TALLINNA ÜLIKOOL

REFERAAT

Endine NSVL

Koostajad: Mikk Sarik, Mari Järvis,

Arkko Pakkas, Asso Toming

Õppejõud: Mart Reimann

Eriala: Rekreatsioonikorraldus

Kursus: III

TALLINN 2010

2

SISUKORD

Sisukord ………………………………………………………………………………………2

Sissejuhatus …………………………………………………………………………………...3

Aserbaidžaan ………………………………………………………………………………….4

Armeenia ……………………………………………………………………………………..5

Gruusia ……………………………………………………………………………………….6

Moldova ……………………………………………………………………………………....7

Ukraina ……………………………………………………………………………………….8

Türkmenistan ………………………………………………………………………………...8

Tadžikistan …………………………………………………………………………………..9

Kasahstan ……………………………………………………………………………………10

Usbekistan …………………………………………………………………………………...12

Kõrgõzstan …………………………………………………………………………………..14

Venemaa ……………………………………………………………………………………..15

Läti …………………………………………………………………………………………..16

Leedu …………………………………………………………………………………………18

Valgevene ……………………………………………………………………………………19

Kasutatud kirjandus………………………………………………………………………….21

3

SISSEJUHATUS

Endise Nõukogude Liidu koosseisu kuuluvad riigid: Eesti, Läti, Leedu, Valgevene, Ukraina,

Moldova, Venemaa, Armeenia, Gruusia, Aserbaidžaan, Türkmenistan, Usbekistan, Kasahstan,

Kõrgõzstan, Tadžikistan.

Antud piirkond moodustas ligi 1/6 maakera maismaa pindalast, paiknes umbes 80 ja 40

laiuskraadide vahel. Põhja- Venemaal on jää-ja külma kõrbed (arktiline) ning tundra ja

metsatundrat (lähisarktiline). Baltikum ning Kesk-Venemaa on parasvöötmelises kliimas,

kuid seda mandriliste ja mereliste klimaatiliste mõjutustega. Samuti on endises NSVL ka

kõrgusvööndilisuse ala: Uurali, Kaukasuse ning Tšerski mäestikuga idas. Veel on Kaukaasia

piirkond lähistroopiliste mõjutustega.

Rahvastiku paiknemine on endise NSVL läänepoolsetel aladel ja suuremates linnades tihedam

kui ida pool. Peamised usundid on Vene, Ukraina ja Valgevene aladel Vene-õigeusk,

Baltikumis katoliiklus ja protestantism, Kaukaasias erinevad kristluse vormid ning Kesk-

Aasias islam.

Suur mitmekesisus nii kultuurilistes, ajaloolistes kui ka looduslikes oludes pakuvad palju

võimalusi igasuguseks rekreatsiooniks.

4

ASERBAIDZAAN (http://www.advantour.com/azerbaijan/, azerbaijan.tourism.az)

• Rahvaarv: 8,1 milj.

• Poliitiline süsteem: vabariik

• Pindala: 86 600 km2

• Pealinn: Bakuu

• Ajavöönd: +5 (Greenwichi aeg)

Aserbaidžaani Vabariik on riik Taga-Kaukasias Kaspia mere läänekaldal. Sõna „Aser”

tähendab tuld. Praegune Aserbaidžaani Vabariik tekkis Nõukogude Liidu lagunemise järel

1991 aastal.

Peamisteks loodusvaradeks on nafta, gaas, vask ja kuld ning põllumajanduslik toodang: siid,

puuvill, puuviljad.

Rekreatsioon

Aserbaidžaanis saab nautida mägede ja sügavate mäekurude vaateid. Metsikuid jõgesid koos

koskedega. Kaspia mere rannik loob suurepärased tingimused rannamõnudeks ning

erinevateks veespordi aladeks.

Üks populaarseimaid ja eksootilisemaid piirkondi on Talysh’i mäed, Iraani piiri lähedal. Seal

asub ka kõrgeim tipp Kyomurkyoj (2,477 m). Keset mägesid, subtroopilises kliimas

paiknevad ka laialehelised metsad. Selles piirkonnas saab tunda mägede hõngu koos

metsikute jõgedega. Samuti asuvad selles piirkonnas mitmed termaalvete basseinid ja

mineraalvete allikad.

5

Erinevate loodusobjektide ning fauna ja floora kaitseks on Aserbaidžaanis loodud kuus

rahvusparki: Hirkan, Shirvan, Ag-Gel, Ordubad, Absheron, Altyaghach , seal saab tegeleda

linnuvaatluse, mägimatkadega, loodusvaatlusega.

ARMEENIA (http://www.armeniainfo.am/)

• Rahvaarv: 3,3 milj.

• Poliitiline süsteem: vabariik

• Pindala: 29 743 km2

• Pealinn: Jerevan

• Ajavöönd: +5

• Rahaühik: dram

Armeenia on riik Ees-Aasias Lõuna-Kaukaasias. Piirneb Gruusia, Aserbaidžaani, Türgi ja

Iraaniga. 23.augustil 1990 a. iseseisvus N liidust. Rahvastiku valdava enamiku moodustavad

armeenlased (97,9% rahvastikust). Kurde on 1,3%, venelasi 0,5%, kreeklasi ja teisi kokku

0,3% (2001. aasta seisuga). Valdavaks religiooniks on kristlus: 90% rahvastikust loetakse

kuuluvaks Armeenia Apostlikku Kirikusse. Armeenia venelased ja kreeklased on

õigeusklikud.

Majandus

Enamik energiatootmisest sõltub Venemaalt imporditud kütustest (gaas ja tuumakütus).

