of 16/16
SISEMINISTEERIUMI REGIONAALVALDKONNA INFOLEHT Uusasumitele ja tänavatele nimede panekust Mida on võitnud piirialad koostööst? Kagu-Eesti uued sihid Väikekirikute roll muutuvas ajas SUVI 2015 teenuste kättesaadavust Kuidas mõõta

Regi suvi 2015

  • View
    232

  • Download
    4

Embed Size (px)

DESCRIPTION

Siseministeeriumi regionaalvaldkonna infolehe Regi suve number.

Text of Regi suvi 2015

  • SISEMINISTEERIUMI REGIONAALVALDKONNA INFOLEHT

    Uusasumitele ja tnavatele nimede panekust

    Mida on vitnud piirialad koostst?

    Kagu-Eesti uued sihid

    Vikekirikute roll muutuvas ajas

    SUVI 2015

    teenustekttesaadavust

    Kuidas mta

  • SISEMINISTEERIUMI REGIONAALVALDKONNA INFOLEHT

    Esimest korda on koalitsioonil hi-ne ngemus kohaliku omavalitsu-se reformist ja seatud on ka konkreetsed thtajad. Selle refor-miga ei saa enam oodata ega ot-sustamist tulevikku lkata. Pika ja lohi- seva sissejuhatuse asemel oleme vtnud sihiks teha reformi eelnu juba jrgneva-te kuude jooksul valmis ja soodustada omaalgatuslikke hinemisi, et 2017. aasta kohalike valimistega moodustuksid uued ja tugevamad omavalitsused.

    Need on omavalitsused, mis suudavad kohalikku elu terviklikult arendada ja kus inimestel on hea elada. Need on omava-litsused, mis pakuvad heal tasemel avalik-ke teenuseid ning on juhitud asjatundlikult ja arvestavalt. Need on omavalitsused, kes saavad ja suudavad melda kaugele ning tegutseda jtkusuutlikult.

    Omaalgatuslike hinemiste hoogusta-miseks on peatselt kavas kiku anda eelnu praeguste hinemistoetuste mrki-misvrseks suurendamiseks. Mis sama thtis hinemise vimalikult ladusaks teostamiseks saavad omavalitsused vaja-duse korral ksida nu ekspertidelt. Ko-genematus vi oskamatus hinemist ette valmistada ei peaks saama hegi omava-litsuse komistuskiviks.

    hinemise otsus ei pruugi olla kerge, kuid otsustamatus on tihtipeale halvem valik. Loodavas kohaliku omavalitsuse reformi seaduses seatakse kriteeriumid, millele omavalitsus peab vastama. Kui omavalitsus neile ei vasta ning omaalga-tuslikult ei hine, tuleb jda ootama rii-

    gi suunavat ktt. Praegu on hea aeg teha kaugelevaatav mtteharjutus: millist ko-duvalda vi -linna meie kohalikud elani-kud vajavad? Kuidas neme sedasama valda vi linna 10 aasta prast? Aga 25 aasta prast? Kes siin elavad ja miks nei-le siin meeldib?

    Samu ksimusi vib esitada ka riigi kohta. Mis on need tegevused, mis viivad meid lhemale visioonile saada uueks Phjamaaks hsti kaitstud, perekonda ja vrdseid vimalusi vrtustavaks, kon-kurentsivimeliseks ja dnaamiliseks rii-giks? Riigihalduse ministrina tden, et tulevikku vaadates peame siin ja praegu astuma olulisi samme, et riigivalitsemine oleks jukohane, paindlik ja koostl p-hinev. Valitsussektori ttajate arv peab olema korrelatsioonis tealiste elanike arvuga ning olukorras, kus tealine ela-nikkond kahaneb, tuleb kokku tmmata ka riigipalgaliste hulka.

    Kavas on jtkata riigi tugiteenuste kon-solideerimist, mis juba ndseks on and-nud hid tulemusi, niteks vib tuua Riigi Tugiteenuste Keskuse tegevuse. Eesti peab e-riigina olema eestkneleja ja see thendab jtkuvat innovatsiooni igas valdkonnas, avaliku sektoriga eesotsas. Alustame plaanidest juurutada senisest mugavam ja kiirem e-riigihangete prot-sess ning muuta e-arved avalikus sektoris kohustuslikuks. Nimetatud nidete ja teis-tegi riigihalduse ministri vastutusalasse kuuluvate tegevuste eesmrk on sama parendada Eesti konkurentsivimet ja kii-rendada majanduskasvu.

    Sisukord 3 Lhiuudised 4 Avalike ja erateenuste

    kttesaadavuse uuring

    6 Kuidas saavad uusasumid nimed?

    8 Planeerimine elanikkonna kahanemise tingimustes

    10 Kagu-Eesti uued sihid 11 Kodanikuhiskonna kekik 12 Vikekirikute roll tnapeval 14 Kokkuvtteid suurest piiri-

    lesest koostst

    16 Narva promenaad meelitab turiste

    ARTO AAS, riigihalduse minister

    Tname kiki, kes aitasid kaasa Regi valmimisele!

    Sissejuhatuse asemel

    Koostatud siseministeeriumis kontakt: Merje Klopets, 612 5227, [email protected]: Kristiina Kruuse kujundus: Profimeediakaanefoto: Maarja Otsafotol: Alasniidu lasteaed

    2 I SUVI 2015

  • Eesti regionaalarengusse panustati linud aastal le 57 miljoni euro, millest ligi 47,6 miljonit moodustasid vlistoetused.

    Siseministeeriumi haldusalas on ligi vee-randsada toetusmeedet ja -programmi, alates hajaasustuse vi vikesaarte prog-rammidest ning lpetades gmnaasiu-mivrgustiku korrastamise vi linnalise piirkonna arendamise meetmetega. Nende kigi eesmrk on sama: Eesti inimeste heaolu erineva-tes piirkondades ning kestlik ja htlane areng.

    Riigisisestest programmidest anti toetust 2083 projektile summas 9,6 miljonit eurot. Vlistoetusi said 79 projekti suurusjrgus 47,6 miljonit eurot.

    Enamiku eelmisel aastal toetust saanud projek-tide elluviimist alustatakse tnavu. Muu hulgas on antud toetusi kergliiklusteede ehituseks, koolima-jade ja lasteaedade renoveerimiseks, Jhvi logis-tika- ja ripargi rajamise esimese etapi alusta- miseks, rituste, niteks Setomaa pevade korral-damiseks, Kihnu sadamahoone ehitamiseks ja veel paljudeks teisteks piirkondade arengut toeta-vateks tegevusteks.

    Siseministeeriumi regionaalvaldkonda ootavad ees muutused

    Siseministeeriumist lhevad rahandus- ministeeriumi valitsemisalasse ka 15 maavalitsust. Meie struktuurimuudatu-sed on osa laiemast riigireformi pake-tist, mis sai paika valitsuse lbi- rkimistel, tles siseministeeriumi kantsler Leif Kalev. Valitsemisalade mberkorraldusega soovitakse kantsleri selgitusel tagada riigi- ja haldusreformi elluviimiseks kogu valdkonna ter-viklikum juhtimine ja selgem vastutuse jaotus.

