Raplamaa Ühistöö nr 10, 5. märts 2014

Nr. 10 (114) 5. märts 2014Ü h i s t ö ö

ra p lamaa

Jätkub 2. lk

Ukraina mässu I osa lõpp

Jätkub 7. lkJätkub 6. lk

Tänavad on jäänud Kiievis vaikseks. President on läinud Venemaale maapakku. Kõik tema otsused ja muu selline on tühistatud. Otsused võttis ta vastu koos Euroopa Liidu lepitajatega. Need on nüüd õigustühised tänu Ülemraada otsusele. Ka vene keele paralleelstaatus hävis. Riigikeel on endiselt ainult ukraina keel. On määra-tud ametisse ajutine president kuni maikuiste valimisteni. Rajoonides veel streigitakse, kuid ka seal on tegemist aja küsimusega.

Mis saab aga edasi?

Nüüd on jäänud vaid lootus.

Majanduses on suur tagasiminek. Nii meil, kui ka kaugemal. Rõõmustav oli uudis, et ometi ükskord jõu-dis see ka Euroopa juhtide lakitud peadesse.

NATO 2% kulutuste nõue saadeti Brüsseli kohtu-misel ajaloo prügikasti.

Äkki tõesti tuleme mõistusele?

Nõukogude Liitu juhtis Kommunistliku partei Po-liitbüroo. See koosnes partei ladvikust eesotsas partei juhiga. Nemad ka vahetasid juhte.

Meil pole poliitbürood. Meil on selle koha peal Re-formierakonna juhatus. Sisu on ju sama.

Poliitbüroos on vangerdus

Raplamaa Ühistöö 2

Algus 1. lk

Jätkub 3. lk

Venemaa peatas oma teise rahamakse. Esimesega suudeti kinni maksta vaid ametnike ja saadikute ame-tipalgad. Nende samade saadikute, kes nüüd presiden-di maha võtsid.

Ukrainal pole praegu valitsust, kes suudaks midagi teha. See on Maidani valitsus ja seda Venemaa ei tun-nista. Seniks aga ongi vene rahakraan kinni keeratud. Mässamine pole kunagi materiaalseid väärtusi loonud. Nii ka seekord.

Euroopa Liidul pole samuti raha. Kriis on ammu käes. Ukrainat nad rahaga pikemalt poputada ei suu-da. Annavad küll lubadusi, aga need on vaid propa-gandalise väärtusega. See maa hakkab varsti nälga jääma. Ja mis siis edasi saab, on viimaste sündmuste valguses hästi selge. Võib tulle jällegi mäss ja hullemal juhul ka kodusõda.

Ukraina ajutine president Oleksandr Turtšõnov üt-les, et Kiiev on valmis dialoogiks Venemaaga tingimu-sel, et Moskva austab selle Euroopa-valikut.

Teeme ühe asja endale selgeks- banderalased said endale Kiievi, kuid Odessa, Krimm ja väikene „vene-maa“ ida pool Dneprit on moskoviitide kontrolli all! Et bandera saaks endale need alad, mis toovad riigi eel-arvesse 60 % kõva raha, peab ta nad jõuga venelastelt ära võtma. Kui nina Harkovi tanki- traktori tehasesse topivad ja üritavad selle üle võtta, siis nendega ei ha-kata sussutama! Moskava pisaraid ei usu!

Jääb oht, et Ukrainat pole enam. Võib tulla kolm rii-ki, banderaland pealinnaga Kiiev, väikene „venemaa“ pealinnaga Harkov või Dnepropetrovsk ja Krimmi Ta-tari vabariik.

Krimm on juba lahkumas Ukraina koosseisust. Neil on moodustatud omakaitse-salgad, nemad ei tunnista Kiievi valitsust ega Ülemraadat.

Mõnisada venemeelsete organisatsioonide aktivisti blokeerisid Krimmis Ülemraada hoone, nõudes refe-rendumi korraldamist.

Aktsioonis osalenud inimesed nõudsid, et erakor-ralisel istungil otsustataks mitte alluda keskvõimule, hääletataks iseseisvusreferendumi korraldamise poolt ja otsustataks pöörduda abi saamiseks Vene võimude poole.

Huvitav oleks teada, mida Putin selle kohta ar-vab? Oletada võib, et Putin hakkab Venemaale võlgu olevaid üüratuid miljardeid Ukrainalt jõuliselt sisse nõudma.

Ei tohi unustada Ukraina aatomijaamu, sõjatöös-tust ja väga suurt jõudu – Ukraina juudi kogukonda ja tatarlasi, kes loevad ennast Krimmi päriselanikeks.

