Suunanäitaja –e-kaupleja õigused ja

kohustused

30. november, Tallinn

Kohustuslik lepingueelne teave ja 14-päevane taganemisõigus

Kristina Vaksmaa-Tammaru

Euroopa Liidu tarbija nõustamiskeskus

Tarbijakaitseamet

• Müük sidevahendi abil• Lepingueelse teavitamise nõuded• 14-päevane taganemisõigus• Kaupleja kohustused taganemise korral• Tarbija kohustused taganemise korral• Ebaausad kauplemisvõtted• Näiteid

Teemad

Müük sidevahendi abil (VÕS § 52)

• Pooled: tarbija ja ettevõtja

Samaaegselt peavad esinema kolm tingimust:

1) Leping sõlmitakse vastavas turustus- või teenindussüsteemis

2) Pooled ei viibi samaaegselt ühes füüsilises ruumis

3) Tahteavaldused üksnes sidevahendi abil

Pildi allikas: http://www.warranteer.com/6-tips-for-smart-online-shopping

Nõuded kauplejale – lepingueelne teavitus (VÕS § 54)

Pildi allikas: http://www.braxtel.com/terms.php

Lepingueelse teavitamise nõuded

Võlaõigusseaduse § 54 lg-st 1 tulenevad nõuded:

• andmed ettevõtja isiku kohta;

• toote kirjeldus ja omadused;

• digitaalse sisu puhul selle kasutusviis, selle suhtes rakendatavad tehnilisedkaitsemeetmed ning selle ühilduvus riist- ja tarkvaraga, mida ettevõtja teab võipeab teadma;

• lepingu eseme (müüdava toote) koguhind koos maksudega või juhul, kuilepingu eseme olemusest tulenevalt ei ole hinda mõistlike jõupingutustegavõimalik enne arvutada, hinna arvutamise viis, ning kõik täiendavad veo-,posti-, kättetoimetamise või mis tahes muud kulud, kui need kuludtuleb kanda tarbijal, või kui neid kulusid ei ole mõistlike jõupingutustegavõimalik enne arvutada, siis teave selle kohta, et võidakse nõuda sellistetäiendavate kulude tasumist;

• maksmise, kättetoimetamise ja tellimuse täitmise kord ning asjakättetoimetamise, teenuse osutamise või muu soorituse tegemise aeg;

Lepingueelse teavitamise nõuded

• taganemisõiguse olemasolu korral selle õiguse kasutamise tingimused,tähtaeg ja kord vastavalt VÕS § 56 lõikele 22;

• taganemisõiguse olemasolu korral taganemisavalduse tüüpvorm;

• kui taganemisõigust ei ole vastavalt VÕS § 53 lõikele 4 ette nähtud, teaveselle kohta, et tarbijal taganemisõigus puudub, või kui tarbija võiboma taganemisõiguse kaotada, teave selle kohta, millistel asjaoludeltaganemisõigus kaotatakse;

• meeldetuletus, et tarbija saab lepingu eseme lepingutingimustelemittevastavuse korral tugineda seaduses sätestatudõiguskaitsevahenditele;

• seaduses sätestatud õiguskaitsevahenditele lisaks täiendava garantiiandmisel selle olemasolu ja tingimused;

• ettevõtja rakendatav kaebuste lahendamise kord, kui see on olemas;

• andmed tarbija võimaluste kohta pöörduda kohtuvälise kaebusi javaidlusi lahendava organi poole ning pöördumise tingimused.

Lepingueelse teavitamise nõuded

NB! Kui kaupleja ei teavita tarbijat 14-päevasesttaganemisõigusest, on tarbijal õigus lepingusttaganeda 12 kuu jooksul asja kättesaamisest ningtarbija ei vastuta selle aja jooksul kaubale tekkinudväärtuse vähenemise eest (VÕS § 56 lg 16; § 562 lg4).

14-päevane taganemisõigus (VÕS § 56)

• Miks?

• Mis aja jooksul?

• Kuidas?

• Milliste toodete puhul?

• Kelle kulul?

Pildi allikas: http://www.comptoirdenfants.be/return-goods/

14-päevane taganemisõigus (VÕS § 56)Miks?

• Tarbija võib sidevahendi abil sõlmitud lepingust taganedapõhjust avaldamata 14 päeva jooksul.

• 14-päevane järelemõtlemisaeg tarbijale

• Eesmärk: anda tarbijale võimalus nt netipoest tellitudkaupa proovida ning ebasobivuse korral see negatiivseidtagajärgi kartmata tagasi saata.

• Kaitse emotsiooniostude eest

14-päevane taganemisõigus (VÕS § 56) Mis aja jooksul?

• Taganemise tähtaja algus algab päevast, mil tarbija saab kauba kätte.

• Kui tarbijale tuleb üle anda mitu asja, mis toimetatakse kohale eraldi,päevast, millal tarbija või tarbija nimetatud kolmas isik, kes ei ole vedaja,on saanud viimase asja füüsiliselt enda valdusse

• Kui asi tuleb tarbijale üle anda mitmes osas, päevast, millal tarbija võitarbija nimetatud kolmas isik, kes ei ole vedaja, on saanud viimase osafüüsiliselt enda valdusse.

• Kestvuslepingu puhul, mille esemeks on asjade korduv üleandminekindlaksmääratud aja jooksul, päevast, millal tarbija või tarbija nimetatudkolmas isik, kes ei ole vedaja, on saanud esimese üleantava asjafüüsiliselt enda valdusse.

NB! TsÜS § 135 lg 1 - tähtaja kulgemine algab järgmisel päevalpärast selle kalendripäeva või sündmuse saabumist, millega määratikindlaks tähtaja algus, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti.

Taganemise avalduse tüüpvormKuidas?

Taganemisõiguse välistused (VÕS § 54 lg 4)Milliste toodete puhul?

• sellise asja üleandmine, mis on valmistatud, arvestades lepingupooleks olevatarbija isiklikke vajadusi

• sellise asja üleandmine, mis on valmistatud tarbija esitatud tingimuste kohaselt

• sellise asja üleandmine, mis rikneb või vananeb kiiresti

• sellise suletud pakendis asja üleandmine, mis ei ole kõlblik tagasisaatmisekstervisekaitse või hügieenilistel põhjustel ning kui see on pärastkohaletoimetamist avatud

• sellise digitaalse sisu edastamine, mida ei toimetata kätte füüsiliselandmekandjal, kui selle edastamine on alanud tarbija eelneval sõnaselgelnõusolekul, ning tarbija kinnitab asjaolu, et ta kaotab seeläbi omataganemisõiguse

• suletud ümbrises audio- ja videosalvestise või arvutitarkvara üleandmine, kuitarbija on ümbrise avanud

• enampakkumisel võidetud asja puhul

Kättetoimetamise ja tagastamise kuludKelle kulul?

• 2 erinevat kulu

• Kättetoimetamise kulud = ettevõtja toimetab asja tarbijani

• Tagastamise kulud = tarbija toimetab asja ettevõtjani

Kaupleja kohustused taganemisel (VÕS § 561)

• Ettevõtja tagastab taganemisavalduse kättesaamisel tarbijale viivitamata, kuidmitte hiljem kui 14 päeva möödumisel, kõik tarbijalt lepingu aluselsaadud tasud, muu hulgas tarbija kantud asja kättetoimetamise kulud

• Kui tarbija on sõnaselgelt valinud ettevõtja pakutud kõige odavamasttavapärasest asja kättetoimetamise viisist erineva kättetoimetamise viisi, eipea ettevõtja tarbijale tagastama kulu, mis ületab tavapärase kättetoimetamiseviisiga seotud kulu.

• Ettevõtja teeb tagasimaksed, kasutades sama makseviisi, mida kasutasmaksete tegemiseks tarbija, välja arvatud juhul, kui tarbija on sõnaselgeltandnud nõusoleku teistsuguse makseviisi kasutamiseks, ning tingimusel, ettarbijale ei kaasne selliste maksete tagastamisega teenustasu või muud kulu.

• Kui lepingu esemeks on asja üleandmine, võib ettevõtja VÕS § 111 alusel keeldudatagasimaksete tegemisest seni, kuni tarbija on talle tagastanud lepingu esemeksolnud asja või esitanud tõendi, et ta on selle asja tagasi saatnud. Ettevõtjal ei olenimetatud õigust juhul, kui ta on nõustunud lepingu esemeks olevale asjale isejärele tulema.

Tarbija kohustused taganemisel (VÕS § 562)

• Tarbija saadab ettevõtjale viivitamata, kuid mitte hiljem kui 14 päeva möödumiseltaganemisavalduse tegemisest asja tagasi või annab asja üle ettevõtjale. Tarbijalei ole nimetatud asja tagasisaatmise kohustust juhul, kui ettevõtja on nõustunud asjale isejärele tulema. Tarbija loetakse asja tagastamise kohustuse tähtaegselt täitnuks,kui ta on asja tagasi saatnud käesoleva lõike esimeses lauses nimetatud tähtaja jooksul.

