Regi kevad 2015

SISEMINISTEERIUMI REGIONAALVALDKONNA INFOLEHTKEVAD 2015

Kuhu lähevad regionaaltoetused?

Avalike teenuste delegeerimine vabaühendustele

Valga-Valka tahavad ühist linnakeskust

Lääne- Saare valla ühinemis- kogemus

Regionaal- maasikaid

Tublimatele jagati

SISEMINISTEERIUMI REGIONAALVALDKONNA INFOLEHT

Hiljuti said valitsuses põhimõt-telise heakskiidu ja ministri poolt allkirjastatud kaks piir-kondlikku tegevuskava, mis hakkavad järgneval kuuel aas-

tal kujundama Kagu-Eesti ja Ida-Virumaa arengut. Kui Ida-Virumaa jaoks ei ole sel-line kava uus, siis Kagu-Eestile on see esi-mene piirkonnaüleste sihtide ja tegevuste paikaseadmine.

Nii Kagu-Eesti kui ka Ida-Virumaa on idapiiriäärsed alad ning võib tuua mit-meid näitajaid alates rahvastiku kahane-misest ja lõpetades tööturult kõrvale- jäänute osakaaluga, mille osas need piir-konnad vajavad teistele järeleaitamist. Sealjuures peame keskenduma just piir-konna tugevustele, et tagada tasakaalus-tatud areng kogu riigis.

Kagu-Eesti on rikas kultuurilise ja loo-dusliku mitmekesisuse poolest, mis on kindlasti üks olulisi motivaatoreid sinna elama asumisel. Ent looduslikku ja kul-tuurilist rikkust saab parimas mõttes ära kasutada ka ettevõtluses. Samuti loodus-likult rikas Ida-Virumaa on elanike arvult Eesti kolmas maakond ja seal on märki-misväärne majanduskasvu potentsiaal. Et inimesed tahaksid Kagu-Eestisse või Ida-Virumaale elama tulla ja sinna jääda, on vaja mõnusat elukeskkonda ja töökoh-

ti. Uute töökohtade loomiseks peab piir-kond olema aga ettevõtjatele atraktiivne.

Veebruaris siseministeeriumilt regio-naalarengu auhinna Regionaalmaasika saanud Graanul Invest on üks viimastest headest näidetest regionaalsest mõtlemi-sest. Ettevõte lõi mullu Võrumaal Sõmer-palu vallas mitukümmend uut töökohta. See tähendab, et mitukümmend inimest saavad tööd mugavalt oma kodu lähedal, nagu see ideaalis olema peakski. Aga kindlasti on piirkonna eripära arvestades väga oluline just väikeettevõtluse areng, mida tegevuskava loodetavasti kenasti ka suunab.

Piirkondlike arengukavade jõud seis-neb ühises kokkuleppes – alguses kava koostanud kohalike eestvedajate, ettevõt-jate ja ametkondade esindajate vahel, hil-jem valitsuse tasandil. Kokkuleppes, mis koondab selle piirkonna arenguks tehta-vad olulised sammud erinevates valdkon-dades ja annab edaspidiseks hea aluse piirkonda puudutavate otsuste tegemisel.

Suur tänu kõigile, kes töötasid Ka-gu-Eesti ja Ida-Virumaa tegevuskavade valmimise nimel! Seatud eesmärkide ellu-viimisega suurem töö alles algab meie kõigi jaoks. Jaksu ja energiat selleks kõigile panustajatele!

Sisukord 3 Lühiuudised

4 Regionaalmaasikad jagatud

6 Uue perioodi regionaaltoetused

8 Omavalitsuste ühinemislood

10 Valga-Valka ühine linnakeskus

11 Eesti-Läti koostöö edulood ja uued sihid

12 Avalike teenuste delegeerimine vabaühendustele

13 Kodanikuühiskonna uus arengukava

14 Muutused planeerimisseaduses

15 Ida-Virumaa arengusihid

16 Uued sadamad koguvad populaarsust

2 I KEVAD 2015

HANNO PEVKUR, siseminister

Täname kõiki, kes aitasid kaasa Regi valmimisele!

Positiivselt muutuvad Kagu-Eesti ja Ida-Virumaa

Koostatud siseministeeriumis kontakt: Merje Klopets, 612 5227, [email protected]: Kristiina Kruuse kujundus: Profimeediakaanefoto: Erik Peinar / siseministeeriumfotol: Eveli Tooming

KEVAD 2015 I 3

Neile ja veel paljudele teistele küsimus-tele aitab vastuseid leida siseministee-riumi rahvastiku toimingute osakonna loodud veebileht ERTA ehk Eesti rah-vastikuregistri tugi ametnikule.

See parooliga kaitstud keskkond on ametialaseks kasutamiseks ja sinna on koondatud rahvastiku-registris mitmesuguseid menetlusi tegevatele ametnikele vajalik teave. Uuele töötajale on ERTA e-õppe keskkonnaks.

„ERTA on nagu laegas, kuhu on kogutud teave rahvastikuregistri ajaloost ja tänapäevast,” ütles siseministeeriumi rahvastiku toimingute osakon-na peaspetsialist Katrin Ringmäe. „Siin on juhi-seid elukoha, sünni, surma, lahutuse ja abielu registreerimise ning nime vahetamise, samuti va-limiste korraldamise kohta,” rääkis ta. Samamoo-di on ERTAst abi, kui töös on vaja tegeleda arhiivsete aktide, perekirjade, välisriigi perekon-naseisudokumentide või kohtulahenditega.

BalticSCOPE ühendab jõud mereala planeerimisel

Muu hulgas seab direktiiv liikmesrii-kidele ülesandeks teha mereala ruumilisel planeerimisel omavahel koostööd, et riikide pikaajalised eesmärgid oma mereala kasutami-

sel oleksid kooskõlas. Et toetada piiriülest me-reala planeerimist ja ühisprojekte, on ette nähtud ka Euroopa Liidu rahastus.

Siseministeerium valmistas eelmise aasta sügi-sel koostöös teiste Läänemere riikidega ette pro-jekti BalticSCOPE, mis sai Euroopa Komisjoni heakskiidu uue aasta alguses. Selle peamine ees-märk on praktiline piiriülene mereala planeerimi-ne Eesti-Läti ning Rootsi-Saksamaa-Taani-Poola katsealal.

Projekt annab liikmesriikidele aluse oma mereala planeeringute koostamisel selliste piiri-üleste teemade nagu transport, energeetika, kalandus või keskkond käsitlemiseks. Ühistöö tu-lemusel valmivad põhimõtted, mida on võimalik rakendada kogu Läänemeres mereala planeerin-gute koostamisel ja elluviimisel. BalticSCOPE on märkimisväärne ka selle poolest, et see on esime-ne projekt, milles osalevad ministeeriumid, agen-tuurid jt vastutavad otseselt Läänemere piirkonnas mereala ruumilise planeerimise eest.

Riikidest osalevad projektis Eesti, Läti, Rootsi, Saksamaa, Poola, Taani ja Soome. Samuti on pro-jekti kaasatud Läänemere maade ruumilise pla-neerimise võrgustik (VASAB), Läänemere mere- keskkonna kaitse komisjon (HELCOM), Põhja-maade ruumilise arengu keskus (Nordregio) ning Soome keskkonnainstituut (SYKE).

Projekt kestab kaks aastat ning selle kogueelarve on 2,6 miljonit eurot.

Millise nime võib lapsele panna? Kas välisriigi dokument on Eestis kehtiv? Ilmselt tekib ametnikel selliseid küsimusi iga päev ning sageli on vastuseid otsida keeruline ja ajakulukas.