Ukraina oli/on kui kruustangide vahel, keda ühelt poolt survestab-moosib vene, teiselt Euroopa.

Üks on selge, kui ukrainlased ei löö ise oma selga sirgu, siis nad jäävadki kruustangide vahele.

Ukraina batkad.



Algus 1. lk

Jätkub 4. leheküljel

Euroopa Liit on valmis Ukrainat toetama 20 miljar-di euroga, kuid selle eelduseks oli uue valitsuse moo-dustamine ja euroopalik reformikurss.

Taolise summa käis välja Euroopa Parlamendi välis-komisjoni president Elmar Brok, kelle sõnul võib Uk-raina selle saada kohe. Broki sõnul on ELi abi mõeldud majanduslike tingimuste loomiseks, mis võimaldaksid Kiievi ja ELi vahel sõlmida assotsiatsioonileppe.

Tegelikult kuluks see raha hoopis jällegi palkade maksmiseks. Ja selline abi oleks vaid hetkest ülehüp-pamine.

Veebruari seisuga oli riigikassas 4,3 miljonit USA dollarit, maksmata arveid aga kümme miljardit dolla-rit. Ukraina välisvõlg jõudis eelmise aasta lõpuks va-litsuse andmeil 140 miljardi dollarini ehk umbes 80 protsendini riigi SKTst.

Ukraina tagandatud president Viktor Janukovõtš kuulutati seoses tsiviilisikute massimõrvaga Ülemraa-da poolt tagaotsitavaks, ja viimane lendas Moskvasse, kus palus endale kaitset. Ukrainas levivad kuulujutud, et Viktor Janukovõtš võis põgenemisel kaasa võtta või riigist välja saata kuni 600 miljonit dollarit sularaha.

Praegu peaks ta peesitama presidendi erasanatoo-riumis.

Vene president Vladimir Putin lubas detsembris oma tänaseks kukutatud Ukraina kolleegile Viktor Ja-nukovõtšile majanduse päästmiseks finantsabi ja gaa-sihinna alandamist kolmandiku võrra.

Moskva ostis detsembri lõpus kolme miljardi dol-lari väärtuses Ukraina võlakirju, kuid sellele järgnema pidanud kahe miljardi dollari suurune abi on Ukraina

poliitilise kriisi taustal külmutatud.„Meil pole juriidilisi kohustusi,“ rääkis aserahan-

dusminister Stortšak telekanalile Rossija 24.„Kõne all on uus läbirääkimiste voor ja uued kok-

kulepped. Mis kujul need tulevad, aeg annab arutust,“ lisas ta.

Stortšaki sõnul selgub Ukraina maksejõulisus aasta keskpaigas, kui uued võimud peavad Venemaale lae-nud tagasi maksma. Ta lisas, et Kiievi valmidus võlga ära maksta on lakmustestiks edasistele suhetele laenu-andjatega.

„Me ei andnud kolme miljardit dollarit kingina ära,“ märkis Vene aserahandusminister.

Samas Ukraina rahandusministri kohusetäitja Juri Kolobov teatas hiljuti, et riik võib vajada 2015. aasta lõpuni kuni 35 miljardit dollarit (25 miljardit eurot) makromajanduslikku abi.

Ukraina peab nüüd valuutareservide kahanedes saama abi Venemaalt või pöörduma Rahvusvahelise Valuutafondi (IMF) ja Euroopa Liidu poole.

Küllap ka lääs on valmis veidi raha tilgutama, aga oma tingimustel, totaalne “vabaturumajandus”, maa-varad ja väärtuslikum infrastruktuur erastada lääne multinationalidele, kohalikele jäägu vaid töörööm.

Paljudele ukrainlastele tuli üllatusena, et 63aasta-ne Viktor Janukovõtš elas Mežigorjes (residents) koos 39aastase Ljubov Poležai ja tema 12aastase tütrega esi-mesest abielust. On ju Viktor Janukovõtš alates 1972. aastast ametlikus abielus Ljudmila Aleksandrovnaga, kes elab Donetskis. Neil on kaks täiskasvanud poega.

Silmapilgutus sõbrale.



