SISUKORD

1. Alliansi eesmargid ja peamised julgeolekualased ulesanded 2

2. Uleatlandilise partnerluse olemus 6

3. Kaitsevoime tugevdamine 9

4. NATO vagede muutuv roll 12

5. Julgeoleku laiendamine partnerluse abil 16

6. Alliansi avamine uutele liikmetele 20

7. Suhete arendamine Venemaaga 22

8. Eripartnerlus Ukrainaga 26

9. Dialoog Vahemeremaadega 28

10. Rahuvalve ja kriiside reguleerimine 30

11. Valmisolek tsiviilhadaolukordadeks 34

12. Teadus- ja keskkonnaalane koostoo 36

13. Kuidas NATO toimib 40

14. Muutused ja jarjepidevus 44

1

Alliansi eesmargid ja peamisedjulgeolekualased ulesanded

> 1

Pohja-Atlandi liidu olulisim eesmark on kaitstakoigi oma Euroopas ja Pohja-Ameerikas asuvateliikmete vabadust ja julgeolekut vastavaltUhinenud Rahvaste Organisatsiooni pohikirjassatestatud pohimotetele. Selle eesmargitaitmiseks kasutab allianss olenevalt liikmes-riikide ees seisvate julgeolekuprobleemideiseloomust nii oma poliitilist mojuvoimu kui kasojalisi vahendeid. Koos strateegilise keskkonnamuutumisega on muutunud ka alliansi reagee-rimine julgeolekuprobleemidele. Allianss jatkabstabiilsuse sailitamist kogu Euro- Atlandi ruumis,kuid samal ajal arendatakse voimekust, et tullaka valjaspool oma traditsioonilist vastutusalatoime uute ohtudega, nagu terrorism ja muudjulgeolekualased valjakutsed.

Pohja-Atlandi Lepingu Organisatsioon (NATO)on struktuur, mille kaudu alliansi liikmedteostavad oma julgeolekualaseid eesmarke.Tegemist on valitsustevahelise organisat-siooniga, mille liikmesmaad sailitavad taielikultoma suveraansuse ja iseseisvuse ning mistoimib foorumina, kus liikmesriigid omavahelkonsulteerivad ja votavad vastu otsuseid nendejulgeolekut puudutavates kusimustes. NATOstruktuurid voimaldavad liikmetel julgeolekupoliitilistes, sojalistes, majanduslikes ja muudesaspektides omavahel pidevalt konsulteerida,koordineerida ja koostood teha ning holbustavadkoostood ka mittesojalistes valdkondades, naguteadus, informatsioon, keskkond ja katastroofi-abi.

Viie laienemisringi jarel on NATO 12 asutaja-liikmega – Ameerika Uhendriigid, Belgia, Kanada,Holland, Itaalia, Island, Luksemburg, Norra,Portugal, Prantsusmaa, Taani ja Uhendkuningriik– uhinenud Kreeka ja Turgi (1952), Saksamaa(1955), Hispaania (1982), Poola, Tsehhi Vabariikja Ungari (1999) ning seni viimases laienemis-ringis Bulgaaria, Eesti, Lati, Leedu, Rumeenia,Slovakkia ja Sloveenia (2004).

Kollektiivne kaitse

Allianss lahtub pohimottest, et iga tema liikmes-riigi julgeolek soltub koigi liikmete julgeolekust.Kui kellegi julgeolek on ohus, puudutab see kakoiki teisi. Iga liikmesriik kohustub NATO asuta-misdokumendile, Washingtoni lepingule, allakirjutades seda pohimotet austama, jagadesteistega kollektiivse kaitse riske ja kohustusi, agaka sellest tulenevaid huvesid. Uhtlasi tahendabsee, et kaitseplaneerimise ja kaitsealasteettevalmistuste paljud aspektid, mis olid varemiga riigi enda vastutusel, teostatakse nuuduhiselt. Uhiselt kantakse ka relvajoududevaljaoppeks ja efektiivseks koostegutsemiseksvajalikud kulud.

Iga riik on oma otsustes vaba ja soltumatu, kuidkoos planeerides ja ressursse uhiselt kasutadeson nende julgeolekutase tunduvalt korgemsellest, mida nad suudaksid endale uksi tagada.See on jatkuvalt NATO julgeolekualase koostoopohiprintsiip.

Side ule Atlandi

Washingtoni lepingu solmimine 1949. aastal olioma aja kohta pretsedenditu sundmus. Lisaksvalise agressiooni ohu vahendamisele lahendassee varem sageli omavahel sodinud suuremaidEuroopa riike, millega uhtlasi kindlustati nende-vaheliste sojaliste konfliktide ohu kadumine.Leping muutis riikide kaekaigu uksteisestsoltuvaks ja osalemine uksteise julgeolekutagamises andis neile voimaluse teha omaheaolu suurendamise nimel tohusat koostood kapaljudes teistes valdkondades. Washingtonilepingu tahtsus ei piirdunud siiski vaideeloelduga. Leppega tekkis alliansi Euroopaliikmete ning Ameerika Uhendriikide ja Kanadavahel julgeolekupartnerlus, mis pani alusepusivale uleatlandilisele sidele Euroopa jaPohja-Ameerika vahel.

2

NATO uuenemine

1949. aastal, mil NATO loodi, nahti Laane-Euroopa riikide vabaduse ja iseseisvuse peamiseohuna Noukogude Liitu. Kommunistlik ideoloogia,NSVLi poliitilised eesmargid ja meetodid ningsojaline voimsus tahendasid seda, et uhegi laane-riigi valitsus ei voinud eirata konflikti puhkemisevoimalust, olenemata sellest, millised olidNoukogude Liidu tegelikud kavatsused. Alliansipeamine ulesanne kulma soja perioodil – 1949.aastast kuni 1980. aastate lopuni – oli sailitadapiisav sojaline voimsus oma liikmete kaitsmiseksNoukogude Liidu ja Varssavi pakti riikidemistahes vormis agressiooni eest. NATO tagatudstabiilsus aitas tervel Laane-Euroopal taastadaparast Teist maailmasoda oma majanduslikheaolu, luues majanduskasvuks olulise usalduseja kindluse ohkkonna.

NATO riikide uhistegevus on pidevalt arenenudkoos muutuva strateegilise keskkonnaga. Selleks,et kohaneda poordeliste muutustega Euroopapoliitilises ja sojalises keskkonnas ning arvestadauut tuupi julgeolekuohtude esilekerkimisega, onalliansi poliitika ja struktuurid kulma soja jarel

labinud pohjaliku uuenduse. Ka on avardunudarusaam kaitsest, mis holmab nuud lisaks dialoogija praktilist koostood mitte-liikmesmaadega,milles nahakse parimat vahendit Euro-Atlandijulgeoleku kindlustamiseks.

NATO on tanapaeval midagi palju enamat kuikaitseuhendus. Ulatanud kae endistele vastasteletootab allianss nuud selle nimel, et saavutada jasailitada rahu ning julgeolek terves Euro-Atlandiruumis. Selleks voetakse endale jarjest uusiulesandeid ning lahenetakse keerukateprobleemide lahendamisele uha paindlikumalt,uuendusmeelsemalt ja pragmaatilisemalt. Uhtlasion muutuste tulemusena kindlustunud NATOkeskne roll Euro-Atlandi piirkonna julgeolekutagamisel ning paljud partnerriigid on avaldanudsoovi saada tulevikus NATO liikmeks. Kolm Kesk-ja Ida-Euroopa riiki – Poola, Tsehhi Vabariik jaUngari – saavutasid selle eesmargi juba 1999.aastal. Veel seitse riiki – Bulgaaria, Eesti, Lati,Leedu, Rumeenia, Slovakkia ja Sloveenia –joudsid sihile 2004. aastal.

NATO uuenemist viimase kumnendi jooksuliseloomustab terve rida tulevikku vaatavaidalgatusi, mis kujutavad endast selgeid praktilisisamme ja vastusamme kulma soja jargsekeskkonna uutele julgeolekualastele valjakut-setele ja voimalustele. Nende algatuste hulkakuuluvad programm “Partnerlus rahu nimel”,erisuhted Venemaa ja Ukrainaga, dialoogVahemeremaadega, liikmelisuse tegevuskava(Membership Action Plan - MAP) kandidaatriikideabistamiseks NATO standardite saavutamiselning tulemuslik koostoo Euroopa Liidu, EuroopaJulgeoleku- ja Koostooorganisatsiooni (OSCE) jaUhinenud Rahvaste Organisatsiooniga. NATOpoorab aktiivset tahelepanu ka uutele julgeole-kualastele valjakutsetele, juhtides kriisireguleeri-misoperatsioone Balkanil ning kohustudesvoitlema terrorismi ja teiste uute ohtude vastu, kuiseda on vaja teha valjaspool Euro-Atlandi ruumi.NATO kohandab ja tugevdab oma vahendeid javoimekusi eesmargiga tosta valmisolekut uute

3

ulesannete taitmisel. Selleks kaivitati 2002. aastanovembris NATO tippkohtumisel Prahas kolmtahtsat algatust: NATO kiirreageerimisjoududeloomine; sojalise juhtimisstruktuuri reformimine jaNATO sojalise voimekuse tostmise Prahakokkulepe (Prague Capabilities Commitment –PCC), mille eesmark on kindlaks teha ja likvi-deerida puudujaagid sojalises voimekuses niiliikmesriikide individuaalsete sammude kui kakoostooalgatuste abil.

Peamised julgeolekualasedulesanded

“NATO strateegiline kontseptsioon”, millessedastatakse ametlikult alliansi eesmargid japeamised julgeolekualased ulesanded, annabka suunised poliitiliste ja sojaliste abinouderakendamiseks nende eesmarkide ja ulesannetetaitmisel. Dokumendi avaldamine 1991. aastaltahistas selget lopparvet minevikuga. Kulma sojaajal olid sarnased sensitiivse iseloomugastrateegilise planeerimise alased dokumendidmoistagi salastatud.

NATO praeguses, 1999. aastal avaldatudstrateegilises kontseptsioonis iseloomustataksealliansi ees seisvaid julgeolekuriske kui “mitmestsuunast lahtuvaid ja raskesti prognoositavaid”.Alliansi peamised julgeolekualased ulesandedon dokumendis maaratletud jargmiselt:• olla stabiilsuse alusmuur Euro-Atlandi ruumis;• olla julgeolekualaste konsultatsioonide

foorum;• hoida ara ja kaitsta NATO liikmesriike

igasuguse agressiooniohu eest;• aidata kaasa konfliktide tulemuslikule enneta-

misele ning osaleda aktiivselt kriiside regulee-rimisel;

• edendada laiahaardelist partnerlust, koostoodja dialoogi teiste Euro-Atlandi piirkonnariikidega.

1999. aasta “NATO strateegilises kontsept-sioonis” hinnatakse voimalikke julgeolekualaseid

valjakutseid ja riske ning joutakse jareldusele, etstrateegiline keskkond muutub jatkuvalt uldiseltsoodsas suunas ning et teiste organisatsioonideseas on ka alliansil olnud kulma soja lopustalates otsustav roll Euro-Atlandi piirkonnajulgeoleku tugevdamisel.

Kuid hoolimata sellest, et laiema soja puhkemiseoht Euroopas on peaaegu kadunud, tuleb NATOliikmesmaadel ja teistel Euro-Atlandi ruumiriikidel vastu seista muudele riskidele jaebakindlust tekitatavatele asjaoludele,sealhulgas etnilistele konfliktidele, inimoigusterikkumisele, poliitilisele ebastabiilsusele ningmajanduslikule haavatavusele. Lisaks ontuuma-, bioloogiliste ja keemiarelvade ningnende laskeseadeldiste levik aarmiselt murette-kitav ning vajaliku tehnoloogia ligipaasetavusetottu voivad kaasaegsed korgtehnoloogilisedrelvad potentsiaalsete vastaste katte sattuda.

Allianss peab oma julgeolekukaalutlustesarvestama ka globaalset konteksti ning seda, ettema julgeolekut voivad mojutada ka sellisedulatuslikud riskid, nagu terroriaktid, sabotaaz,organiseeritud kuritegevus ning elutahtsateressursside kattesaadavuse takistamine. Parast1999. aasta NATO strateegilise kontseptsiooniavaldamist ning Ameerika Uhendriikide vastu2001. aasta septembris korraldatud terrorirun-nakuid on pohjalikult hakatud umber hindamaterrorismiohtu ning riski, mida nn ebaonnestunudriigid endast kujutavad.

4

Artikli 5 esmakordne rakendamine

Artikkel 5 on NATO asutamisdokumendi,Washingtoni lepingu pohiklausel, milles onsatestatud, et relvastatud runnakut uhe liitlasevastu kasitatakse runnakuna koigi liitlastevastu. Artikli 5 rakendumisel otsustab igaNATO liikmesriik teiste liikmetega konsultee-rides, kuidas omalt poolt koige paremini kaasaaidata Pohja-Atlandi ruumi julgeoleku taasta-misele ja sailitamisele, vajadusel sojalist joudukasutades.

Esmakordselt rakendati artiklit 5 12. septembril2001. aastal, vahetult parast 11. septembriterrorirunnakuid Ameerika Uhendriikide vastu.Esialgu rakendati artiklit tingimuslikult, kunisaadi ametlik kinnitus, et runnakuid juhitivaljastpoolt NATO territooriumi. Kinnitus saadi2. oktoobril 2001, kui USA ametiisikud esitasidPohja-Atlandi Noukogule uurimistulemusedrunnakute tagamaade kohta, joudes jarel-dusele, et runnakute eest vastutab terrorivor-gustik al-Qaida.

4. oktoobril leppisid liitlased kokku, millistemeetmetega toetada USA juhitavat voitlustterrorismi vastu. Nimetatud meetmedholmavad luureandmete jagamist ja luurealasekoostoo tohustamist, USA ja teiste liitlastelennukitele tingimusteta ulelennulubadeandmist ning sadamatele ja lennuvaljadelejuurdepaasu voimaldamist terrorismivastasteoperatsioonide korraldamiseks, mone NATOalalise merevaeuksuse paigutamist Vahemereidaossa ning alliansi ohueelhoiatus- ja kontrol-lisusteemi (Airborne Warning and ControlSystem – AWACS) lennukite paigutamistAmeerika Uhendriikidesse. USA vastavateabipalvete korral osutavad liitlased omaressursside ja sojalise voimekuse piiresomapoolset abi ka uksikult. Abi all moeldaksesojalist toetust ning ka juriidilisi ja finants-meetmeid, et takistada rahaliste vahenditeliikumist terroriorganisatsioonidele.

5

U} leatlandilise partnerluse olemus > 2

NATO roll liikmete julgeoleku tagamisel ninguute ulesannete votmisel julgeoleku ja sta-biilsuse laiendamiseks valjapoole oma territoo-riumi tugineb kauaaegsele partnerlusele Pohja-Ameerika ja Euroopa liikmesriikide vahel. Teisemaailmasoja havitustoo Euroopa riikides seadisnende julgeoleku suurde soltuvusse AmeerikaUhendriikidest ja Kanadast. Pohja-Ameerikaliitlased paigutasid Euroopa pinnale arvukaltrelvajoude. Ameerika Uhendriikidel ja Kanadalon alliansi algusaegadest alates olnud tahtis rollEuroopa julgeoleku tagamisel – nende osalus onuleatlandilise julgeolekukasitluse keskpunkt ningalliansi hadavajalik tugisammas.

Aastate jooksul on Pohja-Ameerika liitlasterelvajoude Euroopas jark-jargult vahendatud.Euroopa kaitsmiseks alliansi kasutusse antudrelvajoududest moodustavad juba aastaidsuurema osa alliansi Euroopa liitlaste joud. KaBalkani maades paiknevad NATO juhitavadrahuvalvejoud, mida partnerriigid ja teisedNATOsse mittekuuluvad riigid markimisvaarsetevaekontingentidega toetavad, koosnevadenamikus Euroopa liitlaste uksustest.

Sellegipoolest on Ameerika Uhendriikide kandajatkuvalt ebaproportsionaalselt suur osa alliansijulgeolekukuludest ning ebaoiglaselt suur osavastutusest alliansi tegevuse eest, millepohjuseks on tasakaalu puudumine AmeerikaUhendriikide ja teiste liitlaste sojalise voimekuse

vahel. Euroopa liitlased ja Kanada, kes 1990.aastate alguses said tulu kulma soja jargsete nnrahudividendide jagamisest, ei ole teinudvajalikke investeeringuid, et kohandada sojalistvoimekust uute julgeolekualaste valjakutsetega.Paljudes olulistes valdkondades, naguohutransport relvajoudude kiireks kohaletoi-metamiseks, satelliitside ja muud korgtehnoloo-gilised valdkonnad, soltuvad need riigid endiseltAmeerika Uhendriikidest.

Puudujaagid Euroopa riikide sojalises voime-kuses ilmnesid esmakordselt teravalt 1990.aastate Balkani konflikti kaigus, kui selgus, etEuroopa riigid ei suuda ilma Ameerika Uhend-riikide toetuseta ara hoida konflikti laienemist.1990. aastate lopus pakkusid NATO ja EuroopaLiit kumbki valja oma algatuse Euroopakaitsevoime tugevdamiseks. 1999. aastalleppisid kaks organisatsiooni kokku strateegilisepartnerluse loomises.

Balkani oppetunnid

Kui Bosnias ja Hertsegoviinas 1990. aastatealguses kodusoda puhkes, saatis Euroopa Liitsinna vaatlejad URO resolutsioonide taitmistjalgima, ent rohkemaks polnud ELil ei poliitilistmandaati ega ka sojalist joudu. URO viis Bosniaja Hertsegoviinasse oma vaed, kuid need sobisidpigem rahuvalve- kui rahujoustamisoperatsioo-nideks – ja peagi sai selgeks, et sojategevust

6

on voimalik lopetada uksnes jouga. Esialgu eitahtnud NATO konflikti sekkuda, sest veel eiolnud selge, mida toob kaasa NATO joududepaigutamine valjapoole traditsioonilist NATOterritooriumi. Olukorra halvenedes hakkas NATOaastatel 1992–1995 jarjest enam konfliktisekkuma, toetades sojaliste vahenditega UROresolutsioonide ja sanktsioonide jalgimist jataitmist. Kui 1995. aasta lopus viimaks USAvahendusel saavutatud rahuleppele alla kirjutati,siis aitas seda ellu viia just 60 000-liikmelineNATO juhitud vagi, milles USA kontingendisuurus oli 20 000.

Kui neli aastat hiljem Kosovos vagivald lahvatasja humanitaarkriis suvenes ning koik katsedlabiraakimiste teel lahenduseni jouda olidnurjunud, oli taas NATO see, kes tegutsemaasus. Tekkinud kriis andis veel kord kinnitustEuroopa sojalise voimekuse puudujaakidest.Suurema osa ohurunnakute pommituslendudesttegid USA lennukid ja kui Kosovosse kavatsetiviia rahuvalvejoud, vottis nende taielik komplek-teerimine aega mitu kuud.

Praegu puuduvad Euroopal vahendid ja voime-kused sedalaadi sojalise operatsiooni, millegatehti lopp nii Bosnia kui ka Kosovo konfliktile,alustamiseks ning kaigushoidmiseks. EuroopaLiit astub oma sojalise voimekuse tugevda-miseks siiski tosiseid samme. Selle toetamisekson valja tootatud Euroopa Liidu – NATOkoostooraamistik (vt. allpool). See voimaldasNATOl anda Euroopa Liidule ule operatsioonendises Jugoslaavia Makedoonia Vabariigis*,kus riigi presidendi palvel paiknesid alates 2001.aastast NATO vaed, et aidata riigil kriisist ulesaada (vt. 10. ptk.). 2003. aasta martsis alustasEuroopa Liit NATOlt missiooni juhtimise jaselleks loodud ning rakendatud vahendite ulevot-miseks operatsiooni Concordia, milleks saadi

NATOlt olulist planeerimisalast ja logistilisttoetust. Lisaks leppisid Euroopa Liit ja NATO2003. aasta juulis kokku uhises strateegiasLaane-Balkanil. Tana arutatakse voimalusi andajulgeoleku tagamine Bosnias ja Hertsegoviinas2004. aasta lopuks ule Euroopa Liidule, saili-tades sealjuures vajalik NATO toetus.

