Upload
reegan
View
97
Download
0
Embed Size (px)
DESCRIPTION
S ümpaatiline närvisüsteem. Natali Tšivkin Sofia Zdobnõh Eva-Liisa Vinni Ingrid Kokmann STOM II kursus 2. rühm Tartu 2012. Vegetatiivne ehk autonoomne närvisüsteem. Ei allu tahtele Organismi “siseministeerium” Innerveerib põhiliselt: Silelihaseid Näärmeid Südant. - PowerPoint PPT Presentation
Citation preview
Sümpaatiline närvisüsteem
Natali TšivkinSofia ZdobnõhEva-Liisa Vinni
Ingrid KokmannSTOM II kursus 2. rühm
Tartu 2012
Vegetatiivne ehk autonoomne närvisüsteem
Ei allu tahteleOrganismi “siseministeerium”Innerveerib põhiliselt:
◦Silelihaseid◦Näärmeid◦Südant
Vegetatiivse närvisüsteemi funktsioon
Sisekeskkonna konstantsuse (homöostaas) säilitamine
Sisekeskkonna kohanemine organismi koormamisel
Lisaks homöostaasiga kaudselt seotud ülesanded:◦Suguelundite ja silma sisemiste
lihaste tegevuse neuraalne kontroll
Vegetatiivse närvisüsteemi jaotus
Sümpaatiline närvisüsteemParasümpaatiline närvisüsteemSoole närvisüsteem
Vegetatiivsed ganglionid
Terminaalsete neuronite rakukehade kogumikud◦Preganglionaarne neuron – lähtub
kesknärvisüsteemist ja siseneb vegetatiivsesse ganglionisse
◦Postganglionaarne neuron – lähtub vegetatiivsest ganglionist ja lülitub efektororganisse
Vegetatiivne ganglion
Sümpaatilise ehk torakolumbaalse närvisüsteemi ehitus
Preganglionaarsed neuronid – seljaaju C 8, Th 1-12, L 1-3
VentraaljuurRami communicantes albiPaaritud prevertebraalsed
ganglionidPaarilised paravertebraalsed
ganglionid ◦Truncus sympaticus
Sümpaatilise närvisüsteemi aktivatsioon
Aktiveerib kesknärvisüsteemKontrollkeskusteks ajukoor,
hüpotalamus, ajutüvi ja seljaaju
Sünapsite lokalisatsioonPeapiirkonna ganglionid
◦ganglion cervicale superius◦ganglion cervicale medium◦ganglion stellatum
Truncus sympaticus◦4 ülemist rinnasegmenti
Kõhu- ja vaagnaõõne ganglionid◦ganglion coeliacum◦ganglion mesentericum superior◦ganglion mesentericum inferior
Ehituslik omapära
Truncus sympaticusSümpaatilised ganglionid on
elundikaugedPostganglionaarsed aksonid on
pikad
Erutuse ülekannePreganglionaarselt neuronilt
postganglionaarsele◦Mediaatoriks atsetüülkoliin◦Reageerib
Postganglionaarselt neuronilt efektorile◦Mediaatoriteks katehhoolamiinid
Adrenaliin Noradrenaliin
◦Reageerib adrenergilise retseptoriga
Mediaatorid
Mediaatorite inaktivatsioon
Adrenergilised sünapsid
Erutuse ülekanne postganglionaarselt elundilt efektorelundile
Ülekandeaineks on katehhoolamiinid◦Noradrenaliin◦Adrenaliin◦Isoproterenool (organismis ei leidu)
Adrenoretseptorid
Vahendavad erutust efektorelundile
Rakumembraani spetsiifilised struktuurid, mis reageerivad katehhoolamiinidega
Farmakoloogiliste kriteeriumide alusel jaotatakse kahte rühma:◦α-retseptorid◦β1- ja β2-retseptorid
Retseptorid ????Enamikul elunditest ja kudedest
nii α-retseptorid kui ß-retseptorid
Antagonistlikud efektid
Füsioloogiline vastus sõltub sellest, kas ülekaalus on α- või β-adrenergiline toime
α-adrenergiline retseptorNoradrenaliin, adrenaliin ja
isoproterenool on järjest nõrgeneva toimega◦NA>A>I
Toime on blokeeritav α-blokaatoritega
Nende stimulatsioon kutsub esile:◦ naha ja limaskestade veresoonte ahenemise◦ silmaava laiendaja- ja karvapüstitajalihase
kontraktsiooni◦ insuliini sektretsiooni pidurdumise
β-adrenergiline retseptor
Isoproterenool, adrenaliin ja noradrenaliin on järjest nõrgeneva toimega◦I>A>NA
Võib jagada β1- ja β2-retseptoriteks
Toime on blokeeritav β-blokaatoritega◦Nt dikloroisoproterenool
β1-adrenoretseptorid
Peamiselt müokardis ja neerudesNende stimulatsioonil:
◦suureneb Ca-ioonide sissevool rakku◦erutuvus tõuseb◦intensiivistub lipolüüs◦elavneb insuliini sektretsioon◦südame löögisagedus tõuseb ja
kontraktsioonijõud tugevneb
β2-adrenoretseptorid
Nende stimulatsioonil:◦Suureneb Ca-ioonide väljavool rakust◦Lõõgastuvad silelihased
bronhides emakas seedetraktis skeletilihaste veresoontes
◦Transmitteri seondumine kutsub esile cAMP tekke rakusisese proteiinkinaasi aktivatsioon
Neerupealise säsiKogumik muundunud
sümpaatilistest postganglionaarsetest neuronitest
Aktivatsioon preganglionaarsete aksonite poolt koliinergiliste sünapsite kaudu
Katehhoolamiinide vabanemine neerupealise säsi rakkudest on reguleeritud ainult neuraalselt
Neerupealise katehhoolamiinid
Toimivad samadele sümpaatilise närvisüsteemi efektoritele
Olulised efektorelunditele, millel neuraalne kontroll vähene või puudub◦nt arterite tunica media
Adrenaliini ja noradrenaliini toime
80% adrenaliini ja 20% noradrenaliini katehhoolamiinide segus
Sarnasused:◦Tõstavad südameaktiivsust◦Ahendavad veresooni ◦Laiendavad lihaseid varustavaid
veresooni“Ainevahetuse hormoonid”
Adrenaliini ja noradrenaliini toime
Erinevused:◦Adrenaliin stressiolukorras olulisem
Soodustab kiiret glükoosi vabastamist glükogeenist
◦Noradrenaliin stimuleerib lipolüüsi rasvkoes ja proteolüüsi maksas Energiaga varustamine võtab kauem
aega
Erinevad retseptorsüsteemid◦α- ja ß- retseptorsüsteemid
Kasutatud kirjandus
1) Kingisepp PH. Inimese füsioloogia. Tartu 2000
2) Schmidt R, Thews G. Inimese füsioloogia. TÜ 1997