• Tarbija kannab talle lepingu esemena üle antud asja tagastamisega seotud otsesedkulud, kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti. Tarbijal ei ole kulude kandmise kohustust,kui ettevõtja ei ole teda teavitanud sellest, et need kulud tuleb kanda tarbijal.

• Perioodi vältel, mil asi on tarbija valduses, võib ta tootega tutvuda (s.o veenduda asjaolemuses, omadustes ja toimimises) üksnes nii, nagu tal lubataks tavapäraselt seda tehapoes.

• Kui tarbija on asja kasutanud rohkem, kui seda lubataks poes teha, siis vastutab tarbija asjaväärtuse vähenemise eest!

• Tarbija ei vastuta asja väärtuse vähenemise eest juhul, kui ettevõtja ei ole vastavaltjuhtinud tarbija tähelepanu taganemisõiguse olemasolule.

• Asja kasutamine rohkemal määral kui kaupluses lubatud, ei välista tarbijaõigust lepingust 14 päeva jooksul taganeda!

Näiteid

Mida lubatakse tavapäraselt poes teha?

• enne audio-/video- ja salvestusseadme ostmist lubatakse tarbijal tavaliseltkontrollida pildi ja heli kvaliteeti;

• rõiva selgaproovimisel kaupluses ei eemaldata tootja etikette;• tarbijal ei ole tavaliselt võimalik testida praktikas majapidamisseadmeid,

näiteks köögiseadmeid, mille tegelikust kasutamisest jäävad paratamatult mahajäljed;

• tarbija ei saa konfigureerida arvuti tarkvara, seega tähendavad sellise seadmemõistlikud lähtestamiskulud samuti väärtuse vähenemist.

Müügitingimuste näited

Seadusele mittevastavad müügitingimused:

• „Sul on õigus vahetada kättesaadud kaup sama hinnaväärtusega mingi muu tootevastu, kui kaup ei vasta e-poes vastavale tootele või kaubal esineb defekte - 14 päevajooksul kauba kättesaamisest. Kauba "lihtsalt" mittesobivuse tõttu (kui kaup vastab e-poes olevale kaubale ning kaubal ei esine defekte) kaupa tagastada ega ümbervahetada ei saa.“

• „14-päevane taganemisõigus ei kehti allahindlusega toodete puhul.“

• „Tagastame kliendile raha viivitamatult, kuid mitte hiljem kui 30 päeva jooksullepingust taganemise teate jõudmisestmeieni.“

• „Kauba tagastamisel ei hüvitata kauba kättetoimetamiskulusid.“

• „Lepingust taganemisel maksab klient leppetrahvi 50% toote hinnast.“

• „Kaupa ei saa tagastada, kui seda on kasutatud“ või „Rikutud toodet ei ole võimaliktagastada.“

• „Spetsiaalselt Teile tellitud tooteid ei ole võimalik tagastada.“

Taganemise näide

• Tarbija on saanud kauba kätte 01.07.17. Tarbijal on aega kuni 15.07.17, etettevõtjale esitada taganemisavaldus. Tarbijal on kohustus tagastadakaup kauplejale samuti 14 päeva jooksul taganemisavalduse jõudmisestettevõtjani. Ettevõtja, soovides veenduda, et tarbija talle kauba tagastab,võib enne raha tagasikande tegemist küsida tarbijalt tõendit asjatagasisaatmise kohta. Kui kauplejale ei ole laekunud 14-päeva jooksultagastatud kaup või tõend asja tagasisaatmise kohta, siis on kauplejalõigus oodata makse tagasikandega kuniks ta kauba või tõendi saab.

Ebaausad kauplemisvõtted

• Ebaausad kauplemisvõtted on eelkõige eksitavad ja agressiivsedkauplemisvõtted:

- Eksitavad kauplemisvõtted –TKS § 16

- Agressiivsed kauplemisvõtted – TKS § 18

• NB! Ebaausad kauplemisvõtted on KEELATUD!

• Eksitava või agressiivse kauplemisvõtte kasutamise eest karistataksejuriidilist isikut rahatrahviga kuni 32 000 eurot.

Eksitav kauplemisvõte

• Kauplemisvõte on eksitav, kui sellega esitatud teaveon ebaõige või kui faktiliselt õige teabe esitusviispetab või tõenäoliselt petab keskmist tarbijat jakummalgi juhul teeb või tõenäoliselt teeb keskminetarbija selle mõjul tehinguotsuse, mida ta muuljuhul ei oleks teinud.

Eksitav kauplemisvõte

• Teave on ebaõige, kui see sisaldab valeandmeid hinna, hinna arvutamisealuste või konkreetse hinnaeelise olemasolu kohta.

• Tarbijale on eksitav reklaamida suurt allahindlust, kui soodusmüükpuudutab tegelikult vaid väikest osa müügil olevatest kaupadest.

• Reklaamides allahindluse protsendilist vahemikku, tuleb arvestada, etallahinnatud toodete seas peab olema proportsionaalselt nii madalaimakui kõrgeima protsendimääraga allahinnatud tooteid. Seejuures tulebarvestada, et tarbija tehinguotsuse mõjutajaks on eeskätt vahemikuülemine määr ehk suurim lubatud allahindluse protsent.

Näide

• Kauplus reklaamib: „Hinnad all kuni -70%“.

• Allahindluses on 540 toodet

• Allahindlused jagunevad: 1x -41%; -42%; -45%; -46%, -50%, -55% ning1x -68%. Ülejäänud allahindlused maksimaalselt -38%.

• Järeldus?

Käesoleval juhul ei ole kaupluses isegi -70% allahindlusega toodet,vaid on -68%.

Toodete koguhulk võrreldes suurte allahindlustega toodete puhul onebaproportsionaalselt väike.

Kauplus on kasutanud eksitavat kauplemisvõtet.

Näide

Agressiivne kauplemisvõte

• Kauplemisvõte on agressiivne, kui sellegakonkreetses olukorras, arvestades kõiki selleasjaolusid, ahistamise, sunni, sealhulgas füüsilisejõu kasutamine, või liigse mõjutamise kauduoluliselt kahjustatakse või tõenäoliselt kahjustataksekeskmise tarbija valikuvabadust või mõjutataksetema käitumist kauba või teenuse suhtes ning sellemõjul tarbija teeb või tõenäoliselt teebtehinguotsuse, mida ta muul juhul ei teeks.

Agressiivne kauplemisvõte

• Agressiivne kauplemisvõte on näiteks:

- järjekindlate ja soovimatute pakkumiste tegemine telefoni, faksi,e-posti või muu sidevahendi abil, välja arvatud lepingulisekohustuse täitmiseks õigusaktiga sätestatud tingimustel jaulatuses

- kohese või hilisema tasu nõudmine tarbijale kauplejakättetoimetatud kauba või osutatud teenuse eest, mida tarbija eiole tellinud, või sellise kauba tagastamise või hoidmise nõudmine

- reklaamis sisalduv lastele suunatud otsene pöördumine, milleganeid kutsutakse üles ostma reklaamitud kaupa või teenust võiveenma vanemaid või teisi täiskasvanuid seda tegema

Näide

• Kaupleja saadab kliendile e-postile iga nädal kirja,milles lubatakse, et toote tellimisel on suur võimalusvõita loosiga.

• Klient teavitab kauplejat, et ei soovi kauplejaltpakkumisi enam saada.

• Kaupleja jätkab iganädalaselt kirjade saatmist.

• Järeldus?

Kaupleja kasutab agressiivset kauplemisvõtet.

Näide

Tänan kuulamast!

Piiriülesed ostud

Kristina Vaksmaa

EL tarbija nõustamiskeskus

Tarbijakaitseamet

Tänased teemad:

1. Tarbija põhiõigused Euroopa Liidu riikidest ostude sooritamisel

2. Piiriüleste ostudega seotud kaebuste lahendamine

Euroopa Liidu siseturg

Siseturu poolt pakutavate eeliste kasutamise piiramine

Kauplejate tõrksus piiriüleselt oma tooteid müüa

Tarbijate ebakindlus EL-i siseturu võimaluste kasutamisel

Kaupade ja teenuste ostmine teisest riigist

Kas kõik tarbijad on Euroopas võrdsed?

• Liikmesriigid tagavad, et teenuse kasutajatele ei kohaldata diskrimineerivaid nõudeid nende kodakondsuse või elukoha tõttu

• Liikmesriigid tagavad, et teenuseosutaja poolt avalikkusele üldiselt kättesaadavaks tehtud teenusele juurdepääsu üldtingimused ei sisalda diskrimineerivaid sätteid, mis on seotud teenuse kasutaja kodakondsuse või elukohaga, kuid ilma et see välistaks võimaluse näha juurdepääsutingimuste puhul ette erisused, kui need on otseselt õigustatud objektiivsete kriteeriumidega.

Õiguslik raamistik

Kuigi diskrimineerimiskeelu põhimõte on juba kehtestatud teenuste direktiivi raames, püütakse luua suuremat õiguskindlust selle kohta, missugune tegevus on lubatud ja missugune mitte.

Majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse § 31 lg 1 sätestab: Teenuseosutaja ei või diskrimineerida klienti tema kodakondsuse või elu-või asukoha tõttu, eelkõige ei tohi olla diskrimineerivad teenuseosutaja poolt avalikustatud kaupade või teenuste müügitingimused, välja arvatud juhul, kui erisused on otseselt põhjendatud objektiivsete kriteeriumidega.

Proposal for a Regulation of the European Parliament and of the Council on addressing geo-blocking and other forms of discrimination based on customers' nationality, place of residence or place of establishment within the internal market and amending Regulation (EC) No 2006/2004 and Directive 2009/22/EC.

20.11.2017 saavutasid Euroopa Parlament, nõukogu ja komisjon poliitilise kokkuleppe, et lõpetada ELis internetis tooteid või teenuseid osta soovivate tarbijate vastu suunatud põhjendamatu geoblokeerimine. Uute õigusnormidega antakse e-kaubandusele hoogu juurde ning Euroopa internetikaubanduse kasvust on kasu nii tarbijatele kui ka ettevõtjatele.

Tarbijate diskrimineerimine

Diskrimineerimine esineb enamasti:

• Hinnaerinevustes

• Teenustele-kaupadele ligipääsu piiramises

Teenuste direktiiv

Direktiiv hõlmab endas teenuseid, mida osutatakse majanduslikel eesmärkidel.

Näiteks:

• kaupade ning teenuste jae- ja hulgimüük,

• ehitusteenused,

• käsitööteenused,

• enamik ametitoiminguid nt finantskonsultantide teenused, arhitektid, veterinaarid,

• äritegevused seotud teenused, nagu värbamisteenused, patendivolinikud, turism, majutus ja toitlustusteenused (hotellid, restoranid),

• koolitus- ja haridusteenused (eraülikoolid ja keeltekoolid, kinnisvarateenused)

• majapidamises osutatavad tugiteenused nt koristusteenused, eralapsehoidjate ja aednike osutatavad teenused.

NB! Direktiivi reguleerimisalast on välja jäetud: finantsteenused, transporditeenused, tervishoiuteenused, hasartmänguteenused, sotsiaalteenused.

HetkeseisKujutage ette, et midagi sellist juhtub tavapoes! Veebikeskkonnas on see aga tavaline…https://www.youtube.com/watch?v=7mIjUXbNEwc&feature=youtu.be

Euroopa Komisjon avaldas uuringu tulemused:

Vaadeldi 10537 e-poodi üle Euroopa. Moodustati 143 „paari“ erineva riigi kauplejast ja tarbijast.

Enamus veebilehti ei võimalda oste sooritada teises liikmesriigis asuval tarbijal – selline tõrge tuvastati 63% uuringuga hõlmatud veebipoodidest. Ehk teisisõnu ainult 37% veebipoodidest jõudis tarbija ostu viimasesse faasi ehk eduka maksmiseni.

Peamised tuvastatud takistused:- ostja suunatakse teisele veebilehele- otseselt blokeeritakse edasi liikumine või suunatakse automaatselt muudele tootele/teenusele

Blokeerimise aluseks on nii sisestatud e-posti aadress, elukoha aadress, telefoninumber, krediitkaardi number.

Uus lähenemineUutes eeskirjades kirjeldatakse kolme olukorda, mille puhul ei ole ELi eri liikmesriikide tarbijate erinev kohtlemine algusest peale õigustatud ja selleks ei ole objektiivseid põhjuseid:

• Kaupade müük ilma kohaletoomiseta. Näide: Belgias asuv tarbija soovib osta külmkapi ja leiab kõige parema pakkumise Saksamaa veebisaidilt. Tarbijal on õigus toode tellida ja sellele kaupleja juurde järele minna või korraldada vedu oma koju.

• Elektrooniliselt osutatavate teenuste müük. Näide: Bulgaaria tarbija soovib osta oma veebisaidi joaks majutusteenust Hispaania ettevõttelt. Nüüd on tal juurdepääs teenusele, ta saab registreeruda ja teenust osta, ilma et peaks maksma rohkem kui Hispaania tarbija.

• Konkreetses füüsilises asukohas pakutavate teenuste müük. Näide: Eesti perekond saab osta piletid Prantsusmaal asuvasse lõbustusparki ilma, et neid suunataks eesti veebisaidile.

Senine praktika

• Disneyland teemapark Pariisi lähedal pakub 5-päevast majutuspaketti oma kodulehel samasse hotelli järgmiselt:

- 1038 eurot Austria ja Saksa tarbijatele

- 858 eurot Itaalia tarbijatele

- 645 eurot Belgia ja Prantsusmaa tarbijatele

Näiteid…

• Eesti tarbija soovib osta rõivaid Suurbritannia e-kaupleja kodulehelt. Sisestades peale kauba valimist enda andmeid, suunatakse tarbija automaatselt kodulehele .ee lõpuga, kus on palju kõrgem hinnatase.

• Suurbritannia elanik soovis osta saapaid e-kaubamajast ning avastas ettevõtte kodulehelt, et sama ettevõtte Suurbritannia filiaal müüb saapaid 40£ kallimalt, kui Saksamaa asuv pood. Tarbija otsustas seejärel sooritada ostu Saksa veebilehelt, kuid kaupleja keeldus tarbijale saapaid müümast, põhjendades seda ebaausa hinnaeelisena tarbija kasuks.

• Eestis tarbija soovis tellida Prantsusmaa veebipoest kohvipatju. Vastavalt ettevõtte tellimustingimustes sätestatud piirangule toimetas kaupleja kaupu kohale vaid Prantsusmaa piires. Seetõttu tellis tarbija kauba Prantsusmaa postiaadressile. Tellimuse eest tasumisel teavitati tarbijat kaupleja keeldumisest makse vastu võtmisel, põhjusel, et tarbija IP-aadress ja krediitkaart on registreeritud Eestis. Kaupleja aktsepteerib vaid Prantsusmaa IP-aadressi ja krediitkaardi vahendusel teostatud makseid

• Eesti tarbija soovis osta meelelahutuspaketti Austria veebikeskkonnast, märkidest enda päritoluriigiks ekslikult DK ehk Taani, peale vea avastamist ja parandamist EE-ks, muutus paketi hind 40 eurot kallimaks.

Kes on tarbija?

• 1999/44/EÜ: tarbija — füüsiline isik, kes käesoleva

direktiiviga hõlmatavates lepingutes toimib eesmärkidel, mis

ei ole seotud tema majandus- ega kutsetegevusega;

• 2011/83/EL: „tarbija” – füüsiline isik, kes käesoleva

direktiiviga reguleeritud lepingute raames tegutseb eesmärgil,

mis ei ole seotud tema kaubandus-, majandus-, ametialase või

kutsetegevusega;

• Siseriiklik õigus

Näited:

• „Tarbija“ tellis tonni proteiinipulbrit

• Talunik tellis traktori, makstes ettevõtjana, väites aga et see on eraaias kasutamiseks

• „Tarbija“ tellis professionaalseid seadmeid ehk juuksuritoole, mida kasutatakse ilusalongides

• Noor ema ostis lapsevankri, aga tasus e-poes oma firma krediitkaardiga.

Kes on kaupleja?

• 1999/44/EÜ: Müüja on isik, kes oma majandus-või kutsetegevuses pakub ja müüb või muul viisil turustab tarbijale kaupa või osutab teenust.

• 2011/83/EL „kaupleja” – füüsiline või juriidiline isik, olenemata sellest, kas viimane on era- või avalik-õiguslikus omandis, kes käesoleva direktiiviga reguleeritud lepingute raames tegutseb – kaasa arvatud teiste isikute kaudu, kes tegutsevad tema nimel või ülesandel – eesmärgil, mis on seotud tema kaubandus-, majandus-, ametialase või kutsetegevusega.

• Siseriiklik õigus

Näited:

• Ostukeskkonnad: eBay, Amazon, osta.ee; buduaar.ee

• Facebookis kaupade müügiga tegelevad isikud

• E-kaubamajad, kes paluvad maksta eraisiku arveldusarvele.

Kohalduv õigus

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr 593/2008, lepinguliste võlasuhete suhtes kohaldatava õiguse kohta („Rooma I”)

Artikkel 6 Tarbijalepingud1. Ilma et see piiraks artiklite 5 ja 7 kohaldamist, on leping, mille füüsiline isik on sõlminud oma tegevus- või kutsealast välja jääval eesmärgil („tarbija”) teise isikuga, kes tegutseb oma tegevus- või kutsealal („kutseala esindaja”), reguleeritud selle riigi õigusega, kus on tarbija harilik viibimiskoht, tingimusel et kutseala esindaja:

a) teostab oma majandus- või kutsetegevust riigis, kus on tarbija harilik viibimiskoht, võib) kutseala esindaja suunab mis tahes viisil sellised tegevused kõnealusesse riiki või mitmesse riiki, mille hulka kuulub ka kõnealune riik, ning et leping jääb nende tegevuste raamesse.

