1

Soome elanikkonna küsitlus: Eesti maine puhkusesihtkohana Taustainfo Küsitluse eesmärgiks oli uurida Soome elanikkonna segmentide hulgas Eesti mainet puhkusesihtkohana, huvi erinevate puhkusereiside vastu Eestisse järgmisel kolmel aastal ja erinevate infokanalite potentsiaali Eesti turismiinfo levitamisel. Uuringu tellija ja kokkuvõtte koostaja on Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus. Küsitlustöö läbiviija oli Soome uuringufirma Taloustutkimus Oy. Uuring viidi läbi veebiküsitlusena 28.05.-04.06.2013. Vastas 1067 Soome elanikku, kes teevad vaba aja reise (k.a. ühepäevareise) välismaale vähemalt kord 3-4 a. jooksul (küsimust selliste reiside tegemise kohta kasutati filterküsimusena enne ülejäänud küsimustiku täitmist). Uuringu üldkogumiks on mandri-Soome alaline elanikkond vanuses 18-79 (s.t. küsitlus ei hõlma Ahvenamaa elanikke). Soome Statistikaameti 2012.a. andmetel on Soomes 5,43 miljonit elanikku, kellest 4,08 miljonit ehk 75% kuulub vanusegruppi 18-79. Järgnevas tabelis on esitatud Soome elanikkonna struktuur vanusegrupiti ning küsitlusele vastanute arv vanusegrupiti. Nagu näha, on hoolimata veebiküsitlusest vanemate vanusegruppide esindatus vastanute seas tegeliku rahvastiku struktuuriga võrreldes isegi kõrgem. Esitatud uuringutulemused on kaalutud soo, vanuse ja elukoharegiooni lõikes vastavalt rahvastiku tegelikule struktuurile. 0-17 18-24 25-34 35-44 45-54 55-64 65-79 80+ kokku 18-79 a. kokku Soome rahvastik (tuh.) 1079 473 686 657 744 769 749 269 4079 5427 vanusegrupi osatähtsus kogu rahvastikust 20% 9% 13% 12% 14% 14% 14% 5% 75% 100% vanusegrupi osatähtsus 18-79 a. rahvastikust 12% 17% 16% 18% 19% 18% 100% vastanute arv 96 141 163 181 225 261 1067 vanusegrupi osatähtsus vastanutest 9% 13% 15% 17% 21% 24% 100% Veebiküsitluse puhul tuleb silmas pidada, et see ei esinda kogu Soome elanikkonda, vaid ainult aktiivseid internetikasutajaid. Samas on internetikasutus elanikkonna seas kõrge ning ühtlasi on aktiivsed internetikasutajad ka aktiivsed reisijad. Nii Soome kui ka teiste riikide andmed näitavad, et kuigi 65-79 a. inimeste seas on interneti kasutajaid vähem kui nooremate vanusegruppide seas, on 65-79aastased internetikasutajad aktiivsemad reisijad kui need 65-79 a. inimesed, kes internetti ei kasuta. Kui potentsiaalsete reisijate küsitlemiseks sobib veebiküsitlus Soomes seega hästi, tuleb turundustegevuste planeerimisel silmas pidada ka muid internetikasutust iseloomustavaid näitajaid vanusegrupiti: näiteks mobiilse interneti või sotsiaalvõrgustike kasutajaid või interneti kaudu ostjaid on vanemate vanusegruppide hulgas siiski üsna tagasihoidlikult. Selle kohta annab allpool infot Soome Statistikaameti 2012.a. uuring. Soome Statistikaameti 2012.a. uuring näitab detailsemalt 16-74 a. Soome elanike internetikasutust vanusegrupiti (% vastavast vanuserühmast):

Kasutas internetti viimase 3 kuu jooksul

Kasutab internetti tavaliselt mitu korda päevas

Kasutas viimase 3 kuu jooksul interneti-panka

Ostis interneti kaudu viimase 3 kuu jooksul

Kasutas viimase 3 kuu jooksul mõnda sotsiaal-võrgustikku

Kasutas viimase 3 kuu jooksul internetti sülearvutis väljaspool kodu ja töökohta

Kasutas viimase 3 k. jooksul internetti mobiil-telefonis

Kasutab nuti-telefoni

16-24 100% 80% 75% 54% 86% 51% 51% 64%

25-34 100% 88% 98% 67% 80% 48% 48% 69%

35-44 98% 74% 96% 61% 58% 47% 47% 66%

45-54 96% 68% 92% 54% 39% 38% 38% 50%

55-64 82% 44% 74% 31% 22% 24% 24% 30%

65-74 61% 26% 51% 13% 10% 11% 11% 15%

kõik 90% 64% 82% 49% 49% 37% 37% 49% Allikas: http://www.stat.fi/til/sutivi/2012/sutivi_2012_2012-11-07_tie_001_en.html

2

Soome uuringufirma TNS Gallup 2013.a. jaanuaris tehtud telefoniküsitluse põhjal on 15-79 a. Soome elanike internetikasutus järgmine (% vastavast vanuserühmast, kes on viimase kuu jooksul internetti kasutanud): kõik 15-24 25-34 35-49 50-64 65-79 90% 100% 99% 97% 89% 61%

Uuringus kasutatud regionaalne jaotus:

rahvastik (tuh.)

osa-tähtsus

vastanute arv

1- Lõuna-Soome (k.a. Helsingi) 2259 42% 480 sh. Helsingi 604 11% 154 2- Lääne-Soome 1908 35% 386 3- Ida-Soome 567 11% 103 4- Kesk-Soome 481 9% 72 5- Põhja-Soome 183 3% 26 Kokku (ei sisalda Ahvenamaa elanikke) 5398 100% 1067

Kuna Põhja-Soome vastanute arv on liiga väike tulemuste eraldi esitamiseks, on need esitatud koos Kesk-Soome tulemustega.

Kokkuvõte uuringu tulemustest • Üle poole vastanutest teeb aasta jooksul mitu vaba aja reisi välismaale (arvestatud on ka ühepäevareise).

27% teeb selliseid reise kolm korda aastas või rohkem, 26% kaks korda aastas, 25% kord aastas ning 22% kord mitme aasta jooksul. Lõuna-Soome ja eriti Helsingi elanikud reisivad välismaale tunduvalt sagedamini kui muude piirkondade elanikud.

• 9% vastanutest ei ole Eestis käinud, 9% on käinud ühe korra ja 9% kaks korda. 27% on käinud 3-5 korda, 19% 6-10 korda ja 27% üle kümne korra. Mida lähemal Eestile, seda suurem on elanikkonna seas nende osatähtsus, kes on Eestis käinud ja seda rohkem kordi on nad Eestit külastanud. Eestis on käinud 97% vastanud Lõuna-Soome elanikest, samas Kesk- ja Põhja-Soome elanikest 72%.

• Eestis käinutest 43% on siin käinud viimase 12 kuu jooksul, 22% 1-2 aastat tagasi, 18% 3-5 aastat tagasi, 10% 6-10 aastat tagasi ja 6% üle kümne aasta tagasi. Mida lähemal Eestile vastaja elab ja mida sagedamini üldiselt välismaale reisib, seda suurema tõenäosusega on ta viimati Eestis käinud viimase paari aasta jooksul.

• Tallinnas on käinud 100% Eestis käinutest, Pärnus 40%, Tartus 21%, Saaremaal 20%, Haapsalus 14%, Otepääl / Pühajärvel 8%, Narvas 7% ja Rakveres 6%.

• 44% Eestis käinutest on viibinud ainult ühes sihtkohas, 21% kahes sihtkohas, 13% kolmes sihtkohas, 13% 4-5 sihtkohas ja 8% on käinud rohkem kui viies sihtkohas. 18-44a. inimestest on Eestis vähemalt kolmes erinevas sihtkohas käinud vaid 16%, 45-64aastastest 34% ja 65-79aastastest koguni 61%. Eestis käinutest 14,5% moodustab segment, kes on Eestis käinud kuus korda või rohkem, kuid on käinud vaid Tallinnas.

• 74% vastanutest pidas tõenäoliseks, et tuleb Eestisse vaba aja reisile lähema kolme aasta jooksul. 62% vastanutest pidas tõenäoliseks, et tuleb Eestisse vaba aja reisile juba lähema aasta jooksul. Mida rohkem kordi on vastaja Eestis käinud, seda tõenäolisemaks pidas ta ka lähematel aastatel Eestisse puhkusereisile tulekut. Siiski peab ka 42% mittekäinutest tõenäoliseks vaba aja reisi Eestisse lähema kolme aasta jooksul.

• Neilt 186 vastanult, kes ütlesid, et nad ei ole huvitatud Eestisse reisimisest, küsiti põhjust (lahtise küsimusena). 37% nimetas põhjusena, et Eesti ei huvita või nad ei leia ühtegi põhjust sinna reisida. Üksjagu oli siin ka vastanuid, kes ütlesid, et neil pole põhjust Eestisse reisida, kuna neil pole huvi sealt alkoholi tuua ja soomlaste „viinaralli“ häirib neid. 20% ütles, et muud sihtkohad on huvipakkuvamad. 13% nimetas põhjusena, et nad reisivad üldse vähe, kuna reisimine on raskendatud terviseprobleemide, väikeste laste, omaste hooldamise, rahapuuduse vms. tõttu. 13% nimetas põhjusena, et Eestisse reisimine on neile keeruline – näiteks elavad nad Helsingist kaugel või ei taha reisida laevaga. 10% nimetas põhjusena, et reis ei pakuks midagi uut, kuna nad on Eestis juba piisavalt palju näinud ning Eesti

3

on Soomega väga sarnane. 5% nimetas põhjusena ebameeldivaid kogemusi eelmistest reisidest - eelkõige kuritegevust, aga ka halba suhtumist soomlastesse.

• Neilt 814 vastanult, kes ütlesid, et nad tõenäoliselt reisivad Eestisse lähema kolme aasta jooksul, küsiti samuti põhjust (lahtise küsimusena). 28% nimetas põhjusena, et Eesti on lähedal ja sinna on lihtne sõita. 26% nimetas oste ja teenuseid, millest kõige rohkem nimetati eraldi alkoholi (8% vastanutest) ning spaateenuseid (7,6% vastanutest). 25% ütles, et see on hea võimalus lõõgastumiseks või vahelduseks. 23% ütles, et neid huvitavad kas Eesti üldiselt või konkreetsed kohad (eelkõige Tallinn, Pärnu, Saaremaa).

• 22% neist, kes pidasid tõenäoliseks lähemal kolmel aastal Eestisse puhkusereisile tulekut, eelistaks Eestis viibida vaid ühe päeva, 61% eelistaks reisil Eestis ööbida ja 17% ei eelistanud kindlalt kumbagi varianti.

• Ööbimisega reisidest eelistatakse ülekaalukalt kõige rohkem puhkust Tallinnas: 58% vastanutest nimetas seda esimese eelistusena, 15% teise ja 13% kolmanda eelistusena (kokku nimetas seda 86%). Järgnesid puhkus mõnes muus linnas, spaapuhkus ja puhkus maal / looduses. Kõiki muid reise peale Tallinna külastuse nähakse pigem variandina lisaks Tallinna külastusele, mitte selle asemel (kuna tõenäoliselt reisib suurem osa sellele küsimusele vastanutest lähema kolme aasta jooksul Eestisse korduvalt).

• Tegevustest ja ajaveetmisvõimalustest Eestis nimetasid soomlased kõige olulisematena restorane-kohvikuid (seda nimetas oluliseks 68% vastanutest) ja ostuvõimalusi (64%). Järgnesid looduslikud vaatamisväärsused (40%), arhitektuur (34%) ning muuseumid ja näitused (33%). Keskmiselt nimetas iga vastaja huvipakkuvana 3-4 tegevust. Ainult ostudest huvituv segment moodustab vaid 1,5% Eestisse reisida kavatsevatest inimestest.

• Kuna valdav osa vastanutest on Eestis korduvalt käinud, ongi neile Eestisse reisimisel kõige olulisem eelmistelt reisidelt saadud info – 71% nimetas seda väga või üsna oluliseks. Teisel kohal on tuttavate soovitused, mida nimetas olulisena 60% vastanutest. Peaaegu sama oluline on ka laevafirmadelt saadav info (59% vastanutest). Reisifirmasid (k.a. nende kodulehti) nimetas olulise infoallikana 40%.

• Vastajatel paluti hinnata 5-pallisüsteemis seitsme väite sobivust Eestiga. Kõige kõrgema hinde sai väide „Soome turistid on Eestis teretulnud” (väitega nõustus 68% vastanutest). Veidi üle poole vastanutest oli nõus väidetega „Eesti pakub huvitavaid vaatamisväärsusi ja ajaveetmisvõimalusi“ ning „Turismiinfot Eesti kohta on lihtne leida“. Mõnevõrra madalamad olid hinnangud turvalisusele ja teeninduskvaliteedile. Küsitud teguritest kõige madalamad hinnangud anti ühistranspordiühendustele ja atraktiivsusele lastega peredele.