Algus 1. lk

Algus 1. lk


Ukraina mässu I osa lõppUkraina Ülemraada ähvardas tagandatud presi-

denti riiklike kuritegude eest kohtuga.Kahjuks jääb Haagi kohus tema puhul utoopiaks,

sest Ukraina pole vastava leppega senini veel ühine-nud. Sinna kohtu ette võib selliseid mitteühinenud diktaatoreid saata ka ÜRO Julgeolekunõukogu, kuid lubage selle mõtte puhul naerda. Seal Julgeolekunõu-kogus on ju Venemaal vetoõigus ning Putin oma truud sulast juba sellele välja ei anna. Ning ega Janukõvitšit füüsiliseltki mingi oht ähvarda, sest ta on juba Vene-maal.

Vastne peaminister Arseni Jatsenjuk teatas, et Uk-raina riigikassa on praktiliselt tühi.Tema andmetel on viimase kolme aastaga Ukraina riigikassast kadunud rohkem kui 50 miljardit eurot, edastas mtv3.fi. Kadu-nud raha seas on ka 25 miljardi suurune laen.

Ei ole teada, kas Viktor Janukovõtšil Šveitsi panka-des raha on, kuid tema pojal Aleksander Janukovõtšil arvatakse olevat.

40-aastane hambaarstist poeg on Šveitsi meedia andmetel saanud viimase kolme aastaga tulu ligi mil-jard dollarit. Aleksander Janukovõtši firma Manage-ment Assets Company käes on enamik Ukraina söe-tööstusest ning osa elektritootmisest.

Seega on esimene osa mässust läbi saamas. On suu-rendatud vene sõjaväe kontingenti Krimmis ja vene sõjaväebaasides. Pole ime, kui Venemaa võtab oma kunagise „kingituse“ nüüd jõuga tagasi.

Viimaste teadete kohaselt Venemaa sõda ei alusta. Toimusid õppused Ukraina piirialade lähedal, näita-maks muskleid. Nüüd need sõdurid on teel kasarmu-tesse. Krimmi toodi väed vastavalt kahe riigi vahelisele sõjaväelaste piirarvu leppele, väidab Vene pool. Va-rem olevat olnud isikkooseis seal piirarvust tunduvalt väiksem.

Ameerika teatas, et ka nemad relvadega Ukrainat abistama ei tule. Soovivad rahumeelset ja diplomaa-tilist kokkulepet. Kõik laheneb tõenäoliselt 30. märt-si referendumil Krimmis, kus rahvas peab otsustama oma edasise saatuse. Kas siis Ukraina või hoopis Vene-maa koosseisus.

Ja see saab olema autonoomse Krimmi legitiimne otsus.

Ukraina valitsusel on aga vaja kiiremas korras leida 8 miljardit grivnat ehk üle 700 miljoni dollari, et maks-ta välja pensionid.

Seega tulevad nüüd esiplaanile teravad majandus-mured.

A. Aju

USA kaitseminister Chuck Hagel ütles Brüsselis, et kaitsekulude kärpimine on praeguses olukorras aru-saadav ja loomulik.

Eesti valitsus on olnud väga uhke, et kriisi ajal suu-deti eelarve kärpimissurvest hoolimata tõsta kaitse-kulutuste tase NATO soovitatava tasemeni ehk 2%-ni SKT-st. Eesti on üks vähestest NATO 28 liitlasest, kes taset hoiab. Ülejäänud Euroopa riikidel pole olnud vajadust kulude sellise taseme tagamisega. Majandus-kriisi ajal on kaitsekulud näidanud enamasti vähene-mise märke.

Lõpuks ometi Euroopa mõistus võitis!Sõdasid ei ole kunagi ära hoidnud suured kulutu-

sed armeele ja relvastusele. Euroopa riikide eelarvetest moodustasid kulutused sõjale 17. sajandil röögatu osa ja sõda peeti peaaegu vahetpidamata. Sõja ärahoid-mine on eelkõige sõltuv majanduslikust heaolust ning konfliktide vältimisest.

Nende vabanevate summade eest saab nüüd ehk mõne euro rohkem lastele ja haridusele kulutada. Kui


Head koduteed.



Algus 1. lk

tud numbrid. Ohu korral pole NATO midagi nii kiire tulema, sest maailmas on palju koldeid, kus toimub „rahu tagamine“. Sealt nii ruttu ei dislotseeru siiapoo-le.

