Tallinna Ülikool

Kunstide instituut

SITSIILIA JA PALERMO

Referaat

Helle Laanes

atv24

Tallinn 2012

Helle Laanes

Sisukord

Sissejuhatus......................................................................................................................................3

1 Sitsiilia......................................................................................................................................4

1.1 Geograafia.........................................................................................................................4

1.2 Ajalugu..............................................................................................................................5

2 Palermo.....................................................................................................................................8

2.1 Ajalugu..............................................................................................................................8

2.2 Arhitektuurimälestised ja vaatamisväärsused.................................................................10

2.3 Transport.........................................................................................................................11

2.4 Sport................................................................................................................................11

Kokkuvõte......................................................................................................................................12

Kasutatud kirjandus.......................................................................................................................13

2

Helle Laanes

Sissejuhatus

Siin asub siis päris töö puhul sissejuhatav tekst.

3

Helle Laanes

1 Sitsiilia

Sitsiilia on Vahemeres asuv saar, Itaalia suurim saar.

Poeetiliselt nimetatakse saart Trinakriaks. See nimi tähendab kreeka keeles 'kolmnurkne' ja

vihjab saare kujule.

1.1 Geograafia

Sitsiilia külgneb põhjas Türreeni merega, kirdes on ta Messina väinaga eraldatud Apenniini

poolsaarest, idas külgneb Joonia merega, edelas on Sitsiilia väinaga (kunagine Aafrika meri)

eraldatud Aafrikast.

Sitsiilia pindala on 25 662 km². Sellega on ta pindalalt maailma 45. ja Euroopa 7. saar.

Valdav osa saarest on mägine. Kõrgeim mäetipp, Etna vulkaan, on 3650 m kõrge, kõrgus muutub

seoses vulkaanilise tegevusega. Sellega on Sitsiilia maailma kõrguselt 14. ja Euroopa kõrgeim

saar.

Põhjarannik on mägine, kesk-, lõuna- ja kaguosas on madalamaid mägesid ja kõrgustikke.

Sitsiilia on vulkaaniliselt aktiivses regioonis: tuntuim vulkaan Etna (3370 m), mis ei jää kuigi

kaugele suuruselt teisest linnast Cataniast. Kustunud ei ole ka Aeolia saarestikus asuvad

Stromboli ja Vulcano. Sitsiiliat katab neli mäestikku: põhjakaldal Messina väinast Torto jõeni

kulgev Apenniinide jätk, nn Sitsiilia Apenniinid, lääneosas on teine mäestik, kolmas, nn

“väävlikõrgendik”, jääb saare keskossa edelasse ning neljas on kagus Hyblea kõrgendik.

Rannikutasandikud on väga viljakad.

Sitsiilia moodustab põhiosa Sitsiilia maakonnast, Sitsiilia ümber on mitu saart ja saarestikku:

Lipari ehk Aeolia saared, Ustica, Egadi, Pantelleria saarestik ja Pelaagia.

Sitsiilia kaks suurimat linna on Palermo ja Catania.

Sitsiilia ametlik keel on itaalia keel. Kohalikud räägivad sitsiilia keelt, mis erineb itaalia keelest.

4

Helle Laanes

1.2 Ajalugu

Vanimad inimasustuse jäljed – kaljujoonised koobastes Palermo lähistel – on Sitsiilias ajajärgust

8000 aastat eKr.

Saare muistsete elanikena on mainitud kolme hõimu: elümed (vanakreeka Ἔλυμοι, ladina

Elymi), kes elasid saare lääneosas Segesta linna ümbruses ja olid vist Vahemere-äärsete alade

põliselanikud, siikanid ehk sikaane (vanakreeka Σικανοί), kes elasid saare lääneosas ja olid

arvatavasti ibeeri päritolu, ning Itaalia mandriosast sisse rännanud sikulid (vanakreeka Σικελοί,

ladina Siculi), kes elasid saare idaosas. Viimaste järgi on Sitsiilia oma nime saanud.

