ka Virumaa. Viinaköögi praaka tarvitati härgade nuumamiseks.3 Seega andis
viinaajamine lausa kolmekordset tulu: nii saadi piirituse algmaterjaliks oleva vilja eest hoopis
kõrgemat hinda kui niisama aidast müües, lisaks võimaldas tootmise käigus tekkiv praak
pidada ülal suuremat hulka kariloomi ning lõpuks suurenes nuumtallidest välja veetava
sõnniku tõttu ka põldude viljakus. Pärast 1863. aasta aktsiisimaksu kehtestamist suleti pea
kolmandik mõisa viinaköökidest. Allesjäänutes vahetati põhjalikult välja sisustus ja juurutati
kaasaegsem tehnoloogia, tootmine hakkas koonduma järjest enam linna vabrikutesse.4
1 Portaal „Eesti mõisad“ http://www.mois.ee/viru/porkuni.shtml
2 Ajalooarhiivi Raamatukogu A II 50-2 Nr. 27
3 http://et.wikipedia.org/wiki/Viin_%28jook%29
4 Kütt, A. Eesti mõisad ja viinaajamine – värvikas seik meie ajaloost. – KesKus. 10, 2011.
5
Viinapõletamise tehnoloogia püsis pikka aega üsna muutumatuna. Põhimõtteliselt toimus see
18. sajandi II poolel järgnevalt: Jahust ja jahvatatud linnastest valmistati tõrres kuuma vee
lisamisel meski. Siis riputati segule kuiva jahu kord peale ja lasti sellel paar tundi seista.
Seejärel klopiti segu veel tugevamini ning lisati ülejäänud linnased ja jahu. Kui meski oli
piisavalt jahtunud, lisati sellele pärm ning kaeti tõrs hoolikalt kinni ja lasti umbes kaks
ööpäeva käärida. Seejuures tuli tähelepanelikult valvata, millal käärimine lõpeb. Kogenud
viinapõletajad oskasid õiget aega tabada meski välimuse ja lõhna järgi. Destilleerimiseks
tõsteti käärinud meski vasest nn praagakatlasse, mille alla süüdati tuli. Kuna leek kuumutas
tugevasti katla põhja, tuli karta meski põhjakõrbemist. Selle vältimiseks segati meskit
keemahakkamiseni. Kui meski oli keema hakanud, siis pandi katlale kiiresti kiiver peale. Nn
kübar e kiiver oli varustatud torudega auru väljajuhtimiseks. Destilleerimine toimus aeglaselt
väikesel tulel. Esmase destilleerimise produkt oli puskar, mis sisaldas palju vett ja
kõrvalaineid. Sellel oli vastik hapu ja õline maitse. Puskar tuli lihtviina saamiseks veel kord
destilleerida. Piiritust saadi omakorda lihtviina destilleerimisel.5
19. sajandil aset leidnud olulisimaks muudatuseks oli üleminek auruga destilleerimisele.
Sajandi keskpaiku levis aga ka auru abil meski valmistamine. Kuna uus destilleerimisviis
võimaldas saada toorpiiritust korduvate üledestilleerimisteta, siis oli praktiliselt tegemist
viinaköökide ümberkujundamisega piiritustehasteks. Ka kartulite kasutuselevõtt tingis
tehnoloogia muutmist. Kui teravilja ettevalmistamine (jahvatamine, linnaste valmistamine) oli
omaette tööprotsess, siis kartulite ettevalmistamine (pesemine, keetmine, peenestamine)
sündis meskivalmistamisega vahetus seoses, oli õieti selle üheks astmeks. Kartulid pesti ja
seejärel keedeti pehmeks tavaliselt mitte vees vaid aurus. Keedutõrres oleva avause läbi juhiti
pehmeks keedetud kartulid nn pressimismasinasse. See koosnes kahest valtsist, mis pigistasid
kartulid purduks. Saadud puder langes pressi alla kasti ja kanti meskitõrde. Viimases
peenestati suuremaid kartulitükke veel käsitsi spetsiaalsete mõladega. Käärimistõrde tõstmisel
lasti meski läbi sõela. Lisati vesi ja jahud ning aurutati meski täieliku küpsemiseni, so kuni
jahu maitse oli kadunud ja meski maitses meeldiv-magusalt. Seejärel segati meskit ja tõsteti
see meskitõrrest käärimistõrde. Seal klopiti seda veel kord tugevasti, kuni tekkis hapukas
maitse. Siis algas jahutamine. Meskit kääritati pärmiga ja meski segatisega, mis oli
valmistatud meskitegemise ajal. Kartuleid tarvitati viinapõletamiseks koos teraviljaga, so
teravilja ja linnasejahuga. Algul valmistati tavalisel viisil teravilja ja linnaste jahust meski ja
sellesse lisati kuum kartulipuder meski aurutamise ajal. Meski destilleeriti käärimis- ehk
praagatõrres. Saadud puskar destilleeriti selitustõrres. Nii saadi toorpiiritus kangusega 68-
85°.6
19. sajandil rajatud Porkuni mõisa viinavabriku hoone ehitus- ja ajaloo kohta teateid napib.
Millal hoone täpselt ehitati, pole teada. 1888. aastast pärinevalt venekeelselt plaanilt (lisad 1
ja 2) loeme, et sama aasta 18. augustil vaatas Eestimaa kubermanguvalitsus läbi
olemasolevale viinavabrikule juurde ehitatava aurukatelde ruumi plaani ja kinnitas selle koos
mõningate muudatusettepanekutega (ruumile lisati kaks aknaava ning II korrusele pidi viima
kas kivi- või metalltrepp). Plaani kinnitasid allkirjadega kubermangu insener, arhitekt ja
sekretäri kohusetäitja. Siit näeme, et hoone esimesel korrusel paiknesid linnaste ait ja kuivati,
masinateruum, aurukatelderuum, kartulikelder ja teine väiksem kelder.
Aurukatel ja küttekolle vajasid endisega võrreldes kütet ainult kolmandiku: endise 150-160
sülla asemel 50-60 sülda. Saadud soojust kasutati ühtlasi kuivatis linnaste kuivatamiseks.7
5 Ibius, O. Ühe tööstusharu ajaloost. Tallinn, 1977. Lk 37-38.
6 Samas, lk 74-76.
7 Samas, lk 70.
6
Teisel korrusel paiknesid piiritusemeistri eluruumid, veski, kuivati ja kääritamisruum.
Kõrvalhoonetena näeme plaanil (lisa 2) turbaaita, õleküüni ja hobusetalli.
Kuna viinapõletamine tarbib suurel hulgal kütust, muutus küttepuude hankimine juba 18.
sajandil üpris keeruliseks. Nii väitis A. v. Hueck, et viin on mõne aastakümne jooksul metsi
kiiremini harvendanud, kui seda oleks suutnud kõige agaram põlluharimine ühe sajandiga.
Puude asemel hakati põletama kändusid, hagu ja turvast.8
Talli ja õleküüni näeme ka 1886. a. plaanil, kuhu on hiljem (tõenäoliselt 1920ndatel aastatel)
juurde kirjutatud „Wiinawabrik“, „Härjatallid“ ja „Wiina kelder“, kuid siin paiknevad nad
mitte viinavabrikust lõuna pool, vaid hoopis idas, mis vastab ka tegelikkusele (lisa 3).
1928. aastast pärineval fotol (foto 2) on näha, et tall seisab varemeis — katus puudub.
Tundub, et hoonet seejärel enam ei taastatudki, kuna tänasel päeval näeme viinavabriku
kõrval üksnes nn viina keldrit.
2. Vaade läänest 1928. a. (Foto: Toivo Halliku kogu)
Millal viinavabrikut W-poole laiendati, keldri ette pultkatusega juurdeehitus rajati ning keskossa
viiluga ärkel, pole teada. Ilmselt 1920ndatest pärineval fotol (foto 3) näeme O-osas kahe- ning
kesk- ja W-osas kolmekorruselist viilkatusega hoonet, mille esi- ja tagafassaadil paiknevad lisaks
katusest välja ulatuvad ärklid. Katusekatteks on laast. Katuse O-osas asuvad mitmed
piiritusevalmistamise seadmetega seotud ventilatsioonikorstnad, W-osas paar tavalist korstnapitsi
ning hoone keskel kõrgub sihvakas ülespoole ahenev neljatahuline paekivikorsten, mille ülaosa on
juba siin laotud punastest tellistest. Masinaruumil näeme kõrgeid läbi kahe korruse ulatuvaid
ümarkaarseid aknaid.
3. Porkuni piirituse wabrik 1920ndatel (?) (Foto: Jaan Vali kogu)
8 Ibius, O. Ühe tööstusharu ajaloost. Tallinn, 1977. Lk 37.
7
1984. aastast pärineval fotol on ventilatsioonikorstnad ilmselt koos katusekatte vahetusega
eemaldatud. Samuti on „kaduma läinud“ eelmisel pildil näha olev pääsusilm-katuseuuk.
Nõukogude perioodil kuulusid järvest ida pool paiknevad mõisa kõrvalhooned Põdrangu
sovhoosile.9 Nõnda oli nimetatud sovhoosi hallata ka kõnesolev viinavabrik, mille
läänepoolse osa II korrusel paiknesid korterid ning keskosas asus jahuveski.
4. Vaade viinavabrikule ja viinakeldrile lõunast 1984. a. (Foto: KRPI)
Viinavabriku näol on tegemist suure, osaliselt kahe-, osaliselt kolmekorruselise krohvitud
seintega maa-, pae- ja telliskiviehitisega. Eterniitkatuse keskelt, viiluharjalt väljub kõrge
korsten, 3 korstnapitsi paiknevad katuse W-osas, eluruumide kohal. (Lisa 4) Hoonel on
mitmeid erineva suurusega aknaid, milledest osad on nõukogude perioodil telliskividega kas
osaliselt või täielikult kinni müüritud.
5. Aerofoto põhja poolt. (Foto: Toivo Halliku kogu)
Hoone ruumiprogramm on küllaltki keerukas ja eriilmeline (vt lisad 5-7). Läbi I ja II korruse
ulatub kõrge ja avar endine masinaruum (ruum nr 1), millest O-poole jäävad võlvitud keldrid
(nr 3, 4 ja 4a) ning N-poole läbi kolme korruse ulatuv kartulielevaator, kus paiknevad lisaks 2
destilleerimiskatelt (nr 5, 14 ja 13). Kesksest ruumist W-poole jääb eeskoda (nr 6), jahuveski I
korrus (nr 8) ning 2 betoonseinte ja lagedega keldrit (nr 7 ja 9). Ruum nr 9 on lisaks teadmata
ajal vahelaega poolitatud (ruum 9/10). Omaniku sõnul rajati siia tsiviilkaitse varjend. II
korruse O-poolseim ruum on olnud kasutusel ilmselt kääritamisruumina. Ruum nr 11 on
jahuveski II korrus, millest W-poole jääb 4 korterit. Pööningul paikneb jahuveski III korrus
ning kartulipesu masina ruum (nr 13).
9 Porkuni. Rakvere raj. M- 735
8
4. KIRJELDUS, SEISUKORD, UURIMIS-PROJEKTEERIMISVAJADUS JA
MUINSUSKAITSE ERITINGIMUSED
4.1. Hoone ümbrus
KIRJELDUS
Hoone asub maalilise Porkuni järve põhjakaldal (järv u 10 m kaugusel). (Foto 6) Maja
asetseb kruusakattega Viinavabriku tee ja Järve tänava nurgal. Kullenga-Vistla maantee
jääb hoonest u 50 m N-poole. Majast W-poole jääb madalam ala, kuhu on omaniku
sõnul kavandatud rajada ohustatud haruldase liigi, mudakonna tiik. Hoone N-küljel
kasvab võsa (foto 7). Lisaks kõrgemal künkal nõukogude perioodist pärinev veepuhasti
(foto 8). O-fassaadi ees maakividest laotud ramp, kuhu peale said talumehed hõlpsasti
kartulikoormatega sõita ja sealt kartulid otse keldrisse kallutada (foto 9).
SEISUKORD
Maapind on hoone vahetus ümbruses ebaühtlane. N-seina ääres rusukuhjatised ja
pealetungiv võsa. W-seina ääres sügav lohk (lampkasti auk). O-seina ja rambi vahel ning
viimase peal on kasvama hakanud väiksemad puud ja põõsad.
UURIMIS- JA PROJEKTEERIMISVAJADUS
Vertikaalplaneeringu projekt.
Rambi korrastamise tööjoonised.
Rajatava mudakonnadele mõeldud tiigi planeering koostöös kohaliku
keskkonnateenistusega.
ERITINGIMUSED
4.1.1. Korrastada hoone vahetu ümbrus – eemaldada võsa ning seintele liiga lähedal
kasvavad puud-põõsad.
4.1.2. Teostada vertikaalplaneering.
4.1.3. Korrastada ramp (vt tööjoonised).
4.1.4. Eemaldada hoonest N-pool paiknev puhasti.
4.1.5. Lubatud hoonest NW-poole mudakonnade tiigi rajamine (vt planeering).
6. Vaade lõunast üle järve.
9
7. Võsastunud N-külg.
8. Puhasti.
9. Ramp O-fassaadil.
10
4.2. Katusekandmik ja - kate
KIRJELDUS
Hoone põhimahul on pennsarikas konstruktsioonis viilkatus, mida on hiljem ajutiste
tugipostide ja prussidega toestatud (foto 10). Katuse W-osast väljub 3 korstnapitsi ning
keskosas kõrgub võimas vabrikukorsten.
Pennsarikas konstruktsioonis on ka esi- ja tagafassaadi eenduvad katuseosad (foto 11).
Keldri laiendust (nr 4a) katab lihtne pultkatus (foto 12).
Katusekatteks on algselt olnud laast, millele on hiljem lisatud eterniit. Osa algseid
sarikaid on aja jooksul välja vahetatud. Vanad sarikad tunneb ära ristlõike ja
profileeritud otste järgi. Nii on S-fassaadi W-osas säilinud 10 algset ja 1 hilisem (samuti
profileeritud otsaga) sarikas; O-osas aga vaid 2 algset sarikat. N-fassaadil on vanu
sarikaid alles 7 ning hilisemaid profileeritud otstega 9. (Foto 13) N-pool paikneval
eenduval hoonemahul näeme 5 paari algseid sarikaid (foto 14). Keldri laiendusel
eterniitkatus.
Hoonel puuduvad vihmaveerennid ja -torud.
SEISUKORD
Katusekandmiku seisukord on visuaalsel vaatlusel rahuldav. Esinenud on läbisadusid,
kuid hetkel on amortiseerunud eterniitkate avariilisemates kohtades lapitud (foto 15).
Viilulauad amortiseerunud, osaliselt puuduvad.
UURIMIS- JA PROJEKTEERIMISVAJADUS
Katusekandmiku insenertehniline uuring ja lahendus kivikatuse paigaldamiseks.
Katuseuukide (eeskujuks võtta ajalooline foto nr 3) ja -akende tööjoonised.
Sadevetesüsteemi tööjoonised.
Rajatava trepikoja katuse tööjoonised.
ERITINGIMUSED
4.2.1. Hoone välisgabariitide muutmine ei ole lubatud. Peale-, juurde- ja ümberehitused
on keelatud, kui ei ole lubatud teisiti.