Armeenia ainus tuumajaam, mis asub seismiliselt aktiivses piirkonnas, toodab umbes 40%

riigis tarbitavast elektrienergiast. Oluline osakaal on ka hüdroenergeetikal.

Ajalugu

Maa või riigi esmane nimetus Arminiya esineb kiilkirjas tekstides, mis kuulusid Pärsia

kuningas Dareios I-le, kes valitses aastatel 522-486 eKr. Nendel raidkirjadel nimetatud

armiinid, keda Herodotos nimetas armeenlasteks, olid ühe tänapäevase oletuse põhjal pärit

Indo-Euroopa rahvaste seast, kes olid ümber asunud oma kodumaale Euroopast läbi Väikese

Aasia. Umbes 12. sajandil eKr. tänapäeva armeenlaste Indeurooplastest esivanemad koos

6

frangi sugulashõimudega asusid elama Frangi riigist Väike Aasiasse ja elasid umbes 600

aastat kõrvuti hetiidide rahvastega. Seejärel liikusid nad rohkem itta ja jäid elama Armeenia

mägismaa lääne ja edela aladele.

Rekreatsioon

Armeenias paikneb Kaukasuse mäestik. Armeenia rahvuslikuks sümboliks on Ararati mägi,

kuigi paikneb praegu Türgis. Araratil on kaks tippu (ühise jalamiga kaks vulkaanikoonust) –

Ararat(5137) ehk Suur-Ararat ja Väike-Ararat(3925m).

Saab tegeleda matkamisega (mägimatkamine), jalgrattasõiduga, jahindusega, linnuvaatlusega,

ratsutamisega.

GRUUSIA (http://georgia.travel/)

Gruusia ehk Georgia on riik Taga-Kaukaasias Musta mere idarannikul. Piirneb Venemaa,

Aserbaidžaani, Armeenia ja Türgiga. 9. aprill 1991 iseseisvus NSVL-ust.

Põhiseaduse järgi on kirik Gruusias riigist lahutatud, kehtib usuvabadus. Enamik elanikest

(82%) on õigeusklikud ja kuuluvad Gruusia Apostlikusse Autokefaalsesse Õigeusu Kirikusse.

Kiriku roll ühiskonnas on väga suur. Ligi 10% elanikest on islamiusulised, ligi 4% armeenia

kristlased ja 2% Vene Õigeusu Kiriku liikmed.

Rekreatsioon

Gruusia on üks suurema rahvusparkide kontsentratsiooniga riike maailmas(25 %

territooriumist) ning rohkem kui 40 % territooriumist katab mets. Gruusias on 31 rahvusparki

ja kaitseala, neist 16 on rangelt reguleeritud inimeste vastuvõtuks.

Mäenõlvadelt laskuvad kiirevoolulised jõed, mis on head raftingu -ning kajakimatkadeks,

leidub jõgesid erinevate raskusastmetega. Kaukasuse mägedes, tänu sulavete uuristavale

7

tegevusele on palju võimalusi koopamatkadeks. Samuti on tõusev trend jalgratta ja

maastikuautode tuurid, mis pakuvad Gruusia loodusega tutvumiseks häid võimalusi.

Gruusias on kaks peamist suusakuurorti: Guduari Suures-Kaukasuses ning Bakuriani

Väikeses-Kaukasuses. Viimaste aastatega on sealne infrastruktuur palju arenenud, mis

pakuvad võimalusi tegelemiseks murdmaasuusatamise, mäesuusatamisega, lumematkamisega

ning nn. heli-skiga.

Samuti on Gruusias palju nn. Spa-linnu, kuulsaim nendest Borjomi, kus ka omal ajal Vene

tsaar puhkas. Borjomist on pärit ka maailmakuulus mineraalvesi.

MOLDOVA (http://www.moldova.md/)

• Rahvaarv: 4,3 milj

• Poliitiline süsteem: vabariik

• Pindala: 33 843 km2

• Pealinn: Chisinau

• Ajavöönd: +2

• Rahaühik: leu

Moldova piirneb Ukrainaga idas ja Rumeeniaga läänes. Iseseisvus 27. august 1991 NSVL-

ust. Moldova pinnareljeef on vahelduv , keskmine pinna kõrgus on 147 m üle mere pinna.

Peamised maavarad on erinevad kivimid nagu lubjakivi, liiv, diatomiit, samuti metallid nagu

raud ja tsink ning mittemetallid nagu fosfor, floor, jood ja broom. vähesel määral ka naftat ja

maagaasi. Moldova kliima on mõõdukalt mandriline: pikad palavad suved, lühikesed talved.

Moldovas on üle 3000 jõe ja oja, millest 10 on üle 100 km. Umbes 60 järve ning umbes 2200

mineraalvee allikat.

Rekreatsioon

Moldovas on 5 teaduslikku kaitseala, kus saab tegeleda loodus-ja linnuvaatlusega ning

matkamisega.

8

Moldova peamised turismisuunad on maaturism, veini-, kultuuriturism ning tervise ja ilu

turism.

UKRAINA (http://www.tryukraine.com/)

Ukraina on riik Euroopas Mustast merest põhjas. Piirneb Rumeenia ja Moldovaga edelas,

Ungari ja Slovakkiaga läänes, Poolaga loodes, Valgevenega põhjas ja Venemaaga idas.

Iseseisvus NSVL-ust 24. august 1991.

Ukraina on peamiselt tasane , mägesid leidub lõunas Krimmi-poolsaarel( kuni 1500 m) ja

läänes Karpaadides (kuni 2000 m). Ukrainas on palju jõgesid (kuulsaim Dnepr) ning

lõunapiiril on Must Meri, mis on ühendatud Vahemerega Bosporuse väina kaudu .