Euroopa sojalise voimekusetugevdamine

Just Balkanil saadud kogemus pani Euroopariigid tegutsema. Euroopa Liit hoogustas joupin-gutusi Euroopa uhise julgeoleku- ja kaitsepolii-tika valjatootamiseks, millega pidi kaasnemavajalike kriisireguleerimisstruktuuride loomine.Esialgu tegeles Euroopa Liidu poolt kaitse- jajulgeolekukusimustega eraldi organisatsioon –Laane-Euroopa Liit (Western European Union –WEU).1 Helsingi tippkohtumisel 1999. aastadetsembris vottis Euroopa Liit aga vastu otsusetootada tulevikus valja oma julgeoleku- ja kaitse-poliitika, asudes seejarel looma vajalikke struk-tuure. Euroopa Liit pustitas endale kaniinimetatud sojalise peaeesmargi (HeadlineGoal) olla 2003. aastaks suutlik saatmavahemalt uheks aastaks missioonile kuni60 000-liikmeline kiirreageerimisjoud.

Omalt poolt kohustus allianss tugevdama Euroo-pa-sammast, tootades valja Euroopa julgeoleku-ja kaitseidentiteedi. Selle algatuse eesmark olitoetada Euroopa Liidu puudlusi saada endaletosiseltvoetav julgeolekupoliitiline roll. Uhtlasitaheti nii tugevdada ja tasakaalustada uleatlan-dilisi suhteid, voimaldades Euroopa liitlasteltohusamalt ja jarjekindlamalt panustada alliansimissioonidesse ja tegevusse. Selleks hakkasNATO 1990. aastatel tegelema Euroopa vahen-ditel pohineva kriisireguleerimisvoime arenda-misega, mis ei dubleeriks tarbetult NATO

1 Laane-Euroopa Liit: loodi 1948. aasta Brusseli lepinguga, mille eesmark oli majanduslik, sotsiaalne ja kultuuriline koostooning kollektiivne enesekaitse. Lepingule kirjutasid alla Belgia, Holland, Luksemburg, Prantsusmaa ja Uhendkuningriik. Hiljemuhinesid lepinguga Itaalia, Hispaania, Kreeka, Portugal ja Saksamaa. Kriiside reguleerimise ja humanitaarabialaste ulesan-netega seotud funktsioonid vottis Euroopa Liidu 1999. aasta Helsingi tippkohtumise otsuste alusel ule Euroopa Liit. Brusselilepingu jargsed kollektiivkaitsealased kohustused on jaanud muutumatuks ja on WEU seni tootava sekretariaadi kaitse all. 7

raames juba olemasolevaid sojalisi vahendeid javoimekusi. Selle protsessi keskne idee oli“eraldatavate, kuid mitte eraldiseisvate uksuste”loomine, nii et NATO vahendeid ja voimekusioleks voimalik kasutada ettetulevatel WEU juhti-misel korraldatud kriisioperatsioonidel.

Vastuseks Euroopa Liidu kavatsusele hakatajulgeolekukusimustes iseseisvalt kaasa raakima,valjendasid 1999. aasta aprillis WashingtoniskokkutulnudNATOliikmesriikideriigipeadvalmis-olekut maarata kindlaks ja astuda vajalikudsammud selleks, et NATO sojalised vahendid javoimekused oleksid pohiosas kasutatavadEuroopa Liidu juhitavates operatsioonides ningniisugustes kriisisituatsioonides, millesse NATOtervikuna sojaliselt ei sekku. Parast EuroopaLiidu Helsingis vastu voetud otsuseid alustasNATO Euroopa Liiduga otsekonelusi ja -konsul-tatsioone kahe organisatsiooni vahelise koostookusimuses.

Jargnevatel aastatel on see koostoo omandanuduusi vorme. 2002. aasta detsembris tegid NATOja Euroopa Liit uhisavalduse areneva stratee-gilise partnerluse kohta. 2003. martsis kiidetiheaks mitu kriisireguleerimisalast koostoodpuudutavat dokumenti. Niinimetatud “Berliinpluss” kokkulepetega lepiti kokku NATOvahendite ja voimekuste kasutamises EuroopaLiidu juhitavatel operatsioonidel. Sellega saistrateegiline partnerlus toelise sisu ning teekooskolastatud tegevuseks oli avatud. Operatiiv-tasandil soodustab koostood ja konsultatsioonealaline ning vahetu suhtlus ja sidepidamine.Kokkuleppele on joutud Euroopa Liidu kontakt-grupi loomises Euroopa Liitlasvagede korgemapeakorteri juures (Supreme Headquaters AlliedPowers Europe – SHAPE) Belgias Monsis ningNATO esindajate saatmises Euroopa Liidusojalisse staapi.

NATO ja Euroopa Liit on solminud ka lepingu,mille eesmark on tagada pohimotteuhtlus,labipaistvus ja vastastikune toetus kahe organi-satsiooni uhiste sojaliste voimekusnouetevaljatootamisel. 2003. aasta mais toimus NATO

– Euroopa Liidu sojaliste voimekusnoueteuhise toogrupi esimene kohtumine. Alliansialgatused oma kaitsevoime tugevdamiseks (vt.3. ptk.) peaksid olema tihedasti seotud EuroopaLiidu sojalise voimekuse tohustamisetegevuskava ja sojalise peaeesmargi saavuta-misega. Need algatused peaksid aitamaEuroopa liitlastel saavutada kauaoodatudedasiminekut prioriteetsete sojaliste voime-kuste arendamisel.

NATO on jatkuvalt koigi liikmete kollektiivsekaitse tagamise vahend ja Euro-Atlandipiirkonna julgeoleku nurgakivi, millel onvolitused ja vahendid kriisireguleerimis-,rahujoustamis- ja rahuvalveulesannetetaitmiseks. Euroopa Liidu ja NATO vahelisejulgeolekualase koostoo eesmark on avardadaolemasolevaid voimalusi kriiside ja konfliktidegatoimetulekuks, hoidudes samas teineteisedubleerimisest. Uhtlasi tugevneb seelabiEuroopa sojaline voimekus, nii et tulevikus onkriiside maandamiseks voimalik kavandadaoperatsioone Euroopa Liidu juhtimisel, ilma etallianss neis tervikuna osaleks.

8

Kaitsevoime tugevdamine> 3

Et tagada NATO suutlikkus panna valja vagesid,mis on voimelised liikuma kiiresti ja koikjale, kusneid vajatakse, uhtlasi hoidma operatsioonekaigus pikaajaliselt ja vahemaadest soltumata ningsaavutama eesmargid voimalikult kiiresti jatohusalt, valtides samas kahju neile, kes lahingu-tegevuses ei osale, teevad liitlased uhiseid joupin-gutusi kaitsevoime tugevdamiseks. Tanapaevajulgeolekukeskkonnas on koige suurematahtsusega piisav sojaline voimekus ja selgevalmisolek kollektiivselt tegutseda. Alliansi liikmetejulgeolekut ohustada voivate kriiside ilmnemisekorral peavad NATO vaed olema voimelised omategevusega taiendama ja kindlustama poliitilisisamme ning andma panuse nende kriisidereguleerimisse ja rahumeelsesse lahendamisse.

Kaitsesuutlikkuse tohustamise initsiatiiv saialguse NATO Washingtoni tippkohtumisel 1999.aasta aprillis, kui liikmesriikide juhid pakkusidvalja nagemuse 21. sajandi alliansist kuisuuremast, voimekamast ja paindlikumast liidust,millel on kollektiivse kaitse kohustus ja missuudab endale votta uusi ulesandeid, sealhulgasaidata kaasa konfliktide arahoidmisele ningosaleda aktiivselt kriisireguleerimis- ja kriisiohja-misoperatsioonides. NATO kaitsevoime paranda-miseks olulisemates valdkondades kutsusidNATO liidrid ellu kaitsesuutlikkuse initsiatiivi(Defence Capabilities Initiative – DCI).

Jargneva kolme aasta jooksul saavutati DCIgaedu mitmes valdkonnas. Eriti nendes, mis noudsidvahem ressursse. Olulisemate voimekuste osasjaid probleemid siiski pusima ja DCI rakendaminekulges aeglaselt. Aja jooksul on kaitsevoimekohandamise ja moderniseerimise vajadus agaveelgi tungivamaks muutunud. Selle pohjuseks onuued ja ebasummeetrilised ohud, millega ahvar-davad vastased, kelle eesmark on oma huvidesara kasutada moodsate uhiskondade ja sojaliselttugevate riikide haavatavust ning kes kasutavadoma eesmarkide saavutamiseks sageli johkraid jatavatuid vahendeid, eeskatt terrorismi. 2001.aasta septembris Ameerika Uhendriikide vastutoime pandud terrorirunnakutega tousis terroris-mioht teravalt paevakorda ja jargnevalt USA juhti-misel korraldatud interventsioon Afganistanis toijallegi esile teiste liitlaste mahajaamuse sojalisesvoimekuses.

Seetottu seadsid NATO liikmesriikide juhid 2002.aasta novembris toimunud Praha tippkohtumiseleesmargiks poorata veelgi suuremat tahelepanuNATO sojalise voimekuse tugevdamisele. Otsuson osa laiemast abinoudepaketist, mille sihiks ontosta tulevaste operatsioonide efektiivsust koigisalliansi tegevusvaldkondades, sealhulgas katerrorismivastases voitluses. Alliansi kaitsevoimeparandamiseks vastu voetud kava koosnebkolmest osast: NATO sojalise voimekusetostmise Praha kokkulepe (Prague CapabilitiesConcept - PCC) uute voimekuste arendamiseks;NATO kiirreageerimisjoudude loomine; juhtimis-struktuuri paindlikumaks muutmine. Lisaks tuldivalja terve rea kaitsealgatustega, mis on moeldudjust uutele ohtudele vastu astumiseks.

Liitlaste koostegutsemisvoime ja kaitsevoimeolulisemate komponentide taiustamine voimaldabka Euroopa liitlastel osaleda NATO missioonidesjoulisema ja selgepiirilisema panusega, kunaluubi alla voetakse ka Euroopa liitlastekaitsevoime vajakajaamised. Liitlastekaitsevoime taiustamine ja Euroopa Liidusammud oma sojalise voimekuse arendamiselning sojalise peaeesmargi – teisaldatava kiirrea-geerimisvae loomine – saavutamisel peaksidosutuma vastastikku kasutoovaks.

NATO sojalise voimekuse tostmisePraha kokkulepe (PCC)

NATO kaitsesuutlikkuse algatus (DCI) puudutasalliansi kui terviku eesmarke, kuid ei sisaldanudkohustusi uksikutele liikmesriikidele. SeevastuPrahas vastu voetud PCC raames kohustusidliitlased avalikult ja kindlalt parandama ningtaiendama oma sojalist voimekust, kusjuurestaienduste elluviimiseks kehtestati kindlad tahtajadning rakendati korgetasemeline jarelevalve.

Sojalise voimekuse pohivaldkonnad on stratee-giline ohu- ja meretransport; ohustankimine; teisal-datavad lahingutoetuse ja tagalatoetuse uksused;juhtimine ja side; ohupaikne seire; luure, seire jasihtmargi sidumine; lahingusuutlikkus, sealhulgastapsuslaskemoona kasutamine ja vaenlaseohukaitse kahjutuks tegemine; keemia-, bioloo-gilise, radioloogilise ja tuumarelva vastane kaitse.

9

Kaitsevoime tugevdamiseks peavad paljudliitlased oma kaitse-eelarvete prioriteedid veelkord ule vaatama. Naiteks vahendama relva-joudude isikkoosseisu ja suunama ressursidvarustuse kaasajastamiseks. Paljudel juhtudel eipiisa siiski arukamast kulutamisest ja vaja voibminna taiendavaid rahalisi vahendeid.Kaitsevoime puudujaakide korvaldamiseksanaluusitakse ka voimalusi kasutada senisestotstarbekamaid lahendusi, nagu sojalistevahendite uhisreservi moodustamine, senisestulatuslikum spetsialiseerumine, varustuseuhishanked voi uhised ja mitmeriigilised rahasta-misskeemid.

PCC elluviimisel suureneb suurte transpordilen-nukite arv Euroopas vahemalt neli korda ningressursside uhendamisega paraneb tunduvalt kaEuroopa liitlaste ohustankimise voime. 2007.aastaks peaksid kavakohaselt 40% vorrakasvama valjaspool Ameerika Uhendriikepaiknevad, ohu teel transporditava tapsuslaske-moona varud.

NATO kiirreageerimisjoud

NATO kiirreageerimisjoud kujutavad endastkorgtehnoloogilise varustusega paindlikku, kiireltteisaldatavat, koostegutsemisvoimelist ja jatku-suutlikku vage, milles on olemas nii maa-, mere-kui ka ohuelemendid ja mis on suuteline taitmaalliansi koige erinevamaid ulesandeid. Alliansijaoks kujuneb selle korgel valmisolekuastmel vaevaljaarendamine katalusaatoriks, naidatesorganisatsiooni kohanemisvoimet muutuvatejulgeolekualaste valjakutsetega. See taiustaballiansi sojalist voimekust ja tostab koostegutse-misvoimet ning tagab nende jatkuva arengu.

Parast esimest vaekoondise loomise noupidamist2003. aasta juulis kinnitati sama aasta oktoobriskiirreageerimisuksuse koosseis ja pandi alus

selle kokku kutsumisele. Esialgne tegutsemis-valmidus kavatsetakse saavutada 2004. aastaoktoobriks ja taielik tegutsemisvalmidus 2006.aasta oktoobriks. Selleks ajaks kuulub uksusekoosseisu umbes 21 000 sojavaelast ning onolemas uuemad eriotstarbelised lahingulennukid,laevad, sojavaeveokid, tagalatoetus, logistika,side- ja luurevahendid. Nimetatud uksus peabolema suuteline liikuma kriisipiirkonda viie paevajooksul ning olema jargneva 30 paeva jooksulvalmis tegutsema iseseisvalt ja ilma valise abita.

Uus juhtimisstruktuur

Alliansi liidrid kiitsid Prahas heaks vaiksemakoosseisuga, teovoimelisema, tohusama jaumberpaigutatava sojalise juhtimisstruktuuriloomise kava. Luuakse kaks strateegilist ulemju-hatust, millest uks on operatsioonide ja teinefunktsionaalne ulemjuhatus. Uue juhtimisstruk-tuuri loomise uksikasjad tootati loplikult valja2003. aasta juunis, milles peegeldub NATOvajadus uute missioonide elluviimisekskohasemate vaiksemate, paindlikumate ja kiirestiteisaldatavate vagede jarele. Vaejuhatuste arvuvahendati 20-lt 11-le. Samuti sonastati umbernende ulesanded.

Nuud alluvad koik operatiivtasandi vaejuhatusedliitlasvagede operatsioonide ulemjuhatusele, mispaikneb Belgias Euroopa Liitlasvagede korgemapeakorteri (SHAPE) juures. Seda toetavad kaksuhendvaejuhatust, mis on voimelised moodu-stama rahvusvahelise eriulesandega relvajoudude(Combined Joint Task Force – CJTF) staabimaismaal ning tugeva, kuid vaiksema koosseisugaalalise uhendstaabi, mille alusel on omakordavoimalik moodustada CJTFi staap merel. CJTFistaabid on paindlikud juhtimisstruktuurid, misvoimaldavad sojalistel juhtidel konkreetse operat-siooni vajadustele vastavalt kasutada erinevateriikide eri vaeliikide vagesid.

10

NATO uus arendusstaap (Allied Command Trans-formation – ACT) vastutab NATO sojalisesuutlikkuse jatkuva uuendamise ning alliansijoudude koostegutsemisvoime arendamise eest.Nimetatud vaejuhatus loodi varasema Atlandikorgema vaejuhatuse asemel ning see asubNorfolki, Virginia osariigis. ACTil on olemas kaesindus Euroopas. Staabi ilmne eelis on asjaolu, etliitlasvagede umberkorralduste eest vastutavulemjuhataja on uhtlasi USA vagede sise-muutuste liikumapaneva jou, USA uhendvaeju-hatuse ulem. ACTil on juhtiv roll sojaliste vahenditeja voimete kohandamisel ning NATO uute kiirrea-geerimisjoudude doktriini valjatootamisel.

Voitlus uute ohtudega

Prahas kiideti heaks mitu algatust alliansi voimetetaiendamiseks voitluses terrorismi ja teiste uutejulgeolekuohtudega. Vastu voeti terrorismivastasevoitluse sojalisi aspekte puudutav kontseptsioon.Kaivitati ka koostoo partnerriikidega, millekskoostati terrorismivastase voitluse tegevuskava, etvahetada luureandmeid ning kaitsta tsiviilelanikkevoimaliku keemia-, bioloogilise voi radioloogiliserunnaku eest ja kergendada toimetulekut sellisterunnakute tagajargedega.

Alliansi tuuma-, bioloogilise ja keemiarelvavastase kaitsevoime tugevdamiseks kaivitati viisalgatust. Nendeks olid umberpaigutatava analuu-silabori prototuubi arendamine, eriolukordadereageerimisruhma loomine, virtuaalse massihavi-tusrelvade vastase kaitse uurimiskeskuse ellukut-sumine, bioloogilise ja keemiarelva kaitsetoimevahendite varude tagamine ning nakkusseire-susteemi loomine. NATO raketitorjealaseuuringuga otsitakse voimalusi alliansi territoo-riumi, vagede ja elanikkonna kaitsmiseks koikvoi-malike raketirunnakute eest. Tugevdataksekuberrunnakuvastaseid vahendeid.

2003. aasta 1. detsembril saavutas esialgseoperatiivsuutlikkuse uus mitmeriigiline keemia-,bioloogilise, radioloogilise ja tuumarelva vastasekaitse pataljon. Kavakohaselt saavutab TsehhiVabariigi pohjaosas Liberecis paiknev pataljontaieliku operatiivsuutlikkuse NATO operatsioo-nideks 2004. aasta juuliks. Pataljoni moodusta-mises osales 13 riiki: Ameerika Uhendriigid,Belgia, Hispaania, Itaalia, Kanada, Norra, Poola,Portugal, Rumeenia, Tsehhi Vabariik, Turgi,Ungari ja Uhendkuningriik.

11

NATO vagede muutuv roll > 4

Alates NATO loomisest on liitlasvagede peamineulesanne olnud liikmesriikide julgeoleku ja terri-toriaalse terviklikkuse kindlustamine. Julgeolekutagamine heidutuse ja kollektiivse kaitse abiljaab NATO peamiseks eesmargiks ka edaspidi.Samas on parast kulma soja loppu NATOvagede kohandamiseks uue julgeolekukesk-konnaga ning koostoo edendamiseks partner-riikidega tehtud pohjalikke muudatusi nendevagede ulesannetes ja ulesehituses.

Kulma soja ajal oli NATO kaitseplaneerimisepeamine eesmark sailitada sojalised vahendidkaitseks Noukogude Liidu ja Varssavi paktivoimaliku agressiooni vastu. Berliini muurilangedes kolas arvamusi, et NATO ei ole enamvajalik. Vastasseis Euro-Atlandi piirkonna julge-olekukeskkonnas oli kull vahenenud, kuid samasoli see keskkond muutunud veelgi keerukamaks.Valjastpoolt Euroopat olid endast marku andnudmitmed uued valjakutsed – nn ebaonnestunudriigid, massihavitusrelvade ja nende laskesea-deldiste levik ning terrorism. Uus julgeolekuprob-leemistik sai selgeks 1990. aastate algusesseoses etniliste konfliktidega Balkanil. Selleks, etsailitada rahu ning lahendada kriis, kutsuti sinnaNATO vaed.