4.2.2. Säilitada ja restaureerida kõikide hoonemahtude ajalooline katusekuju ja
tarindusviis.
4.2.3. Säilitada maksimaalselt katuste kandekonstruktsioonid, tagada kõikide elementide
kandevõime.
4.2.4. Restaureerimismeetod olgu proteesimine olemasolevaga võimalikult sarnase
ristlõikega kvaliteetse (sh kuiva) puiduga.
4.2.5. Katta kõik katused punase S-katusekiviga. Soojustuskihid lubatud paigaldada
sissepoole.
4.2.6. Põhimahu katuse S-küljele lubatud ajaloolise eeskujul (vt foto 3) rajada neli
pääsusilm-tüüpi (segmentkaarset, kolmese ruudujaotusega) katuseuuki (vt tööjoonised).
4.2.7. Põhimahu katuse N-küljele lubatud katuseakende paigaldamine (vt tööjoonised).
4.2.8. Keldri laienduse katusele lubatud ühe katuseakna paigaldamine mis võimaldaks
aken A21 töötada ruumi valgustajana.
4.2.9. Paigaldada sadevetesüsteem (vt tööjoonised).
4.2.10. W-fassaadi ette rajatavale trepikojale projekteerida ajaloolist katusejoont (jälg
seinal nähtav) järgiv viilkatus (vt 4.4.17. ja tööjoonised).
11
10. Põhimahu katusekandmik. 11. Veski-osa katusekandmik.
12. Katused N-küljel. 13. Katusekate koos algsete sarikaotstega.
14. N-poolse hoonemahu räästas. 15. Kahjustused.
12
4.3. Korstnad ja küttekolded
KIRJELDUS
o Korsten nr 1 paikneb katuse S-küljel vahetult W-viilu lähistel. Punastest tellistest
korstnapitsil on astmeline ülaosa ja sokkel (foto 16). Korstnajalg on pööningu
osas laotud krohvimata silikaatkividest (foto 17).
o Korsten nr 2 paikneb katuse S-küljel. Punastest tellistest korstnapitsil on
astmeline ülaosa ja sokkel (foto 18). Korstnajalg on pööningu osas laotud
krohvimata silikaatkividest (foto 19). Ruumis nr 9/10 on korstnajalg märgatavalt
laiem ja krohvitud ning viimistletud valge värviga (foto 20).
o Korsten nr 3 paikneb katuse N-küljel. Punastest tellistest korstnapitsil on
astmeline ülaosa ja sokkel (foto 21). Korstnajalg on pööningu osas laotud
krohvimata silikaatkividest (foto 22). Ruumis nr 9/10 on korstnajalg märgatavalt
laiem ja krohvitud ning viimistletud valge värviga (foto 20).
o Korsten nr 4 näol on tegemist kõrge 4-tahulise ülespoole aheneva paekividest
vabrikukorstnaga, mille ülaosa on laotud punastest tellistest. Korstna sokli- ja
keskosa (ülaosa vajab veel lähemat uurimist) on kaetud klambrite ja
raudtrossidega fikseeritud voodermüüritisega. (Foto 23) Paekividest korstnajalg
on krohvitud lubikrohviga ja viimistletud mitmes kihis valge lubivärviga.
Ruumis nr 1 on korstnajala sisse müüritud mitmeid metalldetaile. (Foto 24).
o Ahi nr 1 ruumis nr 9 näeb kerisahju moodi välja (foto 25).
o Pliit nr 1 koos soemüüriga ruumis nr 16 (foto 26).
o Pliit nr 2 koos soemüüriga ruumis nr 16 (foto 27).
o Ahi nr 2 ruumis nr 20: sileplekiga kaetud ümarahi (foto 28).
o Pliit nr 3 koos soemüüriga ruumis nr 20 (foto 28).
o Pliit nr 4 koos soemüüriga ruumis nr 22 (foto 29).
o Ahi nr 3 ruumis nr 22: sileplekiga kaetud ümarahi (foto 30).
SEISUKORD
o Korsten nr 1 ja nr 2 pitsi seisukord on halb – kivide vahelt mört osaliselt välja
pudenenud, üksikud kivid alla varisenud, osad kivid kahjustunud. Korstnajala
seisukord tundub visuaalsel vaatlusel olevat rahuldav.
o Korsten nr 3 pitsi seisukord on üldiselt rahuldav, va S-külje ülaosa, kust on
mõned kivid alla pudenenud. Korstnajala seisukord tundub visuaalsel vaatlusel
olevat rahuldav.
o Korsten nr 4 seisukord on halb: ülaosas tellised kahjustunud ja osaliselt alla
varisenud, vertikaalmõrad; allpool on kivide vahesid mördiga vuugitud; sokli
alaosas voodermüüritis osaliselt alla varisenud. Klambrid ja trossid
korrodeerunud. Korstnajalas vertikaalmõrad, viimistluskihid osaliselt irdunud.
o Ahi nr 1 seisukord on rahuldav.
o Pliit nr 1 koos soemüüriga on rusudes.
o Pliit nr 2 koos soemüüriga seisukord on halb – pliidiraud puudub.
o Ahjude nr 2 ja 3 seisukorda ei ole visuaalsel vaatlusel võimalik hinnata. Plekk ja
metalldetailid on korrodeerunud.
o Pliit nr 3 ja 4 seisukord on avariiline. Soemüüri seisukorda ei ole visuaalsel
vaatlusel võimalik hinnata.
UURIMIS- JA PROJEKTEERIMISVAJADUS
Väikeste korstnapitside ja –jalgade tehnilise seisukorra hinnang.
Suure korstna insenertehniline ekspertiis.
13
Korstnapitside plekist mütside tööjoonised.
Uute küttekollete tööjoonised.
ERITINGIMUSED
4.3.1. Säilitada korstnapitside ja -jalgade olemasolevad asukohad, kui ei ole lubatud
teisiti.
4.3.2. Vajadusel on lubatud korstnajalgade ja –pitside (nr 1-3) olemasolevate eeskujul
uuesti üles ladumine (vt tehnilise seisukorra hinnang). Korstnapitsid laduda punastest
tellistest, mitte krohvida, korstnajalad krohvida lubikrohviga.
4.3.3. Paigaldada kõikidele korstnapitsidele võimalikult silmatorkamatud plekist mütsid
(vt tööjoonised).
4.3.4. Lubatud korsten nr 1 lammutamine.
4.3.5. Restaureerida korsten nr 4 kasutades selleks olemasolevatega võimalikult
sarnaseid kive. Metalldetailid töödelda roostetõrjevahendiga, kasutamiskõlbmatute
asemele valmistada olemasolevate eeskujul uued.
4.3.6. Lubatud korsten nr 4 jalga ruumis nr 1 kamina rajamine (vt tööjoonised).
4.3.7. Lubatud ahi nr 1 nr 2 ja nr 3 ning pliit nr 1, nr 2, nr 3 ja nr 4 koos soemüüriga
lammutamine ning uute küttekollete rajamine (vt tööjoonised). Säilitada ja taaskasutada
ahjude nr 2 ja 3 uksed.
16. Korstnapits nr 1. 17. Korstnajalg nr 1. 18. Korstnapits nr 2. 19. Korstnajalg nr 2.
20. Korstnate nr 2 ja 3 jalad ruumis nr 9/10. 21. Korstnapits nr 3. 22. Korstnajalg nr 3.
14
23. Korsten nr 4. 24. Korsten nr 4 jalg. 25. Ahi nr 1. 26. Pliit nr 1 soemüüriga.
27. Pliit nr 2 soemüüriga. 28. Ahi nr 2 ja pliit nr 3 soemüüriga.
29. Pliit nr 4 koos soemüüriga. 30. Ahi nr 3.
15
4.4. Vundament ja välisseinad
KIRJELDUS
Hoonel on suure tõenäosusega maa- ja/või paekividest vundament, mida välitööde
käigus ei avatud.
Hoone maa-, pae- ja telliskividest lubimördil laotud seinad on lubikrohvitud ning
viimistletud erinevatel aegadel eri tooni lubivärviga. Hoone vanema osa S- ja O-seinalt
leiti järgnevaid viimistluskihte: valge – söetükkidega hall – kollane – roosa (foto 31).
Hilisema osa W-seinalt: roosa – valge ning S-seinalt roosat. N-seinalt: valge – roosa –
valge. Seega võib järeldada, et viimati oli kogu ehitis viimistletud roosa lubivärviga.
o S-fassaadi W-osa on liigendatud kahe vertikaalse, ülejäänud seinast veidi
taanduva pinnaga, kus asetsevad ülestikku 3 aknaava. Mõlemas reas on 2
alumist ava silikaattellistega kinni müüritud. Ülemised avad on laudadega kinni
löödud. O-poolse alumise akna kõrval rauast hobuse sidumise rõngas. (Foto 32)
S-fassaadi keskosas 4 laudadega suletud ning üks silikaatkividega kinni
müüritud aknaava ning 2 ukseava. Lisaks ülal viiluväljas ümaraken. Seina O-
osas III korruse kõrgusel 2 elektriisolaatorit. (Foto 33) S-fassaadi O-osas 3
kõrget ümarkaarset aknaava, milledest 2 alaosa on silikaatkividega kinni
müüritud. Lisaks 2 laudadega kinni löödud ja 2 silikaatkividega kinnimüüritud
aknaava. Ukseava sillus on valatud betoonist. Seina alaosas tehtud väiksemaid
parandusi tsementmördiga. (Foto 34)
o O-fassaadi ülaosas punaste tellistega suletud ava (siit kulges algselt ilmselt
härjatalli puidust praaga renn), mille all väljaulatuv kunagise vintsi jäänus ning
selle all omakorda pööninguluuk. Veidi allpool 2 S-kujulist seinaankrut. All
silikaatkividega kinni müüritud ukseava. (Foto 35) Keldri laienduse O-seinas
punaste tellistega kinnimüüritud aknaava (foto 36).
o Keldri laienduse maakividest N-sein on laotud hoone O-osa N-fassaadi ette
sulgedes pea täielikult seal asuva aknaava (vt foto 36). Aknaava kohal ning
sellest W-pool räästaaluses tsoonis 2 I-kujulist seinankrut. Keldri laienduse
krohvimata seinas (ilmselt ka algselt) paikneb 1 ukseava. (Foto 37)
o N-fassaadi eenduva mahu seinad on laotud maa- ja telliskividest. Hooneosa on
teadmata ajal kõrgendatud ladudes sellele tellistest viiluosa, rajades aga
külgmised seinakõrgendused puidust, mida katab väljastpoolt vertikaallaudis. O-
pool III korruse kõrgusel laudadega kinni löödud aknaava. N-seinas 4 laudadega
kinni löödud aknaava. I korruse kõrgusel 4 punaste tellistega kinni müüritud
ventilatsiooniava ning 1 S-kujuline seinaankur. Kõik seinad on olnud krohvitud.
(Fotod 14 ja 38).
o N-fassaadi W-osa (vt foto 7) pilt on kirju. Seinapinnas näeme siin mitmeid eri
aegadel kinnimüüritud avasid. Viimased sulgemised on tehtud silikaattellistega.
Lisaks 3 laudadega suletud aknaava. Seinal on näha ka siin kunagi olnud
juurdeehituse jälg ning kolm I-kujulist seinaankrut. Seinast väljub 2 metalltoru.
(Fotod 39-41)
o W-fassaadi viiluosa on rõhtsatest plankudest ning krohvitud. Viilu keskmes
laudadega kinni löödud aknaava. II korruse tsoonis 2 akna- ja 1 ukseava (samuti
laudadega suletud). Fassaadil on näha seal kunagi paiknenud juurdeehituse
(trepikoja?) jälge. (Foto 44)
16
SEISUKORD
Vundamendi seisukord vajab täpsustamist.
Seinte seisukord varieerub rahuldavast halvani:
o S-fassaadil leidub mitmeid vertikaalmõrasid ning kohatist viimistluskihtide
irdumist. Keskosa akendealuses tsoonis esineb ka kivikahjustusi.
o O-fassaadil ulatuslikud viimistluskihtide irdumised, mõrad krohvipinnas.
Seinaankrud korrodeerunud. Keldri laienduse O-seinal samuti viimistluskihtide
kaod.
o Keldri laienduse N-seina seisukord on rahuldav. Kivide vahelt mört osaliselt
välja pudenenud. Tahapoole jäävas seinas olevad seinaankrud on korrodeerunud,
krohvikiht osaliselt irdunud.
o N-fassaadi eenduva mahu seinte seisukord on rahuldav. Esineb üksikuid
vertikaalpragusid. Krohvi- ja viimistluskihid suures ulatuses irdunud.
o N-fassaadi W-osa seinas leidub ohtralt mõrasid. Kõige suurem vertikaalpragu on
hoone esimese ja teise ehitusetapi vahel (foto 42). Sellest veidi O-pool
soklitsoonis varinguala (foto 43).
o W-fassaadi viiluosalt on krohv pea täielikult alla varisenud. Fassaadi kiviosa
seisukorda võib lugeda rahuldavaks.
UURIMIS- JA PROJEKTEERIMISVAJADUS
Vundamendi insenertehniline ekspertiis selgitamaks välja, kas seintes leiduvate
pragude tekkepõhjuseks on vundamendi ebastabiilsus. Ühtlasi selgitada välja, kas
seintele on tarvis paigaldada lisa-müüriankruid. Anda lahendused vundamentide
ja seinte stabiliseerimiseks.
Uue vintsi tööjoonised.
W-fassaadile trepikoja rajamise tööjoonised.
W-fassaadile I korruse tasapinda ukseava ja avatäite rajamise tööjoonised.
ERITINGIMUSED
4.4.1. Hoone välisgabariitide muutmine ei ole lubatud. Peale-, juurde- ja ümberehitused,
mis muudavad hoone algset kehandit, ei ole lubatud.
4.4.2. Uute avade rajamine on keelatud, kui konkreetsel juhul ei ole lubatud teisiti.
4.4.3. Säilitada võimalikult maksimaalselt olemasolevat originaalmaterjali (kivid, krohv,
viimistlus).
4.4.4. Restaureerimisel ja parandamisel kasutada olemasolevatega sarnaseid kive.
4.4.5. Eemaldada kõik hilisemad tsementmördiga tehtud parandused. Teha vajalikud
lubimördi ja –krohvi parandused.
4.4.6. Kasutatav lubimört ja -krohv olgu oma koostiselt, struktuurilt ja tonaalsuselt
võimalikult originaalilähedane.
4.4.7. Kõik lubikrohvitud välisseinad viimistleda soovituslikult punakasroosa
lubivärviga (värvitooni eeskujuks võtta olemasolevad värvisäilmed).
4.4.8. Avada kõik silikaattellistega suletud avad.
4.4.9. Valmistada puuduvad avatäited (vt pt 4.5 ja 4.6.).
4.4.10. Vajadusel paigaldada müüriankruid (vt insenertehniline ekspertiis).
4.4.11. Eemaldada S-fassaadi keskosa seinalt elektriisolaatorid.
4.4.12. Taastada O-fassaadil olnud vints (vt tööjoonised).
4.4.13. Kõikide seinaankrute nähtavad osad töödelda roostetõrjevahendiga.
4.4.14. Keldri laienduse N-seina mitte krohvida, kivide vahed vuukida vajadusel
lubimördiga.