Venemaaga hirmutamine enam ei tööta. Selleks, et Eestit moodsate rakettrelvadega täielikult hävitada, ei pea vene väed isegi piiri ületama. Kui nad peaks aga tahtma maad mööda tulla, siis võetakse Eesti suuru-ne lapike lennuväe toel 8 tunniga. Õhtuks läheks nad juba tagasi oma kasarmutesse magama. Kahe nädala pärast, kui NATO liitlased tulevad, on neil vaja ainult rehaga eestlased kokku riisuda (mis varestest veel järgi on jäänud) ja auku ajada. Me võime kaitsekulutused tõsta ka 100%-ni ja kogu maa vanade soomukitega katta. Tulge mõistusele, “sõjardid”! Küsige mitte meie nn “kindralite” vaid noorte meeste, potentsiaalse “ka-huriliha” käest ! Kui palju on neid, kes tahaks vaba-tahtlikult mingi abstraktse “rahvusliku uhkuse” nimel kangelassurma minna ja kui palju on neid kes tahaks millegi muu nimel tagasihoidlikult elada?!

Ma ei saa aru meestest, kes armastavad marssida , hambuni relvis, trummipõrina saatel. Oma suurepära-se aju on nad Jumalalt ilmaasjata saanud. Lihtsalt selg-roost oleks selleks küllalt olnud.

Näiteks Afganistanis vaene taliban on osutunud

vähemalt rahvaarvu vähenemine peatada, siis seegi oleks julgeolekupoliitiliselt palju kasulikum kui mõne-saja uue püssi ostmine.

Paranoiline on kogu aeg rääkida Venemaast kui kal-laletungijast. Jah, Venema võib osutuda mingil hetkel ohtlikuks, aga hetkel vähemalt mulle tundub, et Eesti riik on hääbumas üliavatud majanduse ja naabritega võrreldes olematu sotsiaalse turvalisuse tõttu. Kellelgi ei olegi Eestit varsti vallutada vaja, piisab kinnisvara ülesostmisest ja paarile parteile annetuste tegemisest.

Igasugune Venemaale räige vastandumine ja pi-dev sõjaga ähvardamine on pealegi oluliselt rohkem Kremli huvides. Annab ehk kunagi tõesti aluse oma kodanikke siia kaitsma tulla, sest mõni paranoiline poliitik pidevalt ähvardab neid.

Kaitseminister võiks teada vana tõde, et ei saa ühes poti nurgas keeta rammusamat suppi. See, et Eesti pa-nustab 2% ja teised suured riigid 1% ei tee kedagi neist riikidest võimsamaks. Eesti riigi aga teeb väga vaeseks. Mõistust peab ka olema. Pugemise geenidest ei piisa.

Siiamaani me ei suuda otsustada,kas osta tank või lennuk. Siis hakkame mõtlema, mida sellega teha. Ar-vatavasti me sõdida ja vallutada ei taha .Rahulikku elu saab tagada ka teiste vahenditega ning eelkõige mõist-liku välispollitikaga. Kõik need kaitsekulude % ja 100 päeva NATO ootamist siin on vaid lihtsalt ülespuhu-

Banaanivabariik.



Algus 1. lkKeskmine pension kuus on 868 €urot isiku kohta.Õiguskantsleri ametipension 30 641 eurot, kasv 5

641 eurot.Endise õiguskantsleri Eerik-Juhan Truuväli pen-

sion kuus on 2553 eurot.Riigikohtunike pensionid 460 000 eurot on pla-

neeritud 14 pensioniõiguslikule isikule. 2013. aastal alustati Riigikohtunike pensionite indekseerimisega. Eelarve kasvab võrreldes eelmise aastaga 10 000 eurot.

Keskmine pension kuus on 2738 €urot isiku kohta.I ja II astme kohtunike pensionid 1 832 020 €urot,

kasv 376 020 €urot.Kohtunikupensioni maksmise aluseks on Kohtute

seadus ja pensioni suuruseks on 75% tema viimasest ametipalgast. Eelarve kasv on seotud alates 2013. aas-tast alustatud kohtunike pensionite indekseerimisega.

Tänase riigi juures häiribki mind kõige rohkem see, et riigiametnikel on kõikvõimalikud erisused ja lisad. Neil on rohkem puhkust, neil on kõrged pensionid, neil on esinduskulud ja neil on ilma erisoodustuseta ametiautod. Kõik see, mida erasektoris erisoodustuse-na maksustatakse.

President kutsub meid töötama kuni surmani, sest muidu ei ole kedagi, kes temasugustele suurt pensioni teeniks.Paneme vanurid ja puudega inimesed tööle, kuna elujõulised panevad pillid kotti ja lähevad mine-ma.

Need kaks positsiooni, riigikaitse ja eripensionid, annaksid kulude optimeerimisel kõigile pensionäri-dele võrdsustamise korral täiesti elamisväärse raha. Ja see on siin vaid kaks valdkonda. Kui lõpetaks igasu-gused kuluhüvitised ja ülemäära suured riigiametnike töötasud, oleks edasine elu üsna paremust lubav.