Uus veebikülg ERTA koondab rahvastikutoimingute infot

Läinud aasta juulis vastu võetud Euroopa Liidu direktiivi järgi peab 2021. aastaks olema kõigil liikmesriikidel oma mereala

planeering, mis piltlikult öeldes määrab ära, kuidas kalamehed, suvitajad ja kaubalaevad saaksid üksteist ja keskkonda

arvestades merel tegutseda.


Kõige aktuaalsem info edastatakse ERTAs uudistena. „Selleks, et rahvastikuregistri menet-lustes toimuvaga kursis olla, tasub ERTAt külas-tada iga päev,” ütles Katrin Ringmäe.

Kuna tegemist on noore ja areneva keskkonna-ga, on tema sõnul väga oodatud ka kõik kasutaja-te ettepanekud ja täiendused e-posti aadressile [email protected].

TEKST: ANNI KONSAP

Regionaal-kohaliku elu edendajatele

Üheksa ettevõtmist üle Eesti pälvisid veebruaris siseministeeriumi regionaalarengu auhinna Regionaalmaasika, millega tunnustatakse Eesti parimaid regionaalarengut

toetavaid algatusi. Kõrgelt hinnati neid, kes paistsid silma kohaliku eripära säilitamise ja tutvustamisega ning andsid oma panuse piirkonna arengusse.

Siseministri sõnul võib tänavuste auhin-nasaajate kohta öelda, et nad on tõelised oma kodukoha patrioodid. „Nad anna-vad oma hoolimise ja ettevõtlikkusega piirkonna arengule hoogu juurde ja nii

mõnigi auhinnatud ettevõtmine on saanud oma regiooni kaubamärgiks ja visiitkaardiks,” ütles si-seminister Hanno Pevkur.

Siseministeerium andis regionaalarengu au-hindu välja teist korda. Tänavu jaanuaris välja kuulutatud Regionaalmaasika konkursile laekus 35 ettepanekut. Sellele sai esitada nii riigi ja koha-

TEKST: MAARJA OTSA

4 I KEVAD 2015


maasikad

• Arvamusfestival• AS E. Strauss ja Avinurme Puiduait• AS Graanul Invest• Haapsalu Käsitööselts• MTÜ Sillamäe Lastekaitse Ühing• MTÜ Sinule• OÜ Muhu Pagarid • MTÜ Rally Estonia • Soome-ugri kultuuripealinn Obinitsa

Regionaalmaasika pälvisid

liku omavalitsuse asutusi kui ka füüsilisi ja juriidi-lisi isikuid.

Regionaalarengu osakonna juhataja Priidu Ristkok tõstis omalt poolt esile kolme ettevõtmist, mis on kujunenud teatud piirkonna kaubamär-giks – AS E. Strauss ja Avinurme Puiduait, MTÜ Sinule ning OÜ Muhu Pagarid. „Need on tublid ettevõtmised, mis turundavad oma tegemistega kindlat piirkonda: Avinurme ja puit, Võhma ja küünlad, Muhu ja pagarid,” rääkis üks konkursi žürii liikmeid Priidu Ristkok.

ERIK PEINAR / SISEMINISTEERIUM

Regionaal-

KEVAD 2015 I 5


Avinurme Puiduait on loodud eesmärgiga säilitada ja tutvustada kohalikku puidukäsitöö traditsiooni nii Eestis kui ka väljaspool ning see pakub lisaks oma perele tööd kahekümnele inimesele.

Puiduaida omanikfirma AS E. Strauss tähistas eelmisel aastal oma 20. sünnipäeva ning puiduaita ootavad tänavu ees 5. sünnipäeva pidustused. Pereettevõttes tegutsevad üheskoos kaks põlv-konda. Peamiselt valmistatakse puidutooteid – mahukas tootenimekirjas on kokku 600 erinevat eset.

Avinurme Puiduaita külastab igal aastal enam kui 30 000 inimest ning tänu toodete müügile saavad kohalikud inimesed tööd. Puiduaida juhataja Eveli Toominga sõnul on väga populaarsed ka nende töötoad, mis on loodud just kohalikku puutöö eri-pära silmas pidades ja mis on saanud Eestimaa turismi-toodete ökoturismi kvaliteedimärgi EHE.

Tootmisprotsessides kasutatakse sajandeid vanu puutöötraditsioone, mis iseloomustavad just Avinurme piirkonda. „Lisaks sellele püüame traditsioonilist puu-tööd edasi arendada, tehes tootearendust, kuhu oleme kaasanud nii Eesti kui Soome disainereid,” rääkis Eveli Tooming. Puiduaida toodangust 50 protsenti läheb ekspordiks. Peale naabermaade jõuavad nende tooted veel Jaapanisse.

Avinurme Puiduait teeb praegu aktiivset koostööd töötukassaga, sest soovib oma 25-liikmelist kollektiivi suurendada ja otsib juurde kümmet korvipunujat. Väike-ses piirkonnas on kõik omavahel seotud. „See, et meie ja teised ettevõtted Avinurmes tegutsevad, pakub huvi noortele perekondadele, kes kohapeal tööd leides ei kiirusta Eestist lahkuma,” rääkis Eveli Tooming.

Regionaalarengu auhind Regionaalmaasikas oli ettevõttele üllatus ning Eveli Toominga sõnul on nad tänu sellele pälvinud väga palju tähelepanu.

Küünlalõhnaline VõhmaElke ja Peter Wüthrich on käi-vitanud Võhmas kaks hästi toimivat ettevõtet – osaühin-gud Gift Line ja Eesti Valgus –, mis annavad tööd paljude-le kohalikele inimestele. Nende kõrvale on loodud ka auhinna toonud MTÜ Sinule, mille eesmärk on korralda-da mitmesuguseid vaba aja üritusi ja parandada riski- rühma kuuluvate inimeste elamistingimusi.

Aastakümneid on Võhmat tuntud üksnes lihakombinaa-di järgi. Kui suurettevõte 1990. aastal pankrotistus, oli kogu piirkond kokkukukkumise äärel. Peter Wüthrich koos abikaasa Elkega rajas aga 2000. aastal endisesse liha- kombinaadi hoonesse küünlavabriku, millest sai esimene väikelinna ettevõte pärast kriisi. „Võhma oli pankroti järel selline õnnetu paik. Olime esimene firma, kes tõsiselt tööle hakkas, ja see andis inimestele lootuse tagasi, et kuidagi üheskoos august välja saada,” kõneles Elke Wüthrich, kelle töökollektiivi kuulub praegu 19 töötajat.

Sobiv kandidaat on ellu kutsunud või korda saatnud väljapaistva regionaalarengu algatuse või teo,• mille tulemusena on edenenud piirkonna majan-

dus (on loodud töökohti, pakutud piirkonnaspet-siifilisi tooteid või teenuseid),

• mis on muul moel oluliselt aidanud kaasa piir-konna arengule või piirkonna eripära säilimisele ja tutvustamisele,

• millel on olnud suur mõju regionaalarengu tähtsustamisele ühiskonnas.

Mida žürii hindas?

Osaühing Muhu Pagarid on lühikese aja jooksul kujunenud Muhu saare visiitkaardiks, kogudes populaarsust nii seal- kui ka siinpool merd.

„Loodetavasti peatub meie pärast rohkem läbisõitjaid Liival, Muhumaa keskuses, ja ostab sealt veel üht-teist kaasa peale sooja Muhu leiva,” kõneles kohaliku majanduse arengu perspektiivi silmas pidades OÜ Muhu Pagarid juhataja Martin Sepping. „Kindlasti on Muhu eripära, kultuur ja traditsioon kogu seda ettevõtmist mõjutanud ja loodame, et nüüd suudame seda rikkust kuidagi vastu rikastada,” lisas ta.