4.4.15. N-fassaadi eenduva mahu N-sein jätta soovitatavalt selliseks nagu me seda hetkel
17
näeme – ehitusetapid ja kihid nähtavad.
4.4.16. Eemaldada N-fassaadi W-osa seinalt 2 metalltoru.
4.4.17. W-fassaadi ette lubatud ajaloolist juurdeehituse katusejoont järgiva trepikoja
rajamine (vt tööjoonised).
4.4.18. W-fassaadi I korruse tasapinda lubatud ukseava rajamine (vt tööjoonised).
4.4.19. Leida lahendus S-fassaadil erinevatest perioodidest pärinevate viimistluskihtide
sondaažiriba eksponeerimiseks.
31. Viimistluskihid S-seinal. 32. S-fassaadi W-osa. Hobuse sidumise rõngas.
33. S-fassaadi keskosa. 34. S-fassaadi O-osa.
35. S-fassaad. 36. Keldri laienduse O-sein.
18
37. Keldri laienduse N-sein. 38. N-fassaadi eenduv maht.
39. N-fassaadi W-osa 1. 40. N-fassaadi W-osa 2. 41. N-fassaadi W-osa 3.
42. Mõra N-fassaadil. 43. Varisenud kivid. 44. W-fassaad.
19
4.5. Välisuksed (VU)
KIRJELDUS
VU1: S-fassaadil viib ruumi nr 8. Uksel on algne leng ning 2 vertikaallaudadest
puitpõõnadel ukselehte, mille väliskülge katab horisontaalne kollakaspruuni värviga
viimistletud profileeritud punnlaudis. Sisekülje viimistlus on hall linaõlivärv, millel
veskimehe poolt kriidiga tehtud märkused. Väärtuslikud metallmanused: 4 hingetappi, 4
latthinge, riivi alus vastusega. (Fotod 45 ja 46)
VU2: S-fassaadil viib ruumi nr 6. Uksel on algne leng ning 2 vertikaallaudadest
puitpõõnadel ukselehte, mille väliskülge katab horisontaalne kollakaspruuni värviga
viimistletud profileeritud punnlaudis. Sisekülje viimistlus on hall linaõlivärv.
Väärtuslikud metallmanused: 4 hingetappi, 4 latthinge, karplukk, lukusilt. (Fotod 47 ja
48)
VU3: S-fassaadil viib ruumi nr 1. Kahe lehega vertikaallaudadest, väljastpoolt
profileeritud diagonaalse punnlaudisega kaetud nõukogude perioodist pärinev uks (foto
49).
VU4: O-fassaadil viib ruumi nr 4. Ukseava on silikaattellistega kinni müüritud, ukseleht
puudub. Ava kohal pikk metallsiin, millel liikuv vertikaallaudadest lükanduks.
Väärtuslikud metallmanused: 2 hingetappi. (Foto 50)
VU5: O-fassaadi kahe lehega pööninguluuk. Luugil on algne leng ning ilmselt 2
hilisemat päritolu vertikaallaudadest ukselehte. Väärtuslikud metallmanused: 2
hingetappi, 4 latthinge. (Foto 51)
VU6: Rauduks ühes rauast lengiga N-fassaadil viib ruumi nr 4a (foto 52).
VU7: Kinnimüüritud ukseava N-fassaadil (foto 53).
VU8: Ukseava W-fassaadi II korrusel (algselt trepikoja ja koridori vaheline uks) viib
ruumi nr 18. Säilinud on algne leng, kuid ukseleht puudub (ava on laudadega kinni
löödud). Väärtuslikud metallmanused: 2 hingetappi. (Foto 54)
SEISUKORD
VU1 seisukord on mitterahuldav: lengi alumine raampuu puudub, ukselehtedel leidub
mehaanilisi ja niiskuskahjustusi, metallmanused korrodeerunud.
VU2 seisukord on mitterahuldav: lengi alumine raampuu puudub, leng on ära vajunud,
ukselehtede alaosa niiskuskahjustustega, metallmanused korrodeerunud.
VU3 seisukord on rahuldav, metallmanused korrodeerunud.
VU4 lükanduks on täielikult amortiseerunud, siin ja metallmanused korrodeerunud.
VU5 seisukord on rahuldav, metallmanused korrodeerunud.
VU6 on korrodeerunud.
VU8 lengi seisukord on rahuldav, metallmanused korrodeerunud.
UURIMIS- JA PROJEKTEERIMISVAJADUS
Uute lengide, uste ja metallmanuste tööjoonised.
VU5 avasse kolmese ruudujaotusega topeltraamidega (4 raami) akna rajamise
tööjoonised.
Lisauste tööjoonised (lubatud ka moodsad lahendused nt klaas).
ERITINGIMUSED
4.5.1. Säilitada ja restaureerida kõik algsed avatäited koos nende juurde kuuluvate
väärtuslike metallmanustega. Puuduvad manused valmistada olemasolevate eeskujul või
ajastu analoogidele tuginedes (vt tööjoonised).
4.5.2. Uute ukseavade rajamine on keelatud, kui konkreetsel juhul ei ole lubatud teisiti
20
(vt 4.4.18).
4.5.3. Restaureerimismeetod olgu proteesimine olemasolevaga võimalikult sarnase
ristlõikega kvaliteetse puiduga.
4.5.4. Kõigi uute uste ja nende metallmanuste puhul on vajalikud tööjoonised.
4.5.5. Kõik ukselehed ja lengid kruntida linaõlikrundiga ning viimistleda soovituslikult
halli linaõlivärviga. Metallmanused töödelda roostetõrjevahendiga.
4.5.6. Eemaldada VU1 ja VU2 välisküljelt horisontaalne punnlaudis.
4.5.7. Lubatud VU3 ja VU6 eemaldamine ning uue sobiva ukse koos lengi ja
metallmanustega rajamine (vt tööjoonised).
4.5.8. Avada VU4 ukseava, rajada avasse uus sobiv uks koos lengi ja metallmanustega
(vt tööjoonised). Korrastada siin ja rajada olemasoleva eeskujul uus lükanduks.
4.5.9. Säilitada ja korrastada VU5 leng ja metallmanused. Lubatud uute ukselehtede
valmistamine (võimalik avada ja sulgeda väljastpoolt). Avasse lubatud kolmese
ruudujaotusega topeltraamidega (4 raami) akna paigaldamine (vt tööjoonised).
4.5.10. Lubatud VU7 ukseava avamine ning sinna sobiva uue ukse koos lengi ja
metallmanustega rajamine (vt tööjoonised).
4.5.11. Rajada VU8 uus sobiv ukseleht koos metallmanustega (vt tööjoonised).
4.5.12. Kõikidesse ukseavadesse lubatud olemasolevatest ustest sissepoole
soojapidavuse tõstmise eesmärgil sobivate lisauste paigaldamine (vt tööjoonised).
45. VU1 väljast. 46. VU1 seest.
21
47. VU2 väljast. 48. VU2 seest. 49. VU3.
50. VU4. 51. VU5.
52. VU6. 53. VU7. 54. VU8.
22
4.6. Aknad (A)
KIRJELDUS
Hoonel on säilinud mitmeid algseid aknalenge, kuid vaid 3 topelt ümarkaarset ja 1
kolmese ruudujaotusega aknaraam. Suur osa aknaavasid on valdavalt nõukogude
perioodil kinni müüritud. Lengid on olnud viimistletud halli ja kollakaspruuni
linaõlivärviga.
A1 ja A2: laudadega kinnilöödud aknaava S-fassaadi W-osas II korrusel. Säilinud leng.
(Foto 55)
A3, A4, A5 ja A6: silikaatkividega kinni müüritud aknaava S-fassaadi W-osas I
korrusel. (Foto 55)
A7: ümar aknaava S-fassaadi keskosa viiluväljas. Leng ja raamid puuduvad. (Foto 56)
A8, A9, A10, A11: laudadega kinnilöödud aknaava S-fassaadi keskosas III ja II
korrusel. Säilinud leng. (Foto 56)
A12: silikaatkividega kinni müüritud aknaava S-fassaadi keskosas. (Foto 56)
A13: laudadega kinnilöödud ümarkaarne aknaava S-fassaadi O-osas ukse kohal.
Säilinud impostiga leng ning 2 ümarkaarset kolmese ruudujaotusega raami. (Fotod 57 ja
58)
A14: ülaosas laudadega kinnilöödud ning alaosas silikaatkividega kinni müüritud
ümarkaarne aknaava S-fassaadi O-osas. Säilinud impostiga leng, 2 ümarkaarset kolmese
ruudujaotusega raami ning 1 kolmese ruudujaotusega raam. (Fotod 57 ja 59)
A15: ülaosas laudadega kinnilöödud ning alaosas silikaatkividega kinni müüritud
ümarkaarne aknaava S-fassaadi O-osas. Säilinud leng ja 2 ümarkaarset kolmese
ruudujaotusega raami. (Fotod 57 ja 60)
A16 ja A17: laudadega kinnilöödud aknaava S-fassaadi O-osas II korrusel. Säilinud
leng. (Foto 57)
A18 ja A19: silikaatkividega kinni müüritud aknaava S-fassaadi O-osas I korrusel. (Foto
57)
A20: punaste tellistega kinni müüritud aknaava keldri laienduse O-seinas (foto 61).
A21: laudadega kinnilöödud aknaava N-fassaadi O-osas II korrusel, jääb pea täielikult
keldri laienduse pultkatuse varju (fotod 36 ja 62).
A22: laudadega kinnilöödud aknaava N-poolse hoonemahu O-seinas III korrusel.
Säilinud leng ning seespool profileeritud piirdelauad. (Foto 63)
A23, A24, A25 ja A26: laudadega kinnilöödud aknaava N-poolse hoonemahu N-seinas
III ja II korrusel. Säilinud leng. (Foto 64)
A27: laudadega kinnilöödud aknaava N-fassaadi W-osas II korrusel. Säilinud leng. (Foto
65)
A28: silikaatkividega kinni müüritud aknaava N-fassaadi W-osas I korrusel. (Foto 65)
A29 ja A30: laudadega kinnilöödud aknaava N-fassaadi W-osas II korrusel. Säilinud
leng. (Foto 66)
A31, A32, A33 ja A34: silikaatkividega kinni müüritud aknaava N-fassaadi W-osas I
korrusel. (Foto 66)
A35: laudadega kinnilöödud aknaava W-fassaadi pööninguosas. Säilinud leng. (Foto 67)
A36 ja A37: laudadega kinnilöödud aknaava W-fassaadi II korrusel. Säilinud leng.
(Foto 67)
SEISUKORD
Säilinud lengide seisukord on rahuldav, osade lengide alumistel raampuudel esineb
pehastumist ja niiskuskahjustusi.
23
UURIMIS- JA PROJEKTEERIMISVAJADUS
Uute lengide, ajastule omase jaotusega aknaraamide ja metallmanuste
tööjoonised (eeskuju võtta ajalooliselt fotolt nr 3).
Akende veeplekkide tööjoonised.
ERITINGIMUSED
4.6.1. Uusi aknaavasid ei ole lubatud rajada.
4.6.2. Säilitada ja restaureerida kõik olemasolevad lengid ja raamid.
4.6.3. Restaureerimisel kasutada võimalikult kõrgekvaliteedilist okaspuitu.
4.6.4. Lengid ja raamid kruntida linaõlikrundiga ja värvida linaõlivärviga – lengid
soovituslikult hallid, raamid valged. Välimistel raamidel klaasid kittida linaõlikitiga.
Sisemistele raamidele lubatud soovi korral pakettklaaside paigaldamine. Kui neid ei
paigaldata, siis ühekordsed klaasid kittida samuti linaõlikitiga.
4.6.5. Avada kõik kinnimüüritud aknaavad.
4.6.6. A1, A2, A8, A9, A10, A11, A16, A17, A22, A23, A24, A25, A26, A27, A29,
A30, A35, A36 ja A37 avasse valmistada kolmese ruudujaotusega topeltraamid (4
raami) koos metallmanustega. Vt tööjoonised.
4.6.7. A3, A4, A5, A6, A18, A19, A31, A32, A33 ja A34 avasse valmistada leng ja
neljase ruudujaotusega topeltraamid (4 raami) koos metallmanustega. Vt tööjoonised.
4.6.8. A7 avasse valmistada leng ning neljase ruudujaotusega topeltraamid (2 raami)
koos metallmanustega. Vt tööjoonised.
4.6.9. A12 ja A21 avasse valmistada leng ja kolmese ruudujaotusega topeltraamid (4
raami) koos metallmanustega. Vt tööjoonised. A21 saab valguse keldri laienduse
katusele paigaldatavast katuseaknast (vt 4.2.8.).
4.6.10. A13 avasse valmistada neljase ruudujaotusega topeltraamid (4 raami) koos
metallmanustega. Vt tööjoonised.
4.6.11. Avada A14 silikaatkividega kinni müüritud alaosa. Valmistada puuduv impostiga
lengiosa ja 7 kolmese ruudujaotusega raami koos metallmanustega. Vt tööjoonised.
4.6.12. Avada A15 silikaatkividega kinni müüritud alaosa. Taastada lengi ülaosas
puuduv impost ning valmistada ava alumisse ossa puuduv impostiga leng. Valmistada
kolmese ruudujaotusega topeltraamid (8 raami) koos metallmanustega. Vt tööjoonised.
4.6.13. A20 avasse valmistada leng ja kolmese ruudujaotusega topeltraamid (6 raami)
koos metallmanustega. Vt tööjoonised.
4.6.14. A28 avasse valmistada leng ja kolmese ruudujaotusega topeltraamid (4 raami)
koos metallmanustega. Vt tööjoonised.
4.6.15. Paigaldada kõikidele akendele veeplekid.
24
55. A1, A2, A3, A4, A5, A6. 56. A7, A8, A9, A10, A11, A12.
57. A13, A14, A15, A16, A17, A18, A19.
58. A13 seest. 59. A14 seest. 60. A15 seest.
25
61. A20. 62. A21 seest. 63. A22 seest.
64. A23, A24, A25 ja A26. 65. A27 ja A28. 66. A29, A30, A31, A32, A33 ja
A34.
67. A35, A36 ja A37.
26
4.7. Siseuksed (SU)
KIRJELDUS
Enamus hoone siseustest on hävinenud. Säilinud on vaid lengid.
SU1: vertikaallaudadest puitpõõnadel kahe lehega uks ruumide nr 1 ja 6 vahel.
Viimistletud halli linaõlivärviga. Väärtuslikud metallmanused: 4 latthinge, 4 hingetappi.
(Foto 68)
SU2: vertikaallaudadest puitpõõnadel uks ruumide nr 1 ja 3 vahel. Viimistletud halli
linaõlivärviga. Väärtuslikud metallmanused: 2 latthinge, 2 hingetappi. (Foto 69)
SU3: leng ruumide nr 1 ja 2 vahel. Viimistletud halli linaõlivärviga. Väärtuslikud
metallmanused: 2 hingetappi. (Foto 70)
SU4: vertikaallaudadest puitpõõnadel uks ruumide nr 1 ja 2 vahel. Viimistletud halli
linaõlivärvi ja valge lubivärviga. Väärtuslikud metallmanused: 2 latthinge, 2 hingetappi.
(Foto 71)
SU5: silikaatkividega kinnimüüritud ukseava ruumide nr 4a ja 5 vahel (foto 72).