• Hinnang Eesti hinnataseme atraktiivsusele oli kõigi küsitud teenuste puhul viiepallisüsteemis kolme ja nelja vahel. Küsitud teenustest hinnati kõige atraktiivsemaks laevasõidu hinda, suhteliselt positiivsed hinded anti ka majutuse, spaapuhkuse, ostuvõimaluste ja restoranide hinnataseme atraktiivsusele.

Vaba aja reisid välismaale (1067 vastajat) Üle poole vastanutest teeb aasta jooksul mitu vaba aja reisi välismaale (arvestatud on ka ühepäevareise). 27% teeb selliseid reise kolm korda aastas või rohkem, 26% kaks korda aastas, 25% kord aastas ning 22% kord mitme aasta jooksul. Välismaale reisimise sagedus sõltub eelkõige sissetulekust, kuigi ka madalama sissetulekuga inimeste seas on suur hulk neid, kes teevad isegi mitu vaba aja reisi aastas. Kuna küsitud reisid hõlmavad ka ühepäevareise, ei ole mitu korda aastas välismaale sõitmine ka väiksema sissetulekuga inimestele liiga kulukas. Reisimisaktiivsuses on ka regiooniti suured erinevused. Lõuna-Soome ja eriti Helsingi elanikud reisivad välismaale tunduvalt sagedamini kui muude piirkondade elanikud. Kõige väiksem on Ida-Soome elanike reisimissagedus. Regionaalseid erinevusi seletavad nii sissetulekute erinevus regiooniti kui ka kaugus välisriikidest ja transpordiühenduste mugavus (võrreldes muude Soome piirkondade elanikega on Helsingi elanikel tunduvalt lihtsam ja soodsam teha näiteks lühireise Tallinna). Vanusegruppide lõikes ei ole erinevused nii suured kui sissetuleku või elukoharegiooni lõikes, kuid keskealiste ja vanemate vanusegruppide seas on nooremate (18-34aastastega) võrreldes siiski rohkem neid, kes teevad koguni kolm või rohkem vaba aja reisi aastas. Siin tuleb silmas pidada ka küsitlusmeetodi mõju: 65-79aastased internetikasutajad on üldiselt aktiivsemad reisijad kui need 65-79 a. inimesed, kes internetti ei kasuta. Järgnevatel joonistel on näidatud vastanute profiil sissetulekugruppide lõikes, mis osaliselt seletab teatud elanikkonna gruppide väiksemat reisimissagedust. Kõrgema sissetulekuga inimesi on rohkem vanemate vanusegruppide, eriti 55-64aastaste inimeste seas (selles vanusegrupis on ülejäänutega võrreldes tunduvalt rohkem inimesi, kelle brutosissetulek aastas on üle 35 000 euro leibkonnaliikme kohta). Samas koguni kolmandik 18-24aastastest on oma brutosissetulekuks märkinud vähem kui 10 000 eurot aastas leibkonnaliikme kohta. Regioonide lõikes on kõrgema sissetulekuga inimesi keskmisest rohkem Helsingi elanike seas, keskmisest vähem aga Kesk- ja Põhja-Soome ning eriti Ida-Soome elanike seas. Nende seas, kelle leibkonnas on alaealisi lapsi, on ülejäänutega võrreldes tunduvalt rohkem madalama sissetulekuga

4

inimesi. Ligi 2/3 alaealiste (alla 18a.) lastega leibkondadest kuulub gruppi, kelle brutosissetulek aastas on alla 20 000 euro leibkonnaliikme kohta, samas ülejäänud leibkondadest kuulub sellesse gruppi 29%. Sealhulgas väiksemate lastega leibkondadest kuulub alla 20 000 eurose sissetulekuga gruppi veidi rohkemgi: kuni 6a. lastega leibkondadest1 koguni 69%. See on paljuski seotud sellega, et väikeste lastega

1 Kuni 6a. lastega leibkond tähendab siin seda, et leibkonnas on vähemalt üks kuni 6a. laps, kuid seal võib lisaks olla ka vanemaid lapsi.

27%17% 17%

26%32% 30%

36%29%

23% 19% 19%

26%

25%36%

25%24% 23%

23%

25%28%

30%34%

25%

30%

28% 28% 19% 27%22%

25%26% 25%

22%

12%

12%

11% 13%16% 10%

9% 12%11% 14% 12%

10%16%

8% 8% 9% 10% 10% 9% 12% 11% 12%

0%

10%

20%

30%

40%

50%

60%

70%

80%

90%

100%

kõik 18-24 25-34 35-44 45-54 55-64 65-79 polealla 18-a. lapsi

on alla18-a.lapsi

sh. onalla 12-a. lapsi

sh. onalla 6-a.

lapsi

Kui tihti teete vaba aja reise välismaale (k.a. ühepäevareise)? N=1067.

kord 3-4 a.jooksul

kord 2a.jooksul

kordaastas

2 kordaaastas

3 kordaaastasvõirohkemvanusegrupp lapsed leibkonnas

45%37%

20%15%

23%17% 16%

30%36%

48%

20%

29%

27%

27%

18%

23%

21%31%

23%

26%

22%

26%

16%

21%

30%

32%

24%

25%

28%27%

21%17%

33%

6%8%

14%

21% 13%15%

14%11% 9%

10%10%

4% 7% 9%14% 17% 22%

10% 9% 8%4%

10%

0%

10%

20%

30%

40%

50%

60%

70%

80%

90%

100%

Kui tihti teete vaba aja reise välismaale (k.a. ühepäevareise)? N=1067.

kord 3-4 a.jooksul

kord 2a.jooksul

kordaastas

2 kordaaastas

3 kordaaastasvõirohkembrutosissetulek pereliikme kohta aastas

elukoht (*Lõuna-Soomekoos Helsingiga)

5

leibkondades on suurema tõenäosusega üks vanem kodune või töötab osalise ajaga. Alaealiste lastega vastanute reisimisaktiivsus ei ole siiski oluliselt madalam kui ülejäänud leibkondadel2. Erinevus seisneb eelkõige selles, et väiksemate lastega leibkondades on lasteta leibkondadega võrreldes vähem neid, kes teevad kolm või rohkem välisreisi aastas, kuid selle võrra rohkem neid, kes teevad kaks välisreisi aastas. Ilmselt aga mõjutavad lastega leibkondade väiksemad sissetulekud nende kulutamisvõimalusi reisil.

Mitu korda olete Eestis käinud? (1067 vastajat) 9% vastanutest ei ole Eestis käinud, 9% on käinud ühe korra ja 9% kaks korda. 27% on käinud 3-5 korda, 19% 6-10 korda ja 27% üle kümne korra. Mida lähemal Eestile, seda suurem on elanikkonna seas nende

2 Siin tuleb arvestada, et need, kes ei tee vaba aja reise (k.a. ühepäevareise) välismaale vähemalt kord 3-4 a. jooksul, jäid küsitlusest üldse välja.

10%

34%

13% 10% 10%5% 3%

27%

22%

28% 31%26%

24% 30%

20%

4%

20% 20%24%

21%23%

18%6%

16% 17% 17%

20%

22%

14% 10%13% 13% 24%

14%

11%

33%

13% 9% 10%5% 7%

0%

10%

20%

30%

40%

50%

60%

70%

80%

90%

100%

kõik 18-24 25-34 35-44 45-54 55-64 65-79

Vastanute profiil brutosissetuleku järgi (pereliikme kohta aastas). N=1067.

ei avalda

üle 35000 euro

25 001 -35 000eurot

20 001 -25 000eurot

10 001 -20 000eurot

alla 10000 euro

vanusegrupp

5% 8% 9%18% 13%

7%19% 18% 15%

26% 25%30%

31%

24%22%

45% 49% 54%18% 20%21%

19%

22%

21%

20%18% 17%

21%20%

18%11%

14%22%

6%6% 6%

18% 15%13% 13% 14% 18%

13% 12% 9% 8% 11% 10% 11% 8% 9%

0%

10%

20%

30%

40%

50%

60%

70%

80%

90%

100%

Vastanute profiil brutosissetuleku järgi (pereliikme kohta aastas). N=1067.

ei avalda

üle 35 000 €

25 001 -35 000 €

20 001 -25 000 €

10 001 -20 000 €

alla 10 000 €

lapsed leibkonnaselukoht (*Lõuna-Soome koos Helsingiga)

6

osatähtsus, kes on Eestis käinud ja seda rohkem kordi on nad Eestit külastanud. Eestis on käinud 97% vastanud Lõuna-Soome elanikest, samas vastanud Kesk- ja Põhja-Soome elanikest 72%. Vastanud Lõuna-Soome elanikest 2/3 on Eestis käinud üle viie korra, Kesk- ja Põhja-Soome elanikest vaid 13%.

Mida vanem vanusegrupp, seda suurem on nende osatähtsus, kes on Eestis käinud ja seda rohkem kordi on nad Eestit külastanud. See on ühelt poolt seotud sellega, et mida vanem inimene, seda rohkem on tal olnud elu jooksul aega reisida ja erinevaid kohti külastada. Teisest küljest näitasid ülal esitatud tulemused, et vanemad vanusegrupid teevad välisreise mõnevõrra sagedamini kui nooremad. Siin tuleb aga silmas pidada

94 3

11 7

2822

14 10 6 5 2

9

2 4

1013

21

13

129

9 85

9

4 6

11 12

10

10

13

98

76

27

1622

30 33

29

26

24

2731

31

24

19

22

22

20 16

6

1320

24

11 20

22

27

5243

18 16

716 17 20

3429

40

0%

10%

20%

30%

40%

50%

60%

70%

80%

90%

100%

Mitu korda on Soome elanikud Eestis käinud? (% vastanutest, N=1067)

elanudEestis

üle 10korra

6-10 korda

3-5 korda

2 korda

käinud ühekorra

mitteühtegikordavanusegrupp

elukoht (*Lõuna-Soomekoos Helsingiga)

126

229 6 6 1

152 7

12 1123

99

11

9 8 6 10

12

45

11 19

158

10

11

9 116 7

7

56

1212

1425 29

30

26 31

25 22

30

16

22

35

4133

18 19

11

21 18

2317

16

18

29

16

10 827 2715

25 2533

42

19

54

31

12 6 6

0%

10%

20%

30%

40%

50%

60%

70%

80%

90%

100%

Mitu korda on Soome elanikud Eestis käinud? (% vastanutest, N=1067)

elanudEestis

üle 10korra

6-10 korda

3-5 korda

2 korda

käinud ühekorra

mitteühtegikorda

kui tihti teeb vaba aja reise välismaale?

brutosissetulek pereliikmekohta aastas

7

ka küsitlusmeetodi mõju: 65-79aastased internetikasutajad on üldiselt aktiivsemad reisijad kui need 65-79 a. inimesed, kes internetti ei kasuta. Eestis käinuid, sh. Eestit korduvalt külastanuid on rohkem ka kõrgema hariduse ja kõrgema sissetulekuga inimeste hulgas, kes teevad ka üldiselt rohkem välisreise. Kuna aga Soomest Eestisse reisimine ei ole ka madalama sissetulekuga inimestele eriti kulukas, ei ole vahed sissetulekugruppide vahel nii suured kui elukoharegioonide vahel. Millal käisite viimati Eestis? (992 vastajat)

43

6456

35 38

20

40 41 3949

42 46

22

22

22

25 19

17

21 25 23

1924

21

18

1013

2317

29

27 1816

13 22 18

10

26

11

1522

119 13 13

7 8

6 2 3 6 11 12 7 86 6 7

0%

10%

20%

30%

40%

50%

60%

70%

80%

90%

100%

Millal käisid Soome elanikud viimati Eestis? (% vastanutest, N=992)

üle 10a.tagasi

6-10 a.tagasi

3-5 a.tagasi

1-2 a.tagasi

viimase12 kuujooksul

vanusegrupp

elukoht (*Lõuna-Soomekoos Helsingiga)

6752

2915 11

78

46

2416 18

15

25

27

32

11

16

35

25

16 11

8 15

26

26

35

5

15

31

2718

6 613

15

21

3

13

27

27

4 2 5 1222

615

26

0%

10%

20%

30%

40%

50%

60%

70%

80%

90%

100%

Millal käisid Soome elanikud viimati Eestis? (% vastanutest, N=992)

üle 10 a.tagasi

6-10 a.tagasi

3-5 a.tagasi

1-2 a.tagasi

viimase12 kuujooksul

kui tihti teeb vaba aja reise välismaale? mitu korda on käinud Eestis?