    Regionaalteemadest jvad siseministeeriumi pdevusse kodanikuhiskonna arendamise, rah-

    vastikutoimingute ja usuasjade valdkond ning sellega seoses SA Kodanikuhiskonna Sihtkapi-tal ja AS Andmevara.

    Plaanide jrgi viiakse muudatused ellu 1. sep-tembriks ja leminevaid valdkondi jb endiselt juhtima riigihalduse minister Arto Aas.

    Niisiis mjutab muudatus ennekike sise- ja ra-handusministeeriumi ning maavalitsusi. Kohalike omavalitsuste ja teiste koostpartnerite jaoks ei muutu mberkorraldustega kuigi palju: kontakt- isikud ja senised tegevused jvad samaks, kuid muutub osa asukohti ja kontaktandmeid.

    Muudatus seisab ees ka jrgmisel aastal, kui seni siseministeeriumi hallatavaid Setomaa aren-guprogrammi, Peipsiveere programmi ning Vro- ja Mulgimaa arendustoetusi hakkab koor-dineerima maaeluministeerium.

    Regionaalarengusse panustati le 57 miljoni euro

    SISEMINISTEERIUMI REGIONAALVALDKONNA INFOLEHT

    SUVI 2015 I 3

    Uue valitsuse lbirkimistel kokkulepitu tulemusel muutub osaliselt siseministeeriumi vastutusala. Nii viiakse rahandus-ministeeriumisse le regionaalarengu, planeeringute ja regionaalhalduse osakond. Viimasest jb siseministeeriumisse kodanikuhiskonna valdkond.

  • Lasteaed, apteek, toidupood need on vaid mned nited teenustest, mille lhedus ja kttesaadavus mjutavad oluliselt inimeste elukvaliteeti. Igaks soovib vajalikke

    teenuseid saada vimalikult kodu lhedal. Ent mis on ka majanduslikult otstarbekas?

    Tartu likooli rakendusuuringute keskus (RAKE) uuris siseministeeriumi tellimu-sel avalike ja erateenuste ruumilist kt-tesaadavust. Uuringu eesmrk oli pakkuda vlja kriteeriumid, mis aitaksid suunata teenustevrgu kujundamist kogu Eestis htsetel alustel. Tpsemalt eldes kuhu kavan-dada koolid, raamatukogud ning muud era- ja avalikud teenused selliselt, et tarbijad oleksid ra-hul ja teenusepakkuja tuleks majanduslikult vlja.

    Siseministeeriumi planeeringute osakonna nu-niku Tiit Oidjrve snul on tegemist olulise uurin-guga maakonnaplaneeringute uuendamise kon- tekstis. Perspektiivset asustusmustrit pole vi-malik demokraatlikult kokku leppida ilma teenu-seid analsimata. Uuring on teadaolevalt Eestis esmakordne kompleksne metoodiline levaade era- ja avalike teenuste kavandamise alustest, mis annab phjendatud aluse asustuse suunamiseks maakonnaplaneeringutes, selgitas ta.

    Teenuste liigitusUuringu he autori, RAKE analtiku Veiko Sepa selgitusel vaatlesid nad 45 era- ja avaliku teenuse kasutamise sagedust ja majanduslikku tasuvust seotult elanike arvuga.

    TEKST: KRISTIINA KRUUSE

    SISEMINISTEERIUMI REGIONAALVALDKONNA INFOLEHT

    Uuringu tulemusel liigitati teenused viide rh-ma. Vltimatud ja sageli kasutatavad teenused, nagu niteks lasteaed vi phikool, peavad asu-ma vimalikult elukoha lhedal, kneles ta. Elu-kohast kaugemal vivad asuda harvemini kasutatavad teenused, sest nendeni judmiseks vajaminev aeg on summaarsena viksem ning ka mju elukvaliteedile nrgem. Samuti vib har-

    4 I SUVI 2015

    kttesaadavuse mdupuu?Milline on teenuste

  • SISEMINISTEERIUMI REGIONAALVALDKONNA INFOLEHT

    SUVI 2015 I 5

    vemini kasutatavate teenuste valiku aluseks saa-da ennekike kvaliteet, mitte asukoht.

    Teenuste tasuvust on Veiko Sepa selgitusel vi-malik mratleda mitmeti. Kommertsteenuste puhul kujundab nudlus sna heselt selle, kas teenust on vimalik mnes asukohas jtkusuutli-kult ja kvaliteetselt osutada vi mitte, rkis ta. Avalike teenuste vi kogukonnateenuste pakku-misel on Veiko Sepa snul seevastu ksimus his-kondlikes ja kogukondlikes vrtustes: kui palju ollakse valmis teenuse eest maksma ning milline on kulude mistlik jaotus piirkonniti.

    Tiit Oidjrve hinnangul on uuringu ks olulisi praktilisi vrtusi mratlus, millisest elanike ar-vust alates on mistlik piirkonniti teenuseid kavan-dada. Niteks histranspordi terminali vi kultuurimaja rajamisest on uuringu jrgi otstarbe-kas rkida, kui keskuse ning selle tagamaa elanike arv on vhemalt 4500. Kohalike phiteenuste na-gu raamatukogu, lasteaed vi rahvamaja loomi-seks on vaja vhemalt 1500 elanikku ning kohalike lihtteenuste, nagu algkool, postipunkt vi toidu-kauplus, pakkumise peale tasub mtlema hakata piirkondades, kus elanike arv on minimaalselt 500.

    Uuringus on teenuste hea kttesaadavuse m-dupuuna mratletud ka aeg, kui kaua viks ini-mestel maksimaalselt kuluda teenuse pakkumise kohta judmiseks. Niteks kohalike lihtteenuste (nt postipunkt, algkool, spordivljak) puhul on sel- leks kuni 25 minutit, mis teeb umbes 2 km jalgsi. Phiteenuste (nt piirkonnapolitseiniku vastuvtu- punkt, haruapteek) puhul 30 minutit ehk 2,5 km jalgsi ning krgema tasandi keskuses pakutavate teenuste (nt apteek, hambaravi, eakate hooldeko-du, maagmnaasium) puhul 45 minutit ehk ligi 27 km hissidukiga vi 53 km autoga.

    KAIDO PADAROmniva postiteenuste divisjoni juht

    TIIA KALLASViljandi maavalitsuse planeeringu- talituse juhataja

    Maakonnaplaneeringu koostamisel oleme Viljandi-maal teenuskeskuste ksimuse lahendamise algus-jrgus ning knealuse uuringu tulemusi saab edukalt kasutada maakonnaplaneeringu koostamisel.