2. Olenemata lõikest 1 võivad pooled artikli 3 kohaselt valida lõikes 1 sätestatud nõuetele vastava lepingu suhtes kohaldatava õiguse. Selline valik ei või siiski põhjustada tarbija ilmajätmist kaitsest, mis on talle ette nähtud selliste sätetega, millest ei saa kokkuleppel kõrvale kalduda selle õiguse alusel, mis valiku puudumisel oleks olnud kohaldatav lõike 1 alusel.

Tarbekaupade müük

(1999/44/EÜ): tarbijate põhilised raskused ning müüjatega ettetulevate vaidluste peamised põhjused tulenevad sellest, et kaup ei vasta lepingule.

Kui pika aja jooksul võib EL riikidest ostetud kauba osas kaebust esitada? Riided, telefonid, mööbel, arvutid, jalgrattad...?

Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiiv 1999/44: müüja vastutab juhul, kui lepingule mittevastavus ilmneb kahe aastajooksul alates kauba üleandmisest. Kõnealune ajavahemik siseriiklike õigusaktide alusel ei või olla vähem kui kaks aastat üleandmisest alates.

Erandid: Soome, Iirimaa, Holland, Rootsi, Suurbritannia, jm.

Lepingule mittevastavus, mis tuleb ilmsiks kuue kuu jooksul alates kauba üleandmisest, loetakse esinenuks üleandmise hetkel, välja arvatud juhul, kui tõestatakse muud.

NB! Erinev praktika liikmesriikides!

(1999/44/EÜ):

• Kui kaup ei vasta lepingule, peaks tarbijatel olema õigus lasta kauba lepingule vastavus tasuta taastada kas parandamise või ümbervahetamise teel, või kui see ei õnnestu, siis lasta alandada hinda või tühistada leping. NB! Erinev praktika liikmesriikides!

• Mõiste "tasuta" viitab kauba lepinguga vastavusse viimisel tekkivatele kuludele, eelkõige posti, tööjõu- ja materjalikuludele. NB! Euroopa kohtu otsus liidetud kohtuasjades C-65/09 ja C-87/09

• Parandamine või asendamine peab toimuma mõistliku aja jooksul ning ilma märkimisväärsete ebamugavusteta tarbijale, kusjuures võetakse arvesse kauba laad ja eesmärk, milleks tarbija kaupa vajas. Teatud riikides vastav tähtaeg tuleneb seadusest!Tarbija võib nõuda hinna asjakohast alandamist või lepingu tühistamist, kui:

- müüja ei ole kohaldanud parandusmeedet mõistliku aja jooksul või

- müüja ei ole kohaldanud parandusmeedet tarbijale märkimisväärseid ebamugavusi põhjustamata.

Erinevused liikmesriigiti• Tšehhi Vabariigis ja Luksemburgis on seadusest tulenev kohustus parandada

või asendada asi 30 päeva jooksul. Selle ebaõnnestumisel on tarbijal õigus nõuda müügihinna alandamist või lepingu lõpetamist.

• Saksamaal kehtiva praktika kohaselt ei kuulu kaup peale teistkordset ebaõnnestunud katset enam parandamisele.

• Soomes ei ole müüja vastutusele asja lepingutingimustele vastavuse osas ajalist piirangut kehtestatud. Vastutusperiood tuleneb eeldatavast eseme kasutuseast.

• Lätis on esimesel kuuel kuul ilmnenud puuduse korral tarbija otsustada millist neljast õiguskaitsevahendist ta kasutab.

• Hollandis ei ole müüja vastutuse kestvus seadusega määratud ja seega võib see olla pikem kui kaks aastat, olenevalt kaubast ja selle eeldatavast kasutuseast.

• Portugalis on kahe aasta jooksul puuduse tekkepõhjuste väljaselgitamise kohustus müüjal.

• Rootsis on seaduslik pretensiooni esitamise aeg 3 aastat.

• Suurbritannias on seaduslik pretensiooni esitamise aeg 6 aastat. Lisaks on tarbijal õigus lepingu puhul, mille mittevastavus ilmneb vahetult peale ostmist, lepingust taganeda.

• Liikmesriigid võivad sätestada, et tarbija peab oma õiguste kasutamiseks teavitama müüjat lepingule mittevastavusest kahe kuu jooksul alates lepingule mittevastavuse avastamise kuupäevast.

Näide:

Tarbija tellis Eesti e-kaupleja lätikeelselt lehelt tahvelarvuti. Tahvel ei aktiveerinud mingitel hetkedel SIM-kaarti, kuid tarbija teavitas kauplejat puudusest alles 3 kuud peale vea avastamist. Kaupleja jättis tarbija kaebuse rahuldamata, viidates tarbija kohustusele teavitada 2-kuu jooksul.

Näide:

Soome tarbija ostis Tallinna elektroonikapoest espressomasina, väärtusega ligikaudu 1500 eurot. Soome jõudes ja masinat kasutusele võttes märkas tarbija, et masin oli puudusega ning ei töötanud korralikult. Esialgu proovis tarbija probleemi lahendada Soomes, hakates otsima sama kaubamärgi esindajat Soomes. Paraku Soomes antud mudelit ei müüdud, seega ei olnud asendamine võimalik. Seejärel pöördus tarbija Eestis talle masina müünud kaupleja poole, proovides probleemi lahendada telefonitsi. Kahjuks kaupleja ja tarbija kokkulepet ei saavutanud, mistõttu saatis tarbija oma kaebuse kauplusele E-kirja teel, küsides võimalusi probleemi lahendamiseks. Kaupleja ei vastanud tarbija kaebusele kahe kuu vältel.

Näide:

Eesti tarbija ostis Soomest reisikohvri. Kohver läks aasta pärast ostu sooritamist katki. Parandamine ei olnud võimalik ning asendustooteks pakkus kaupleja tarbijale teistsugust toodet, sest samasugust mudelit enam ei olnud. Tarbija sellega ei nõustunud. Seejärel pakkus kaupleja enda kaupluse kinkekaarti. Raha tagastamise korral soovis kaupleja kinni pidada pool kohvri maksumusest, sest tarbija oli toodet korduvalt kasutanud.

Millised on tarbija õigused?

Õigus kvaliteetsest kaubast loobuda

• tarbija ja müüja vaheline kokkulepe

• soovitav täpsustada enne kauba ostmist

! Mõnes riigis erandid - nt Leedus.

Piiriülene E-kaubandus

Peamised probleemid:

• Ettemakstud kaupade mittekättesaamine

• Tellitule mittevastavad kaubad

• Kasutamise käigus kaubal ilmnenud puuduste osas ei aktsepteeri kauplejad tarbijate kaebusi.

• Pettused

Sidevahendi abil sõlmitavad piiriülesed lepingud

• Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2011/83/EL

• Liikmesriikide siseriiklik õigus

Sidevahendi abil sõlmitavad lepingud

• Suurenes ettevõtja kohustus anda tarbijale enne lepingu sõlmimist kauba või teenuse kohta teavet.

• Ühtlustus taganemisõigus – 14 päeva (varem varieerus liikmesriigiti 7-15 päevani)

• Tarbijale tuleb tema makstud tasud tagastada hiljemalt 14 päeva möödumisel alates ettevõtjapoolsest taganemisavalduse kättesaamisest (varem kehtinud õigus 30 päeva).

• Taganemisõigus lõpeb pärast 12 kuu möödumisest (varasema kolme kuu asemel).

Kes kannab kauba tagasisaatmisega seotud kulud?Ainus tasu, mida võib tarbijalt kauba tagastamise korral nõuda, on tagastamiskulud.

NB! Ei piira muid seaduses sätestatud tarbijaõigusi.

Näide:

• Eesti tarbija tellis Belgias registreeritud Interneti-poest kitarri ning teostas kauba eest ettemaksu. Kättetoimetamise ajaks oli kaupleja poolt vastavalt tellimistingimustele lubatud 3-6 nädalat. Selle aja möödudes tarbija oma tellitud kaupa kätte ei saanud ning pöördus kaupleja poole sooviga makstud raha tagastada. Selle peale tõi kaupleja tarbijale erinevaid vabandusi ja põhjendusi, miks tellimuse täitmine viibib, kuid raha ei soostunud tagastama. Pärast 8-kuulist ootamist ei olnud tarbija ikka kitarri kätte saanud ..

Kaua peab tarbija ootama?

Näited:• Prantsusmaa tarbija tellis Eesti e-kauplejalt maksikleidi. Kohaletoimetamise ajaks oli

kokku lepitud 5-6 tööpäeva. Nädal hiljem teavitas kaupleja tarbijat, et nimetatud toode on otsa lõppenud ning tegi tarbijale pakkumise teistele toodetele. Tarbija valis kaupleja valikust teise toote. Kaupleja teavitas tarbijat, et kui viimane soovib toote kohale toimetamist teatud kuupäevaks, siis tuleb tarbijal täiendavalt juurde tasuda kullertasu. Tarbija leidis, et tegemist on kaupleja poolse viivitusega ning kaupleja peaks seega ise hüvitama täiendava kullerteenuse tasu. Kaupleja ei olnud sellega nõus ning tarbija taganes lepingust paludes talle tagasi kanda tasutud summa. Kaupleja ei tagastanud tarbijale tasu mitme kuu jooksul ning tarbija pöördus ECC poole. Kaupleja teavitas pärast ECC poolt vahedatud kaebust, et kannab tarbijale koheselt raha tagasi.