Parim aeg Ukrainat külastada on aprilli keskpaigast kuni juunini, millal kõik õitsevad ja päike

pole liialt palav, samuti septembris-oktoobris kui temperatuur on talutav ning puude lehed

muudavad värve.

Ukrainas on põhiliselt must-mullad, männi ning segametsad millele järgnevad laialehelised

metsad Põhja-Ukrainas . Ukraina on tuntud ajalooliselt kui Euroopa „leivakorv“, oma

viljakate põldude ja saakide pärast.

Rekreatsioon

Ühed suurimad Ukraina turismimagnetid on linnad: Kiiev, Lvov ja Odessa. Need on väga

värvikad, kultuursed ja metropoliidsed. Samuti sobivad matkamiseks ja suusatamiseks

Karpaadid läänes ning Krimmi poolsaar oma looduse, kuurortide ning Musta merega. Veel

soovitatakse tutvuda erinevate lossidega Lääne-Ukrainas ning külastada Harkovi ja Donetski

linnasid Ida-Ukrainas.

9

TÜRKMENISTAN (http://www.advantour.com/turkmenistan/index.htm)

• Rahvaarv: 4,8 milj

• Pindala: 488 100 km2

• Pealinn: Asgabat

• Ajavöönd: +5

• Rahaühik: manat

Türkmenistan on riik Kesk-Aasias. Piirneb Kasahstani, Usbekistani, Afganistani ja Iraaniga.

Temast läände jääb Kaspia meri, väljapääsu maailmamerele ei ole.

Türkmenistan on kõrbe ja oaaside riik, nagu ka suure ajaloo ja kultuuripärandiga riik.

Türkmenistan on suurte kontrastidega riik, eriti tänapäeval, kus suured linnad on läinud

Euroopa moodi, kuid maapiirkonnad on endised. Linnades on säilinud traditsiooniline

arhitektuur, hoonete dekoratsioon. Väga palju on mošeesid ning vanu monumente.

Rekreatsioon

Peale ilusa arhitektuuri, skulptuuride, muuseumide ning monumentide linnas pakub

Türkmenistani loodus maaaluseid järvi, kaljulõhesid, ilusaid mägesid jne. See kõik pakub

võimaluse matkamiseks ning kultuuri ja inimeste nautimiseks .

TADZIKISTAN (http://www.advantour.com/tajikistan/index.htm)

• Rahvaarv: 6,9 milj

• Pindala: 143 100 km2

• Pealinn: Dušanbe

• Ajavöönd: +6

• Rahaühik: somon

Tadžikistan on riik Kesk-Aasias. Piirneb Hiina, Kõrgõzstani, Usbekistani ja Afganistaniga.

Väljapääsu merele Tadžikistanil ei ole. Iseseisvus 9. september 1991 . Tadžikistan on endise

10

Nõukogude Liidu ja Kesk-Aasia vaeseim riik. Sisemajanduse kogutoodang elaniku kohta oli

2005. aastal 1388 USA dollarit, millega riik oli maailmas 159. kohal. Sisemajanduse

kogutoodang kokku oli samal aastal 8,802 miljardit USA dollarit.

Riigi peamisteks ekspordiartikliteks on puuvill ja alumiinium. Ekspordiartiklite vähesuse tõttu

on majandus väga haavatav. Siiski on riigi majandus pärast kodusõja lõppu 2001. aastal

kiiresti kasvanud. Keskmine majanduskasv oli aastatel 2000–2004 9,6 % aastas, mis on

tunduvalt rohkem kui teistel Kesk-Aasia maadel.

Tadžikid on üks vanim rahvas maailmas, esimesed paiknemised lähevad ajas tagasi ligi 20

tuhat aastat. Läbi ajaloo on olnud vallutajate ohvrid, nagu Aleksander Suur, araablased,

mongoli-tatarlased, jt.

Rekreatsioon

Nagu ka teised „Siidi tee“ maad on ka Tadžikistan rikas oma ajalooliste ja kultuuriliste

arhitektuuri mälestuste poolest. Samuti jõuab Tadžikistani Himaalaja lääneserv, mis tähendab

et riik on väga mägine ning see pakub võimaluse mägimatkamiseks

KASAHSTAN (http://www.nationsencyclopedia.com/Asia-and-Oceania/Kazakhstan-

TOURISM-TRAVEL-AND-RECREATION.html)

Kasahstan on riik Sise-Aasias. Piirneb Venemaa, Türkmenistani, Usbekistani, Kõrgõzstani ja

Hiinaga. Temast läände jääb Kaspia meri, otsest väljapääsu maailmamerele Kasahstanil aga ei

ole.

Ajalugu

Kasahstani uuem riiklus sai alguse 1936. aastal, kui Nõukogude Liidu koosseisus moodustati

Kasahhi NSV. Pärast Nõukogude Liidu laialisaatmist 8. detsembril 1991 kuulutati Kasahstan

16. detsembril iseseisvaks.

Riigi pealinnaks on 10. detsembrist 1997 Astana (kandis maini 1998 nime Akmola); eelmine

pealinn oli Almatõ (Alma-Ata).

11

Kasahstan liitus SRÜ-ga 21. detsembril 1991.

Majandus

Ligi 13% SKT-st tuleb nafta, maagaasi ning mineraalide kaevandamisest.

Kasahstanis asuvad maailma ühed suuremad uraani, kroomi, plii, tsingi ja mangaani varud,

märkimisväärsed on ka vase, söe, raua ja kulla tagavarad.