8

Vastasid need, kes on Eestis käinud, kuid pole Eestis elanud (992 vastajat). Eestis käinutest 43% on siin käinud viimase 12 kuu jooksul, 22% 1-2 aastat tagasi, 18% 3-5 aastat tagasi, 10% 6-10 aastat tagasi ja 6% üle kümne aasta tagasi. Mida lähemal Eestile vastaja elab ja mida sagedamini üldiselt välismaale reisib, seda suurema tõenäosusega on ta viimati Eestis käinud viimase paari aasta jooksul. Millistes Eesti paikades olete käinud? (992 vastajat) Vastasid need, kes on Eestis käinud, kuid pole Eestis elanud (992 vastajat). Vastajaile anti ette loetelu Eesti sihtkohtadest ja paluti märkida, millistes nendest nad on käinud. Kuna Tallinnas oli käinud 100% vastanutest, kajastavad järgnevalt esitatud joonised vaid muude peamiste sihtkohtade külastamist Eestis. Ootuspäraselt on tähtsuselt teiseks sihtkohaks neile Pärnu, kus on käinud 40% Eestis käinud vastanutest. Järgnesid peaaegu võrdselt Tartu (21%) ja Saaremaa (20%). Haapsalus on käinud 14% Eestit külastanutest, Otepääl / Pühajärvel 8%, Narvas 7% ja Rakveres 6%. Muudes kohtades oli käinud 13% Eestis käinud vastanutest (muid kohti vastajail eraldi nimetada ei palutud). Konkreetsete sihtkohtade eelistuste pingereas ei ole erinevate sotsiaal-demograafiliste tunnuste lõikes suuri erinevusi. Hoolimata vanusest, külastatud kordade arvust või muudest tunnustest on kõigi gruppide hulgas Tallinna järel kõige populaarsem Pärnu, millele järgnevad Tartu ja Saaremaa. Sama küsimuse alusel on vastajad jaotatud ka gruppidesse külastatud kohtade arvu järgi. 44% Eestis käinutest on viibinud ainult ühes sihtkohas, 21% kahes sihtkohas, 13% kolmes sihtkohas, 13% 4-5 sihtkohas ja 8% on käinud rohkem kui viies sihtkohas. Mida rohkem kordi on vastajad Eestis käinud, seda rohkem kohti on nad ka Eestis külastanud. Keskealised ja vanemad vanusegrupid (45-64a. ja eriti 65-79a.) on külastanud Eestis rohkem erinevaid paiku kui nooremad vanusegrupid – mis tuleneb eelkõige sellest, et nooremad vanusegrupid on lihtsalt Eestis vähem kordi käinud. 18-44a. inimestest on Eestis vähemalt kolmes erinevas sihtkohas käinud vaid 16%, 45-64aastastest 34% ja 65-79aastastest koguni 61%. Külastatud kohtade arv sõltub eelkõige Eestis käidud kordade arvust, muude tunnuste alusel (sissetulek, elukohapiirkond jne.) on erinevused suhteliselt väikesed. Kõrgema sissetulekuga inimeste seas ja Lõuna-Soome elanike seas on mõnevõrra rohkem erinevaid kohti külastanud inimesi – mis on omakorda seotud sellega, et need sihtgrupid on lihtsalt rohkem kordi Eestis käinud.

Eestis käinutest 14,5% moodustab segment, kes on Eestis käinud kuus korda või rohkem, kuid on käinud vaid ühes sihtkohas (Tallinnas). Järgnevalt esitatud küsimused nende plaanitavate reiside kohta näitasid, et 95% sellest grupist kavatseb ka lähemal kolmel aastal teha vaba aja reise Eestisse. Neist omakorda 80% esimeseks eelistuseks on ka tulevikus reisida vaid Tallinna (sh. 50% eelistaks tulla Tallinna ööbimisega reisile ja 30% ühepäevareisile). 77% sellistest regulaarsetest Tallinna reisijatest nimetas olulise reisimotivatsioonina ostuvõimalusi ja 74% restorane. Võrreldes kõigi Eestis käinud vastanutega on selle

40

8

16

33

39

65

21

3

5

11

23

42

20

4 5

15

19

37

14

1 2

8

13

29

8

1 2

3

7

16

7

0 1

2

8

17

6

1

0

2 3

17

13

1

4

8

12

26

0

5

10

15

20

25

30

35

40

45

50

55

60

65

70

kõik käinud Eestis ühekorra

käinud Eestis 2korda

käinud Eestis 3-5korda

käinud Eestis 6-10korda

käinud Eestis üle 10korra

% vastanutest, kes on käinud nimetatud paikades Eestis (N=992)

Pärnu

Tartu

Saaremaa

Haapsalu

Otepää/ Pühajärve

Narva

Rakvere

muud kohad

%

9

segmendi seas tunduvalt rohkem 25-44a. inimesi: 44% (kõigi Eestis käinud vastanute seas on 25-44aastasi 27%). Käesoleva aruande lõpus on lisaks sellele segmendile täpsemalt käsitletud ka Eestis vähemalt nelja kohta külastanud segmenti.

24

28

37

50

62

14

12

19 19

43

10

10

20

23

42

3

5

12

15

36

1

5

7

9

19

2

4 4

10

18

2

5

4

8

15

7

9

18

12

20

0

5

10

15

20

25

30

35

40

45

50

55

60

65

18-34 35-44 45-54 55-64 65-79

% vastanutest, kes on käinud nimetatud paikades Eestis (N=992)

Pärnu

Tartu

Saaremaa

Haapsalu

Otepää/ Pühajärve

Narva

Rakvere

muud kohad

%

vanusegrupp

44

60

47 4936 34

46 4048

4154

21

24

21 19

2221

23

20

21 3218

13

10

13 10

14 20

1215

1210 15

13

5

10 1715 16

1115

11 109

8 10 6 12 10 9 10 8 74

0%

10%

20%

30%

40%

50%

60%

70%

80%

90%

100%

Mitmes sihtkohas on Soome elanikud Eestis käinud? (% vastanutest, N=992)

roh-kem

4-5

3

2

1kohas

brutosissetulek pereliikme kohta aastas (eurodes) elukoht

10

Kui tõenäoliselt tulete Eestisse vaba aja reisile? (1067 vastanut) 74% vastanutest pidas tõenäoliseks, et tuleb Eestisse vaba aja reisile lähema kolme aasta jooksul (sh. 46% pidas seda väga tõenäoliseks ja 28% üsna tõenäoliseks). 62% vastanutest pidas tõenäoliseks, et tuleb Eestisse vaba aja reisile juba lähema aasta jooksul (sh. 39% pidas seda väga tõenäoliseks ja 23% üsna tõenäoliseks).

85

73

52

42

18

6065 64

44 40

22

13

19

26

25

18

2521

17

23 27

17

2

6

14

13

18

10 89

15 14

18

27

13

24

4 68

1511

21

7

21

2 48

22

0%

10%

20%

30%

40%

50%

60%

70%

80%

90%

100%

käinudühe

korra

2 korda 3-5korda

6-10korda

üle 10korra

18-24 25-34 35-44 45-54 55-64 65-79

Mitmes sihtkohas on Soome elanikud Eestis käinud? (% vastanutest, N=992)

roh-kem

4-5

3

2

1kohas

mitu korda käinud Eestis? vanusegrupp

46%

68%62%

40% 35%

22%15% 13%

23%28%

58%

86%

28%

23%24%

32%30%

27%27% 30%

41%40%

29%

9%

11%

6%6%

11%16%

24%

17%23%

13%15%

6%

3%

8%

2%4%

10% 9%15%

28% 12%

13%10%

2%1%

7%1% 4%

8% 10% 12% 13%22%

10% 7%5%

0%

10%

20%

30%

40%

50%

60%

70%

80%

90%

100%

Kui tõenäoliselt tulete lähema 3 a. jooksul Eestisse vaba aja reisile? N=1067.

Ei oskaöelda

Üldsemittetõenäo-liselt

Mitteerititõenäo-liselt

Üsnatõenäo-liselt

Vägatõenäo-liseltelukoht (*Lõuna-Soome

koos Helsingiga) mitu korda on käinud Eestis?

11

33%41%

46% 50% 50%53%

33%42% 45%

55% 57%48%

32%

33%30% 22% 27%

24%

31%

32% 28%

22% 22%28%

17%9%

12%10%

12% 9%

14%

9% 12%13% 12%

10%10% 5%

8%12% 4% 9%

13%11% 8%

4% 5%6%

9% 12%3% 5% 7% 4% 9% 7% 7% 5% 5% 9%

0%

10%

20%

30%

40%

50%

60%

70%

80%

90%

100%

Kui tõenäoliselt tulete lähema 3 a. jooksul Eestisse vaba aja reisile? N=1067.

Ei oskaöelda

Üldsemittetõenäo-liselt

Mitteerititõenäo-liselt

Üsnatõenäo-liselt

Vägatõenäo-liselt

vanusegrupp brutosissetulek pereliikme kohta aastas

74

%

65

%

73

% 77

%

72

% 77

%

77

%

64

%

73

%

74

% 78

%

79

%

76

%

62

%

50

% 53

%

62

% 64

%

65

% 69

%

44

%

61

% 64

% 66

%

68

%

62

%

0%

10%

20%

30%

40%

50%

60%

70%

80%

% vastanutest, kes peab tõenäoliseks tulla Eestisse vaba aja reisile:

lähema 3 a. jooksul lähema aasta jooksul

vanusegrupp brutosissetulek pereliikme kohta aastas

12

Mida rohkem kordi on vastaja Eestis käinud, seda tõenäolisemaks pidas ta ka lähematel aastatel Eestisse puhkusereisile tulekut. Üle kümne korra Eestis käinutest 92% pidas tõenäoliseks vaba aja reisi Eestisse juba lähema aasta jooksul, ühe korra käinutest vaid 29% ja mitte ühtegi korda käinutest vaid 15%. Siiski võib pidada heaks tulemuseks, et 42% mittekäinutest peab tõenäoliseks vaba aja reisi Eestisse lähema kolme aasta jooksul (sh. 27% peab seda üsna tõenäoliseks ja 15% väga tõenäoliseks). Helsingi elanikest koguni 85% ja kogu Lõuna-Soome elanikest 76% peab tõenäoliseks vaba aja reisi Eestisse juba lähema aasta jooksul.

91

%

86

%

72

%

65

%

49

%

89

%

80

%

65

% 71

%

43

%

74

%

76

%

76

%

73

%

85

%

76

%

57

%

45

%

32

%

85

%

67

%

52

%

42

%

28

%

61

%

63

%

61

%

58

%

0%

10%

20%

30%

40%

50%

60%

70%

80%

90%

100%

% vastanutest, kes peab tõenäoliseks tulla Eestisse vaba aja reisile:

lähema 3 a. jooksul lähema aasta jooksul

elukoht (*Lõuna-Soome koos Helsingiga)

kui tihti teeb vaba aja reise välismaale? lapsed leibkonnas

95

%

88

%

68%

64%

42

%

42

%

95%

84

%

61

%

39

%

40

%

92%

79

%

47

%

44%

29

%

15

%

87

%

71%

46

%

22%

17

%

0%

10%

20%

30%

40%

50%

60%

70%

80%

90%

100%

% vastanutest, kes peab tõenäoliseks tulla Eestisse vaba aja reisile:

lähema 3 a. jooksul lähema aasta jooksul

mitu korda on käinud Eestis? millal käis viimati Eestis?

13

Põhjused, miks Eestisse reisimine ei huvita (186 vastanut) Neilt 186 vastanult, kes ütlesid, et nad ei ole huvitatud Eestisse reisimisest, küsiti põhjust (lahtise küsimusena). Kuna osa vastanuid nimetas mitmeid erinevaid märksõnu või teemasid, siis on sellisel puhul ühe vastaja poolt nimetatu kodeeritud ühtlasi mitme erineva märksõna alla. Järgnevas tabelis on esitatud tulemused vanuse, elukoharegiooni ja Eestis käidud kordade arvu järgi – kuid kuna sellele küsimusele vastas vaid 186 inimest, on mitmete alamgruppide puhul vastanute arv üsna väike. kõik 18-

34 a. 35-54 a.

55-79 a.