Jah, aga kas siis rikkurite partei tõesti oma oksa saa-gima hakkab?

A. Aju

oma primitiivse relvastuse ja kaitsetahtega tugevama-vaks kui kaasaegselt hambuni relvastatud USA kaitse-jõud koos meie soldatitega.

Ja Aafrikasse läheme me ju ka selle põhjendusega, et kui meil abi vaja on, siis prantslased aitavad meid. Ja järgmisel aastal prantslased küsivadki meilt - millist abi teil vaja on? Meie paraku vastame, et eelkõige oleks praegu tööjõudu vaja, kes makse maksaks ja riigikassat täidaks, et kasvõi pensioneid välja maksta. Ja prantsla-sed ongi kohe valmis meid aitama - saadavad meile 20 000 aafrikast ülejäänud neegrit.

Terve mõistuse hääl on jõudnud nüüd isegi NATO tasandile aga meie parempopulistid seda loomulikult kuulda võtta ei taha. Kaitsekulutused võib tõsta kasvõi 20 protsendini aga kui vaesuses virelev rahva riigist põgeneb, ei jää ka riigi kaitsevõimest midagi järele.

Teine probleem, mis mitte vähemtähtis, kui sõjan-dus, on meie niru ja ebainimlik pensionide süsteem. Tavainimesed saavad kusagil 300 €uro piirimail. Riigi-isad aga palju priskema piruka küljes.

Avaliku sektori töövõtjatele maksab riik tänavu sot-siaaltoetusi 33,7 miljonit eurot, mis on mullusest 3,1 miljonit rohkem, selgub 2014. aasta riigieelarve seadu-se seletuskirjast.

Riigikontroll avalikustas riigiauditi:Riigikogu parlamendi pensionid 5 192 311 €urot,

seadusjärgne kasv 221 926 €..Toetus on kavandatud maksmiseks kokku 182 pen-

sioniõiguslikule isikule ning toitjakaotuspensionärile.Keskmine pension kuus on 2377 eurot isiku kohta. Riigikontrolli töötajate (38 isikut) eripensionid 395

965 eurot, kasv 45 965 eurot Pensionite maksmise aluseks on 1995. aastal vastu

võetud ja 2002. aastal muudetud Riigikontrolli seadus. 2013. aastal alustati Riigikontrolli pensionite indek-seerimisega.


Kallid koerasõbrad! Eesti Koerte Pääste Selts soovib peatselt avada kodulehe, et koerte

abistamisega seonduvat infot veelgi paremini levitada ja rohkemate abivajajateni jõuda.

Kutsume häid inimesi üles aitama koguda kokku 150 eurot, mida vajame Baltic Boulevard poolt

koostatava kodulehe käivitamiseks. Sobivas suuruses annetuse saab kanda Eesti Koerte Pääste Selts MTÜ Swedbanki kontole 221055925168.

Iga väiksemgi panus on oluline! Aitäh!



Algus 1. lk

Teisalt oli selle vangerduse eelmäng üsnagi oma-moodi. See oli riigipea vastuvõtt ehk too pingviinide paraad. Jätame kleidid kõrvale. Vaatame hoopis ühe teatud vähemusrahvuse suunas. See vähemus, kelle usujuht ei andnud meie presidendi prouale kätt. See olevat nende usu mõistes ilmselt roojane. Ja samas vaatame neid kutsutuid, kes sarnanevad oma nina, sil-made ja näo kujuga meie presidendiga. Imelik kokku-sattumus, aga neid oli seekord äärmiselt palju.

Vastuvõtul olid need inimesed, kes eluga igati selles riigis rahul. Küllap nad on õigetes parteides, rahapar-teides.

Aga kus oleme meie? Kas jällegi „vaikivas ajastus“?Tundub kummaline jätta maha tähtis EL trans-

pordivoliniku koht aasta enne tähtaega. Nii hädas see Reformierakond ka pole, et kedagi teist poleks Ansipi asemele võtta. Milles on tegelikult asi?

Kas kõik sai alguse Kallase õnnetust lennunduse algatusest Euroopa Liidus, mis oleks tööta jätnud jär-jekordsed tuhanded inimesed? Kas see, et tema vastu streigiti ja üsna räigelt, või siis koduse VEB fondi asja jõudmine EU liidrite kõrvu?

Kallas etles liiga palju, mis ajaski Saksamaa, EU peafinantseerija poliitikud lihtsalt juba vihale oma kil-dudega EU raudtee kohta, mille peale saksa meedias kirjutati: „Siim tuleb riigist, kus on täpselt üks vedur“!