Kasahstan on suuremaid teraviljatootjaid maailma riikide seas. Põllumajandussektor tootis

2005. aastal 10,3% riigi SKT-st. Põllumajandusmaad on Kasahstanis enam kui 850 000

ruutkilomeetrit. Haritavat maad on sellest umbes 200 000 ruutkilomeetrit, 600 000

ruutkilomeetrit on karja- ja heinamaad. Põllukultuuridest tähtsamad on nisu, oder, puuvill

ning riis. Nisu on üks Kasahstani olulisemaid ekspordiartikleid.

Rahvastik

2007. aasta 1. jaanuari seisuga oli Kasahstanis 15 396 900 elanikku, neist linnaelanikke oli 8

833 300 (57,4%) ja maal elavaid inimesi 6 563 600 (42,6%). Kasahhe oli rahvastikust 59,2%,

venelasi 25,6%, ukrainlasi 2,9%, usbekke 2,9% ja teisi rahvusi 9,4%.

Loodus ja kliima

Kasahstan asub Turaani madalikus. Tema loodust mõjutab paljuski kliima. Kasahstan paikneb

parasvöötme ja lähistroopilises kliimavööndis. Kuna Kasahstanil puudub otsene ühendus

maailmamerega, siiskujundab ilma peamiselt kontinentaalne kliima. Seal piirkonnas auramine

ületab sadamise ja seetõttu on piirkonnas enamasti kuiv kõrb, või poolkõrb, stepp või

poolstepp.

Suved on seal soojad, keskmine temperatuur on +20C. Talved aga külmad, keskmine

temperatuur –10C... –20C.

Rekreatsioon Kasahstanis

Kõige populaarsem on Kasahstanis käia jalgrattamatkal. Neil on isegi kuulus jalgratta klubi

Astana. Põhilised kohad, kus käiakse matkamas on Aksu jõe äärne piirkond, Lepsis, Baskanis

ja Kokpeki mägedes.

12

Jalgsi matkamiseks on soovitatud minna Aksu-Zhabali loodusparki. Seal saab nautida uhket

kanjonit ja rikkalikku loodust. Seal elavad leopardid, kaljukitsed ja karud ning palju linnud,

keda hea õnne korral võib kohata.

Populaarne on ka kaamelite ja hobustega matkamine stepis.

Mägironimist saab harrastada Tien-Shanis või Altais, samuti ka suusatada. Populaarsemad

suusakuurortid on Al Bulak ja Talgar.

Lõõgastumiseks võib nautida Rakhamanovi kuumaveeallikate ravivat toimet.

USBEKISTAN (http://uzbektourism.uz/en/activities/adventure/eco-tourism/index.html,

http://www.uzbektourism.uz/en/about_uzbekistan/geography)

Usbekistani Vabariik on riik Kesk-Aasias. Usbekistani naaberriigid on Afganistan kagus,

Kasahstan põhjas ja läänes, Kõrgõzstan ja Tadžikistan idas ning Türkmenistan lõunas. See on

üks kahest riigist maailmas (teine on Liechtenstein), millel endal ega selle ühelgi naaberriigil

ei ole merepiiri. Usbekistani pealinn on Toshkent ja Vabariik on see riik 1. septembrist

1991.aastast.

Usbekistanis elab 2007 aasta seisuga 26 658 800 inimest. Riigikeel on usbeki keel. Ja riigi

pindala on 447 400 km2 .

Ajalugu

Esimesed Kesk-Aasia elanikud olid iraani keeli rääkivad rändrahvad. Nad asusid Usbekistani

1. aastatuhandel enne meie aega.

Kesk-Aasias oli hõimude rändamine selles mõttes ebasoodus, et suurepäraste elutingimustega

oaaside kõrval asusid ebasoodsate tingimustega kõrbed. Seetõttu tekkisid Usbekistanis kiiresti

paiksed asulad Buhhaara ja Samarkand, millest said võimu- ja kultuurikeskused. Need asulad

muutusid kiiresti linnriikideks ja siis juba suuremate riikide keskusteks.

Usbekistani läbis Siiditee. Tihe kauplemine pani aluse piirkonna majanduslikule õitsengule.

Aleksander Suur vallutas Sogdiana ja Baktria 327 eKr ning abiellus Baktria printsessi

Roxanaga. See piirkond sai osaks Kreeka-Baktria kuningriigist. Hiljem kuulus Usbekistan

Partia ja Sassaniidide impeeriumi, olles selle üks jõukaimaid osi.

13. sajandil vallutas kogu Kesk-Aasia Tšingis-khaan. Vallutusega kaasnesid ülisuured

julmused ja genotsiid. Selles piirkonnas eelnevalt elanud indoiraanlased hävitati peaaegu

13

täielikult. Nende asemel asusid piirkonda elama senised turgi ja mongoli päritolu rändrahvad,

kes võtsid üle oma eelkäijate kultuuri ja jäid paikseteks.

1380. aastatel ühendas kogu piirkonna enda võimu alla Timur, kes ründas ka Venemaad ja

suri 1405 sõjakäigul Hiinasse. Tema rajatud Timuriidide dünastia ajal oli Usbekistan viimast

korda maailma kultuurikeskus, näiteks Timuri pojapoeg Ulugbek oli maailmakuulus

astronoom. Timuriidid võtsid pärsia keele kõrval asjaajamises kasutusele ka turgi keeled.

Timuriidide riik nõrgenes kiiresti. 1501 hakkasid piirkonda hõivama usbekid, kes seni olid

rändhõimudena elanud Araali merest põhja pool.

19. sajandil hõivas Venemaa Kesk-Aasia. Kesk-Aasiale pretendeeris ka Suurbritannia, kuid

1813–1907 kestnud poliitilises mängus jäi Venemaa peale.