Osaühing Muhu Pagarid on loonud uusi töökohti ja andnud positiivset eeskuju ka teistele väiketootjatele. Pagaritöökoja käimatõmbaja ja pagari Martin Seppingu sõnul on nende peamine eesmärk pakkuda rõõmu nii klientidele, töötajatele kui ka omanikele.

„Kui kõik on rõõmsad, siis on asjad paigas,” sõnas ta. Töötajaid hindab Martin Sepping iga ettevõtmise peamiseks varaks ja ka nemad peavad tema sõnul olema tööd tehes heatujulised. „Rõõmsaks teeb töötajate meele Muhu Pagarites konkurentsivõimeline palk, head töötingimused, tarbijate aktiivne ja positiivne tagasiside,” kirjeldas ta.

Muhu Pagarid – Muhu uus visiitkaart

Avinurme Puiduait hoiab kohalikku pärandit

Nende toetuste eesmärgiks on luua töö-kohti ja suurendada majandusaktiiv-sust väljaspool Tallinna ja Tartu linna- piirkondi, edendada ühistransporti ja jalgrattaliiklust suuremates linnapiir-

kondades, luua lasteaiajärjekordade kahanemi-seks juurde kohti Tallinna, Tartu ja Pärnu kandis ning arendada linnaruumi Ida-Virumaal.

Siseministeeriumi regionaalpoliitika büroo juha-taja Liis Palumetsa sõnul on uuel toetusperioodil varasemast olulisem lähtuda iga piirkonna laiema-test plaanidest ehk nii-öelda suurest pildist. „Vaja-dus projekti järele peab tulenema kas maakonna arengukavast või strateegiast või linnapiirkonna jätkusuutliku arengu strateegiast,” selgitas ta.

Eurotoetuste varasematel perioodidel on korda tehtud suur osa riigi põhitaristust – lihtsustatult öeldes teed, hooned ja torud. Toetuste uuel perioo-dil on suurema tähelepanu all tark majanduskasv, inimeste heaolu ning töö- ja elukvaliteedi paranda-mine.

6 I KEVAD 2015

Euroopa Liidu uuel eelarveperioodil (2014–2020) saab Eesti mitmetest tõuke- ja investeerimis-

fondidest toetust 4,4 miljardit eurot, millest regionaalarengu heaks läheb 254 miljonit eurot.

TEKST: KRISTIINA KRUUSE

regionaal-toetused?

Kuhu lähevad


Regionaalsete kompetentsikeskuste arendamineEesmärk on toetada oskusteabe kasutuselevõttu, arendades juba olemasolevaid kompetentsikeskusi ning luues uusi keskusi sinna, kus selleks on piirkond-likud eeldused. Toetuste maht: 14 mln eurot (ERF).Sihtrühm: kohalikud omavalitsused, õppeasutused ja ettevõtjad väljaspool Harju- ja Tartumaad.Rakendusüksus: EAS.

Piirkondlikud algatused tööhõive ja ettevõtlikkuse edendamiseksEesmärk on koordineerimise ja suunamise teel suu-rendada juba praegu maakondades toimivate ette-võtlikkust ja tööhõivet edendavate algatuste mõju. Samuti toetatakse uusi algatusi. Seejuures lähtutak-se maakondade arenguvajadustest ja -eesmärkidest. Toetuste maht: 7,5 mln eurot (ERF). Sihtrühm: kohalikud omavalitsused, vabaühendu-sed, maakondlikud arenduskeskused, muud töö- hõive ja ettevõtlikkuse edendamisega seotud institutsioonid.Rakendusüksus: EAS.

FOTO: TOOMAS TOOTSI

KEVAD 2015 I 7

Linnapiirkondade jätkusuutlik arengEesmärk on toetada säästva ehk jalakäijate, jalgratturite ja ühistranspordi keskse linnalise liikuvuse arendamist, muutes linnaruumis liiklemist sõbralikumaks ja turvalisemaks. Rahastust saavad Tallinna, Tartu ja Pärnu linnapiirkond. Samuti on seatud eesmärgiks vähendada lastehoiukohtade nappust, toeta-des uute lasteaiahoonete või juurdeehitiste rajamist, samuti olemasolevate hoonete kohandamist lastele sobivaks. Toetuste maht: 66 mln eurot (ERF).Sihtrühm: kohalikud omavalitsused ja mittetulundussektor.Rakendusüksus: EAS.

Piirkondade konkurentsivõime tugevdamise investeeringudEesmärk on tööhõive ja ettevõtlusaktiivsuse kasv väljas-pool Tallinna ja Tartu linnapiirkonda, sealhulgas teha teenused ja töökohad füüsiliselt paremini kättesaada-vaks. Selleks rahastatakse peamiselt nelja valdkonda: turism, ettevõtluskeskkond, linnakeskuse avalik ruum ning keskuse ja tagamaa vahelist ühendust parandavad projektid.Toetust saab taotleda vaid nendeks ettevõtmisteks, mis on kirjas maakondade koostatud ja siseministri kinnitatud piirkondade konkurentsivõime tugevdamise tegevuskavades. Toetuste maht: 134,8 mln eurot (ERF).Rakendusüksus: EAS.


Regionaalarengu valdkonnas tähendab see Liis Palumetsa sõnul, et vähenenud on nende toetuste osakaal, mis on suunatud avalike teenuste pakku-misega seotud taristu rajamisele kohalikul tasandil. Samas aga on suurenenud toetused, mis panusta-vad ettevõtluskeskkonna arendamisse.

See ei tähenda siiski, et omavalitsustel oleks vä-hem võimalusi taotleda rahastust avalike teenuste-ga seotud taristu arendamiseks, sest näiteks üldhariduskoolidega seotud ehitusi toetatakse edaspidi haridus- ja teadusministeeriumi rahalis-test vahenditest.

Siseministeeriumi haldusalasse jäävad toetus-meetmed kolmes valdkonnas: kohalik ja regionaal-ne arendusvõimekus, suuremate linnapiirkondade jätkusuutlik areng (sealhulgas eraldi meede Ida- Virumaale) ning piirkondade konkurentsivõime tugevdamine. Neist viimane jaguneb veel omakor-da kolmeks: regionaalsete kompetentsikeskuste arendamine, piirkondlikud algatused tööhõive ja ettevõtluse edendamiseks ning piirkondade konku- rentsivõime tugevdamise investeeringud.

Taotlemisreeglid on iga meetme puhul erinevad

Ida-Virumaa linnapiirkondade jätkusuutlik arengEesmärk on toetada säästva ehk jalakäi-jate, jalgratturite ja ühistranspordi keskse linnalise liikuvuse arendamist, muutes linnaruumis liiklemist sõbralikumaks ja turvalisemaks. Samuti toetatakse praegu alakasutatud linnaalade taaselavdamiseks vajaliku taristu arendamist. Rahastust saavad Narva ning Kohtla-Järve ja Jõhvi linnapiirkond. Toetuste maht: 29 mln eurot (ERF).Sihtrühm: kohalikud omavalitsused ja mittetulundussektor, äriühingud.Rakendusüksus: EAS.

ning ministeerium soovitab nõu saamiseks võtta ühendust vastava toetusskeemi kontaktisikuga, kelle andmed leiab siseministeeriumi veebilehelt.

Kohalik ja regionaalne arendusvõimekusToetused on suunatud nii maakonna kui kohaliku omavalitsuse tasandi juhtide ja töötajate koolitamisele ja nõustamisele, et edendada piirkonda-de arengut ning parandada avalike teenuste kvaliteeti ja neid säästliku-malt pakkuda. Teiste tegevuste hulgas pakutakse omavalitsustele tuge vabatahtlike ühinemiste ettevalmistamisel.