Aga viimased killud seoses maudi (autobahni mak-

Esimene vangerdus.


sude) sisseviimisega Saksamaal, ajasid sakslased juba nii marru ,et isegi saksa välisminister vöttis avalikult söna: „ärgu keegi Kallas, segagu ennast Saksa riigi si-seasjadesse.

Ja kui nüüd vaadata, kui agaralt Vakra seda VEB fondi uurimist läbi viib, hoolimata soovitutest rohkem mitte nuhkida, siis ei jäägi Kallasel muud üle, kui kibe-kähku ise kohale tormata ja ohjad enda kätte haarata. Kogu lugu on liiga tõsine ja haiseb juba üsna jõledalt, et kuradile see eurubossi koht. Tuleb hakata otsi vette peitma. Ja teate, Kallas on juba oma olemuselt selline mees, kes ei peatu millegi ees. Kahjuks ei saa enam oo-data, sest kes teab, mis sealt veel välja tuleb.

Eesti valija on valikute ees - kaua veel võib. Aga veel mitte sellel aastal, kahjuks.

Pole see viimased kümme aastat Toompeal sahker-danud Reformierakond tänases Ukrainas võimult tõr-jutud valitsejatest grammivõrragi puhtam. Korrupt-sioon lokkab kogu Euroopas. Meil mitte grammigi vähem. Küsimus on vaid avastamises ja selle otstarbe-kuses.

Ma ei saa aru, millel põhineb Siim Kallase kirjelda-tud suhteliselt suur populaarsus? Kas see põhineb sel-lel, et osadel inimestel on igiomaselt vaja säilitada Ees-tis pettusi ja vargusi võimaldav keskkond? See mees


Algus 1. lk

Jätkub lk 9

Paljalt ninanäppimisega riiki ei juhi.

on ju seotud Eesti kõige suuremate pettustega seni, kui tuleb selge vastuvaidlev otsus VEB fondi kohta. Siis võime väita vastupidist.

Niikaua, kui ei ole tõestatud vastupidist ei ole tõene ka väide, et R hooldusest ei ole käinud läbi VEB fondi raha. Miks on hävitatud R hoolduse finants-dokumen-tatsioon. Arvan,et käis raha läbi. Kui kõik oleks aus, siis oleks avalikud ka kilekottidega ärimehed. Saaks kontrollida nende rahalist seisu annetuste ajal. Aga avalikud nad ei ole. On mida varjata.

Kogu selle vangerduse riigi juhtimisel võtab teravalt ja tabavalt küsides kokku Mart Helme, EKRE esimees.

Mõned väljavõtted tema poolt küsitust: „Kuidas on ühes väidetavalt demokraatlikus riigis

võimalik, et inimene, kes on kümme aastat oma ko-dumaalt eemal olnud ja keda pole eesti rahvas ise-gi parasjagu istumise all olevale eurovoliniku kohale valinud, teatab ühel päeval lihtsalt, et tuleb oma ko-duvabariiki peaministriks? Kõigile siseriiklikele prot-seduuridele, mis sellega kaasnema peaksid, vähimatki tähelepanu pööramata? Kuidas on võimalik, et seesa-ma ennast juba järgmiseks peaministriks kuulutanud poliitik on kõige selle juures ajakirjanike Virko Lepas-


salu, Toomas Kümmeli, Andres Raidi ja ekspolitseinik Henri Sepa kodanikualgatuse korras toimunud uuri-muste põhjal välja toodud dokumentide ja tunnistajate ütluste kohaselt enam kui tõenäoliselt siiski süüdi nii kümne miljoni dollari kummalistes eksirännakutes ja kadumises kui ka kahtlustatav osalemises VEB fondi kaudu haihtunud miljonite käekäigus? Ja vastutust ei mingisugust?

Kuidas on võimalik, et senine peaminister, kelle ajal on riik sööstnud peadpööritavasse demograafilis-se, majanduslikku ja moraalsesse vabalangemisse, võib oma saamatuse eest premeerida end iseenda määrami-sega Brüsselisse?

Kuidas on võimalik, et Kadriorus istub ausa näoga tegelane, kes tõmbab igal aastal jokk-skeemiga mak-sumaksja taskust üle kuuekümne tuhande euro talu ülalpidamiseks ja kes maksab oma naisele tasu selles majas ööbimise eest?

