Toimetulekutoetuse maksmine 2018. aastal

2018. aastal kulus toimetulekutoetuse maksmiseks (toimetulekupiiri kindlustamiseks) ja täiendavaks toetuseks toimetulekutoetuse saajale, kelle kõik teised pereliikmed on alaealised[footnoteRef:1], peaaegu 16,9 miljonit eurot. [1: 2011. aastast alates 15 eurot leibkonna kohta.]

Toimetulekutoetust maksti 12 226 leibkonnale ning kokku rahuldati 75 402 toimetulekutoetuse taotlust (keskmiselt 6284 taotlust kuus).

Arvestuslikult sai üks leibkond aasta jooksul toimetulekutoetust 6,2 korda.

Kokku sai 2018. aastal toimetulekutoetust (sõltumata toetuse saamise kordade arvust aasta jooksul) 20 931 inimest, mis on 1,6% Eesti elanikest (2017. aastal – 1,9%).

Ühe taotluse keskmine arvestuslik suurus oli 223,78 eurot.

Arvestatuna ühe elaniku kohta maksti 2017. aastal toimetulekutoetust summas 12,79 eurot.

Andmed toimetulekutoetuse maksmiseks kulunud vahendite, toetust saanud leibkondade ning rahuldatud taotluste arvu kohta viimasel viiel aastal on toodud alljärgnevas tabelis.

Tabel 1. Toimetulekutoetuse üldandmed, 2014–2018

 

2014

2015

2016

2017

2018

Toimetulekutoetust saanud leibkondade arv

16 571

14 605

15 300

14 056

12 226

Toimetulekutoetust saanud inimeste (leibkonnaliikmete) arv

30 103

26 301

27 990

25 360

20 931

Keskmine leibkonnaliikmete arv

1.82

1.80

1.83

1.80

1.71

Rahuldatud taotluste arv

101 273

89 950

99 305

88 726

75 402

Leibkonnaliikmete arv rahuldatud taotlustes

181 953

161 327

183 386

158 465

129 808

Keskmine leibkonnaliikmete arv rahuldatud taotlustes

1.80

1.79

1.85

1.79

1.72

Keskmine rahuldatud taotluste arv kuus (taotlused /12)

8 439

7 496

8 275

7 394

6 284

Ühe leibkonna keskmine toetuse saamise kordade arv (taotluste arv/leibkondade arv)

6.1

6.2

6.5

6.3

6.2

Toimetulekutoetust saanud ini-meste osatähtsus rahvastikus¹, %

2.3

2.0

2.1

1.9

1.6

Toimetulekutoetuseks ja täiendavaks toetuseks kasutatud vahendid, eurot

17 103 492

15 004 137

21 122 425

18 304 537

16 873 247

Toetuse keskmine suurus ühe taotluse kohta, eurot

168.89

166.81

212.70

206.30

223.78

Toetuse keskmine suurus arvestatuna ühe elaniku kohta¹, eurot

13.01

11.41

16.05

13.89

12.79

Toimetulekupiir

90

90.0

130

130

140

¹ Arvestustes on kasutatud Statistikaameti aasta keskmist rahvaarvu (v.a. 2018 aasta). 2017. aasta andmed on korrigeeritud. 2018. aasta arvestustes on rahvaarv seisuga 1. jaanuar 2018.

²Aastatel 2015-2017 oli iga lapse toimetulekupiir võrdne esimese leibkonnaliikme toimetelukupiiriga; alates 2018. aastast – 120% leibkonna esimese liikme toimetulekupiirist.

Olulisemad muutused 2018. aastal võrreldes 2017. aastaga:

· toimetulekutoetust saanud leibkondade arv vähenes 1830 leibkonna võrra ehk 13%;

· toimetulekutoetust saanud leibkonnaliikmete arv vähenes 4429 inimese võrra ehk 17,5%;

· rahuldatud taotluste arv vähenes 15% ehk 13324 taotluse võrra. See tähendab, et arvestuslikult sai 2018. aastal ühes kuus toetust 1110 leibkonda vähem kui aasta tagasi;

· leibkonnaliikmete arv rahuldatud taotlustes vähenes 18,1% ehk 28 657 inimese võrra (s.o arvestuslikult 2388 inimest kuus);

· toetuse keskmine suurus ühe taotluse kohta kasvas 8,5% ehk 17,48 eurot.

Peamiselt avaldas sellele mõju toimetulekupiiri tõstmine esimesele ning järgmistele täisealistele leibkonnaliikmetele 7,7% (ehk 10 eurot 130 eurolt 140 eurole) ning lastele – 29,2% (ehk 38 eurot 130 eurolt 168 eurole). Toimetulekutoetuse määramisel arvesse võetavate eluasemekulud ühe taotluse kohta kasvasid 7,5%.

Kasvu pidurdas toimetulekutoetuse määramisel arvesse võetavate sissetulekute kasv (6,4%) ning keskmise leibkonnaliikmete (peamiselt laste arvel) arvu vähenemine ühes taotluses.

· rahuldatud taotluste arvu palju kiirema tempoga vähenemise tõttu võrreldes toetuse keskmise suurusega, vähenesid toimetulekutoetuse maksmiseks kasutatud vahendid 7,8% ehk enam kui 1,4 miljonit eurot.

Muutused eelmise ja viimase viie aastaga võrreldes on esitatud tabelis 2.

Tabel 2. Toimetulekutoetuse üldiste näitajate võrdlus vastava perioodiga (protsenti)

 

2015/ 2014

2016/ 2015

2017/ 2016

2018/ 2014

2018/ 2017

Toimetulekutoetust saanud leibkondade arv

88.1

104.8

91.9

72.8

87.0

Toimetulekutoetust saanud inimeste (leibkonnaliikmete) arv

87.4

106.4

90.6

72.3

82.5

Rahuldatud taotluste arv

88.8

110.4

89.3

74.9

85.0

Leibkonnaliikmete arv rahuldatud taotlustes

88.7

113.7

86.4

75.7

81.9

Toimetulekutoetuseks ja täiendavaks toetuseks kasutatud vahendid, eurot

87.7

140.8

86.7

99.1

92.2

Toetuse keskmine suurus ühe taotluse kohta, eurot

98.8

127.5

97.0

132.3

108.5

Toimetulekutoetuse maksmine kuude lõikes

Joonis 1. Toimetulekutoetust saanud leibkonnad ning toetuse keskmine suurus ühe taotluse kohta kuude lõikes, 2017–2018, eurot

Vaadeldes rahuldatud toimetulekutoetuse taotluste jaotust kuude lõikes on näha, et nii 2017. kui 2018. aastal oli kõige rohkem taotlusi aasta esimestel viiel kuul. Samas aga hakkas 2018. aastal kasvama rahuldatud taotluste osatähtsus, mis olid rahuldatud aasta viimastel kuudel – november-detsember

Joonis 2. Vastaval kuul rahuldatud toimetulekutoetuse taotluste osatähtsus aasta jooksul rahuldatud taotluste arvust, %-des

Joonis 3. Kulutused toimetulekutoetuse maksmiseks, normeluasemekulud ning sissetulekud, mis võeti arvesse toimetulekutoetuse maksmisel, kuude lõikes,

2018. aasta, miljonit eurot

Toimetulekutoetuse saamise sagedus

Toimetulekutoetuse saamise sagedust 2014─2018. aastal iseloomustab alljärgnev tabel.