2001. aasta septembri terrorirunnakud jaseejarel korraldatud operatsioonid Afganistanisrunnakute eest vastutava terroriruhmituseal-Qaida valjajuurimiseks, on suurendanudmuret terrorismi, nn ebaonnestunud riikide ningmassihavitusrelvade levikust tulenevate ohtudeparast. Tana osalevad NATO vaed terrorismivas-tases voitluses ja taidavad mitmesuguseidulesandeid rahvusvahelistes rahumissioonides.Seelabi on NATO tegevus esmakordselt ajalooskandunud Euro-Atlandi piirkonnast kaugemale.Ehkki ohud, mis seisavad alliansi ees praegu, eitundu nii apokaluptilised kui kulma soja ajal, onneed ometi vagagi reaalsed, end pealesuruvadja sageli ennustamatud.

NATO tavarelvajoud

Alates kulma soja lopust on NATO tavarel-vajoude markimisvaarselt vahendatud: 1990.aastate algusest peale on liikmesriikide pooltalliansi kasutusse antud maismaauksuste arvuvahendatud 35% vorra, merevaelaevade arvurohkem kui 30% ning ohuvae lahingeskaadreidligi 40% vorra. Enamik relvajoudude ei ole enamkorges valmisolekus. Need on umber strukturee-ritud, poorates rohkem tahelepanu paindlik-kusele ja mobiilsusele, mis voimaldaks neil taitauusi ulesandeid rahu- ja kriisireguleerimisoperat-sioonidel ning teha tohusat koostood kaNATOsse mittekuuluvate riikide vagedega.

Uks naide, kuidas uued olud on mojutanudorganisatsioonilisi muutusi liitlaste relvajou-dudes, on CJTFi sojalise kontseptsiooni valja-tootamine. Selle kontseptsiooni kohaseltluuakse paindlik juhtimisstruktuur, misvoimaldab vaejuhatajatel vastavalt konkreetsesojalise operatsiooni vajadustele kasutada eririikide vae- ja relvaliike. Uhtlasi lihtsustab seeNATOsse mittekuuluvate riikide kaasamistNATO juhitavatesse rahuoperatsioonidesse javoimaldab NATO vahendeid ja voimekusikasutades korraldada operatsioone EuroopaLiidu juhtimisel.

NATO tegevus kriiside reguleerimisel ja rahuope-ratsioonide korraldamisel (vt. tapsemalt 10. ptk.)muutus 1990. aastate keskpaigast alates uhaolulisemaks. Aastatel 1992–1995 toetasid NATOvaed Uhinenud Rahvaste Organisatsioonitegevust Bosnia sojas. Nad aitasid teostadajarelevalvet URO sanktsioonide taitmise ule jajoustada neid sanktsioone Aadria merel ninglennukeelutsoonis Bosnia ja Hertsegoviina kohalning tagasid ohuvae toetuse URO vagedele (UNProtection Force) maismaal. 1995. aasta augustisja septembris korraldatud ohurunnakud Sarajevopiiramise lopetamiseks aitasid muuta joududetasakaalu ja viisid rahulepingu solmimiseni. 1995.aasta detsembris viis NATO Bosniasse rahule-pingu sojaliste klauslite elluviimiseks UROmandaadiga mitmerahvuselised relvajoud.

12

NATO osalus kriiside reguleerimisel muutusveelgi kaalukamaks 1999. aasta kevadel, kuiliitlased korraldasid ohuoperatsiooni Jugoslaaviareziimi vastu, et sundida viimast taitma rahvus-vahelisi noudmisi poliitiliste ja etniliste repres-sioonide lopetamiseks Kosovo provintsis.Seejarel saadeti riiki stabiilsust taastama suure-arvulised NATO juhtimise all olevad mitmerahvu-selised relvajoud.

Kaks aastat hiljem, 2001. aasta alguses, astusNATO koos Jugoslaavia uue demokraatlikuvalitsusega samme kriisi valtimiseks Louna-Serbias, kus on suur osakaal etnilistel albaan-lastel. Et valtida kodusoja puhkemist endisesJugoslaavia Makedoonia Vabariigis* rakendasNATO koos Euroopa Liiduga sama aasta lopulennetavat diplomaatiat, toetades labiraakimisirahuplaani koostamiseks. Massulisterahumeelseks desarmeerimiseks ja rahvusvahe-liste vaatlejate julgeoleku tagamiseks paigutatisuvel riiki vaikesearvulised NATO relvajoud.Nende abil onnestus stabiilsus peagi taastada.

Tanu Balkani operatsioonidele said NATO vaedsuuri kogemusi rahu- ja kriisireguleerimisoperat-sioonide korraldamisel ning ka NATOsse mitte-kuuluvaid riike holmavate mitmerahvuselistekoalitsioonide juhtimisel. Seetottu on NATOltanapaeva julgeolekukeskkonnas hindamatuvaartus. Parast 11. septembri terrorirunnakuidpoordutakse jarjest rohkem alliansi poole, et seeaitaks taastada julgeolekut ebastabiilsetespiirkondades valjaspool traditsioonilist Euro-At-landi ruumi.

2003. aasta augustis noustus allianss votma ulerahvusvahelise julgeolekuabi missiooni (Interna-

tional Security Assistance Force - ISAF)juhtimise Afganistanis, et aidata luua stabiilsustpikka aega kodusojas kannatanud ja terroristidepeidupaigaks kujunenud nn ebaonnestunudriigis. Eelnevalt andis NATO markimisvaarsetplaneerimisalast abi ISAFi missiooni juhtinudliitlasriikidele. NATO rolli laiendamine tagasjarjepidevuse ja uhtlasi kadus vajadus leida igakuue kuu jarel uusi riike missiooni juhtima. NATOisikkoosseis tegutseb ISAFi lipu all ja UROmandaadi alusel, mida laiendati 2003. aastaoktoobris, et oleks voimalik tegutseda valjaspoolKabuli.

Afganistani operatsioon on esimene NATOmissioon valjaspool Euro-Atlandi piirkonda.See laheb kokku liitlaste valisministriteotsusega 2002. aasta mais Reykjavikis, millekohaselt “NATO peab suutma valja pannavaed, mis on voimelised liikuma kiiresti koikjale,kus neid vajatakse, ning tagama jatkusuutlikutegevuse pika aja jooksul ja soltumatavahemaadest”. Parast USA eestvedamiseltoimunud Saddam Husseini reziimi kukutamistavaldas NATO nousolekut aidata Iraagikeskosas paiknevat Poola juhitavat mitmerah-vuselist diviisi vagede komplekteerimise,logistika, side ja luure valdkonnas.Samalaadset abi ollakse valmis osutama kateistele liitlastele, kes selleks soovi avaldavad.

11. septembri jargses julgeolekukeskkonnas onuute ohtudega voitlemisel ette tulnud kamerejoudude klassikalist kasutamist. Terroris-tide tabamise ja takistamise eesmargil patrul-livad NATO laevad alates 2001. aasta oktoobristoperatsiooni Active Endeavour raamesVahemere idaosas ja jalgivad sealset merelae- 13

vandust. Nuudseks on missiooni laiendatud.Selle raames eskorditakse vastava palvegaesinenud mittesojalise otstarbega laevu labiGibraltari vaina ja inspekteeritakse kahtlaseidaluseid sustemaatiliselt. Lisaks terrorismitokestamisele on merevaeoperatsioonigakaasnenud ka selliseid kasutegureid, mida eiosatud ette naha. Nahtavalt on suurenenudVahemere piirkonna julgeolek ja stabiilsus, misomakorda mojub soodsalt kaubavahetusele jamajandustegevusele.

NATO tuumajoud

NATO suhtumine tuumarelva on uks viimasekumnendi jooksul koige radikaalsemaltmuutunud kaitsepoliitika valdkondi. Kulma sojaajal oli tuumarelval alliansi strateegias kesknekoht. Tuumarelvade markimisvaarne hulk ningliitlasriikide valitsuste otsustavus nende hulkamitte vahendada ja nende kasutamist mittevalistada oli heidutusvahend – ja seda mitteuksnes tuumarelva kasutamise vastu teisteriikide poolt, vaid peamine heidutusvahendigasuguse agressiooni vastu.

1950. aastate keskel oli niinimetatud “lausvastu-loogi” strateegias kesksel kohal heidutus, mispohines ahvardusel, et NATO vastab ukskoik

millise oma liikme vastu toime pandud agres-sioonile koigi tema kasutuses olevate vahen-ditega, kusjuures silmas peeti ka tuumarelva.1967. aastal voeti kasutusele “paindliku reagee-rimise” strateegia, mille eesmark oli tokestadaagressiooni, hoides potentsiaalset agressoritteadmatuses, kas NATO annab vastuloogi tava-voi tuumarelvadega. Selle strateegia juurde jaiNATO kuni kulma soja lopuni.

Praegu on tuumarelval alliansi strateegiasmarksa vaiksem osa. Koik kolm NATOssekuuluvat tuumariiki – Ameerika Uhendriigid,Uhendkuningriik ja Prantsusmaa – on omatuumarelvade arvu tunduvalt vahendanud,kohati koguni kuni 80%. Nende relvadekasutamine on aarmiselt ebatoenaoline ja needei ole enam suunatud uhegi riigi ega konkreetseohuallika vastu.

Allesjaanud tuumajoudude pohiotstarve on polii-tiline: sailitada rahu ja hoida ara surveavaldusi,muutes NATO vastu suunatud agressioonijarelmid vastase jaoks ettearvamatuks ja vastu-voetamatult suureks. Tuumarelvad koos tavarel-vastusega peavad tekitama ebakindluse ukskoikmissuguses riigis, kes voib alliansi vastu tuuma-,bioloogilist voi keemiarelva kasutades voi nendekasutamisega ahvardades soovida saavutadapoliitilist voi sojalist kasu.

14

Samas on NATO liitlased pikka aega seisnudtuumarelvastuse kontrolli ja desarmeerimisening tuumarelva leviku tokestamise eest. NATOtoetab tuumarelvastuse ettevaatlikku ja pidevatvahendamist ning joupingutusi massihavitus-

relvade leviku piiramiseks. NATO juures loodimassihavitusrelvade keskus (WMD Centre), etmaaratleda seda valdkonda puudutavad noudedja korraldada infovahetust.

NATO vaed

Termin “NATO vaed” voib olla eksitav, sestNATOl ei ole alalist armeed. Selle asemelkohustuvad liikmesriigid andma NATOkasutusse kooskolastatud ulesannete jaoperatsioonide elluviimiseks teatud tuupi jateatud arvul relvajoude. Kuni teenistussekutsumiseni ja NATO vaejuhatajatele alluta-miseni on nimetatud relvajoud riiklikusalluvuses.

Tegelikult on NATOl olemas vaid monedalalised uksused ja struktuurid. Erinevatesmitmerahvuselistes peakorterites asuvadstaabid moodustavad alliansi integreeritudsojalise struktuuri. Monel operatiivuksusel,nagu NATO ohueelhoiatusjoud (NATOAirborne Early Warning Force), on vahendidpidevaks sidepidamiseks, ohukaitseks ja-seireks. NATO alalised merevaeuksused,

mille moned liitlased on andnud NATOkasutusse ning mis koosnevad vaikesestarvust laevadest ja isikkoosseisust, taidavadulesandeid rotatsiooni alusel.

Kuigi NATOl ei ole alalist armeed, voib tamobiliseerida oma 26 liitlase relvajoud. NATOintegreeritud mitmerahvuselise struktuuriga onsaavutatud ajaloos pretsedenditu relvajoududevaheline koostegutsemisvoime, mille alusekson uhised standardid ja protseduuridele vastavvarustus ning valjaope. See asjaolu ning aasta-tepikkused kogemused mitmerahvuselistekriisireguleerimis- ja rahuoperatsioonide juhti-misel annavad NATOle hindamatu vaartusetanapaeva julgeolekukeskkonnas, kus uuteohtudega voitlemiseks laheb vaja koordinee-ritud rahvusvahelist tegevust.

15

Julgeoleku laiendamine partnerluse abil > 5

Allianss kohandas end kulma soja jargse julge-olekukeskkonnaga julgeoleku laiema maarat-lemise ning laiapohjalise partnerlus- jakoostoostrateegia kaivitamise abil terves Euro-Atlandi piirkonnas – nuud peetakse seda uheksNATO peamiseks julgeolekualaseksulesandeks. Protsess sai alguse 1990. aastatel,kui liitlasriikide juhid ulatasid sobrakae ule endiseida-laane vahelise lohe, pakkudes Kesk- ja Ida-Euroopa ning endise Noukogude Liidu riikideleuutmoodi koostoosuhete arendamist.

See andis voimaluse asutada 1991. aastadetsembris Pohja-Atlandi Koostoonoukogu(North Atlantic Cooperation Council – NACC) kuivastastikuse usalduse konsultatsioonifoorum.Moni aasta hiljem tegi partnerlusprotsesshiiglasliku huppe, kui 1994. aastal kaivitatiprogramm “Partnerlus rahu nimel” (Partnershipfor Peace – PfP) – NATO ja uksikute partnerrii-kide vaheline ulatuslik praktilise kahepoolsekoostoo programm.

Nuud toimuvad julgeoleku- ja kaitsekusimusteregulaarsed konsultatsioonid NATO ja partnerrii-kide vahel 1997. aastal NACCi asemel loodudEuro-Atlandi Partnerlusnoukogus (Euro-AtlanticPartnership Council – EAPC). NATO ja partner-riikide relvajoud tegutsevad sageli koos jaosalevad uhisoppustel ning nende soduridseisavad olg ola korval NATO juhitavatelrahuvalveoperatsioonidel Balkanil. 2002. aastanovembris Prahas toimunud NATO tippkohtu-misel otsustati tugevdada NATO ja partneritevahelist koostood ning suunata partnerlusprog-rammi raames korraldatav tegevus rohkem 21.sajandi julgeolekuohtudega tegelemisele.

Partnerlus rahu nimel

Viimase kumne aasta uks tahelepanuvaar-semaid rahvusvahelisi saavutusi julgeolekuvaldkonnas on rahupartnerlusprogramm (PfP).Alates programmi kaivitamisest 1994. aastal onsellega uhinenud 30 riiki: Albaania, Armeenia,

Aserbaidzaan, Austria, Bulgaaria, Eesti,Gruusia, Horvaatia, Iirimaa, Kasahstan, KirgiisiVabariik, Leedu, Lati, Moldova, Poola, Rootsi,Rumeenia, Slovakkia, Sloveenia, Soome,Sveits, Tadzikistan, Tsehhi Vabariik, Turkme-nistan, Ukraina, Ungari, Usbekistan, Valgevene,Venemaa, endine Jugoslaavia MakedooniaVabariik.* Neist kumme on juba saanud NATOliikmeks: Poola, Tsehhi Vabariik ja Ungari 1999.aastal; Bulgaaria, Eesti, Leedu, Lati, Rumeenia,Slovakkia ja Sloveenia 2004. aastal.

Ka Bosnia ja Hertsegoviina ning Serbia ja Monte-negro on avaldanud soovi uhineda rahupartner-lusprogrammi ning Euro-Atlandi Partner-lusnoukoguga. NATO tervitab neid molemaidheameelega partnerriikide hulgas juhul, kui nadon taitnud alliansi seatud tingimused, mille hulkakuulub ka koostoo Endise Jugoslaavia Sojakuri-tegude Rahvusvahelise Tribunaliga, et votta vahialla ja anda tribunalile ule sojakuritegudessuudistatavad isikud.

Rahupartnerlusprogramm, mis nagu alliansski,rajaneb praktilisel koostool ja vaartustabdemokraatlikke pohimotteid, kaivitatieesmargiga suurendada stabiilsust, vahendadaohtu rahule ning luua tugevamad julgeoleku-alased suhted nii uksikute partnerriikide ja NATOkui ka partnerriikide endi vahel. Rahupartner-lusprogrammi pohiolemus seisneb iga partner-riigi ja NATO vahelises partnerlussuhtes, millepuhul voetakse arvesse iga riigi individuaalseidvajadusi ja mida viiakse uhiselt ellu iga osalevariigi valitud tasemel ja tempos.

Rahupartnerlusprogrammi ametlik alus on selleraamdokument. Selles maaratakse kindlaks igapartnerriigi kohustused ja rohutatakse liitlastekohustust konsulteerida iga partnerriigiga, kestajub otsest ohtu oma territoriaalsele terviklik-kusele, poliitilisele iseseisvusele voi julge-olekule. Iga partnerriik votab endale kaugeleulatuvad poliitilised kohustused demokraatlikuuhiskonnakorra sailitamiseks; rahvusvahelise

16

oiguse pohimotetest kinnipidamiseks; UROpohikirjast, inimoiguste ulddeklaratsioonist,Helsingi loppaktist2 ning rahvusvahelistestdesarmeerimis- ja relvastuskontrollilepetesttulenevate kohustuste taitmiseks; teiste riikidevastu jou kasutamisest voi jouga ahvardamisesthoidumiseks; olemasolevate riigipiiride austa-miseks; vaidluste rahumeelseks lahendamiseks.Riigid kohustuvad ka suurendama kaitseplanee-rimise ja kaitse-eelarvete labipaistvust, kehtes-tama kontrolli oma relvajoudude ule ningarendama suutlikkust tegutsemaks koosNATOga rahuvalve- ja humanitaaroperatsioo-nides.

NATO ja iga partnerriik tootavad koos valja jakinnitavad individuaalse partnerlusprogrammi.Ulatusliku urituste kava – partnerluse tooprog-rammi – pohjal koostatakse vastavalt iga riigierihuvidele ja -vajadustele kaheaastaneprogramm. Eeskatt kaitsekusimustele suunatudkoostoo holmab ka praktilist koostood, mispuudutab peaaegu koiki NATO tegevusvald-kondi. Tooprogramm holmab uritusi rohkem kuikahekumnes valdkonnas alates kaitsepoliitikastja - planeerimisest, tsiviil-sojavaelistest suhetest,haridusest ja valjaoppest kuni ohukaitse, side- jainfosusteemide, kriisireguleerimise ning tsiviilha-daolukordadeks planeerimiseni.

Selleks, et tagada partnerriikide parem etteval-mistus koostooks NATO rahuvalveoperatsioo-nides, edastatakse partnerriikidele PfPplaneerimis- ja aruandlusprotsessi raamesjuhised koostegutsemisvoime saavutamiseks jasojaliste voimekusnouete taitmiseks. Seemehhanism on valja tootatud NATO planeerimis-susteemi eeskujul ja partneritele pakutakse sedanende vabal valikul. Planeerimisalaste

eesmarkide ehk partnerluseesmarkide osaspeetakse labiraakimisi iga osaleva riigiga eraldining edusammude hindamiseks koostatakseulatuslik ulevaatedokument. See protsess onaidanud markimisvaarselt tihendada ka partner-riikide omavahelist koostood Balkani rahuope-ratsioonides.

Aastate jooksul on rahupartnerlusprogrammirohk asetunud pigem konkreetsele tegevusele.Suurenenud on partnerriikide kaasatus PfPotsustamis- ja planeerimisprotsessi. Sojalisekoostoo tihedamaks ja eesmargiparasemaksmuutmiseks voeti kasutusele operatiivsuut-likkuse kontseptsioon, mille eesmark on tostamitmerahvuseliste vagede sojalist voimekust.Lisaks sellele on valja tootatud poliitilis-sojalineraamistik, mille eesmark on uhelt poolttihedamalt konsulteerida partnerriikidega kriisideagenemise ajal, kui vajalikuks voib osutudarahuvalveuksuste kohalesaatmine, ning teiseltpoolt kaasata partnerriigid varasemasstaadiumis operatiivplaane ja vagede komplek-teerimist puudutavatesse aruteludesse.