Lõuna-Soome

Lääne-Soome

Ida-Soome

Kesk- ja Põhja-Soome

pole Eestis käinud

käinud ühe korra

käinud 2 korda

käinud 3-5 korda

käinud üle 5 korra

Eesti ei huvita / ei leia põhjust minna 37% 44% 35% 30% 36% 44% 29% 33% 58% 53% 36% 26% 14% Muud sihtkohad on huvipakkuvamad 20% 28% 18% 16% 20% 22% 28% 13% 24% 18% 19% 17% 27% Reisib üldse vähe (vähe raha või aega, tervise-probleemid jms.) 13% 5% 12% 22% 13% 9% 19% 15% 0% 5% 17% 16% 27% Eestisse reisimine on vastajale keeruline (elab Helsingist kaugel, ei taha või ei saa reisida laevaga) 13% 12% 11% 14% 9% 3% 21% 25% 22% 8% 9% 13% 7% Ei paku midagi uut (Eestit on piisavalt palju nähtud, liiga tuttav, sarnane Soomega) 10% 16% 7% 8% 21% 8% 9% 4% 1% 10% 20% 5% 28% Kardab kuritegevust, ebameeldivad kogemused Eestist 5% 3% 10% 4% 12% 5% 0% 4% 3% 4% 0% 10% 4% Muu põhjus 6% 1% 10% 6% 6% 6% 8% 6% 3% 3% 4% 8% 13% Ei öelnud konkreetset põhjust 6% 7% 5% 6% 3% 10% 0% 7% 2% 3% 5% 10% 6%

vastanute arv 186 42 67 77 50 76 26 34 32 35 24 70 24 37% nimetas põhjusena, et Eesti ei huvita või nad ei leia ühtegi põhjust sinna reisida. Keskmisest rohkem nimetasid seda 18-34a. inimesed ning need, kes pole Eestis käinud või on käinud vaid ühe korra (ja kui on käinud, siis pigem piirdunud vaid Tallinnaga). Nimetati, et Eestis ei ole midagi neile huvipakkuvat või on see juba nähtud. Üksjagu oli siin ka vastanuid, kes ütlesid, et neil pole põhjust Eestisse reisida, kuna neil pole soovi või vajadust sealt alkoholi tuua ja soomlaste „viinaralli“ häirib neid. • Ebahuvitav maa, liiga venepärane, liiga palju Soome turiste. • Ei huvita reisimine endistesse või praegustesse venekeelsetesse riikidesse. • Sõidan meelsamini odavlendudega kaugemale. Eesti maine seostub odava alkoholiga. • Ei näe mingit põhjust Eestisse reisida. Puhkusekohana see ei ole mingil moel eriti ahvatlev ning muid

isiklikke põhjuseid sinna minekuks pole. • Seal ei ole midagi, mida ma välismaale reisides otsin. • Ei ole vajadust, on raha osta alkoholi ka Soomest. • Tallinn on juba nähtud ja mul pole vaja osta tüüpilist Tallinna-reisi kaupa. • Mul ei ole ühtegi erilist põhjust Eestisse reisida. Alkoholi jõuan Soomestki osta. • Ma ei vaja alkoholi ega tubakat ja naine on mul olemas. Puhata on parem oma suvilas. • Sellised soomlaste viinaostureisid ei paku huvi. Sõidame pigem Lõuna-Euroopasse. • Liiga palju purjus inimesi ja soomlastest viinavedajaid. 20% nimetas põhjusena, et muud sihtkohad on huvipakkuvamad. Keskmisest rohkem nimetasid seda 18-34a. inimesed • Pole aega, muudes huvipakkuvamates kohtades on veel käimata. • Ei käi üldiselt samas paigas mitu korda, tahan üldiselt reisida natuke kaugemale ja kui tahan laevareisile,

sõidan pigem Rootsi. • Soovin pigem uusi kohti tundma õppida.

14

• On palju muid kohti, kus ma pole veel käinud. Eesti on ka millalgi plaanis, aga Põhja-Soomest on sinna pikk maa.

• See nõuaks minult liiga palju füüsilist jõudu. Sõidan korra aastas Kanaari saartele päikese kätte. Eesti on Soomega liiga sarnane.

• Mulle meeldivad rohkem soojema kliimaga maad. Lisaks tahan reisida eksootilisematesse kohtadesse. • Sama hinnaga või isegi odavamalt on võimalik valida ka muid Euroopa sihtkohti. • Seal ei ole enam odavam, laevareis Rootsi pakub rohkem. • Reisime teistsugustesse kohtadesse. • Plaanis on kaugreisid. • Reisime randa päikese kätte. • On palju muid kohti, kus ma pole veel käinud. Õlle ja viina kokkuostmine ei paku huvi. Ei naudi laevareisi. • Plaanin reisida mujale! Mind huvitavad kaugemad kohad kui naabermaad. 13% nimetas põhjusena, et nad reisivad üldse vähe, kuna reisimine on raskendatud terviseprobleemide, väikeste laste, omaste hooldamise, rahapuuduse vms. tõttu. Kuna suurem osa siia liigitatud vastustest kajastas terviseprobleeme, nimetasid seda keskmisest rohkem vanemad vanusegrupid (55-79a.). 13% nimetas põhjusena, et Eestisse reisimine on neile keeruline – põhiliselt nimetasid seda need, kes elavad Helsingist kaugel, aga ka need, kes ei taha või ei saa reisida laevaga. • Eesti on Kuopiost vaadates pagana kaugel, arvestades seda, et seal pole midagi vaadata. Teine asi on

käia Eestis Lõuna-Soomest, aga siit läheb edasi-tagasi autoreisile kaks päeva. • Elan Oulus, siit ei pääse nii kergesti Eestisse. • Eesti ei ole minu prioriteetide hulgas. Kui elaksin Helsingi lähedal, oleks olukord teine; Põhja-Soomest

Eestisse reisimine nõuab kõigepealt reisi Helsingisse. • Laevareisid ei meeldi. • Ei usu, et mul oleks Eestis midagi vaadata ja vihkan laevareise purjus reisijate pärast. • Eesti ei huvita ja jään kergesti merehaigeks, seetõttu väldin laevareise. 10% nimetas põhjusena, et reis ei pakuks midagi uut, kuna nad on Eestis juba piisavalt palju käinud ja näinud ning Eesti on Soomega väga sarnane. • Olen käinud seal nii palju, tuttav paik. Tallinnas on kallis. • Olen käinud seal nii palju, et reis ei pakuks enam midagi uut. Ei plaani üldse lähiajal kuskile reisida. • Kui on võimalus minna välismaale, sõidan pigem kaugemale. Eestis tundub vahel, et oled Soomes, sest

soome keelt kuuleb vahel rohkem kui eesti keelt ja soomlasi on liiga palju. • Sarnasus Soomega ei meelita mind sinna puhkusele. • Maailmas on nii palju kauneid kohti, et ma ei käi tavaliselt kaks korda samas kohas. • Mida uut sealt ikka leida. Eestlasi näeb Soomeski piisavalt! • Kord nähtud, mujal leidub huvitavamaid kohti. • Olen juba piisavalt palju käinud. 5% nimetas põhjusena ebameeldivaid kogemusi eelmistest reisidest. Eelkõige nimetati siin kuritegevust, aga ka lihtsalt halba suhtumist soomlastesse. • Ei jaksa vaadata purjutajaid laevareisil. Lisaks Eestis, eriti Tallinnas, ei tea kunagi, mis keeles rääkida.

Kui räägid inglise keeles, vaadatakse halvustavalt ja vastatakse soome keeles. Kui räägid soome keeles, vaadatakse halvustavalt ega saada aru, s.t. tuleb üle minna inglise keelele. Mulle meeldis väga hobiga seotud puhkus Pärnu lähedal ja sinna võiksin minna uuestigi.

• Olen seal käinud ja kõik vajaliku ära näinud. Eestlased on ebameeldivad inimesed ja kõik on ebaausad. • Eestlased suhtuvad soomlastesse väga halvasti. Eestis on palju kuritegevust, muuhulgas kardan

taskuvargaid. • Ei taha langeda varguse ohvriks, ka hügieen ei ole keemiaravipatsiendile piisavalt turvaline. Õlleturism

pole ka minu teema. • Tallinn on juba nähtud ja reis ei olnud meeldiv kogemus. • Eelmisel reisil oli natuke halbu kogemusi. Mehelt üritati Tallinna tänavasaginas varastada mobiiltelefon.

Ta ei taha eriti enam Tallinna minna. • Ei oska keelt ja olen kogenud, et seal liikumine pole turvaline. Igal reisil on olnud probleeme mingite

imelike inimestega. Peab kogu aeg olema kohutavalt valvas. • Viimasel reisil varastati rahakott. • On tõeliselt ilusaid kohti mujal sama hinnaga paremates paikades. On parem reisida maadesse, kus

turiste ei tõmmata lõksu. Vana nõukamentaliteet on inimestes kõvasti kinni. Ei huvita viinaralli Eestisse ega mujalegi.

15

Põhjused, miks Eestisse reisimine huvitab (814 vastanut) Neilt 814 vastanult, kes ütlesid, et nad tõenäoliselt reisivad Eestisse lähema kolme aasta jooksul, küsiti samuti põhjust (lahtise küsimusena). Kuna osa vastanuid nimetas mitmeid erinevaid märksõnu või teemasid, siis on sellisel puhul ühe vastaja poolt nimetatu kodeeritud ühtlasi mitme erineva märksõna alla. Järgnevas tabelis on esitatud tulemused vanuse, elukoharegiooni ja sissetuleku järgi pereliikme kohta.

kõik alla 10 000 €

10 001– 20 000 €

20 001– 25 000 €

25 001–35 000 €

üle 35 000 €

ei avalda

lähedal, lihtne minna 28% 33% 34% 20% 26% 21% 36% ostud, teenused 26% 32% 23% 29% 32% 18% 21% vaheldus, lõõgastumine, puhkus, pidutsemine 25% 21% 26% 30% 22% 21% 29% huvipakkuvad kohad, maa, inimesed 23% 19% 23% 21% 26% 26% 22% soodne hinnatase 20% 23% 21% 19% 14% 16% 31% harrastused, sündmused 10% 7% 8% 12% 11% 15% 6% sugulased, sõbrad 6% 11% 5% 4% 5% 7% 8% näha uusi paiku, pole varem / ammu käinud 6% 5% 6% 5% 4% 4% 12% söök, jook, restoranid 4% 4% 4% 2% 6% 9% 0% vastanute arv 814 69 217 168 150 122 88

18-24

25-34

35-44

45-54

55-64

65-79

Helsingi Lõuna-Soome (k.a.

Helsingi)

Lääne-Soome

Ida-Soome

Kesk- ja Põhja-Soome

lähedal, lihtne minna 37% 33% 44% 23% 19% 20% 38% 32% 28% 27% 8% ostud, teenused 39% 22% 18% 24% 28% 27% 22% 25% 25% 31% 23% vaheldus, lõõgastumine, puhkus, pidutsemine 21% 28% 21% 33% 23% 25% 26% 27% 26% 25% 14% huvipakkuvad kohad, maa, inimesed 31% 14% 27% 25% 26% 19% 25% 23% 25% 18% 20% soodne hinnatase 36% 30% 22% 17% 15% 9% 20% 21% 21% 17% 18% harrastused, sündmused 12% 6% 6% 10% 11% 16% 12% 10% 13% 6% 3% sugulased, sõbrad 8% 4% 7% 6% 4% 9% 7% 7% 5% 4% 11% näha uusi paiku, pole varem / ammu käinud 5% 10% 6% 6% 5% 3% 5% 5% 5% 3% 14% söök, jook, restoranid 4% 5% 2% 6% 7% 1% 8% 6% 3% 1% 2% vastanute arv 68 103 123 139 174 207 140 412 284 67 51 28% nimetas põhjusena, et Eesti on lähedal ja sinna on lihtne sõita. Eelkõige mainisid seda Helsingi ja Lõuna-Soome elanikud. 26% nimetas oste ja teenuseid, millest kõige rohkem nimetati eraldi alkoholi (seda mainis ära 8% vastanutest) ning spaateenuseid (seda nimetas 7,6% vastanutest). Nimetati ka ilusalongi teenuseid, raviteenuseid, tubakat ja lihtsalt soodsaid oste. 25% nimetas, et see on hea võimalus lõõgastumiseks, vahelduseks või ka pidutsemiseks. 23% ütles põhjusena, et Eesti on üldiselt huvipakkuv või nimetas konkreetseid huvipakkuvaid kohti (eelkõige Tallinn, Pärnu, Saaremaa). 20% nimetas üldist soodsat või Soomest soodsamat hinnataset (konkreetseid kaupu või teenuseid täpsustamata). 10% nimetas konkreetse huviala või harrastusega seotud reise. Nimetati näiteks golfi ja muid spordialasid, koera- ja kassinäitusi, kontserdi-, ooperi- või balletikülastusi. 6% nimetas põhjusena, et neil on Eestis sõpru või sugulasi (sealhulgas nimetati Eestis elavaid soomlasi, kellel on Eestis kinnisvara ja kelle juures saab peatuda). 6% nimetas põhjusena soovi näha uusi paiku, kuna nad pole Eestis varem käinud või on käinud üsna ammu. 4% nimetas hea tasemega ja Soomega võrreldes soodsamaid restorane. Seda, et Eestisse on lihtne minna ja et seal on soodne hinnatase, mainisid Eestisse reisimise põhjusena veidi rohkem madalama sissetulekuga inimesed ja need, kes oma sissetulekut ei avaldanud. Kõrgema sissetulekuga inimesed mainisid nendega võrreldes rohkem huvipakkuvaid kohti Eestis ja reisimist seoses harrastuste või sündmustega. Need, kelle leibkonnas on kuni 6-aastasi lapsi, mainisid kõige olulisemate argumentidena, et Eestisse on lihtne reisida ja seal on soodne hinnatase. Näiteid vastustest: • Lühike reis, odavamad hinnad hotellides, lapsed pääsevad ühtlasi spaasse, laevale jne. • Lihtne minna ühepäevareisile või üheks ööks, lähedal, odavad reisid, odav maa, odavad ostud (ka

alkohol). • Tallinna pääseb Helsingist lihtsalt ja soodsalt mõnusat päeva veetma. Ka alkoholi toomise pärast. • Lihtne ja soodne viis võtta puhkepaus argipäevast. • Lihtne minna, soodne reis, lihtne seal olla, samas siiski midagi erinevat kodumaast. • Lühike odav reis, on, mida vaadata ja saab odavat alkoholi kaasa tuua. • See on lähedal, soodne, huvitav, mitmekesine maa.