Koolitusi ja nõustamist saavad ka vabaühendused, mis esindavad piir-konna elanikke või pakuvad neile teenuseid. Lisaks toetatakse arenduste-gevust ja analüüse, mis on suunatud piirkondliku arendusvõimekuse suurendamisele ja avalike teenuste paremale pakkumisele.Toetuste maht: 3,1 mln eurot.Sihtrühm: maavalitsused, maakondlikud arenduskeskused, omavalitsusliidud, kohalikud omavalitsused, vabaühendused.Rakendusüksus: EAS.

Toetuste uuel perioodil on suurema tähelepanu all tark

majanduskasv, inimeste heaolu ning töö- ja elukvaliteedi parandamine.

FOTO

: RA

SMU

S JU

RK

ATA

M /

TALL

INN

A T

RA

NSP

OR

DIA

MET

FOTO

: MA

AR

JA O

TSA

8 I KEVAD 2015

Lääne- Saare vallaühinemise edulugu

Eelmise aasta detsembris Saaremaal kolme omavalitsuse ühinemisel moodustunud Lääne-Saare valla kogemus näitab, et ühinemisele aitasid tublisti kaasa intensiivne

läbirääkimiste käik, küllaltki kiired otsused ning neutraalsete ja asjatundlike nõuandjate kasutamine.

Oluline roll oli ka järjepideval teavi-tustööl ning hirmude maandamisel – seda nii otsesuhtluses kui ka mee-dia kaudu.

Lääne-Saare valla moodustamisele kulus vähem kui aasta. Ühineda soovinud omava-litsused esitasid valitsusele taotluse muuta haldus-territoriaalset korraldust mullu 11. juunil, see rahuldati 28. augustil. Valimised toimusid 7. det-sembril ning tulemused kuulutati välja ja seega loeti uus vald moodustatuks 13. detsembril.

„Lääne-Saare valla kogemus näitab, et pigem võiks eelistada intensiivsemat kui aeglasemat prot-sessi,” ütles siseministeeriumi regionaalvaldkonna nõunik Ave Viks. „Vastasel korral võidakse mingi-tes küsimustes takerduda liigselt detailidesse ning protsess venib või jääb sootuks pooleli,” lisas ta.

Lääne-Saare vallavanema Andres Tinno sõnul oli ainuõige lahendus palgata appi ühinemise koordinaator ning küsida nõu siseministeeriumi ametnikelt. „Vallavanemate ja vallaspetsialistide koormus igapäevatöös on märkimisväärne ja ilma koordinaatorita on protsessi nurjumise tõenäosus suur,” märkis ta.


Eriti kulus Andres Tinno selgitusel ära juriidiline nõu. „Oluline on kaasata juriidilist kompetentsi, kuna kogu ühinemisprotsess peab olema juriidili-selt väga korrektne,” rääkis vallavanem.

Kui vaadelda Lääne-Saare valla ühinemist õpet-liku näitena, võib Andres Tinno arvates õnnestu-miseks pidada seda, et ühinevate valdade tähtsamad õigusaktid ja korrad, mis puudutavad teenuste pakkumist kodanikele, said enne ühtlus-tatud. Siin tuli neile kasuks teiste valdade koge-mustega tutvumine. „Viljandi vallast saime kogemuse, et tark on ühinevate valdade olulised õigusaktid eelnevalt ühtlustada. Viljandi vallal jäi see tegemata ja üleminekuperiood venis pikaks,” nentis ta.

Senise kogemuse põhjal näeb Andres Tinno ühi-nemise ühe peamise kasuna kompetentsi koondu-mist ning finantsvõimekuse suurenemist. „Me oleme peale ühinemist saanud palgata erialaspet-sialiste, mis üksikult oli mõeldamatu. Valla teenu-sed ühtlustuvad, ja mis peamine – ühinemisega tulid uude valda üle iga valla parimad lähenemi-sed,” lausus ta.



KEVAD 2015 I 9

Ühtse Saaremaa ideest on räägitud aastaid, kuid nüüd tehakse selle elluviimiseks esimesi tegelikke samme. Alates märtsist on Saare maavalitsuses tööl koordinaator, kes nõustab omavalitsusi.

„Protsess on käimas ja oma-valitsused käivad ühise laua taga teemat arutamas,” ütles Saare maavanem Kaido Kaasik. „Enamik on idee-

ga kaasa tulnud. Vastu on ainult üks omavalitsus,” lisas ta.

Maavanema sõnul ei ole ühtne Saaremaa enam lihtsalt mõttevälgatus, vaid reaalne visioon. „Kui soovime elanikele pakkuda kvaliteetseid tee-nuseid ja olla konkurentsivõimelised, peame kaha-neva rahvastiku tingimustes asju laiemalt vaatama,” lausus Kaido Kaasik. „Peame vaatama ennast kui ühtset ja elujõulist saart Läänemeres ning kogu regioonis.”

Maavanema sõnul suureneks ühinemise korral kogu Saaremaa võimekus. „On selge, et ühise ra-hakotiga saame teha palju suuremaid asju kui iga-üks üksinda. Killustatus pärsib arengut,” on Kaido Kaasik veendunud. Ta tõi paralleeli ettevõtlusega: nii nagu äris ei saa paigale jääda, peavad ka oma-valitsused pidevalt otsima uusi arenguvõimalusi.

Samas möönis Kaido Kaasik, et 14 omavalitsuse koondumine on märksa suurem ettevõtmine kui

Siseministeerium on viimased paar aastat pakkunud Euroopa Sotsiaalfondi raha toel omavalitsustele ühinemisküsimustes ekspertide nõu. Eelmise nõustamispe-rioodi lõpuks olid mitmed omavalitsused jõudnud edukalt ühineda. Uus nõusta-misprogramm käivitus mullu suvel.

Läinud aasta juunis ühines programmiga 53 omavalitsust, osa neist on loobunud ning mõned üksikud on lisandunud. „Täpset arvu on raske öelda, see muutub, kuid praegu osaleb programmi tegevustes 40–50 oma-valitsust,” ütles siseministeeriumi regionaal-halduse osakonna nõunik Ave Viks.

Ühinemisnõustamise programm pa-kub omavalitsustele mitmekülgset tuge: juriidilist ja finantsnõustamist, abi juhti-mis- ja teenuste struktuuri ümberkorral-damisel ja ühtlustamisel ning kogu

läbirääkimiste protsessi nõustamist ja toetamist. „Sisuliselt hõlmab ekspertide töö kõiki tegevusi, milles ühinemist ka-vandaval omavalitsusel on tuge vaja,” lau-sus Ave Viks.

Teenust pakutakse siseministeeriumi ning Avaliku Teenistuse Arendus- ja Kooli-tuskeskuse koostöös.

Neutraalsete riigipoolsete ekspertide ja suunajate kasutamine võimaldab prog-rammi nõustajate professor Georg Sootla ja Kersten Kattai sõnul suurendada usal-dust läbirääkimistel, vähendada kitsaid poliitilisi vastasseise ning vaadata tulevik-ku strateegilisemalt. „Ühinemisläbirääki-miste protsess ja protseduurid on piisavalt keerukad, mistõttu võivad koge-mustega nõustajad kokku hoida väga pal-ju aega ja muuta läbirääkimised palju

ladusamaks,” märkisid nad. Georg Sootla ja Kersten Kattai möön-

sid, et omavalitsustes on kujunenud ühi-nemise ees tihti põhjendamatuid hirme. „Ootamatult palju on volikogude tasandil selgust toonud avatud diskussioon ning hirmude ja kartuste lahtiharutamine,” rääkisid eksperdid.