    Tiendavalt tuleb arvestada maakonna piirkondlik-ke eriprasid, kuulata erinevate huvirhmade seisu-kohti ja arutada teemat kohalike omavalitsustega, mille jrel saab vlja ttada lpliku planeeringula-henduse.

    Vimalikult ulatusliku postivrgu ja suure teenuste valiku leval pidamine helt poolt ning riettevtte kasumiootuste titmine teiselt poolt on keeruline lesanne.

    Meie lahenduseks on senisest suurem koost partneritega ja uued lahendused. Postiteenuste pak-kumiseks ei pea enam igas klas olema postkontor, vaid neid teenuseid saab osutada ka klapoes asuv postipunkt, iseteeninduslik pakiautomaat vi vaja-duse korral kaugeimasse metsatallu judev kirja-kandja. See, et postiteenused liiguvad parema kttesaadavuse huvides postkontoritest vlja kohta-desse, kus inimesed oma igapevaseid talitusi tee-vad, on lemaailmne trend.

    Kuid kskik kui iseteeninduslikuks ja digitaalseks meie elu muutub, jvad inimeste kodud ja kontorid asuma ikka Eestimaa eri paikades ning tuleb leida mitmesuguseid viise, kuidas neile saadetisi ktte toi-metada.

    Teenuskeskuste mratlemisel ei tohiks Veiko Se-pa hinnangul seada eesmrgiks teenuste silita-mist ilmtingimata seal, kus need on juba olemas, vaid vaadata tuleb suuremat pilti. Seejuures peab arvestama nii elanikkonna vhenemise ja vana-nemisega kui ka uute, niteks e-teenuste lisandu-misega.

    Suurem piltKui teenuste planeerimisel jda passiivsesse rol-li ja kokkuleppeid ei saavutata, on Veiko Sepa s-nul mustemaks stsenaariumiks teenuste ja hes nendega ka elanikkonna koondumine jrjest enam suurtesse keskustesse.

    Selle asemel, et oodata, kuni kahe teenuseosu-taja konkurentsis ks teise alistab, on vhemalt avalike teenuste planeerimisel mistlik juda piirkondlikule kokkuleppele, kus ressursid koon-datakse teenuste kvaliteedi ja jtkusuutlikkuse ta-gamiseks teenuskeskustesse, lisas ta.

    Uuringu tulemused saavad siseministeeriumi nuniku Tiit Oidjrve snul kohe praktilise vl-jundi maakonnaplaneeringute kaudu. Kikides Eesti maakondades on planeeringud koostamisel ja neis mratletakse ka maakonna keskuste vr-gustik. Samuti on uuring aluseks kohaliku haldu-se reformi aruteludele. Uuringut rahastasid Euroopa Sotsiaalfond ja siseministeerium ning selle leiab siseministeeriumi veebilehelt.

    kttesaadavuse mdupuu?

  • Siseministeeriumi regionaalhalduse osa-konna nunik Tnis Rtel selgitas, et kohanimed on vga olulised: neil on t-napeval kanda oma roll nii infotehno-loogilises, juriidilises kui ka reaalses maailmas. Riikliku kohanimekorralduse eesmrk on korraldada kohanimede kasutust nii, et erine-vate maailmade vahel ei tekiks konflikte.

    Rtel ti nitena Lnemaal asuva Rohukla bussipeatuse sildi, millele oli kunagi kirjutatud Rohukla kla. Kuigi inimesele on selge, et nii kokku kui ka lahku kirjutades thendab kla ikka-gi kla, tuleb masinale seda eraldi elda, nen-tis ta. Sestap tuleb ette, et infotehnoloogilise maailma tehtud vead satuvad siltidele ja hakka-vad mjutama keelekasutust.

    Tnis Rtli snul on kohanimekorraldusega tegelevate ametnike ks lesandeid selliste olu-kordade lahendamine ja vltimine. See kik toob kaasa seaduste tpsustamise ja mrused, et ees-timaised kohanimed oleksid jtkuvalt inimlikud ega leviks masinlik keelekasutus. Ametnike teine suur tegevusvaldkond on nimede muutmise ja uute nimede mramisega kaasnevate problee-mide lahendamine.

    Eestis leiduvad Sputniku, Traktori, Tapamaja, Briketi, Hallivanamehe, 26. Juuli ja Puuvilla tnav. Pnevaid nimesid kannavad ka paljud

    klad, talud ja uusasumid. Mni nimi on inspireeritud mbritsevast loodusest, mni aga on kohaga tiesti seostamatu.

    TEKST: SIGNE IVASK

    SISEMINISTEERIUMI REGIONAALVALDKONNA INFOLEHT

    6 I SUVI 2015

    Heal kohal

    mitu nime

    Puuvilla26. Juuli

    Aga kust need nimed ikkagi tulevad? Eesti keele instituudi peakeelekorraldaja ja nimeteaduse ehk onomastika teadlase Peeter Plli snul ei ole Ees-tis kohta, millel pole nime juba varasemast ajast. Meil on nimed pldudel, heinamaadel, kividel, metsadel, soodel ja jgedel, nimetut kohta Eestist naljalt ei leia, rkis ta. Just nimelt vanad koha-nimed on esimene vimalus, kust uus nimi viks vlja kasvada. Nndaviisi hakkab koht lihtsalt kandma oma kunagist vana nime.

    Rikkalik varamuTeiseks on kirjeldavad nimed, nende puhul pee-takse silmas, millise objekti juures koht on vi mille juurde tee viib. Peeter Plli koostatud tna-vanimede nuandes on kirjas, et need nimed vi-vad tekkida kas koha asendi, kuju, suuruse, looduse, maastiku, pinnavormide vi muu phjal. Niteks maanteed on nimetatud selle jrgi, kuhu need viivad, Tallinnas on Narva, Paldiski, Prnu ja Tartu maantee.

    Peeter Pll ti kolmandaks vlja, et tnavanime-sid vib panna ka temaatika alusel. Sel juhul ar-vestatakse koha smbolite, eriprade, ajaloo ja rahvaprimusega. Niteks Tartu Supilinna linna-

  • dest ja aadressidest. Veel tuleb ette, et nime panemisel kasutatakse arendusalal vi selle lhe-duses asuvate tnavate nimesid, niteks Karukel-lakodu, Mepealse, Karsti, Kodukolde, Padriku- Puki, Vana-Kuuli, Merirahu vi Sipelga.

    Liisi Sokk tles, et endiste tstus- vi tootmis- ettevtete nimede kasutus domineerib peamiselt rikvartalite, aga ka mnede elamukvartalite pu-hul Noblessneri, Baltika, Rotermanni, Lutheri, Ilmarise, Dvigateli (lemiste City). Ala endisele vi praegusele kasutusele viitab niteks Tivoli vi Paepargi elamurajooni nimi.