Tabel 3. Toimetulekutoetust saanud leibkondade jaotus toetuse saamise kordade arvu järgi (aasta jooksul)

 

Leibkondade arv

Osatähtsus, %

2014

2015

2016

2017

2018

2014

2015

2016

2017

2018

1 kord

2 897

2 517

2 563

2 241

2 260

17.5

17.2

16.8

15.9

18.5

2 korda

1 727

1 562

1 499

1 436

1 193

10.4

10.7

9.8

10.2

9.8

3 korda

1 423

1 187

1 175

1 143

989

8.6

8.1

7.7

8.1

8.1

4 korda

1 268

1 065

973

1 059

943

7.7

7.3

6.4

7.5

7.7

5 korda

1 085

975

938

928

791

6.5

6.7

6.1

6.6

6.5

6 korda

936

856

806

855

668

5.6

5.9

5.3

6.1

5.5

7 korda

939

816

758

781

643

5.7

5.6

5.0

5.6

5.3

8 korda

757

665

714

707

510

4.6

4.6

4.7

5.0

4.2

9 korda

709

675

703

613

535

4.3

4.6

4.6

4.4

4.4

10 korda

737

609

768

618

509

4.4

4.2

5.0

4.4

4.2

11 korda

957

856

1 061

742

652

5.8

5.9

6.9

5.3

5.3

12 korda

3 134

2 822

3 342

2 933

2 533

18.9

19.3

21.8

20.9

20.7

Kokku

16 571

14 605

15 300

14 056

12 226

100

100

100

100

100

Toetuse saamise sageduselt on olnud kogu vaadeldaval perioodil kõige rohkem neid leibkondi, kes said aasta jooksul toetust igal kuul (2018. aastal 2533 leibkonda, s.o 20,7% toetust saanud leibkondadest) ning neid leibkondi, kellele maksti toetust vaid ühel kuul aastas (2260 leibkonda, s.o 18,5% toetust saanud leibkondadest) (tabel 3 ja joonis 4). Võrreldes 2014. aastaga on nende osatähtsus kasvanud vastavalt 1,8 ja 1 protsendipunkti.

Võrreldes 2017. aastaga kasvas 2018. aastal vaid ühel kuul toetust saanud leibkondade arv, mistõttu nende osatähtsus toetust saanud leibkodadest on kasvanud 2,6 protsendipunkti. Absoluutarvudes on kõige enam vähenenud igal kuul teotust saanud leibkondade arv (400 leibkonna võrra).

Joonis 4. Toimetulekutoetust saanud leibkondade arv toetuse saamise kordade arvu järgi 2014., 2017. ja 2018. aastal

Toetuse saajad leibkonnatüübi järgi[footnoteRef:2] [2: Lisa 1 tabelites on toodud andmed toimetulekutoetuse maksmise kohta erinevates leibkonnatüüpides aastatel 2014─2018. ]

Alljärgnevas osas on esitatud andmed toimetulekutoetuse saajate kohta nelja suurema leibkonnatüübi järgi: lastega, registreeritud töötuga, pensionäriga ja osalise või puuduva töövõimega liikmega leibkonnad.

Toetust saanud leibkondade ja rahuldatud taotluste arvu, keskmist toetuse saamise kordade arvu ja toimetulekutoetuseks arvestatud toetuse summat leibkonna tüüpide lõikes kahel viimasel aastal iseloomustab alljärgnev tabel 4. Tabelis 5 on esitatud võrdlusandmed osatähtsusena leibkondadest ja keskmise leibkonnaga võrreldes.

Tabel 4. Toimetulekutoetuse maksmine erinevates leibkonna tüüpides¹, 2017. ja 2018. aastal

 

Leibkondade arv

Rahuldatud taotluste arv

Ühe leibkonna keskmine toetuse saamise kordade arv

Toimetuleku-toetuseks kasutatud vahendid, miljonit eurot

Toetuse keskmine suurus ühe taotluse kohta, eurot

 

2017

2018

2017

2018

2017

2018

2017

2018

2017

2018

Kokku

14 056

12 226

88 726

75 402

6.3

6.2

18.30

16.87

206.30

223.78

Lastega

4 411

3 597

28 125

23 600

6.4

6.6

8.65

7.79

307.41

330.09

sh ühe täis-

kasvanuga

2 938

2 453

18 960

16 472

6.5

6.7

5.45

5.25

287.69

318.65

Registreeritud töötu(te)ga

7 552

6 735

42 438

37 118

5.6

5.5

9.71

9.07

228.83

244.24

sh lastega

2 232

1 802

11 828

9 889

5.3

5.5

3.97

3.62

335.72

365.61

sh pikaajalis(t)e

töötu (te)ga

1 344

1 145

9 275

6 936

6.9

6.1

2.03

1.62

218.86

233.01

Pensionäri(de)ga

5 224

3 722

29 880

18 236

5.7

4.9

4.10

2.65

137.33

145.41

sh vanadus-

pensionäri (de)ga

761

770

2 961

2 862

3.9

3.7

0.32

0.32

107.87

112.54

sh töövõimetus-

pensionäri (de)ga

3 933

2 593

22 531

12 550

5.7

4.8

3.13

1.91

139.06

152.01

Osalise või puuduva töövõimega leib-konnaliikme(te)ga

..

1 394

..

5 615

..

4.0

..

0.90

..

159.80

sh osalise

töövõimega

..

1 156

..

4 819

..

4.2

..

0.78

..

161.46

sh puuduva

töövõimega

..

275

..

816

..

3.0

..

0.12

..

148.76

1Tabelis on toodud välja vaid peamised leibkonnatüübid. Sotsiaalse seisundi järgi võib üks ja sama leibkond kuuluda mitmesse erinevasse leibkonnatüüpi. Näiteks, pensionäriga leibkond võib kuuluda samal ajal lastega või töötuga leibkondade hulka. Seetõttu ei ole tabelis toodud näitajad (taotluste ja leibkondade arv ning toetuse summad) summeeritavad.

Olulisemad muutused 2018. aastal võrreldes 2017. aastaga:

· Kõikides leibkonnatüüpides on vähenenud toetust saanud leibkondade arv (registreeritud töötu(te)ga leibkondade arv 10,8% ehk 817 leibkonna võrra, lastega leibkondade arv 18,5% ehk 814 leibkonna võrra ning pensionäri(de)ga leibkondade arv – 28,8% ehk 1502 leibkonna võrra, v.a vanaduspensionäriga leibkonnad, kelle arv kasvas 1,2%.

· rahuldatud toimetulekutoetuse taotluste arv vähenes kõikides leibkonnatüüpides

· toimetulekutoetuse saajate arv vähenes ka kõikides nendes sotsiaalse seisundiga leibkondades, v.a vanaduspensionärid, kelle arv kasvas 1,2%. Leibkonnaliikmete arv rahuldatud taotlustes vähenes kõikide sotsiaalsete seisundite puhul.

· toimetulekutoetuse saamise sagedus vähenes registreeritud töötu(te)ga leibkondadel kokku, sh lasteta ja pikaajalisega töötuga leibkondadel, pensionäri(de)ga leibkondadel kokku ja vanaduspensionäri(de)ga ja töövõimetuspensionäri(de)ga leibkondadel. Samal ajal kasvas toimetulekutoetuse saamise sagedus lastega leibkondadel kokku (6,4-st korrast 6,6 korrale), sh ka töötuga leibkonnaliikmega;

· kulutused toimetulekutoetuse maksmiseks vähenesid kõikides leibkonnatüüpides, v.a vanaduspensionäriga leibkondades, Kõige rohkem mõjutas kulutuste vähenemist kulutuste vähenemine töövõimetuspensionäri(de)ga leibkondades (39,1% ehk 1,23 miljonit eurot) ja lastega leibkondades (855,7 tuhat eurot);

· toetuse keskmine suurus ühe taotluse kohta kasvas kõikidel leibkondadel. Suurim kasv nii absoluutarvudes kui protsentuaalselt oli ühe täiskasvanuga lastega leibkondadel (kasv 10,8% ehk 30,96 eurot) ja väikseim – vanaduspensionäriga leibkondadel (4,3% ehk 4,67 eurot).

Tabel 5. Toimetulekutoetust saanud erinevate leibkonnatüüpide võrdlusandmed, 2017. ja 2018. aastal (protsenti)

Leibkonnatüüp

Toimetuleku-toetust saanud erinevate leibkonna-tüüpide osa-tähtsus kõigist leibkondadest

Erinevate leibkonnatüü-pide rahuldatud taotluste osatähtsus kõigist rahuldatud taotlustest

Ühe leibkonna keskmine toetuse saamise kordade arv võrreldes keskmisega

Toimetuleku-toetuseks kasutatud vahendid kõigist toimetuleku-toetuseks kasutatud vahenditest

Toetuse keskmine suurus ühe taotluse kohta erinevates leibkonna-tüüpides võrreldes keskmise näitajaga

 

2017

2018

2017

2018

2017

2018

2017

2018

2017

2018

Lastega

31.4

29.4

31.7

31.3

101.6

106.5

47.2

46.2

149.0

147.5

sh ühe

täiskasvanuga

20.9

20.1

21.4

21.8

103.2

108.1

29.8

31.1

139.5

142.4

Registreeritud töötu(te)ga

53.7

55.1

47.8

49.2

88.9

88.7

53.1

53.7

110.9

109.1

sh lastega

15.9

14.7

13.3

13.1

84.1

88.7

21.7

21.4

162.7

163.4

pikaajalis(t)e

töötu (te)ga

9.6

9.4

10.5

9.2

109.5

98.4

11.1

9.6

106.1

104.1

Pensionäri(de)ga

37.2

30.4

33.7

24.2

90.5

79.0

22.4

15.7

66.6

65.0

sh vanadus-

pensionäri (de)ga

5.4

6.3

3.3

3.8

61.9

59.7

1.7

1.9

52.3

50.3

sh töövõimetus-

pensionäri (de)ga

28.0

21.2

25.4

16.6

90.5

77.4

17.1

11.3

67.4

67.9

Osalise ja puuduva töövõimega leib-konnaliikme(te)ga

..