Nõustamisprogrammiga liitumine on praeguseks küll lõppenud, kuid siseminis-teeriumi nõuniku Ave Viksi sõnul tasub huvilistel ministeeriumiga siiski ühendust võtta. „Tõsise soovi korral oleme saanud ühinemist kaaluvaid omavalitsusi ka jooksvalt lisada programmi tegevustesse,” märkis ta. Nõunik lisas, et nõustamis-programmi uus voor, mis toob ka mõningaid sisulisi muutusi, algab järgmisel aastal.

Omavalitsused kasutavad aktiivselt ühinemisnõustamist

vaid mõne valla ühinemine. Seepä-rast ei tasu tema

sõnul kiirustada, vaid teha samme

järk-järgult. „Ühinemisnõu-nik hakkab sel aastal kohalikke

omavalitsusi nõustama ja protsessi suunama. Praegu tundub, et aasta

2017 on enamikule vastuvõetav. Selleks ajaks võiks olla lepingud tehtud, ühinemine lõpule jõudnud ning toimuda ühised valimised,” rääkis Saare maa-vanem.

Siseministeeriumi toel saavad ühinemist kaalu-vad omavalitsused konsultatsiooniteenust. Ühine-misnõustajad professor Georg Sootla ja Kersten Kattai nentisid, et Saaremaa ja ka Lääne-Harjumaa ühinemisläbirääkimistega on antud uus impulss kogu reformile ning see aitab ühinemist hoopis teistmoodi mõtestada.

„Saaremaa ja Lääne-Harjumaa valdade ühinemi-ne annab kogu piirkonnale suurt lisaväärtust. Mõ-lemas näites on tugeval keskusel suur tagamaa. See võimaldab enamiku teenuseid jätta väikeste kes-kuste tasandile, samal ajal kui suur keskus tegeleb strateegiliste valitsemisfunktsioonidega,” rääkisid Sootla ja Kattai. „Ühinemiste fookus ongi suure ja väikse omavalitsuse tugevuste kombineerimine – strateegilise tipu disainimine ja suhestamine tee-nuskeskustega,” lisasid nad.

Kuressaare

Esimesed sammud ühtse Saaremaa suunas

Saare maavanema Kaido Kaasiku sõnul tuleb Saaremaad vaadata kui ühtset ja elujõulist saart Läänemeres ning kogu regioonis.

10 I KEVAD 2015

Valga ja Valka Valga ja Valka linn kavandavad uut ühist linnakeskust, mis kujuneks mõlema linna

visiitkaardiks ning oleks ühtaegu atraktiivne nii turistidele kui ka kohalikele elanikele.

Uus linnakeskus tähendaks kaubandus-keskuste ja ärihoonete piirkonda, kor-rastatud parke ja teid, ühist bussijaama ja kõike muud, mis käib aktiivse linnakeskuse juurde.

Valga ja Valka piiri ümbrus on Valga linnapea Kalev Härgi sõnul kehvas seisus. „Linnakest läbiv piiriala on räämas, piiriülesed teed lagunenud, kinnistud enamasti kasutuseta ja ruumilahendus sobimatu ühiste ettevõtmiste korraldamiseks,” rääkis ta. Linnapea lisas, et linnade ja piirkondade karmis konkurentsis peab linnaruumi arendama kompaktsemaks ja kontsentreeritumaks.

Kalev Härk möönis, et praegu on Valga ja Valka kui kaksiklinnade potentsiaal tegelikult kasuta-mata, linnad on hajunud ning kahe eraldi kesku-sega. Samas näeb ta aga linnadel koos suurt võimalust. „Kui vaadelda kaksiklinna tervikuna, siis on tegemist umbes 19 000 elanikuga linnaga, mis oleks Eestis elanike arvult kuues või Lätis kümnes linn,” märkis ta.

Korrastatud ja funktsionaalne ruumilahendus toob Kalev Härgi sõnul keskusesse tagasi ärid ja elanikud ning tänu sellele luuakse uusi ettevõtteid ja töökohti. „Lisaks korrastatud piirialale, mis seoks kaksiklinna tervikuks, saaksid Eestisse saa-buvad külalised ka esimese positiivse elamuse meie riigist,” kõneles linnapea.

Valga-Valka ühise linnakeskuse idee sündis Eesti ja Läti Euroopa Liitu astumise 10. aastapäe-val mullu mais, kui seda tähistati ühisüritusega riigipiiril. Praeguseks on koostatud uue linnakes-kuse esialgne visioon ja omavalitsuste tasandil on kokku lepitud selle väljaarendamises.

Kui kõik visioonis ette nähtud plaanid ellu viia, võiks uue linnakeskuse rajamisele kuluda Kalev Härgi sõnul maksimaalselt seitse miljonit eurot.

Rahastamise osas on linnapea sõnul rajatud üks lootusi Euroopa Liidu toetustele, kuid plaan on kaasata ka erakapitali. Räägitud on nii kohalike ettevõtjate kui ka võimalike investoritega Riiast ja Tallinnast. „Ettevaatlik valmisolek investeerida sellesse piirkonda on olemas, kuid esimest sam-


mu oodatakse avalikult sektorilt,” sõnas linnapea. „Usun, et pärast planeeritava ala korrastamist ja funktsionaalsemaks kujundamist on investorite kindlustunne tugevam,” lisas ta.

Linnapea sõnul ollakse valmis sel aastal välja kuulutama arhitektuurivõistlust. Sealt edasi vaja-likud protseduurid kuni ehitusprojekti ja hange-teni on ideaalis teostatavad 2016. aasta lõpuks.


kavandavad ühist linnakeskust

Valga ja Valka tahavad kehvas seisus piiriümbruse muuta pilkupüüd-vaks ühiseks linnakeskuseks, kus on pargid, teed, bussijaam, kontorid, kauplused ja kõik muu keskuse juurde käiv.

KEVAD 2015 I 11

Piirialade koostööd edendav Eesti-Läti programm jõudis eelmisel perioodil mitmete projektide kaudu kaudselt mõjutada enam kui 65 000 inimest. Korda tehti nii teid kui

ka koolitati näiteks päästjaid. Sellest aastast jätkub programm uue hooga.



Eesti ja Läti koostöö

„Koostööprojektid tegelesid esmajoones kogukondade koostöö, ettevõtluse, keskkonna, kiirabi- ja päästeteenuste, turismi, transpordi ja kommunikat-siooniga,” nentis siseministeeriumi Eu-

roopa territoriaalse koostöö büroo peaspetsialist Hannes Nagel. Ta lisas, et ettevõtmistesse kaasati ligi 1700 ettevõtet, seejuures igas projektis oli alati vähemalt üks Eesti ja üks Läti partner.

Eesti-Läti programmi kaudu toetatud 67 pro-jektist 27 olid rohujuuretasandil ning kaasasid enam kui 60 000 inimest. Neile eraldati toetusteks 3,6 miljonit eurot. Ülejäänud 40 projekti hõlmasid ligemale 5000 inimest ja need algatused said toe-

tusi 32,3 miljoni euro ulatuses. Rohujuuretasandi ettevõtmised osutusid Han-

nes Nageli sõnul mõneti kuluefektiivsemaks kui suuremad, sest need toetasid reaalset inimeste-vahelist piiriülest koostööd. Samuti aitasid väike-semahulised projektid piirialadel teha programmi nähtavamaks. „Väike toetus võib väikese organi-satsiooni palju õnnelikumaks teha kui suur toetus suure organisatsiooni,” lausus ta.