Kuidas on võimalik, et see mees, kes peaks seisma kaljuna vabariigi põhiseaduse eest, räägib vene kooli külastades, et Tartu rahuleping piiri osas enam ei keh-ti?


Algus 1. lkKuidas on võimalik, et selle mehe naine sõidab kõi-

ki oma privileege ja boonuseid säilitades poolteiseks kuuks lõunamaale puhkama ning aktseptib puhkuse ajal korruptiivse maiguga majutusteenuseid ühelt Ees-tis tuntud välismaiselt ärimehelt? Ja see on vaid viima-ne näide nimetatud daami jokk-aplusest maksumaksja raha suhtes.

Kuidas on võimalik, et Eesti europarlamendi saadi-kud (kui üks erand välja arvata) üksmeelselt leiavad, et neil pole mingit kohustust oma hiigelsissetulekutest, mis küünivad kuus 12 000 euroni, avalikkusele aru anda?“

Poliitbüroos on vangerdus Kogu selle riikliku vangerduse loo võtab M. Helme

kokku nii:„Eestist on praegu järjekordset toolimängu alusta-

vate tegelaste juhtimisel saanud kinnikasvav tiik. Paari kogre kohavahetused põhjamudas ei muuda siin asja.

Tiik on vaja läppunud veest tühjaks lasta, haisvast mudast puhtaks rookida ning värsket vett täis lasta. Ainult siis on lootust Eesti elu jätkumisele Maarjamaal ning eespool esitatud küsimuste päevakorrast kadumi-sele“.

Nii lihtne see ongi.Jeremy Nagelmyller

Raikküla Kultuurikeskuses 8. märtsil kell 20 – 01

NAISTEPÄEVA PEOÕHTU“Laval ainult mehed...”

Tantsuks mängib URMAS¤Puhvetist saab osta teed ja kohvi, muu vajalik võta palun kaasa!¤ Broneeri laud varakult tel 516 0783NB! Peoõhtule AINULT EELMÜÜGIST ostetud piletiga.Piletid hinnaga 5 eurot eelmüügil Raikküla Kultuurikeskuses alates 25.veebruarist kuni 7.märtsini.http://www.raplamaa.ee/et/kalender/35-view-7233.html

Märjamaa Valla RahvamajasLaupäeval, 8. märtsil kontsert

“Laval ainult mehed”

Pühapäevl, 9. märtsil kell 19.00 KOIT TOOME kontsert,

piletid eelmüügis 10€/ samal päeval 12€

Esmaspäeval, 10. märtsil kell 10 Doonoripäev

http://www.marjamaarahvamaja.ee/rahvamaja/syndmused



14. märts kell 19.00 Emakeelepäevane õhtu Rapla Kultuurikeskuses.

“Pea vahetus” Rapla moodi: Juhan Liiv 150.Sel õhtul “vahetavad pea”:

luule ja muusika loojad:Juhan Liiv ja Gustav Ernesaks ,Juhan Liiv ja Peep Sarapik,Juhan Liiv ja Tiina Kiilaspea,Juhan Liiv ja Pärt Uusberg,esitajad ja luuletaja:Ly Ehin ja Juhan Liiv,Margus Mikomägi ja Juhan Liiv,Eerik Robert Ots ja Juhan Liiv,Ursel Tilk ja Juhan Liiv,

koorid ja loojad:AASTA KOOR 2013 kammerkoor Head Ööd, Vend,noortekoor Mitte-Riinimanda,segakoor August07 laulavad Juhan Liivi luuletustele loodud koorilaule.

Õpetaja Mihkel Kukk pajatab neist aegadest, kui Juhan Liiv oli Raplas

Õhtu seob tervikuks Valter UusbergKorraldajaRIINIMANDA KOORISTUUDIO


Homme, 1. märtsil saab alguse SA TÜK Lastefondi, magusatootja Laima ja MTÜ Audiere ühine heategevus-kampaania, mille raames annetab Laima igalt ostetud Selga küpsisepakilt 1 sendi kuulmisimplantaadi kõneprotsessori soetamiseks viiele lapsele.

Kui kuulmisimplantaadi peasisene osa opereeritakse põhimõtteliselt kogu eluks, siis väline osa – protsessor - va-jab iga seitsme aasta tagant välja vahetamist. Seadme eluea lõppemise tõttu vajavad tänavu uut sisekõrva implantaa-di kõneprotsessorit kuus kuulmispuudega last, kellest viis osalevad ka antud kampaanias. Järgmisel aastal on see arv juba 22.