11.4

..

7.4

..

64.5

..

5.3

..

71.4

sh osalise

töövõimega

..

9.5

..

6.4

..

67.7

..

4.6

..

72.2

puuduva

töövõimega

..

2.2

..

1.1

..

48.4

..

0.7

..

66.5

Arvestuste aluseks on tabeli 4 andmed.

Registreeritud töötuga leibkonnad

Suurema osakaalu toimetulekutoetuse saajatest moodustavad endiselt registreeritud töötuga leibkonnad. Kokku maksti 2018. aastal toimetulekutoetust 6735 registreeritud töötuga leibkonnale. Võrreldes 2017. aastaga vähenes registreeritud töötuga leibkondade arv keskmisest veidi aeglasemalt – 10,8% ehk 817 võrra (keskmine 13,0%). Selle tulemusel kasvas registreeritud töötuga leibkondade osatähtsus kõikidest toetust saanud leibkondadest 53,7%-lt 55,1-le.

2018. aasta jooksul rahuldati 37 118 registreeritud töötuga leibkondade toimetulekutoetuse taotlust (49,2% kõikidest rahuldatud taotlustest). Võrreldes 2017. aastaga vähenes see arv võrreldes keskmisega aeglasemalt – 12,5% ehk 5 320 taotluse võrra.

Registreeritud töötuga leibkondadele arvestati 2018. aastal toimetulekutoetust summas 9,07 miljonit eurot, mis on enam kui pool (53,7%) toimetulekutoetuseks kulutatud vahenditest (2017. aastal 9,71 miljonit eurot ehk 53,1% kulutatud vahenditest).

Võrreldes 2017. aastaga vähenes registreeritud töötuga leibkondadele arvestatud toetuse summa 645,5 tuhat eurot ehk 6,6%.

Arvestuslikult maksti 2018. aastal registreeritud töötuga leibkonnale toimetulekutoetust ühe taotluse kohta 244,24 eurot, mis on 20,46 eurot (9,1%) rohkem kui riigis keskmiselt. Võrreldes 2017. aastaga kasvas see näitaja 15,41 euro võrra ehk 6,7%.

Pikaajaliste töötuga leibkondade ning rahuldatud taotluste arv vähenes võrreldes 2017. aastaga vastavalt 14,8% ehk 199 leibkonna ning 25,2% ehk 2 339 taotluse võrra. Kuna toetuse suurus ühe taotluse kohta kasvas vaid 6,5%, siis vähenesid nendele leibkondadele toimetulekutoetuse maksmiseks kulutatud vahendid 20,4% ehk 413,8 tuhat eurot.

Vaadeldes töötu leibkonnaliikmega leibkondade taotlusi laste seisukohast, näeme, et 2018. aastal oli nende leibkondade puhul 9889-s ka lapsed. Võrreldes 2017. aastaga vähenes nii lastega töötuga leibkondade arv (19,3% ehk 430 leibkonna võrra), kui ka nende leibkondade rahuldatud taotluste arv (16,4% ehk 1939 taotluse võrra). Lastega leibkondade osatähtsus registreeritud töötuga leibkondades vähenes aastaga 29,6%-lt 26,8%-le ja rahuldatud taotluste osatähtsus 27,9%-lt 26,6%-le.

Lastega töötuga leibkondadele arvestati 2018. aastal toimetulekutoetuseks 3,6 miljonit eurot. See on 21,4% toimetulekutoetuseks kasutatud vahenditest ning 39,9% töötu leibkonnaliikmega leibkondadele arvestatud toetuse summast.

Lastega töötu leibkonnaliikmega leibkondade keskmine toetuse suurus ühe rahuldatud taotluse kohta oli endiselt kõige suurem – 365,61 eurot (163,4% keskmisest ja 149,7% töötuga leibkonna keskmisest toetusest). Lasteta töötuga leibkonnaliikmega leibkondade ühe taotluse keskmine arvestuslik suurus oli 200,16 eurot (s.o 54,7% lastega töötu leibkonnaliikmega toetuse suurusest). Lastega töötu leibkonnaliikmega leibkondade keskmine toetuse suurus ühe rahuldatud taotluse kohta kasvas 2018. aastal võrreldes 2017. aastaga 8,9% ehk 29,89 eurot, lasteta töötu leibkonnaliikmega leibkondadel kasvas samal ajal 6,7% ehk 12,63 euro võrra.

Pensionäriga leibkonnad

Kokku sai 2018. aastal toimetulekutoetust 3 722 leibkonda, mille koosseisus oli vähemalt üks pensioni saav leibkonnaliige.

Võrreldes 2017. aastaga on pensionäriga leibkondade arv vähenenud 28,8% ehk 1502 leibkonna võrra, mistõttu nende osatähtsus kõikidest toetust saanud leibkondadest vähenes 37,2%-lt 30,4%-le. Sellele avaldas mõju töövõimetuspensionäride arvu vähenemine töövõimereformi käigus.

Pensionäriga leibkondade rahuldatud taotlusete arv vähenes veel kiirema tempoga (39%).

Seetõttu vähenes pensionäriga leibkondade rahuldatud taotluste osakaal kõigis rahuldatud taotlustes 33,7%-lt 24,2%-le. Pensionäriga leibkonna keskmine toetuse saamise kordade arv aasta jooksul vähenes 5,7-korrast 4,9 korrale.

Pensionäriga leibkondadele toimetulekutoetuseks arvestatud summa vähenes 2018. aastal võrreldes 2017. aastaga 35,4% ehk 1,45 miljoni euro võrra, s.o 2,65 miljoni euroni.

Toetuse osatähtsus toimetulekutoetuseks arvestatud vahendite kogusummas vähenes 22,4%-lt 15,7%-le.

Võrreldes 2017. aastaga kasvas 2018. aastal pensionäriga leibkonna arvestuslik toetuse suurus ühe rahuldatud taotluse kohta 5,9% ehk 8,08 euro võrra, moodustades 145,41 eurot (65% vabariigi keskmisest näitajast).

Kuigi endiselt on toimetulekutoetust saanud pensionäriga leibkondades kõige rohkem töövõimetuspensionäriga leibkondi (69,7%), siis võrreldes 2017. aastaga on nende arv vähenenud 34,1% ehk 1340 leibkonna võrra ning nende leibkondade osatähtsus kõikidest leibkondadest vähenes 28%-lt 21,2%-le. Sellele avaldas mõju töövõimereformi käigus toimunud üldine töövõimetuspensionäride arvu vähenemine[footnoteRef:3]. [3: 2016. aastal toimus töövõimereform ja sellega seoses ei määrata alates 1. juulist 2016 enam töövõimetuspensioni. Töötukassa hakkas hindama töövõimet ja määrama tööealistele vähenenud või puuduva töövõimega isikutele töövõimetoetust ja osutama tööturuteenuseid. ]

Kui Sotsiaalkindlustusameti andmetel i oli seisuga 01.01.2017 töövõimetuspensionäre 94 971; seisuga 01.01.2018 – 56 349, siis 01.01.2019 – 28 253.

Töövõimetuspensionäriga leibkondade rahuldatud taotluste arv vähenes leibkondade arvust veel kiiremini – 44,3% (9981 taotluse võrra). Nende taotluste osatähtsus kõigist rahuldatud taotlustest vähenes 25,4%-lt 16,6%-le ja pensionäri leibkondade taotlustest – 75,4%-lt 68,8%-le. 2018. aastal said töövõimetuspensionäriga leibkonnad toimetulekutoetust keskmiselt 4,8 korda (2017. aastal 5,7 korda).