Eesti ja Läti talude ning teadlaste koostöös arendatud veinid, kotkaste uurimine, korrastatud rannaalad ja teed, Valga-Valka raudtee jaama-hoone renoveerimine – need on vaid mõned näi-ted eestlaste ja lätlaste koostööprojektidest, mis said rahastust Eesti-Läti programmist eelmisel perioodil. Programmi elluviimisega oli seotud 117 inimest.

Lisaks ilmus mullu raamat „Eesti-Läti lood”, milles on 67 lugu Eesti-Läti koostööst. „Lugude algallikaks on viimase seitsme aasta jooksul toe-tatud koostööprojektid, ent need on lood inimes-test, mitte projektidest,” lausus Hannes Nagel.

Uuel perioodil (2014–2020) on Eesti-Läti prog-ramm Hannes Nageli sõnul rohkem fokuseeritud: põhitähelepanu on seatud vaid neljale tegevus-suunale. Nendeks on ettevõtluse edendamine, puhta ja hinnatud elukeskkonna loomine, väi-kesadamate võrgustiku ja sadamate tingimuste parendamine ning ühtsema tööturu keskkonna loomine piirialadel. „Väga olulisel kohal on pro-jektide selged tulemusnäitajad, mis peavad pa-nustama ka programmi eesmärkide täitmisse,” lausus ta.

Programmi uut perioodi tutvustatakse märtsis ja aprillis infoüritustel. Esimese taotlusvooru jaoks viiakse aprillist maini läbi projektide idee-voor, kus taotlejaid nõustavad Eesti-Läti prog-rammi sekretariaadi spetsialistid. Esimesse taotlusvooru projektide esitamise tähtaeg on sep-tembri lõpus.

Programmi eesmärk on edendada Eesti-Läti piirialade majandusliku jasotsiaalse keskkonna arengut ning konkurentsivõimet kogukondade omavahelise koostöö kaudu. Programm hõlmab Kurzeme, Vidzeme, Riia ja Pierīga piirkonda Lätis ning Hiiu, Jõgeva, Lääne, Põlva, Pärnu, Saare, Tartu, Valga, Viljandi ja Võru maakonda Eestis.

Programmi rahastas Euroopa Regionaalarengu Fond (ERF). Ajavahemikus 2007–2013 eraldati selle tarbeks 35,9 miljonit eurot, mille kaasabil • osales spordi- ja muusikaüritustel 20 337 sportlast ja 3652 artisti,• osales koolitustel ja üritustel üle 10 000 inimese,• renoveeriti 248 objekti, 78 kilomeetrit teid, 49 bussipeatust, 16

sportimispaika ning 10 vetelpääste- või päästeteenistuse hoonet,• toimetati 34 jõel ning korrastati 9 randa,• osteti 345 rahvariietekomplekti,• koolitati 1651 meditsiini- ja 516 päästetöötajat,• paigaldati 1877 liiklusmärki ja 483 turismiviita ning loodi

47 veebilehte,• koostati 40 000 sõnaga eesti-läti ja läti-eesti sõnaraamatud,• kontrolliti 743 kotkapesa, märgistati 15 hüljest ja paigaldati

8 kotkapesa veebikaamerat.

Eesti-Läti piiriülese koostöö programm 2007–2013

jätkub uue hooga

12 I KEVAD 2015

TEKST: MAIU UUSRAUNO VINNI

Avalik teenusvabaühenduste abiga

Avalike teenuste arendamisel on kaks põhieesmärki: tagada kodanikele teenuste kättesaadavus ja kvaliteet. Nende sihtide saavutamine sõltub teadmiste, oskuste,

raha ja muude vahendite olemasolust.

Üks olulisimaid sotsiaal-majanduslikke trende Eestis on töökäte vähenemine ja abivajajate hulga suurenemine. Riik on tulevikus silmitsi olukorraga, kus avalike teenuste mahu ja taseme säili-

tamiseks on vaja uudseid lahendusi. Üks võima-lus on tugevdada koostööd vabakonnaga.

SA Poliitikauuringute Keskus Praxis analüüsis avalike teenuste delegeerimist vabaühendustele ning kohalike omavalitsuste ja ühenduste koos-töömustreid esimest korda aastal 20091 ning uuesti möödunud aastal.

2014. aasta uuringust2 selgus, et viie aastaga on avalike teenuste delegeerimine vabaühendustele jäänud samale tasemele: 2009. aastal delegeeris teenuseid 60% kohalikest omavalitsustest ja 2014. aastal 63%. Delegeerimine on rohkem levinud suu-remates ja kasvanud keskmise suurusega omavalit-sustes (84% linnadest ja 59% maa-asulatest on

teenuseid delegeerinud). Enim delegeeritakse ava-likke teenuseid kultuuri ja vaba aja valdkonnas (69% omavalitsustest) ning spordi (68%) ja piir-kondliku elu edendamise (55%) vallas.

Vabaühendustele avalikke teenuseid delegeeri-nud kohalikud omavalitsused peavad delegeeri-mise tähtsaks tulemuseks aktiivsemat kogukonda ja teenuste kättesaavuse paranemist. Kokkuhoid ei ole olnud peamine tulemus (vt joonis).

Need kohalikud omavalitsused, kes ei delegee-ri, toovad põhjuseks, et teenuseid pakutakse oma asutuste kaudu; delegeerimiseks ei ole piisavalt finants- ja inimressursse või napib võimekaid va-baühendusi, kellele teenuseid üle anda.

Praxise uuringu kohaselt aitab nendest takis-tustest üle saada see, kui klassikalise ülalt alla le-pingulise delegeerimise asemel kasutada rohkem partnerlusele rajatud koostöömudeleid. Äriühin-gud, vabaühendused ja kodanikud võivad olla nii teenuste idee autoriteks kui ka arendajateks ja pakkujateks. Riigi ja kohalike omavalitsuste üles-anne on eest vedada teenuseosutamise võrgus-tikke – näiteks koguda ja jagada infot sihtrühmade vajadustest ja teenustest, tuua kokku tarkadest la-hendustest huvitatud osalisi jne.

Vabaühenduste ja omavalitsuste ühistegevust tuleks suunata keskse toe kaudu. Siseministeeriu-mi ülesandeks peaks olema toetada võrgustike te-gevust ja arendada välja pikemaajalised suhted ühendustega. Lisaks on tarvis omavalitsustele ja vabaühendustele tutvustada erinevate teenu-seosutamise vormide eeliseid ja puudusi, et koos-tööks leitaks parim lahendus.


• Ametnikud ja volikoguliikmed peaksid teadvustama oma eestveda-jarolli kohaliku tasandi teenuste pakkumise tegevuskeskkonna kujundamisel.

• Omavalitsustel tasub teha piiriülest koostööd, et saavutada mastaabiefekt ning toetada uudsete mudelite juhtprojekte (nt teenuste täielik koosloome).

• Elanikele tuleks teenuste osutamisel anda kaalukam roll, näiteks tu-leks süsteemsemalt koguda ja kasutada sihtrühmade tagasisidet.

Kuidas koostööst rohkem kasu saada?

Mis kasu on olnud delegeerimisest? aktiivsem kogukond

77% 57% 50% 41% 41% 34% 27%

teenust on saanud rohkem abivajajaid

uued teenused teenuste kvaliteet on paranenud

omavalitsuste usaldus vabaühenduste töö vastu on kasvanud

teenusesaajate rahulolu on kasvanud

teenuste maksumus on vähenenud

1 Kättesaadav aadressil www.praxis.ee/tood/avalike-teenuste-delegeerimine-kodanikuuhendustele/. 2 Rohkem tulemusi ja soovitusi loe uuringu aruandest. Kättesaadav aadressil www.praxis.ee/tood/delegeerimine-2014/.