Vertikaallaudadest puitpõõnadel uks on hetkel irdne. Väärtuslikud metallmanused: 2
latthinge, 1 hingetapp (seinas). (Foto 73)
SU6: kõrge ava ruumide nr 1 ja 5 vahel on suletud osaliselt vertikaallaudisega (foto 74).
SU7: leng ruumide nr 6 ja 7 vahel (foto 75).
SU8: ava ruumide nr 6 ja 8 vahel (foto 76). Leng on avast välja lõhutud (foto 77).
Väärtuslikud metallmanused: 2 hingetappi.
SU9: leng ruumide nr 6 ja 9 vahel. Viimistletud halli linaõlivärviga. Väärtuslikud
metallmanused: 2 hingetappi. (Foto 78)
SU10: vertikaallaudadest puitpõõnadel uks ruumist nr 12 pööningu O-poolsesse ossa.
Väärtuslikud metallmanused: 2 latthinge, 2 hingetappi, kramp. (Foto 79)
SU11: vertikaallaudadest puitpõõnadel uks pööningul ruum nr 13 ees. Väärtuslikud
metallmanused: 2 latthinge, 2 hingetappi. (Foto 80)
SU12: leng ruumide nr 15 ja 16 vahel, millesse on hiljem lisatud lihtsam lisaleng (foto
81). A27 ja A29 on seestpoolt suletud pooleks saetud ukselehega, mis võib pärineda
siinsest avast (foto 82). Väärtuslikud metallmanused: 2 latthinge, 1 link.
SU13: leng ruumide nr 16 ja 18 vahel. Väärtuslikud metallmanused: 2 hingetappi. (Foto
83).
SU14: leng ruumide nr 17 ja 18 vahel. Väärtuslikud metallmanused: 2 hingetappi. (Foto
84).
SU15: leng ruumide nr 18 ja 19 vahel. (Foto 85).
SU16: leng ruumide nr 18 ja 20 vahel. Väärtuslikud metallmanused: 2 hingetappi. (Foto
86).
SU17: leng ruumide nr 18 ja 21 vahel. Väärtuslikud metallmanused: 2 hingetappi. (Foto
87).
SU18: leng ruumide nr 18 ja 22 vahel. (Foto 88).
SU19: leng ruumis nr 22 (foto 89).
Ruum nr 1 O-seina orvas ruumi nr 4 viiv punaste tellistega kinni müüritud ukseava (foto
113).
SEISUKORD
Siseuste ja lengide seisukord on üldiselt rahuldav. Metallmanused korrodeerunud.
SU4 leng avast välja vajunud.
SU11 leng on koos ruumi S-seinaga tugevalt ära vajunud nii, et ukselehte ei ole võimalik
avasse paigaldada.
27
UURIMIS- JA PROJEKTEERIMISVAJADUS
Uute lengide, uste ja metallmanuste tööjoonised.
Uste värvilahendus sisekujundusprojektis.
SU6 avatäite tööjoonis.
ERITINGIMUSED
4.7.1. Uusi ukseavasid ei ole lubatud rajada.
4.7.2. Säilitada ja restaureerida kõik algsed lengid, uksed ja metallmanused (SU1, SU2,
SU3, SU4, SU5, SU7, SU8, SU9, SU10, SU11, SU12, SU13, SU14, SU15, SU16,
SU17, SU18 ja SU19).
4.7.3. Restaureerimisel kasutada võimalikult kõrgekvaliteedilist okaspuitu.
4.7.4. Kõikide uute lengide, uste ja metallmanuste puhul on vajalikud tööjoonised.
4.7.5. Lengid ja ukselehed kruntida linaõlikrundiga ja värvida linaõlivärviga – SU1.
SU2, SU3, SU4 ja SU9 soovituslikult halli linaõlivärviga; SU5, SU6, SU7, SU8, SU12,
SU13, SU14, SU15, SU16, SU17, SU18 ja SU19 vastavalt sisekujundusprojektis ette
nähtud värvitooniga. SU10 ja SU11 mitte viimistleda.
4.7.6. Valmistada SU3, SU7, SU9, SU12, SU13, SU14, SU15, SU16, SU17, SU18 ja
SU19 lengile uus vertikaallaudadest ukseleht koos metallmanustega (vt tööjoonised).
4.7.7. Avada kinnimüüritud SU5 ava ja paigaldada ukseleht omale kohale.
4.7.8. Valmistada SU6 sobiv avatäide (vt tööjoonis).
4.7.9. Taastada lammutatud SU8 leng, valmistada lengile uus vertikaallaudadest ukseleht
koos metallmanustega (vt tööjoonised).
4.7.10. SU11 leng vajab koos ruum nt 13 S-seinaga sirgeks rihtimist (vt 4.9.13.).
4.7.11. Eemaldada SU12 avast lisaleng. Valmistada uus vertikaallaudadest ukseleht,
metallmanused võtta A27 ja A29 avasse naelutatud pooleks saetud ukselt. Puuduvad
manused valmistada tööjooniste eeskujul.
4.7.12. Lubatud avada ruum nr 1 O-seina orvas kinni müüritud ukseava ning paigaldada
sinna uus leng ja vertikaallaudadest ukseleht koos metallmanustega (vt tööjoonised).
68. SU1. 69. SU2. 70. SU3.
28
71. SU4. 72. SU5 ava. 73. SU5 ukseleht.
74. SU6 ava. 75. SU7. 76. SU8 ava. 77. SU8 lengi jäänused.
78. SU9. 79. SU10. 80. SU11.
29
81. SU12. 82. Lõhutud ukseleht A27 avas. 83. SU13.
84. SU14. 85. SU15. 86. SU16.
87. SU17. 88. SU18. 89. SU19.
30
4.8. Laed
KIRJELDUS
Ruum nr 1: metallist I-taladel punastest tellistest võlvidega lagi. Krohvitud
lubikrohviga, viimistletud halli ja valge lubivärviga. Lage toetavad 3 massiivset ristipidi
asetsevat I-tala, millest kahte toetab omaltpoolt veel vertikaalne malmist sammas. (Foto
90)
Ruum nr 2: betoonist valatud metallist I-taladel lagi mida toetavad omakorda ristipidi
asetsevad suuremad I-talad. Viimistletud valge lubivärviga. (Foto 91)
Ruum nr 3: punastest tellistest kahe ristvõlviga lagi on krohvitud lubikrohviga ning
viimistletud valge lubivärviga (foto 92).
Ruum nr 4a: kahel metallist I-talal külg-külje kõrval laudadest lagi (foto 93).
Ruum nr 4: punastest tellistest kuue ristvõlviga lagi on algselt olnud krohvitud ning
viimistletud valge lubivärviga. Võlvikuid toetavad 2 paekividest ümarsammast (foto 94).
W-poolsest keskmisest võlvikust suundub diagonaalis alla metallist toru (foto 95).
Ruum nr 5: metallist I-taladel külg-külje kõrval laudadest lagi. Viimistletud valge
lubivärviga. (Foto 96)
Ruum nr 6: betoonist valatud metallist I-taladel lagi on viimistletud valge lubivärviga
(foto 97). Ruumi nr 9 viiva trepikäigu kohal valgeks lubjatud laudlagi (foto 98).
Ruum nr 7: betoonist valatud metallist I-taladel lagi on viimistletud valge lubivärviga.
Lage toetab üks ristipidine I-tala, mille all omakorda vertikaalne I-tala. (Foto 99).
Ruum nr 8: lae õlgedest punutud köitesse mässitud ümarpalgid on krohvitud
lubikrohviga ja viimistletud valge lubivärviga. Lae N-osas metallist I-tala. (Foto 100)
Ruum nr 9 ja 10: betoonist valatud metallist I-taladel laed on viimistletud valge
lubivärviga (fotod 20 ja 101).
Ruum nr 11: puittaladele toetuv külg-külje kõrval laudadest viimistlemata lagi (foto
102).
Ruum nr 12 lagi puudub.
Ruum nr 13: puittaladele toetuv viimistlemata kaaslaudislagi (foto 103).
Ruum nr 14: puittaladele toetuv külg-külje kõrval laudadest lagi.
Ruum nr 15: kahele puittalale toetuv külg-külje kõrval laudadest lagi on viimistletud
valge lubivärviga (foto 104).
Ruum nr 16: lubikrohvitud laudlagi on viimistletud valge lubivärviga (foto 105).
Ruum nr 17: viimistlemata kaaslaudislagi (foto 106).
Ruum nr 18: puittaladele toetuv valge lubivärviga viimistletud kaaslaudislagi (foto
107).
Ruum nr 19: punnlaudisega kaetud laed on viimistletud ookerkollase ja sinakasroheka
linaõlivärviga (foto 108).
Ruum nr 20: nõukogude perioodist pärinev laudlagi (foto 109).
Ruum nr 21: valge lubivärviga viimistletud kaaslaudislagi (foto 110).
Ruum nr 22: punnlaudisega kaetud laed on viimistletud heledat tooni linaõlivärviga
(foto 111).
SEISUKORD
Ruum nr 1 lae seisukorda võib lugeda rahuldavaks. Keskosas suhteliselt suur sisse
lõhutud auk, N-osas 2 väiksemat läbi murtud ava ja 1 lage läbistav metalltoru.
Metalldetailid korrodeerunud, viimistluskihid osaliselt irdunud.
Ruum nr 2, nr 3, nr 6, nr 7, nr 9 ja nr 10 lae seisukord on rahuldav. Metalldetailid
korrodeerunud.
Ruum nr 4a laelaudisel esineb niiskuskahjustusi, metalltalad korrodeerunud.
31
Ruum nr 4 laes üksikud kivid kahjustunud, krohv ja viimistluskihid
irdunud/eemaldatud.
Ruum nr 5 lae seisukord on rahuldav, esineb kergemaid niiskuskahjustusi.
Ruum nr 8 lae seisukord on rahuldav, krohvis leidub peenemaid mõrasid, N-osas
metalltala vahetus läheduses esineb väiksemaid krohvivaringuid. Metalltala
korrodeerunud.
Ruum nr 11, nr 12, nr 13, nr 14, nr 15, nr 17, nr 18, nr 19, nr 20, nr 21 ja nr 22 lae
seisukord on hea.
Ruum nr 16 laes esineb krohvikahjustusi.
UURIMIS- JA PROJEKTEERIMISVAJADUS
Uute lagede tööjoonised.
Ruum nr 2 lakke trepi tarbeks rajatava ava tööjoonised.
ERITINGIMUSED
4.8.1. Säilitada ja restaureerida kõik algsed laed ja nende tarindusviis kasutades selleks
olemasolevaga võimalikult sarnast materjali ja ajaloolisi töövõtteid. Säilitada
võimalikult palju originaalmaterjali.
4.8.2. Korrastada ruum nr 1 lagi. Sulgeda laes olevad avad/augud. Töödelda metallist
laetalad ja malmsammas roostetõrjevahendiga. Lubatud tellisvõlvide eksponeerimine.
Kui telliseid ei soovita eksponeerida, krohvida lagi lubikrohviga ning viimistleda
soovituslikult halli lubivärviga (toon vt vanemad viimistluskihid). Metalldetailid (sh
malmsammas) viimistleda soovituslikult halli linaõlivärviga.
4.8.3. Korrastada ruum nr 2 lagi, metalltalad töödelda roostetõrjevahendiga ja
viimistleda soovituslikult halli linaõlivärviga. Lagi viimistleda valge lubivärviga.
4.8.4. Lubatud ruum nr 2 lakke pööningukorrusele viiva trepi tarbeks ava rajamine (vt
tööjoonised).
4.8.5. Korrastada ruum nr 3 lagi, teha vajalikud krohviparandused, viimistleda valge
lubivärviga.
4.8.6. Lubatud ruum nr 4a lae lammutamine ja uue rajamine (vt tööjoonised).
4.8.7. Korrastada ruum nr 4 lagi. Eemaldada metalltoru. Lubatud tellisvõlvide
eksponeerimine. Kui telliseid ei soovita eksponeerida, krohvida lagi lubikrohviga ning
viimistleda valge lubivärviga. Paekivist tugisambaid mitte krohvida.
4.8.8. Korrastada ruum nr 5 lagi. Metalltalad töödelda roostetõrjevahendiga. Laudis
viimistleda valge lubivärviga.
4.8.9. Korrastada ruum nr 6, nr 7 ja nr 8 lagi. Metalltalad töödelda roostetõrjevahendiga.
Lagi viimistleda valge lubivärviga.
4.8.10. Ruum nr 7 lage toetav vertikaalne tala töödelda roostetõrjevahendiga ja värvida
linaõlivärviga.
4.8.11. Lubatud ruum nr 9 lae / nr 10 põranda lammutamine. Ruum nr 10 lagi
korrastada. Viimistleda valge lubivärviga.
4.8.12. Ruum nr 11, nr 13 ja nr 17 lage mitte viimistleda.
4.8.13. Ruum nr 15, nr 18 ja nr 21 lagi viimistleda valge lubivärviga.
4.8.14. Teostada ruum nr 16 laes vajalikud lubikrohviparandused, viimistleda valge
lubivärviga.
4.8.15. Ruumis nr 19 ja 22 lubatud punnlaudislagede asendamine lubikrohvitud ja valge
lubivärviga viimistletud lagedega.
4.8.16. Lammutada ruum nr 20 lagi. Asendada see lubikrohvitud ja valge lubivärviga
viimistletud laega.
32
90. Ruum nr 1 lagi. 91. Ruum nr 2 lagi.
92. Ruum nr 3. 93. Ruum nr 4a lagi.
94. Ruum nr 4. 95. Metalltoru ruum nr 4 laes.
33
96. Ruum nr 5 lagi. 97. Ruum nr 6. 98. Ruum nr 6 laudlagi.
99. Ruum nr 7. 100. Ruum nr 8 lagi.
101. Ruum nr 10. 102. Ruum nr 11 lagi. 103. Ruum nr 13 lagi.
104. Ruum nr 15 lagi. 105. Ruum nr 16 lagi. 106. Ruum nr 17.
34
107. Ruum nr 18.
108. Ruum nr 19 lagi. 109. Ruum nr 20.
110. Ruum nr 21 lagi. 111. Ruum nr 22.
35
4.9. Siseseinad ja viimistlus
KIRJELDUS
Hoone sisemised vaheseinad on valdavalt rajatud punastest tellistest ja paekivist.
Ruum nr 1: seinad on krohvitud lubikrohviga ja viimistletud valge lubivärviga. W-seina
S-osas kinnimüüritud ava. Seina N-osas pealt lahtine tellistest lõõr. Risti üle ruumi
jooksevad 2 massiivset metallist I-tala, mida toetavad 3 malmsammast (foto 112). Kaks
lühemat sarnast tala asuvad O-seinas paiknevas orvas ja selle ees (foto 113). Samas ka
ruumi nr 4 viiv punaste tellistega kinni müüritud ukseava (hetkel osaliselt lahti murtud).
Ruum nr 2: seinad on krohvitud lubikrohviga ja viimistletud valge lubivärviga (foto
114).
Ruum nr 3: seinad on krohvitud lubikrohviga ja viimistletud valge lubivärviga (vt foto
92).
Ruum nr 4a: S-seinas 2 segmentkaarset ava; seinapind krohvitud lubikrohviga ning
viimistletud valkjaskollase lubivärviga (foto 115). Maakividest O-sein on viimistlemata
(foto 116). W-seinas 2 kinnimüüritud ava (N-poolne on SU5); maakividest sein on
viimistlemata (foto 117). N-sein on samuti maakividest ja viimistlemata.