16

• Lühike reisiaeg, head valmisreisid, millel on hea hinna-kvaliteedisuhe; Pärnu liivarannad. • Sinna pääseb kiiresti ja soodsalt. Tallinn on ilus vana kultuurilinn, kus tunned end olevat välismaal.

Saaremaa ja Hiiumaa loodus on ilus, taimestik erinev Soomest, näiteks on palju orhideesid. Reisin meelsasti ringi, Eestis on palju huvitavaid ja puutumatu loodusega paiku.

• Huvitav näha, kas on toimunud muutusi võrreldes eelmise reisiga. Reisid on ka sobivalt lühikesed ja soodsad.

• Lähedal ja lihtne minna koos lastega reisima. Ka veidi soodsam hinnatase meelitab. • See on lähedal, sinna võib minna kiiresti lühikesele reisile. Laeval saab ühtlasi mõnusalt tantsida,

Tallinnas käia poodides, ja jõuab veel samal päeval koju. Ja Tallinna hinnatase on ikkagi seni selgelt soodsam kui Helsingis.

• See on lähedal. Inimesed on sõbralikud. Spaad on suurepärased. Palju vaadata. Igas mõttes mõnus maa.

• Head ühendused Helsingist, asub lähedal, seega reisiks pole vaja pikemat puhkust võtta. Kvaliteetne käsitöö.

• Lühike reis – lihtne viis saada eemale argipäevast. Meeldib Tallinna vana kultuur ja õhkkond. • Sest Eesti on lähedal, Tallinnast saab head toitu, mul on Eestis sõpru ja olen mõelnud alustada sügisel

eesti keele õpinguid. • Sest see on nii lähedal ja sinna on nii lihtne minna ja võib teha ka lühema reisi, sest pikemateks reisideks

pole võimalust muul ajal kui suvel. Seal on palju toredat vaadata ja eriti Tallinnas on lausa meeletult häid restorane.

• Lähedal, lihtne reisida, Tallinna vanalinn on alati meeldiv kogemus, hotelli-ooperireis on igal aastal kavas. Ja teadagi need ostud…

• Tahame viia lähedase sõbra välisreisile, kuid ta ei saa haiguse tõttu kaugele sõita. Tallinna vanalinn on kaunis ja seal on euroopalikku tunnet, samas oleme siiski kodule lähedal.

• Lähedal, kaunid maastikud, mõnusad inimesed, turvaline, palju teha. • Lihtne sihtkoht, mis meenutab aasta-aastalt üha enam tsiviliseeritud Euroopat. Viinaturismgi kaob

vähehaaval peitu, vähemalt väljaspool Tallinna. • Minu meelest Eesti on oma spaalinnadega väga sobiv ja soodne lähedal asuv sihtkoht. • Odav alkohol ja toit, reis ei ole lastega perele liiga stressirohke. • Huvitav ajalugu, kavatsus reisida Tallinnast välja, soodne hinnatase, sugulasrahvas. • Odavamad hinnad kui Soomes, tutvumine uute kohtadega. • Väikeste laste tõttu on hea saada soodsa hinnaga auto reisile kaasa. • Huvitav maa, lihtne sõita, üsna soodne lastega perele. • Juuksur ja spaa jms. Teenused on seal odavamad ja reis Helsingist pole pikk. • Tallinnas on kaupu ja hinnatase, mida Soomes ei ole. Lisaks on laev lihtne ja suhteliselt soodne võimalus

koolituste korraldamiseks. • Seal on head ja odavad spaad. • Spaade teenuste ja ravi hind on käimist väärt. • On kombeks käia seal mitu korda aastas lihtsalt niisama vaatamas ja ühtlasi sisseoste tegemas. • Ostma odavat alkoholi ühepäevareisil. Aga sellele lisaks olen plaaninud jalgrattaretke või purjetamist

Eesti saartele. • Ostma ja linna mööda käima, võib-olla kontserdile. • Spaad, kultuur ja kunst huvitavad. • Autohooldus + hektoliiter õlut. Võib-olla metsseajaht. • Pärnusse spaareisile; ostureis; kulttuur, muuseumid. • Ostlema, võib-olla Estonia teatrisse. • Kasutama ilu- ja raviteenuseid. Ostlema. Sõpradega aega veetma. • Ostud, juuksur, maniküür, pediküür, massaaž jm. • No pagan, on seda üldse tarvis küsida? Loomulikult ostma viina, mis on mõistliku hinnaga, mitte arutute

maksudega rüvetatud. • Spaateenused ja kogu aasta alkohol. • Pikkujoulu, alkoholi ost ja meremuuseum Tallinnas. • Lühikesele linnapuhkusele, veetma vaba aega, ostma. • Laevareis meelitab. Ühepäevane laevareis Tallinna ja Tallinnas restoranis söömine on üsna soodne. • Nautima vaba aega, hästi sööma ja rohkem Eestiga tutvuma. • Puhkusele, tutvuma muudegi linnadega kui Tallinnaga. Ja odavate ostude pärast. • Päev Tallinnas koos merereisiga on alati meeldiv vaheldus. • Paljud kohad on tuttavad. Kohti, mida külastada, on siiski piisavalt. Leidub häid söögikohti. Vaheldus

võrreldes Helsingiga. • Hästi sööma ja nautima Kesk-Euroopa atmosfääri. • Mõnus linn, lühike reis, jõuab nautida nädalalõppu ja pääseb eemale argipäevast. • Tallinn on lähedal ja võluv linn. Pärnus on sugulasi.

17

• Pärnu on ilus linn. Kuressaares on korter. Tallinn on lähedal. • Maailma parim maa. Lisaks on see lähedal. • Kihvt paik ja lühike laevareis, jõuab veel samal päeval koju tagasi. • Mulle meeldib Tallinna vanalinnas ja Pärnus. Hinnatase on Eestis veidi soodsam kui Soomes.

Ühepäevareis Tallinna ei võta nädalavahetusel kuigi palju aega. • Maakohad ja spaad pakuvad huvi. • Lähme koos naabritega (lapsed kaasas) vaatama loomaaeda ja käime ka poodides. • Palju vaatamisväärsusi ja kohti, mis tunduvad huvipakkuvad, on veel käimata. Tallinnas on mõnus

jalutada ja poodides käia. • See on olnud plaanides juba pikalt. Tahan minna vaatama paljukiidetud Tallinna vanalinna. Lisaks tahan

lihtsalt kuskile reisida ning Eestisse pääseb kiiresti ja soodsalt. • Pakub huvi, kuna naine ja tütar käisid seal ja kiitsid Eestit ja sealset toitu. • Rahuliku, 'keskaegse' atmosfääri pärast. Samuti heade söögikohtade pärast. • Ilus maa ja eriline kultuur. Huvialaga – koertega – seoses. Soodsad ostud. • Tallinn ja Eesti on üldiselt kaunis. Huvitab kultuur. Muidugi soodsad ostud. • Armastus kõige eestipärase vastu, sealse kultuuri ja elustiili vastu. • Tallinn on võluv linn. Muuseumides võib käia sagedaminigi. • Tallinn meeldib, tahaksin käia ka Tartus ja Saaremaal. Lisaks õpin harrastusena eesti keelt.. • Eesti on mõnus maa ja pika vaheaja järel on huvitav näha, mis on seal viimase reisiga võrreldes

muutunud. Tallinnas on ka ilusaid vanu ehitisi, millesarnaseid ei ole Soomes. • Tallinn on kaunis vana linn. Eriti huvitavad Saaremaa ja vanad linnad. • Tahaksin näha Saaremaa loodust. • Tallinn on võluv vana linn. Võiksin ka kaaluda maaga laiemalt tutvumist, näiteks autoga ringi sõites. • Tahaksin käia suvel Pärnus , sõbrad on soovitanud. • Mulle meeldib Eesti rohkem kui Soome; eestlased on minu meelest tsiviliseeritumad kui soomlased. • Tallinn, Tartu või siis üürin suvila. • Ooper, ostud, Tallinna vanalinn. • Mind huvitavad kohalikud käsitööd ja lõngad ning käsitöötarvikud, mis on odavamad kui Soomes. • Muusika- või ooperireis. • Kumus on veel käimata ja oopergi huvitab. • Meeldib Tallinna kultuurielu, näiteks rahvusooper ja muuseumid. • Käime seal spaades pensionäride ja südameliiduga – selline rühmareis. • Laps ei ole Eestis käinud ja sinna on üsna lühike laevareis. Lihtsalt nädalalõpureis perega. • Et näha uusi paiku, ka Pärnu liivarand on mõnus, soodsamad ostud. • Ei ole sattunud käima peale 1975.aastat. • Nimelt seetõttu, et eelmisest reisist on möödunud 16 aastat. Peaks käima vaatamas, kuidas Tallinna on

renoveeritud ja ühtlasi tooksin tulles soodsat alkoholi. • Soomlasest sõber elab seal ja lisaks käin kord aastas spaas. • Sõbra firmal on suvila Eestis, lähen sinna puhkama. • Abikaasa töötab seal osa igast kuust, nii et kui mul on vaba aega, lähen lihtsalt tema tööreisile kaasa

vaba aega veetma. Lisaks oleme huvitatud eesti keelest ja kultuurist ja sõidame meelsasti omal käel mööda Eestit ringi.

• Meil on Eestis tuttavaid. Eelmisel nädalal olime golfireisil Eestis ja tõenäoliselt läheme ka järgmisel aastal golfireisile Eestisse. Sõpradel on Saaremaal puhkusekoht ja tõenäoliselt käime ka nende juures.

Kas sooviksite Eestisse reisida pigem üheks või mitmeks päevaks? (814 vastanut) Neilt, kes pidasid tõenäoliseks lähemal kolmel aastal Eestisse puhkusereisile tulekut, küsiti, kas nad eelistaksid tulla pigem üheks või mitmeks päevaks (vastas 814 inimest). 22% vastanutest eelistaks Eestis viibida vaid ühe päeva (siia loetakse ka laevareisid, mille jooksul ööbitakse laevas, kuid Eestis viibitakse vaid üks päev), 61% eelistaks reisi, mille jooksul ööbitakse Eestis ja 17% ei eelistanud kindlalt kumbagi varianti (s.t. neil pole kindlat eelistust või nad võivad teha sõltuvalt konkreetsest olukorrast mõlemat tüüpi reise). Siin tuleb silmas pidada, et tulemused ei näitavad seda, kuidas jagunevad oma eelistuste järgi vastajad, mitte aga võimalikud reisid (s.t. näiteks need vastajad, kes eelistavad ühepäevareise, võivad Eestisse reisida sagedamini kui mitmepäevaste reiside eelistajad, mistõttu tegelikkuses on ühepäevareiside arv suurem). Kuigi kõigi vanusegruppide seas on ööbimisega reiside eelistajaid rohkem kui ühepäevareiside eelistajaid, on 18-34a. vastanute seas vanemate vanusegruppidega võrreldes ühepäevareiside eelistajaid mõnevõrra rohkem. Samas on nooremate inimeste seas rohkem ka neid, kellel kindel eelistus puudub. Kõrgema sissetulekuga inimeste seas on mõnevõrra rohkem ööbimisega reiside eelistajaid. Neil, kes on külastanud Eestis rohkem kohti kui ainult Tallinn (või ainult Tallinn ja Pärnu), on tugevam eelistus teha ööbimisega reise.

18

Millist ööbimisega reisi eelistaksite? (637 vastanut) Neilt, kes eelmises küsimuses eelistasid ööbimisega reisi või kellel kindel eelistus puudus (s.t. nad ei eelistanud kindlalt ühepäevareisi), küsiti, millist ööbimisega reisi nad eelistaksid. Vastajad pidid etteantud vastusevariantide hulgast märkima oma 1., 2. ja 3. eelistuse.