• Tarbija tellis Saksamaa kaupleja tehasest aku päikeseelektrisüsteemi aku väärtusega 4309 eurot. Kaup pidi olema valmis saatmiseks kokkulepitud kuupäeval, seda ei juhtunud ning tarbija pöördus päringutega kaupleja poole, kes aga ei vastanud. Tarbija pöördus seepeale kaebusega ECC poole, kuid vahetult pärast seda andis kaupleja endast märku ning lubas toote siiski teele panna. Tarbija palus menetluse lõpetada. Septembri lõpus pöördus tarbija uuesti abipalvega meie poole. Menetlus lõpetati kui tarbija kinnitas puuduoleva kauba kohale jõudmist.

• Eesti tarbija tellis Soome ettevõttelt kalastuspüksid. Kaupleja saatis tarbijale tooted kahel korral, kuid mõlemal korral oli tegemist lepingule mittevastava kaubaga (õmbluskohad ja kinnituskohtade asukohad olid puudusega ja sobimatud, järgmisel korral olid püksid liiga lühikesed). Tarbija soovis lepingust taganeda, kuid kaupleja ei rahuldanud tema kaebust. Koostöös Soome ECC-keskusega õnnestus tarbija kaebus lahendada ning kaupleja tagastas tarbijale defektsete toodete eest 279 eurot.

Piiriüleste kaebuste lahendamine

Kaebuste lahendamine kui müüja ja tarbija ei asu samas liikmesriigis

• Mida teha, kui tekivad probleemid ja kuidas esitada piiriülest kaebust?

- Hoolimata sellest, millisest EL liikmesriigist ost sooritada, probleemide ilmnemisel on esimeseks sammuks müüjaga ühendust võtta.

- Kui suuline pöördumine ei anna tulemusi, tuleb teha kirjalik kaebus, milles märkida tarbijapoolne täpne nõue.

Euroopa tarbijakaitsekeskused

• Spetsiaalsed keskused kõikides EL riikides.

• Eestis on ECC-keskus loodud Tarbijakaitseameti osakonnana

• ECC-keskused moodustavad ühtse Euroopa tarbijakaitsekeskuste võrgustiku ECC-Network.

• Võrgustiku tegevust koordineerib Euroopa Komisjon.

Kaebuste lahendamine ECC-võrgustikus

2016 laekus:

• ECC keskustele ligi 100 000 tarbija pöördumist

• EL tarbija nõustamiskeskusele ~1000 tarbija pöördumist

Ülepiiriliste kaebuste statistika

• Kohtuväline kaebuste lahendamise süsteem (ADR süsteem) on süsteem, mis on loodud tarbijate abistamiseks väljaspool kohtusüsteemi.

• Kohtuvälise kaebuste lahendamise süsteemi ülesandeks on lahendada tarbija ja kaupleja vahelisi vaidlusi, mida pooled ei ole suutnud lahendada kokkuleppe teel.

• Eestis tarbija kaebusi lahendav ADR – Tarbijavaidluste komisjon.

Kohtuväline tarbijakaebuste lahendamine (ADR-süsteem)

ODR platvorm (Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus nr 524/2013 )

• Eesmärgiks on lihtsustada ja kiirendada piiriüleste väiksemate kohtuvaidluste menetlemist ning vähendada kohtumenetlusega kaasnevaid kulusid.

• Määrus on kohaldatav kõikides Euroopa Liidu liikmesriikides, välja arvatud Taanis.

• Euroopa väiksemate kohtuvaidluste menetlus on vaidluspooltele kättesaadav alternatiivina liikmesriikide õiguses sätestatud menetlustele.

• Euroopa väiksemate kohtuvaidluste menetlust saab kasutada piiriülestes tsiviil- ja kaubandusasjades, kui nõude väärtus ei ületa 5000 Eurot.

• Väiksemate kohtuvaidluste menetlus on heaks võimaluseks tarbijale, kellel ei ole õnnestunud lahendada vaidlust mõne teise liikmesriigi kauplejaga.

Euroopa väiksemate kohtuvaidluste menetlus (Euroopa Parlamendi ja nõukogu

määrus 861/2007)

Vormid on leitavad Euroopa Tsiviilasjade Justiitsatlases (http://ec.europa.eu/justice_home/judicialatlascivil/) ning neid on kokku neli:

• Vorm A – Nõudevorm

• Vorm B – Kohtu taotlus nõudevormi parandamiseks ja/või täiendamiseks

• Vorm C – Vastusvorm

• Vorm D – Kinnitus Euroopa väiksemate kohtuvaidluste menetluse raames tehtud kohtuotsuse kohta

Vormipõhine menetlus

Piiriülestele ostudele spetsialiseeruv kodulehekülg www.ecc.ee

Tänan kuulamast!

Kristina Vaksmaa

kristina.vaksmaa@tarbijakaitseamet.ee

Tarbijavaidluste komisjon

Kai Amos

Tarbijavaidluste komisjoni esimees

Tarbijavaidluste komisjon

Reguleerib tarbijakaitseseadus (TKS).

komisjon: tarbija ja kaupleja vahelisi vaidlusi lahendav sõltumatu ja erapooletu üksus.

- st, lähtub vaid seadustest

pooled: tarbija ja kaupleja

Moodustamise alused

Komisjoni kuuluvad komisjoni esimees ja võrdsel arvul liikmed.

Tavaline on 3-liikmelise komisjon, vajadusel ka 5-liiget

esimees

tarbijate esindaja kaupleja esindaja

Komisjoni koosseis

Komisjoni esimehed kinnitab 5. aastaks:

majandus- ja kommunikatsiooniminister kooskõlastatult justiitsministriga.

Komisjoni liikmed kinnitab 4. aastaks: Tarbijakaitseameti peadirektor.

Ettepanekud: ettevõtlus- või kutseliidud.

Tarbijavaidluste menetlemise võimalikud etapid

I kaebus kauplejale

II avaldus tarbijavaidluste komisjonile

III hagiavaldus maakohtusse

I etapp: kaebus kauplejale

• Kaebuse vorm: suuline või kirjalik.

• Kaupleja peab:

- kirjalikus vormis kaebuse saamist kinnitama;

- vastama kirjalikult 15 päeva jooksul:

- vastuses teatama nõude rahuldamisest või

kaebuse võimalikust lahendusest;

- vajadusel võib kaupleja tähtaega pikendada.

Kui kaupleja ei lahenda kaebust tähtaegselt, loetakse, et keeldus nõude rahuldamisest.

II etapp: avaldus komisjonile

• Tarbija võib pärast kaupleja poolt nõude rahuldamisest keeldumist pöörduda TKS §-s 40 toodud juhtudel tarbijavaidluste komisjoni poole.

• Kui tarbija ei jää komisjoni otsusega rahule, võib tarbija pöörduda maakohtu poole.

• Tarbijal on alati õigus pöörduda vaidlusega otse maakohtu poole.

Komisjoni pädevus

• Komisjon lahendab tarbija ja kaupleja vahel sõlmitud lepingust tulenevaid vaidlusi.

• Tarbija nõude alus: kaupleja jättis täitmata lepingust tuleneva kohustuse.

• Vaidlused võivad olla:

– riigisisesed: tarbija ja kaupleja asuvad Eestis;

– piiriülesed: kaupleja asukoht on Eestis.

Pädevusse ei kuulu:

Vaidlused:

– mis ei tulene sõlmitud lepingust (liiklusavariiga tekitatud kahju hüvitamise nõue jne);

– surmajuhtumist, kehavigastusest või tervisekahjustusest;

– avalikust haridus- ja tervishoiuteenusest teenusest;

– muudel seaduses ettenähtud vaidluste erineva lahendamise juhtudel (töövaidlused jne).

Miks pöörduda esmalt komisjoni?

Tarbija valib, kas pöörduda kohtusse või komisjoni:

• komisjonimenetlus on tarbijale tasuta;

• lahendamise aeg on kohtumenetlusest lühem - 90 päeva alates avalduse menetlusse võtmisest.

Kuid:

• komisjoni otsus ei ole sundtäidetav ja sellega ei saa pöörduda kohtutäituri poole.

• kui kaupleja ei täida vabatahtlikult otsust, peab tarbija oma nõudega pöörduma maakohtu poole.

Komisjoni poole pöördumine

• Tarbija peab esitama kirjaliku avalduse.

• Tarbija võib avalduse ise koostada, kuid võib avalduse täita ka TKA kodulehel oleva vormi.

• Tarbija peab oma nõuet tõendama ja juurde panema kõik tõendid – lepingud, maksekorraldused, pretensioonid ja kaupleja vastused, ekspertide arvamused jne.