Ruum nr 4: seinad on olnud krohvitud lubikrohviga ja viimistletud valge lubivärviga.
(Vt fotod 94 ja 95) N-poolse võlviku W-seinas punaste tellistega ruumi nr 1 viiv kinni
müüritud ukseava (hetkel osaliselt lahti murtud) [foto 118]. Keskmise võlviku W-seinas
kahe üksteise „sisse jooksva“ kinni müüritud kaarava jälg (foto 119).
Ruum nr 5: seinad on krohvitud lubikrohviga ja viimistletud valge lubivärviga.
Ruum nr 6: seinad on krohvitud lubikrohviga ja viimistletud valge lubivärviga (vt foto
97).
Ruum nr 7: seinad on krohvitud lubikrohviga ja viimistletud valge lubivärviga (vt foto
99).
Ruum nr 8: seinad on krohvitud lubikrohviga ja viimistletud valge lubivärviga (foto
120).
Ruum nr 9 / 10: seinad on krohvitud lubikrohviga ja viimistletud valge lubivärviga (vt
fotod 20 ja 101).
Ruum nr 11: seinad on krohvitud lubikrohviga ja viimistletud valge lubivärviga (foto
121).
Ruum nr 12: O-, W- ja N-sein krohvitud lubikrohviga, S-sein on krohvimata (foto 122).
W-seinas näha algse otsaviilu aknaava kontuuri (foto 123).
Ruum nr 13: ruumi kesk- ja S-osa puitseinu katab horisontaalne pruun punnlaudis (foto
124). Ruumi N-osa tellisseinad on viimistletud valge lubivärviga (foto 125).
Ruum nr 14: seinad on krohvitud lubikrohviga ja viimistletud valge lubivärviga.
Ruum nr 15: seinad on krohvitud lubikrohviga ja viimistletud valge lubivärviga (foto
126).
Ruum nr 16: seinad on krohvitud lubikrohviga ja viimistletud valge lubivärviga, millel
leidub kahte tüüpi roosa horisontaaljoonega piiritletud trafarettmaalinguid (fotod 127 ja
128). Ruumi poolitab puitvahesein.
Ruum nr 17: seinad on krohvitud lubikrohviga ja viimistletud valge lubivärviga ( vt
foto 106).
Ruum nr 18: seinad on krohvitud lubikrohviga ja viimistletud valge lubivärviga ( vt
foto 107).
Ruum nr 19: seinad on krohvitud lubikrohviga ja viimistletud valge lubivärviga millel
leidub mitmes kihis trafarettmaalinguid (fotod 129 ja 130). Ruumi poolitab puitvahesein.
Ruum nr 20: seinad on krohvitud lubikrohviga ja viimistletud valge lubivärviga ( vt
foto 109).
36
Ruum nr 21: seinad on krohvitud lubikrohviga ja viimistletud erinevat tooni
lubivärviga. W-seinas tellistest laotud kuivkäimla iste. (Foto 131).
Ruum nr 22: seinad on krohvitud lubikrohviga ja viimistletud erinevat tooni lubi ning
õlivärviga. Lisaks leiame seintelt tapeedikihte ning puitkiud- ja vineerplaate. (Fotod 111
ja 132).
SEISUKORD
Ruum nr 1, nr 7, nr 8, nr 9/10, nr 11, nr 20 ja nr 21 seinte seisukord on halb, esineb
krohvi- ja viimistluskihtide kahjustusi ja irdumist ning mõrasid.
Ruum nr 2 seinte seisukord on rahuldav – esineb väiksemaid viimistluskihtide
kahjustusi, mõrasid. W-seinal tume masuudilaik, N-seinal tundmatu koostisega must
värv.
Ruum nr 3 O- ja S-seinalt on krohvi ja viimistluskihid suures osas irdunud (niiskus). N-
ja W-seina seisukord on rahuldav.
Ruum nr 4a, nr 5, nr 6, nr 12, nr 14, nr 17, nr 18, nr 19 ja nr 22 seinte seisukord on
rahuldav.
Ruum nr 4 seintelt on krohvi- ja viimistluskihid pea täielikult alla varisenud.
Ruum nr 13 seinte seisukord on rahuldav, va S-seina ära vajunud W-nurk.
Ruum nr 15 viiva ava sillus on avariiline – tellised osaliselt lahti/alla varisemas. Seintes
leidub mõrasid; W-seinas ukseava juures ja N-seinas aknaava silluses suhteliselt lai
mõra. Viimistluskihid kahjustunud.
Ruum nr 16 seinte seisukord on rahuldav, puitvahesein osaliselt lammutatud.
UURIMIS- JA PROJEKTEERIMISVAJADUS
Siseviimistlusprojekt.
Rõdude tööjoonised.
Uute siseseinte tööjoonised.
Viimistluskihtide uuringud ruumides nr 16-22.
ERITINGIMUSED
4.9.1. Säilitada kõik olemasolevad siseseinad.
4.9.2. Seintesse uute avade tegemine ei ole lubatud.
4.9.3. Säilitada võimalikult maksimaalselt olemasolevat originaalmaterjali.
4.9.4. Restaureerimisel ja parandamisel kasutada olemasolevatega sarnaseid kive.
4.9.5. Kasutatav mört olgu oma koostiselt, struktuurilt ja tonaalsuselt võimalikult
originaalilähedane.
4.9.6. Seinte viimistlemisel kasutada naturaalseid materjale (vt siseviimistlusprojekt).
4.9.7. Korrastada ruum nr 1 seinad, teha vajalikud krohviparandused. Eemaldada W-
seina N-osast pealt lahtine lõõr. Eemaldada 2 risti üle ruumi jooksvat I-tala ja 3
malmsammast. Leida neile koht rajatava rõdu tugedena. O- ja S-seina äärde lubatud
rajada rõdu (vt tööjoonised). Sambad ja talad töödelda roostetõrjevahendiga ning
viimistleda halli linaõlivärviga. Lubatud O-seina orvas kinni müüritud ukseava avamine
ja sinna sobiva avatäite paigaldamine (vt 4.4.12.).
4.9.8. Korrastada ruum nr 2 seinad. Eemaldada must viimistluskiht.
4.9.9. Korrastada ruum nr 3, nr 5, nr 6, nr 7, nr 8, nr 9/10, nr 11, nr 14, nr 15, nr 16, nr
17, nr 18, nr 19, nr 20, nr 21 ja nr 22 seinad.
4.9.10. Ruum nr 4a S-sein korrastada ja viimistleda olemasolevale võimalikult
ligilähedast tooni valkjaskollase lubivärviga. Ülejäänud seinad vajadusel vuukida, mitte
viimistleda. W-seinas lubatud S-poolse kinnimüüritud ava avamine.
4.9.11. Ruum nr 4 seinad on lubatud jätta viimistlemata. Vajadusel vuukida. Kui
37
soovitakse viimistleda, krohvida seinad uuesti lubikrohviga.
4.9.12. Viimistleda ruum nr 12 N-, O- ja W-sein valge lubivärviga, S-seina mitte
krohvida ega viimistleda.
4.9.13. Puhastada ruum nr 13 seinalaudis lahtisest mustusest, vajadusel asendada
puuduvad või amortiseerunud lauad olemasolevate eeskujul uutega. Rihtida sirgeks S-
sein. Tellisseinad viimistleda valge lubivärviga.
4.9.14. Likvideerida ruum nr 15sse viiva ava silluse avariiolukord. Vajadusel lubatud
silluse lammutamine ja samast materjalist uuesti üles ladumine.
4.9.15. Viia läbi ruumides nr 16 – 22 viimistluskihtide uuringud.
4.9.16. Lubatud ruumis nr 16 seinte viimistlemine nii, et mõlemast trafarettmaalingust
oleks sobivas kohas eksponeeritud fragment. Lubatud lammutada puidust vahesein.
4.9.17. Lubatud ruumis nr 19 seinte viimistlemine nii, et varasematest viimistluskihtidest
oleks sobivas kohas eksponeeritud sondaažiriba. Lubatud lammutada puidust vahesein.
4.9.18. Säilitada ja korrastada ruumis nr 21 kuivkäimla iste. Soovitatavalt võtta käimla
kasutusele vesiklosetina.
4.9.19. Ruumidesse nr 2, nr 7, nr 9/10, nr 16, nr 19, nr 20, nr 22 ning pööningu O- ja W-
ossa lubatud uute vaheseinte rajamine (vt tööjoonised).
112. Ruum nr 1. 113. Ruum nr 1 O-seina orv.
114. Ruum nr 2. 115. Ruum nr 4a S-sein.
38
116. Ruum nr 4a O-sein. 117. Ruum nr 4a W-sein.
118. Ruum nr 4 N-võlviku W-sein. 119. Ruum nr 4 keskmise võlviku W-sein.
120. Ruum nr 8. 121. Ruum nr 11.
39
122. Ruum nr 12 O- ja S-sein. 123. Ruum nr 12 W-sein.
124. Ruum nr 13 O-, S- ja W-sein. 125. Ruum nr 13 N- ja W-sein.
126. Ruum nr 15.
40
127. Trafarett 1 ruumis nr 16. 128. Trafarett 2 ruumis nr 16.
129. Viimistluskihid ruumis nr 19. 130. Trafarett ruumis nr 19.
131. Ruum nr 21. 132. Ruum nr 22.
41
4.10. Põrandad
KIRJELDUS
Ruum nr 1: muldpõrand (vt foto 112).
Ruum nr 2: tellistele valatud betoonpõrand keskel paikneva süvendiga (vt foto 114).
Ruum nr 3: algset paekiviplaatidest põrandat on hiljem parandatud betooniga. Põranda
S-osas ovaalne süvend. SO-nurgas seal kunagi paiknenud ilmselt mingit laadi mahuti
alus. (Vt foto 92).
Ruum nr 4a: põrandat katavad u 70x100 cm suurused paekiviplaadid (foto 133).
Põranda SW-nurgas kartulite elevaatorisse ajamise agregaat (vt foto 117).
Ruum nr 4: põrandat katavad loodusliku kujuga paekiviplaadid (fotod 94 ja 134).
Ruum nr 5: põrandat katavad lõigatud paekiviplaadid (foto 135).
Ruum nr 6: põrandat katavad lõigatud paekiviplaadid.
Ruum nr 7: betoonpõrand, mille SW-nurgas betoonist valatud vann (vt fotod 99 ja 136).
Ruum nr 8: 6-tahulistest tellistest põrand (foto 137).
Ruum nr 9 /10: betoonpõrandad (vt fotod 20 ja 101)
Ruum nr 11: laudpõrand (foto 138), samuti on laudpõrand siin asuval kivilael.
Ruum nr 12: laudpõrand (vt foto 122), milles kotiluuk (foto 139) ja 2 viljakolu (fotod
140 ja 141).
Ruum nr 13: laudpõrand (vt foto 124).
Ruum nr 14: laudpõrand, milles kahe destilleerimiskatla suud koos kaantega (foto 142).
Ruumidel nr 15 - 22: laudpõrandad.
SEISUKORD
Kuna pea kõikide ruumide põrandad on kaetud prahi- ja mustusekihiga ning ruumides
puudub valgustus, oli põrandate seisukorda välitööde käigus täpselt raske hinnata.
Ruum nr 1 ja nr 3 põrand on ebatasane.
Ruum nr 2, nr 4a, nr 4, nr 6, nr 7, nr 8, nr 9/10, nr 11, nr 12, nr 13 ja nr 15 - 22
põranda seisukord on visuaalsel vaatlusel rahuldav.
Ruum nr 5 põrandas osad paeplaadid puuduvad.
Ruum nr 14 põrandas osa laudist puudub.
UURIMIS- JA PROJEKTEERIMISVAJADUS
Uute põrandate tööjoonised.
ERITINGIMUSED
4.10.1. Säilitada ja restaureerida kõik algsed põrandad, kui ei ole lubatud teisiti,
kasutades selleks olemasolevaga võimalikult sarnast materjali.
4.10.2. Puitpõrandad lubatud kas õlitada ja vahatada, lakkida või katta linaõlivärviga.
4.10.3. Rajada ruum nr 1 uus betoonist, puidust või paekiviplaatidest põrand (vt
tööjoonised).
4.10.4. Ruum nr 2, nr 9 ja nr 7 põrand lubatud katta uue sobiva põrandaga (vt
tööjoonised). Ruumis nr 7 lubatud betoonist valatud vanni lammutamine.
4.10.5. Eemaldada ruum nr 3 põranda SO-nurgast telliskividest rajatud alus. Eemaldada
põrandale valatud betoon. Korrastada paekiviplaatidest põrand. Ovaalse süvendi võib
katta nt tugevdatud klaasiga.
4.10.6. Korrastada ruum nr 4a põrand ja sellel paiknev kartulite elevaatorisse ajamise
agregaat.
4.10.7. Korrastada ruum nr 4, nr 6, nr 8, nr 11, nr 13 ja nr 15-22 põrand.
4.10.8. Korrastada ruum nr 5 põrand. Puuduvad paekiviplaadid valmistada
42
olemasolevate eeskujul.
4.10.9. Lubatud ruum nr 10 põranda lammutamine (vt 4.8.10.).
4.10.10. Korrastada ruum nr 12 põrand, kotiluuk ja viljakolud.
4.10.11. Korrastada ruum nr 14 põrand ning seal paiknevad kaks destilleerimiskatla suud
koos kaanega – töödelda roostetõrjevahendiga.
133. Ruum nr 4a põrand. 134. Ruum nr 4 põrand. 135. Ruum nr 5 põrand.
136. Ruum nr 7 põrand. 137. Ruum nr 8 põrand.
138. Ruum nr 11 põrand. 139. Kotiluuk ruumis nr 12.
43
140. Kolu 1 ruumis nr 12. 141. Kolu 2 ruumis nr 12.
142. Ruum nr 14 põrand ühes destilleerimiskatelde suudega.
44
4.11. Trepid
KIRJELDUS
Trepp 1 ruumis nr 1: lihtne nõukogude perioodist pärinev puidust trepp-redel (foto
143).
Trepp 2 ruumis nr 3: 3-astmeline paekivitrepp. Ülemine aste kõrgendatud betooniga.
(Foto 144)
Trepp 3 ruumis nr 4a: lihtne nõukogude perioodist pärinev puidust trepp-redel.
Trepp 4 ruumis nr 6: profileeritud paekiviastmetega (4) trepp (foto 145).
Trepp 5 ruumis nr 7: 2-astmeline betoontrepp (vt foto 136).
Trepp 6 ruumis nr 8: puidust trepp-redel ühe käsipuuga (foto 146).
Trepp 7 ruumis nr 9/10: lihtne nõukogude perioodist pärinev puidust trepp-redel.
Trepp 8 ruumis nr 2: 1-astmeline tellistrepp/aste (foto 147).
Trepp 9 ruumis 11: puidust trepp-redel ühe käsipuuga (foto 148).
Trepp 10 ruumis 15: 2-astmeline puidust trepp-redel (foto 149).
Trepp 11 ruumis nr 18: puidust trepp koos trepialuste panipaikadega (foto 150).
Trepp 12 ruumis nr 14: puidust trepp-redel kahe käsipuuga (foto 151).