    On aga hulk selliseid nimesid, mis on lihtsalt ol-nud arendajale meeleprased, kuid konkreetse kohaga seostamatud, niteks Prnaue ja Hbe-metsa. Siiski tuleb silmas pidada, et uusasumite nimed pole ametlikult kinnitatud kohanimed ega vasta paljuski kohanimedele kehtestatud nuete-le, lisas Liisi Sokk. Pigem on tegemist kinnisvara- arendajate kaubamrkidega, mille kaudu oma toodet reklaamida.

    SISEMINISTEERIUMI REGIONAALVALDKONNA INFOLEHT

    Meil on nimed pldudel, heinamaadel, kividel,

    metsadel, soodel ja jgedel, nimetut kohta Eestist naljalt ei leia, tleb Peeter Pll.

    SUVI 2015 I 7

    osas, kus praegu asuvad Oa, Herne, Selleri, Me-loni ja Marja tnav, jrgitakse hte temaatikat. Pll lisas, et ajalooliselt oli Supilinna ala kunagi suures osas linnakodanike aiamaa, sellest kasvas omakorda vlja nimede temaatika.

    On ka neljas nimepaneku vimalus, mida tna-peval tuleb ette suhteliselt vhe. Phendusni-med on ka ks nimepanemise allikaid, aga see ei ole Eestis viimasel ajal eriti levinud, snas Pll. Tema hinnangul kasutati inimeste nimesid tna-vanimedena rohkem nukogude ajal, kuid prae-gu sellest enamasti hoidutakse.

    UusasumidAsumitest ja nende nimedest rkides tles Tal-linna linnaplaneerimise ameti kohanimekorral-daja Liisi Sokk, et Tallinna 84 asumi piirid ja nimed pandi paika 1990. aastate alguses. Tema snul pti silitada ajalooliste linnajagude nimesid, sealjuures valiti asumitele nimed veel ka vanade kohanimede, ajalooliste objektide ja ise-loomuliku looduse alusel.

    Sokk leidis, et asumi miste on kll uus, kuid kogukondlikult oluline. Kui Tallinna asumid oma nime, piiride ja isikupraga peegeldavad varem vljakujunenud kooslusi, siis taasiseseisvumisele jrgnenud hoogne arendustegevus on toonud kaasa palju omanolisi uusasumeid, nentis ta. Seni kasutuseta olnud vi uue eesmrgi saanud aladele on rajatud nii elurajoone kui ka rikvarta-leid, sealjuures on arendaja nimevalikuid teinud erinevatel alustel.

    Sokk ti vlja, et mitmed arendajad on pidanud sobivaks uute elurajoonide nimetamist ajalooliste asumite jrgi. Niteks Tondi kvartal, Loopealse, Laiakla ja Pikaliiva elurajoon. Omaprane ni-melahendus on Merivlja2 elurajoonil, mis asub Merivlja ja Mhe piiril, snas ta.

    Pilk minevikkuKohanimede puhul on lhtutud ka maa-alale j-vatest vanadest kohanimedest, kinnistute nime-

    Tivoli

    Sipelga

    Selleri

    Nimed vivad tekkida niteks koha asendi, kuju, suuruse, looduse, maastiku, pinnavormide, ajaloo, rahvaprimuse, smbolite, phenduse vi muu phjal.

    Nimede allikad

  • 8 I SUVI 2015

    Eestile on omane looduslhedus ja elukeskkonna mitmekesisus, elamiseks sobiva maa rohkus ja tihe teedevrk. htlasi oleme kahaneva ja vananeva rahvastikuga riik,

    mis samal ajal nii linnastub kui ka remaastub.

    TEKST: ANDRES LEVALD siseministee- riumi planeeringute osakonna nunik

    Prognoositavalt vheneb Eesti elanikkond 2040. aastaks umbes 100 000 elaniku vr-ra. Vhenemine ei toimu aga htlaselt ko-gu Eestis. ksnes Harju- ja Tartumaal on linnadesse koondumise tttu ette nha nappi elanike arvu kasvu. Seevastu Jrva- ja Hiiu-maal vib kahanemine olla isegi le 30 protsendi. lejnud maakondades jb see valdavalt 2030 protsendi vahele.

    Samal ajal kasvab le 65-aastaste inimeste osa-kaal tnapevaga vrreldes osas maakondades (Hiiu-, Valga-, Ida-Virumaa) kahekordseks ja lhe-neb 40 protsendile elanikkonnast. Noored lhevad linnadesse, nii mnedki lahkuvad Eestist. Rahvas-tikupramiidi teravik suundub tasapisi allapoole.

    Kuid inimesed on kige vrtuslikum vara, mida hoida. Inimeste phivajaduste rahuldamist mju-tab elukoha, hariduse, teenuste ja vaba aja veetmi-se vimalusi pakkuv asustusssteem. Samuti

    SISEMINISTEERIUMI REGIONAALVALDKONNA INFOLEHT

    Elanikkonna

    kahanemine ja vananemine

    esitab vljakutseid

    Mnguvljak mber ehitatud paneelelamute piirkonnas Grimmas.

    FOTO: HEIKI KALBERG

    Eesti planeerijad koos linnapeaga Meisseni raekoja ees. FO

    TO: M

    EISS

    ENI L

    INN

    AVA

    LITS

    US

  • SISEMINISTEERIUMI REGIONAALVALDKONNA INFOLEHT

    SUVI 2015 I 9

    tkohtade olemasolu ja teenuste kttesaadavus kas kodukohas vi selle lhimbruses.

    Suurem plaanPlaneeringute hierarhias kige krgemal asuv leriigiline planeering Eesti 2030+ on seadnud peamiseks arengueesmrgiks tagada elamisvi-malused Eesti igas asulas. Meie hredalt asusta-tud maal, kus elab keskmiselt vaid 29 elanikku ruutkilomeetril, ei ole kuigi lihtne seda teha.

    Mistlik on ppida ka teiste riikide kogemustest. Hid vrdlusmomente pakub niteks Soome vi siis Saksamaa idaosa Saksi liidumaa, asustustihe-dus on neis vastavalt 18 ja 220 elanikku ruutkilo-meetri kohta.

    Siseministeeriumi planeeringute osakond ja Eesti Planeerijate hing slmisid koostleppe, et ppida tundma kahaneva rahvastiku tingimustes toimuva planeerimise parimaid praktikaid ja tut-vustada neid Eestis.

    Alustuseks tehti 14.17. aprillini kahekmne osalejaga ppereis Saksi liidumaale. Leipzigi maa-teadusinstituudis (Leibnitz-Institut fr Lnderkun-de) anti levaade Saksamaa rahvastiku prog- noositud arengust ja sellega arvestamisest asus-tusssteemi planeerimisel.

    Leipzigist jtkas rhm reisi regionaalrongiga Grimmasse. Seal saime nha, kuidas linn, mida Saksamaa taashinemise jrel iseloomustas pank-rotistunud tstus ja kahanenud elanikkond, on vitnud hinemisest mbritsevate kladega. Pla-neerijaid vtsid vastu ka Meisseni ja Lommatzschi linnapea, kellega arutati erineva suurusega koha-like omavalitsuste koost eeliseid ja probleeme.

