Upload
hall
View
81
Download
2
Embed Size (px)
DESCRIPTION
Täiskasvanu kui enesearengu subjekt. Kadri Koha 2010. Täiskasvanu. Inimese arengu etapp, mida iseloomustab füüsiline, bioloogiline, psüühiline ja sotsiaalne küpsus. Subjekti mõiste. - PowerPoint PPT Presentation
Citation preview
Täiskasvanu kui enesearengu subjekt
Kadri Koha
2010
Täiskasvanu
Inimese arengu etapp, mida iseloomustab füüsiline, bioloogiline, psüühiline ja sotsiaalne küpsus
Subjekti mõiste
Kasutus erinevates teadusharudes – filosoofias, psühholoogias, sotsioloogias, kasvatusteaduses, filoloogias (Lyytikäinen 1995)
Lähtuvalt kasutuse kontekstist on terminil mitmeid tähendusi (sotsiaalteadustes ei eksisteeri üldist subj teooriat – laiemalt on subj keskkonnas aktiivselt tegutsev, teadvust, tunnetust, tahet, vajadusi, eesmärke omav
indiviid või inimrühm. Heidmets 1995) Andragoogika põhimõiste - subjekt
Subjekt
… teadvustatud aktiivsuse kandja, kes on suuteline tunnetama, teadvustama, orienteeruma, vastutama, otsustama, tegema seda, mida on kavatsenud teha ning oma tegevust korrigeerima (Türnpuu 1997; Vooglaid 1996)
Subjektiks olemine avaldub mõtestatud aktiivses käitumises.
Subjektsus … isiksuslikud ressursid ja nende aktualiseerimine … suutlikkus enda elu kujundada, mõtestada ja
vastutada (Kuurme 1999)
Õppimise olukorras on oluline, et inimesel on valmisolek näha endas subjekti – aktiivset vastutavat MINA
Vastutustunne – indiviidi võimelisus ja valmisolek otsustada oma käitumise mõju ning tähtsuse üle, tulevikku kujundav kodanik
(Euroopa Ülemnõukogu 2000; EV Haridusministeerium 2001; Jarvis 2001;Laukkanen 2000; Norheim 1999
Subjektsuse tegurid
Teadvus Võimed Valmisolekud Tunnetus
Isiksus
Mina-teadvus – endast teadlik olemine Eneseteadvus – on võimel end kirjeldama, paneb
ennast tähele Enesetunnetus - oma sisemaailma tunnetamine ja
tegude hindamine. Enesehinnang – kui väärtusliku ja/või
enesekindlana end tunnen Suutlikkus reguleerida käitumist ja suhteid
Isiksus
Isiksus kujuneb sünnipäraste eelduste, sotsiaalse keskkonna ja kasvatuse koosmõju tulemusena
Isiksus on püsiv omaduste kogum, mis eristab inimese käitumist ajas ja ruumis
Isiksuse bioloogiline struktuur Temperament Iseloom Võimed Orientatsioon, suundus (vajadused, huvid,
veendumused, väärtused, maailmavaade, suhtumised)
Isiksuse sotsiaalne struktuur
Isiksuse sotsiaalne kogemus – teadmised, oskused, vilumused, harjumused
Isiksuse suundus - väärtusorientatsioon
Isiksuse kontrollkese – eksternaalne ja internaalne inimene Eksternaal – kontroll väljaspool, seletab oma
edu või ebaedu väliste faktoritega Rahulolu ja edu sõltuvad pigem teistest inimestest
ja heast õnnest, juhusest Kõik oluline juhtub väljaspool mind ja mul on vähe
võimalusi midagi muuta Välisilm, juhus dikteerib, mis minuga juhtub
Eksternaal Tunneb end välismõjude subjektina Madalam sotsiaal- majanduslik staatus Madalam stressitaluvus Kergemini haavatav Frustratsioon Toimib vastavalt juhusele Madalam enesehinnang Lühiajalised eesmärgid Passiivne Madalam kohanemisvõime Mina- kontseptsioon mitteadekvaatne
Internaal Inimene, kes võtab vastutuse oma käitumise
ja tegevuse eest enda peale ja iseloomustab ennast kui inimest, kes suudab kontrollida oma edu Usun, et suudan kontrollida suurt osa oma
keskkonnast Usun, et olen ise oma õnne sepp Usun, et minu rahulolu ja edu sõltuvad peamiselt
minust, minu võimetest ja jõupingutustest Usun, et saan ise otsustada oma asjade üle ja
juhtida oma tegevust
Internaal
Kõrgem sotsiaal-majanduslik staatus Individualistlik maailmakäsitlus Suur stressitaluvus, parem vaimne tervis Hea kohanemisvõime Vastutustunne oma elu ja tuleviku eest Kõrgem enesehinnang Nii lühi- kui ka pikaajalised eesmärgid Aktiivne eluhoiak
Subjektsuse probleem ja täiskasvanu õppimine
Subjektsuse avaldumise eelduseks on inimese isiksuslikud ressursid:
Tahe ja visadus Aktiivsus, mõtlemisvõime, tunnetus- ja
teadvustamisvõimedValmisolekud ja võimed ehk võimelisus
eneseaktualiseerimiseks: Otsustamisvõimed, vastutustunne,
mõjutamisvõimed, suhtlemisvõimed, õppimisoskused ja õppimisvõimed
Subjektne hoiak
Väljendub suhtumises, tegevuses, enda tunnetamises vastutava, tegutseva, mõtleva, otsustava, enesejuhtiva MINANA.
Inimese toimetulek kaasaegses maailmas sõltub tema aktiivsusest õppijana, valmisolekust õpisituatsioonis näha endas subjekti, aktiivset ja vastutavat MINA (Karu 2001)
Subjektsele hoiakule iseloomulik Tahtlik, teadlik aktiivsus Teadvustatud/mõistetud eesmärk (eesmärgi
seade eelduseks on eneseusk, eneseusaldus) Enesejuhitud teadlik protsess/tegevus Vastutus ja otsustusvõime Edu/ebaedu selgitused, seletused on seotud
enesega - mina ise, mitte väliste tingimustega (nemad, see)
Aktiivsus ja vastutus
Aktiivsus on subjektsuse fundamentaalne omadus e subjektsus väljendub aktiivsuses (Vooglaid 1986)
Vastutustunne näitab indiviidi võimelisust ja valmisolekut otsustada oma käitumise mõju ning tähtsuse üle (Kera 1999)
Vastutustunnet kui humaanse eetika põhikomponenti peetakse üheks täiskasvanulikkuse kriteeriumiks, mille kaudu väljendub, kuivõrd inimene teadvustab iseennast ja ümbritsevat keskkonda (Koro 1993; Kuurme 1999; Suurvee 1991; Trell 1999)
Subjektse hoiaku eeldus
Võime reguleerida tegevusi, enda käitumist Eneseteadlikkust (infot enda kohta, mina-
tundmist, eneseusaldust, eneserealiseerimist)