Trepp 13 ruumis nr 13: puidust trepp-redel kahe käsipuuga (foto 152).
SEISUKORD
Trepp 1 üks käsipuu puudub, trepp lagunenud.
Trepp 2, 4, 5, 6, 7, 8, 9, 10, 11 ja 12 seisukord on rahuldav.
Trepp 3 lagunenud.
Trepp 13 ülemise otsa kinnitus on algasendist lahti vajunud.
UURIMIS- JA PROJEKTEERIMISVAJADUS
Uute treppide tööjoonised.
ERITINGIMUSED
4.11.1. Säilitada ja restaureerida kõik algsed trepid kasutades selleks olemasolevaga
võimalikult sarnast materjali.
4.11.2. Lammutada trepp 1 ning rajada koos rõduga (vt 4.9.7.) ruumist nr 1 ruumidesse
nr 2 ja 14 ligipääsu võimaldav uus trepp (vt tööjoonised).
4.11.3. Korrastada trepp 2, 4, 9, 12 ja 13. Puittrepid immutada naturaalse linaõliga.
4.11.4. Lammutada trepp 3, 10 ja 11 ning rajada uus sobiv trepp (vt tööjoonised).
4.11.5. Lubatud trepp 5 lammutamine ja soovi korral sobivamaga asendamine (vt
tööjoonised).
4.11.6. Lubatud trepp 6 lammutamine ja selle asemele uue samalaadse trepi rajamine (vt
tööjoonised). Säilitada ja korrastada käsipuu.
4.11.7. Lammutada trepp 7.
4.11.8. Korrastada trepp 8. Eksponeerida punane tellis.
4.11.9. Rajada trepp ruumide nr 1 ja 15 ühendamiseks; ruum nr 2 ühendamiseks
pööninguga (vt 4.8.4.) ja W-fassaadi ette rajatavasse uude trepikotta (vt 4.4.17.).
45
143. Trepp 1. 144. Trepp 2. 145. Trepp 4.
146. Trepp 6. 147. Trepp 8. 148. Trepp 9.
149. Trepp 10. 150. Trepp 11. 151. Trepp 12.
152. Trepp 13.
46
4.12. Sisustus
KIRJELDUS
Mitmete allpool välja toodud sisustuselementide ja masinate osade nimetused vajavad
edaspidist täpsustamist.
o Kartulite elevaatorisse ajamise agregaat (foto 153).
o Kaks läbi kolme korruse ulatuvat metallist needitud destilleerimiskatelt (fotod
142 ja 154).
o Kaks läbi kolme korruse ulatuvat puidust kartulielevaatorit (foto 155).
o Püülimasin 1 (foto 156).
o Osa elektrimootorist (foto 157).
o Jõuvõtuvõll 1 ja elevaator(?) (foto 158).
o Tõstetool (foto 159).
o Sõel raamiga (foto 160).
o 2 paari metallist hammasrattaid ja transmissioonivõlle veskikivide ringi
ajamiseks – jõumehhanismid (foto 161).
o 2 paari valatud veskikive (foto 162).
o Jahukirst (foto 163).
o Kolu 1 (foto 164).
o Kivitõrre kaane üks pool (foto 165).
o Ventilaator e tuulepass (foto 166).
o Kolu 2 koos puust toruga (foto 167).
o Kolu 3 (foto 168).
o Jõuvõtuvõll 2 (foto 169).
o Transmissiooni võll (foto 170).
o Tõstetooli ülaosa (foto 171), millel ajalooline graffiti (foto 172).
o Püülimasin 2 ja jahutoru (foto 173).
o Elevaatori ülaosa ja (?)kast (foto 174).
o Kolu 4 (foto 175).
o Elevaatori ülaosa (foto 176).
o Jõuvõtuvõll 3 ja rihmaratas (foto 177).
o Ülekande rihmarattad (foto 178).
o Tõrs (foto 179).
o Kartulipesu masin ja puust torud (foto 180).
o Kolu 5 (foto 181).
o Transmissioonivõll rihmaratastega (foto 182).
SEISUKORD
o Kartulite elevaatorisse ajamise agregaadi kivi- ja betoonosas mõrad,
metalldetailid korrodeerunud.
o Kõik metallist sisustuselemendid on korrodeerunud.
o Sisustuselementide puitosade seisukord on üldiselt rahuldav, kohati halb –
purunenud. Osad elemendid on oma algselt kohalt eemaldatud.
ERITINGIMUSED
4.12.1. Säilitada, konserveerida/restaureerida ja eksponeerida kõik hoones säilinud
sisustuselemendid ja nende detailid.
4.12.2. Perspektiivis kaaluda jahuveski töökorda seadmist.
47
153. Kartulite elevaatorisse ajamise agregaat. 154. Destilleerimiskatlad.
155. Kartulielevaatorid. 156. Püülimasin 1. 157. Osa elektrimootorist.
158. Jõuvõtuvõll 1 ja elevaator(?). 159. Tõstetool. 160. Sõel raamiga.
48
161. Veskikivide jõumehhanismid. 162. 2 paari veskikive.
163. Jahukirst. 164. Kolu 1.
165. Kivitõrre kaane üks pool. 166. Ventilaator. 167. Kolu 2 koos puust toruga.
49
168. Kolu 3. 169. Jõuvõtuvõll 2.
170. Transmissiooni võll.
171. Tõstetooli ülaosa. 172. Graffiti. 173. Püülimasin 2 ja jahutoru.
174. Elevaatori ülaosa ja (?)kast. 175. Kolu 4. 176. Elevaatori ülaosa.
50
177. Jõuvõtuvõll 3 ja rihmaratas. 178. Ülekande rihmarattad 4.
179. Tõrs. 180. Kartulipesu masin ja puust torud.
181. Kolu 5. 182. Transmissioonivõll rihmaratastega.
4.13. Muinsuskaitse eritingimuste kehtivus
Muinsuskaitseameti kooskõlastatud või koostatud muinsuskaitse eritingimused
kehtivad viis aastat.
Muinsuskaitseamet võib mälestise või ehitise omaniku või valdaja kirjaliku
taotluse alusel pikendada muinsuskaitse eritingimuste kooskõlastuse kehtivuse
tähtaega ühe korra kuni viie aasta võrra.
51
5. MUINSUSKAITSE ERITINGIMUSTE KOOND
4.1. Hoone ümbrus
4.1.1. Korrastada hoone vahetu ümbrus – eemaldada võsa ning seintele liiga lähedal kasvavad
puud-põõsad.
4.1.2. Teostada vertikaalplaneering.
4.1.3. Korrastada ramp (vt tööjoonised).
4.1.4. Eemaldada hoonest N-pool paiknev puhasti.
4.1.5. Lubatud hoonest NW-poole mudakonnade tiigi rajamine (vt planeering).
4.2. Katusekandmik ja – kate
4.2.1. Hoone välisgabariitide muutmine ei ole lubatud. Peale-, juurde- ja ümberehitused on
keelatud, kui ei ole lubatud teisiti.
4.2.2. Säilitada ja restaureerida kõikide hoonemahtude ajalooline katusekuju ja tarindusviis.
4.2.3. Säilitada maksimaalselt katuste kandekonstruktsioonid, tagada kõikide elementide
kandevõime.
4.2.4. Restaureerimismeetod olgu proteesimine olemasolevaga võimalikult sarnase ristlõikega
kvaliteetse (sh kuiva) puiduga.
4.2.5. Katta kõik katused punase S-katusekiviga. Soojustuskihid lubatud paigaldada
sissepoole.
4.2.6. Põhimahu katuse S-küljele lubatud ajaloolise eeskujul (vt foto 3) rajada neli pääsusilm-
tüüpi (segmentkaarset, kolmese ruudujaotusega) katuseuuki (vt tööjoonised).
4.2.7. Põhimahu katuse N-küljele lubatud katuseakende paigaldamine (vt tööjoonised).
4.2.8. Keldri laienduse katusele lubatud ühe katuseakna paigaldamine mis võimaldaks aken
A21 töötada ruumi valgustajana.
4.2.9. Paigaldada sadevetesüsteem (vt tööjoonised).
4.2.10. W-fassaadi ette rajatavale trepikojale projekteerida ajaloolist katusejoont (jälg seinal
nähtav) järgiv viilkatus (vt 4.4.17. ja tööjoonised).
4.3. Korstnad ja küttekolded
4.3.1. Säilitada korstnapitside ja -jalgade olemasolevad asukohad, kui ei ole lubatud teisiti.
4.3.2. Vajadusel on lubatud korstnajalgade ja –pitside (nr 1-3) olemasolevate eeskujul uuesti
üles ladumine (vt tehnilise seisukorra hinnang). Korstnapitsid laduda punastest tellistest, mitte
krohvida, korstnajalad krohvida lubikrohviga.
4.3.3. Paigaldada kõikidele korstnapitsidele võimalikult silmatorkamatud plekist mütsid (vt
tööjoonised).
4.3.4. Lubatud korsten nr 1 lammutamine.
4.3.5. Restaureerida korsten nr 4 kasutades selleks olemasolevatega võimalikult sarnaseid
kive. Metalldetailid töödelda roostetõrjevahendiga, kasutamiskõlbmatute asemele valmistada
olemasolevate eeskujul uued.
4.3.6. Lubatud korsten nr 4 jalga ruumis nr 1 kamina rajamine (vt tööjoonised).
4.3.7. Lubatud ahi nr 1 nr 2 ja nr 3 ning pliit nr 1, nr 2, nr 3 ja nr 4 koos soemüüriga
lammutamine ning uute küttekollete rajamine (vt tööjoonised). Säilitada ja taaskasutada
ahjude nr 2 ja 3 uksed.
52
4.4. Vundament ja välisseinad
4.4.1. Hoone välisgabariitide muutmine ei ole lubatud. Peale-, juurde- ja ümberehitused, mis
muudavad hoone algset kehandit, ei ole lubatud.
4.4.2. Uute avade rajamine on keelatud, kui konkreetsel juhul ei ole lubatud teisiti.
4.4.3. Säilitada võimalikult maksimaalselt olemasolevat originaalmaterjali (kivid, krohv,
viimistlus).
4.4.4. Restaureerimisel ja parandamisel kasutada olemasolevatega sarnaseid kive.
4.4.5. Eemaldada kõik hilisemad tsementmördiga tehtud parandused. Teha vajalikud
lubimördi ja –krohvi parandused.
4.4.6. Kasutatav lubimört ja -krohv olgu oma koostiselt, struktuurilt ja tonaalsuselt
võimalikult originaalilähedane.
4.4.7. Kõik lubikrohvitud välisseinad viimistleda soovituslikult punakasroosa lubivärviga
(värvitooni eeskujuks võtta olemasolevad värvisäilmed).
4.4.8. Avada kõik silikaattellistega suletud avad.
4.4.9. Valmistada puuduvad avatäited (vt pt 4.5 ja 4.6.).
4.4.10. Vajadusel paigaldada müüriankruid (vt insenertehniline ekspertiis).
4.4.11. Eemaldada S-fassaadi keskosa seinalt elektriisolaatorid.
4.4.12. Taastada O-fassaadil olnud vints (vt tööjoonised).
4.4.13. Kõikide seinaankrute nähtavad osad töödelda roostetõrjevahendiga.
4.4.14. Keldri laienduse N-seina mitte krohvida, kivide vahed vuukida vajadusel lubimördiga.
4.4.15. N-fassaadi eenduva mahu N-sein jätta soovitatavalt selliseks nagu me seda hetkel
näeme – ehitusetapid ja kihid nähtavad.
4.4.16. Eemaldada N-fassaadi W-osa seinalt 2 metalltoru.
4.4.17. W-fassaadi ette lubatud ajaloolist juurdeehituse katusejoont järgiva trepikoja rajamine
(vt tööjoonised).
4.4.18. W-fassaadi I korruse tasapinda lubatud ukseava rajamine (vt tööjoonised).
4.4.19. Leida lahendus S-fassaadil erinevatest perioodidest pärinevate viimistluskihtide
sondaažiriba eksponeerimiseks.
4.5. Välisuksed (VU)
4.5.1. Säilitada ja restaureerida kõik algsed avatäited koos nende juurde kuuluvate väärtuslike
metallmanustega. Puuduvad manused valmistada olemasolevate eeskujul või ajastu
analoogidele tuginedes (vt tööjoonised).
4.5.2. Uute ukseavade rajamine on keelatud, kui konkreetsel juhul ei ole lubatud teisiti (vt
4.4.18).
4.5.3. Restaureerimismeetod olgu proteesimine olemasolevaga võimalikult sarnase ristlõikega
kvaliteetse puiduga.
4.5.4. Kõigi uute uste ja nende metallmanuste puhul on vajalikud tööjoonised.
4.5.5. Kõik ukselehed ja lengid kruntida linaõlikrundiga ning viimistleda soovituslikult halli
linaõlivärviga. Metallmanused töödelda roostetõrjevahendiga.
4.5.6. Eemaldada VU1 ja VU2 välisküljelt horisontaalne punnlaudis.
4.5.7. Lubatud VU3 ja VU6 eemaldamine ning uue sobiva ukse koos lengi ja
metallmanustega rajamine (vt tööjoonised).
4.5.8. Avada VU4 ukseava, rajada avasse uus sobiv uks koos lengi ja metallmanustega (vt
tööjoonised). Korrastada siin ja rajada olemasoleva eeskujul uus lükanduks.
4.5.9. Säilitada ja korrastada VU5 leng ja metallmanused. Lubatud uute ukselehtede
valmistamine (võimalik avada ja sulgeda väljastpoolt). Avasse lubatud kolmese
ruudujaotusega topeltraamidega (4 raami) akna paigaldamine (vt tööjoonised).
4.5.10. Lubatud VU7 ukseava avamine ning sinna sobiva uue ukse koos lengi ja
metallmanustega rajamine (vt tööjoonised).
53
4.5.11. Rajada VU8 uus sobiv ukseleht koos metallmanustega (vt tööjoonised).
4.5.12. Kõikidesse ukseavadesse lubatud olemasolevatest ustest sissepoole soojapidavuse
tõstmise eesmärgil sobivate lisauste paigaldamine (vt tööjoonised).
4.6. Aknad (A)
4.6.1. Uusi aknaavasid ei ole lubatud rajada.
4.6.2. Säilitada ja restaureerida kõik olemasolevad lengid ja raamid.
4.6.3. Restaureerimisel kasutada võimalikult kõrgekvaliteedilist okaspuitu.
4.6.4. Lengid ja raamid kruntida linaõlikrundiga ja värvida linaõlivärviga – lengid
soovituslikult hallid, raamid valged. Välimistel raamidel klaasid kittida linaõlikitiga.
Sisemistele raamidele lubatud soovi korral pakettklaaside paigaldamine. Kui neid ei
paigaldata, siis ühekordsed klaasid kittida samuti linaõlikitiga.
4.6.5. Avada kõik kinnimüüritud aknaavad.
4.6.6. A1, A2, A8, A9, A10, A11, A16, A17, A22, A23, A24, A25, A26, A27, A29, A30,
A35, A36 ja A37 avasse valmistada kolmese ruudujaotusega topeltraamid (4 raami) koos
metallmanustega. Vt tööjoonised.
4.6.7. A3, A4, A5, A6, A18, A19, A31, A32, A33 ja A34 avasse valmistada leng ja neljase
ruudujaotusega topeltraamid (4 raami) koos metallmanustega. Vt tööjoonised.