Arvestuslik toetuse suurus ühe taotluse kohta oli töövõimetuspensionäriga leibkondadel 152,01 eurot, mis on 67,9% keskmisest ja 135,1% vanaduspensionäriga leibkonna arvestuslikust toetuse suurusest. Võrreldes 2017. aastaga on töövõimetuspensionäriga leibkondade toetuse suurus ühe taotluse kohta kasvanud 9,3% ehk 12,95 eurot.

Kokku kulus 2018. aastal töövõimetuspensionäriga leibkondadele toimetulekutoetuse maksmiseks 1,91 miljonit eurot, mis on 11,3% toimetulekutoetuse maksmiseks kasutatud vahenditest. Võrreldes 2017. aastaga vähenesid toimetulekutoetuse kulutused töövõimetuspensionäriga leibkondadele 39,1% ehk 1,23 miljonit eurot.

Toimetulekutoetust saanud vanaduspensionäriga leibkondi oli 770 ehk 20,7% pensionäriga leibkondadest ja 6,3% kõigist toetust saanud leibkondadest. Võrreldes 2017. aastaga nende arv peaaegu ei muutunud (kasv oli vaid 1,2% ehk 9 leibkonna võrra).

Vanaduspensionäriga leibkondade rahuldatud taotlused moodustasid 15,7% pensionäriga leibkondade rahuldatud taotlustest ja 3,8% kõikidest taotlustest. Võrreldes 2017. aastaga vähenes vanaduspensionäriga leibkondade rahuldatud taotluste arv 3,3% ehk 99 taotluse võrra ning keskmine toetuse saamise kordade arv vähenes – 3,9-korrast aasta jooksul 3,7-korrale.

2018. aastal oli keskmine toimetulekutoetuse suurus ühe taotluse kohta vanaduspensionäriga leibkonnal 112,54 eurot, mis on 50,3% keskmisest ning jääb võrreldes teiste leibkonnatüüpidega, endiselt kõige väiksemaks toetuseks ühe taotluse kohta.

Kokku kulus 2018. aastal vanaduspensionäriga leibkondadele toimetulekutoetuse maksmiseks 322,1 tuhat eurot, mis on 1,9% toimetulekutoetuse maksmiseks kasutatud vahenditest. Võrreldes 2017. aastaga kasvasid toimetulekutoetuse kulutused vanaduspensionäriga leibkondadele 0,8% ehk vähem kui 2,7 tuhat eurot.

Osalise ja/või puuduva töövõimega leibkonnaliikmega leibkonnad

2018. aastal sai toimetulekutoetust 1394 leibkonda, mille koosseisus oli osalise või/ja puuduva töövõimega leibkonnaliige. Kokku rahuldati 2018. aastal 5615 nende leibkondade toimetulekutaotlust ning aasta jooksul said need leibkonnad toetust keskmiselt 4 korda. Keskmine toimetulekutoetuse suurus ühe rahuldatud taotluse kohta oli 159,8 eurot, mis on 71,4% vabariigi keskmisest arvestuslikust toetuse suurusest.

Lastega leibkonnad

2018. aastal maksti toimetulekutoetust 3597 lastega leibkonnale, mis on 18,5% ehk 814 leibkonda vähem kui 2017. aastal. Lastega leibkondade osatähtsus moodustas 29,4% kõikidest toetust saanud leibkondadest ning võrreldes 2017. aastaga on nende osatähtsus 2 protsendipunkti võrra vähenenud.

2018. aasta jooksul rahuldati 23 600 lastega leibkonna toimetulekutoetuse taotlust, mis on võrreldes 2017. aastaga 16,1% ehk 4525 taotluse võrra vähem. See tähendab, et lastega leibkondadel kasvas toetuse saamise sagedus (6,4 korrast 2017. aastal 6,6 korrani 2018. aastal).

Lastega leibkondade taotlused moodustasid 2018. aastal 31,3% kõikide leibkondade taotlustest (2017. aastal 31,7%).

Lastega leibkondade rahuldatud taotlustes moodustasid 41,9% nende leibkondade taotlused, kus oli vähemalt üks registreeritud töötu leibkonnaliige (2017. aastal – 42,1%). Kokku vähenes 2018. aastal võrreldes 2017. aastaga eespool nimetatud leibkondade rahuldatud taotluste arv 16,4% ehk 1939 taotluse võrra.

Lastega leibkondade rahuldatud taotlustest laste arvu järgi olid peaaegu pooled (49,2%) ühe lapsega leibkonnad ning 69,8% olid sellised leibkonnad, kus leibkonnas oli vaid üks täiskasvanu (vähemalt 18-aastane liige) (tabel 6).

Lastega leibkondade rahuldatud taotluste muutus on üldiselt seotud laste arvuga.

Võrreldes 2017. aastaga vähenes kõige kiiremini kolme ja enama lapsega leibkondade rahuldatud taotluste arv (43,6% ehk 2634 taotluse võrra. Selle avaldas mõju 1. jaanuarist 2018 sotsiaalhoolekande seaduse muudatus, mille järgi toimetulekutoetuse taotlemisel loetakse sissetulekute hulka laste toetused täismahus. Enne ei arvatud sissetulekute hulka perehüvitiste seaduse alusel makstud kolmanda ja iga järgmise lapse lapsetoetust 45 euro ulatuses iga nimetatud lapsetoetust saava lapse kohta. Seega jäi lapse toimetulekupiiri tõstmine alates 2018. aastast 38 euro võrra alla arvesse võetavate sissetulekute kasvust.

Ühe ja kahe lapsega leibkondade rahuldatud taotluste arv vähenes vastavalt 8% (1005 taotluse võrra) ja 9,4% (886 taotluse võrra).

Ühe täiskasvanuga lastega leibkondade rahuldatud taotluste arv vähenes mõnevõrra aeglasemalt (13,1% ehk 2488 taotluse võrra) võrreldes kõikide lastega leibkondade rahuldatud taotlustega. Ühe täiskasvanuga lastega leibkondade rahuldatud taotlustest aeglasemalt vähenes ühe ja kahe lastega leibkondade rahuldatud taotluste arv – vastavalt 6,6 ja 6,5%.

Tabel 6. Lastega leibkondade toimetulekutoetuse taotlused laste arvu järgi, 2018 aasta

 Laste arv leibkonnas

Lastega leibkondade rahuldatud taotlused

sh ühe täiskasvanuga leibkondade taotlused

Taotluste arv

% kõikidest lastega leibkondade taotlustest

Taotluste arv

% kõikidest ühe täiskasvanuga leibkondade taotlustest, %

% vastava laste arvuga kõikidest lastega leibkon-dade taotlustest

Kokku

23 600

100

16 472

100

69.8

1 laps

11 610

49.2

8 939

54.3

77.0

2 last

8 588

36.4

6 032

36.6

70.2

3 last

1 738

7.4

927

5.6

53.3

4 last

979

4.1

339

2.1

34.6

5 last

409

1.7

194

1.2

47.4

6 last

177

0.8

39

0.2

22.0

7 ja enam last

99

0.4

2

0.0

2.0

Kokku arvestati lastega leibkondadele 2018. aastal toimetulekutoetuseks 7,79 miljonit eurot ehk 46,2% toimetulekutoetuseks arvestatud vahendite kogusummast (2017. aastal 8,65 miljonit eurot ehk 47,2%). Seega vähenes võrreldes 2017. aastaga lastega leibkondadele arvestatud toetus 9,9% ehk 855,7 tuhat eurot.

Kõigile lastega leibkondadele arvestatud toetuse summast maksti 46,4% nendele leibkondadele, kus oli üks või rohkem registreeritud töötut liiget (2017. aastal 45,9%).

Keskmine arvestuslik toetuse suurus ühe lapsega leibkonna rahuldatud taotluse kohta oli 2018. aastal 330,09 eurot, mis on 106,31 eurot ehk 47,5% kõrgem vabariigi keskmisest (223,78 eurot ühe taotluse kohta). Võrreldes 2017. aastaga kasvas toetuse suurus ühe taotluse kohta 22,68 eurot ehk 7,4%.

Toetust saanud leibkonnaliikmed sotsiaalse seisundi järgi

Toimetulekutoetust saanud leibkonnaliikmete arv ja osatähtsus kõikidest toimetulekutoetuse saajatest rahuldatud taotluste ja toetust saanud leibkondade järgi, on toodud tabelis 7.

