Embed Size (px)
Citation preview
Metsanduse riikliku reguleerimise ajalugu on
aastatuhandete pikkune. Monarhistlikes ja
varaste demokraatiate tingimustes kujundasid
metsanduse reegleid asjatundjad – eksperdid.
Uuemas demokraatias on seadused
ühiskondliku kokkuleppe tulemus,
milles osaleb enam diletante kui asjatundjaid.
Mida diletantlikum on protsessis osaleja, seda
vähem ta kahtleb oma (enamasti väärades)
seisukohtades ja seda raevukamalt püüab ta
neid peale suruda.
Eriseaduste s.h. ka metsaseaduse
kujundamisel peab tänapäeva ekspertidel
olema kindel ja selge erialane
PARADIGMA = SÜSTEEM
•TEADMISTEST,
•TEADMISTE KASUTAMISE OSKUSTEST
• TÕEKSPIDAMISTEST
selleks, et
•hoida peasuunda ka avaliku arvamuse tormi-iilides
•veenvalt selgitada põhiküsimusi ka võhikutele
Teadmised ja oskused peavad võimaldama näha
•PUUDE TAGANT PUISTUT
•NB! PUISTUTE TAGANT METSA
TÄNA JA PIKAS TULEVIKUS NB!
•METSANDUSE ROLLI
MAJANDUSES JA
KESKKONNAS
•REGULATSIOONIDE OTSESEID JA
KAUGTAGAJÄRGI
PAAR LAUSET MÕTTEMATERJALIKS:
ÄPARDUNUD SEADUSESÄTE ON
KORRUPTSIOONI GENERAATOR NING
MORAALI JA SEADUSKUULEKUSE
LAOSTAJA. SEE KAHJU ON SUUREM
MISTAHES MATERIAALSEST
KAHJUST!
ÄPARDUNUD SEADUSESÄTTE
LOOJAD ON SISULISELT KURITEOLE
KALLUTAJAD.
METSAMEES OLLA OLI “UHKE JA
HEA” KUID ENAM EI OLE.
METSANDUSE TULUKUSE HINNANGUTEST EILE
JA TÄNA
REGULATSIOON: MS raievanused tuginevad
“üleeilsetele” kasvumudelitele (algul aeglane ja siis
kiirenev puistute kasv) ja hindade struktuurile
(jämetarbe ja peentarbe hindade suhe oli suur)
TÄNANE REAALSUS: Puistute kasv esimese 30-40
a jooksul on kiire ja aeglustub peale seda ning peen-
ja jämetarbe hinnad on jõudsasti lähenenud
TAGAJÄRG: puistute tegelik majandusliku küpsuse
vanus on endisest tunduvalt väiksem ja MS §14 on
sellega karjuvas vastuolus.
Ümarmaterjali suhteline hind Peterburis 1914 ja Eestis 2004
0
2
4
6
8
10
12
14
0 4 8 12 16 20 24 28 32 36
Ladvaotsa D cm
Su
hte
lin
e ü
hik
uh
ind
MA1914
KU1914
MA2004
KU2004
Jämepalgi ja peenpalgi (d=16 cm) ühikuhinna suhe oli
Peterburis 1914.a. männil 1.65 ja kuusel 1,50,
nõukogude taksihindades kõigil liikidel 1,55 ja
Eestis praegu ca 1,05-1,16 (hüpe on 18 cm kohal).
Puidu hind vahelaos puistu keskmise diameetri järgi peale
uuendus- ja varumiskulude mahaarvamist. Arvutas A. Padari
sortimentide kehtivate hindade ja sortimenteerimistulemuste
järgi.
Puidu hind vahelaos puistu keskmise diameetri topeltlogaritmi ja
suhte H/D järgi peale uuendus- ja varumiskulude mahaarvamist.
Puistute ühikuhinna (YH, kr/tm) sõltuvus puuliigist PL,
keskmisest diameetrist D, kõrgusest H ja vanusest A
Männikud:
YH = -382+ 2752*log(log(D)) -700*log(D)+33.11*H/D)*(1-
0.5*kahjuosa(PL,A) - 165
Kuusikud:
YH = -96.9+ 1084*log(log(D))+49.49*H/D -178*log(D))*(1-
1.7*D/A* kahjuosa(PL,A) - 165
Kaasikud:
YH = -349+251.5*log(D)+17.93*H/D)*(1-1.3*D/A*
kahjuosa(PL,A) – 165
Funktsioon kahjuosa(PL,A) on puuliigist ja vanusest sõltuva
kahjustatud puude osa valem A. Padari järgi.
Puidu ühikuhinna ja lähendusvalemite võrdlemine vahelao
hindadena
Kogutoogi hind vahelaos O. Henno kasvukäigutabelite järgi.
Raiudes naadikaasiku 70 a. vanuses jääb 70 a ja 1 ha kohta
saamata ca 70 tuhat krooni võrreldes raiumisega vahelao
hinnaküpsuse vanuses.