Partnerriikide paremaks integreerimisekspartnerlusprogrammi igapaevatoosse on paljudeNATO staapide juures loodud PfP staabiuk-sused, mis koosnevad partnerriikide ohvitse-ridest. Lisaks aitab Belgias Monsis EuroopaLiitlasvagede korgema peakorteri (SHAPE)juures asuv partnerluse koordineerimisruhmkooskolastada PfP valjaoppe ja oppustegaseotud tegevust. Rahvusvaheline koordineeri-miskeskus annab informatsiooni ja planeerimis-alast abi koigile NATOsse mittekuuluvateleriikidele, kelle uksused osalevad NATO juhita-vates rahuvalveoperatsioonides Balkanil jaAfganistanis.

2 Helsingi loppakt: vastu voetud 1975. aastal tookordse Euroopa Julgeoleku- ja Koostoonoupidamise (CSCE) poolt eesmar-giga kehtestada rahvusvahelise kaitumise normid, votta kasutusele vastastikust usaldust loovad meetmed ida ja laane vahel,edendada inimoiguste austamist ning soodustada majandus-, kultuuri-, teadus- ja tehnikaalast koostood. 17

Euro-Atlandi Partnerlusnoukogu

Euro-Atlandi Partnerlusnoukogu (EAPC)koondab NATO liikmeid ja partnereid, kedapraegu on kokku 46. See on mitmepoolnefoorum, kus toimuvad regulaarne dialoog jakonsultatsioonid poliitilistes ja julgeolekukusi-mustes. Uhtlasi on partnerlusnoukogu ka poliiti-liseks raamistikuks NATO jarahupartnerlusprogrammis osalevate riikidevahel loodud kahepoolsetele suhetele.

Partnerlusnoukogu loomise otsus 1997. aastaltulenes soovist minna kaugemale NACCipakutavatest voimalustest ja panna alus julge-olekufoorumile, mis vastaks jarjest mitmeke-sisemaks muutuvatele rahupartnerluse raamestoimivatele suhetele ning votaks arvesse Bosniaja Hertsegoviina rahuvalveoperatsioonikonteksti, kus alates 1996. aastast teenivadkorvuti liitlasvagedega 14 partnerriigi vaed.

Uhtlasi oli EAPC loomine taiendav sammrahupartnerlusprogrammi samaaegsele edasi-arendamisele, mille kaigus kaasati partneridsenisest ulatuslikumalt koiki partnerluspro-grammi uritusi holmavasse otsustamis- japlaneerimisprotsessi.

Lisaks jooksvaid poliitilisi ja julgeolekukusimusipuudutavatele luhiajalistele konsultatsioonideleEAPCs nahakse EAPC kaheaastase tegevus-kavaga ette ka pikemaajalised konsultatsioonidja koostoo arvukates valdkondades. Loeteluholmab muu hulgas jargmisi valdkondi: kriisire-guleerimis- ja rahuoperatsioonid; regionaalsedkusimused; relvastuskontroll ja massihavitus-relvade levikuga seotud probleemid; rahvusva-heline terrorism; kaitsekusimused nagukaitseplaneerimine, -eelarve, -poliitika ja -stra-teegia; tsiviilhadaabi planeerimine ja valmisolekkatastroofideks; relvastusalane koostoo;tuumaohutus; tsiviil-sojavaeline koostoo lennuliik-luse korraldamisel; teadusalane koostoo.

18

EAPC kohtumised toimuvad kord kuus suursaa-dikute tasandil, kord aastas valis- ja kaitsemi-nistrite ning kaitsevagede juhatajate tasandilning aeg-ajalt tippkohtumiste vormis. Alates2005. aastast hakkab igal aastal toimuma korge-tasemeline eraldiseisev kohtumine, kus kasitle-takse Euro-Atlandi kogukonna jaoks olulisipoliitikakusimusi. Enamikul partnerriikidel ondiplomaatilised esindused NATO peakorterijuures Brusselis, mis lihtsustab regulaarsetinfovahetust ja voimaldab pidada konsultat-sioone alati, kui selleks tekib vajadus. Naiteksonnestus NATO ja partnerriikide suursaadikutelvaga luhikese etteteatamisega kohtuda 2001.aasta 12. septembril, vahetult parast AmeerikaUhendriikide vastu toime pandud terrorirun-nakuid. Solidaarsus, mida sel paeval valjendasidEAPC liikmed – Pohja-Ameerikast ja EuroopastKesk-Aasiani –, ja koostoo, mida on sellest ajastpeale tehtud USA juhitud voitluses rahvusva-helise terrorismiga, naitavad, et NATO partnerlus-algatused on pannud idanema toeliseEuro-Atlandi julgeolekukultuuri.

Partnerlus parast Prahat

Otsus uhendada vaed voitluseks terrorismiohuvastu sai konkreetse valjundi, kui NATO Prahatippkohtumisel voeti vastu partnerite terrorismi-vastase voitluse tegevuskava. Samas astuti kasamme NATO ja partnerriikide vahelise koostootohustamiseks. Ulatuslikus ulevaatedoku-mendis, kus kasitletakse EAPCd ja rahupartner-lusprogrammi, soovitatakse tugevdada poliitilist

dialoogi partneritega ja laiendada veelgi nendekaasamist selliste urituste planeerimisse, labivii-misse ja jarelevalvesse, milles nad ise osalevad.Kasutusele voeti ka uus koostoomehhanism –partnerluse individuaalne tegevuskava(I-PAP) –, mille uritusi ei valita uldloetelust, vaidmis voimaldab alliansil spetsiaalselt ningvajadusi ja olukorda arvestades kohandada omaabi partnerriikidele, kes on taotlenud pareministruktureeritud toetust oma siseriiklike reformideteostamiseks. Lahtudes Prahas tehtud edusam-mudest, tootatakse NATO jargmise tippkoh-tumise ajaks Istanbulis 2004. aastal valjaettepanekud rahupartnerlusprogrammiedasiseks taiendamiseks, nii et selle raamesoleks voimalik lahendada tahtsamaid temaatilisiprobleeme ning uksikute partnerriikide vajadusija voimeid puudutavaid kusimusi; edendadakaitsereformi, mis kiirendaks umberkorraldusisojalises valdkonnas ja koostegutsemisvoimearendamist; tohustada regionaalset koostood javastastikust toetust.

19

Alliansi avamine uutele liikmetele > 6

NATO liikmeks voivad saada koik Euroopa riigid.Washingtoni lepingu artikkel 10 lubab NATOpraegustel liikmetel kutsuda lepinguga liituma“koiki Euroopa riike, kes on kaesoleva lepingugaliitumisel valmis lepingu pohimotteid edasiarendama ning toetama Pohja-Atlandi piirkonnajulgeolekut”. Parast viit laienemisringi on NATO12 asutajaliikme asemel tanaseks liikmeid juba26.

NATO uks jaab avatuks. Parast viimast laiene-misringi, millega 2004. aastal said NATO liikmeksBulgaaria, Eesti, Lati, Leedu, Rumeenia,Slovakkia ja Sloveenia, loodavad tulevikus liitu-miskutse saada veel kolm kandidaatriiki –Albaania, Horvaatia ja endine JugoslaaviaMakedoonia Vabariik*.

NATO iga laienemisringi eesmark on olnud Euro-Atlandi piirkonna julgeoleku laiendamine ningNATO tugevuse, uhtekuuluvustunde ja elujou-lisuse suurendamine, kusjuures laienemine ei olesuunatud uhegi kolmanda riigi julgeolekuhuvidevastu. Iga laienemisring on aidanud suurendadajulgeolekut ja stabiilsust Euroopas ningparandada 20. sajandi esimesel poolel kaks sodaule elanud ja seejarel neljakumneks aastaksraudse eesriidega eraldatud kontinendi haavu.1952. aastal voeti alliansi liikmeteks vastu Kreekaja Turgi. 1955. aastal, koigest kumme aastatparast Teise maailmasoja loppu, liitus SaksaFoderatiivne Vabariik. Nonda loimiti riik kindlaltlaanemaailmaga ning loodi tingimusedSaksamaa loplikuks taasuhendamiseks. Parastpikki agedaid vaidlusi poliitikaringkondades liitus1982. aastal Hispaania, kes jai siiski kuni 1998.aastani alliansi integreeritud sojalisest struktuuristvalja. 1997. aastal Madridi tippkohtumisel vastuvoetud otsus esitada Poolale, Tsehhi Vabariigileja Ungarile kutse alustada NATOga liitumislabi-raakimisi, oli suur samm kulma soja eraldusjoonteuletamise suunas, millega endistele vastasteleVarssavi pakti maadest sillutati teed alliansigaliitumiseks.

Kulma soja jargne laienemine

Esimene kulma soja jargne laienemine eitoimunud juba ette tehtud otsuse pohjal. Selleks

oli vaja koigi olemasolevate liikmete uksmeelsetnousolekut. Sealjuures peeti eeskatt silmas, etsailiks alliansi suutlikkus votta vastu konsensuselpohinevaid otsuseid ja et laienemine tugevdaksEuroopa julgeolekut. 1994. aastal tellitud ja aastahiljem avaldatud uurimuses NATO laienemisekohta todetakse, et uute liikmete vastuvotminening laienemise poliitilised, sojalised ja majandus-likud mojud aitavad saavutada alliansi pohiees-marki, milleks on julgeoleku tostmine jastabiilsuse laiendamine terves Euro-Atlandipiirkonnas. Paralleelselt alliansi suhete arenda-misele Venemaa, Ukraina ning teiste partnerrii-kidega teenib laienemisprotsess kogu Euroopahuve.

Esimese kulma soja jargse laienemisringiarutluste votmekusimus oli, kuidas muutaVenemaa arusaama alliansist kui Venemaahuvide vastasest sojalisest blokist. Liitlasedmoonsid, et Venemaa voib oluliselt mojutadaEuroopa julgeolekut ja stabiilsust ning tunnis-tasid, et Venemaa probleeme seoses laienemis-protsessiga on vaja arutada. Sellegipoolest tuliaustada iga iseseisva Euroopa riigi oigust validaendale sobiv julgeolekukorraldus ning kuuludarahvusvahelistesse organisatsioonidesse.Samuti tuli austada alliansi liikmete oigust omaotsuseid ise vastu votta. Enne liitumiskutseteuleandmist Madridi tippkohtumisel puudis allianss1997. aastal koostatud NATO – Venemaaalusakti abil (Founding Act) kindlustada NATOdialoogi Venemaaga ning seada see institutsioo-nilistesse raamidesse (vt. 7. ptk.). NATO kordasoma lubadust mitte paigutada tuumarelvi voivoorvagesid uute liikmesriikide territooriumile.

Lahtudes NATO laienemisuurimuses antudsoovitustest ja parast intensiivset dialoogihuvitatud partnerriikidega ning ulatuslikke liitlas-tevahelisi konsultatsioone esitati Poolale, TsehhiVabariigile ja Ungarile 1997. aastal kutsealustada liitumislabiraakimisi. Need riigid voetiametlikult NATO liikmeks 12. martsil 1999.

Paljud riigid olid pettunud, et neid ei kaasatudesimesse kulma soja jargsesse laienemisringi,kuid NATO liikmed rohutasid, et allianss jaabavatuks ka teistele riikidele, kes soovivad

20

alliansiga edaspidi liituda. NATO Washingtonitippkohtumisel 1999. aasta aprillis pakkusidliitlased valja liikmelisuse tegevuskava(Membership Action Plan – MAP), et abistadakandidaatriike alliansi liikmeks saamise ettevalmis-tustes. Seitse esialgset MAPis osalejat –Bulgaaria, Eesti, Lati, Leedu, Rumeenia,Slovakkia ja Sloveenia – said kutse liitumislabi-raakimiste alustamiseks NATO Praha tippkohtu-misel 2002. aasta novembris.

Parast ulatuslikke konsultatsioone seitsmenimetatud riigiga kirjutasid liitlased seitsmekutsutu liitumisprotokollidele alla 2003. aastamartsis. Kui protokollid olid koigis NATO liikmes-riikides vastavalt nende riiklikele ja parlamentaar-setele protseduuridele ratifitseeritud, voisid seitseuut liiget 29. martsil 2004 NATO asutamisle-

pinguga uhineda. Uutelt liitlastelt oodatakse kaedaspidi edusamme oluliste reformide labivii-misel, eeskatt riigikaitse valdkonnas.

NATO avatud uste poliitika sailib ka parast teistkulma soja jargset laienemisringi. Kolmeulejaanud MAPis osalevat riiki – Albaaniat,Horvaatiat ja endise Jugoslaavia MakedooniaVabariiki* – julgustatakse reforme jatkama, eritikaitse- ja julgeolekuvaldkonnas. Horvaatia puhulon maarava tahtsusega ka taielik koostoo EndiseJugoslaavia Sojakuritegude RahvusvaheliseTribunaliga.

Liikmelisuse tegevuskava

1999. aastal kaivitatud ja esimese kulma sojajargse laienemisringi kogumustele tuginevliikmelisuse tegevuskava (MAP) aitab alliansigaliituda soovivatel riikidel valmistuda NATOliikmeks saamisel. MAPi algusest peale onselles osalenud uheksa riiki: Albaania,Bulgaaria, Eesti, Lati, Leedu, Rumeenia,Slovakkia, Sloveenia ja endine JugoslaaviaMakedoonia Vabariik*. 2002. aasta mais liitusnendega Horvaatia. Nendest riikidest seitsesaid 2004. aastal alliansi liikmeks.

NATO liikmeks saamiseks noutakse kandidaat-riikidelt toimivat demokraatlikku poliitilistsusteemi ja turumajandust; lugupidavatsuhtumist rahvusvahemuste esindajatessevastavalt OSCE normidele; koigi lopetamatavaidluste lahendamist naaberriikidega ja uldistvalmisolekut vaidluste rahumeelseks lahenda-miseks; voimet ja valmisolekut anda alliansileoma sojaline panus ja saavutada koostegutse-misvoime teiste liitlaste vagedega; tsiviil-sojavaeliste suhete toimimist kooskolasdemokraatlike normidega.

MAPis osalemine ei taga riikidele tulevastNATO liikmestaatust. Kull aga voimaldab seekoigil osalevatel riikidel poorata oma ettevalmis-tustes suuremat tahelepanu uhinemiskavaspustitatud eesmarkidele ja prioriteetidele ningsaada NATOlt asjatundlikku abi ja hinnanguid.Nimetatud eesmargid ja prioriteedid holmavadliikmelisuse koiki aspekte, sealhulgas poliitilisi,majanduslikke, riigikaitsealaseid, ressursse,informatsiooni ja julgeolekut puudutavaid ningjuriidilisi noudeid.

Iga osalev riik valib MAPist valja oma vajadus-tele koige paremini vastavad elemendid ningseab endale eesmargid ja ajakava. Protsessijuurde kuulub lahutamatult osalemine rahupart-nerlusprogrammis ning eriti PfP planeerimis- jaaruandlusprotsessis, sest see voimaldab kandi-daatriikidel arendada vagesid ja vaestruktuure,mis suudavad paremini tegutseda koos alliansivagedega. Edusammude jalgimiseks ningnouannete ja tagasiside kindlustamisekspeetakse liitlastega regulaarselt aruandekoh-tumisi. Pohja-Atlandi Noukogu jalgib pidevaltMAPi rakendamist.

21

Suhete arendamine Venemaaga > 7

NATO on 1990. aastate algusest peale puudnudleida uhist keelt ja arendada koostoodVenemaaga. NATO riikide ja Venemaa vahelisekoostoo pohiprintsiip on selge: uhiste julgeoleku-alaste valjakutsetega suudetakse koige pareminitoime tulla koostoo abil ja mistahes julgeolekusus-teemi loomisel kulma soja jargses Euroopas onVenemaa kaasamine otsustava tahtsusega.

Kui parast 2001. aasta septembri terrorirunnakuidtekkis uhistele ohtudele vastu astumisel tungivvajadus kooskolastatud tegevuse jarele, saiNATO – Venemaa partnerlus 2002. aasta NATOtippkohtumisel Roomas uue hoo ja sisu. Loodiuus NATO – Vene Noukogu (NRC), mis uhendabNATO liitlasi ja Venemaad vordsete partneritena,kes puuavad leida ja kasutada voimalusi koostegutsemiseks. Koostood tehakse tahtsamatesuhistes huvi- ja probleemvaldkondades.

Partnerluse suvendamise otsus naitab NATOliikmesriikide ja Venemaa kindlat tahet tehatihedamat koostood uhise eesmargi saavuta-miseks – kestva ja koiki holmava rahu ulesehita-miseks Euro-Atlandi ruumis. Esmakordselt oeldisee eesmark valja 1997. aasta NATO ja Venemaasuhete, koostoo ja julgeoleku pohiaktis, mis saiNATO – Venemaa partnerluse aluseks.

Suhete arendamine

Venemaa oli Pohja-Atlandi Koostoonoukoguasutajaliige 1991. aastal ja liitus rahupartner-lusprogrammiga 1994. aastal, vene rahuval-vajad tootasid Balkanil korvuti NATOkolleegidega alates 1996. aastast kuni Venevagede valjaviimiseni 2003. aastal. Toeline alusNATO ja Venemaa tugevale ja kestvale partner-lusele pandi aga siiski 27. mail 1997 Pariisis allakirjutatud NATO – Venemaa pohiaktiga. Selletulemusel loodi NATO – Vene AlalineUhisnoukogu – uhiseid julgeolekuprobleemepuudutavate regulaarsete konsultatsioonidepidamise ning konsultatsiooni- ja koostooprog-rammi arendamise foorum.

Jargneva viie aasta jooksul toimus tanudialoogile suur edasiminek vastastikuseusalduse loomisel ja valearusaamade uleta-misel. Vaatamata sellele, et 1999. aastal tekkisidlahkarvamused Kosovo ohurunnakute osas,mille tagajarjel ei toimunud terve aasta valtelalalise noukogu kohtumisi, jatkusid katkestusetamitmed ettevotmised, sealhulgas rahuvalveope-ratsioon Bosnias ja Hertsegoviinas.

Ometi ei onnestunud partnerlusnoukogu raamestaielikult teostada NATO – Venemaa pohiaktisvaljendatud eesmarke. Pohiakti “NATO-pluss-uks” formaat tahendas seda, et NATO tulikohtumiselaua taha alliansi kooskolastatudseisukohtadega ning NATO ja Venemaavahetasid informatsiooni ning pidasid konsultat-sioone “kahepoolsel” viisil. See muutus aga liigakomplitseerituks, kui saabus aeg minna konsul-tatsioonidest kaugemale ja teha toelist koostood.Kui 11. septembri terrorirunnakute jarel tekkisrahvusvahelise terrorismi ja teiste uute julgeole-kuriskide vastu voitlemisel tungiv vajaduskooskolastatud tegevuse jarele, kasutasidliitlased ja Venemaa kiiresti voimalust viia omasuhted korgemale tasandile. Loodi NATO – VeneNoukogu, et koostood oleks voimalik edendadavordsete partneritena (vt. tapsemalt lk. 25).

Koostoo soodustamiseks avas Venemaa 1998.aastal NATO juures oma esinduse. Parast sedaavati Moskvas NATO infoburoo, mille ulesanneon selgitada uuenenud NATO seisukohti jaNATO – Vene partnerluse eeliseid. Sealsamasloodi ka NATO sojaline kontaktpunkt, mis aitabsuurendada labipaistvust ja arendada praktilisisojalisi koostoosuhteid.