Foiniiklased asutasid nii Sitsiiliasse kui selle lähisaartele palju kaubaasulaid, millest hiljem jäi

neile kolm: Panormos, Motye ja Solus.

Alates 8. sajandist eKr hakkasid kreeklased Sitsiiliat koloniseerima: esialgu joonlased, seejärel

peamiselt doorlased. Enamik linnu asus saare ida- ja lõunarannikul, kust oli Kreekaga parem

ühendus. Tuntuimad kreeka kolooniad Sitsiilias olid Akragas, Gela, Himera, Leontinoi, Messana,

Naxos, Selinus ja Sürakuusa. Need linnad arenesid kiiresti ja nende tähtsust näitavad

suurejoonelised ehitised. Korintlaste asutatud Sürakuusat võis võimsuse ja kultuuri poolest

võrrelda Ateenaga. Teiseks võimupooluseks Sürakuusa kõrval oli foiniiklaste (keda hiljem tunti

kartaagolastena) rajatud Palermo. Foiniiklased olid rajanud oma asulad Sitsiilia lääneossa juba

1100. aasta paiku eKr.

Sitsiiliast sai kreeka kultuuri ja teaduse keskus. Seal elasid näiteks Aischylos, Epicharmos ja

Pindaros, hiljem ka Platon. Leontinois sündis sofist Gorgias. Sitsiilias tegutses pütagoorlaste

koolkond. 5. sajandi eKr Sürakuusa mündid on kreeka mündivermimiskunsti parim näide.

Linnade omavahelist tähtsust kahjustas tugevasti joonlaste ja doorlaste omavaheline vaen.

Peloponnesose sõja ajal sekkus sellesse Ateena, kes saatis 415–413 eKr saarele laevastiku

sõjaväeüksusega Nikiase ja Lamarchose juhtimisel. Sürakuusa piiramisel said ateenlased rängalt

lüüa, sest Sürakuusat toetas Sparta. 7000 ateenlast võeti vangi ja saadeti orjadena Neapolise

kivimurdudesse, kus nad raske töö tõttu hukkusid.

Kartaagolaste ja kreeklaste sõjad Sitsiilia pinnal. Kartaago ala enne sõdu on tumeroheline.

5

Helle Laanes

Kartaago tahtis Sitsiilia endale allutada, kuid sai 480 eKr Sürakuusa türannilt Gelonilt ja

Akragase türannilt Theronilt Himera all lüüa. Pärast seda võitu valitsesid Gelon ja tema järglane

Hieron I kogu Sitsiilia idaosa Palermost Marsalani.

Kreeka hõimude omavahelisi vastuolusid kasutades püüdis Duketios 461–460 eKr rajada sikulite

riiki. See katse lõppes 450 eKr ebaõnnestumisega.

Kreeklaste nõrgenemist kasutasid kartaagolased, kes uuesti Sitsiiliat ründasid. Seekord vallutasid

nad peaaegu kogu saare, üksnes Sürakuusa türann Dionysios I suutis neile vastu panna. Mitmes

sõjas püüdis Dionysios kartaagolasi välja tõrjuda, kuid edutult. Kartaago järgmise kallaletungi

339 eKr lõi tagasi Korintose väejuht Timoleon. Järgmised kokkupõrked Kartaagoga toimusid

311–306 eKr Sürakuusa türanni Agathoklese ja 278–276 eKr Epeirose kuninga Pyrrhose ajal.

Pärast I Puunia sõda pidi Kartaago Sitsiiliast loobuma.

Sürakusalaste ja kartaagolaste vahelisse konflikti sekkusid roomlased. 227 eKr sai Sitsiilia

Rooma riigi esimeseks provintsiks, välja arvatud Sürakuusa, millest sai Rooma liitlane. Puunia

sõjad ei jätnud puutumata ka Sitsiiliat. Esimese Puunia sõja järel 242. astal eKr jäi vaid

Sürakuusa vallutamata. Teises Puunia sõjas olid kartaagolased esialgu edukad ja see innustas

kogu saart Rooma vastu astuma. Sürakuusa taganes oma liitlaskohustustest Rooma ees, seetõttu

vallutas 212 eKr selle Marcellus. Sürakuusa sai Sitsiilia preetori asukohaks. Sürakuusa

kaitselahinguis osales ka Archimedes, langedes lahingus. 210. A e Kr oli kogu Sitsiilia Rooma

võimu all.