    Esinduslikul arutelul Saksimaa siseministeeriu-mis Dresdenis vahetasid Eesti planeerijad mtteid regionaalplaneerimise, demograafilise arengu ning maapiirkondade ruumilise arengu teemadel. Jrgnes jutuajamine Bautzeni linnavalitsuses ning tutvumine lem-Lausitzi planeerimisega.

    Uudsena mjus kolme eraldi paikneva linna Bautzeni, Hoyerswerda ja Grlitzi koost, et hiselt tita krgema tasandi keskuse lesandeid. Need linnad on teadvustanud endale piirkondliku koostoimimise ja hise turunduse vajadust.

    ppereisile jrgnes 7. mail rahvusvaheline se-minar Ruumiline planeerimine kahaneva elanik-konna tingimustes Tallinna likoolis. Lisaks planeerimisasjatundjatele Saksamaalt (maastiku-arhitekt-linnaplaneerija Ernst Panse) ja Soomest (professor Juha Kotilainen) tutvustas kahaneva rahvastikuga mbruskonnas toimetuleku koge-musi Poola suurlinna Lodi linnaplaneerija-arhi-tekt Lukasz Pancewicz. Eestit esindas Valga linnaarhitekt Ji Tintra, kes rkis piirilinna Val-ga vimalustest teel tulevikku. Seminar lppes ttubadega ja jrgmisel peval peetud kokkuvt-va aruteluga siseministeeriumis.

    Lahenduste otsinguilTeiste kogemustest ppides tuleb leida Eestile so-bivad lahendused. Koostamisel olevate maakon-naplaneeringute phimtted peavad teostuma

    Teadmine, et Eesti hiskond kahaneb ja et kahanemise mju on piirkonniti vga erinev, on meil ldiselt olemas. Puuduvad aga teadmised, mida selle keerulise ja komp-leksse probleemiga ette vtta. Selleks on vlisriikide ko-gemused olulised.

    Seminar Ruumiline planeerimine kahaneva elanikkonna tingimustes oli Valga linnavalitsuse silmis vga tnuvrne ettevtmine. See oli minu teada esimene ritus, kus riik kor-raldas elanike arvu kahanemisega seotud probleemide arute-lu. Seminaril osalejatel (peamiselt Eesti planeerijatel) oli vimalus tutvuda Soome, Saksamaa ja Poola kogemustega.

    Teiste kogemused aitavad meil mista, et sarnased prot-sessid toimuvad ka mujal Euroopas ja me ei ole nendega sil-mitsi seistes ksi. Seminari eesmrk ei olnud ega saanudki olla knealuse teemaga seotud probleemide lahendamine. Laiema arutelu stardipauguna oli see aga vga thtis.

    JI TINTRA Valga linnaarhitekt

    ldplaneeringutes. Just planeeringute kaudu saab kohalikul tasandil kokku leppida selles, kui-das suunata kasutada olev raha eelkige positiiv-setesse ettevtmistesse, mis tagavad elanikkonna psimise tulevikus.

    Kindlasti tuleb leida lahendus, kuidas tagada asustuse kompaktsus keskustes, et toetada kogu-kondade teket ja lvimist. le peab vaatama ka nn plluklade planeeringud, mis tihtipeale ei ole ellu viidud nii, nagu esialgu kavandatud.

    Samuti on kahaneva ja vananeva hiskonna ko-hustus kestma jmiseks toetada noorte toimetu-lekuvimalusi, et hoida ra olukorda, kus nad on t vi teenuste otsingul sunnitud oma koduko-hast lahkuma. Selle eelduseks on valmisolek hi-selt tegutseda kigil tasanditel.

    Kuidas seda kige mistlikumalt teha, vajab veel hist arutamist. Koosts planeerijate hinguga valmivad juuni lpuks ldised soovitused kahane-va rahvastiku tingimustes tulevikku suunatud pla-neeringute koostamiseks.

    Teiste kogemustest ppides tuleb leida Eestile sobivad

    lahendused.

    Arutelu Saksimaa siseminis- teeriumis.

    FOTO

    : JO

    HA

    N-A

    KSE

    L TA

    RB

    E

  • Tpselt aasta eest vlja ttama hakatud Kagu-Eesti tegevuskava on ndseks valmis ja kinnituse saanud, ent punkt dokumendi viimasel real ei thenda selle lppu,

    vaid alles sisulise ja palju suurema t algust.

    Tegevuskava koostamist koordineerinud siseministeeriumi nunik Sulev Valner pidas kige ambitsioonikamaks ees-mrgiks pidurdada piirkonna elanike arvu vhenemist hoolimata statistika- TEKST: KRISTIINA KRUUSE

    SISEMINISTEERIUMI REGIONAALVALDKONNA INFOLEHT

    Kagu-Eesti

    10 I SUVI 2015

    Paistab vljapoole htse ja tugeva omanolise piirkonnana ja on igas mttes (majanduslikult, kultuuriliselt, julgeolekuliselt) oluline osa Eesti riigist kui tervikust.

    Ettevtlus on tulus ja tkohad hsti tasustatud. ks eripra on piiriregiooniks, sealhulgas Euroopa Liidu vlispiiriks

    olemine. Tuntud ja hea mainega turismisihtkoht. Elanike sisse- ja vljarnde saldo on tasakaalus vi positiivne.

    Kagu-Eesti visioon aastal 2020

    ameti rahvastikuprognoosidest. Sisse- ja vlja-rnde saldo peaks senisest negatiivsest trendist judma vhemalt tasakaalu, mrkis ta.

    Selle sihi saavutamisega seostub tihedalt teine-gi eesmrk: juda palgatasemes aastaks 2020 v-hemalt 90 protsendini Eesti keskmisest palgast.

    Sulev Valner lisas, et praeguses julgeolekuolu-korras ei teki ksimust, miks on thtis elu edene-mine piirialadel, sealhulgas pika nn rohelise piiriga Kagu-Eestis. On oluline, et ka edaspidi elaks seal piisavalt inimesi, kes tunnevad end Ees-tile vajalikuna, lausus ta.

    Kagu-Eesti tugevusena tuuakse vlja kaunist loodust ja omanolisi kultuurilis-ajaloolisi piirkon-di, nagu Vana-Vrumaa, Setomaa ja osa Mulgi-maast. Ent Sulev Valneri snul kipub praegu iga maakond, ja ka viksemad piirkonnad, liiga palju vaid oma kitsastes piirides mtlema. Koost piir-kondade vahel aitaks judsamalt edasi areneda. Selle elluviimisse peavad panustama mitmed mi-nisteeriumid vastavalt oma tegevusaladele, aga vhethtis pole ka kohapealsete eestvedajate roll, rkis Sulev Valner.