Koostoo suvendamine

NATO – Vene Noukogust on kujunemas viljakaskonsultatsiooni-, konsensuse saavutamise,koostoo-, uhisotsustamis- ja koostegutsemis-mehhanism. Juba esimese poolteise aastajooksul parast selle loomist peeti poliitilisi konsul-

22

tatsioone olukorra ule Afganistanis, Serbias jaMontenegros ning Bosnias ja Hertsegoviinas.Paljudes valdkondades andis praktiline koostookonkreetseid tulemusi.

NATO – Vene Noukogu raames on moodustatudmitmeid toogruppe ja komisjone, mis tegelevadterrorismi, massihavitusrelvade leviku,rahuvalve, taktikalise raketitorje, ohuruumihaldamise alase koostoo, tsiviilhadaolukordade,kaitsereformi, teadusuuringute ja kaasaegseuhiskonna valjakutsetega. Eksperdid juhivaduksikprojekte paljudes muudes valdkondades.Peaaegu igapaevaselt toimuvad uhel voi teiseltasandil NATO – Vene Noukogu kohtumised,mille tulemusel on vastastikused kontaktid jamitteametlikud konsultatsioonid muutunudenneolematult intensiivseks.

Voitlus terrorismi ja uute julgeolekuohtudega onesmased koostoovaldkonnad, milles NATO –Vene suhete tugevdamine hakkab andmaesimesi kaegakatsutavaid tulemusi. Spetsiifilisteterrorismiohtude kohta Euro-Atlandi piirkonnaskoostatakse pidevalt taiendatavaid uhishin-nanguid.Arutluseallonsojavae roll terrorismivas-tases voitluses. Intensiivsemaks on muutunudkoostoo voitluses tuuma-, bioloogilise ja keemia-relva ning ballistiliste rakettide tehnoloogia levikuvastu. Ettevalmistamisel on uhine hinnangmassihavitusrelvade leviku globaalsetestarengutest ja taktikalise raketitorje alaseskoostoos pooratakse tahelepanu seniolematuleohule, mis on uha tapsemate ballistilisterakettide jarjest suurem kattesaadavus.Ohuruumi koostooalgatusega puutakseedendada koostood lennuliikluse korraldamiseja ohuseire valdkonnas, millega seosessuureneb lennuliikluse ohutus ja ohuruumistoimuva tegevuse labipaistvus ning vaheneb oht,et tsiviillennukeid voidakse kasutada terroristlikeleesmarkidel.

NATO – Vene Noukogu

2002. aasta Rooma deklaratsiooniga, mislahtub 1997. aasta NATO – Venemaa pohiaktieesmarkidest ja pohimotetest, loodi NATO –Vene Noukogu. Noukogu on konsultatsioonidepidamise, konsensuse saavutamise, koostootegemise, uhise otsustamise ja koostegut-semise mehhanism, kus uksikud liitlasriigid jaVenemaa tootavad vordsete partneritenalaiaulatuslike uhist huvi pakkuvate Euro-Atlandi piirkonna julgeolekukusimuste kallal.Pidev julgeolekuteemaline poliitiline dialoogvoimaldab tekkivaid probleeme varakulttuvastada, uhistes meetmetes otsusele joudaja vastavalt vajadusele uhiselt tegutseda.

Alalise uhisnoukogu asemel loodud uusnoukogu toimib konsensuse pohimottel.Noukogu eesotsas on NATO peasekretar.Vahemalt kord kuus toimuvad kohtumisedsuursaadikute ja sojaliste esindajate tasandil,kaks korda aastas valis- ja kaitseministritening kaitsevagede juhatajate tasandil ningaeg-ajalt tippkohtumiste vormis. Oluliseuuendusena on loodud NATO – VeneNoukogu ettevalmistav komitee, mis tulebkokku vahemalt kaks korda kuus, et valmis-tada ette suursaadikute arutelud ning vaadataule NATO – Vene Noukogu egiidi all toimuvekspertide tegevus.

Too NATO – Vene Noukogus keskendubkoigile pohiaktis maaratletud uhistelehuvivaldkondadele. Koostood suvendataksepaljudes erinevates valdkondades, naguterrorismivastane voitlus, kriiside regulee-rimine, massihavitusrelvade levikutokestamine, relvastuskontrolli- ja vasta-stikuse usalduse loomise meetmed,taktikaline raketitorje, logistika, relvajoudude-vaheline koostoo, kaitsereform ja tsiviilhada-olukorrad. Liikmete vastastikusel nousolekulvoidakse NATO – Vene Noukogu tegevus-kavva lisada uusi koostoovaldkondi.

23

Sojalise koostoo peamine eesmark on tostakoostegutsemisvoimet, sest nuudisaegsedrelvajoud peavad olema voimelised tegutsemamitmerahvuselistes juhtimis- ja vaestruktuuridesning neil tuleb teha koostood kriisireguleerimis-voi rahuoperatsioonidel. NATO – Vene Noukoguraames on elluviimisel mahukas oppuste- javaljaoppeprogramm. Teine valdkond, millelekoostoos keskendutakse, on logistika,sealhulgas varustuse kokkusobivuse testimineja protseduurid niisugustes valdkondades naguohutransport ja ohustankimine. Parast seda, kui2000. aasta augustis uppus Vene tuumaall-veelaev Kursk ja hukkus 118 meremeest, alustatiintensiivsemat koostood merepaaste- ja -otsin-guoperatsioonide valdkonnas. 2003. aastaveebruaris kirjutati alla NATO ja Venemaavahelisele allveelaeva paasteoperatsioonideraamlepingule.

Uhine huvivaldkond on ka kaitsereform.Venemaa ja NATO liikmesriigid vajavad koigi 21.sajandi arvukate ohtudega voitlemiseks relva-joude, mis on piisava suuruse, valjaoppe javarustusega. Kuigi sojavaereformi labiviimiseksei ole olemas mingit kindlat projekti, voibVenemaal kasu olla NATO riikide kogemustest,kellest paljud on oma relvajoudude kohanda-miseks tanapaeva nouetega viinud viimasekumnendi jooksul ellu pohjalikke reforme. Parastajurunnakut 2002. aasta oktoobris on koostooal-gatused kaivitatud kaitsereformi mitmesvaldkonnas, nagu inim- ja finantsressurssidejuhtimine; makromajanduslikud, finants- jasotsiaalkusimused; vaekoosseisude planee-rimine. Laiendatakse ka Vene erusojavaelasteumberopet kasitleva seni eduka uhisprojektitegevust. Projektile pandi alus Moskvas 2002.aasta juulis. Edendamaks uurimistood kaitsere-formi valdkonnas pani NATO Kaitsekolledz

Roomas 2003. aastal valja kaks teadusstipen-diumi Vene teadlastele.

Venemaa ja NATO on alates 1996. aastastteinud koostood, et arendada koostegutsemis-voimet selliste tsiviilhadaolukordade korral nagumaavarinad ja uleujutused, ning koordineeridaloodusonnetuste ennustamist ja nende tagajarjeltekkida voivate kahjude ennetustegevust. JustVenemaa ettepanekul loodi 1998. aastal Euro-Atlandi Katastroofidele Reageerimise Koordinat-sioonikeskus (EADRCC). Tsiviil-sojavaelisisuhteid aitavad arendada mitmesugusedkatastroofiabi alased oppused ja seminarid,milles sageli osalevad ka teiste partnerriikideesindajad. NATO – Vene Noukogu raamespooratakse selles valdkonnas esialgu koigesuuremat tahelepanu koostegutsemisvoimetohustamisele, protseduuridele ning informat-siooni ja kogemuste vahetamisele.

1998. aastal alustatud koostoo Venemaagateaduse ja tehnoloogia valdkonnas keskenduskolmele Venemaad eriti huvitavale valdkonnale:plasmafuusikale, taimebiotehnoloogiale ningloodus- ja toostuskatastroofide prognoosimiseleja arahoidmisele. NATO – Vene Noukoguteaduskomitee raames on omavahelise koostooteravik aga suunatud tsiviilsuunitlusega teaduserakendamisele terrorismi ja uute ohtudevastases voitluses. Seda naiteks lohkeaineteavastamisel voi terrorismi sotsiaalsete japsuhholoogiliste mojude analuusimisel. Tsiviil- jasojavaelisest tegevusest tulenevad keskkonna-kaitseprobleemid on uus koostoovaldkond,millega tegeleb NATO – Vene Noukogu raames2003. aastal moodustatud kaasaegse uhiskonnavaljakutseid analuusiv komitee.

24

Rahuvalve

Rohkem kui seitsme aasta jooksul (kuni omauksuste valjatombamiseni SFORist ja KFORist2003. aasta suvel) osales Venemaa suurimaNATO-valise vaekontingendiga UROmandaadiga NATO juhitavates rahuvalvejou-dudes Balkanil. Vene sodurid tootasid olg olakorval oma kolleegidega NATOst ja partnerrii-kidest, et toetada rahvusvahelise uldsusepingutusi kestva julgeoleku ja stabiilsusesaavutamiseks selles piirkonnas.

Vene rahuvalvajad saabusid Bosniasse jaHertsegoviinasse 1996. aasta jaanuaris,kuuludes pohjasektoris paikneva mitmeriigilisebrigaadi koosseisu ning vastutades suuremaa-ala eest, kus teostati igapaevast patrul-limist ja turvakontrolli, abistati ulesehitustoos jahumanitaarulesannete taitmisel, naiteks aidatipogenikel ja pagulastel koju tagasi poorduda.

Vaatamata poliitilistele eriarvamustele NATO1999. aasta Kosovo ohurunnakute suhtesetendas Venemaa maarava tahtsusega diplo-maatilist rolli Kosovo konflikti lopetamisel.Venemaa uksused, mis saabusid Kosovosse1999. aasta juunis, olid kuni valjaviimiseniKosovo rahutagamisjoudude lahutamatuksosaks. Nende ulesanne oli kindlustada julge-olekut provintsi ida-, pohja- ja lounasektorismitmeriigiliste brigaadide koosseisus,

vastutada koos NATO kontingendiga Pristinalennuvalja kaigushoidmise eest, keskendudesohuliikluse korraldamisele, ning hoolitsedameditsiinirajatiste ja -teenuste eest KosovoPoljel.

NATO ja Venemaa vaheline tihe koostooBalkanimaades on oluliselt kaasa aidanudnendevaheliste suhete parandamisele ningVene ja liitlasriikide sojavaelaste vaheliseusalduse loomisele. Saavutatud vastastikuneusaldus peaks olema kindel alus relvajoudude-vahelise koostoo edasiseks laiendamiseks.Lisaks sellele on NATO – Vene Noukoguskooskolastatud uhiste rahuvalveoperat-sioonide uldkontseptsioon, mille raames toota-takse valja uhised seisukohad, kehtestatakseraamistik konsulteerimiseks, planeerimiseks jaotsuste vastuvotmiseks kriisi kujunemise ajalning kasitletakse uhise valjaoppe ja oppustegaseonduvaid probleeme.

25

Eripartnerlus Ukrainaga > 8

Suhetes Ukrainaga tunnustab NATO korgeltiseseisva, stabiilse ja demokraatliku Ukrainatahtsust ning hindab Ukraina selget kavatsustlulituda veelgi intensiivsemalt Euroopa ja Euro-Atlandi struktuuridesse. Neid seisukohti valjendati1997. aastal solmitud eripartnerlushartas, mis onametlik alus Ukraina konsultatsioonideksNATOga Euro-Atlandi julgeoleku kusimustes ningmillega loodi koostoo koordineerimiseks NATO –Ukraina Komisjon.

NATO ja Ukraina suhted said alguse 1991. aastal,mil Ukraina parast Noukogude Liidu lagunemist jaiseseisvuse saavutamist liitus Pohja-AtlandiKoostoonoukoguga. Ukraina tosisemadpuudlused loimuda Euro-Atlandi ruumigailmnesid 1994. aastal, mil ta esimese riigina Soltu-matute Riikide Uhendusest liitus rahupartner-lusprogrammiga. Sellest ajast peale on Ukrainanaidanud kindlat soovi anda oma panus Euro-At-landi ruumi julgeolekusse ja toetanud NATOt ningtema liitlasi kriisireguleerimis- ja rahuoperatsioo-nidel.

Koostoo edendamiseks avas Ukraina 1997.aastal NATO juures oma esinduse ja samal aastalavati Kiievis NATO info- ja dokumendikeskus, etselgitada uuenenud NATO seisukohti ja NATO –Ukraina partnerluse eeliseid. 1999. aastal loodiKiievis ka NATO kontaktburoo, et toetadaUkrainat kaitsereformide elluviimisel ja rahupart-nerlusprogrammis osalemisel.

Praha tippkohtumisel 2002. aasta novembrisastuti samme NATO ja Ukraina vahelise koostoosuvendamiseks ja laiendamiseks. Seda eeskattNATO – Ukraina partnerluse tegevuskava vastu-votmisega (vt. tapsemalt lk. 27).

Julgeolekualane koostoo

NATO ja Ukraina teevad aktiivselt koostoodjulgeoleku ja stabiilsuse sailitamisel Euro-Atlandipiirkonnas. Balkanil on Ukraina aastaid osalenudjalavaepataljoni, mehhaniseeritud jalavaepa-taljoni ja helikopterieskaadriga NATO juhitavatesrahuvalvejoududes Bosnias ja Hertsegoviinas.Kosovo operatsioonil osales Ukraina helikopte-rieskaadriga ja panustas tosiselt Poola – Ukraina

uhispataljoni formeerimisse. Ukraina kindlastotsusest aidata kaasa rahvusvahelise stabiilsusesaavutamisele annab tunnistust ka ulelennuloaandmine koalitsioonijoududele, kes paiknevadrahvusvahelise julgeolekuabi missiooni (ISAF)koosseisus Afganistanis, mida juhtis algselt moniuksik liitlasriik ning kus NATO vottis sojalisejuhtimise enda kanda 2003. aasta augustis.Ukraina saatis 1800 sojavaelast ka Iraaki mitmeNATO liikmesriigi ja partnerriigi rahuvalvajaistkoosnevasse Poola juhitava mitmerahvuselisevaekontingendi koosseisu. See vagi on tegevrahvusvaheliste stabilisatsioonijoudude uhesvastutuspiirkonnas.

Toetus reformidele

NATO ja ka liitlasriigid uksikult toetavad nou japraktilise abiga Ukraina pingutusi ambitsioonikareformikava elluviimisel, mis seati eesmargiksNATO – Ukraina partnerluse tegevuskavas jasellega seonduvates aastaplaanides. Kuigi tehaon veel palju, on edusammud nahtavad. Seadus-andlikud algatused aitavad panna aluse poliiti-lisele, majandus- ja kaitsereformile, loodud onmitu valitsusstruktuuri, mille ulesandeks onjalgida reformide elluviimist ja koordineerimist.

Koige olulisem prioriteet on kaitsereform, milleelluviimisel Ukraina saab tugineda NATO liikmetekogemustele ja teadmistele. Ukraina praegusedprioriteedid on uue julgeolekukontseptsiooni jasojalise doktriini valjatootamine ning ulatuslikukaitsevoime analuusi lopuleviimine. NATO –Ukraina koostoos keskendutakse demokraatliku jatsiviilkontrolli tugevdamisele relvajoudude ule ningNATO vagedega koostegutsemisvoime tostmisekusimustele. Oluline on abistada Ukrainatnoukogude ajast parandiks saadud suurearvulise,ebaproportsionaalselt suure korgemate sojavae-laste osakaaluga ja halvasti varustatud vaestruk-tuuri umberkujundamisel vaiksemaarvuliseks,kaasaegseks ja efektiivsemaks vaeks, mis vastabUkraina enda julgeolekulistele vajadustele ningsuudab aktiivselt panustada ka Euroopa stabiilsu-sesse ja julgeolekusse.

Kaitsereformi uhistoogrupi loomine holbustabvastastikust konsulteerimist ja praktilist koostood

26

niisugustes kusimustes, nagu kaitse-eelarvekoostamine ja kaitseplaneerimine, sojavaevahendamine ja sojaliste rajatiste umberorientee-rimine tsiviilotstarbeliseks, uleminek ajateeni-jatest koosnevalt sojavaelt vabatahtlikestkoosnevale sojavaele ning tsiviil-sojavaelisedsuhted. Kaitsevae umberkujundamise toeta-miseks aitab NATO aktiivselt kaasa ka korgemateohvitseride valjaoppe korraldamisele. Selleks, eterru saadetud Ukraina sojavaelastel olekskergem tsiviilellu tagasi poorduda, organiseeri-takse umberoppeprogramme. Koos ukrainlas-tega loodud uhine sojaline komitee taiendabkaitsereformi uhistoogrupi tood asjatundjatenouannetega mitmesugustes valdkondades, misaitavad korraldada sojavaelaste koostood NATO– Ukraina sojalise tooplaani raames. PfP usaldus-fondi kaudu toetavad uksikud liitlased demilitari-seerimisprojektide elluviimist, et turvaliselthavitada Ukraina iganenud ja uleliigsetemaamiinide tagavarad.

Koostegutsemisvoime tostmisel tuleb Ukrainalekasuks ka osalemine rahupartnerlusprogrammis.PfP planeerimis- ja aruandlusprotsessi raamesmaaratakse kindlaks kaitseplaneerimisepohinouded ning mitmesugused PfP uritused jasojalised oppused voimaldavad Ukraina sojavae-lastel saada praktilisi kogemusi NATO vagedegakoos tootamisel.

Ulatuslikum koostoo

Ukraina saab otsest praktilist kasu koostoost tsiviil-hadaabi planeerimisel ja katastroofideksvalmistumisel. Peatahelepanu on siiani pooratudsellele, et aidata Ukrainal, kelle laanealadelesineb tihti suuri uleujutusi, niisugusteks hada-olukordadeks paremini valmistuda ja nendetagajargedega paremini toime tulla. PfP oppused,sealhulgas need, mis korraldati 2000. aastaseptembris Ukraina Taga-Karpaatia piirkonnas,aitavad kontrollida katastroofiabi protseduure.NATO liikmesriigid ja teised partnerid on Ukrainatabistanud ka parast suuri uleujutusi 1995., 1998.ja 2001. aastal.

Teadusalane koostoo Ukrainaga sai alguse 1991.aastal. Sellest ajast alates on Ukraina osaluse

aktiivsus NATO teadusprogrammides mahajaanud ainult Venemaast. Koostoo onhoogsamaks muutunud teadus- ja keskkon-naalase koostoo uhistoogrupi juhtimisel. Lisakssellele, et NATO teadusprogrammi uutesuundade kohaselt kasutatakse teadust terro-rismi ja teiste uute ohtude eest kaitsmiseks,kuuluvad Ukraina teadus- ja tehnoloogiaalasekoostoo prioriteetide hulka praegu infotehno-loogia, rakubioloogia ja biotehnoloogia, uuedmaterjalid ja loodusvarade ratsionaalnekasutamine.

NATO – Ukraina partnerlusetegevuskava

NATO-Ukraina partnerluse tegevuskavaaluseks on 2002. aastal solmitud vastasti-kuste suhete harta. Harta loob strateegiliseraamistiku tihedateks konsultatsioonidekspoliitilistes, majandus- ja kaitsekusimustesning sedastab Ukraina strateegilisedeesmargid ja prioriteedid taielikuks integreeru-miseks Euro-Atlandi julgeolekustruktuu-ridega. Hartas nahakse ette NATO ja Ukrainakooskolastatud pohimotted ja eesmargidpaljudes kusimustes, sealhulgas poliitika jamajandus, info, julgeolek, kaitse ja sojandus,infokaitse ja -turve ning oigusasjad.

