Sümpaatiline Närvisüsteem

Joosep Laos Aleksandr TsurkanMari-Liis KeskülaJulia MastitskajaKatrin Kallastu

Vegetatiivne närvisüsteem

• innerveerib peamiselt kõiki silelihaseid, südant ja näärmeid.

• ei allu otseslt tahtele, nimetatakse ka autonoomseks närvisüsteemiks.

• tagab organismi sisekeskonna konstantsuse (hömöostaasi) säilitamise ja selle kohanemise organismi koormamisel.

• kontrollib nende elundite ja elundsüsteemide talitlust, mis homöostaasi säilitamisega on kaudselt seotud.

Jaguneb

• tsentraalne osa ja perifeerne osa• Perifeerne osa omakorda:– Sümpaatiline– Parasümpaatiline– Soole närvisüsteem

Koosneb

• Preganglionaarsetest neuronitest, mille aksonid suunduvad ganglionidess ja astuvad sünaptilisse ühendusse postganglionaarsete neuronite dendriitide ja rakukehadega. Paiknevad ajutüves ja seljaajus.

• Postganglionaarsetest neuronitest, mille rakukehade kogumikke nimetatakse vegetatiivseteks ganglionideks, mille neuronite aksonid projitseeruvad efektorelunditesse.

Sümpaatilise närvisüsteemi

• Neuronite aksonid on peenikesed ning müeliniseeritud.• Juhivad erutust kiirusega 1-20m/s. • Sattuvad prevertebraalsetesse ning

paravertebraalsetesse ganglionidesse. • Postganglionaaersed aksonid on pikad. • Efektorelunditeks on kõikide elundite silelihased

(veresoontes, siseelundites, kopsudes, karvanääpsudes, pupillis), süda ja osa näärmeid (higi, sülje ning seedenäärmeid) + innerveerivad rasvarakke, maksarakke, võib-olla ka neerutorukesi ning lümfaatilist kude

Sümpaatilistest ganglionitest

• Enamik elundikauged, mistõttu postganglionaarsed aksonid on pikad.

• Ainult mõned väiksemad ganglionid paiknevad vaagnaelundite läheduses, mistõttu on nende postganglionaarsed aksonid lühikesed.

Sümpaatilise närvisüsteemi aktivatsioon

• Toimub organismi aktiivses seisundis, mida iseloomustab suurenenud energiakulu:– füüsilisel koormusel– stressil– emotsionaalsetel reaktsioonidel– valuseisundil– verekaotusel

Neerupealiste säsi ehituslik ja talituslik seos sümpaatilise närvisüsteemiga

• Rakud on embrüonaalses mõttes sarnased sümpaatilise ns-ga. (puuduvad dendriidid ja aksonid)

• Sümpaatilise närvisüsteemi preganglionaarsete närvilõpmetega sarnaselt innerveerivad neidki koliinergilised närvikiud

• Neerupealise säsi on muundunud sümpaatiline ganglion.

• Talituslikult aspektist vaadeldakse sümpaatilist närvisüsteemi ja neerupealisesäsi kui üht funktsionaalset tervikut-sümpatoadrenaalsüsteemi.

Neerupealiste säsi ehituslik ja talituslik seos sümpaatilise närvisüsteemiga

• Neerupealisäsi valmistab kaht hormooni: adrenaliini ja noradrenaliini. Nende toime vastab üldiselt sümpaatikuse ärritamisel saadavale efektile, toime on kestvam.

• Neerupealise säsist väljutatud katehhoolamiinid toimivad nendesse samadesse efektorelunditesse, millesse postganglionaarsed sümpaatilised neuronidki.

• Katehhoolamiinide roll on tähtis ainult neile elunditele või nende osadele, mis on postganglionaarsete neuronite poolt innerveeritud vähe või üldse mitte (näit. Arterite tunica media).

Adrenaliini janoradrenaliini toime sarnasused

• toimivad samadesse efektorelunditesse, • osalevad peamiselt metaboolsete protsesside

regulatsioonis. – mobiliseerivad katalüütiliselt vabu rasvhappeid

rasvkoest, glükoosi ja laktaati glükogeenist = ainevahetuse hormoonid

Erinevused

• on osaliselt seletatavad erinevat tüüpi adrenoretseptorite esinemisega ja nende omavaheliste suhetega.

• α-adrenoretseptorite tndlikkus on suurim noradrenaliinile – NA>A>IPR (isoproterenoolile)

• β-adrenoretseptorite tundlikkus on suurim isoproterenoolile – IPR>A>NA

• Noradrenaliin on transmitteriks sümpaatilise närvisüsteemi postganglionaarsetes närvilõpmetes.

• Adrenaliini toimel lõhustatakse maksas enam glükogeeni –veresuhkru tase tõuseb (adrenaalne hüperglükeemia)

Erutuse ülekanne

• preganglionaarselt neuronilt postganglionaarsele ja sealt efektorile on olemuselt keemiline:– Atsetüülkoliin on neuromediaatoriks I neuronilt II-

le– Noradrenaliin on mediaatoriks II neuroni ja

efektori vahel

Adrenoretseptorid

• On septsiifilised membraanistruktuurid, millega katehoolamiinid (adrenaliin ja noradrenaliin) peavad integreeruma, et esile kutsuda elundireaktsiooni

• Jaotatakse: – α-adrenoretseptorid (α1 ja α2)

– β-adrenoretseptorid (β1 ja β2)

Lokaliseeruvad...

• postsünaptilises membraanis, va α1-adrenoretseptor, mis paikeb presünaptilisel membraanil

Mõju efektorelunditele

Adrenoblokaatorid

• takistavad sümpaatilise efekti esiletulekut. Jagunevad α-blokaatorid ja β-blokaatorid

• β-adrenoblokaatorite kõige olulisemateks toimeteks peetakse toimeid kardiovaskulaarsüsteemile ja bronhidele

• α-adrenoblokaatorid suruvad alla noradrenaliini vasokonstriktoorse toime, mille tõttu saab neid kasutada hüpertensiooni raviks

Kasutatud allikad• R. F. Schmidt, G. Thews Inimese füsioloogia Tartu 1997• A. Lepp, E. Lepp, “ Vegetatiivne närvisüsteem”,• Tartu, 1990• P.-H. Kingisepp Inimese füsioloogia 2006, 2009• W. Nienstedt, O. Hänninen, A. Arstila, Stig-Eyrik Björkqvist „Inimese

füsioloogia ja anatoomia“ 2005, lk 558-560• Vegetatiivne närvisüsteem : õppevahend arstiteaduskonna

erialadel / Elmar Vasar ; Tartu Riiklik Ülikool. Füsioloogia kateeder , lk 3-6

• http://www.sportelement.ru/metodart/uid=600• Pildid: Georg Gavronski esitlus „ Vegetatiivse närvisüsteemi talitlus“• P.Pokk, “Beetaadrenoblokaatorid”; Eesti Arst 2009

Tänan tähelepanu eest!