Tabel 7. Toimetulekutoetust saanud leibkonnaliikmete arv sotsiaalse seisundi¹ järgi, 2017 ja 2018. aasta

 

Rahuldatud taotluste järgi

Toetust saanud leibkondade järgi

arv

% des kõigist leibkonna-liikmetest

arv

% des kõigist leibkonna-liikmetest

2017

2018

2017

2018

2017

2018

2017

2018

Leibkonnaliikmete arv kokku

158 465

129 808

 

 

25 360

20 931

 

 

lapsed (vanus 0-17)

54 082

41 915

34.1

32.3

8 652

6 616

34.1

31.6

õpilased vanuses 18-19

2 284

1 678

1.4

1.3

515

397

2.0

1.9

registreeritud töötud

44 858

39 125

28.3

30.1

8 027

7 154

31.7

34.2

sh pikaajalised töötud

9 522

7 171

6.0

5.5

1 377

1 171

5.4

5.6

pensionärid

31 025

18 767

19.6

14.5

5 445

3 853

21.5

18.4

sh vanaduspensionärid

3 021

2 909

1.9

2.2

771

780

3.0

3.7

töövõimetuspensioni

saajad

23 208

12 802

14.6

9.9

4 074

2 662

16.1

12.7

osalise töövõimega

..

4 875

..

3.8

..

1169

..

5.6

puuduva töövõimega

..

816

..

0.6

..

275

..

1.3

¹ Ühel inimesel võib olla mitu seisundit, seega ei ole arvud summeeritavad. Tabelis on toodud vaid põhiseisundid.

Tabeli andmetest nähtub, et võrreldes 2017. aastaga on 2018. aastal vähenenud toimetulekutoetust saanud leibkonnaliikmete arv rahuldatud taotlustes kõikide peamiste sotsiaalsete seisundite järgi. Toetust saanud leibkondades aga kasvas veidi vanaduspensionäride arv.

Suurimat mõju toimetulekutoetuse saajate arvu vähenemisele avaldas laste ning töövõimetuspensionäride arvu vähenemine.

Võrreldes 2017. aastaga vähenes 2018. aastal laste arv toimetulekutoetuse saajate hulgas 23,5% (2036 lapse võrra) ja rahuldatud taotlustes – 22,5%. Kuna aga toimetulekutoetuse saajate koguarv vähenes mõnevõrra aeglasema tempoga, vähenes laste osakaal toetust saanud leibkondade hulgas 2,5 protsendipunkti ja rahuldatud taotlustes 1,8 protsendipunkti. Kokku moodustasid lapsed 2018. aastal toimetulekutoetust saanud leibkondade ja rahuldatud taotluste järgi vastavalt 31,6 ja 32,3%.

Võrreldes 2017. aastaga vähenes toimetulekutoetuse saajate hulgas registreeritud töötute arv 873 inimese võrra ehk 10,9%. Nende osatähtsus toimetulekutoetuse saajate hulgas aga kasvas 31,7%-lt 34,2%-le.

Registreeritud töötute arv rahuldatud taotluste järgi vähenes 12,8%, kuid nende osatähtsus toimetulekutoetuse saajatest kasvas 1,8 protsendipunkti (28,3%-lt 30,1%-le).

Pikaajaliste töötute arv vähenes töötute koguarvust kiiremini, kuid kõikidest toimetulekutoetuse saajatest veidi aeglasemalt. Rahuldatud taotluste järgi vähenes aga nende arv nii töötute kui kõikide toimetulekutoetuse saajate arvust kiiremini.

Kõige kiirema tempoga vähenes 2018. aastal võrreldes 2017. aastaga toimetulekutoetuse saajatest pensionäride arv – 29,2% ehk 1 592 inimese võrra. Selle tulemusena vähenes pensionäride osatähtsus toetuse saajate hulgas võrreldes 2017. aastaga 3,1 protsendipunkti (21,5%-lt 18,4%-le).

Rahuldatud toimetulekutoetuse taotlustes vähenes pensionäride arv 2018. aastal võrreldes 2017. aastaga 39,5% ning nende osatähtsus taotluste järgi toetuse saajate koguarvust – 5,1 protsendipunkti (19,6,6%-lt 14,5%-le).

2018. aastal vähenes pensionäride toimetulekutoetuse saamise sagedus. Kui 2017. aastal sai pensionär toimetulekutoetust keskmiselt 5,7 korda, siis 2018. aastal – 4,9 korda.

Pensionäride arvu vähenemine toimetulekutoetuse saajatest on toimunud töövõimetuspensioni saajate arvu vähenemise tõttu. Kokku sai 2018. aasta toimetulekutoetust 2662 töövõimetuspensionäri, mis on 34,7% ehk 1412 inimese võrra vähem kui 2017. aastal.

Töövõimetuspensionäride rahuldatud taotluste arv vähenes veelgi kiiremini – 44,8%, mistõttu vähenes töövõimetuspensionäri keskmine toetuse saamise kordade arv (5,7-lt 4,9-le).

Vanaduspensionäre oli 780 t, mis moodustas 20,2% kõikidest 2018. aastal toimetulekutoetust saanud pensionäridest või 3,7% toimetulekutoetust saanud isikutest kokku . Võrreldes 2017. aastaga vanaduspensionäride arv peaaegu ei muutunud (kasv vaid 9 inimese võrra). Samal ajal vähenes 2018. aastal võrreldes 2017. aastaga vanaduspensionäride arv rahuldatud taotlustes 3,7% ehk 112 inimese võrra. Kuna vanaduspensionäride arv rahuldatud taotlustes vähenes kõige aeglasema tempoga, siis vähenes nende osatähtsus toimetulekutoetuse saajatest rahuldatud taotluste järgi1,9%-lt 2,2%-le. Keskmiselt sai üks vanaduspensionär toetust 3,7 korda aastas (2017. aastal – 3,9 korda).

2018. aastal sai toimetulekutoetust 1169 osalise töövõimega ja 275 puuduva töövõimega isikut. Nende osatähtsus kõigist toimetulekutoetuse saajatest oli vastavalt 5,6 ja 1,3%. Kokku rahuldati 4 875 osalise töövõimega isiku taotlust ja 816 – puuduva töövõime isikute taotlust (vastavalt 3,8 ja 0,6% kõigist taotlustest). Keskmiselt sai toimetulekutoetust aasta jooksul üks osalise töövõimega isik 4,2 korda ja puuduva töövõimega isik 3 korda.

Rahuldatud toimetulekutoetuse taotlused leibkonna suuruse järgi

Rahuldatud taotluste järgi oli 2018. aastal ühes leibkonnas keskmiselt 1,72 liiget (1,17 täiskasvanut ja 0,56 last (2017. aastal – 1,79 liiget, sh 1,18 täiskasvanut ja 0,61 last). Kõikidest leibkondadest 63,2% moodustasid üheliikmelised leibkonnad, 17,1% – kaheliikmelised, 11,4% – kolmeliikmelised ning 8,3% – nelja- ja enamaliikmelised (tabel 8).

Võrreldes 2014. aastaga on leibkondade struktuur leibkonnaliikmete arvu järgi mõnevõrra muutunud. Rahuldatud taotlustes on kasvanud ühe- ning kolmeliikmeliste leibkondade osatähtsus (vastavalt 2,3 ja 0,4 protsendipunkti) ja vähenenud kahe- ning nelja ja enamaliikmeliste leibkondade rahuldatud taotluste osatähtsus (0,3 ja 2,3 protsendipunkti).

Kaheliikmelistest leibkondadest 69,4% koosnesid täiskasvanust ja lapsest ning 30,6% – kahest täiskasvanust (2014. aastal ─ vastavalt 63,6% ja 36,4%).