NATO liikmed toetavad Ukraina reforme abi janouga. Reformide elluviimise koorem lasubsiiski peaasjalikult Ukraina olul. Ukrainatinnustatakse reformiprotsessi jouliselt edasiviima, et tugevdada demokraatiat, oigusriiki,inimoiguste austamist ja turumajandust.Kaitse- ja julgeolekuvaldkonna pohjalikumberkujundamine nouab eriti suurttahelepanu.

Tegevuskavas pustitatud eesmarkide elluvii-misel on abiks Ukraina-poolseid meetmeid jaka NATO ja Ukraina uhiseid samme holmavadaastaplaanid. Kaks korda aastas toimuvadkohtumised, kus hinnatakse edasiminekut jaigal aastal koostatakse eduaruanne.

27

Dialoog Vahemeremaadega > 9

Mitu NATO Louna-Euroopa liikmesriiki asubVahemere aares, mistottu Vahemere piirkonnastabiilsus ja julgeolek on alliansi jaoks aarmiseltolulised. Oigupoolest on terve Euroopa julgeolektihedalt seotud Vahemere piirkonna julgeoleku jastabiilsusega.

Seetottu kaivitas NATO 1995. aastal dialoogikuue Vahemere lounaosa riigiga – Egiptuse,Iisraeli, Jordaania, Mauritaania, Maroko jaTuneesiaga. 2000. aasta veebruaris liitusdialoogiga Alzeeria. Vahemere dialoogi kuialliansi koostoopohise julgeolekukasitluselahutamatu osa eesmark on aidata kaasapiirkonna julgeoleku ja stabiilsuse suurenda-misele, parandada vastastikust moistmist ningkorrigeerida dialoogis osalevates riikides NATOkohta levinud valearusaamu. Dialoog taiendabteisi seonduvaid rahvusvahelisi ettevotmisi,nagu tegevus Euroopa Liidu ning EuroopaJulgeoleku- ja Koostooorganisatsiooni raames.

Poliitiline dialoog ja praktiline koostoo

Dialoog on moeldud osalevate riikide poliitilis-teks konelusteks ja praktiliseks koostooks. KoigilVahemere piirkonna partnerriikidel on voimalikpidada NATOga diskussiooni ja arendadauhistegevust uhesugustel kindlaksmaaratudalustel, kuid soltuvalt riikide soovidest on osaluseintensiivsus erinev.

Poliitiline dialoog koosneb regulaarsetestkahepoolsetest poliitilistest kohtumistestsuursaadikute tasandil. Nii avaneb voimalusvahetada arvamusi paljude Vahemere piirkonna

julgeolekut puudutavate kusimuste ning dialoogiedasise arendamise kohta. Toimuvad ka Pohja-Atlandi Noukogu mitmepoolsed kohtumisedseitsme dialoogis osaleva riigiga, et hoida neidkursis NATO tegevusega ja vahetada motteidaktuaalsetel teemadel. Niisugused kohtumisedtoimuvad tavaliselt parast NATO ministritekohtumisi ja tippkohtumisi voi erakorralistelasjaoludel. Naiteks toimus kohtumine Vahemerepartneritega 2001. aasta 23. oktoobril, et arutadaNATO reaktsiooni 11. septembri terrorirunna-kutele.

Praktiline koostoo toimub iga-aastase tooplaanialusel. Selle raames kutsutakse ka Vahemeredialoogi riikide ametnikke kursustele NATOKoolis Saksamaal Oberammergaus ja NATOKaitsekolledzis Itaalias Roomas. Konealustelkursustel kasitletakse rahuvalve- ja relvastus-kontrollikusimusi, voitlust massihavitusrelvadeleviku vastu, keskkonnakaitset, tsiviil-sojavaelistkoostood tsiviilhadaolukordades ning julgeole-kualast koostood Euroopas.

Koostoo raames toimuvad ka Vahemere dialoogiriikide arvamusliidrite, teadlaste, ajakirjanike japarlamendiliikmete visiidid NATO peakorterisse.NATO teadusprogrammi kaudu edendab dialoogka teadusalast koostood. Alates 2000. aastaston NATO rahastatud teadusuritustel osalenudule 800 teadlase Vahemere dialoogi riikidest.

Tooplaani sojalise osa operatiivsemalt kuljelt onVahemere dialoogi riikide ametnikel voimalusosaleda vaatlejatena PfP oppustel, votta osastrateegiliste vaejuhatuste korraldatud semina-

28

ridest ja opikodadest ning kulastada NATOsojalisi staape. NATO Vahemerel paiknevadalalised merevaeuksused kulastavad omakordadialoogis osalevate riikide sadamaid. 2002. aastalosales 300 Vahemere dialoogi riikide ametnikkurohkem kui viiekumnel NATO pakutava sojaliseprogrammi raames toimunud uritusel.

Kolm NATO Vahemere partnerit – Egiptus,Jordaania ja Maroko – osalesid varem NATOjuhitavates rahuvalvemissioonides Balkanil. 2002.aasta maikuus olid SFORi ja KFORi uksustesseteenima jaanud veel ainult Maroko sodurid.

Arenev protsess

Vahemere dialoog areneb nii oma sisu kui kaosaluse aktiivsuse mottes. Seesugune paind-likkus voimaldab edasi arendada dialoogi sisulistpoolt ja aja jooksul suurendada dialoogisosalevate partnerriikide arvu. Aastate jooksul onpoliitilised diskussioonid muutunud sageda-semaks ja intensiivsemaks. Alates dialoogi kaivi-tumisest on markimisvaarselt avardunud sellepraktiline kulg, holmates nuudseks suuremat osauritustest, milles osalevad teised partnerriigid.

Vahemere koostooruhma loomisega 1997.aastal omandas dialoog uue dunaamilisemasuuna. Nuud on sellest saanud foorum, kusNATO liikmesmaad ja dialoogis osalevad riigidsaavad vahetada arvamusi Vahemere piirkonnajulgeolekusituatsiooni ja dialoogi edasiaren-damise kohta. 1999. aasta NATO tippkohtumiselWashingtonis astuti uusi samme dialoogi polii-tilise ja praktilise kulje tohustamiseks, suuren-

dades voimalusi koostoo tugevdamiseks nendesvaldkondades, kus NATO osalemine voib tuualisakasu, eeskatt sojalises valdkonnas, aga kateistes valdkondades, mille vastu dialoogi riigidon huvi ilmutanud.

Parast 11. septembrit on dialoogis osalevadriigid nii uksikult kui ka koos sagedaminikohtunud konsulteerimiseks Pohja-AtlandiNoukoguga. 2002. aasta NATO tippkohtumiselPrahas kuulutati valja dialoogi taiendamine.Alliansi juhid kooskolastasid abinoude paketidialoogi poliitilise ja praktilise kulje edasiarenda-miseks, seades suhete tugevdamise ja suven-damise alliansi prioriteediks.

Konealuste abinoude hulgas on konsultatsioo-niprotsessi muutmine regulaarsemaks jaefektiivsemaks, konkreetsete urituste kindlaks-maaramine ja individuaalne laheneminekoostoole. Lisaks koostoo suvendamiseleolemasolevates valdkondades pakuti valja kauusi koostoovaldkondi. Viimaste hulgas onspetsiaalselt valitud uritused, et tosta dialoogisosalevate riikide suutlikkust panustada neisseNATO juhitavatesse kriisioperatsioonidesse, misei kuulu artikli 5 alla. Nende valdkondade hulgason ka kaitsereform ja kaitseokonoomika, konsul-tatsioonid terrorismi ja riigipiiride turvalisuseteemal, suuronnetuste likvideerimise juhtimine.Need abinoud aitavad umber kujundada NATOja dialoogis osalevate riikide suhete iseloomu.Uuritakse ka voimalusi luua Vahemere dialoogileambitsioonikam ja avaram raamistik, mis esita-takse aruteluks NATO jargmisel tippkohtumiselIstanbulis 2004. aastal.

29

Rahuvalve ja kriiside reguleerimine > 10

NATO umberkujundamise uks olulisemaidaspekte on otsus hakata korraldama kriisiregu-leerimis- ja rahuoperatsioone Euro-Atlandipiirkonnas ja kaugemal. Balkanil, kus NATOsekkus sundmustesse esmakordselt 1995.aastal, seadsid ebastabiilsus ja konfliktidotsesesse ohtu tema liikmete julgeolekuhuvidning ka rahu ja stabiilsuse terves Euroopas.Alliansi hiljutine otsus asuda rahu valvamaAfganistanis naitas tema valmisolekut vottajulgeolekualaseid valjakutseid vastu kavaljaspool traditsioonilist vastutusala.

NATO osalemiseks niisugustes operatsioonideson vaja tihedamaid kontakte ja koostood teisteorganisatsioonidega ning nende NATOssemittekuuluvate riikidega, kes annavad NATOvagede koosseisu oma uksusi. See on hea naidetanapaevasest julgeolekualasest koostoost,milles koige olulisemad on tihedad praktilisedsuhted rahvusvaheliste ja valitsusvaliste organi-satsioonidega ning NATOsse mittekuuluvateriikidega nagu rahupartnerlusprogrammisosalevad riigid.

Bosnia ja Hertsegoviina

Parast seda, kui NATO oli aastatel 1992–1995toetanud URO joupingutusi soja lopetamiseksBosnias (vt. ka 4. ptk.), paigutas ta kuus paevaparast Daytoni rahulepingu allkirjastamist 14.detsembril 1995 Bosniasse ja HertsegoviinasseURO mandaadiga mitmerahvuselised rahutaga-misjoud (IFOR), et joustada rahulepingusojalised klauslid. NATO ulesanne oli tagadasojategevuse lopetamine, lahutada uksteisestsojast lohestatud maal asjatekkinud riiklikeuksuste, Bosnia ja Hertsegoviina Foderatsioonining Republika Srpska relvajoud ning tagastadasoja jooksul allutatud territooriumid. IFOR taitisoma ulesande aasta jooksul ning 1996. aastadetsembris asusid tema asemele vaiksemaarvu-lised stabiliseerimisjoud (SFOR).

SFORi ulesanne on ara hoida sojategevusetaasalustamine ning luua rahuprotsessi edenda-miseks soodne kliima, kuid lisaks sellele holmabtema laiendatud missioon ka toetust nendeletsiviilametkondadele, kes on seotud rahvusva-helise uldsuse pingutustega kestva rahusaavutamiseks riigis. Rahuvalvajad abistavadpogenikke ja pagulasi koju tagasi poordumiselning aitavad kaasa Bosnia relvajoudude reformi-misele. SFOR tegeleb aktiivselt ka sojakurite-gudes suudistatavate isikute tabamisega jauleandmisega Haagis asuvale EndiseJugoslaavia Sojakuritegude RahvusvaheliseleTribunalile.

Julgeolekusituatsiooni paranedes on pidevaltvahendatud kohalviibivate sojavaelaste arvu.2004. aasta kevade seisuga koosneb SFORumbes 7000 sojavaelasest, mis on oluliseltvahem kui IFORi koosseisu kuulunud 60 000sojavaelast, andes tunnistust Bosnia ja Hertse-goviina edusammudest iseseisval rahu hoidmisel.Arutamisel on SFORi tulevane suurus ja struktuurning muu hulgas ka operatsiooni lopetamisevoimalus 2004. aasta lopus, mil tuleb kone allaselle uleandmine Euroopa Liidu juhitavatelevagedele, ehkki NATO kohalolek riigis sailib.

Kosovo

1998. aastal sundis konflikti puhkeminepeamiselt etniliste albaanlastega asustatudJugoslaavia Kosovo provintsis oma kodudestpogenema rohkem kui 300 000 inimest. Belgradeiras korduvaid rahvusvahelisi noudmisi Serbiavaed valja viia ja hakata tegema koostoodvagivalla lopetamiseks ning pogenike kojuluba-miseks. Kui NATO ahvardas 1998. aastaoktoobris ohurunnakutega, soostus Jugoslaaviapresident Slobodan Milosevic jarele andma jaohurunnakud jaid ara. Euroopa Julgeoleku- jaKoostooorganisatsioon (OSCE) saatis riiki omavaatlejad, NATO asus kontrollima piirkonnaohuruumi ning paigutas endisesse JugoslaaviaMakedoonia Vabariiki* sojalise eriulesandelise

30

uksuse, mis oli valmis OSCE vaatlejaidevakueerima, kui konflikti taaspuhkemine nadohtu seab.

Vagivald lahvatas taas 1999. aasta alguses.Serbia vagede operatsioonid muutusidjoulisemaks. Intensiivsed ja kooskolastatudrahvusvahelised diplomaatilised pingutusedkonflikti lahendamiseks nurjusid ning martsislahkusid riigist OSCE vaatlejad. Paar paevaparast OSCE missiooni lahkumist alustasidliitlased viimase abinouna ohurunnakuidsihtmarkide vastu Jugoslaavia FoderaalsesVabariigis. Parast 78 paeva kestnud ohurun-nakuid laks lopuks korda sundida Milosevicireziimi repressioone lopetama ja rahvusvaheliseuldsuse noudmistele jarele andma. NATO oliuksmeelne, seades eesmargiks uksnes reziimija sojaliste sihtmarkide rundamise ning tsiviiloh-vrite arvu viimise miinimumini. Samal ajal aitasidliitlasvaed leevendada pogenikekriisi naaber-riigis Albaanias ja endises JugoslaaviaMakedoonia Vabariigis*, kus pogenikest etnilistealbaanlaste arv kuundis vastavalt 445 000 ja330 000ni. Lisaks oli Kosovos endas arvatavastiligi 400 000 pagulast.

Parast sojalis-tehnilise lepingu solmimist NATOja Jugoslaavia vaejuhtide vahel paigutatiprovintsi URO mandaadiga NATO juhitavadKosovo rahutagamisvaed (KFOR). KFORiulesanne oli ara hoida vaenutegevuse taaspuh-kemine, luua turvaline keskkond, demilitarisee-rida Kosovo Vabastusarmee ning toetadarahvusvahelist humanitaarabialast tegevust jaURO ajutise administratsiooni tood Kosovos.

KFORi esialgne taiskoosseis oli 43 000sojavaelast. Koosseisu jark-jargulise vahenda-

misega on see arv rohkem kui poole vorrakahanenud. 2003. aasta juuni seisuga kuulusKFORi sojavaelasi enamikust NATO liikmesrii-kidest, 15 partnerriigist ja veel kolmest riigist –Argentiinast, Marokost ja Uus-Meremaalt.

Parast seda, kui Kosovo Vabastusarmeekohustus laiali minema, on KFOR kokkukogunud ja havitanud suure arvu vaikerelvi jaaidanud luua Kosovo Kaitsekorpust – UROajutise administratsiooni ja KFORi igapaevasejarelevalve all tegutsevat kohapealset tsiviilha-daolukordade uksust. KFORis teenivad sojavae-lased patrullivad ka Kosovo piiril, mehitavadpiiriuletuspunkte ja valvavad tahtsamaid linnu.Suur hulk sojavaelasi on hoivatud provintsitagasi poordunud Serbia elanike kaitsmisega.

Tihedas koostoos URO ajutise administrat-siooniga aitab KFOR ules ehitada turvalistkeskkonda, kus koik kodanikud, olenematanende rahvusest, voivad rahus elada ning kusrahvusvahelise abiga saab ergutadademokraatia arengut. See kujuneb raskeks japikaajaliseks ulesandeks. Kuid ulesehitustookaib ja kohalike elanike jaoks on turvalisus janormaalne elu nuudseks teataval maaraltaastunud.

Louna-Serbia

2001. aasta alguses koostasid NATO, EuroopaLiit ja OSCE uhise strateegia konflikti valti-miseks, et aidata saavutada rahumeelsetlahendust Louna-Serbia relvastatud konfliktile,mis ohustas regiooni stabiilsust. Rahutusedpuhkesid 2000. aasta lopus Presevo orus, kusarvukas Albaania kogukond elas Serbiaulemvoimu all ilma piisavate poliitiliste ja

31

sotsiaalsete oigusteta. Kergerelvastuses etnilis-test albaanlastest voitlejad korraldasid miturunnakut Serbia julgeolekujoudude vastumaapealses turvatsoonis – viie kilomeetri laiusespuhvertsoonis piki Kosovo sisepiiri Serbiaga, misjai valjapoole Jugoslaavia armee tegevuspiir-konda ja oli vastavalt NATO ja Jugoslaaviaarmee vahelisele sojalis-tehnilisele lepinguleNATO juhitavate Kosovo vagede jarelevalve all.

Kiiresti laienev konflikt oli tosiseks ohuks julge-olekule ja sellel oleksid olnud otsesed tagajarjedKosovo jaoks. Konfliktile oli vaja poliitilistlahendust, et kindlustada suuremad oigusedLouna-Serbia etnilistele albaanlastele ningsailitada Jugoslaavia Foderaalse Vabariigi terri-toriaalne terviklikkus ja suveraansus.

2001. aasta kevadel Belgradis toimunud NATOja Jugoslaavia uue valitsuse vahelise korgetase-meliste kohtumiste tulemusena noustus NATOmaapealset turvatsooni jark-jargult vahendama,et Jugoslaavia armee saaks taastada kontrollipiirkonna ule. Vastutasuks nouti Belgradivalitsuselt moningate usaldust tostvatemeetmete rakendamist, tanu millele etnilistestalbaanlastest voitlejad soostusid viimaksmaikuus relvi maha panema. NATO esindus,kellega koos tootas ka Euroopa Liidu esindaja,

aitas pidada labiraakimisi relvarahu solmimiseksja seada sisse otsesed teabevahetuskanalidSerbia voimude ja etniliste albaanlaste relva-ruhmituste vahel.

Uhtlasi kooskolastati ulatuslikud meetmedetniliste albaanlaste kiireks integreerimiseksregiooni poliitilistesse ja haldusstruktuuridessening abinoud pogenike tagasipoordumise lihtsus-tamiseks. Rahvusvahelised organisatsioonidjalgisid ja toetasid nimetatud meetmete raken-damist. OSCE kaivitas programmi mitmerahvu-seliste politseijoudude valjaoppeks, etrakendada neid peamiselt albaanlastest elanik-konnaga ja varem massuliste kontrolli all olnudkulades. OSCE aitas ka korraldada 2002. aastaaugustis toimunud kohalikke valimisi, et kindlus-tada etniliste ruhmade oiglasem ja vordsemesindatus.

Endine Jugoslaavia MakedooniaVabariik*

Valitsuse palvel asusid NATO vaed alates 2001.aastast taitma selgelt piiritletud kriisireguleerimis-ulesandeid endises Jugoslaavia MakedooniaVabariigis.* Sisemised rahutused puhkesid2001. aasta kevadel, kui etniliste albaanlasterelvastatud ruhmitused voimudele vastu

32

hakkasid. NATO moistis relvastatud runnakudhukka ja intensiivistas kontrolli Kosovo piiril,ohutades samas valitsust etniliste albaanlastekaebuste rahuldamiseks tegema pohiseadus-likke muudatusi. Keskne roll oli sealjuures NATOpeasekretaril.

Vastuseks ametlikule palvele noustus NATOjuunis andma sojalist abi etniliste albaanlasteniinimetatud Rahvusliku Vabastusarmee demili-tariseerimiseks tingimusel, et joustub relvarahuja lepitakse kokku rahuplaanis. Augustiks valmisraamleping, mis avas NATOle tee 3500sojavaelase saatmiseks riiki 30-paevaselemissioonile, et desarmeerida etniliste albaan-laste relvastatud ruhmitused.