    Kas on oht, et tegevuskava jb vaid paberile? Uues koalitsioonileppes on Kagu-Eesti tegevus-kava elluviimine igatahes eesmrgina selgelt kir-jas, seega pole see lihtsalt ks dokument riiulis, mis kedagi ei huvita, lisas ta.

    on hoida piirkonna elanikkeeesmrk

    FOTO

    : ON

    MEE

    LIS

    AD

    AM

    SON

  • Kodanikuhiskonna arengule linud neljal aastal justkui majakaks olnud arengukavas seatud sihid said paljuski saavutatud ning perioodi jvad iseloomustama nii olulised

    seadusemuudatused kui ka uute tegevussuundade vi rituste esilekerkimine.

    TEKST: KRISTIINA KRUUSE

    SISEMINISTEERIUMI REGIONAALVALDKONNA INFOLEHT

    Neli aastat sihte

    he osa tulemustest vib kokku vtta iguskeskkonda puudutavate sam-mudena. Niteks linud aasta juulis vastu vetud tulumaksuseaduse muu-datustega tehti paindlikumaks heate-gevuslikkuse mistet ning kasumi taotlemise keeld asendati tulu taotlemise keeluga. Muutus ka tulumaksusoodustusega MTde, sihtasutuste ja usuliste henduste nimekirja koostamine: see otsustus lks vabariigi valitsuselt maksu- ja tol-liametile. Samuti mratleti selgemalt mittemak-sustatud vabatahtlike kaasamisega seotud kulude kompenseerimine.

    Viimastel aastatel on jrjest enam esile kerki-nud sotsiaalne ettevtlus, mis on saanud tuult tii-badesse suuresti tnu Heateo SA tegevusele strateegilise filantroopia edendamisel. See on ris-kikapitali phimtetele toetuv heategevuse liik, mis pakub nii rahalist kui mitterahalist tuge laia mjuga hiskondlikele algatustele.

    Suurt hulka inimesi on kaasanud veel mitmesu-gused algatused ja ritused, nagu niteks arva-musfestival, Teeme ra! talgupev, kodaniku- hiskonna ndal, rahvakogu algatus vi riigi-kantselei eestveetav avatud valitsemise partner-luse (AVP) initsiatiiv.

    Kodanikuhiskonna ja vabahenduste aren-gusse panustav SA Kodanikuhiskonna Sihtka-pital (KSK) korraldas aastate 20112014 jooksul 17 taotlusvooru ja mitu konkurssi. KSKi toetus-te jagamise phimtted on samuti muutunud.

    Nd on igal aastal ks ldine ning ks temaatili-ne voor. ldises voorus saavad taotlejad ise ni-metada, milleks nad toetust ksivad. Teise toetusvooru keskne teema pannakse aga paika koos kodanikuhenduste ja ekspertidega.

    KSK on nelja aasta jooksul toetanud mitmesu-guseid kodanikuhiskonna uuenduslikke ideid ja ka rahvusvahelist koostd. Toetust on saanud niteks mess Maale elama, vabakonna suve-koolid, talgupevad, riiklikud vabatahtlike tun-nustamisritused ning hulk teisi algatusi, mis toetavad sotsiaalse ettevtluse ja avalike teenuste arendamist.

    Kodanikuhiskond on kll jrjekindlalt arene-nud elujulisemaks ja mjukamaks, kuid on veel palju td teha vabahenduste stabiilsuse, vi-mekuse ja finantsilise toimetuleku nimel. Uueks majakaks sel teel on kodanikuhiskonna arengu-kava 20152020.

    1. jaanuari 2015 seisuga oli Eestis 31581 mittetulundushendust, sealhulgas 813 sihtasutust ja 30758 mittetulundushingut (umbes pooled MTd on korteri- jm histud). Palgaliste ttajatega MTde osa on viimastel aastatel pisut suurene-nud, ulatudes 30,3 protsendini. Samuti on kasvanud MTde keskmine brutopalk. Eelmise aasta lpus oli see 446 eurot kuus. 2014. aastal annetati 16,6 mln eurot umbes tuhandele kodanikuhendusele.

    kodanikuhiskonna arengus

    SUVI 2015 I 11

    Mida rgivad arvud?

  • TEKST: SIGNE IVASKEesti apostlik-igeusu kiriku preestri Toivo Treima hooldada on seitse Lne-Eesti vikekogudust, nende seas Saaremaal Leisi Pha Olga, Tornime Neitsi Maria ja Laimjala Vassilius Suure kogudus.

    Treima meelest kannab klakirik tnapeva hiskonnas primuskultuuri ja traditsioonide si-litamise ja edasikandmise ehk mlu rolli. Liiga julge oleks rkida otseselt harivast ja kasvata-vast rollist, kuid kne alla viks tulla ehk veel kuu-lav, mistev ning kaasatundev roll, lisas ta.

    Rkides kiriku kunagistest rollidest, tuleb t-deda, et ndisajal registreeritakse snnid ja sur-mad Eestis teistes asutustes, ka abielu- ja primisksimustega ei prduta enam kiriku poole. Kuid mned initsiatsiooniriitused on siis-ki aegumatud ning seetttu otsib klarahvas kiri-ku les tnapeval jlle tihedamini kui NSVLi ajal, mrkis ta.

    Noorte nappusTreima snul vheneb maapiirkondades kogudu-seliikmete arv umbes samas tempos vljarnde-ga ja rahvastiku vhenemisega. Ta nentis, et kuna koguduste liikmete vanus on krge ja nooremat

    rahvast regulaarselt teenistustel ei ki, pole neis kohtades aktiivset tegevust vimalik arendada. Nii polegi tema hooldatavates kogudustes eraldi laste- vi noortetd ning sotsiaalhoolekanne ja misjonit vljaspool kogudust on pea olematu. Siiski toimuvad usuppijate koosistumised ning lauljate korraprased lauluproovid kirikulaulu harjutamiseks.

    Treima snul pavad liikmed kindlasti kokku tulla kiriku nimepevaks ja kalmistuphadeks ning osa vtta suuremate phade teenistustest. Seegi on tema meelest tsine pingutus kogudu-serahva poolt. Konkreetselt minu teenitavate ko-guduste juures oleme ka korraldanud regulaarselt Teeme ra! talguid, suviseid igeusu ja muu vaimuliku muusika kontserte, heategevuslikke kohvilaudu ja temaatilisi ettekandeid kohalikes koolides, snas ta.

    SISEMINISTEERIUMI REGIONAALVALDKONNA INFOLEHT

    12 I SUVI 2015

    hes hiskonnagaKirik muutub

    Kirik on mitmeski mttes hiskonna peegel. Muutused selles, niteks rahvastiku vananemine, vhenemine ja koondumine keskustesse, mjutavad vga

    suurel mral eriti just viksemate kohtade kogudusi.

  • SISEMINISTEERIUMI REGIONAALVALDKONNA INFOLEHT

    Teeliste kirikud on omanoline kultuuriturismi ettevtmine, mis tutvustab nii sise- kui ka vlisturistidele Eesti kauneid ja erilisi sakraalhooneid kirikuid, kabeleid, palvemaju ja kloostreid.