Pärast Oktoobrirevolutsiooni ei läinud Kesk-Aasia kohe kommunistidega kaasa, sest

töölisklass oli seal väikesearvuline. Alles 1924 suudeti luua Usbeki NSV. 1925 võeti Usbeki

NSV vastu Nõukogude Liitu.

31. augustil 1991 kuulutas Usbekistan end iseseisvaks. 1. septembrit tähistatakse Usbekistanis

rahvuspühana.

Loodus

Usbekistan on mandrisisese asendiga. Kliima on kuiv. Põllumajandus on võimalik 10%

territooriumist, oaasides ja jõgede ääres. Ülekaalus on kõrbed.

Suur osa oaaside kunagisest rikkalikust elustikust on hävinud, sest kogu oaaside ala on kaetud

inimasustusega. Kõrgeim punkt on 4643m merepinnast.

Majandus

Usbekistan oli endise Nõukogude Liidu üks vaeseimaid piirkondi. 60% rahvastikust elas

maal.

Praegu on Usbekistan maailma teine puuvillaeksportija, oluline kulla ja maagaasi tootja.

Piirkondlikult on seal oluline keemiatööstus ja (põllumajandus)masinaehitus.

Rahvastik

Usbekistani rahvastikust moodustavad ametlikult usbekid 80,0%, venelased 5,5%, tadžikid

5,0%, kasahhid 3,0%, karakalpakid 2,5%, tatarlased 1,5% ja teised rahvad 2,5%.

Mitteametlikel andmetel on tadžikke märgatavalt rohkem: mitte 1 miljon, vaid 6–7 miljonit

ning vastavalt 30% riigi rahvastikust.

14

Teised rahvad, eriti tadžikid on allasurutud seisus. Nende omakultuuri viljelemine, sealhulgas

omakeelne haridus on tugevalt takistatud.

Juudid on Usbekistanis väga kaua elanud. 1989. aastal loendati seal 94 900 juuti, kuid

nõukogude võimu kokkuvarisemise järel on enamus neist Iisraeli emigreerunud. 2007. aastal

elas Usbekistanis alla 5000 juudi.

2008. aasta hinnangutel on 34,1% Usbekistani elanikest alla 14 aasta vanad.

Rekreatsioon

Kuna Usbekistanis on palju kõrbeid ja palju mägesid, siis väga palju rekreatsiooni võimalusi

selles riigis pole. Tegeleda saab siiski mägedes matkamisega ja suusatamisega. Amudarja ja

Sõrdarja jões saab kanuu või raftiga sõita. Populaarne on neil ka ökoturismi vorm, kus saab

külastada väiksemaid külasid, tutvuda kohalikke elulaadiga ja kultuuriga, toetades nende

majandust.

KÕRGÕZSTAN (http://open-site.org/Regional/Asia/Kyrgyzstan/Recreation_and_Sports)

Kõrgõzstan on riik Sise-Aasias. Piirneb Kasahstani, Usbekistani, Hiina ja Tadžikistaniga.

Riigil puudub väljapääs merele.

Kõrgõzstani pealinn on Biškek, pindala 198 500 km2, riigikeel on kirgiisi ja elanike arv 2009

a seisuga 5 482 000. Temast sai vabariik 31. augustil 1991 aastal.

Kõrgõzstanist saab alguse Sõrdarja jõest. Riigi suurim järv on Õsõkköl ja kõrgeim tipp Hiina

piiril asuv Džengiš (7439m)

80% riigi territooriumist on mägine ala, kus kultuurtaimi kasvatada ei saa. Küll aga saavad

nad toota hüdroenergiat, kaevandada kulda ja teisi väärismetalle. Arenenud on neil

metallitööstus. Ilma mõjutab kuiv kontinentaalne kliima, mägedes on lausa arktiline kliima.

Põhjapool parasvöötmeline.

15

Rekreatsioon

Põhiliselt tegeletakse Kõrgõzstanis hobustega ratsutamisega. Neil on omamoodi komme

hobuse seljas märki tabada, olgu selleks siis märklaud või mõni lind. Nad harrastavad ka

hobuse seljas kalopeerides maast münte korjata või midagi muud, mis on väiksemõõduline.

Nad tegelevad ka rattasõidu ja matkamisega endise Siiditee radadel, käivad mägedes

suusatamas ja harrastavad ka ökomatku, toetades kohalikke kogukondi.

VENEMAA

Venemaa rahvaarv 142 milj.

Pealinn: Moskva

Pindala: 17 075 200 km2

Rahaühik: rubla

Riigikord: föderatiivne presidentaalne vabariik

Venemaa piirneb loodes Norraga, läänes Soome, Eesti, Läti, Leedu, Poola (viimase kahega

Läänemere-äärse eksklaavi Kaliningradi oblasti kaudu), Valgevene ja Ukrainaga, edelas

Gruusia ja Aserbaidžaaniga, lõunas Kasahstani, Hiina ja Mongooliaga, kagus Põhja-Korea ja

Jaapaniga ning idas USAga. Venemaa pikk rannajoon ulatub Põhja-Jäämerest Vaikse ookeani

lääneosani ning hõlmab veel Musta mere, Kaspia mere ja Läänemere äärse ranniku.

Rahvastik

Väga ebaühtlaselt jaotunud rahvas – 80% elab Venemaa Euroopa osas, Siber ja Kaug-Ida on

peaaegu inimtühjad. Rahvastik väheneb negatiivse loomuliku iibe tõttu. Vananev rahvastik:

keskmine vanus 37,1, linna rahvastiku osakaal 73%, sündimus 10,4%, suremus 15,2%.