Septembri lopus paluti NATOl nimetatudmissiooni jatkuna jatta riiki vaikesearvulisedrelvajoud, et aidata kaitsta Euroopa Liidu jaOSCE vaatlejaid, kes jalgisid raamlepingutaitmist. Selles operatsioonis osalemisekspaigutati kohale umbes 700 NATO sojavaelast,kes uhinesid juba riigis paikneva vaikese NATOvaekontingendiga, kelle ulesanne oli tagadaKFORi sideliinide ja logistika toimimine.Konealune NATO operatsioon lopetati 2003.aasta martsis, kui missiooni juhtimise vottis uleEuroopa Liit. See sai teoks tanu Euroopa Liidu jaNATO vahelistele lepingutele, millega muutusvoimalikuks NATO sojaliste vahendite ja voime-kuste kasutamine Euroopa Liidu juhitavatesoperatsioonides (vt. 2. ptk.). Olukorra edukasstabiliseerimine lubas Euroopa Liidu juhitudsojalise operatsiooni 15. detsembril 2003lopetada ja asendada see Euroopa Liidu polit-seioperatsiooniga.

Afganistan

2003. aasta augustis vottis NATO ule ISAF IVoperatsiooni juhtimise Afganistanis, et aidataAfganistani uleminekuvalitsusel luua Kabuli jaselle umbruse elanike jaoks turvalist elukesk-konda. Afganistan puuab toibuda kaks aasta-kummet valdanud kodusojast ja hiljutisestterroristidele varjupaika andnud Talibanidestruktiivsest valitsemisajast.

ISAFi naol on tegemist URO mandaadigarahvusvaheliste relvajoududega, mis moodustati2001. aasta lopus. Esimest missiooni juhtisUhendkuningriik ja selles osalesid ka teiste,enamikus NATO liikmesriikide uksused. ISAF IIjuhtis Turgi ning ISAF III uhiselt Saksamaa jaHolland. Esialgse mandaadi kohaselt piirdusidISAFi operatsioonid Kabuli ja selle umbrusega,kuid 2003. aasta oktoobris lubati URO julgeole-kunoukogu resolutsiooniga laiendada operat-sioonipiirkonda Kabulist kaugemale.

NATO on andnud nousoleku oma missiooniAfganistanis veelgi laiendada, tehes sedaeeskatt uksuste ajutise paigutamisega valja-poole Kabuli ning vottes enda peale regioonistabiliseerimisel abiks olevate regionaalseteulesehitusuksuste (Provincial ReconstructionTeams) sojalise juhtimise. Esialgu toetatakseSaksamaa juhitavat ulesehitusuksust Kunduzis,kuid ISAF laiendab aja jooksul oma tegevust jahakkab toetama ka teisi ulesehitusuksusi.Rahvusvahelistel organisatsioonidel, kesaitavad afgaanidel oma riiki taas ules ehitada,seisab Afganistanis ees paljude tosisteprobleemide lahendamine. NATO on lubanudjaada Afganistani nii kauaks, kui teda sealvajatakse. NATO tegevuse korraldamiseksAfganistanis tuleb NATO jargmise tippkohtumiseajaks Istanbulis 2004. aastal valja tootada laia-ulatuslik strateegia. Seda tuleb teha tihedateskonsultatsioonides teiste rahvusvahelisteorganisatsioonidega ja Afganistani ulemineku-valitsusega.

33

Valmisolek tsiviilhadaolukordadeks > 11

Koik riigid peavad kindlustama riiklikul tasandil,et on olemas plaanid toimetulekuks mitmesu-guste hadaolukordadega, sealhulgaskemikaalide voi murkainete leketega seotudonnetused, varingud, uleujutused ja maava-rinad, terrorirunnakute tagajargedekorvaldamine. Onnetused, olgu need siisinimeste pohjustatud voi looduslikud, ei tunneriigipiire, mistottu rahvusvahelisel tasandilkoostoo ja planeerimine on moodapaasmatu.

NATO liikmesriigid on juba aastaid teinudomavahelist koostood tsiviilhadaabi planee-rimise valdkonnas. Viimasel ajal on sedakoostood laiendatud ja kaasatud ka partnerriigid.Suuri edusamme on tehtud ressursside organi-seerimisel tsiviilhadaolukordadega toimetu-lekuks Euro-Atlandi ruumis.

Koordineerimine NATO raames

Tohusaks tegutsemiseks katastroofide korralon vaja koordineerida transpordivahendite,meditsiinivarude, sidevahendite, katastroofiabistruktuuride ja muude tsiviilressurssidekusimusi. NATOl on tahtis roll planeerimisekooskolastamisel oma liikmesriikide vahel. Takindlustab vajadusel plaanide toimimise ja neisplaanides ette nahtud ressursside kattesaa-davuse.

NATO tsiviilhadaabi planeerimise mehhanismholmab mitmeid tehnilisi noukogusid jakomiteesid, mis tootavad korgema tsiviilhadaabiplaneerimise komitee uldise juhtimise all.Nendes instantsides kohtuvad regulaarseltasjatundjad liikmesriikide valitsustest, toostuset-tevotetest ja relvajoududest, et koordineeridaplaneerimist, mis on seotud Euroopa vee- jamaanteetranspordiga, ookeanilaevandusega,tsiviillennundusega, toiduainetoostuse japollumajandusega, toostustoodangu ja-varudega, posti ja telekommunikatsioonidega,meditsiiniliste kusimustega, tsiviilkaitsega, nafta-tootmise ja -varudega.

Ulatuslikum koostoo

Nuud on NATO kogemused ja teadmised tsiviil-hadaabi planeerimisel muutunud laiemalt katte-saadavaks ja samal ajal taienevad need teisteEuro-Atlandi Partnerlusnoukogus osalevateriikide teadmiste ja vahendite kaasabil. NATOpartnerriigid osalevad jarjest aktiivsemaltkonkreetsetes koostoovormides planeerimis-noukogude ja -komiteede raames. 1998. aastalloodi Euro-Atlandi Katastroofidele ReageerimiseKoordinatsioonikeskus (EADRCC). (vt.tapsemalt lk. 35).

Tsiviilhadaabi planeerimine on olulisel kohal kauldistes koostooprogrammides partnerriikideganing on praegu rahupartnerlusprogrammiraames toimuva tegevuse koige ulatuslikummittesojaline komponent. Nimetatud tegevusholmab seminare, opikodasid, oppusi ja valjaop-pekursusi kohalike ja regionaalsete omava-litsuste ning keskvalitsuste eri tasanditetsiviilametnikele ja sojavaelastele. Olulisedosalejad on ka teised rahvusvahelised organisat-sioonid, nagu URO humanitaarabi juhtimistee-nistus ja URO pagulaste ulemkomissar,Rahvusvaheline Aatomienergiaagentuur jaEuroopa Liit, samuti valitsusvalised abiorgani-satsioonid.

2001. aasta 11. septembri sundmused naitasidselgelt, kui vajalik on teha koostood valmistu-

34

misel voimalikeks tsiviilelanikkonna vastas-teks terrorirunnakuteks, milleks voidaksekasutada keemia-, bioloogilisi, radioloogilisivoi tuumarelvi. 2002. aasta novembristoimunud NATO Praha tippkohtumisel avaldatipartnerluse terrorismivastane tegevuskava,milles soovitatakse jagada asjakohast infor-matsiooni ja osaleda tsiviilhadaabi planeeri-misel, et hinnata riske ning vahendadatsiviilelanike haavatavust terrorismi ja massi-havitusrelvade tottu. NATO ja tema partner-

riigid tegelevad selliste riiklike vahenditearvelevotmisega, mida saaks niisugusterunnakute korral kasutada. Lisaks on heakskiidetud tsiviilhadaabi planeerimisetegevuskava, mille eesmark on aidata riigivoi-mudel parandada oma tsiviilstruktuuride valmis-olekut voimalikeks terrorirunnakuteks, milleskasutatakse massihavitusrelvi. Alustatud on kadiskussioone selle ule, mis roll ja millisedvahendid peaksid olema NATOl ja EuroopaLiidul tsiviilhadaabi planeerimise valdkonnas.

Euro-Atlandi katastroofiabi struktuur

Tingituna vajadusest paremini koordineeritudtegevuse jarele Euro-Atlandi ruumis asetleidvate katastroofide korral, loodi 1999. aastajuunis Venemaa ettepanekul NATO peakorterijuures Euro-Atlandi Katastroofidele Reagee-rimise Koordinatsioonikeskus. Keskus oninfovahetuskanal ning koordineerib NATOliikmesriikide ja partnerriikide vahelist tegevustonnetuste korral Euro-Atlandi piirkonnas.Keskus korraldab ka suuremaid tsiviilhadaabi-oppusi, kus harjutatakse tegutsemist imitee-ritud katastroofiolukordades, mille onpohjustanud inimtegevus voi loodusonne-tused.

Keskus aitas Kosovo pogenikekriisi ajalkorraldada humanitaarabioperatsioone ja onteinud hindamatut tood tegevuse koordineeri-misel suurte uleujutuste tagajargede korvalda-misel Ukrainas, Rumeenias, Ungaris,Albaanias ja Tsehhi Vabariigis; Turgimaavarina ajal 1999. aastal; metsatulekahjudekorral endises Jugoslaavia Makedoonia

Vabariigis* ja Portugalis; ekstreemsete ilmasti-kutingimuste korral Ukrainas ja Moldovas.

Keskus teeb tihedat koostood nende UROametkondadega, millel on juhtiv osa tegevusekorraldamisel rahvusvaheliste katastroofidekorral: URO humanitaarabi juhtimisteenis-tusega ja URO pogenike ulemkomissariga.

Riikidel soovitatakse valja tootada kahe- jamitmepoolsed kokkulepped niisugustekusimuste lahendamiseks, nagu viisaees-kirjad, piiriuletuskokkulepped, labisoidukord,tollivormistus ja isikkoosseisu juriidilinestaatus. Nende meetmete rakendamine aitabara hoida burokraatlikke viivitusi abivahenditeja -meeskondade toimetamisel onnetuspiir-konda.

Kokkuleppele on joutud ka Euro-Atlandihadaabiuksuse loomises, mis pannakse kokkuvajaduse tekkides ja toimetatakse katastroofi-piirkonda.

35

Teadus- ja keskkonnaalane koostoo > 12

Uhist huvi pakkuvate probleemide arutamisekstulevad teadlased ja eksperdid regulaarseltkokku kahe erineva NATO programmi raames –need on NATO teaduskomitee tsiviilotstarbelineteadusprogramm ja tanapaeva uhiskonnajulgeolekuriskide komitee (Committee on theChallenges of Modern Society - CCMS)keskkonna- ja uhiskonnaprogramm. Koostoo,mis on teadlaste hulgas tava ja uhtlasi teaduslikeedusammude eeldus, on loonud suhtlusvorgus-tikke, mis taidavad ka poliitilist eesmarki, aidatesparandada vastastikust moistmist ja usaldust erikultuuridest ja erinevate traditsioonidegakogukondade vahel.

Juba enam kui 45 aastat kestnud teadusprog-ramm orienteeriti hiljaaegu umber ja keskendubnuud eranditult esmatahtsatele uurimis-teemadele terrorismi ja teiste julgeolekuohtudevastu voitlemise valdkonnas. Kooskolas alliansialgatustega uute ohtude vastu astumiseks toeta-takse NATO tsiviilotstarbelise teadusprogrammiraames nuud peamiselt koostood nendessevaldkondadesse kuuluvatel teemadel. Selleelulise muudatuse kajastamiseks nimetatiprogramm umber ja kannab nuud nime“Julgeolek teaduse kaudu”.

Nuudisuhiskonna probleemide komitee tegelebkeskkonna- ja uhiskonnaprobleemidega,

koondades eri riikide ametkondi koostoole neidvaldkondi kasitlevates katseuurimustes. Hiljutimaaratles komitee terve rea julgeolekuga seotudpohieesmarke, millest tulevases toos lahtutakse.Uhist huvi pakkuvate probleemide kasitlemisegaaitab programm uhtlasi tohustada NATOliikmes- ja partnerriikide vahelist koostood.

Lisaks tahtsamate koostoourituste edenda-misele NATO liikmes- ja partnerriikidest paritteadlaste ja ekspertide osavotul, soodustavadmolema komitee algatused koostoomahu suure-nemist Venemaa, Ukraina ja Vahemeredialoogis osalevate riikide teadus- ja keskkonna-kaitseringkondadega.

Teadus julgeoleku, stabiilsuse jasolidaarsuse nimel

NATO teadusprogrammi juured ulatuvad 1950.aastatesse, mil teaduse ja tehnika edusammepeeti Atlandi piirkonna julgeoleku jaoks vagaoluliseks. Seetottu kaivitati programm teadus-alase koostoo edendamiseks ja jargneva 40aasta jooksul toetati teadlastevahelist koostoodNATO liikmesriikides, seades korged noudedteaduslikele saavutustele.

Alates 1990. aastate algusest, parast kulma sojaloppu, laiendati programmi jark-jargult NATOsse

36

mittekuuluvatele riikidele, kuni see 1999. aastaltaielikult umber orienteeriti. Programmi kauduhakati toetama NATO riikide ja partnerriikidening Vahemere dialoogis osalevate riikideteadlaste vahelist koostood. Sellest alates ontahelepanu keskmes vaga selgelt progressi jarahu edendamine, milleks luuakse side nendevarem lahutatud uhiskondade teadlaste vahel.

Parast terrorismiohu ja teiste moodsa maailmajulgeolekut ahvardavate ohtude esilekerkimisttehti 2004. aastal programmis jarjekordnepohjalik muudatus. Tulevikus toetatakseprogrammi kaudu teadlastevahelist koostoodainult esmatahtsatel uurimisteemadel kahesvaldkonnas: “Kaitse terrorismi vastu” ja “Voitlusteiste julgeolekut ahvardavate ohtudega”.

Uue programmi “Julgeolek teaduse kaudu”eesmark on aidata tugevdada julgeolekut, sta-biilsust ja rahvastevahelist solidaarsust rakendadesteadus probleemide lahendamise teenistusse.Selle eesmargi saavutamiseks kasutatavadvahendid on koostoo, sidemetevorkude loomineja suutlikkuse tostmine. NATO riikide, partnerrii-kide ja Vahemere dialoogi riikide teadlastelepakutakse mitmesuguseid stipendiume koostootegemiseks esmatahtsatel uurimisteemadel.Toetusi eraldatakse ka partnerriikide abista-miseks arvutivorgu baasinfrastruktuuri rajamisel.

Virtuaalne Siidikiirtee

Suurim ja ambitsioonikaim projekt, midaNATO teadusprogramm toetab, kaivitati2001. aasta oktoobris. Virtuaalse Siidimagist-raali nimeline projekt – vihje Kaug-IdaEuroopaga uhendanud Suurele Siiditeele,mis edendas kaubavahetust ning teadmisteja ideede levikut – on voimaldanudarvutivorgu ja interneti-uhenduse Louna-Kaukaasia ja Kesk-Aasia kaheksa riigiakadeemilistele ja teadusringkondadele.

Armeenia, Aserbaidzaan, Gruusia,Kasahstan, Kirgiisi Vabariik, Tadzikistan,Turkmenistan ja Usbekistan paiknevadEuroopa interneti-ala aarealal, kuid omaarengutaseme tottu ei saa nad endale lahitu-levikus voimaldada kiudoptilist uhendust.

Tanu konealusele NATO projektile uhendabmoodne satelliittehnoloogia projektisosalevate riikide teadus- ja akadeemilisiringkondi nuud uhise satelliitantenni kauduinternetiga. NATO abirahaga on finantsee-ritud satelliitantenni ribalaius ja uheksa satel-liiditaldriku paigaldamine. Kaheksa vaikesttaldrikut on konealustes riikides uhendatudsuure satelliittaldrikuga SaksamaalHamburgis, mis taidab Euroopa jaoturi funkt-siooni. Ulejaanud kaassponsorid panustavadmateriaalsete abipakettidega.

2003. aastal otsustati Virtuaalse Siidimagist-raali vorgustikku laiendada Afganistanini.Selleks kavatsetakse Kabuli paigaldadamaapealne satelliitjaam.

37

Tsiviilotstarbeline teadus on rahvusvahelistdialoogi uliedukalt edasi viinud, sest ta on univer-saalne ja voimaldab luua uusi ning aarmiseltefektiivseid rahvusvahelisi vorgustikke. Nendesteadusvorgustikes olevat padevust saabrakendada allianssi ahvardavate uute ohtudevastu. Teaduse abil leitakse vastuseid tahtsatelekusimustele, lahendades samaaegselt rahvaiduksteisele.

Nuudisuhiskonna probleemid

Nuudisuhiskonna probleemide komitee loodi1969. aastal keskkonnaprobleemidega tegele-miseks. See on foorum, kus eri riikideametkondade eksperdid jagavad teadmisi jakogemusi sotsiaal- ja keskkonnakusimustetehniliste, teaduslike ja poliitiliste aspektide osasnii tsiviil- kui ka sojalises sektoris.

Nuudisuhiskonna probleemide komitee egiidi allkaivitatud projektid edendavad koostood sellistekeskkonda ja elukvaliteeti puudutavateprobleemide kasitlemisel, nagu keskkonna- jamurareostus, linnaelu probleemid, energia,tervishoid ja kaitsevaldkonnaga seotud keskkon-naprobleemid. Viimati nimetatud sfaaris ontuupilised uurimisvaldkonnad varem sojaliseksotstarbeks kasutatud maa-alade uuesti

kasutusele votmine, puhastustehnoloogia jakeskkonnaohutus, naiteks seoses naftajuht-metega.

Nuudisuhiskonna probleemide komitee tootabdetsentraliseeritult, holmatesniisuguseidettevot-misi, nagu katseuurimused, projektid, opikojad jaseminarid, mida rahastatakse riiklikest vahen-ditest. Uks voi mitu riiki votavad endale juhtimisening vastutuse too planeerimise ja koordinee-rimise eest. Viimastel aastatel on tegevust laien-datud ning nuud haarab see ka opikodasid jauusi uurimusi partnerriike eriti huvitavatelteemadel.

Nuudisuhiskonna probleemide komitee on jubakindlaks maaranud mitu pohieesmarki, millesttulevases toos lahtuda, sealhulgas sojalisetegevuse keskkonnamoju vahendamine; regio-naalsete uuringute, sealhulgas piiriulesetegevuse korraldamine; ressursside nappusesttingitud konfliktide arahoidmine; uhiskonda jakeskkonda ohustavate selliste uute riskidehindamine, mis voivad pohjustada majandus-likku, kultuurilist ja poliitilist ebastabiilsust;ebatraditsiooniliste julgeolekuohtude kasit-lemine.

38

Poimunud uhiskonna haavatavus

Tanapaeva uhiskond on haavatavam kuivarasematel aegadel, mis on tingitud pidevaltkasvavast seotusest koigil tasanditel. Maailmaavatuse suurenemine, keerukamad tehnoloo-gilised susteemid, kasvav soltuvus elektrooni-listest info- ja sidesusteemidest; toiduainetetootmis- ja jaotussusteemide poimumine;omavahel uhendatud ja uha tihenevad trans-pordisusteemid – koik need kutsuvad esile uusija pidevalt muutuvaid haavatavuse ilminguid.Naiteks voib side ja energiavarustuse pika-ajaline katkestus pohjustada tohutuid haireid.2001. aasta 11. septembri sundmuste jareltekitavad muret ebatraditsioonilised terroris-miohud, nagu bioloogiline runnak voikubersoda.

Julgeoleku sailitamiseks ja uhiskonna kaits-miseks ulatuslike ohtude eest on vaja paljudeeri valdkondadele keskendunud ametkondadevahelist koostood ja koordineerimist nii riiklikulkui ka rahvusvahelisel tasandil. See vajadus onilmsiks tulnud USA juhitud terrorismivastasesvoitluses, milleks on vaja olnud mitte uksnessojalist koostood, vaid ka diplomaatilist,finants-, majandus-, luure-, tolli- ja politseikoos-tood.