Tabel 8. Rahuldatud toimetulekutoetuse taotlused leibkonna suuruse (leibkonnaliikmete arvu) järgi, 2014–2018

Aasta

Taotluste arv kokku

Liikmete arv

% rahuldatud taotlustes

1 liige

2 liiget

3 liiget

4 + liiget

1 liige

2 liiget

3 liiget

4 + liiget

2014

101 273

61 705

17 638

11 175

10 755

60.9

17.4

11.0

10.6

2015

89 950

55 869

15 036

8 939

10 106

62.1

16.7

9.9

11.2

2016

99 305

60 817

16 000

10 269

12 219

61.2

16.1

10.3

12.3

2017

88 726

55 620

14 286

9 346

9 474

62.7

16.1

10.5

10.7

2018

75 402

47 632

12 888

8 605

6 277

63.2

17.1

11.4

8.3

Joonis 5. Rahuldatud toimetulekutoetuse taotlused leibkonna suuruse (leibkonnaliikmete arvu) järgi, 2014–2018

Toimetulekutoetuse maksmine kohaliku omavalitsuse üksuste lõikes

Toimetulekutoetuse saajate osatähtsus rahvastikus, toetuse saamise sagedus ning keskmine arvestuslik toimetukutoetuse suurus ühe rahuldatud taotluse ja elaniku kohta[footnoteRef:4] erinevad oluliselt kohaliku omavalitsuse üksuste lõikes. [4: Arvestustes kasutatud rahvaarv on 1. jaanuari 2018.aasta seisuga]

Tabel võrdlusandmetega toimetulekutoetuse maksmise kohta kohaliku omavalitsuse üksuste lõikes 2018. aastal on toodud lisas 2.

2018. aasta maksti toimetulekutoetust kõikides kohaliku omavalitsuse üskustes, v.a. Ruhnu vald.

Arvestuslikult sai 2018. aastal toimetulekutoetust 16 inimest 1000-st (2017. aastal – 19).

43 kohaliku omavalitsuses üksuses (54,4% omavalitsuste koguarvust) oli toimetulekutoetuse saajaid 1000 elaniku kohta üle 16.

Omavalitsuste koguarvust oli kõige rohkem selliseid omavalitsusi (18 ehk 22,8%), kus arvestuslikult sai 1000 inimestest toimetulekutoetust 15–19 inimest (joonis 6).

Omavalitsuste järgi oli kõige rohkem toimetulekutoetuse saajaid Loksa linnas, kus sai 2018. aasta jooksul 1000-st inimesest toimetulekutoetust 86 inimest. See on peaaegu 5,4 korda enam kui vabariigis keskmiselt. Teisel kohal oli Kehtna vald, kus sai toetust 84 inimest 1000-st. Järgnesid Valga vald (50 inimest), Setomaa vald (46 inimest) ja Lääne-Harju vald (45 inimest

Kõige vähem toimetulekutoetuse saajaid oli Rae ja Kiili vallas, kus 1000 inimesest sai toetust vaid 1. Järgnesid Harku, Viimsi ja Luunja vald 2 inimesega 1000 elanikust.

Joonis 6. Kohaliku omavalitsuse üksuste jagunemine toetust saanud inimeste arvu järgi 1000 elaniku kohta, 2018. aasta

Arvestuslikult maksti ühe elaniku kohta 2018. aastal toimetulekutoetust keskmiselt 12,79 eurot. Keskmisest suuremat toetust ühe elaniku kohta maksti 37-s kohaliku omavalitsuse üksuses (46,8% omavalitsusüksuste koguarvust). Suurim toimetulekutoetuse summa, arvestatuna ühe elaniku kohta, oli Loksal – 69,33 eurot, ületades riigi keskmist 5,4 korda. Toetuse suuruse poolest ühe elaniku kohta järgnesid Kehtna vald (60,38 eurot), Valga vald (41,43 eurot), Lääne-Harju vald (39,41 eurot), Setomaa vald (35,99 eurot) ning Maardu linn (35,40 eurot). Kõikide nende omavalitsuste puhul oli peamiseks põhjusteks keskmisest suurem saajate osatähtsus rahvaarvus. Loksa linna, Lääne-Harju, Setomaa ja Kehtna vallas oli ka vabariigi keskmisest suurem toimetulekutoetuse keskmine suurus ühe taotluse kohta.

Valga vallas oli aga vabariigi keskmisest suurem toetuse saamise sagedus.

Kõige vähem maksti toetust ühe elaniku kohta Kiili, Rae, Saku, Luunja ning Kambja vallas. Seda mõjutas väike toetuse saajate arv.

Kõige rohkem oli omavalitsusi (19 ehk 24,1% omavalitsuste arvust), kus arvestuslik toimetulekutoetuse suurus ühe elaniku kohta oli vahemikus 5,01 kuni 10 eurot (joonis 7).

Joonis 7. Kohaliku omavalitsuse üksuste jaotus arvestusliku toimetulekutoetuse suuruse ühe elaniku kohta järgi, 2018 aasta

Arvestuslik toimetulekutoetuse suurus ühe taotluse kohta erineb kohaliku omavalitsuse üksuste lõikes samuti oluliselt (joonis 8).

Kõige väiksem arvestuslik toimetulekutoetus ühe taotluse kohta oli Jõelähtme (115,70 eurot), Saku (130,67 eurot), Kambja (141,61 eurot), Muhu (147,48 eurot) ja Tartu vallas (163,44 eurot).

Suurim toetuse suurus ühe taotluse kohta oli Viimsi vallas (455,30 eurot), mis on 3,9 korda suurem kui väiksema toetuse suurusega vallas ning enam kui 2 korda suurem vabariigi keskmisest (223,78 eurot ühe taotluse kohta). Toetuse suuruse poolest ühe taotluse kohta teisel kohal oli Rae vald (392,69 eurot), Harku vald (384,24 eurot), Kehtna vald (279,90 eurot) ning Tartu linn (277,96 eurot).

Toimetulekutoetuse suurus ühe taotluse kohta sõltub leibkonna eluasemekulude ja sissetulekute suurusest (täpsemalt nende vahest) ning leibkonnaliikmete ja laste arvust leibkonnas.

Viimsi vallas mõjutasid toetuse suurust kõige enam keskmisest tunduvalt suurem leibkonnaliikmete ja laste arv taotlustes (2,55 liiget, nendest 1,2 last). Keskmise laste arvu osas Viimsi vald oli teisel kohal. Viimsi vallas olid kõige suuremad normeluasemekulutused ühe taotluse kohta (491,10 eurot), mis ületasid sissetulekuid 76,02 euro võrra.

Harku ja Rae vallas mõjutasid toimetulekutoetuse suurust rohkem samuti suuremad normeluasemekulud võrreldes sissetulekutega. Rae vallas ületasid keskmised normeluasemekulud ühe taotluse kohta sissetulekuid 171,3 euro võrra, Harku vallas – 108,2 euro võrra.

Keskmisest (223,78 eurot) suurem oli toetuse suurus ühe taotluse kohta 24-s kohaliku omavalitsuste üksuses, mis on 30,8% toimetulekutoetust maksnud omavalitsustest.

Joonis 8. Kohaliku omavalitsuse üksuste jaotus toetuse keskmise suuruse järgi ühe taotluse kohta, 2018. aasta