Venemaal elab üle 160 rahvuse.Venelased moodustavad ligi 80% rahvastikust.Suuremad

vähemusrahvused on: tatarlased, ukrainlased,baskiirid,tsuvasid,tsetseenid,armeenlased.

Venemaa võttis ristiusu vastu 988a.Valdav osa venelastest on õigeusklikud.Mitmed suuremad

vähemusrahvuslased on valdvalt muslimid.

16

Klimaatiliselt lõuna pool esineb palju steppe ja põhjapool arktilisi tundraid. Kliima varieerub

väga suurelt. Valdavalt on tegu parasvöötmega. 60% on metsa, 10 % kaetud rabaga.

Rekreatsioon

Tänu suurusele ja suurepärasele loodusele pakub Venemaa mitmeid tegevusi.Viimase kahe 4

aastaga on valitsus avanud mitmeid suuri keskuseid nii spordi tegemiseks, kui ka vaba aja

veetmiseks. Suurepärane võimalus tutvuda ja vaadata ajaloolisi paiku on paadi reisid Volga

jõel: kuumimad paigad on kindlasti Moskva, St. Peterburg ja Novgorod, kuid reise pakuvad

ka teised linnad ning just turistidele on laevakruiisid väga huvi pakkuma hakanud.

Mägironimine- Kaukaasia, Sayan, Stanovoy: kõik mäed pakuvad selleks suurepäraseid

tingimusi. Kalapüük: kala püüdmise kohti on Venemaal mitmeid, kuid kuumimate kohtadena

tuuakse välja just Vladivostok ja Khabarovsk. Mitmed ettevõtted tegelevad kalakasvatuse ja

omavad mitmeid veehoidlaid, kus kalu kasvatatakse. Matkamine : Parim matkamise viis on

võtta kiid ja külastada kohalikke ja matkata just piirkondades, mis on niiöelda suurte

turistikeskuste poolt veel täpselt kaardistamata. Põhilisteks matkamise aladeks on: Baikali

järv ,Lääne-Uurali mäestikud ning Altay mäestikud. Kaug idas on aga võimsad vulkaanid,

geisrid ja elusloodus.

Suusatamine, jäähoki, uisutamine ja teisedki spordialad on Venemaal alati hinnas olnud ja

spordiga tegelevad seal väga paljud. Suusakeskusi on mitmeid nii Moskva lähedal, kui

kaukaasia mäestikes. Pakutakse ka raftingu võimalusi erinevates paikades. Katun ja Chuia

jõed Altay mägedes ning Baikali järv on kõige ektreemsemad ja huvitavamad piirkonnad

selleks ettevõtmiseks.

LÄTI

Läti (ametlikult Läti Vabariik) on riik Euroopas, üks kolmest Balti riigist.

Läti asub Põhja-Euroopas Läänemere idarannikul. Riik asetseb Eestist lõunas, Leedust põhjas.

17

Idas on maapiir Venemaaga ja kagus Valgevenega. Läänes piirab riiki Läänemeri ja loodes

Riia laht. Lätile ei kuulu saari ega asumaid. Pindala on 64 589 km².

Läti on demokraatlik parlamentaarne vabariik ning kuulub alates 17. septembrist 1991

Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni (ÜRO), 29. märtsist 2004 Põhja-Atlandi Lepingu

Organisatsiooni (NATO) ja alates 1. maist 2004 Euroopa Liitu (EL).

Läti asub Põhja-Euroopas, Ida-Euroopa lauskmaa lääneosal, Läänemere idarannikul. Maapiir

oma Balti naabritega on Lätil Eestiga põhjas (340 km) ja Leeduga lõunas (570 km). Idapiir

Venemaa Pihkva oblastiga on 283 km. Kagus on maismapiir Valgevenega (163 km).

Lätil on ka merepiir, mille pikkuseks on 531 km. Olenemata pikast ja laugest merepiirist ei

ole Läti territooriumil mitte ühtegi saart. 1920. aastal taotlesid lätlased Eesti territoorimile

kuuluvat Ruhnu saart Läti omandiks.

Pinnamood

Läti asub Ida-Euroopa lauskmaa serval. Ta on kaetud liustikusetetega, mis on moodustanud

tänapäevase künkliku pinnamoodi.

Lätis asub kolm suuremat kõrgustikku. Lääne-Lätis, Kurzeme südames asub Kurzeme

kõrgustik, mis ulatub üle 180 m merepinnast. Kirde-Lätis asub Vidzeme kõrgustik, millel on

mituüle 300 m ulatuvat tippe, sealhulgas Läti kõrgeim tipp Gaiziņkals (312 m). Kirde-Lätis,

Eesti piiril asub ka Alūksne kõrgustik, mis ühineb Eestis asuva Haanja kõrgustikuga. Alūksne

kõrgustik on madalam kui Vidzeme kõrgustik, kuid suuremate kõrgusvahedega. Kagu-Lätis

asub Latgale kõrgustik.

Enamiku riigi pindalast moodustavad madalikud. Riigi keskosas asub Zemgale tasandik.

Läänemere kaldal, ümber Liivi lahe ja Kuramaa poolsaare paikneb Rannikumadalik, mis

jätkub Leedu territooriumil. Vidzeme kõrgustikku piiravad Kesk-Läti madalik ja Ida-Läti

madalik. Antud madalikud on ka kohati soised.

Geoloogiline ehitus ja maavarad

Enamik läti aluspõhjakivimitest on pärit vanaaegkonna lõpust, Devoni ajastust. Riigi edelaosa

aluspõhjakivimid on aga pärit keskaegkonnast.