    Veebikljelt www.teelistekirikud.ekn.ee leiab rohkem infot kirikute kohta, mis lahkelt avavad huvilistele oma uksed ja mis ka niteks majutavad klastajaid.

    Algatuse eestvedaja on Eesti Kirikute Nukogu koosts mitmete era- ja avalike organisatsioonidega.

    Teeliste kirikud kutsub klla

    SUVI 2015 I 13

    Klakirik kannab tnapeva hiskonnas primuskultuuri

    ja traditsioonide silitamise ja edasikandmise ehk mlu rolli.

    Toivo Treima

    Eesti evangeelse luterliku kiriku Risti koguduse petaja Annika Laats leiab, et nende tegevus lh-tub inimeste vajadustest. Kus viga ned laita, seal mine ja aita. Kui maakohas on nha, et lastel on v-he tegevust ja noortel on vhe vimalusi koos kia, siis me vime neile oma uksed avada ja midagi korraldada, rkis ta. Kogudus panustabki neisse valdkondadesse, kus on midagi puudu. Hiljuti t-histati seal suurt lastepeva, samuti muuseumid, mida klastasid inimesed lhedalt ja kaugelt.

    Lisaks tegelevad nad diakoonia ehk kristliku ar-mastus- ja halastustga. Minu jaoks on mstili-ne, kuivrd kehv on puuetega laste ja vanemate olukord maal. Pame neid tuua keskustesse ja integreerida ellu, rkis ta. Risti koguduses on ka vaikuse laste rahupaik, mis on meldud leina-paigaks nendele peredele, kelle laps on surnult sndinud vi surnud vastsndinueas.

    Me oleme klarahva jaoks siin olemas, kirik ongi klakeskus, meie puhul ka mberkaudsete alade keskus, nentis ta. Ligi tuhat inimest tleb Risti kiriku kohta meie kirik ja Laatsi snul on vga oluline, et nad tunneksidki, et kirik ja kogu-dus on just nende oma. Meie vallas on elanikke alla tuhande, koguduse liikmeid oli mdunud aastal 287, sinna juurde tuleb arvata kik lapsed, niisiis see arv kndib viiesaja kanti, rkis ta.

    Laats nentis, et 2025-aastaseid on koguduses vhe, samuti ei jaksa vanemad liikmed enam eriti abis kia, kuid seevastu kib kirikus palju huvilisi vljastpoolt kla vi kihelkonda. Olen olnud lin-nakirikus, alguses oli selline tunne, et mis ma sinna maale lhen, seal pole inimesi. Tahtsin ise selle ra proovida ja nd vin kll julgelt elda, et maal elu ei hingitse, vaid titsa kihiseb, rmustas ta.

    Teistmoodi lhenemineKui Laatsi ja Treima kogudustes on noorte vhe-suse mure, siis Luna-Eesti vikelinnas Elvas te-gutseb baptistikogudus, kus pratakse suurt thelepanu just noortele. Noortejuht Lauri Mik-

    velt selgitas, et nad korraldavad noortele igaree-deseid ritusi nimega EXIT, kuhu saab spradega tulla ja koosolemist nautida.

    See on meldud noortele vanuses 1421, kuid osaleda vivad ka vanemad. Me koguneme noor-tega ning saame osa muusikast, suupistetest ja htu teemast, rkis ta. Iga htu sisaldab oma ju-tuteemat, muu hulgas on nad rkinud sellest, milleks on kogudust tarvis ning miks seal kiakse.

    Mikvelt nentis, et tema meelest on EXIT El-va-suuruse linna kohta pris populaarne ritus, igal reedel koguneb sinna umbes 25 noort. ldi-selt oleneb osavtt sellest, kui palju oleme ise rek-laami teinud ning noori kutsunud. Arvan, et oleme Elva mastaabis pigem tuntud, sest pdle-me selles suunas, et me ei jks mrkamatuks, tles ta. Praeguseks on noortehtutele joon alla tmmatud, et keskenduda suurele suvisele inglise keele laagrile.

    FOTO

    D: T

    IINA

    LA

    INES

    TE

    Vikelinnas Elvas toimub baptistikoguduses igal reedel noortele ritusi nimega EXIT, kuhu saab tulla koos spradega.

  • SISEMINISTEERIUMI REGIONAALVALDKONNA INFOLEHT

    Hanseatica turundamise, samuti kolme riigi digi-taalse ajalooarhiivi loomise.

    Toetust said mitmesugused ettevtmised, kuid nende eesmrk oli ks: parandada piirialade kon-kurentsivimet ja elukeskkonda ning kasutada ra nende soodsat asukohta Venemaa ja Euroopa Liidu vahelisel ristteel.

    Kige ldisemal tasandil oli programmil kolm peamist sihti. Esiteks, sotsiaalmajanduslik areng, sealhulgas ka ettevtluse, turismi, transpordi, lo-gistika ja kommunikatsioonide arendamine. Tei-seks kik, mis puudutab hiseid kogemusi ja vljakutseid piiririikides. Siinkohal vib niteks tuua ajaloo- ja kultuuriprandi silitamise vi siis energiakasutuse parendamise.

    Kolmas prioriteet oli inimestevahelise koost edendamine hisrituste ja -algatuste kaudu, ol-gu nendeks siis niteks spordivistlused vi logo-peedide hiskoolitus.

    Tegemist oli eduka ja piirkonna arengule mr-kimisvrselt juurde andnud programmiga, t-les siseministeeriumi Euroopa territoriaalse koost broo nunik Julia Koger. Selle abil edendati koostsuhteid kultuuri, tervishoiu,

    KRISTIINA KRUUSE

    TEKST: Programmi edu vib mta esmalt arvu-des: ligi 59 miljonit eurot ja 50 projekti. Arvudest thtsamgi on aga tegelik sisu, mis nende toetuste abil loodi. Eesti osalu-sega projektidest vib niteks tuua Narva ja Ivangorodi piiriletuspunktide tieliku reno-veerimise, mitmete vikeasulate vee- ja kanalisat-sioonirajatiste ehituse, turismiteekonna Via

    ja loob naabritele vimalusi

    14 I SUVI 2015

    Piir hendabKoost, mis letab piire nii viks kokku vtta viimaste aastate suurima

    Eesti, Lti ja Venemaa piirialade elu edendanud toetusprogrammi, mille lpuritus toimus mais Tartus.

    FOTOD: ARDO KALJUVEE, INTERNET

  • SISEMINISTEERIUMI REGIONAALVALDKONNA INFOLEHT

    Via Hanseatica Via Hanseatica on Eestit, Ltit ja Venemaad hendav turismimars-ruut, mis tstab esile iga riigi kultuurilised ja looduslikud vaatamis-vrsused, sndmused ja eriprad.Tegevused: turismimarsruutide vljattamine ja reklaamimine, Via Hanseatica koduleheklje loomine, infovoldikud, pressiteated, osalemine turismimessidel.Eelarve: 1,8 mln eurot, millest 1,6 mln eurot programmist.