Allikas: kohalike omavalitsuste esin-dajate küsitlus, kevad 2014

kodaniku-Sihiks on mõjukas

Veebruari keskel kiitis valitsus heaks kodanikuühiskonna uue arengukava, mis suunab selle arengut aastani 2020. Kodanikuühenduste, valitsuse ja teiste panustajate

koostöös valminud dokumendiga võeti eesmärk, et Eestis oleksid tugevad kodanikuühendused ja ühiskondlikult aktiivsed elanikud.

Kodanikuühiskonnal nähakse ühiskonnas kolme peamist rolli: kodanikuühendused saavad ennetada ja lahendada ühiskond-likke probleeme, osaleda kogukonda ja riiki puudutavate otsuste tegemises ning

parandada ühiskonna sidusust, usaldust ja koos-tööd. Selleks, et aidata kodanikuühendustel neid rolle täita, ongi koostatud dokument oluline. Sa-muti hakkavad sellest lähtuma näiteks Kodaniku-ühiskonna Sihtkapitali taotlusvoorud.

Ehkki Eesti kodanikuühiskonda võib teiste sar-nase ajalooga riikide kodanikuühiskondadega võrreldes pidada arenenuks ja tugevaks, ei saa jääda loorberitele puhkama. Jätkuvalt on vaja ai-data kaasa kodanikuühenduste majanduslikule jätkusuutlikkusele ja tegutsemisvõimekusele. Just selleks on ka varem samalaadseid arengukavasid koostatud, ent seekordne erineb eelnevatest eel-kõige fookuse poolest. Fookuseks on võetud osa-lemine ja kodanikuühenduste mõju kasvatamine.

Esiteks siht, et kodanikuühenduste osalemine otsuste tegemises oleks loomulik ja väärtustatud. Teiseks soov, et kodanikuühenduste mõju ühis-kondlike probleemidega tegelemisel kasvaks sot-siaalse innovatsiooni, sotsiaalse ettevõtluse ja avalike teenuste osutamisega. Selleks, et neid kahte eesmärki saavutada, on tähtis ka arenguka-vas seatud kolmas siht, et Eestis oleksid võime-kad kodanikuühendused piisavate võimalustega arenguks ja mõjusaks tegutsemiseks.

Arengukava koostamises osales umbes 300 ini-mest nii üleriigilisel kui ka kohalikul tasandil. Nii ongi dokument valitsuse ja kodanikuühenduste

KEVAD 2015 I 13


kokkulepe, kus nähakse ette, mida valitsus plaa-nib teha selleks, et aidata kaasa kodanikuühis-konna arengule. Kindlasti ei paku arengukava lahendusi kõigile kitsaskohtadele, ent on võima-luste piires siiski osalevama ja kaasavama ühis-konna kujundamiseks mõistlik kompromiss.

Dokumendi heakskiitmine on suur samm edasi, ent ükski dokument iseenesest ei aita tagada muutusi. Ees ootab suur töö oluliste tegevuste ja lubaduste elluviimisel, kus siseministeeriumi aita-vad teised ministeeriumid ja partnerid kodaniku-ühiskonnast. Näiteks on juba sel aastal plaanis jätkata sellega, et vabatahtlike kaasamine oleks kodanikuühendustes lihtsam ja soodustatud ning kodanikuühendustele avalikust rahast toetuste andmine oleks läbipaistev, aus ja toimuks kokku-lepitud põhimõtetel.

• IEA rahvusvahelise kodanikuhariduse uuringu ICCS 2016 läbiviimine Eestis.

• Sotsiaalse ettevõtluse arendamiseks arenguprogrammide väljatöötamine ja elluviimine.

• Alustavatele ja tegutsevatele kodanikuühendustele koolitus- ja mentorlusprogrammide korraldamine.

• Üleriigilise tähtsusega kodanikuühiskonna sündmuste toetamine.• Vabatahtlikku tegevust käsitlev teavitustöö (Vabatahtlike Värava

infoportaal, kampaaniad vabatahtlike kaasamiseks).• Tagatud on toetused kodanikuühendustele avalike teenuste

käivitamiseks ja arendamiseks.

Mida tehakse ära 2015-2020?

TEKST: MARTEN LAURI

ühiskondFOTO: SCANPIX


14 I KEVAD 2015

Planeerimispõhimõtted, mis seni kehtivas sea-duses ei olnud üheselt selged ja asusid laiali eri-nevates dokumentides, on uues seaduses selgelt välja toodud. Üks regulatsiooni muutmise ees-märke on olnud planeeringute ja seega kogu ruu-milise keskkonna kvaliteedi parandamine. Selleks on lisaks seni kehtinud planeerimispõhimõtetele lisatud elukeskkonna parendamise põhimõte.

Nimetatud põhimõte näeb ette, et planeeringu-ga tuleb luua eeldused kasutajasõbraliku ning turvalise elukeskkonna ja kogukondlikke väärtusi kandva ruumilise struktuuri olemasoluks ja säili-tamiseks. Samuti tuleb luua eeldused esteetilise miljöö arenguks ning säilitada sealjuures olemas-olevad väärtused.

Menetluslikest muudatustest võib välja tuua tähtaegade kehtestamise osale menetlustoimin-gutele, mida siiani polnud ette nähtud ja milleta on sageli kaasnenud menetluse põhjendamatult pikaks venimine. Lisatud on tähtajad planeeringu algatamise otsustamisele ja detailplaneeringu menetlemise kestusele.

Ehkki uue seadusega ei kaasne olulisi ja senist praktikat sisuliselt muutvaid muudatusi, on selge, et uue seaduse jõustumine vajab teatavat ülemi-nekuperioodi. Siseministeeriumil on kavas koos-töös seaduse koostanud justiitsministeeriumiga alustada juba enne seaduse jõustumist teabepäe-vade ja koolituste tegemist maavalitsustele ja ko-halikele omavalitsustele. Rõhutama peab, et enne uue seaduse jõustumist algatatud planeeringud menetletakse lõpuni lähtudes seni kehtinud sea-duse nõuetest.

Vabariigi president kuulutas 13. veebruaril välja uue planeerimisseaduse, mille koostamine kestis ligi kaheksa aastat.

KÜLLI SIIM

TEKST: Vaatamata esialgsetele radikaalsemate-le muudatusettepanekutele jäid uues seaduses peamised planeeringute lii-gid (üleriigiline planeering, maakon-naplaneering, üldplaneering ja

detailplaneering) ning menetlusetapid just hu-virühmade arvamustele tuginedes samaks.

Vormilt uue planeeringuliigina on lisandunud riigi eriplaneering, mis võimaldab planeerida rahvusvahelise või suure riikliku huviga ehitisi riigi tasemel ja teha seda kogu Eestit silmas pida-des ühes menetluses.

Eraldi planeeringuliigina on uues seaduses toodud välja ka kohaliku omavalitsuse eriplanee-ring, mis koostatakse olulise ruumilise mõjuga ehitiste kavandamiseks. Selline planeering tuleb koostada siiski vaid juhul, kui ehitise asukoht ei ole üldplaneeringuga juba paika pandud.

Uues seaduses säilitati ka kõik peamised pla-neerimismenetluse etapid: algatamine, vastuvõt-mine, heakskiitmine ja kehtestamine.

planeerimis-Mis kaasneb uue

• Vabariigi president on ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse välja kuulutanud, planeerimisseadus ja ehitusseadustik jõustuvad 1. juulist 2015.

• Siseministeerium korraldab maakondlikud teabepäevad Tartus (24.04), Võrus (28.04), Rakveres (05.05), Pärnus (12.05) ja Tallinnas (15.05). Täpsemat infot teabepäevade kohta saab maavalitsuse kaudu.