Männikute kogutoogi hind vahelaos A.V. Tjurini
kasvukäigutabelite järgi. Raiudes Ia boniteedi männiku 100 a.
vanuses jääb saamata ca 150 tuhat krooni võrreldes raiumisega
kasumiküpsuse vanuses.
Järgnevate jooniste koostamisel kasutati vahelao hinda,
millest lahutati okaspuudel 8000 kr/ha uuenduskulusid ja
kõigil liikidel 165 kr/tm varumiskulusid. Selle hinna järgi
leitud küpsusvanust võib tõlgendada kui metsakasvatuse
kasumiküpsuse ülemist piiri, sest arvesse ei ole võetud
jooksvaid metsa haldamise kulusid (maa maksu jmt) ning
arvutused on tehtud intresse arvestamata.
Nimetatud tegurite arvestamine langetaks kasumiküpsuse
väärtust.
Arvutuste aluseks on täiuslike (nn. normaal-) või optimaalselt
hooldatud puhtpuistute tabelid. Madala täiusega ja
segapuistute korral on küpsusvanused järgnevas toodutest
tunduvalt madalamad.
Kasumiküpsuse vanus männikutes erinevate
kasvukäigutabelite järgi. Toonitud piirkonnas on lageraie MS
eelnõu §26 (5) järgi keelatud.
Kasumiküpsuse vanus kuusikutes erinevate kasvukäigutabelite
järgi. Toonitud piirkonnas on lageraie MS eelnõu §26 (5) järgi
keelatud.
Kasumiküpsuse vanus kaasikutes erinevate kasvukäigutabelite
järgi. Toonitud piirkonnas on lageraie MS eelnõu §26 (5) järgi
keelatud
Kahju männikute raiumisel MS eelnõu §26 (5) järgi ettenähtud
miinimumvanuses tuh. Kr/ha boniteedi H50 funktsioonina
Kahju kuusikute raiumisel MS eelnõu §26 (5) järgi ettenähtud
miinimumvanuses tuh. Kr/ha boniteedi H50 funktsioonina
Kahju kaasikute raiumisel MS eelnõu §26 (5) järgi ettenähtud
miinimumvanuses tuh. Kr/ha boniteedi H50 funktsioonina.
Kaasikutes pole kahjud eriti suured.
Sisuliselt kehtestab praegune MS metsaomanikule
minimaalse raievanusega paremaboniteediliste männikute ja
kuusikutele metsamaa maksust kümneid kordi suurema
koormise ja
vähendab metsaklastri panust SKP-sse ning maksutulusse
suurusjärgus miljard krooni aastas.
Kahju suurendab kitsenduste primitivistlik rakendamine ka
sega- ja madala täiusega või madala puidu kvaliteediga
puistutele.
MS eelnõus alandatud raievanuse minimaalne väärtus tekitab
küll senisest ligikaudu 2 korda väiksema kahju, kuid seegi on
mõttetu kaotus, kui raiet lubavaks algdokumendiks saab
metsa majandamise kava.
Sedalaadi jooniseid võiks esitada hulgi. Nende
kõigi moraal on üks:
AUTO JUHTIMINE SEOTUD SILMADEGA
JUHI POOLT (tegelikud metsamehed, kes
kvantitatiivselt ei teadvusta muutunud või
muutuvat olukorda ja peavad täitma juhiseid)
KÕRVALISTUJA JUHISTE JÄRGI, KES
VAATAB VÄLJA KABIINI TAGAAKNAST
(reeglite kujundajad, kes otsustavad muutunud
olukorras seljataha jäänu põhjal)
EI SAA OLLA TÕHUS!
AVAGEM JUHI SILMAD!
Las atesteeritud metsakorraldaja nähes kohapeal metsa
kogu tema mitmekesisuses kavandab sellele vastava
tegevuse ja veel kihvtim kava kehtestaja vaatab selle
kriitiliselt üle.
Ükski takseerkirjeldus ei anna edasi kogu seda teavet,
mida saab ekspert metsas viibides!
Praeguse regulatsiooni kontseptuaalne viga on selles, et
see on sihitud metsa raie mahu piiramisele
metsanduslikult sobimatute vahenditega (maskeraad ja
valetamine!). Olukorras, kus metsa majandamise kava
saab raiete alusdokumendiks muutub taoline
lähenemisviis eriti taunitavaks (ja rumalaks).
Vaatame ka mõningaid keskkonna- ja
metsahoiu alaseid kõrvalefekte.
Mets töötab süsiniku sidujana ja hapniku
vabastajana senikaua ja sel määral kui palju ta
akumuleerib süsinikku puitu.
Kliima soojenemise tõkestamiseks on metsa ja
metsanduse roll kõige tõhusam siis, kui mets
(tervikuna) on pidevalt suure juurdekasvu
seisundis ja metsas akumuleerunud puit
salvestatakse puidutööstuse poolt
pikaealistesse toodetesse (ehitused,
ehitusdetailid, mööbel jmt.)
Tüvepuidu kogutook kaasikutes O. Henno kasvukäigutabelite järgi.