Vaidluse läbivaatamine

• Komisjon lahendab tarbijate ja kauplejate sõlmitudlepingust tulenevaid vaidlusi(võlaõiguslikud müügi- teenuse osutamine jne vaidlused).

• Komisjon vaatab asja läbi kas:

– suuliselt poolte osavõtul toimuval istungil.

– kirjalikult ilma poolte osavõtuta, kui tarbija ei ole soovinud istungil osaleda.

• Esmalt kontrollib avaldust sekretariaat.

Komisjoni toimingud

Avalduse ja asjaolude kontrollimine

• Komisjon vaatab avalduse ja vaidluse asjaolud läbi ja võib menetlusse võtmisest keelduda:

– tarbija nõue on väiksem kui 30 eurot;

– on perspektiivitu või esinevad muud seaduses nimetatud takistused.

Kokkulepe

• Komisjoni eesmärgiks on pooli lepitada ja saavutada tarbija ja kaupleja vahel kokkuleppe sõlmimine.

• Kokkuleppe sõlmimisel menetlus lõpetatakse.

Vaidluse lahendamine

• Komisjon lahendab vaidluse, vajadusel võib kaasata asjatundjaid ja eksperte.

• Ekspertiisikulud peavad kandma vaidluse pooled.

• Komisjon teeb otsuse, millega:

– rahuldab tarbija avalduse;

– jätab avalduse rahuldamata;

– rahuldab avalduse osaliselt.

Otsuse avalikustamine ja täitmine

• Otsus väljastatakse pooltele ning avalikustatakse TKA kodulehe kaudu.

• Kaupleja peab otsuse täitma TKA kodulehel avalikustamisest 30 päeva jooksul.

• Kui kaupleja ei täida komisjoni otsust, võib tarbija pöörduda sama vaidlusega maakohtu poole.

• TKA avaldab oma kodulehel nimekirja kauplejatest, kes ei täida komisjoni otsuseid.

Lepingutingimuste kontrollimine

• Komisjon kontrollib nõude aluseks olevat lepingut, selle tingimusi ja täitmist, tuvastab vajadusel tingimuse rikkumise.

• E-kaubanduses tingimused: kaupleja kodulehel avaldatud teave + võlaõigusseaduse sätted

Lepinguline kohustus

Leping on täitmiseks kohustuslik (VÕS § 76).

Kohustust täita vastavalt lepingule või seadusele:

- õigele isikule, õigel ajal,

õiges kohas ja õigel viisil.

Lähtuda:

- hea usu ja mõistlikkuse põhimõttest;

- arvestada tavasid ja praktikat.

Kohustuse rikkumine

Kohustuse rikkumine on:

– kohustuse täitmata jätmine;

– mittekohane täitmine, sh täitmisega

viivitamine.

Õiguskaitsevahendid

VÕS § 101:

1) kohustuse täitmise nõue;

2) oma võlgnetava kohustuse täitmisest keeldumine;

3) kahju hüvitamise nõue;

4) taganemine või ülesütlemine;

5) hinna alandamine;

6) rahalise maksmisega viivitamisel viivise nõue.

Tänan kuulamast!

Isikuandmete kaitse üldmäärusest

Urmo Parm

Andmekaitse Inspektsioon

30.11.2017

Praegune õigus

• Isikuandmete kaitse seadus (tugineb 1995. aasta andmekaitsedirektiivil 95/46)

• Elektroonilise side seaduse andmeturbe ja -kaitse ptk (eraelu puutumatuse ja elektr. side direktiiv 2002/58)

• Inspektsiooni juhendid (nt töökeskkond, kaamerad, infoturve, e-pood)

• Euroopa andmekaitseasutuste töörühma juhendid

Tulevane andmekaitseõigus

• Isikuandmete kaitse üldmäärus 2016/679• Tulemas: Eesti rakendusseadus(ed)

Rakendusseaduse eelnõu kontseptsioon avalik alates10.05.2017 eelnõude

infosüsteemis http://eelnoud.valitsus.ee/main#WXCd9WoF

• Inspektsiooni vanad ja uued juhendidhttp://www.aki.ee/et/juhised

http://www.aki.ee/et/eraelu-kaitse/euroopa-andmekaitse-reform

• Euroopa andmekaitsenõukogu/töörühma vanad ja uued juhendidhttp://ec.europa.eu/justice/data-protection/article-29/documentation/opinion-

recommendation/index_en.htmhttp://ec.europa.eu/newsroom/just/item-detail.cfm?item_id=50083

• Tulemas: direktiivi 2002/58 asemele määrus, rakendusaktid

Andmekaitse vundament sama

1995. a direktiiv, 2016. a üldmäärus (art. 5):

• Õiguslik alus (õigusakt või leping või nõusolek)• Seotus eesmärgiga. Hilisem säilitamine vaid erandjuhul (ajalugu, teadus,

statistika)• Minimaalsus• Andmekvaliteet• Turvalisus• Andmesubjekti osalus (läbipaistvus)• Tagatised masina tehtud otsuse puhul (läbipaistvus, vaidlustamine)

Üldmääruses

Õiguslik alus1) nõusolek (eristatav, arusaadav, vabatahtlik, tagasivõetav)2) lepingu alusel; või selle sõlmimise ettevalmistamiseks (andmesubjekti taotlusel )3) juriidiline kohustus4) andmesubjekti või muu isiku elulised huvid5) avaliku võimu teostamine, avalik ülesanne (mitte üksnes otse seadusega sätestatud!)

vt. 4 ja 5 = õiguslikku alust tuleb otsida eeskätt liikmesriigi õigusest6) ülekaalukas õigustatud huvi

Uusi nõudeid

• Suurem läbipaistvus andmesubjekti teavitamisel (art. 13, 14)• Andmete ülekantavus (art. 20)Riskipõhine lähenemine:- isikuandmete töötlemise toimingute registreerimine (art. 30)- rikkumisteated (art. 33)- andmekaitsealane mõjuhinnang (art. 35)- eelkonsulteerimine (art. 36)- andmekaitsespetsialist (-ametnik) (art. 37-39)- lõimitud- ja vaikimisi andmekaitse (art. 25)

Inspektsiooni tehtu

Üldmäärust selgitavad tekstid meie reformi lehel:http://www.aki.ee/et/eraelu-kaitse/euroopa-andmekaitse-reform

• soovitused määruseks valmistumisel

• andmetöötleja kohustused

• andmekaitsespetsialist

• andmekaitsealane mõjuhinnang

• andmete ülekantavus

• rikkumisteated

• töötlustoimingute registreerimine

• lõimitud ja vaikimisi andmekaitse

• nõusoleku kontrollnimekiri

• mõjuhinnangu kontrollnimekiri

Andmekaitseasutuste ühisarvamused

Vastu võetud ja avaldatud:• andmekaitsespetsialist• andmete ülekantavus• andmekaitsealane mõjuhinnang• juhtiv andmekaitseasutus

Eesti ja inglise k. http://www.aki.ee/et/andmekaitse-reform/juhendmaterjalid

Avalikul konsulteerimisel:• automaatotsused ja profileerimine• rikkumisteatedhttp://ec.europa.eu/newsroom/just/item-detail.cfm?item_id=50083

Andmekaitsespetsialisti koolitused

Andmekaitsespetsialisti koolitused

Andmekaitsespetsialisti koolitused

Tegevuste A B C

1. Andmetöötlustoimingute (hetkeolukorra) kaardistamine

2. Andmetöötlustoimingute vajalikkuse, proportsionaalsuse hindamine ja meetmete kavandamine (lähtudes üldmääruse nõuetest)

3. Andmetöötlustoimingutega kaasnevate ohtude hindamine ning haldamine (lähtudes üldmääruse nõuetest)

Hetkeolukorra kaardistamine

• Andmeallikad, vorming, koosseis

• Andmevahenduskanalid (nt elektroonilised, post, kuller)

• Andmete saajad

• Andmete säilitustähtajad

• Varad, mis andmetöötluses osalevad (nt töötajad, riist- ja tarkvara, andmesideseadmed, andmekandjad)

Vastavusmeetmete kavandamine

• Täpselt ja selgelt kindaks määratud ning õiguspärased eesmärgid (art. 5 lg 1 punkt b)

• Isikuandmete töötlemise seaduslikkus (art. 6)

• Asjakohased, olulised ja vaid vajalikud andmed (art. 5 lg 1 punkt c)

• Säilitamise piiratud kestus (säilitustähtajad, art. 5 lg 1 punkt e)

• Isiku teavitamine (nt kasutustingimused, art. 12, 13, 14)

• Andmetega tutvumise ja andmete ülekandmise õigus (art. 15, 20)

• Õigus andmete parandamisele ja kustutamisele (art. 16, 17, 19)

• Õigus esitada vastuväiteid ja õigus isikuandmete töötlemise piiramisele (art. 18, 19, 21)

• Suhted volitatud töötlejatega (nt lepingud, art. 28)

Ohtude hindamine ning haldamine

• Määratakse ohu allikad ja hinnatakse ohu olulisust (kombinatsioonis tõenäosuse ja mõjuga) andmete käideldavusele, terviklusele, konfidentsiaalsusele

• Hinnatakse ohu realiseerumisel isikule tekkivat võimalikku füüsilist, varalist või mittevaralist kahju (ehk isikule tekkivat tõenäolise ohu suurust) nt:

- töötlemine võib põhjustada diskrimineerimist, identiteedivargust või pettust

- maine kahjustamist, usalduse kadu, rahalist kahju

- füüsilist kahju (nt tervise halvenemine läbi hirmu, kartuse, ärevuse)

- isik jääb ilma kontrollist oma isikuandmete üle

- mõni muu tõsine majanduslik või sotsiaalne kahju

• Valitakse meetmed ohtude haldamiseks ja aktsepteeritakse jääkrisk

Tänan!