Lisa 1. Toimetulekutoetuse maksmine erinevates leibkonna tüüpides, 2014─2018

Toimetulekutoetust saanud leibkondade arv

Leibkonnatüüp

2014

2015

2016

2017

2018

2018 / 2014, %

Kokku

16 571

14 605

15 300

14 056

12 226

73.8

Lastega

5 294

4 561

4 875

4 411

3 597

67.9

sh ühe täiskasvanuga

3 480

3 038

3 226

2 938

2 453

70.5

Registreeritud töötu(te)ga

9 742

8 308

8 126

7 552

6 735

69.1

sh lastega

2 960

2 412

2 459

2 232

1 802

60.9

sh pikaajalise töötu(te)ga

2 318

1 708

1 482

1 344

1 145

49.4

Pensionäri(de)ga

4 887

4 428

5 608

5 224

3 722

76.2

sh vanaduspensionäri(de)ga

715

610

833

761

770

107.7

sh töövõimetuspensioni saaja(te)ga

3 698

3 293

4 204

3 933

2 593

70.1

Toimetulekutoetuse rahuldatud taotluste arv

Leibkonnatüüp

2014

2015

2016

2017

2018

2018 / 2014, %

Kokku

101 273

89 950

99 305

88 726

75 402

74.5

sh eluasemekulude katteks

56 948

45 483

42 885

38 499

33 988

59.7

Lastega

32 528

28 440

32 581

28 125

23 600

72.6

sh ühe täiskasvanuga

21 851

19 337

21 700

18 960

16 472

75.4

Registreeritud töötu(te)ga

56 505

47 381

47 628

42 438

37 118

65.7

sh lastega

15 852

12 960

13 681

11 828

9 889

62.4

sh pikaajalise töötu(te)ga

16 537

11 716

10 256

9 275

6 936

41.9

Pensionäri(de)ga

23 854

22 738

31 966

29 880

18 236

76.4

sh vanaduspensionäri(de)ga

2 043

1 833

2 738

2 961

2 862

140.1

sh töövõimetuspensioni saaja(te)ga

18 310

17 044

24 177

22 531

12 550

68.5

Toimetulekutoetuseks arvestatud summa, eurot

Leibkonnatüüp

2014

2015

2016

2017

2018

2018 / 2014, %

Kokku

17 103 492

15 004 137

21 122 425

18 304 537

16 873 247

98.7

sh eluasemekulude

katteks

4 927 663

3 927 321

3 938 671

3 764 077

3 570 804

72.5

Lastega

7 860 824

6 939 356

10 485 410

8 645 874

7 790 182

99.1

sh ühe täiskasvanuga

5 017 874

4 495 125

6 585 740

5 454 604

5 248 790

104.6

Registreeritud töötu(te)ga

10 405 806

8 546 518

11 151 995

9 711 123

9 065 661

87.1

sh lastega

4 208 270

3 433 885

4 835 997

3 970 843

3 615 501

85.9

sh pikaajalise

töötu(te)ga

2 976 890

2 039 039

2 317 588

2 029 924

1 616 138

54.3

Pensionäri(de)ga

2 641 324

2 484 333

4 556 834

4 103 507

2 651 655

100.4

sh vanadus-

pensionäri(de)ga

192 738

174 856

302 454

319 394

322 092

167.1

sh töövõimetuspensioni

saaja(te)ga

2 035 216

1 846 290

3 480 070

3 133 182

1 907 680

93.7

8

Toimetulekutoetust saanud leibkonnaliikmete arv sotsiaalse seisundi järgi

Leibkonnatüüp

Rahuldatud taotluste järgi

Toetust saanud leibkondade järgi

2014

2015

2016

2017

2018

2018/ 2014, %

2014

2015

2016

2017

2018

2018/ 2014, %

Kokku

181 953

161 327

183 386

158 465

129 808

71.3

30 103

26 301

27 990

25 360

20 931

69.5

Lapsed (vanus 0-17)

60 908

54 904

65 356

54 082

41 915

68.8

9 891

8 717

9 578

8 652

6 616

66.9

Õpilased vanuses 18-19

2 940

2 400

2 604

2 284

1 678

57.1

688

574

566

515

397

57.7

Registreeritud töötud kokku

60 853

50 522

50 502

44 858

39 125

64.3

10 641

8 922

8 709

8 027

7 154

67.2

sh pikaajalised töötud

17 338

12 129

10 556

9 522

7 171

41.4

2 433

1 758

1 521

1 377

1 171

48.1

Pensionärid kokku

24 637

23 482

33 322

31 025

18 767

76.2

5 068

4 590

5 847

5 445

3 853

76.0

sh vanaduspensionärid

2 069

1 879

2 787

3 021

2 909

140.6

726

622

845

771

780

107.4

sh töövõimetuspensioni saajad

18 718

17 446

24 934

23 208

12 802

68.4

3 792

3 377

4 328

4 074

2 662

70.2

¹ Toimetulekutoetuse saajad vanuses 18-19, kelle sotsiaalne seisund on „õpilane“. Siia kuuluvad õppijad, kes omandavad üld-, kutse-, eri- või ametialast haridust (riiklike õppekavadega fikseeritud ning organisatsiooniliselt tagatud haridust) formaalharidussüsteemis, st üldhariduskoolis, kutseõppeasutuses.

Lastega leibkondade toimetulekutoetuse taotlused laste arvu järgi

Laste arv leibkonnas

Lastega leibkondade rahuldatud taotlused

Lastega leibkondade taotlustest ühe täiskasvanuga leibkondade taotlused

2014

2015

2016

2017

2018

2018/ 2014,%

2014

2015

2016

2017

2018

2018/ 2014,%

Kokku

32 528

28 440

32 581

28 125

23 600

72.6

21 851

19 337

21 700

18 960

16 472

75.4

1 laps

15 310

12 779

13 920

12 615

11 610

75.8

11 225

9 802

10 522

9 572

8 939

79.6

2 last

10 331

9 102

10 341

9 474

8 588

83.1

6 919

5 973

6 903

6 454

6 032

87.2

3 last

4 310

3 981

4 838

3 405

1 738

40.3

2 418

2 298

2 801

1 905

927

38.3

4 last

1 516

1 524

2 117

1 653

979

64.6

829

795

964

652

339

40.9

5 last

711

705

836

561

409

57.5

385

371

382

271

194

50.4

6 last

174

207

334

272

177

101.7

58

83

115

91

39

67.2

7 ja enam last

176

142

195

145

99

56.3

17

15

13

15

2

11.8

Lisa 2. Toimetulekutoetuse maksmine kohaliku omavalitsuse üksuste lõikes,

2018. aasta 

 

Rahu-datud taotluste arv

Toetust saanud leib-kondade arv

Toetust saanud inimes-te (leb-konna-liimete) arv

Toetust saanud inimeste arv 1000 elaniku kohta¹

Ühe leib-konna keskmine toetuse saamise kordade arv

Keskmine arvestuslik norm-eluaseme-kulu ühe taotluse kohta, eurot

Keskmine sissetulek, mida võeti arvesse toetuse määramisel, ühe taotluse kohta, eurot