Raiudes naadikaasiku 70 aastaselt jääb 70 a ja 1 ha kohta saamata
ca 120 tm tüvepuitu ja atmosfäärist jääb puitu sidumata süsiniku
kogus, mis sisaldub 300-s 200 liitrises vaadis bensiinis.
Tormikahjustuste vähendamiseks on metsanduses aastasadu
püütud korrastada metsamassiivi selliselt, et massiivi
raiutakse tuulealusest küljest ja metsa võrastik kujuneb
kahjutekitavate tuulte suunast sujuvalt tõusvaks kihiks.
Kui raiereeglites raielangi pindala on liialt väike ja liitmisreeglid
karmid, siis tuleb paratamatult kanda järgmisi
keskkonnakahjusid:
1. Liigne metsatehnika vedudega tekkiv kütuse ja
amortisatsioonikulu ning saastamine.
2. Liigne keskkonnahäirituse hajutamine (vaikset piirkonda
polegi!).
3. Metsamassiivi “ussitamine” pisikeste hajutatud
“ussiaukudega” (pisilankidega) ja sellega seotud
tormikindluse langus.
4. Suuremate pikaaegselt puutumata metsaosade kadumine.
Lõpetuseks veel paar “pisipärli” seoses uue MS eelnõuga.
§ 28. Hooldusraie
(2) Harvendusraie tegemisel ei tohi: 1) viia puistu rinnaspindala (täiust) väiksemaks selle seaduse
kohaselt kehtestatud lubatud alammäärast; 2) korrata raiet enne eelmisest raiest viie aasta möödumist.
Ja seletuskirjast: Harvendusraiet ei lubata samas puistus teha
sagedamini kui iga viie aasta tagant, millega välditakse
hooldusraiete metsakasvatusliku rolli edasist vähenemist ja
puiduvarumishuvide esiplaanile tõusmist, mis on metsade
tulevikku silmas pidades äärmiselt ohtlik tendents.
Mõelgem koos punktide 1) ja 2) peale ja proovigem leiutada veel
“vaimukam” viis seaduse ja seletuskirja risustamiseks! §28 (2) 1)
ju välistab viidatud “ohu”!
Mõelgem ka sellele, mida tähendab
statistiliselt usaldatav ja seega nii
juriidiliselt vettpidav kui
sisuliselt õiglane
raiejärgse tegeliku ja normatiivse rinnaspindala
erinevuse kindlaks tegemine tööde mahukuse mõttes.
Need mõlemad on väga suure hinnanguveaga
juhuslikud suurused ja lisaks on normatiiv
primitivistlik ja seetõttu sageli kahjutekitava toimega.
Jätame selle küsimuse kodutööks!
Metsa majandamise eeskiri 27.11.02.a. versioon:
8.4.Nõuded valikraie tegemisel (MS§11 p.6)
2)raie tagajärjel ei tohi puistu I rinde puude keskmine kõrgus ja
keskmine rinnasdiameeter langeda raie-eelsest madalamale
(MS§9(3) p.1), välja arvatud juhul kui seda põhjustab surnud
puude raie.
Appi! Ajast aega on valikraie osaks olnud suuremate puude
väljaraiumine sest selleta kujundaksime puistust puude kalmistu.
Puude kasv vaibub ja nad surevad mitte niivõrd kalendaarse
vanuse tõttu kuivõrd lähenemise tõttu oma suuruse piirile antud
tingimustes (K. ja O. Kull, 1989). Seda olnuks kasulik teada ka
raiet lubava sihtdiameetri reegli tühistamisel!
Puu sureb küll tavaliselt PÄRAST SEDA kui ta on saanud väga
vanaks, kuid mitte SELLEPÄRAST.
Kehtivate ja kavandatavate metsanduslike reeglite kogukahju
metsanduse tulukusele on mõõtmata, kui mitte mõõtmatu. Seda
mõõtma pole kedagi kutsutud. Süüdlasi selles on palju.
Esmalt võib muidugi viidata poliitilist vastutust kandavale
ministrile ja tema meeskonnale, kuid kahjuks kannan
lõppvastutust mina ise! Kõik minu õpilased võivad näidata
näpuga minu peale ja küsida:
MIKS SA EI ÕPETANUD MEID NII, ET MEIE
METSANDUSLIK PARADIGMA OLNUKS
KINDEL JA SELGE?
MIKS EI TEINUD MEILE SELGEKS, KUS
TOHIB ARVATA JA KUS TULEB ARVUTADA?
MIKS OLID NII VILETS PEDAGOOG, ET PALJUD
SU ÕPILASTEST PIDASID SIND Jaan Tatikaks,
KES TAHAB ARVUTIGA “TELLISTEST SEALIHA
TEHA” ja osutusid hiljem ise seetõttu Tatikateks,
kes püüavad ehitada “tiibadega vehklevat
lennumasinat” - arvutita lahendada
arvutiülesandeid? ...
MIKS ON METSANDUSE REEGLISTIK NII NADI JA
NII FRUSTREERIV NAGU TA ON?
Miks, ...?
Aitäh kuulamast-vaatamast!