Ülekaalukalt kõige rohkem nimetati puhkust Tallinnas: 58% vastanutest nimetas seda esimese eelistusena, 15% teise ja 13% kolmanda eelistusena (kokku nimetas seda 86%). Järgnes puhkus mõnes muus linnas,

2230 28

15 1924 20

31 2813 15

30 24 23 21 18 1832

61 42 5065

6566

67 49 5171

73

63

4961 64 68 68

46

1728 22

20 169 13

20 21 1612 7

2717 15 14 14 22

0%

10%

20%

30%

40%

50%

60%

70%

80%

90%

100%

Kas sooviksite Eestisse reisida pigem üheks või mitmeks päevaks? (N=814)

pole kindlat eelistust reis ööbimisega Eestis ühepäevareis

elukoht (*Lõuna-Soome koos Helsingiga)vanusegrupp

brutosissetulek pereliikmekohta aastas

58%

18% 14%3% 5% 2%

15%

39%

21%

7% 5% 5%2%

13%

22%

23%

13% 10%7%

6%0%5%

10%15%20%25%30%35%40%45%50%55%60%65%70%75%80%85%90%

Millist ööbimisega reisi eelistaksite? (N=637)

3.eelistus

2.eelistus

1.eelistus

vastasid need, kes eelmises küsimuses eelistasid ööbimisega reisi või kellel kindel eelistus puudus

19

mida nimetati pigem kas teise (39%) või kolmanda eelistusena (22%). Kolmandal kohal oli spaapuhkus, mille puhul oli samuti seda teise või kolmanda eelistusena märkinuid rohkem kui esimese eelistusena märkinuid. Järgnes puhkus maal / looduses, mida nimetas kokku 23%, kelle hulgas oli omakorda kõige rohkem (13%) neid, kes nimetasid seda oma kolmanda eelistusena. Autoringreisi nimetas ühena kolmest eelistusest 20%, organiseeritud bussiringreisi 15%, ringreisi jalgrattaga 9%, reisi oma jahiga 6% ja ringreisi mootorrattaga 4%. Kõigi variantide puhul peale Tallinna külastuse oli rohkem neid, kes nimetasid seda oma teise või kolmanda eelistusena kui neid, kes nimetasid seda esimese eelistusena. See viitab sellele, et muid reise nähakse pigem variandina lisaks Tallinna külastusele, mitte Tallinna külastuse asemel (kuna tõenäoliselt reisib suurem osa sellele küsimusele vastanutest lähema kolme aasta jooksul Eestisse korduvalt). 18-24aastastel on ülejäänud vanusegruppidega võrreldes tugevam eelistus reisida ainult Tallinna ja väiksem huvi muude linnade vastu. 65-74aastastel on ülejäänud vanusegruppidega võrreldes mõnevõrra suurem huvi spaapuhkuse ja organiseeritud bussiringreisi vastu. Siiski on bussiringreis ka selles vanusegrupis nišitoode: bussiringreisi ühena kolmest eelistusest nimetanutest suurem osa nimetas seda alles kolmanda eelistusena. Mida lähemal Eestile vastaja elab, seda suurem on huvi Tallinna külastuse vastu. Helsingi elanikest 94% nimetas ööbimisega reisi Tallinna ühena kolmest eelistusest, sh. 74% nimetas seda esimese eelistusena. Kogu Lõuna-Soome elanikest (k.a. Helsingi) nimetas ööbimisega reisi Tallinna ühena kolmest eelistusest 91%, sh. esimese eelistusena 62%. Lääne- ja Ida-Soome elanikest nimetas seda ühena kolmest eelistusest 85% ning Kesk- ja Põhja-Soome elanikest 56%. Nende piirkondade elanikel on aga Lõuna-Soome elanikega võrreldes mõnevõrra suurem huvi spaapuhkuse ja organiseeritud bussiringreisi vastu. Kui olulised on teile Eestisse reisides järgmised tegevused? (814 vastanut) Neilt, kes pidasid tõenäoliseks lähemal kolmel aastal Eestisse puhkusereisile tulekut, küsiti huvi erinevate tegevuste vastu Eestis (vastas 814 inimest).

25% 29%

10% 7% 8% 7% 4% 6% 5% 5% 4% 6%

42% 35%

30%27% 25%

19% 21% 18% 15% 13% 11% 10%3%

23% 25%

33%36%

28%

23% 29% 26% 30%21% 24%

15%

13%

7% 9%

16% 19%24%

24%27%

23% 25%

29% 29%

20%

25%

3% 2%11% 12% 14%

27%17%

27% 25% 32% 32%

50% 58%

0%

10%

20%

30%

40%

50%

60%

70%

80%

90%

100%

Kui olulised on teile Eestisse reisides järgmised tegevused? 5-väga oluline, 1- pole üldse oluline (N=814)

1

2

3

4

5

20

Tegevustest ja ajaveetmisvõimalustest Eestis nimetasid soomlased kõige olulisematena restorane-kohvikuid (seda nimetas oluliseks 68% vastanutest) ja ostuvõimalusi (64%). Järgnesid looduslikud vaatamisväärsused (40%), arhitektuur (34%) ning muuseumid ja näitused (33%). Nagu ilmnes ka juba lahtises küsimuses, märkis suurem osa vastanuid enamasti huvi mitmete erinevat liiki tegevuste vastu – kas siis samal reisil või erinevatel reisidel. Keskmiselt nimetas iga vastaja väga või üsna huvipakkuvana 3-4 tegevust. Need, kes eelistavad ühepäevareisi, nimetasid keskmiselt 2-3 tegevust. 68% sellest sihtgrupist nimetas huvipakkuvana oste ja 54% restorane-kohvikuid. Ülejäänud tegevused olid kahe esimesega võrreldes tunduvalt vähem huvipakkuvad. Need, kes eelistavad tulla

54

%

71

%

74

%

68

%

63

%

61

%

21

%

46

%

40

%

24

%

38

%

31

%

20

%

39

%

29

%

15

%

31

%

24

%

17

%

29

%

27

%

19

%

25

%

24

%

5%

25

%

17

%

11

%

18

%

29

%

6%

19

%

15

%

9%

18

%

13

%

0%

5%

10%

15%

20%

25%

30%

35%

40%

45%

50%

55%

60%

65%

70%

75%

Eelistab ühepäevareisi Eelistab mitmepäevareisi Pole kindlat eelistust

% vastanutest, kellele on Eestisse reisides olulised järgmised tegevused

Restoranid jakohvikud

Ostud

Looduslikudvaatamisväärsused

Arhitektuur

Muuseumid,näitused

Kultuurisündmused

Mõisad

Iluteenused

Aktiivne puhkuslooduses

Ööelu ja baarid

Raviteenused

Tegevused lastele

Eelistus Eestisse reisides

0%

5%

10%

15%

20%

25%

30%

35%

40%

45%

50%

55%

60%

65%

70%

75%

80%

Re

sto

ran

id ja

koh

viku

d

Ost

ud

Loo

du

slik

ud

vaat

amis

väär

suse

d

Arh

ite

ktu

ur

Mu

use

um

id,

näi

tuse

d

Ku

ltu

uri

sün

dm

use

d

Mõ

isad

Ilu

tee

nu

sed

Akt

iivn

e p

uh

kus

loo

du

ses

Öö

elu

ja b

aar

id

Rav

ite

en

use

d

Tege

vuse

d la

stel

e

% vastanutest, kellele on Eestisse reisides olulised järgmised tegevused

18-24a. 25-34a. 35-44a. 45-54a. 55-64a. 65-79a.

21

Eestisse mitmeks päevaks, nimetasid huvipakkuvana rohkem kui nelja tegevust. 71% sellest sihtgrupist nimetas huvipakkuvana restorane-kohvikuid, 63% oste, 49% looduslikke vaatamisväärsusi, 39% muuseume ja näitusi ning 38% arhitektuuri. Eraldi võiks ära märkida ainult ostudest huvituva segmendi: need, kes märkisid oste väga olulisena (hinne 5) ning kes samas ei märkinud ühtegi muud küsitud teenust või tegevust väga või üsna olulisena (hindega 4 või 5). See segment moodustab vaid 1,5% Eestisse reisida kavatsevatest inimestest. Vanus mõjutab eelistusi olulisel määral. Kuigi restoranid-kohvikud ja ostuvõimalused kuulusid kõigi vanusegruppide esimeste eelistuste hulka, on nad noorematele vanusegruppidele siiski mõnevõrra olulisemad kui vanematele. Ööelu ja baarid on huvipakkuvad valdavalt noorematele vanusegruppidele. 18-24a. vastanutele on ööelu olulisuselt kolmandal kohal ostude ja restoranide järel (kuigi kahe esimese tegevusega võrreldes siiski tunduvalt väiksema osatähtsusega: oste nimetas olulisena 78%, restorane 71% ja ööelu 37% sellest vanusegrupist). Näituste, kultuurisündmuste, mõisahoonete ja raviteenuste vastu tunnevad suuremat huvi aga üle 55aastased inimesed. Iluteenuste puhul vanusegruppide vahel suuremaid erinevusi ei ilmnenud. Ka looduslike vaatamisväärsuste puhul on huvi vanusegruppide lõikes suhteliselt ühtlane, kui välja arvata 18-24a. vanusegrupp, kelle huvi on kõigi ülejäänud vanusegruppidega võrreldes madalam. Aktiivne puhkus looduses pakub ülejäänud vanusegruppidega võrreldes suuremat huvi 25-34aastastele.

Kõigist Eestisse reisida kavatsevatest inimestest nimetas lastele / peredele suunatud tegevusi väga oluliseks 6% ja mõnevõrra oluliseks 10%. Lasteatraktsioonid ja tegevused lastele pakuvad valdavalt huvi neile vanusegruppidele, kellel endal on väiksemaid lapsi (25-44a.), samas on ka vanemate vanusegruppide seas väike hulk neid, kes peavad tõenäoliseks külastada lasteatraktsioone näiteks koos lapselastega. Lastele / peredele suunatud tegevusi või atraktsioone nimetas olulisena 75% neist, kelle leibkonnas on 3-6aastasi lapsi ja 68% neist, kelle leibkonnas on 0-2aastasi lapsi. Suuremate laste puhul väheneb nende olulisus märgatavalt: neist, kelle leibkonnas on 7-12aastasi lapsi, nimetas neid oluliseks 40% ja neist, kelle leibkonnas on 13-15aastasi lapsi, vaid 15%. Kui võrrelda lastele / peredele suunatud tegevuste olulisust muude tegevustega, siis ilmneb, et need, kelle leibkonnas on 0-6aastasi lapsi, nimetasid lastele / peredele suunatud tegevusi kõige olulisemate seas. See tähendab, et nad nimetasid lastele / peredele suunatud tegevusi enam-vähem sama olulistena kui restorane / kohvikuid ja ostuvõimalusi. Neist, kelle leibkonnas on 7-12aastasi lapsi, nimetas restorane / kohvikuid ja oste olulisena 3/4, looduslikke vaatamisväärsusi 46% ja lastele / peredele suunatud tegevusi 40%. Seega on lastele / peredele suunatud tegevused neile tegevuste omavahelises võrdluses suhteliselt olulised, samas siiski tunduvalt vähem olulised kui restoranid / kohvikud ja ostuvõimalused. Neile, kelle leibkonnas on 13-15aastasi lapsi, on lastele / peredele suunatud tegevused muude tegevustega võrreldes viimaste hulgas: vähem olulisena nimetasid nad vaid raviteenuseid ja spordisündmusi (kuna spordisündmuste vastu huvi tundvaid inimesi oli väga vähe, siis seda tegevust ei ole

68%

75%

40%

15%

0%

5%

10%

15%

20%

25%

30%

35%

40%

45%

50%

55%

60%

65%

70%

75%

80%

0–2a. lapsi 3–6a. lapsi 7–12a. lapsi 13–15a. lapsi

% vastanutest, kellele on Eestisse reisides olulised järgmised tegevused

Restoranid jakohvikud

Ostud

Looduslikudvaatamisväärsused

Arhitektuur

Muuseumid,näitused

Kultuurisündmused

Mõisad

Iluteenused

Aktiivne puhkuslooduses

Ööelu ja baarid

Raviteenused

Tegevused lastele

vastajad, kelle leibkonnas on:

22

joonisel eraldi välja toodud). Siin tuleb silmas pidada, et sama vastaja võis kuuluda korraga mitmesse gruppi (näiteks kui vastaja leibkonnas on nii kuni 2aastasi kui ka 7-12aastasi lapsi, on sama vastaja näidatud mõlemas grupis). Teisalt ei näita laste olemasolu leibkonnas otseselt seda, kas vastaja kavatseb Eestisse reisida koos lastega. Näiteks inimesed, kes reisivad kolme aasta jooksul Eestisse korduvalt, võivad teha erinevaid reise erineval eesmärgil ja erineva reisiseltskonnaga. Samas võivad koos lastega Eestisse reisida ka need, kelle leibkonnas lapsi ei ole (näiteks lahus elavate vanemate puhul elavad lapsed teise vanema leibkonnas või reisivad vanavanemad koos lastelastega). Neilt 349 vastanult, kes nimetasid olulisena looduslikke vaatamisväärsusi ja / või aktiivset puhkust looduses, küsiti lahtise küsimusena, millist tegevust looduses nad eelistaksid. Valdavalt eelistasid vastanud looduses jalgsi matkamist või jalutamist (58% sellele küsimusele vastanutest). Teisel kohal oli jalgrattasõit / jalgrattaga matkamine (12%). 8% nimetas vesiharrastusi, 7% taime- või linnuvaatlust metsas või pargis, 6% ratsutamist, 5% rahvus- või loodusparkide külastust, 5% giidiga ekskursioone / retki, 5% kalapüüki, 5% golfi, 2% jahilkäiku ja 2% looduses pildistamist. Muude tegevuste hulgas nimetati näiteks orienteerumist, ronimist, laevasõite saartele, lihtsalt looduses liikumist. Mõned vastanud nimetasid ka lastele või kogu perele sobivaid tegevusi, täpsustamata, milliseid konkreetsemalt silmas peeti. Kuna eelistusi küsiti lahtise küsimusena, tuleb siin arvestada, et vastajale ei pruukinud kõik huvipakkuv korraga meelde tulla. Samuti ei võimalda paljud vastused eelistusi väga täpselt teada saada. Näiteks märkis suur osa vastanuist eelistusena looduses kõndimist või jalgsi matkamist, täpsustamata, kui pikka distantsi või aega nad silmas pidasid või kas nad sooviksid seda teha matkajuhiga või omal käel. Golfi ja kalalkäiku nimetasid eelkõige mehed ning jahilkäiku ainult mehed. Naised aga nimetasid meestega võrreldes mõnevõrra rohkem taime- või linnuvaatlusi metsas või pargis, rahvus- või loodusparkide külastust ning giidiga ekskursioone / retki. Jalgrattasõitu ja ratsutamist nimetasid rohkem 18-34a. vastanud, taime- või linnuvaatlust metsas või pargis aga 55-79a. vastanud. Ühtlasi võib märkida, et mida noorem vanusegrupp, seda rohkem erinevaid tegevusi iga vastaja nimetas. See tähendab, et noorematel inimestel on nii suurem huvi kui ka suuremad võimalused proovida erinevaid tegevusi ja harrastusi, samas on vanematel inimestel juba välja kujunenud kindlamad eelistused ning nende valikuvõimalusi piirab ka tervislik seisund. Näiteid vastustest: • 1-2 päevased jalgsimatkad, kanuumatkad, paadimatkad saartele. • Ei mingeid erilisi tegevusi, rahulik kulgemine looduse keskel. • Näiteks giidiga ekskursioon botaanikaaias. • Näiteks käik Matsalu rahvusparki rändlindude saabumise ajal. • Näiteks jalgsi kulgemine ilusatel maastikel, traditsioonilised maakohad ja mererannad võiksid huvitada.

Tõsi, rohkem pildistamise kui näiteks spordiharrastuse poolest. • Näiteks purjetamine. • Näiteks saarte ekskursioon. • Näiteks lühemad jalgsi-/ kanuu-/ paadi-/ jalgrattaretked giidiga või sellised, kuhu saab juhised kaasa, aga

retke võib teha omal käel. • Näiteks: kalapüük, ekskursioonid vaatamisväärsuste juurde. • Golfireisid. Jalgsi matkamine ja kõndimine looduses. • Kerged matkad, kuhu võib lapsed kaasa võtta. • Kerge koormusega rajad, lastega peredele sobivad tegevused. • Ratsamatkad. • Lihtsalt ekskursioonid, laevasõidud ühel saarelt teisele, kuhu kuulub toitlustamine ja peatumine

põnevates paikades. • Lihtsalt looduses, huvitavates paikades kõndimine. • Jalgsi matkamine kaunis looduses koos fotoaparaadiga. • Vaatamisväärsustega tutvumine rahvusparkides või loodusradadel. • Taimede tundmaõppimine ja pildistamine. • Taimed, linnud. • Kogenematule matkajale pakutavad ratsutamatkad, jalgsimatkad ja kanuusõidud. • Kui järgmisel korral sõidan abikaasaga Pärnusse puhkusele, üürime terveks puhkuseks jalgrattad ja

sõidame ringi, tutvudes vaatamisväärsustega ja nautides suve. Nii oleme plaaninud juba mitu aastat tagasi.

• Kõndimine ilusatel maastikel ja looduslike vaatamisväärsuste juures. • Kõndimine loodusradadel, kanuusõit, ronimine, rattasõit maastikul, paadiretked jne. • Kõndimine, rattasõit, maalimine (akvarell). • Jalgsimatkad, giidiga aia- / taimeretked. • Kuskil erilisemates kohtades käimine (näiteks metsavennad), kalapüük. • Sörkimine, uitamine. • Linnuretked, aiad, rannad, saared. • Linnuretked, lilled, taimed, käimine ja vaatamine.

23

• Linnuretked, jalgsi matkamine, sõudmine, kanuusõit. • Linnuretked, orhideeretked, ühepäevased jalgsimatkad. • Maakohtade kultuur, külakultuur, sündmused maakohtades. • Maastike vaatamine ja koos koeraga ringisõitmine, Saaremaa on selleks suurepärane paik, kui reisida

oma autoga. • Marjade ja seente korjamine. • Metsad, vanad varemed, mälestised, kõndimine looduses. • Metsaretk vms., mis sobib kogu perele. • Giidiga retked looduslike vaatamisväärsuste juurde. Jalgsimatkad. • Ühepäevased jalgsimatkad giidiga. • Ühepäevaretk jalgsi või jalgrattaga. • Jalgsimatk, ujumine, kanuusõit, geopeitus. • Tegevused, mida saab teha koos väikeste lastega. • Purjetamine ja jalgrattamatkad. • Rattasõit, kõndimine, ratsutamine. • Ratsutamine, kanuusõit, pikemad jalgsimatkad. • Ratsutamine, mootorisport, looduses matkamine. • Ratsamatkad, matkamine rahvusparkides (kas Eestis on selliseid? Ei ole neist kuulnud, üldse

reklaamitakse loodust tarbetult vähe). • Matkamine, kalapüük, ujumine. • Matkamine, matkarajad looduses, linnud. • Matkamine, telkimine, lõkkeplatsid. Lühike märgistatud rada, kus saaks kulgeda ka lapsevankriga. • Retked metsa ja merele. • Matkad grupiga giidi juhendamisel. • Orienteerumine. • Ujumine, päikesevõtt. • Ujumine, rajad jalgsi matkamiseks /kõndimiseks, looduslikud vaatamisväärsused, linnud ja loomad. • Lühemad jalgsimatkad, geopeitus, lindude ja loomade vaatlus, looduses ujumine, head peatuspaigad

(WC, varjualused, lõkkeplatsid jne). • Jalgsi matkamine, loodusretked, loomad, taimed. • Jalgsi matkamine, telkimine, kalapüük. Kui olulised on teile Eestisse reisides järgmised infoallikad? (814 vastanut)

26% 20% 21% 14%7% 7% 7% 5% 5% 4% 4% 2%

45%

40% 38%

26%24% 23% 23% 25% 21% 20%

14%8%

21%

24% 27%

25%28% 34% 30% 32%

28% 28%

21%21%

4%10% 11%

21%23%

21%21% 22%

24% 25%

26%29%

3% 6% 2%14% 18% 14% 19% 17% 21% 24%

36% 39%

0%

10%

20%

30%

40%

50%

60%

70%

80%

90%

100%

Var

ase

mad

re

isid

Ee

stis

se

Tutt

ava

te s

oo

vitu

sed

Lae

vafi

rma

(k.a

. n

en

de

kod

ule

he

d)

Re

isif

irm

a (k

.a. n

en

de

kod

ule

he

d)

Bro

ne

eri

mis

süst

ee

mid

(N

:b

oo

kin

g.co

m, e

xpe

dia

.co

m)

Mu

ud

ko

du

leh

ed

ww

w.v

isit

est

on

ia.c

om

Bro

šüü

rid

Re

isij

uh

id, -

raam

atu

d

Re

isia

jaki

rjad

Sots

iaal

me

ed

ia (

N:

blo

gid

,

Tri

pa

dvi

sor,

Fac

eb

oo

k)

Mat

ka m

ess

He

lsin

gis

Kui olulised on teile Eestisse reisides järgmised infoallikad? 5-väga oluline, 1- pole üldse oluline (N=814)

1

2

3

4

5

24

Neilt, kes pidasid tõenäoliseks lähemal kolmel aastal Eestisse puhkusereisile tulekut, küsiti erinevate infoallikate olulisust Eestisse reisimisel (vastas 814 inimest). Kuna valdav osa vastanutest on Eestis korduvalt käinud, on loomulik, et kõige olulisem ongi neile eelmistelt reisidelt saadud info – 71% nimetas seda väga või üsna oluliseks. Teisel kohal on tuttavate soovitused, mida nimetas väga või üsna oluliseks 60% vastanutest. Peaaegu sama oluline on ka laevafirmadelt saadav info, mida nimetas 59% vastanutest. Reisifirmasid (k.a. nende kodulehti) nimetas olulise infoallikana 40% vastanutest. Eestis vähemalt kolm korda käinud inimestele on esikohal varasematelt reisidelt saadud info, vähem või üldse mitte käinud inimestele on kõige olulisem tuttavatelt saadud info. Keskealistele ja vanematele inimestele (kelle seas on rohkem Eestis korduvalt käinuid) on kõige olulisemal kohal varasematelt reisidelt saadud info, noorematele on aga tuttavatelt saadud info olulisem. Vanemad vanusegrupid nimetasid noorematega võrreldes mõnevõrra rohkem reisifirmasid ja brošüüre, nooremad aga (vanematega võrreldes) reisiteenuste broneerimissüsteeme, www.visitestonia.com ja muid kodulehekülgi ning sotsiaalmeediat. Keskmiselt nimetas iga vastanu olulisena 4,3 infoallikat. % vastanutest, kes nimetas antud infoallikat Eestisse reisimisel väga või üsna oluliseks

Kõik Mehed Naised 18-24 25-34 35-44 45-54 55-64 65-79 Varasemad reisid Eestisse 71% 64% 77% 69% 62% 67% 75% 75% 76% Tuttavate soovitused 60% 53% 66% 68% 73% 62% 53% 61% 46% Laevafirma (k.a. nende kodulehed) 59% 57% 61% 46% 70% 51% 62% 61% 60% Reisifirma (k.a. nende kodulehed) 40% 34% 45% 23% 33% 42% 38% 48% 47% Broneerimissüsteemid (N: booking.com, expedia.com) 31% 28% 34% 25% 40% 37% 33% 31% 21% Muud kodulehed 30% 27% 33% 33% 38% 39% 30% 27% 18% www.visitestonia.com 30% 25% 34% 23% 37% 38% 30% 26% 23% Brošüürid 30% 27% 33% 12% 29% 26% 25% 35% 42% Reisijuhid, -raamatud 26% 24% 28% 17% 28% 22% 21% 34% 30% Reisiajakirjad 24% 20% 27% 14% 28% 21% 19% 33% 24% Sotsiaalmeedia (N: blogid, Tripadvisor) 18% 15% 20% 24% 31% 23% 17% 11% 5% Matka mess Helsingis 10% 11% 10% 2% 10% 7% 9% 15% 14% Kokku olulisena nimetatuid 4,3 3,8 4,7 3,6 4,8 4,4 4,1 4,6 4,1 Vastanute arv 814 384 430 68 103 123 139 174 207 Eesti kui reisisihi tugevad ja nõrgad küljed (1067 vastanut) Vastajatel paluti hinnata 5-pallisüsteemis seitsme väite sobivust Eestiga. Kõige kõrgema hinde sai väide „Soome turistid on Eestis teretulnud” (väitega nõustus 68% vastanutest, keskmine hinne 3,86). Veidi üle poole vastanutest oli nõus väidetega „Eesti pakub huvitavaid vaatamisväärsusi ja ajaveetmisvõimalusi“ ning „Turismiinfot Eesti kohta on lihtne leida“. Mõnevõrra madalamad olid hinnangud turvalisusele ja teeninduskvaliteedile. Küsitud teguritest kõige madalamad hinnangud anti ühistranspordiühendustele ja atraktiivsusele lastega peredele. Kui vaadata hinnanguid selle järgi, kas vastaja peab tõenäoliseks lähema kolme aasta jooksul Eestisse vaba aja reisile tulekut, ilmneb, et need, kes ei pea Eestisse reisimist tõenäoliseks, annavad kõigile teguritele madalamaid hindeid, ühtlasi on nende seas ka rohkem selliseid inimesi, kellel mitmete tegurite osas arvamus puudub. Need, kes ei pea Eestisse reisimist tõenäoliseks, hindavad kõige negatiivsemalt turvalisust ja atraktiivsust lastega peredele – mõlema teguri puhul ületab negatiivsete hinnangute hulk tunduvalt positiivsete hinnangute hulka. Turvalisust pidas heaks või pigem heaks 41% vastanutest, halvaks või pigem halvaks aga 19% vastanutest. Mida vähem kordi oli vastaja Eestis käinud, seda negatiivsemalt ta turvalisust hindas. Mittekäinute puhul oli positiivseid ja negatiivseid vastuseid koguni enam-vähem võrdselt: turvalisust pidas heaks või pigem heaks 24% neist, kes pole Eestis käinud, halvaks või pigem halvaks aga 23%. Ühe korra käinute hulgas on positiivsete hinnangute andjaid juba märkimisväärselt rohkem, negatiivsete hinnangute andjaid aga mõnevõrra vähem: turvalisust pidas heaks või pigem heaks 62% Eestis ühe korra käinutest, halvaks või pigem halvaks aga 17% vastanutest. Eestis korduvalt käinutest andis turvalisusele negatiivse hinnangu vaid paar protsenti, positiivse hinnangu aga kolmveerand. Need, kes olid viimati Eestis käinud rohkem kui viis aastat tagasi, andsid turvalisusele mõnevõrra madalama hinnangu, kui viimasel viiel aastal käinud vastajad. Neist, kes ei pidanud Eestisse puhkusereisile tulekut üldse tõenäoliseks, hindas turvalisust heaks või pigem heaks vaid 16%, halvaks või pigem halvaks aga koguni 37%. Neist, kes ei pidanud Eestisse puhkusereisile tulekut eriti tõenäoliseks, hindas turvalisust heaks või pigem heaks 23%, halvaks või pigem