Kulutused toimetuleku-toetuse maksmiseks, eurot

sh elu-aseme-kulude kompen-seeri-mine, %

Toetuse keskmine suurus ühe taotluse kohta, eurot

Toetuse keskmine suurus ühe elaniku kohta, eurot¹

Kokku

75 402

12 226

20 931

16

6.2

143.05

172.17

16 873 247.43

21.2

223.78

12.79

Tallinn

13 739

2 162

3 439

8

6.4

194.60

192.27

3 345 531.49

27.6

243.51

7.77

Harju maakond

7 159

1 204

2 207

14

5.9

157.74

189.22

1 707 950.84

20.6

238.57

10.76

Anija vald

268

36

63

10

7.4

94.09

182.20

47 089.63

9.8

175.71

7.66

Harku vald

97

16

32

2

6.1

283.69

175.49

37 271.35

37.8

384.24

2.64

Jõelähtme vald

146

30

57

9

4.9

138.35

233.88

16 891.74

7.8

115.70

2.67

Keila linn

135

27

44

5

5.0

195.92

240.94

31 252.02

18.7

231.50

3.20

Kiili vald

10

1

3

1

10.0

136.80

382.59

2 340.16

0.2

234.02

0.45

Kose vald

305

64

104

15

4.8

122.92

168.71

63 422.78

19.8

207.94

8.92

Kuusalu vald

161

27

46

7

6.0

79.01

133.80

26 997.61

11.3

167.69

4.19

Loksa linn

659

108

220

86

6.1

147.31

159.27

178 027.28

25.8

270.15

69.33

Lääne-Harju vald

2 119

322

568

45

6.6

129.70

152.52

495 360.13

19.7

233.77

39.41

Maardu linn

2 232

373

664

44

6.0

180.70

215.14

537 695.08

19.9

240.90

35.40

Raasiku vald

65

18

37

7

3.6

78.95

231.08

10 650.65

4.2

163.86

2.13

Rae vald

39

8

10

1

4.9

343.63

172.33

15 314.73

45.3

392.69

0.86

Saku vald

89

21

40

4

4.2

113.63

261.55

11 629.29

4.0

130.67

1.19

Saue vald

701

136

276

13

5.2

155.66

195.04

173 453.17

18.7

247.44

8.10

Viimsi vald

133

19

45

2

7.0

491.10

415.08

60 555.22

32.9

455.30

3.12

Hiiu maakond

1 229

258

400

43

4.8

128.61

147.39

299 672.06

20.5

243.83

31.92

Hiiumaa vald

1 229

258

400

43

4.8

128.61

147.39

299 672.06

20.5

243.83

31.92

Ida-Viru maakond

15 734

2 288

3 482

25

6.9

107.09

132.07

3 166 751.34

20.9

201.27

22.90

Alutaguse vald

265

49

71

15

5.4

72.33

83.83

48 635.77

23.1

183.53

10.09

Jõhvi vald

1 628

222

332

28

7.3

113.44

143.89

303 954.77

20.5

186.70

25.49

Kohtla-Järve linn

5 217

805

1 221

36

6.5

139.16

148.76

1 131 325.56

26.0

216.85

32.89

Lüganuse vald

1 297

206

304

35

6.3

109.56

130.79

246 946.53

22.5

190.40

28.25

Narva linn

4 996

686

1 065

19

7.3

78.28

121.44

968 867.38

15.9

193.93

17.27

Narva-Jõesuu linn

622

92

149

33

6.8

106.30

143.77

124 464.78

17.4

200.10

27.28

Sillamäe linn

1 378

197

279

21

7.0

97.96

109.73

270 868.17

19.0

196.57

20.85

Toila vald

331

45

78

16

7.4

62.69

85.98

71 688.38

13.4

216.58

15.15

Jõgeva maakond

1 207

250

490

17

4.8

105.23

170.36

257 462.64

13.0

213.31

8.84

Jõgeva vald

479

103

206

15

4.7

114.00

183.58

99 290.40

15.9

207.29

7.26

Mustvee vald

309

52

112

20

5.9

38.19

93.62

59 758.59

7.1

193.39

10.79

Põltsamaa vald

419

95

172

17

4.4

144.65

211.84

98 413.65

13.6

234.88

9.94

Järva maakond

1 860

332

598

20

5.6

105.53

158.88

373 541.71

14.0

200.83

12.18

Järva vald

493

92

171

19

5.4

72.64

123.57

91 047.00

10.2

184.68

10.13

Paide linn

546

111

191

18

4.9

160.22

243.29

106 333.31

14.0

194.75

9.88

Türi vald

821

129

236

22

6.4

88.90

123.95

176 161.40

16.0

214.57

16.13

Lääne maakond

2 099

320

577

28

6.6

107.01

143.53

444 463.01

17.0

211.75

21.53

Haapsalu linn

1 127

187

352

27

6.0

130.73

171.76

249 126.40

18.2

221.05

18.96

Lääne-Nigula vald

941

132

226

32

7.1

80.58

114.42

189 588.44

15.2

201.48

26.71

Vormsi vald

31

4

4

10

7.8

46.73

1.30

5 748.17

24.6

185.42

14.12

Lääne-Viru maakond

4 313

691

1 345

22

6.2

126.34

184.80

922 967.99

16.4

214.00

15.44

Haljala vald

80

17

31

7

4.7

71.87

129.36

15 522.26

4.5

194.03

3.59

Kadrina vald

458

56

94

19

8.2

124.07

128.86

108 553.94

19.4

237.02

22.12

Rakvere linn

1 028

152

300

19

6.8

197.06

232.42

250 103.05

20.9

243.29

16.23

Rakvere vald

136

21

38

7

6.5

112.45

170.77

32 494.43

7.8

238.93

5.90

Tapa vald

1 117

170

313

28

6.6

105.88

158.26

208 963.27

19.0

187.08

18.91

Vinni vald

347

68

156

23

5.1

99.16

194.48

76 674.17

11.5

220.96

11.26

Viru-Nigula vald

551

107

194

33

5.1

127.23

187.94

117 144.37

14.1

212.60

20.05

Väike-Maarja vald

596

101

222

37

5.9

69.93

197.46

113 512.50

8.8

190.46

19.10

Põlva maakond

1 953

370

746

29

5.3

102.59

202.87

383 331.51

10.9

196.28

15.16

Kanepi vald

406

73

141

29

5.6

54.66

111.98

77 952.87

8.3

192.00

16.23

Põlva vald

1 315

253

517

37

5.2

119.60

236.16

261 439.16

12.4

198.81

18.56

Räpina vald

232

44

88

14

5.3

90.11

173.26

43 939.48

6.5

189.39

6.86

Pärnu maakond

5 984

966

1 595

19

6.2

131.75

148.97

1 327 588.54

20.4

221.86

15.48

Häädemeeste vald

362

47

74

15

7.7

23.81

67.74

60 099.35

6.7

166.02

12.36

Kihnu vald

77

10

12

18

7.7

45.79

36.85

14 108.66

20.2

183.23

20.60

Lääneranna vald

839

119

186

35

7.1

59.19

82.49

159 829.52

12.0

190.50

29.70

Pärnu linn

2 960

485

809

16

6.1

190.21

188.78

746 492.53

25.5

252.19

14.81

Põhja-Pärnumaa vald

557

109

157

19

5.1

102.29

122.63

108 246.84

20.7

194.34

13.06

Saarde vald

668

112

203

44

6.0

74.97

103.02

142 949.42

14.6

214.00

30.83

Tori vald

521

92

173

15

5.7

108.47

189.90

95 862.22

11.3

184.00

8.34

Rapla maakond

2 992

634

1 040

31

4.7

156.73

162.99

748 939.41

26.1

250.31

22.49

Kehtna vald

1 194

269

463

84

4.4

193.39

207.68

334 201.77

26.5

279.90

60.38

Kohila vald

327

53

74

11

6.2

93.02

93.93

62 742.74

20.9

191.87

9.03

Märjamaa vald

550

85

138

18

6.5

88.04

104.56

125 049.93

16.4

227.36

16.43

Rapla vald

921

230

370

28

4.0

172.83

164.46

226 944.97

32.4

246.41

17.19

Saare maakond

1 181

215

400

12

5.5

101.81

161.84

241 488.44

14.0

204.48

7.27

Muhu vald

57

10

21

11

5.7

27.05

161.45

8 406.47

0.4

147.48

4.46

Ruhnu vald

-

-

-

-

-

-

-

-

-

-

-

Saaremaa vald

1 124

205

379

12

5.5

105.60

161.86

233 081.97

14.5

207.37

7.47

Tartu maakond

6 305

980

1 865

12

6.4

227.83

254.18

1 628 514.21

24.5

258.29

10.78

Elva vald

561

98

215

15

5.7

170.34

257.95

126 495.40

17.0

225.48

8.77

Kambja vald

154

27

50

5

5.7

60.19

164.27

21 808.54

9.3

141.61

2.10

Kastre vald

152

28

57

11

5.4

49.89

174.38

35 943.10

8.0

236.47

7.07

Luunja vald

53

6

10

2

8.8

26.81

68.84

8 832.14

0.0

166.64

1.99

Nõo vald

77

16

25

6

4.8

40.44

120.26

13 180.79

4.6

171.18

3.13

Peipsiääre vald

258

61

120

22

4.2

69.74

159.10

43 879.93

7.8

170.08

7.97

Tartu linn

4 829

699

1 300

13

6.9

265.99

270.84

1 342 254.75

27.4

277.96

13.91

Tartu vald

221

49

95

9

4.5

77.11

200.22

36 119.56

5.2

163.44

3.43

Valga maakond

3 834

555

1 044

36

6.9

100.41

164.33

806 206.19

14.1

210.28

28.12

Otepää vald

367

53

118

18

6.9

88.57

211.09

81 730.10

13.0

222.70

12.58

Tõrva vald

374

71

121

20

5.3

61.71

145.44

61 998.94

7.7

165.77

10.02

Valga vald

3 093

431

805

50

7.2

106.50

161.06

662 477.15

14.8

214.19

41.43

Viljandi maakond

1 881

438

766

16

4.3

145.94

201.07

392 661.42

17.4

208.75

8.39

Mulgi vald

349

76

156

21

4.6

79.76

182.92

66 243.00

8.3

189.81

8.83

Põhja-Sakala vald

369

95

189

23

3.9

120.91

211.96

79 922.73

15.7

216.59

9.91

Viljandi linn

686

164

238

14

4.2

235.68

242.59

159 290.98

25.4

232.20

9.09

Viljandi vald

477

105

185

14

4.5

84.68

146.21

87 204.71

11.1

182.82

6.37

Võru maakond

3 932

626

1 086

30

6.3

95.04

139.85

826 176.63

16.5

210.12

22.86

Antsla vald

292

48

95

21

6.1

81.21

145.06

58 270.09

17.0

199.56

12.91

Rõuge vald

525

92

149

27

5.7

59.99

117.04

93 500.27

12.9

178.10

17.20

Setomaa vald

448

78

156

46

5.7

85.42

169.74

121 246.97

9.9

270.64

35.99

Võru linn

1 347

211

335

28

6.4

157.53

179.28

298 194.76

23.7

221.38

24.80

Võru vald

1 320

201

356

33

6.6

51.55

97.38

254 964.54

12.5

193.15

23.62

¹ Arvestuste aluseks on rahvaarv 1. jaanuaril 2018 ESA andmetel seisuga 15.veebruar 2019.