4.6.8. A7 avasse valmistada leng ning neljase ruudujaotusega topeltraamid (2 raami) koos
metallmanustega. Vt tööjoonised.
4.6.9. A12 ja A21 avasse valmistada leng ja kolmese ruudujaotusega topeltraamid (4 raami)
koos metallmanustega. Vt tööjoonised. A21 saab valguse keldri laienduse katusele
paigaldatavast katuseaknast (vt 4.2.8.).
4.6.10. A13 avasse valmistada neljase ruudujaotusega topeltraamid (4 raami) koos
metallmanustega. Vt tööjoonised.
4.6.11. Avada A14 silikaatkividega kinni müüritud alaosa. Valmistada puuduv impostiga
lengiosa ja 7 kolmese ruudujaotusega raami koos metallmanustega. Vt tööjoonised.
4.6.12. Avada A15 silikaatkividega kinni müüritud alaosa. Taastada lengi ülaosas puuduv
impost ning valmistada ava alumisse ossa puuduv impostiga leng. Valmistada kolmese
ruudujaotusega topeltraamid (8 raami) koos metallmanustega. Vt tööjoonised.
4.6.13. A20 avasse valmistada leng ja kolmese ruudujaotusega topeltraamid (6 raami) koos
metallmanustega. Vt tööjoonised.
4.6.14. A28 avasse valmistada leng ja kolmese ruudujaotusega topeltraamid (4 raami) koos
metallmanustega. Vt tööjoonised.
4.6.15. Paigaldada kõikidele akendele veeplekid.
4.7. Siseuksed (SU)
4.7.1. Uusi ukseavasid ei ole lubatud rajada.
4.7.2. Säilitada ja restaureerida kõik algsed lengid, uksed ja metallmanused (SU1, SU2, SU3,
SU4, SU5, SU7, SU8, SU9, SU10, SU11, SU12, SU13, SU14, SU15, SU16, SU17, SU18 ja
SU19).
4.7.3. Restaureerimisel kasutada võimalikult kõrgekvaliteedilist okaspuitu.
4.7.4. Kõikide uute lengide, uste ja metallmanuste puhul on vajalikud tööjoonised.
4.7.5. Lengid ja ukselehed kruntida linaõlikrundiga ja värvida linaõlivärviga – SU1. SU2,
SU3, SU4 ja SU9 soovituslikult halli linaõlivärviga; SU5, SU6, SU7, SU8, SU12, SU13,
SU14, SU15, SU16, SU17, SU18 ja SU19 vastavalt sisekujundusprojektis ette nähtud
värvitooniga. SU10 ja SU11 mitte viimistleda.
4.7.6. Valmistada SU3, SU7, SU9, SU12, SU13, SU14, SU15, SU16, SU17, SU18 ja SU19
lengile uus vertikaallaudadest ukseleht koos metallmanustega (vt tööjoonised).
4.7.7. Avada kinnimüüritud SU5 ava ja paigaldada ukseleht omale kohale.
54
4.7.8. Valmistada SU6 sobiv avatäide (vt tööjoonis).
4.7.9. Taastada lammutatud SU8 leng, valmistada lengile uus vertikaallaudadest ukseleht koos
metallmanustega (vt tööjoonised).
4.7.10. SU11 leng vajab koos ruum nt 13 S-seinaga sirgeks rihtimist (vt 4.9.13.).
4.7.11. Eemaldada SU12 avast lisaleng. Valmistada uus vertikaallaudadest ukseleht,
metallmanused võtta A27 ja A29 avasse naelutatud pooleks saetud ukselt. Puuduvad manused
valmistada tööjooniste eeskujul.
4.7.12. Lubatud avada ruum nr 1 O-seina orvas kinni müüritud ukseava ning paigaldada sinna
uus leng ja vertikaallaudadest ukseleht koos metallmanustega (vt tööjoonised).
4.8. Laed
4.8.1. Säilitada ja restaureerida kõik algsed laed ja nende tarindusviis kasutades selleks
olemasolevaga võimalikult sarnast materjali ja ajaloolisi töövõtteid. Säilitada võimalikult
palju originaalmaterjali.
4.8.2. Korrastada ruum nr 1 lagi. Sulgeda laes olevad avad/augud. Töödelda metallist laetalad
ja malmsammas roostetõrjevahendiga. Lubatud tellisvõlvide eksponeerimine. Kui telliseid ei
soovita eksponeerida, krohvida lagi lubikrohviga ning viimistleda soovituslikult halli
lubivärviga (toon vt vanemad viimistluskihid). Metalldetailid (sh malmsammas) viimistleda
soovituslikult halli linaõlivärviga.
4.8.3. Korrastada ruum nr 2 lagi, metalltalad töödelda roostetõrjevahendiga ja viimistleda
soovituslikult halli linaõlivärviga. Lagi viimistleda valge lubivärviga.
4.8.4. Lubatud ruum nr 2 lakke pööningukorrusele viiva trepi tarbeks ava rajamine (vt
tööjoonised).
4.8.5. Korrastada ruum nr 3 lagi, teha vajalikud krohviparandused, viimistleda valge
lubivärviga.
4.8.6. Lubatud ruum nr 4a lae lammutamine ja uue rajamine (vt tööjoonised).
4.8.7. Korrastada ruum nr 4 lagi. Eemaldada metalltoru. Lubatud tellisvõlvide
eksponeerimine. Kui telliseid ei soovita eksponeerida, krohvida lagi lubikrohviga ning
viimistleda valge lubivärviga. Paekivist tugisambaid mitte krohvida.
4.8.8. Korrastada ruum nr 5 lagi. Metalltalad töödelda roostetõrjevahendiga. Laudis
viimistleda valge lubivärviga.
4.8.9. Korrastada ruum nr 6, nr 7 ja nr 8 lagi. Metalltalad töödelda roostetõrjevahendiga. Lagi
viimistleda valge lubivärviga.
4.8.10. Ruum nr 7 lage toetav vertikaalne tala töödelda roostetõrjevahendiga ja värvida
linaõlivärviga.
4.8.11. Lubatud ruum nr 9 lae / nr 10 põranda lammutamine. Ruum nr 10 lagi korrastada.
Viimistleda valge lubivärviga.
4.8.12. Ruum nr 11, nr 13 ja nr 17 lage mitte viimistleda.
4.8.13. Ruum nr 15, nr 18 ja nr 21 lagi viimistleda valge lubivärviga.
4.8.14. Teostada ruum nr 16 laes vajalikud lubikrohviparandused, viimistleda valge
lubivärviga.
4.8.15. Ruumis nr 19 ja 22 lubatud punnlaudislagede asendamine lubikrohvitud ja valge
lubivärviga viimistletud lagedega.
4.8.16. Lammutada ruum nr 20 lagi. Asendada see lubikrohvitud ja valge lubivärviga
viimistletud laega.
55
4.9. Siseseinad ja viimistlus
4.9.1. Säilitada kõik olemasolevad siseseinad.
4.9.2. Seintesse uute avade tegemine ei ole lubatud.
4.9.3. Säilitada võimalikult maksimaalselt olemasolevat originaalmaterjali.
4.9.4. Restaureerimisel ja parandamisel kasutada olemasolevatega sarnaseid kive.
4.9.5. Kasutatav mört olgu oma koostiselt, struktuurilt ja tonaalsuselt võimalikult
originaalilähedane.
4.9.6. Seinte viimistlemisel kasutada naturaalseid materjale (vt siseviimistlusprojekt).
4.9.7. Korrastada ruum nr 1 seinad, teha vajalikud krohviparandused. Eemaldada W-seina N-
osast pealt lahtine lõõr. Eemaldada 2 risti üle ruumi jooksvat I-tala ja 3 malmsammast. Leida
neile koht rajatava rõdu tugedena. O- ja S-seina äärde lubatud rajada rõdu (vt tööjoonised).
Sambad ja talad töödelda roostetõrjevahendiga ning viimistleda halli linaõlivärviga. Lubatud
O-seina orvas kinni müüritud ukseava avamine ja sinna sobiva avatäite paigaldamine (vt
4.4.12.).
4.9.8. Korrastada ruum nr 2 seinad. Eemaldada must viimistluskiht.
4.9.9. Korrastada ruum nr 3, nr 5, nr 6, nr 7, nr 8, nr 9/10, nr 11, nr 14, nr 15, nr 16, nr 17, nr
18, nr 19, nr 20, nr 21 ja nr 22 seinad.
4.9.10. Ruum nr 4a S-sein korrastada ja viimistleda olemasolevale võimalikult ligilähedast
tooni valkjaskollase lubivärviga. Ülejäänud seinad vajadusel vuukida, mitte viimistleda. W-
seinas lubatud S-poolse kinnimüüritud ava avamine.
4.9.11. Ruum nr 4 seinad on lubatud jätta viimistlemata. Vajadusel vuukida. Kui soovitakse
viimistleda, krohvida seinad uuesti lubikrohviga.
4.9.12. Viimistleda ruum nr 12 N-, O- ja W-sein valge lubivärviga, S-seina mitte krohvida ega
viimistleda.
4.9.13. Puhastada ruum nr 13 seinalaudis lahtisest mustusest, vajadusel asendada puuduvad
või amortiseerunud lauad olemasolevate eeskujul uutega. Rihtida sirgeks S-sein. Tellisseinad
viimistleda valge lubivärviga.
4.9.14. Likvideerida ruum nr 15sse viiva ava silluse avariiolukord. Vajadusel lubatud silluse
lammutamine ja samast materjalist uuesti üles ladumine.
4.9.15. Viia läbi ruumides nr 16 – 22 viimistluskihtide uuringud.
4.9.16. Lubatud ruumis nr 16 seinte viimistlemine nii, et mõlemast trafarettmaalingust oleks
sobivas kohas eksponeeritud fragment. Lubatud lammutada puidust vahesein.
4.9.17. Lubatud ruumis nr 19 seinte viimistlemine nii, et varasematest viimistluskihtidest
oleks sobivas kohas eksponeeritud sondaažiriba. Lubatud lammutada puidust vahesein.
4.9.18. Säilitada ja korrastada ruumis nr 21 kuivkäimla iste. Soovitatavalt võtta käimla
kasutusele vesiklosetina.
4.9.19. Ruumidesse nr 2, nr 7, nr 9/10, nr 16, nr 19, nr 20, nr 22 ning pööningu O- ja W-ossa
lubatud uute vaheseinte rajamine (vt tööjoonised).
4.10. Põrandad
4.10.1. Säilitada ja restaureerida kõik algsed põrandad, kui ei ole lubatud teisiti, kasutades
selleks olemasolevaga võimalikult sarnast materjali.
4.10.2. Puitpõrandad lubatud kas õlitada ja vahatada, lakkida või katta linaõlivärviga.
4.10.3. Rajada ruum nr 1 uus betoonist, puidust või paekiviplaatidest põrand (vt tööjoonised).
4.10.4. Ruum nr 2, nr 9 ja nr 7 põrand lubatud katta uue sobiva põrandaga (vt tööjoonised).
Ruumis nr 7 lubatud betoonist valatud vanni lammutamine.
4.10.5. Eemaldada ruum nr 3 põranda SO-nurgast telliskividest rajatud alus. Eemaldada
põrandale valatud betoon. Korrastada paekiviplaatidest põrand. Ovaalse süvendi võib katta nt
tugevdatud klaasiga.
56
4.10.6. Korrastada ruum nr 4a põrand ja sellel paiknev kartulite elevaatorisse ajamise
agregaat.
4.10.7. Korrastada ruum nr 4, nr 6, nr 8, nr 11, nr 13 ja nr 15-22 põrand.
4.10.8. Korrastada ruum nr 5 põrand. Puuduvad paekiviplaadid valmistada olemasolevate
eeskujul.
4.10.9. Lubatud ruum nr 10 põranda lammutamine (vt 4.8.10.).
4.10.10. Korrastada ruum nr 12 põrand, kotiluuk ja viljakolud.
4.10.11. Korrastada ruum nr 14 põrand ning seal paiknevad kaks destilleerimiskatla suud koos
kaanega – töödelda roostetõrjevahendiga.
4.11. Trepid
4.11.1. Säilitada ja restaureerida kõik algsed trepid kasutades selleks olemasolevaga
võimalikult sarnast materjali.
4.11.2. Lammutada trepp 1 ning rajada koos rõduga (vt 4.9.7.) ruumist nr 1 ruumidesse nr 2 ja
14 ligipääsu võimaldav uus trepp (vt tööjoonised).
4.11.3. Korrastada trepp 2, 4, 9, 12 ja 13. Puittrepid immutada naturaalse linaõliga.
4.11.4. Lammutada trepp 3, 10 ja 11 ning rajada uus sobiv trepp (vt tööjoonised).
4.11.5. Lubatud trepp 5 lammutamine ja soovi korral sobivamaga asendamine (vt
tööjoonised).
4.11.6. Lubatud trepp 6 lammutamine ja selle asemele uue samalaadse trepi rajamine (vt
tööjoonised). Säilitada ja korrastada käsipuu.
4.11.7. Lammutada trepp 7.
4.11.8. Korrastada trepp 8. Eksponeerida punane tellis.
4.11.9. Rajada trepp ruumide nr 1 ja 15 ühendamiseks; ruum nr 2 ühendamiseks pööninguga
(vt 4.8.4.) ja W-fassaadi ette rajatavasse uude trepikotta (vt 4.4.17.).
4.12. Sisustus
4.12.1. Säilitada, konserveerida/restaureerida ja eksponeerida kõik hoones säilinud
sisustuselemendid ja nende detailid.
4.12.2. Perspektiivis kaaluda jahuveski töökorda seadmist.
4.13. Muinsuskaitse eritingimuste kehtivus
Muinsuskaitseameti kooskõlastatud või koostatud muinsuskaitse eritingimused
kehtivad viis aastat.
Muinsuskaitseamet võib mälestise või ehitise omaniku või valdaja kirjaliku taotluse
alusel pikendada muinsuskaitse eritingimuste kooskõlastuse kehtivuse tähtaega ühe
korra kuni viie aasta võrra.
57
6. VÄÄRTUSLIKE DETAILIDE JA KONSTRUKTSIOONIDE LOEND KOOS
PLAANIDEGA
Alljärgnev tabel koondab endas hoone põhikonstruktsioonidega nõrgemalt seotud osi, mida
on võimalik hõlpsamini eemaldada. Säilitamisele kuuluvad põhikonstruktsioonid
(katusetarindid, seinad, laed, põrandad, jms.) on mainitud vastavates peatükkides.