Eelkambriumi kristalliline aluskord on kaetud settekivimite kihiga, millel on kvaternaarsed

setted. Settekivimeid paljandub maismaal jõgede ürgorgudel. Riigi põhjaosas paljanduvad ka

devoni punased liivakivid Gauja orus. Territooriumi keskosas paljanduvad ülemdevoni

karbonaatsed kivimid. Dolomiidid ja merglid palistavad Daugava keskjooksu, tema

lisajõgesid ja ka Lielupe ülemjooksu.

Lätil ei ole maavaradelt rikas riik. Enamik Lätis leiduvatest maavaradest läheb kasutuseks

ehitustel. Kõrgustike aladel leidub suurtes kogustes liiva ja kruusa. Riigi põhjaosas

kasutatakse liiva ka klaasi tootmiseks. Riigi keskosas on dolomiidi leiukoht. Dolomiidikihtide

vahel leidub suures koguses kipsi. Samuti kasutatakse ka leiduvat devoni, juura ja kvaternaari

savi. Lubjakivi kasutatakse lubja- ja tsemenditööstuses.

Ka leidub Lätis suuremas koguses turvast, mille ladestumine sai alguse mandrijää

taandumisel. Turba varusid kasutatakse eelkõige tööstuslikel eesmärkidel. Riigis leidub ka

ravimuda ja mineraalvett. Lätist on leitud ka naftat ja rauamaaki. Lisaks leidub riigis

18

pruunsütt ning mererannalt võib juhuslikult leiduda ka merevaiku.

Veestik

Läti on jõgederikas riik. Jõgesid ja ojasid on kokku umbes 12 000 ning nende kogupikkus on

umbes 37 500km. Enamik jõgedest on siiski lühikesed. Vaid 17 jõge on pikemad kui 100km.

Pikimad jõed on Daugava, Lielupe, Gauja, Venta ja Salaca jõgi. Praegune jõgedevõrk on

kujunenud välja 10-12 tuhande aasta jooksul. Kõik jõed kuuluvad Läänemere vesikonda.

Suurem osa neist suubub Liivi lahte; väiksem osa otse Läänemerre ja Velikaja lisajõed

suubuvad ka Soome lahte.

Lätis on järvi üle 3000. Enamasti on nad siiski väikesed ja hõlmavad territooriumist vaid

1,5%. Järvi, mille pindala on suurem kui 10km² on vaid 15. Suuremad järved Lätis on:

Lubāns, Rāznas, Engures, Asti ja Usma.

Kliima

Lätis valitseb mandrilise ja merelise kliima vaheline üleminekuline paraskliima. Läti on samal

laiusel Labradori poolsaarega. Võrreldes Labradori poolsaare mandrilise kliimaga, on Läti

kliima küllaltki pehmem. Selle põhjustab Atlandi ookeani ja Golfi hoovuse mõju Läti

rannikule. Külmatemperatuurid talvel on küllaltki tagasihoidlikud. Jaanuari keskmine

temperatuur läänekaldal Liepajas on -2,8°C ja Kagu-Läti linnas Daugavpilsis on -6,6°C. Juuli

temperatuurid samades linnades on vastavalt 16,7°C ja 17,6°C.

Sademed saabuvad Läti territooriumile Põhja-Atlandilt. Sademete hulk on suurim suve teisel

lõpus ja sügis. Ka talvel sajab tihti, kuid sademete hulk on väike. Kõige vähem sademeid on

kevadel. Aastas sajab rannikul ja madalikel 550-600 mm, kõrgutsikel 700-800 mm sademeid.

Taimestik

44% Läti pindalast on kaetud metsadega. Erinevalt paljudest teistest Ida-Euroopa lauskmaa

aladest sarnaneb Läti taimestik väga taigaga. Enamik metsadest on okasmetsad. Levinud on

kask, harilik mänd, harilik kuusk.

Rekreatiivsed tegevused Lätis

Rekreatiivsete tegevuste harrastamise poolest sarnaneb Läti palju ka Eestile. Paremad

võimalused on ehk veemõnusid nautida Jurmala veepargis, kui seda on Eestis. Suur osa

territooriumist on metsastunud, mis pakub erinevadi võimalusi matkade läbiviimiseks. Palju

rohkem on arenenud ka mäesuusa ja lumelaua keskused, kus on ka parem hinna-kvaliteedi

suhe kui Eestis.

19

LEEDU

Leedu on riik Euroopas Läänemere kagurannal. Ta on lõunapoolseim Balti riikidest. Piirneb

Läti, Valgevene, Poola ja Venemaa Kaliningradi oblastiga. Leedu pindala on 65 200 km2 ja

rahvaarv 3 341 500 inimest (2009a. seisuga)

Leedu pealinn Vilnius asub mõnikümmend kilomeetrit loodusgeograafilise Euroopa keskmest

edelas.

Pinnamood

Leedu pinnamoodi on kujundanud liustikud. Kõige künklikumad alad Leedus on Lääne-, Ida-

Leedus ja Edela-Leedus (vastavalt Žemaitija, Aukštaitija ja Dzūkija kõrgustik).

Leedu kõrgeim punkt on Aukštojase mägi (293,84 m merepinnast). Kõrguselt järgmised tipud

on Juozapinė mägi (293,6 m) ja Kruopinė mägi (293,4 m).

Pikim jõgi on Nemunas.

Rahvuslik koosseis

2001. aasta rahvaloenduse andmetel oli leedulasi 2 907 293 (83,45%), poolakaid 234 989

(6,74%), venelasi 219 789 (6,31%), valgevenelasi 42 866 (1,23%) ja ukrainlasi 22488

(0,65%).