E-kaubanduse hetkeseis ja usaldusväärse e-poe alustalad

Signe Kõiv

2000 avati esimesed e-poed Eestis

2008 loodi grupi entusiastide poolt MTÜ Eesti E-kaubanduse Liit

2009 astusid liitu esimesed e-poed

2010 hakati väljastama usaldusmärgist “Turvaline ostukoht”

2017 Eestis hinnanguliselt üle 5000 e-poe

2017 liidul on 216 liiget ja 95 usaldusmärgise kandjat

E-kaubanduse lähiajalugu Eestis

Kes on liidu liikmed?

• E-kaubanduse mõisted ja statistika.

• Mida tarbija e-kauplejalt ootab?

• Millest lähtub usaldusväärne e-kaupleja?

• Kas klient on kuningas?

Ettekande teemad

E-KAUBANDUSE MÕISTED

JA STATISTIKA

E-kaubandus - kauba või teenuse müügiks pakkumine ja müük internetis ilma

osapoolte üheaegse füüsilise kohalolekuta.

E-äri - ettevõtte juhtimine elektrooniliselt, toetades IKT abil erinevaid

organisatsiooni eesmärke.

business-to-business (B2B) ehk ettevõttelt-ettevõttele äritegevus (näiteks

ettevõtete vahelised logistikakeskkonnad, hulgimüük jne)

business-to-customer (B2C) ehk ettevõttelt-kliendile äritegevus (näiteks

jaemüük internetis e-poodide vahendusel, turismiteenused, piletite müük jne)

customer-to-customer (C2C) ehk tarbijalt-tarbijale äritegevus (näiteks

kuulutusteportaalid, kus eraisikud müüvad kasutatud kaupasid)

E-kaubanduse mõisted

WWW esmakordselt 1990. a Tim Bernes-Lee poolt. 1995. a kasutas 1%

rahvastikust, täna on võrgus 40% ehk üle 3,7 miljardi inimese

Mis oli esimene internetiost ja mis aastal?

21-aastane Dan Kohn asutas NetMarket e-poe ja müüs Stingi CD 1994. a 11. augustil

Pizza Hut’i pepperooni pitsa seente ja topeltjuustuga müüdi 1994. a. augusti lõpus

Amazon asutati 5. juulil 1994, esimene raamat osteti 3. aprillil 1995

eBay asutati 3. septembril 1995. a.

Internetimulli lõhkemine 10. märtsil 2000. a. viis e-kaubanduse langusesse

Euroopa B2C e-kaubandus kasvas 2016. a. 15,4%, ulatudes 550,58 milj.

euroni. Prognoos: 603 milj. eurot 2017, 660 milj. eurot 2018

Esimesel kohal Aasia ja Vaikse ookeani piirkond, teisel Europpa, kolmandal

Põhja-Ameerika. Euroopas suurimad turud: UK, Prantsusmaa, Saksamaa

E-kaubanduse ajalugu maailmas

Eestis hinnanguliselt üle 5000 e-poe, Statistikaamet kogub andmeid EMTAK

47911 põhitegevusala kohta

Keskmiselt müüs e-pood kaupasid ca 63 800 euro eest aastas (2016)

87.2% Eesti elanikkonnast vanuses 16-74 kasutab internetti (839 600 in)

Üle 543 000 isiku ehk 65% vanuserühmast 16-74 on kasutanud e-kaubandust

viimase 12 kuu jooksul

85% ostsid kauba/teenuse Eesti müüjalt, 45% Euroopa Liidu ja 41% muude

riikide müüjalt

Müügitulu kasvas 2016. a. 10% (jaemüük 4%), kokku 174,9 miljonit eurot

(jaemüük 6,32 miljardit eurot)

2017. a müügitulu kasv keskmiselt 35%, osakaal jaekaubandusest 2,8%

Eesti e-kaubandus arvudes (allikas: Statistikaamet, Äriregister)

E-kaubandus Eestis kasvab kiiresti (30.10.2017 seisuga)

Globaalne e-kaubanduse maht: 2016. a. 1,8 triljonit EUR, 2019. a. 3,6 triljonit EUR

Registreeritud juriidilised isikud põhitegevusalal jaemüük posti või interneti teel

10 12 12 14 14 14 21

296

558

841

1189

1491

1894

2238

26632741 2744

0

500

1000

1500

2000

2500

3000

16–74-aastased internetikaubanduse kasutajad ostmise/tellimise sageduse järgi viimase kolme kuu jooksul

38,5 36,4

41,4

37,7 37,1 35,5

23,8 26,5

23,1

0,0

5,0

10,0

15,0

20,0

25,0

30,0

35,0

40,0

45,0

2015 2016 2017

Ostsid/tellisid 1-2 korda Ostsid/tellisid 3-5 korda Ostsid/tellisid rohkem kui 5 korda

16–74-aastased internetikaubanduse kasutajad kulutuse järgi viimase kolme kuu jooksul

21,4

19,3

44,1

15,2

20,9

18,5

43,1

17,5

21,5

18,5

43,4

16,6

Kulutasid kuni 50 eurot

Kulutasid 50 kuni 99 eurot

Kulutasid 100 kuni 499 eurot

Kulutasid üle 500 euro

0,0 5,0 10,0 15,0 20,0 25,0 30,0 35,0 40,0 45,0 50,0

2017 2016 2015

16–74-aastased internetikaubanduse kasutajad müüja asukohariigi järgi

81,3 83,0 80,3

84,5 83,1 85,0

47,4

57,3

45,2 44,2 41,3

45,3

24,3 27,8

31,9 35,2

37,7 40,7

0,0

10,0

20,0

30,0

40,0

50,0

60,0

70,0

80,0

90,0

2012 2013 2014 2015 2016 2017

Ostsid Eesti müüjatelt Ostsid Euroopa Liidu müüjatelt, v.a Eesti Ostsid muudelt müüjatelt, v.a Euroopa Liit

MIDA TARBIJA E-KAUPLEJALT

OOTAB?

Milliseid kaubagruppe Te olete ostnud interneti vahendusel viimase aasta jooksul (või pikema perioodi vältel, kui viimasel aastal oste ei olnud)?n=1090

10%11%11%

13%13%14%15%

17%17%18%18%19%

25%25%

26%30%

32%32%33%

35%35%36%

43%49%

0% 10% 20% 30% 40% 50% 60%

filmid

ehituskaubad, tööriistad

muusika

autokaubad

mobiiltelefonid

mänguasjad

reisid

spordi-ja vabaajakaubad

raamatud

kindlustus

kosmeetika-ja…

kodumasinad ja elektroonika

*E-kaubanduse Liidu tarbijauuring 2016

Milliseid kaubagruppe Te olete ostnud interneti vahendusel viimase aasta jooksul (või pikema perioodi vältel, kui viimasel aastal oste ei olnud)?n=1090

*E-kaubanduse Liidu tarbijauuring 2016

Millised on internetist ostmise peamised eelised tavapoega võrreldes?n=1090

5%

23%

25%

25%

33%

54%

56%

57%

64%

68%

69%

0% 10% 20% 30% 40% 50% 60% 70% 80%

muu

püsikliendipakkumised

sageli uuenev kaubavalik

tagastamisvõimalus

teiste kasutajate tagasiside

lihtne toodete…

mugav ostuprotsess

suurem kaubavalik

ööpäevaringselt avatud

aja kokkuhoid

soodsamad hinnad

*E-kaubanduse Liidu tarbijauuring 2016

Millised on internetist ostmise peamised puudused/takistavad teguridtavapoega võrreldes?n=1090

1%

3%

3%

10%

13%

21%

26%

33%

39%

44%

81%

0% 10% 20% 30% 40% 50% 60% 70% 80% 90%

kaubavalik on väike

muu

väikesed allahindlused

puudub personaalne klienditeenindus

e-pood ei ole usaldusväärne

turvalisuse risk andmete jagamisel

lihtne on petta saada

kõrged kohaletoimetamise kulud

kauba tagastamine on tülikas

pikk tarneaeg

toodet ei saa näha/proovida

*E-kaubanduse Liidu tarbijauuring 2016

soodsat hinda

kiiret ja tõrgeteta tellimist

suurt kaubavalikut

toimivat otsingusüsteemi

lihtsat tagastamist

Mida tarbija e-kauplejalt ootab?

kaup on kallim kui tavapoes/konkurendil

pikk tarneaeg

tagastamine on väljakutse

postikulu on kõrge

näotud pildid, puudulik tooteinfo

Tõsine turn-off

Millest lähtub usaldusväärne e-

kaupleja?

võlaõigusseadus

tarbijakaitseseadus

kaubandustegevuse seadus

isikuandmete kaitse seadus

elektroonilise side seadus

tsiviilseadustiku üldosa seadus

maksuseadused

pakendiseadus

Millised seadused reguleerivad?