Rooma tegi Sitsiiliast oma viljaaida, kuid orjade koondamine latifundiumidesse ja nende

halastamatu rõhumine põhjustasid suuri ülestõuse aastatel 136–132 eKr ja 104–101 eKr. Sitsiilia

rasket olukorda 1. sajandil eKr näitavad Cicero kõned, mida ta pidas Verruse vastu. Sextus

Pompeius tegi Sitsiiliast 43–36 eKr Octavianuse vastase sõja keskuse.

Pärast Caesari tapmist 44. aastal e Kr vabanes Sitsiilia Rooma võimu alt, kui põgenes saarele

Sextus Pompeius, kes kogus suure mereväe, värvates sellesse hulgaliselt sitsiillasi, ja

organiseeris Roomale mereblokaadi, laskmata läbi viljalaevu. Pompeiuse vastuseis kestis kuni

36. aastani eKr, kui Marcus Agrippa hävitas ta laevastiku Naulochuse neeme lähedal

6

Helle Laanes

merelahingus. Pompeius põgenes ning järgmisel aastal ta tapeti. Sõja järel anti paljudele

leegionäridele Sitsiilias maad, et tekiks Roomale lojaalne elanikkond.

Kuni Rooma riigi lagunemiseni V sajandil elas Sitsiilia rahulikku elu. Rooma oma keelt ja

kultuuri kohalikele peale ei surunud, elanikud rääkisid esimese keelena kreeka ja teisena ladina

keelt. Kristluse toodi saarele I sajandil.

Gooti hõimud vallutasid V sajandil mandri-Itaalia ning sajandi lõpus, 488. aastal tungisid ka

Sitsiiliasse, saatis Bütsantsi keiser Justinianus saarele oma armee. Saar võideti tagasi ning kui

järgmisel, VI sajandil asus mandril pealetungile uus germaani hõim, lombardlased, kujunes

Sürakuusast Bütsantsi läänepoolseim tugipost.

Bütsantsi laevastiku komandöri Euphemiuse põgenes vastuolude tõttu Bütsantsi keisriga Põhja-

Aafrikasse ja pakkus Sitsiiliat Tuneesia emiirile, vastutasuks kindrali koha emiiri armees. Emiir

saatis armee Sitsiiliat vallutama, ent sitsiillased osutasid visa vastupanu ja araablaste sissetung

kestis üle saja aasta ning lõpuks 965. a oli saar nende kätes kuni järgmisel sajandil saabusid uued

väed – normannid.

Normannid, viikingite järeltulijad, kes 9. sajandil olid asunud elama Normandiasse praegusel

Põhja-Prantsusmaal, kutsuti appi Lõuna-Itaalia valitsejate poolt, kes olid hädas saratseenide

rünnakutega. 11. sajandi lõpuks kuulusid normannidele peale Lõuna-Itaalia ka Sitsiilia ja Malta.

Uue Sitsiilia ja Lõuna-Itaalia kuningriigi etteotsa asus kõigepealt Hauteville’ide suguvõsa

esindaja Robert, tema järel Roger I ja lõpuks viimase poeg Roger II. Ususallivad normannid

kohanesid hästi mitmekultuurse Sitsiiliaga ega hakanud taga kiusama ei kreeklasi, araablasi ega

juute. See oli Sitsiilia hiilgeaeg.