    E-arhiivEesti, Lti ja Venemaa riiklike elektrooniliste arhiivide andmeid hendav digitaalne arhiiv. E-arhiivis saab uurida niteks Eesti, Lti ja Vene kirikuraamatuid, ajaloolisi kaarte vi lipilaste ja ppejudude andmeid. Selle virtuaalse ajaloovarasalve leiab veebiaadressilt www.earchive-estlatrus.eu.Tegevused: riikidevahelise e-arhiivi digitaalse keskkonna vljattamine.Eelarve: 1,21 mln eurot, millest 1,09 mln eurot programmist.

    Kultuuriprandi kasutamine tootearendusesProjekti eesmrk oli avardada vikeettevtjate teadmisi kohaliku kultuuriprandi, traditsioonide ja loodusressursside kasutamisest ettevtluses ja tootearenduses. Tegevused: tootearenduse koolitused, seminarid, majandusppe programmi kivitamine Petseri ja Ape piirkonna koolides ning selle edasiarendus Setomaa koolides, koost- ja ettevtluskeskuse avamine Petseri linnas.Eelarve: 932 389 eurot, millest 839 147 eurot programmist.

    Kvaliteetse hariduse tagamine riskilastele Projekti tegevused keskendusid vhekindlustatud ja keerulise sot-siaalse taustaga noorte haridustee toetamisele, et suurendada nende kaasatust ja aidata luua neile paremaid eeldusi tulevikuks. Tegevused: koolitused petajatele, lapsevanematele ja pilastele, kultuurihtud, ekskursioonid, individuaalpe ja piabi rhmatunnid. Eelarve: 231 765 eurot, millest 196 765 eurot programmist.

    Kultuuri- ja loomemajanduskeskused Rpinas, Viakas ja PetserisEesmrk oli luua keskused kohaliku kultuuri ja loomemajanduse edendamiseks ning ajalooprandi silitamiseks. Tegevused: Rpinas renoveeriti Sillap lossi keskuses asuv talli-hoone ning avati loomemajanduskeskus. Petseris taastati kultuuri-majana hoone, mis Eesti esimese iseseisvuse perioodil oli kaitseliidu maja. Viakas rekonstrueeriti ajalooline kloostrile kuulunud hoone, kus asub nd piirkonna loomemajanduskeskus. Eelarve: 2,2 mln eurot, millest 1,98 eurot programmist.

    Mis on ra tehtud?

    SUVI 2015 I 15

    spordi ja hariduse vallas ning arendati turismi, et-tevtlust ja keskkonnaalaseid ettevtmisi piiriala-del, kneles ta. Eesti-Lti-Vene programmi 20072013 koostprojektide kogumaht oli 58,89 miljonit eurot, millest 15,04 miljonit eurot eraldati Eesti partneritele. Siseministeerium andis lisaks 9,08 miljonit eurot suuremahuliste koostprojek-tide jaoks, mis hlmasid osalisi Eestist ja Vene-maalt. Projektide elluviimise thtaega on piken- datud kesoleva aasta lpuni.

    Tegemist oli eduka ja piirkonna arengule

    mrkimisvrselt juurde andnud programmiga.

  • Uus Narva promenaad on kiirelt saanud vga menukaks avaliku ruumi osaks: see on jalutajate, kunstnike ja fotograafide meelispaik ning linnuse krval

    ks peamisi rituste korraldamise kohti linnas.

    Narva linnavalitsuse projektide teenis-tuse juhataja Anne Veevo snul on sel suvel igal ndalavahetusel Narva pro-menaadil plaanis mni ritus. Kul-tuurigrupid, sportlased, kunstnikud ja paljud teised on vga huvitatud rituste korralda-misest promenaadil, nentis ta ja lisas, et prome-naad pakub positiivset konkurentsi linnusele.

    Tundub, et promenaadist vib vlja kujuneda uus kultuuri- ja spordirituste korraldamise koht Narva linnas. Enne seda toimusid vabaajaritu-sed enamasti linnuses, rkis ta.

    Kilomeetripikkune uus promenaad pakub jalu-tajatele turvalise ja kauni retke mda kalda-joont. Omapraste kividega sillutatud hsti valgustatud teele jvad mitmed huviobjektid, nagu Pikeseplats, Dahlbergi vabahulava,

    Euroopa allee, vaateplats ja Rootsi terrass. Anne Veevo snul on tegemist he menukaima vaba aja veetmise kohaga Narvas. Puhkepeviti liigub promenaadil ilusa ilmaga vga palju rahvast.

    Niisamuti ei j enamasti helgi Narvat klasta-val turistil jalutusteel kimata, sest lisaks prome-

    naadi kaunile ja pnevale lhimbrusele avaneb sealt ka hea vaade Venemaale, Ivangorodi kindlu-sele ja Aleksandri kirikule. Klalistele on prome-naadi piirkond magnetiks, sest lbi aegade on just vesi see, mis on oma rahustava ja puhastava vooluga inimesi kitnud, lisas Anne Veevo.

    Narva promenaadi ehitus lks maksma 5,16 miljonit eurot, millest 4,26 miljonit sai Narva Eu-roopa regionaalarengu fondist linnaliste piirkon-dade arendamise meetme kaudu, mille rakendus- ksuseks on Ettevtluse Arendamise Sihtasutus.

    Narva promenaad pole aga ainuke ettevtmine, mis on aidanud linna avalikku ruumi mrgatavalt arendada. Tnu Euroopa naabrus- ja partnerlus- instrumendi Eesti-Lti-Vene piirilese koost programmile 20072013 on meie piirkonda kaa-satud umbes 12 miljonit eurot turismi ja ette- vtlusega seotud infrastruktuuri arendamiseks. Kui arvestada veel ka Ivangorodi ja Narva piiri-letuspunktide kompleksse rekonstrueerimise projektiga, on kaasatud kokku ligi 20 miljonit eurot, selgitas Anne Veevo.

    Selle raha eest on korda tehtud Narva linnuse park, ehitatud linnusesse juurdepsu teed, re-konstrueeritud purskkaev, ehitatud laste mngu-vljak. Samuti on korrastatud Pimeaed, mis on Narva je res paiknev ajaloolise ja looduskait-selise vrtusega park. Pooleli on ajaloolise Vik-toria bastioni kurtiini ja pssirohukeldri rekonst- rueerimine.

    SISEMINISTEERIUMI REGIONAALVALDKONNA INFOLEHT

    LAURA SUVISTE

    TEKST:

    16 I SUVI 2015

    Narva promenaad

    on menukas rituste paik

    FOTOD: ANTON VLITOK

    Kilomeetripikkune promenaad on

    jeala muutnud tundmatuseni.