25

halvaks aga 31%. Sellest võib järeldada, et osaliselt võib see (eel)arvamus olla põhjuseks, miks nad ei soovi Eestisse reisida.

21%

14%

10%

6%

7%

9%

4%

46%

41%

41%

35%

34%

27%

18%

23%

30%

28%

37%

34%

30%

26%

5%

9%

6%

15%

13%

15%

12%

1%

2%

2%

4%

4%

7%

2%

4%

4%

13%

2%

8%

12%

38%

0% 10% 20% 30% 40% 50% 60% 70% 80% 90% 100%

Soome turistid on Eestis teretulnud(keskmine hinne 3,86)

Eesti pakub huvitavaid vaatamisväärsusija ajaveetmisvõimalusi (3,58)

Turismiinfot Eesti kohta on lihtne leida(3,60)

Eesti on turvaline reisisiht (3,26)

Teeninduskvaliteet on Eestis hea (3,31)

Eesti on atraktiivne sihtkoht lastegaperedele (3,19) *

Eestis on head ühistranspordiühendused(3,16)

Kui hästi iseloomustavad järgmised väited Eestit? (% vastanutest, N=1067)

5-täiesti nõus 4 3 2 1-pole üldse nõus ei tea

* hindasid alla 15a. lastega leibkonnad

16%

5%

8%

4%

4%

2%

3%

41%

36%

28%

26%

16%

13%

11%

22%

23%

30%

29%

39%

14%

22%

7%

4%

20%

17%

26%

12%

30%

2%

1%

4%

5%

7%

2%

13%

11%

30%

10%

19%

7%

56%

22%

0% 10% 20% 30% 40% 50% 60% 70% 80% 90% 100%

Soome turistid on Eestis teretulnud

Turismiinfot Eesti kohta on lihtne leida

Eesti pakub huvitavaid vaatamisväärsusija ajaveetmisvõimalusi

Teeninduskvaliteet on Eestis hea

Eesti on turvaline reisisiht

Eestis on head ühistranspordiühendused

Eesti on atraktiivne sihtkoht lastegaperedele *

Kui hästi iseloomustavad järgmised väited Eestit? (% vastanutest, kes tõenäoliselt ei tule lähemal 3 aastal Eestisse vaba aja reisile, N=186)

5-täiesti nõus 4 3 2 1-pole üldse nõus ei tea

33%

43%

* hindasid alla 15a. lastega leibkonnad, N=37

26

Atraktiivsust lastega peredele hindas heaks või pigem heaks 36%, halvaks või pigem halvaks aga 22% neist vastanutest, kelle leibkonnas on alla 15a. lapsi. See oli turvalisuse kõrval teine tegur, mida hindasid eriti madalalt need, kes ei pea Eestisse reisimist tõenäoliseks (43% neist hindas seda pigem negatiivselt ning vaid 14% pigem positiivselt). Samas need, kes peavad tõenäoliseks lähema kolme aasta jooksul Eestisse vaba aja reisile tulekut, hindasid ka atraktiivsust lastega peredele üsna positiivselt: 42% sellest sihtgrupist hindas seda heaks või pigem heaks ja vaid 15% halvaks või pigem halvaks. Lahtistes vastustes nimetas siiski vaid üks vastanu (37 vastanust, kelle leibkonnas on alla 15a. lapsi ja kes ei pea Eestisse reisimist tõenäoliseks) vähest sobivust lastega peredele põhjusena, miks nad ei kavatse lähematel aastatel

23%

16%

12%

7%

9%

10%

4%

48%

44%

42%

41%

37%

32%

20%

23%

29%

30%

36%

35%

31%

31%

4%

7%

7%

12%

13%

9%

12%

1%

2%

2%

3%

3%

6%

2%

2%

2%

7%

1%

3%

12%

31%

0% 10% 20% 30% 40% 50% 60% 70% 80% 90% 100%

Soome turistid on Eestis teretulnud

Eesti pakub huvitavaid vaatamisväärsusija ajaveetmisvõimalusi

Turismiinfot Eesti kohta on lihtne leida

Eesti on turvaline reisisiht

Teeninduskvaliteet on Eestis hea

Eesti on atraktiivne sihtkoht lastegaperedele *

Eestis on head ühistranspordiühendused

Kui hästi iseloomustavad järgmised väited Eestit? (% vastanutest, kes tõenäoliselt tulevad lähemal 3 aastal Eestisse vaba aja reisile, N=814)

5-täiesti nõus 4 3 2 1-pole üldse nõus ei tea

* hindasid alla 15a. lastega leibkonnad, N=174

2 4 4 8 6 8 9 6 5 2 6 5 4 6 8

2226

35 2643

47 4142

33

25 1712

18

3842

45 37

39 46

3430

33 3244

43 49

36

41

4134

1917

13 1514 13 13 16 11

19 17

27

25

11 1245

8 53 2 3 4 5

6 6

10

54 29 12

6 5 10 6

0%

10%

20%

30%

40%

50%

60%

70%

80%

90%

100%

Hinnangud väitele "Eesti on turvaline reisisiht" (1- pole üldse nõus, 5- täiesti nõus). N=1067.

eitea

1

2

3

4

5

mitu korda on käinud Eestis?

millal käis viimati Eestis?

kui tõenäoliselt tuleb Eestisse lähemal 3 aastal?

27

Eestisse tulla (täpses sõnastuses: „Eesti ei tundu parima sihtkohavalikuna lastega perele, kus on alla 5a. lapsed“). Teeninduskvaliteedi puhul oli ka suhteliselt palju negatiivseid hinnanguid: seda pidas heaks või pigem heaks 41% vastanutest, halvaks või pigem halvaks aga 17% vastanutest. Ülejäänutega võrreldes hindasid seda mõnevõrra kõrgemalt 65-79a. inimesed, madalama sissetulekuga (alla 20 000 euro leibkonnaliikme kohta) ning ühtlasi harvem (kord mitme aasta jooksul) välismaale reisivad inimesed. Eestis käinud inimesed hindasid seda küll mõnevõrra kõrgemalt kui mittekäinud, samas Eestis käidud kordade arv hinnangut eriti ei mõjutanud (s.t. Eestis korduvalt käinud inimeste hinnangud olid sarnased siin vaid kord või paar korda käinute hinnanguga). Neist, kes ei pidanud Eestisse puhkusereisile tulekut üldse tõenäoliseks, hindas teeninduskvaliteeti heaks või pigem heaks 28%, halvaks või pigem halvaks aga 29%. Hinnangud teenuste hinnatasemele Eestis (1067 vastanut)

Kõigi küsitud teenuste puhul oli hinnang hinnataseme atraktiivsusele viiepallisüsteemis kolme ja nelja vahel, s.t. positiivsete hinnangute arv ületas kõigi teenuste puhul negatiivsete hinnangute arvu. Küsitud teenuste võrdluses hinnati kõige atraktiivsemaks laevasõidu hinda, suhteliselt positiivsed hinded anti ka majutuse, spaapuhkuse, ostuvõimaluste ja restoranide hinnataseme atraktiivsusele. Mida rohkem kordi olid vastanud Eestis käinud, seda atraktiivsemaks hindasid nad majutuse, restoranide ja kultuurisündmuste hinnataset. Ostuvõimaluste, spaapuhkuse, baaride ja aktiivse puhkuse hinnataset hindasid Eestis käinud vastajad atraktiivsemaks kui mittekäinud vastajad, samas käidud kordade arvust need hinded olulisel määral ei sõltunud. Laevasõit Eestisse oli küsitud teenustest ainuke, mille hinda pidasid mõnevõrra atraktiivsemaks hoopis need, kes pole Eestis käinud. LISA. KORDUVKÜLASTAJATE SEGMENDID Järgnevalt on käsitletud kahte korduvkülastajate segmenti. Eestis käinutest 14,5% moodustab segment, kes on Eestis käinud kuus korda või rohkem, kuid on käinud vaid ühes sihtkohas – Tallinnas (järgnevalt on neid nimetatud Tallinna külastajateks). Teisena on käsitletud Eestis vähemalt nelja kohta külastanud segmenti, kes moodustavad 21% Eestis käinutest. Segment, kes on Eestis käinud kuus korda või rohkem, kuid on käinud vaid Tallinnas (137 vastanut) Võrreldes kõigi Eestis käinud vastanutega on selle segmendi seas tunduvalt rohkem 25-44a. inimesi: 44% (kõigi Eestis käinud vastanute seas on 25-44aastasi 27%). 65% sellest segmendist elab Lõuna-Soomes, 28% Lääne-Soomes, 5% Ida-Soomes ja 2% Kesk- ja Põhja-Soomes. Sissetuleku järgi on erinevused selle

27%

10%

13%

9%

12%

6%

7%

3%

44%

49%

44%

45%

34%

32%

27%

18%

19%

27%

30%

30%

21%

28%

27%

28%

3%

3%

4%

4%

5%

7%

8%

8%

1%

1%

1%

1%

1%

2%

2%

3%

6%

10%

8%

12%

27%

24%

29%

41%

0% 10% 20% 30% 40% 50% 60% 70% 80% 90% 100%

Laevasõit Eestisse (3,98)

Majutus (3,73)

Ostuvõimalused (3,69)

Restoranid (3,63)

Spaapuhkus (3,71)

Baarid ja pubid (3,45)

Kultuurisündmused (3,41)

Aktiivse puhkuse võimalused (3,17)

Hinnangud teenuste hinnatasemele Eestis: 5-väga atraktiivne, 1-üldse mitte atraktiivne, sulgudes keskmine hinne (% vastanutest, N=1067)

5 4 3 2 1 ei tea

28

segmendi ja ülejäänud Eestis käinud vastanute vahel minimaalsed: selle segmendi hulgas on keskmise ja sellest veidi madalama (aga mitte kõige madalama) sissetulekuga inimesi (10 001-25 000 eurot pereliikme kohta aastas) 53%, ülejäänud Eestis käinute seas 48%. 95% sellest grupist kavatseb ka lähemal kolmel aastal teha vaba aja reise Eestisse. Neist omakorda 82% esimeseks eelistuseks on ka tulevikus reisida vaid Tallinna (sh. 51% eelistaks tulla Tallinna ööbimisega reisile ja 31% ühepäevareisile). 7% eelistaks spaareisi (millest osa võib samuti suunduda Tallinna). Vaid 7% eelistaks tulevikus sõita mõnda teise Eesti linna, 1% teeks autoringreisi ja 1% puhkaks maal /looduses (joonisel on välja toodud vaid esimene eelistus kui kõige tõenäolisem tegelik reisivariant; lisaks võivad vastajad kaaluda siiski ka muid variante). 77% sellistest regulaarsetest Tallinna reisijatest nimetas olulise reisimotivatsioonina ostuvõimalu