Abielusidemete kaudu läks Sitsiilia kuningriik 12. sajandi lõpus Hohenstaufenite suguvõsale,

kelle silmapaistvaim esindaja oli Sitsiilias Palermos üles kasvanud Saksa keiser Friedrich II,

Sitsiilias tuntud kui kuningas Frederick I. Friedrich II lahutas kiriku riigist ja viis läbi

õigusreformi ning andis 1231. aastal välja seadustiku Constitutiones Augustales, mis ühendas

Rooma, Bütsantsi, lombardi, franki ja normanni õigustavasid. Seadus tagas kohtumõistmise kõigi

üle ühel alusel, sõltumata kohtualuse ühiskondlikust kuuluvusest. Kuid hea läbisaamine

moslemitega tekitas Frederickul konflikti Rooma paavstiga ning ta oli sunnitud (1224. aastal

7

Helle Laanes

moslemid Sitsiiliast pagendama. Kui Frederick 1250. aastal suri, määras paavst saare valitsejaks

Prantsuse kuninga venna, Anjou hertsogi Charles I. Sitsiilia ülikud sellega ei leppinud ning

Fredericku järglaseks kuulutati tema abieluväline poeg Manfred. Kuid 1266. aastal Benevento

lahingus Charles I vastu sai Manfred surma ning prantslased kehtestasid saarel oma võimu.

Prantslased kihutati omakorda Sitsiiliast välja 1282. aastal toimunud nn. Sitsiilia Vespri

ülestõusu tulemusena, kusjuures ülestõusnud olid sunnitud võimu peaaegu kohe andma

Aragoonia kuninga kätesse. Sitsiilia kuningriigi mandriosa Apuulia hertsogiriik ja Capua

krahvkond jäid Anjou dünastia valdusse. 1282. aasta sündmustele järgnes ligi sajandi kestnud

sõda kahe Sitsiilia kuningriigi vahel. 1302. aastal oli saareriigi kuningas ajutiselt sunnitud

loobuma Sitsiilia kuninga tiitlist ning Sitsiilia kuningriigist sai Trinacria. Alles 15. sajandi

keskpaiku ühendas Aragoonia kuningas Alfonso V saare ja maismaa, Mõlema Sitsiilia

Kuningriigina. (Vikipeedia, 2012)

2 Palermo

Pindala: 158 km²

Elanikke: 656 100 (2009)

Koordinaadid: 38° 7′ N, 13° 22′ Ekoordinaadid: 38° 7′ N, 13° 22′ E (kaart)

Palermo on linn Itaalias, Sitsiilia maakonna ja Palermo provintsi halduskeskus.

Palermo asub Conca d'Oro (Kuldse rannakarbi) orus Monte Pellegrino jalamil. Idas kõrgub

Monte Alfano.

2.1 Ajalugu

Esimesed inimtegevuse jäljed Palermo kandis, sealhulgas koopajoonised, pärinevad

pleistotseenist 10 tuhat aastat tagasi.

8

Helle Laanes

734 eKr rajasid foiniiklased tänapäeval Palermona tuntud asula loodusliku sadamakoha kaldale.

Sel ajal elasid Ida-Sitsiilias sikanid, kes Thukydidese andmeil saabusid saarele Pürenee

poolsaarelt, võib-olla Katalooniast.

Seejärel koloniseerisid Sitsiilia lõuna- ja lääneranniku kreeklased, kes aga põhjarannikul olevat

Palermot ei hõivanud. Kreeklased kutsusid sadamat nimega Panormus, mis tähendab kõigi

sadamat (vihje heale sadamakohale).

Palermo läks foiniiklaste järeltulijate ja pärijate Kartaago valdusse. 276 eKr vallutas linna

Pyrrhos ning kuigi ta sõja Rooma ja tema tollase liitlase Kartaago vastu kaotas, jäi Palermo

kreeklaste kolooniaks. Kuid juba Esimeses Puunia sõjas läks Palermo 251 eKr Rooma valdusse

ja jäi roomlastele enam kui 700 aastaks.

Kui Rooma riik lagunema hakkas, hõivasid vandaalid 440 Palermo oma kuninga Geiserichi

juhtimisel. 488 vallutasid Palermo idagoodid Theoderich Suure juhtimisel. Bütsantsi väejuht

Belisarius hõivas kogu Sitsiilia 535.

831 algas moslemite vallutus Sitsiilias, mis kestis kristlaste tugeva vastupanu tõttu aastani 904.