2001. aasta martsis kaivitati nuudisuhiskonnaprobleemide komitee egiidi all luhiajalineprojekt uhiste ohtude hindamiseks ja suurematrahvusvahelist koostood noudvatevaldkondade maaratlemiseks, et vahendadakomplekssete, vastastikku soltuvatesusteemide haavatavust, mis on elutahtsadnuudisuhiskonna toimimiseks. Projekti juhibNorra ja selles osalevad Ameerika Uhendriigid,Gruusia, Leedu, Moldova, Poola, Rootsi,Rumeenia, Sveits, Taani, Turgi, Ukraina,Ungari ja Uhendkuningriik.

39

Kuidas NATO toimib > 13

NATO ei ole riikideulene, vaid valitsustevahelineorganisatsioon. NATO on iseseisvate suve-raansete riikide liit, kes on kokku tulnud omajulgeoleku uhiseks kindlustamiseks ja uhistevaartuste kaitsmiseks. Otsused voetakse vastukonsensuse alusel.

Konsulteerimise holbustamiseks esindab igaliikmesriiki alaline delegatsioon NATO poliitilisepeakorteri juures Brusselis. Delegatsioonkoosneb alalisest esindajast, kes on delegat-siooni juht, ja sojalisest esindajast. Molematabistab tsiviil- ja sojalistest nounikest koosnevpersonal, kes esindab oma riike erinevatesNATO komiteedes.

Alliansi too poliitilise ja sojalise mootme jaoks onNATOs eraldi tsiviil- ja sojalised struktuurid.Molemad struktuurid toetavad Pohja-AtlandiNoukogu, mis on NATO korgeim otsustusorgan.

Konsensus ja uksmeelne nousolek

Alliansi tegevuse aluseks on uhine osavottvastastikusest praktilisest koostoost kaitse- jajulgeolekukusimustes. NATOs ei ole haaletamis-protseduuri ning otsused voetakse vastukonsensuse voi uksmeelse nousoleku alusel.Seega on poliitilised konsultatsioonid otsustamis-protsessi oluline osa. Koik NATO organidkoosnevad liikmesriikide esindajatest, kelleulesanne on esitada liitlastele oma riigi seisu-kohad ja teha oma riigi valitsusele teatavaksteiste liitlaste seisukohad.

Kuigi poliitilised konsultatsioonid NATOskuuluvad lahutamatult kriiside reguleerimisejuurde, mistottu neid seostatakse sageli pinge-liste ja raskete aegadega, on need samavord kaigapaevane tegevus, mille abil liikmesriigidsaavad tutvuda voimalustega jouda kokku-leppele ja formuleerida pikaajalisi tegevus-suundi. Konsulteerimiseks on palju voimalusi.See voib tahendada lihtsalt informatsiooni jaarvamuste jagamist voi vahetamist ning vasta-

stikust teavitamist liikmesriikide valitsustetegevusest, otsustest voi kavatsetavatestsammudest, mis voivad puudutada teiste liitlastehuve. Konsulteerimine holmab ka valitsustesammudest voi otsustest teatamist ja teisteleliitlastele voimaluse andmist neid kommen-teerida voi heaks kiita. Samuti peetakse arute-lusid, mille eesmark on saavutada konsensustegevussuundade vastuvotmiseks ning neidelluviivate sammude astumiseks, ning konsultat-sioone, mille eesmark on anda liikmesriikidelevoimalus jouda kokkuleppele kollektiivsetesotsustes voi uhises tegevuses.

Konsulteerimine on pidev protsess. Kuna koikliikmesriikide esindajad tootavad Brusselis NATOpeakorteri juures, voivad liitlastevahelised konsul-tatsioonid luhikese etteteatamisega toimuda neistigauhe soovil voi NATO peasekretari algatusel.Konsultatsioonimehhanism tagab katkematudialoogi ja kullaldased voimalused probleemidearutamiseks ja selgitamiseks.

Vahel on NATO liikmesriigid taielikul uksmeelel jaotsuste tegemine ei valmista siis mingeid raskusi.Monikord on aga enamikul riikidest uhineseisukoht, kuid paar riiki on eriarvamusel. Seljuhul tootatakse selle nimel, et lohet vahendada javajaduse korral kompromissile jouda. Muidugi onvoimalik, et lahkarvamused on uletamatud.Sellisel juhul voib iga liikmesriik talitada nii, naguparemaks peab. Uhtegi liikmesriiki ei sunnitavastu tahtmist midagi tegema ega otsustama.Uldiselt voib tanu kompromissivaimule ning uhistehuvide ja eesmarkide tunnetamisele tavaliseltsiiski kindel olla, et vaatamata eriarvamusteleleidub piisavalt uhist, mille pinnal kokkuleppelejouda. Kui alliansi otsused on vastu voetud,esindavad nad koigi liitlaste uhiseid seisukohti.

NATO tsiviilstruktuur

Koige tahtsam otsustamisorgan on Pohja-Atlandi Noukogu, mis vastutab koigi NATOotsuste eest. See on ainus organ, mis loodi

40

Pohja-Atlandi lepinguga. Pohja-Atlandi Noukoguon eeskatt poliitiline foorum, kuhu koigi liikmesrii-kide esindajaid kogunevad arutlema poliitika-voi operatiivkusimusi. Noukogu kohtumisedvoivad toimuda eri tasanditel. Vahemalt kordnadalas kohtutakse liikmesriikide suursaadikutetasandil, vahemalt kaks korda aastas valis- jakaitseministrite tasandil ning aeg-ajalt riigipeadeja valitsusjuhtide tasandil. Olenemata kohtumisetasemest on noukogu otsustel uhesugune joud janeed kajastavad koikide valitsuste seisukohti.Tavaliselt toimuvad kohtumised uhisteprobleemide voi uhist otsust noudvate kusimustearutamiseks, kuid noukogu padevussekuuluvate teemade ring ei ole piiritletud.

Kaitseplaneerimise komitee tegeleb enamikukaitsekusimuste ja kollektiivse kaitse planeeri-misega seotud probleemidega. Komitee annabjuhiseid NATO sojalistele organitele ning tal onoma padevusse kuuluvates kusimustes samasu-gused volitused nagu Pohja- Atlandi Noukogul.Sarnaselt noukogu kohtumistega toimuvad kakaitseplaneerimise komitee kohtumisedtavaliselt suursaadikute tasandil, kuid vahemaltkord aastas tullakse kokku kaitseministritetasandil. Kaitseministrid kohtuvad regulaarseltka tuumaplaneerimise grupis, mis jalgib alliansituumarelvastuspoliitikat ning arutab paljusidkonkreetseid kusimusi, mis on seotud tuumarel-vastusega ning laiemat kolapinda omavateprobleemidega, nagu tuumarelvastuse kontrollja levik. Prantsusmaa, kes ei osale NATO integ-reeritud sojalises struktuuris, ei vota osa kakaitseplaneerimise komitee ega tuumaplanee-rimise grupi toost.

Pohja-Atlandi Noukogule ja kaitseplaneerimisekomiteele allub mitmeid allkomiteesid, kus aruta-takse kitsamaid poliitikakusimusi ja antaksesoovitusi loplike otsuste vastuvotmiseks. Igalliikmesriigil on esindajad koigis komiteedes. Ukssellekohane naide on poliitiline komitee, millekohtumised toimuvad regulaarselt eri tasanditelning mis noustab Pohja- Atlandi Noukogu tahtsa-

mates alliansi poliitikat mojutavates paevakusi-mustes. Teine naide on kaitseplaneerimise jaanaluusi komitee, mis koordineerib konsultat-siooniprotsessi. Seejarel votavad liikmesriigidvastu otsuse jargmiseks planeerimisperioodiksNATO integreeritud sojalise struktuuri kasutusseantavate relvajoudude kohta. NATO infrastruk-tuuri komitee vaatab labi ettepanekud NATOrelvajoududele kasutamiseks moeldud rajatisteuhiseks rahastamiseks. Majanduskomiteetahelepanu keskmes on otseselt julgeolekupolii-tikat mojutavad majanduslikud suundumused.Eelarvekomiteed esitavad noukogule ettepa-nekud koigi liikmesriikide poolt uhiselt rahastatudtsiviil- ja sojalise eelarve menetlemiseks.

Konsultatsioonid toimuvad alliansi tegevusekoigis valdkondades. Liikmesriikide relvastus-juhtide konverents kaib regulaarselt koos, etpidada nou NATO relvajoudude varustusearendamise ja hankimise poliitiliste, majanduslikeja tehniliste kulgede ule. Teabevaldkonnas onNATO avalikkussuhete komitee ulesandekskorraldada uritusi, mille eesmark on parandadaliikmes- ja partnerriikides teadmisi ningarusaamist NATOst ja tema poliitikast. Teemasid,mis puudutavad alliansi teadusalast tegevust jakeskkonnaprogramme, arutatakse teadus-komitees ja nuudisuhiskonna probleemidekomitees. Ulejaanud komiteed ja ruhmad, nagunaiteks rahupartnerlusprogrammi poliitilis-sojaline juhtkomitee, aitavad arendada koostoodpartnerriikidega ja teostada selle jarelevalvet.

Partnerriikide osalusel toimuvaid alliansi ettevot-misi, nagu rahuvalve voi rahupartnerlusprogramm,arutatakse asjassepuutuvate valitsustega. Konsul-tatsioonid leiavad aset sellekohastel foorumitel,nagu Euro-Atlandi Partnerlusnoukogu, NATO –

41

Vene Noukogu ja NATO – Ukraina Komisjon.Samamoodi arutatakse Vahemere koostoogrupisVahemere dialoogi uritusi nendes osalevateriikidega. NATO peab nende organite too jatkumistaarmiselt tahtsaks. Need on tarvilikud foorumiderimeelsuste arutamiseks ja seisukohtade vaheta-miseks, seda eriti kriiside ajal.

NATO sojaline struktuur

NATO sojaline struktuur allub sojaliselekomiteele, mis on alliansi korgeim sojavaelinevoimuorgan Pohja-Atlandi Noukogu poliitilisesalluvuses. Sojaline komitee noustab allianssisojalistes kusimustes. Korgeimal tasandiltoimuvad istungid liikmesriikide relvajoududejuhatajate tasandil, kuid igapaevatoos esindavadliikmesriike nende sojalised esindajad.

Sojaline komitee annab juhiseid ka NATOstrateegilistele ulemjuhatajatele, keda on kaks –Euroopa Liitlasvagede ulemjuhataja (SACEUR),kelle peakorter, NATO Euroopa Liitlasvagedekorgem peakorter (SHAPE), asub BelgiasMonsis, ning umberkorralduste eest vastutavliitlasvagede ulemjuhataja (SACT), kellepeakorter asub Norfolkis, Virginia osariigis.

SACEUR juhib strateegilist operatsioonideulemjuhatust, mille alluvuses on NATOkasutusse antud liikmesriikide relvajoud. Tavastutab koigi NATO operatsioonide eest,olenemata sellest, kus need toimuvad. Lisaks onta kahekordne ulemjuhataja, kuna juhib ka USAEuroopa vaejuhatust.

SACTi ulesanded on funktsionaalsed. Umberkor-raldustega tegeleva strateegilise ulemjuhatusejuhina on tema ulesandeks edendada ja kontrollidaalliansi relvajoudude ja sojalise voimekuse pidevatarengut. SACT on kahekordne ulemjuhataja,kellele allub ka USA uhendvaejuhatus.

Kahe ulemjuhataja ulesannete jaotus oli varemgeograafiline. SACEUR juhtis NATO operat-

sioone Euroopas ja Atlandi Liitlasvagede ulemju-hataja (SACLANT) vastutas operatsioonide eestAtlandi ookeanil ja selle teisel kaldal. 2002. aastanovembris toimunud NATO Praha tippkohtu-misel tehti ja kiideti heaks ettepanek muutasojalise juhtimise struktuur sujuvamaks. Selleskajastus NATO kindel otsus arendada sojalistvoimekust ja sailitada relvajoudude valmisolek,mida on vaja kriisireguleerimis-, rahu- ja humani-taarulesannete taitmiseks nii oma traditsiooni-lises vastutusalas kui ka sellest kaugemal.Lisaks sellele otsusele loodi NATO kiirreageeri-misjoud ja voeti vastu NATO sojalise voimekusetostmise Praha kokkulepe (vt. 3. ptk.).

NATO parlamentaarne assamblee

NATO on valitsustevaheline organisatsioon ningigal liikmesriigil on aruandekohustus oma riigiparlamendi ees. Seetottu on oluline demokraat-likult valitud rahvaesindajate toetus alliansieesmarkidele. NATO parlamentaarne assambleeon liikmesriikide parlamentide vaheline foorum,kus Euroopa ja Pohja-Ameerika seadusandjadkohtuvad uhist huvi pakkuvate ja muret tegevatekusimuste arutamiseks.

Assamblee on NATOst taiesti soltumatu. Ollesliikmesriikide parlamentide ja alliansi vahelineuhendusluli, innustab ta liikmesriikide valitsusiarvestama seaduste koostamisel ka alliansivajadustega. Samas on assamblee ka pidevaksmeeldetuletuseks, et NATOs tehtud valitsuste-vahelised otsused soltuvad loppude lopuksriikide demokraatlike organite poliitilisest heaks-

42

kiidust. NATO parlamentaarsel assambleel onlaialdased kontaktid ka partnerriikide parlamen-tidega, kes saadavad oma esindajaid osalemaassamblee kohtumistel.

NATO peasekretari ulesanded

Peasekretar toetab ja juhib konsultatsiooni- ningotsustamisprotsessi terves alliansis. Ta onPohja-Atlandi Noukogu ja teiste korgematekomiteede esimees ning suudab markimis-vaarselt mojutada otsustamisprotsessi. Ta voibteha ettepanekuid arutatavate teemade osasning kasutada oma soltumatut ja erapooletutpositsiooni, et tuurida arutelu konsensuse poole,mis on alliansi kui terviku huvides. NATO peasek-retaril ei ole aga oigust ise poliitikaotsuseid tehaja ta voib NATO nimel tegutseda ainult liikmesrii-kide valitsuste poolt volitatud piirides. Peasek-retar on ka alliansi peamine eeskoneleja ja juhibrahvusvahelist ametkonda, mis toetab liimesrii-kide tood eri komiteede tasandil.

Kes rahastab NATO tegevust?

Liikmesriikide osamaksed NATO eelarvetessearvutatakse vastavalt kokkulepitud kuludejaga-misvormelile ja need moodustavad uksnesvaikese osa NATO liikmesriikide uldisestkaitse-eelarvest.

Uhiselt rahastatavat eelarvet hallatakse eralditsiviil- ja sojalise eelarve ning julgeolekuinves-teeringute programmi kaudu.

Tsiviileelarvest kaetakse rahvusvaheliseametkonna ja NATO peakorteri tegevuskulud;tsiviilprogrammide ja -urituste kulud; peakorterirajatiste ehitus-, ekspluatatsiooni- ja hooldus-kulud, nagu naiteks komiteede ja toogruppidekohtumisteks moeldud konverentsiteenused.

Sojalisest eelarvest kaetakse integreeritudsojalise struktuuri, sealhulgas NATO sojalisekomitee, rahvusvahelise sojavaeliseametkonna ja sellega seotud ametkondadening kahe strateegilise ulemjuhatuse janendega seotud juhtimis- ja infosusteemide,uurimis-, arendus-, hanke- ja logistikaamet-

kondade ning NATO ohupaiksete eelhoiatus-joudude tegevus- ja ekspluatatsioonikulud.

Julgeolekuinvesteeringute programmistrahastatakse lisaks rajatistele, mida liikmes-riigid ehitavad oma riigikaitselisteks vajadus-teks, ka seadmeid ja rajatisi, mida on vajaeeskatt NATO tarbeks, naiteks side- ja infosus-teeme, radareid, sojavaestaape, lennuvalju,kutusejuhtmeid, laohooneid, sadamaid janavigatsioonivahendeid.

Eelarve kasutamist juhivad tsiviileelarvekomitee ja sojalise eelarve komitee ning infra-struktuurikomitee, mis vastutab NATO relvajou-dude jaoks vajalike uhiselt rahastatavaterajatiste eest. Ressursside komitee vaatab ulesojalise uhisrahastamise poliitika. Nimetatudorganites on esindatud koik liikmesriigid. KoikNATO eelarved alluvad ka organisatsiooniva-lisele kontrollile.

43

Muutus ja jarjepidevus > 14

Tanapaevane NATO on hoopis teistsuguneorganisatsioon kui see, mis loodi 1949. aastal.Nii NATO ise kui ka ulejaanud maailm on liikunudsuunas, mida alliansi asutajad vaevalt oskasidette kujutada. Tanane NATO erineb institut-sioonist, mis kaitses Laane-Euroopat kulma sojanelja aastakumne jooksul voi isegi sellest institut-sioonist, mis oli 1990. aastatel Euroopa kulmasoja jargse muutumise tunnistaja. Kahtlemata onta mone aasta parast jalle muutunud, tingitunavajadusest korraldada koordineeritud tegevust,et reageerida liikmesriikide ees 21. sajandialguses seisvatele julgeolekualastele valjakut-setele. Strateegilise keskkonna muutudes peabka NATO toenaoliselt jarjest kiiremini arenema,et liikmesriike ahvardavatele uutele ohtudelevastu astuda. Alliansisisese koostoo alused,uhised vaartused ja huvid pusivad kindlalt asuta-mislepingu pohimotetel.

2001. aasta septembris Ameerika Uhendriikidevastu toime pandud terrorirunnakute ning artikli 5esmakordse rakendamise jarel on NATOhakanud pohjalikult umber vaatama omategevust seoses terrorismiohu vastu voitle-misega. Ka enne terrorirunnakuid oli alliansitegevus aarmiselt intensiivne: ta juhtis kolmekriisireguleerimisoperatsiooni endisesJugoslaavias, valmistas ette uute liikmete vastu-votmist ning tugevdas partnerlussuhteid Euro-Atlandi piirkonna ning kogu maailma riikide jaorganisatsioonidega.

Tanapaeval on julgeoleku tagamise ulesannejarjest keerukam, NATOl on juba liiga paljutegevusvaldkondi, et tema tegevust oleksvoimalik kokku votta uheainsa loosungi voi loovatsitaadiga.

Homne NATO

Alliansi laienemise jatkudes tuleb NATOlomavahel sobitada jarjest rohkemate riikidehuve, kes puuavad kooskolastatult tegutseda.Samas laieneb aja jooksul toenaoliselt ka stabiil-suse tsoon Euroopas ning koos sellega majan-dusliku joukuse valjavaated. Alliansi suhetetugevnedes Venemaa, Ukraina ja teiste Euroopariikidega jatab Euroopa selja taha oma eraldus-joontega mineviku ja muutub jarjest stabiil-semaks kontinendiks. Neid positiivseidsuundumusi tuleb hoolikalt hoida.

Kuigi muutunud on NATO liikmesriike ahvar-davate ohtude iseloom ja NATO tegevusekorraldus, et uutele ohtudele vastu astuda, onalliansi alusmuur jaanud muutumatuks. NATOon uleatlandiline poliitilis-sojaline raamistikjulgeolekuohtude ohjamiseks. Allianss seobEuroopat ja Pohja-Ameerikat ning hoiabtasakaalus arvukaid riiklikke huve. NATO muutu-misega kollektiivsest kaitsekilbist julgeolekukorraldajaks koige laiemas mottes on ta lisaksuhiste huvide esindamisele saanud ka uhistevaartuste, nagu demokraatia ja inimoigusteesindajaks.44

NATO / OTAN

Public Diplomacy Division / Division Diplomatie publique

1110 Brussels / Bruxelles

Belgium / Belgique

Web site : www.nato.int

Site Web : www.otan.nato.int

E-mail / Courriel : natodoc@hq.nato.int

NATO

TR

AE

ST

0604