Seaduse jõustumine

seadusega?

KEVAD 2015 I 15

Aktiivne puhkus, üliõpilaslinna hõnguga Narva, rohkem eesti keelt, edukas sadam, vilgas ettevõtlus – need on mõned märksõnad, millega võiks

viie aasta pärast iseloomustada Ida-Virumaad, kui uues Ida-Virumaa tegevuskavas seatud eesmärgid teoks saavad.

LAURA SUVISTE

TEKST:

Ida-Virumaa liigub muutuste teel


Veebruaris valitsuses põhimõttelise heakskiidu saanud Ida-Virumaa tege-vuskava põhieesmärk kokkuvõtlikult on maine muutus, mis hõlmab väga mitmeid aspekte.

„Ida-Virumaa peaks muutuma tööstus- ja kae-vanduspiirkonna kuvandiga kohast järjest enam piirkonnaks, mida iseloomustavad atraktiivne majanduskeskkond, tugev kodanikuühiskond ning turvaline, hea ja mitmekesine eluolu,” lausus siseministeeriumi regionaalarengu osakonna nõunik Aimar Altosaar. „Fookuses on maakonna maine parandamine elu- ja tööpaigana ning sot-siaalse tugivõrgustiku areng,” lisas ta.

Selleks, et elu ja ettevõtlust Ida-Virumaal eden-dada, on Aimar Altosaare sõnul üks olulisi küsi-musi, kuidas meelitada tegusaid noori Ida-Virumaale juurde. „Maakonna majanduspo-tentsiaali täielikumaks avamiseks tuleb seal taga-da head elutingimused noortele ja haritud inimestele,” märkis ta. Selleks on tegevuskavas välja toodud plaan alustada uudse riikliku ela-muehitusprogrammiga Ida-Virumaal.

Samuti viidatakse tegevuskavas avanevate tõu-kefondide võimalustele arendada maakonna suu-rimate linnade avalikku ruumi ja elukeskkonda.

Tegevuskava järgi peaks Ida-Virumaa piirkond senisest enam seostuma ka haridusega ning Nar-va kandma üliõpilaslinna kuvandit. Maakonda ehitatakse uued riigigümnaasiumid ning Tartu Ülikooli Narva kolledžis hakatakse andma info-

tehnoloogiaalast kõrgharidust. „Narva hakkab muutuma kaunite kunstide ja üliõpilaslinnaks, millele annavad ilmet loovmajandus, näitused, festivalid, kontserdid ning üle Euroopa kohale tu-lev vabade mõtetega noorsugu,” kirjeldas Aimar Altosaar tulevikuvisiooni. Tähtis on tema sõnul seegi, et piirkonnas kuuleks rohkem eesti keelt.

Üheks piirkonna majanduse arenguveduriks võiks tegevuskava järgi olla sadam. „Kaubavahe-tus ida ja lääne vahel kujundab nii Sillamäe kui Narva ümbruse ilmet. Ideaalis muutub sadam üheks piirkonna majanduse veduriks ning töös-tus- ja logistikaalad on täis ehitatud moodsaid tööstus- ja logistikakomplekse,” kõneles Aimar Altosaar Ida-Virumaa näost tulevikus. Siiski möönis ta, et võib-olla ei ole see veel kõik täpselt nii viie aasta pärast, kuid selles suunas peaksid asjad liikuma.

• Tegevuskava on valitsuse arutatud ja sisemi-nistri kinnitatud dokument, mis võtab kokku ametkondlike ja regionaalsete arengukavade tähtsamad töösuunad konkreetses piirkonnas.

• Ida-Virumaa tegevuskava ja selle lisade koosta-misse panustasid eelmise aasta maist alates esindajad kohalikest omavalitsustest, mitme-test ametkondadest, TÜ Narva kolledžist jne.

Millega tegu?

Tegevuskava järgi peaks Ida-Virumaa piirkond seni-sest enam seostuma haridusega ning Narva kandma üli-õpilaslinna kuvandit. TÜ Narva kolledžis hakatakse andma näiteks info- tehnoloogia- alast kõrg- haridust.

PAVEL KODOTŠIGOV /T Ü

Eesti-Vene ühisprojekti toel on jõudsalt edenenud Peipsi järve piirkonna sadamad. Nüüdisaegse sadama on saanud Tartu, Mustvee ja Räpina ning

Kallastele rajati laevaremondislipp.

Valminud objektidest esimene oli Räpi-na kai-tehissaar ning sellele ehitatud sadamapaviljon, mis on kiirelt popu-laarsust kogunud. „Räpina sadamat kasutavad sajad harrastuskalurid, mit-

med kalapüügiga tegelevad ettevõtted ja kutseli-sed kalurid ning veespordi harrastajad ja turistid,” rääkis Räpina vallavalitsuse arendus-spetsialist Ester Lemats. „Tegemist on avatud sa-damaga, mille infrastruktuur toetab kogu piirkonna kutselisi ja harrastuskalureid ning turismi valdkonnaga tegelevaid ettevõtjaid,” lisas ta. Eel-mise aasta suve alguses avati Räpina sadamapavil-jonis ka kohvik, kus pakutakse kohalikku, Räpina loomemajas pruulitud õlut, mida mujal ei müüda.

Väikelaevanduse arengule Emajõel annab kaht-lemata positiivse tõuke Tartus Rebase tänaval mullu oktoobris avatud Karlova paadisadam, kus lisaks kaile ja sadamahoonele on ujuvkai, paatide hoiuplats, juurdepääsuteed ja parkla.

Tartu linnapea Urmas Klaasi sõnul oli paa-disadam Tartule äärmiselt vajalik. „Jõel liikleb ar-vukalt väikepaate, mille omanikele siiani Tartus vajalikul tasemel teenuseid ei pakutud. Uus kor-ralik sadam Karlovas tõstis aga Tartu sadamakul-tuuri täiesti uuele tasemele,” ütles linnapea.

sadamadkoguvad populaarsust

Peipsi uued

16 I KEVAD 2015

Kõnealuse suurprojekti raames valmis veel Mustvees uus moodsa arhitektuuriga sadama-hoone, lisaks remonditi põhjakai, süvendati Mustvee jõge kahe silla vahel ning ehitati uus paadisadam, mis mahutab kai äärde korraga 30 paati. „See on hea šanss Peipsi regiooni kiire-maks arenguks, et Eesti idamerele saabuksid uued ajad,” rääkis Mustvee linnapea Max Kaur.

Kallastel aga avati eelmisel aastal Eesti esimene siseveekogude laevaremondislipp, mis on mõel-dud suuremate laevade veest välja tõmbamiseks. „Kallaste üks eeliseid laevaremondislipi asukoha valikul oli keskne geograafiline paiknemine Peip-si kaldal. Laevade veest välja tõstmine kraanade-ga on kallis ja ajamahukas ning tihti ei võimalda väljatõstmist ka sadamakai piiratud kandevõi-me,” kõneles Kallaste linnapea Gerli Koppel.

Projekti „Majanduslikult jätkusuutlik ja kesk-konnasäästlik Peipsi järve piirkond” eesmärk oli aidata kaasa Peipsi järve keskkonnaseisundi paranemisele ja veeturismi arengule. Projekti rahastati Euroopa naabrus- ja partnerlusdoku- mendi Eesti-Läti-Vene piiriülese koostöö prog-rammist 2007–2013. Selle kogueelarve oli 9,47 miljonit eurot, millest programmi toetus 8,53 miljonit eurot.


MAARJA OTSA

TEKST:

Karlova sadamKallaste slipp

Mustvee sadam

Räpina sadam koos kai-tehissaarega

Documents

Regi kevad 2015