Moodustati Sitsiilia emiraat, mille pealinnaks sai Palermo – seni oli Sitsiilia tähtsaim linn olnud

Sürakuusa. Emiraadi ajal muutus Palermo nii kauniks, et võistles Córdoba ja Kairoga. 1050.

aastaks elas Palermos 350 tuhat inimest ja ta oli Euroopas suuruselt teine linn Córdoba järel, kus

oli 450 tuhat elanikku.

Normannid tungisid Sitsiiliasse 1060 ja emiraat lõppes 1072. Palermo elanike arv oli langenud

150 tuhandeni, kuid ta oli tõusnud Euroopa suurimaks linnaks, sest Córdoba elanike arv oli

langenud veelgi rohkem. Kristlaste võimu ajal Palermo allakäik jätkus ja 1330. aastaks oli linnas

51 tuhat elanikku. Järgnesid musta surma aastakümned, mil elanike arv veelgi langes.

1194 läks Sitsiilia Saksa-Rooma riigile. 1266–82 kuulus linn Kapetingide hulka kuuluvale Anjou

Charles'ile, seejärel Aragónile. 1479 läls kogu Sitsiilia Hispaaniale, kes valitses saart kuni 1713

ja 1717–18. Savoia valitses saart 1713–17 ja 1718–20 ning Austria 1720–34. Seejärel kuulus

saar taas Hispaaniale, kuni Giuseppe Garibaldi selle 1860 vallutas. Ta sisenes Palermosse 27.

mail 1860. Pärast rahvahääletuse korraldamist sai Sitsiilia 1861 osaks Itaalia kuningriigist.

9

Helle Laanes

2.2 Arhitektuurimälestised ja vaatamisväärsused

Palazzo Reale ehk Palazzo dei Normanni (vt Joonis 1)

Joonis 1. Palazzo Reale ehk Palazzo dei Normanni1

Palermo toomkirik

San Giovanni degli Eremiti (1132–1148), normanni kirik, mis peegeldab islami arhitektuuri

traditsioone

La Martorana kirik

Santa Caterina kirik

1 http://www.flickr.com/photos/polisea/3998066001/

10

Helle Laanes

Gesù kirik

La Magione kirik

Oratorio di San Lorenzo; pisike palvela Püha Franciscuse ja Püha Laurentiuse elu kujutava

stukkdekooriga

Villa Giulia

Parco della Favorita

Punta Raisi lennuvälja lennujuhtimistorn

2.3 Transport

Punta Raisi lennuväli – Palermo rahvusvaheline lennujaam

Kauba- ja reisisadam

2.4 Sport

Palermos on jalgpalliklubi U.S. Città di Palermo. See klubi mängib alates 2004. aasta sügisest

Serie A-s. Klubi parimad tulemused Serie A-s on 5. kohad aastail 2006, 2007 ja 2010, Itaalia

karikavõistlustel finaalipääs aastail 1974, 1979 ja 2011 ning UEFA karikasarjas pääs 16 parema

hulka 2006.

Klubi kodustaadion on Renzo Barbera staadion, mis avati 24. jaanuaril 1932 ja pärast 1990

toimunud viimast ümberehitust mahutab 36 349 pealtvaatajat. Sellel staadionil toimusid 1990.

aasta jalgpalli MM-i F-alagrupi need mängud, mis ei sisaldanud Inglismaa jalgpallikoondist.

(Vikipeedia, 2012)

11

Helle Laanes

Kokkuvõte

Ning jällegi, siin asub normaalse töö puhul see mida lehe pealkiri väidab, et asub.

12

Helle Laanes

Kasutatud kirjandus

Vikipeedia. (1. 09 2012. a.). Palermo. Kasutamise kuupäev: 30. 10 2012. a., allikas

http://et.wikipedia.org/wiki/Palermo

Vikipeedia. (12. 10 2012. a.). Sitsiilia. Kasutamise kuupäev: 30. 10 2012. a., allikas

http://et.wikipedia.org/wiki/Sitsiilia

13