NR. NIMETUS ASUKOHT MANUSED
1 Ahjuuks Ahi nr 2 -
2 Ahjuuks Ahi nr 3 -
3 Hobuse sidumise
rõngas
S-fassaadi W-osa -
4 VU1 S-fassaad 4 hingetappi, 4 latthinge, riivi
alus vastusega
5 VU2 S-fassaad 4 hingetappi, 4 latthinge,
karplukk, lukusilt
6 VU4 metallsiin, 2
hingetappi
O-fassaad -
7 VU5 leng O-fassaad 2 hingetappi, 4 latthinge
8 VU8 leng W-fassaad 2 hingetappi
9 A1 leng S-fassaadi W-osa II
korrus
-
10 A2 leng S-fassaadi W-osa II
korrus
-
11 A8 leng S-fassaadi keskosa
III korrus
-
12 A9 leng S-fassaadi keskosa
III korrus
-
13 A10 leng S-fassaadi keskosa II
korrus
-
14 A11 leng S-fassaadi keskosa II
korrus
-
15 A13 impostiga leng
ja 2 ümarkaarset
kolmese
ruudujaotusega raami
S-fassaadi O-osa -
16 A14 impostiga leng
ja 2 ümarkaarset
kolmese
ruudujaotusega raami
ning 1 kolmese
ruudujaotusega raam
S-fassaadi O-osa -
17 A15 leng ja 2
ümarkaarset kolmese
ruudujaotusega raami
S-fassaadi O-osa -
18 A16 leng S-fassaadi O-osa II
korrus
-
19 A17 leng S-fassaadi O-osa II -
58
korrus
20 A22 leng ning
seespool profileeritud
piirdelauad
N-poolse hoonemahu
O-seina III korrus
-
21 A23 leng N-poolse hoonemahu
N-seina III korrus
-
22 A24 leng N-poolse hoonemahu
N-seina III korrus
-
23 A25 leng N-poolse hoonemahu
N-seina II korrus
-
24 A26 leng N-poolse hoonemahu
N-seina II korrus
-
25 A27 leng N-fassaadi W-osa II
korrus
-
26 A29 leng N-fassaadi W-osa II
korrus
-
27 A30 leng N-fassaadi W-osa II
korrus
-
28 A35 leng W-fassaadi
pööninguosa
-
29 A36 leng W-fassaadi II korrus -
30 A37 leng W-fassaadi II korrus -
31 SU1 ruumide nr 1 ja 6
vahel
4 latthinge, 4 hingetappi
32 SU2 ruumide nr 1 ja 3
vahel
2 latthinge, 2 hingetappi
33 SU3 leng ruumide nr 1 ja 2
vahel
2 hingetappi
34 SU4 ruumide nr 1 ja 2
vahel
2 latthinge, 2 hingetappi
35 SU5 ruumis nr 4a ja 4 2 latthinge, 1 hingetapp
36 SU7 leng ruumide nr 6 ja 7
vahel
-
37 SU8 leng ruumide nr 6 ja 8
vahel
2 hingetappi
38 SU9 leng ruumide nr 6 ja 9
vahel
2 hingetappi
39 SU10 ruum nr 12 ja
pööningu O-poolse
osa vahel
2 latthinge, 2 hingetappi, kramp
40 SU11 ruum nr 13 2 latthinge, 2 hingetappi
41 SU12 leng ja pooleks
saetud ukseleht
ruumide nr 15 ja 16
vahel
2 latthinge, 1 link
42 SU13 leng ruumide nr 16 ja 18
vahel
2 hingetappi
43 SU14 leng ruumide nr 17 ja 18
vahel
2 hingetappi
44 SU15 leng ruumide nr 18 ja 19
vahel
-
59
45 SU16 leng ruumide nr 18 ja 20
vahel
2 hingetappi
46 SU17 leng ruumide nr 18 ja 21
vahel
2 hingetappi
47 SU18 leng ruumide nr 18 ja 22
vahel
-
48 SU19 leng ruumis nr 22 -
49 Kartulite
elevaatorisse ajamise
agregaat
ruumis nr 4a
50 2 destilleerimiskatelt ruum nr 5
51 Püülimasin Ruum nr 9/10
52 Osa elektrimootorist Ruum nr 11
53 Jõuvõtuvõll 1 ja
elevaator(?)
Ruum nr 11
54 Tõstetool Ruum nr 11 ja 12
55 Sõel raamiga Ruum nr 11
56 2 paari metallist
hammasrattaid ja
transmissioonivõlle
Ruum nr 11
57 2 paari valatud
veskikive
Ruum nr 11 kivilagi
58 Jahukirst Ruum nr 11 kivilagi
59 Kolu 1 Ruum nr 11 kivilagi
60 Kivitõrre kaane üks
pool
Ruum nr 11 kivilagi
61 Ventilaator e
tuulepass
Ruum nr 12
62 Kolu 2 koos puust
toruga
Ruum nr 12 ja nr 11
63 Kolu 3 Ruum nr 12
64 Jõuvõtuvõll 2 Ruum nr 12
65 Transmissiooni võll Ruum nr 12
66 Püülimasin 2 ja
jahutoru
Ruum nr 12
67 Elevaatori ülaosa ja
(?)kast
Pööningu O-osa
68 Kolu 4 Pööningu O-osa
69 Elevaatori ülaosa Pööningu O-osa
70 Jõuvõtuvõll 3 ja
rihmaratas
Pööningu O-osa
71 Ülekande rihmarattad Pööningu O-osa
72 Tõrs Pööningu O-osa
73 Kartulipesu masin ja
puust torud
Ruum nr 13
74 Kolu 5 Ruum nr 13
75 Transmissioonivõll
rihmaratastega
Ruum nr 13
60
I KORRUS
Väärtusliku detaili nr
3
51
38
37
36
31
4
5
16
17
32
35
6
49 35
50
61
II KORRUS
Väärtusliku detaili nr
30 8 29
46 47
48
9
10
2
45
1
27
26
25
42
43
44
41
13
14
52
53
54
55
56
57
58
59
60
15
16
17
18
19
33
34
50 23
24
62
PÖÖNING
Väärtusliku detaili nr
7
40
20
73 74,75 21
22
39
67
69
70
71
68 72
12
11 66
54
65 64
63 62
61
28
63
7. FOTODE JA ILLUSTRATSIOONIDE NIMEKIRI
1. Von Rennenkampff´ide vapp.
2. Vaade läänest 1928. a. (Foto: Toivo Halliku kogu)
3. Porkuni piirituse wabrik 1920ndatel (?) (Foto: Jaan Vali kogu)
4. Vaade viinavabrikule ja viinakeldrile lõunast 1984. a. (Foto: KRPI)
5. Aerofoto põhja poolt. (Foto: Toivo Halliku kogu)
6. Vaade lõunast üle järve.
7. Võsastunud N-külg.
8. Settekaev.
9. Ramp O-fassaadil.
10. Põhimahu katusekandmik.
11. Veski-osa katusekandmik.
12. Katused N-küljel.
13. Katusekate koos algsete sarikaotstega.
14. N-poolse hoonemahu räästas.
15. Kahjustused.
16. Korstnapits nr 1.
17. Korstnajalg nr 1.
18. Korstnapits nr 2.
19. Korstnajalg nr 2.
20. Korstnate nr 2 ja 3 jalad ruumis nr 9/10.
21. Korstnapits nr 3.
22. Korstnajalg nr 3.
23. Korsten nr 4.
24. Korsten nr 4 jalg.
25. Ahi nr 1.
26. Pliit nr 1 soemüüriga.
27. Pliit nr 2 soemüüriga.
28. Ahi nr 2 ja pliit nr 3 soemüüriga.
29. Pliit nr 4 koos soemüüriga.
30. Ahi nr 3.
31. Viimistluskihid S-seinal.
32. S-fassaadi W-osa. Hobuse sidumise rõngas.
33. S-fassaadi keskosa.
34. S-fassaadi O-osa.
35. S-fassaad.
36. Keldri laienduse O-sein.
37. Keldri laienduse N-sein.
38. N-fassaadi eenduv maht.
39. N-fassaadi W-osa 1.
40. N-fassaadi W-osa 2.
41. N-fassaadi W-osa 3.
42. Mõra N-fassaadil.
43. Varisenud kivid.
44. W-fassaad.
45. VU1 väljast.
46. VU1 seest.
47. VU2 väljast.
48. VU2 seest.
64
49. VU3.
50. VU4.
51. VU5.
52. VU6.
53. VU7.
54. VU8.
55. A1, A2, A3, A4, A5, A6.
56. A7, A8, A9, A10, A11, A12.
57. A13, A14, A15, A16, A17, A18, A19.
58. A13 seest.
59. A14 seest.
60. A15 seest.
61. A20.
62. A21 seest.
63. A22 seest.
64. A23, A24, A25 ja A26.
65. A27 ja A28.
66. A29, A30, A31, A32, A33 ja A34.
67. A35, A36 ja A37.
68. SU1.
69. SU2.
70. SU3.
71. SU4.
72. SU5 ava.
73. SU5 ukseleht.
74. SU6 ava.
75. SU7.
76. SU8 ava.
77. SU8 lengi jäänused.
78. SU9.
79. SU10.
80. SU11.
81. SU12.
82. Lõhutud ukseleht A27 avas.
83. SU13.
84. SU14.
85. SU15.
86. SU16.
87. SU17.
88. SU18.
89. SU19.
90. Ruum nr 1 lagi.
91. Ruum nr 2 lagi.
92. Ruum nr 3.
93. Ruum nr 4a lagi.
94. Ruum nr 4.
95. Metalltoru ruum nr 4 laes.
96. Ruum nr 5 lagi.
97. Ruum nr 6.
98. Ruum nr 6 laudlagi.
65
99. Ruum nr 7.
100. Ruum nr 8 lagi.
101. Ruum nr 10.
102. Ruum nr 11 lagi.
103. Ruum nr 13 lagi.
104. Ruum nr 15 lagi.
105. Ruum nr 16 lagi.
106. Ruum nr 17.
107. Ruum nr 18.
108. Ruum nr 19 lagi.
109. Ruum nr 20.
110. Ruum nr 21 lagi.
111. Ruum nr 22.
112. Ruum nr 1.
113. Ruum nr 1 O-seina orv.
114. Ruum nr 2.
115. Ruum nr 4a S-sein.
116. Ruum nr 4a O-sein.
117. Ruum nr 4a W-sein.
118. Ruum nr 4 N-võlviku W-sein.
119. Ruum nr 4 keskmise võlviku W-sein.
120. Ruum nr 8.
121. Ruum nr 11.
122. Ruum nr 12 O- ja S-sein.
123. Ruum nr 12 W-sein.
124. Ruum nr 13 O-, S- ja W-sein.
125. Ruum nr 13 N- ja W-sein.
126. Ruum nr 15.
127. Trafarett 1 ruumis nr 16.
128. Trafarett 2 ruumis nr 16.
129. Viimistluskihid ruumis nr 19.
130. Trafarett ruumis nr 19.
131. Ruum nr 21.
132. Ruum nr 22.
133. Ruum nr 4a põrand.
134. Ruum nr 4 põrand.
135. Ruum nr 5 põrand.
136. Ruum nr 7 põrand.
137. Ruum nr 8 põrand.
138. Ruum nr 11 põrand.
139. Kotiluuk ruumis nr 12.
140. Kolu 1 ruumis nr 12.
141. Kolu 2 ruumis nr 12.
142. Ruum nr 14 põrand ühes destilleerimiskatelde suudega.
143. Trepp 1.
144. Trepp 2.
145. Trepp 4.
146. Trepp 6.
147. Trepp 8.
148. Trepp 9.
66
149. Trepp 10.
150. Trepp 11.
151. Trepp 12.
152. Trepp 13.
153. Kartulite elevaatorisse ajamise agregaat.
154. Destilleerimiskatlad.
155. Kartulielevaatorid.
156. Püülimasin 1.
157. Osa elektrimootorist.
158. Jõuvõtuvõll 1 ja elevaator(?).
159. Tõstetool.
160. Sõel raamiga.
161. Veskikivide jõumehhanismid.
162. 2 paari veskikive.
163. Jahukirst.
164. Kolu 1.
165. Kivitõrre kaane üks pool.
166. Ventilaator.
167. Kolu 2 koos puust toruga.
168. Kolu 3.
169. Jõuvõtuvõll 2.
170. Transmissiooni võll.
171. Tõstetooli ülaosa.
172. Graffiti.
173. Püülimasin 2 ja jahutoru.
174. Elevaatori ülaosa ja (?)kast.
175. Kolu 4.
176. Elevaatori ülaosa.
177. Jõuvõtuvõll 3 ja rihmaratas.
178. Ülekande rihmarattad 4.
179. Tõrs.
180. Kartulipesu masin ja puust torud.
181. Kolu 5.
182. Transmissioonivõll rihmaratastega.
Kaanefoto: Vaade lõunast üle järve, 2013. a.
Vt. lisad 8, 9 ja 10: Pildistamise suunad.
67
8. LISAD
1.План шлоссъ Боркгольмскаго винокурннаго завода. 1888года. EAA 33- 3-1763.1763. II
korruse plaan ja ristlõige.
2. План шлоссъ Боркгольмскаго винокурннаго завода. 1888года. EAA 33- 3-1763. I
korruse plaan ja katelde ristlõiked.
3. Special Karte von einem Theile der Hofländereiendes privaten Gutes Schloss-Borkholm.
Buschmann, L. 1886. EAA 3724-4-1707
4. Lõige A-A. Leht nr 5. 18.06.1997. M:1:100.
5. I korrus. Alus: I korrus. Leht nr 2. 18.06.1997. M:1:100.
6. II korrus. Alus: II korrus. Leht nr 3. 18.06.1997. M:1:100.
7. Pööning. Alus: II korrus. Leht nr 3. 18.06.1997. M:1:100 ja III korrus. Leht nr 4.
18.06.1997. M:1:100.
8. Pildistamise suunad – I korrus. Alus: I korrus. Leht nr 2. 18.06.1997. M:1:100.
9. Pildistamise suunad – II korrus. Alus: II korrus. Leht nr 3. 18.06.1997. M:1:100.
10. Pildistamise suunad – Pööning. Alus: II korrus. Leht nr 3. 18.06.1997. M:1:100 ja III
korrus. Leht nr 4. 18.06.1997. M:1:100.
68
Eluruum, köök, veski, kuivati, kääritamisruum.
LISA 1
69
Linnaste ait, linnaste kuivati(?), masinateruum, aurukatelde ruum, kartulikelder, kelder.
LISA 2
Viinavabrik
Turbaait
Õleküün
Tall
70
VIINAVABRIK
LISA 3
71
LISA 4
72
LISA 5
4 3 4a
5
1
6
7
8
9
10
Ruumi nr
I KORRUS
73
LISA 6
2
1
14
11 15
16 17
18
19
20
22
21
Ruumi nr
II KORRUS
74
LISA 7
13
12
Ruumi nr
PÖÖNING
75
LISA 8
I KORRUS
Foto nr ja suund
6
7
8
9 12,36
13
14
20
23
24
25
31
32
55
33
56
34
57
35
50, 51
37
52
38
64
39
53
40
65
41
66
43
42
44,54,67
45 46
47 48
49 58
59
60
61
68,97
92
69
144 72, 117
73
119
74
75
76
77
98
78
145
90
112
116
115
93
94
118
95
155
96
135
154
99
120
100
101
Foto nr ja suund poolkorrusel
113
133 134
136
137
143
153
156
76
LISA 9
II KORRUS
Foto nr ja suund
26
127
27
28
109 29
30
62
70
71, 147
82
81
83 84
106
107
108
85
86
88
87
110
131
89
91
102
138
104
149
105
111
114
121
126
128 130
129
132
142
146
150
151
157
158
159 160
161
162
163
164
165
77
LISA 10
PÖÖNING
Foto nr ja suund
10
11
15
16
17
18
19
21
22
63
79
103,80
125,152
122
123
166
181
182
124
180
139
140,141
167.168
148
169
170
171
172
173
174 175
176
177
178
179