Eksport

Leedu ekspordis on olulisel kohal naftatöötlemissaadused (23%), kerge- (16%), masina-

(11%) ja keemiatööstuse toodang (6%), puit ja puidutooted (5%) ning toiduained (5%; 2001.

aasta seis). Lisaks veeti välja elektroonikatööstuse toodangut, autosid (Venemaale ja

Valgevenesse).

Rekreatiivsed tegevused Leedus

Kuulsamaid Leedu turismimagneteid on kindlasti Palanga rannakuurort. Palanga on kuulus ka

oma merevaigu muuseumi poolest. Leedus on ka mitmeid rahvusparke, kus on võimalik

nautida erinevaid matkaradasid ja kaunist loodust. Vente Capeisi poolsaarel on väga head

linnuvaatlusvõimalused ning see on linnuhuviliste seas väga populaarne paik. Penevežyses on

võimalik lähemalt näga piisoneid. Seal asub üks Leedu suuremaid piisonifarem. Erinevalt

teistest Baltimaadest on Leedus populaarne ajaveetmisviis kuumaõhupalli reisid.

VALGEVENE

Valgevene on riik Euroopa idaosas. Piirneb Venemaa, Ukraina, Poola, Leedu ja Lätiga.

20

Valgevene pealinnaks on Minsk. Riigi pindala on 207 600km2 ja rahvaarv 9 671 400 inimest

(2009a seisuga)

Riigis on üle 10 000 järve ja üle 20 000 jõe, mille järgi on riik saanud omale hüüdnimeks:

„Sinisilmne riik“. Riik on ainulaadne ka selle poolest et Valgevenes elab looduses euroopa

piison.

Jõed.

Väga oluline osa Valgevene loodusest on jõed. Neist suuremad – Dnepr ja Prõpjats (Pripjat) –

on laiad tasandikujõed arvukate lisajõgede, meandrite ja ulatuslike luhtadega. Kuigi paljudes

kohtades on jõgesid nii poldreid kui ka tamme rajades püütud suruda põllumajandusele

sobivatesse raamidesse, on siiski veel arvukalt heas looduslikus seisundis jõgesid ning neist

suuremate veerikkus on muljetavaldav. Nii võib Prõpjatsi jõe üleujutus kesta kokku kuni neli

kuud aastas ning kevadine veetaseme tõus ulatuda 3,5–4 meetrini. Sellistel laialdaselt

üleujutatud jõetasandikel võib kohata mitmeid mujal Euroopas haruldaseks jäänud kooslusi:

luhasoid, tamme-lammimetsi ja muidugi ulatuslikke luhaniite. Luhtade niisked elupaigad on

vähemalt kahe linnuliigi ülemaailmse tähtsusega võtmealad. Valgevene jõekallaste tarnastes

luhasoodes elab koguni kuni 60 protsenti (umbes 3000 paari) tarna-roolinnu

maailmaasurkonnast! Luhtadel pesitseb aga ligi kolm protsenti rohuneppide Euroopa

asurkonnast. Seal jahivad oma saaki ka suur-konnakotkad ning need 150–200 paari

moodustavad kokku ligi viisteist protsenti liigi kogupopulatsioonist Euroopas. Siin-seal

majandatakse luhti veel traditsiooniliselt: hein niidetakse ja varutakse kuhjadesse. Ka võis

kohati asulalähedastel luhtadel näha suuri vabalt peetavaid karju ning madalmuruseid

karjamaid. Samas on aga ka Valgevenes hakanud luhtade kasutus kiirelt vähenema ning nende

loodusväärtuste tulevik pole selge.

Looduskaitsealad, keelualad, rahvuspargid. Ökoturism

Oma ilult kordumatud rahvuspargid "Belovežje ürgmets ", "Braslavi järved ", "Pripjatski",

"Narotšanski" ja Berezini riiklik biosfääri looduskaitseala – meie vabariigi uhkus.

Looduse harmoonia Euroopa keskkohas:

Suurimad põlised puudumatud metsamassiivid, unikaalsed maastikud, haruldased loomade ja

taimede liigid, samuti ajaloolised ja kultuursed vaatamisväärsused – kõik ee tingis ökoturismi

suure populaarsuse neid kaitsealustes kohtades, nii valgevenelaste kui ka vabariigi külastajate

seas.

Kütkestavad matkad jalgsi, ratsa, autoga, paadiga või helikopteriga avavad teile rikkaliku ja

mitmekesise taimede ja loomade maailma nende loomulikus elukeskkonnas, ekskursioonid

mööda ökoloogilisi radu võimaldavad saada rohkem teada nende unikaalsete

looduskomplekside ökoloogiast ja bioloogiast, aga fotosafari spetsiaalselt eelnevalt

21

ettevalmistatud varjetest annab reaalse võimaluse jäädvustada loomade ja lindude elu nende

ürgsel kujul.

Talvel pakuvad meelelahutust kõikvõimalikud talvised kuurordid, kus on tegevust nii suurtele

kui väikestele.

Kasutatud kirjandus

Internet:

http://www.advantour.com/azerbaijan/, azerbaijan.tourism.az

http://www.armeniainfo.am/

http://georgia.travel/

http://www.moldova.md/

http://www.tryukraine.com/

http://www.advantour.com/turkmenistan/index.htm http://www.advantour.com/tajikistan/index.htm http://www.nationsencyclopedia.com/Asia-and-Oceania/Kazakhstan-TOURISM-TRAVEL-AND-RECREATION.html

http://uzbektourism.uz/en/activities/adventure/eco-tourism/index.html,

http://www.uzbektourism.uz/en/about_uzbekistan/geography http://open-site.org/Regional/Asia/Kyrgyzstan/Recreation_and_Sports http://waytorussia.net/whatisrussia/ www.tomoscow.com/about_russia.html