Müügitingimused paberist ja punaselt

Tarbija ostab e-poest kauba

Kaup on laos Kaup ei ole laos

Toimetatakse lubatud

tähtajal, hiljemalt 30 päeva

Tagasimakse esimesel

võimalusel, max 14 päeva

Kõigile meeldivad kingitused,

üllata ostjat!

Kaup jõudis tarbijani

Meeldib, jätab endale

Küsi tagasisidet/toote

arvustust max

nädala jooksul

Saadab avalduse 14 päeva

jooksul kättesaamisest

Ei meeldi, tagastab

Müügitingimused paberist ja punaselt

Tagasimakse 14 päeva

jooksul arvates avaldusest

Kiirus loeb! Kättetoimetamiskulu maksab

kaupleja, tagastuskulu tarbija

(kinnituskiri)

Müügitingimused paberist ja punaselt

Kaup läks katki

Kaupleja tõendab 6 esimest kuud

Müügigarantii

Tootja süü Pole tootja süü

Kirjalik vastus 15 päevaga

Tarbija tõendab 1,5 aastat

Pretensiooni esitamise õigus

2 aastat (2 kuu jooksul)

Kaup tarbijale tagasiAsendamine,

parandamine

Raha tagasi 14

päeva jooksul

Müügitingimused paberist ja punaselt

Vaidluste lahendamine

EL piiriülesed

kaebusedTarbija

kahjuks

Otsuse täitmiseks

30 päeva

Tarbijavaidluste

komisjonwww.komisjon.ee

ODR-platvormhttp://ec.europa.eu/consumers/odr/

Maakohus (Harju, Viru, Tartu, Pärnu)

Tarbija

kasuks

Täidab Ei täida

Maakohus

Must nimekiri

KAS KLIENT ON KUNINGAS?

Muidugi on!

Milline on usaldusväärne e-pood?

SSL-sertifikaat läbivalt e-poes (HTTPS domeen)

Tee tekstid inimsõbralikuks!

Näide: õigus nõuda ettemaksu vs palume tasuda ettemaks;

kohustatud tagastama vs palume tagastada jne;

Küsi nii palju kui vajalik ja vähe kui võimalik

Ära solvu tagastamise peale – hoopis eristu ja paku pikemat

taganemistähtaega kui 14 päeva;

14 päeva jooksul saab tagastada ka kasutatud kauba, kaupleja

arvutab kauba väärtuse vähenemise;

Taganemisavalduse tüüpvorm müügitingimuste alla.

Mis on pildil valesti?

Mis on pildil valesti?

Istu, viis!

Järelteenindus kui täpp i-le

Küsi peale ostu sooritamist tagasisidet

- saada nädal peale tellimuse vormistamist e-mail

- premeeri tootearvustuse kirjutamise eest loosimise/auhindadega

- tee kampaaniaid teenindusele tagasiside andmiseks

Julgusta sõbrale soovitama

- sõbrale sooduskupong või hinnavõit

- soovitajale preemia uute klientide toomise eest

Ole tänulik igasuguse tagasiside eest

- ära kustuta negatiivseid kommentaare

- õpi halvast kogemusest ja tee paremini

Usaldusväärsus

Ausus

Lubadustest kinni pidamine

Sõbralik ja lugupidav suhtumine klienti

Kaasaaegsed lahendused

Omanäolisus

Mis on e-kaupleja valuuta?

e-kaubandus kasvab mühinal

tee teisele nii, nagu sa tahad, et Sulle tehakse

võidab see, kes on kõige kiirem, efektiivsem, omanäolisem ja

sõbralikum

Mis me täna teada saime?

Täname!www.e-kaubanduseliit.ee

Toidukauba müük ja reklaam

e-kaubandusesMonika Kuusk

Peaspetsialist

Veterinaar- ja Toiduamet

Üldnõuded toidu müügil e-kaubanduses

• Tegevus peab vastama toiduseaduse nõuetele.

• Ettevõttel peab olema valmidus toidukäitlemiseks (nt sobivad ruumid, ladu, enesekontrolliplaan).

• Tegevusest peab teavitama Veterinaar- ja Toiduametit.

• Teavitamiseks esitada majandustegevusteatis läbi Maaeluministeeriumi kliendiportaali.

• Toidu kohta esitatud teave e-kaubanduse kanali kaudu peab olema esitatud nõuetekohaselt.

https://portaal.agri.ee

Toidualase teabe esitamine

• Kohustuslik toidualane teave tuleb tarbijale teha kättesaadavaks enne ostu sooritamist.

• Teave peab olema esitatud toidukäitleja veebipoes, sotsiaalmeedia lehel või muus kaugmüügi vahendis (nt kataloog, ostu-müügi portaal).

• Teave peab olema esitatud eesti keeles.

• Teabe esitamise nõuded müügipakendis ja müügipakendisse pakendamata toidule.

• Erinõuded märgistamisel teatud toitudel (nt veiseliha, oliiviõli, mahetoit, toidulisanditel).

Hea näide

Halb näide

Teine võimalik viis toidualase teabe esitamiseks

Toitumis- ja tervisealased väited

• Väidete esitamine on vabatahtlik.

• Siiski kui väide on esitatud, peab olema see nõuetekohaselt esitatud.

• Toitumisalase ja/või tervisealase väite esitamisekorral on toitumisalase teabe esitaminekohustuslik.

• Tohib kasutada vaid lubatud väiteid.

• Viide lubatud väidetele Veterinaar- ja Toiduameti kodulehel.

Näited:

• Toitumisalased väited on näiteks: "suhkruvaba", "vähem soola", "vähem kaloreid", "light/lahja/kerge", "sisaldab kiudaineid", "D-vitamiin“ jne.

• Tervisealased väited on näiteks: „kuivatatud ploomid aitavad kaasa normaalsele sooletalitlusele“ või „vitamiin D aitab kaasa immuunsüsteemi tööle“ jne.

Haigusi ravivad, ennetavad või leevendavad väited

• Toidu (sh toidulisandite) kohta ei ole lubatud esitada haigusi ravivaid, ennetavaid või leevendavaid väiteid.

• Samuti ei ole lubatud kasutada pilte või muud materjali, mis viitaks haiguste ravimisele, ennetamisele või leevendamisele.

• Kui väide on esitatud, siis võib konkreetne toit olla hoopis ravim.

Alkohoolsete jookide müük

• Kui ettevõte soovib hakata tegelema alkoholi jaemüügiga e-kaubanduse korras, avades ise selleks e-poe, siis peab olema ka füüsiliselt eksisteeriv kauplus või toitlustusettevõte, mille kaudu e-müüki teostatakse.

Toiduohutuse tagamine

• Toidu müügil e-kaubanduses peab järgima üldiseid toiduohutuse nõudeid nagu tavapoes

• Tagatud peab olema toidu jälgitavus (nt kellelt osteti, kellele müüdi, toote kogused)

• Eritemperatuuri vajava toidu müügil peab olema tagatud toidu nõuetekohane temperatuur (+2°C..+6°C; -18°C) igas etapis (ladustamine, transport, toidu kättetoimetamine)

• Toidu pakendamiseks ja transpordiks peab kasutama toiduga kokkupuutumiseks sobivaid materjale

Tarbija teavitamine ohtlikust toidust

• Kui sa oled tarbijatele müünud ohtlikku toitu, pead sa neid sellest koheselt teavitama ning võimalusel toidu tagasi kutsuma

• Teatis toidu tagasikutsumiseks esitada sama e-kaubanduse kanali kaudu, millelt ohtlikku toitu müüdi

• Soovitatav on teavitada tarbijaid e-kirja teel (mis on võimalik kui enne ostu sooritamist annab tarbija oma kontaktandmed)

Tahaks teada rohkem?

• Veterinaar- ja Toiduameti kodulehel juhend

e-kaubanduse teel toitu käitlevale ettevõttele.

• Veterinaar- ja Toiduameti kodulehel viited õigusaktidele.

• Veterinaar- ja Toiduametis töötavad abivalmid ametnikud, kes abistavad küsimuste tekkimise korral. Kontaktid leiab Veterinaar- ja Toiduameti kodulehelt www.vet.agri.ee .

Juhendid ja meelespead leiate Ettevõtja rubriigisthttps://www.tarbijakaitseamet.ee/et/dokumendid-ettevotjale

Infopäeva materjalid pannakse üles aadressile: www.tarbijakaitseamet.ee/et/ettevotjale

/suunanaitaja