Ühe seesuguse seadme hind on 10 000 eurot, millest 90% katab sotsiaalkindlustus, 10% aga tuleb laste peredel ise kanda. Kaks kuud kestva kampaania käigus loodetak-segi kokku koguda viie perekonna omaosaluse summa. Oma panuse kuulmispuudega laste abistamiseks annavad kõik inimesed, kes ostavad 1. märtsist – 30. aprillini Selga küpsiseid.

Laima esindaja, NP Foods Eesti OÜ turundusspetsialis-ti Kätlin Klemmeri sõnul saadi kampaania idee Selga küp-siste lastesõbralikust olemusest. „Meie küpsised on laste suured lemmikud, millest tuleneb ka kampaania tunnus-lause „Tõelise lapsepõlve nimel!“. Igal lapsel peaks olema võimalus nautida oma lapsepõlve täiel rinnal. Heal kuul-misel on sealjuures kindlasti väga oluline osa,“ selgitab ta. Samasuguseid kampaaniad vaegkuuljatest laste toetuseks

PRESSITEADESA Tartu Ülikooli Kliinikumi Lastefond28. veebruar 2014

Lastefond ja MTÜ Audiere koguvad Selga küpsiste abiga raha kuulmispuudega lastele

on ettevõte korraldanud varem ka Lätis ja Leedus ning need on osutunud väga edukaks. Alates 2012. aastast on Laima aidanud Lätis ja Leedus kokku 22 vaegkuuljast last.

Eestis on alates 2004. aastast paigaldatud kuulmi-simplantaat 101-le lapsele. Eesti Kuulmispuuetega Laste Vanemate Liidu ja Eesti Implantaadilaste Seltsi juhatuse liige Epp Müil tõdeb, et ilma implantaadita elaksid need lapsed vaikuses ning neil oleks olnud väga raske rääkima õppida. Praegu aga suudavad nad kõik ennast ka kõne abil väljendada. „Tendents on sinnapoole, et tänu sõeluurin-gutele diagnoositakse kurtus varakult ning ka implantaat paigaldatakse juba aasta-pooleteiseselt. See tähendab, et need lapsed on enamasti kooliikka jõudes oma sõnavara ja väljendusoskuse poolest kuuljate laste tasemel,“ räägib ta.

Lastefondi tegevjuht Küllike Saar toonitab, et varase-malt on suure töö Eesti vaegkuuljatest laste abistamiseks ära teinud heategevusorganisatsioon MTÜ Audiere, kes on ka käesoleva kampaania partneriks. „Oma 10 tegutsemis-aasta jooksul on nad toetanud väga paljude kuulmispuude-ga laste implanteerimisprojekte. Mul on väga hea meel, et sel aastal on Lastefondil au sellele kaasa aidata.“

SA Tartu Ülikooli Kliinikumi Lastefond on laste ravi-tingimuste parandamiseks annetusi kogunud alates 2001. aastast ning seega üks vanimatest Lõuna-Eestis tegutseva-test heategevusfondidest. Kolmeteistkümne tegevusaasta jooksul on kogutud üle 1 miljoni euro annetusi ja toetatud hulganisti abivajajaid.

07. veebruaril kell 20Hageri Rahvamajas naistepäevakontsert

HingehelinPilet 5 eurot (tund ennem algust kohapealt)http://www.raplamaa.ee/et/kalender/35-view-7270.html



Üritused Rapla Keskraamatukogushttp://www.raplakrk.ee/

Hiina maal. Autor Liisimari Randjärv (saalis)

Eesti kaunimad raamatud (vitriinis)

Rapla vanadel fotodel (fuajees)

Rapla valla lasteaedade laste tööde ühisnäitus (lasteosakonnas)

Tööd nobenäppudele: raamatunäitus (kojulaenutuses)

Великие художники: raamatunäitus venekeelsest kirjandusest

(kojulaenutuses)

Teatrilaev on märts: teavikute näitus (lugemissaalis)

Nukitsa konkursi raamatud: raamatunäitus

(lasteosakonnas)

Lahtiolekuajad Raamatukogu on avatud tööpäevadel 11.00 - 19.00 Laupäeval 10.00 - 16.00Kord kvartalis: märtsi, aprilli, septembri, novembri viimane reede suletud. Sisetööpäev.


Meeldib.eeHaige tuleb arsti vastuvõtule.“Mille üle te kaebate?” küsib arst.“Ma olen väga rahutu – minu naine petab mind, aga

sarved mul millegipärast ei kasva?!” kaebab patsient.Arst: “Ega nad ei peagi päriselt kasvama, sarved on

lihtsalt metafoor.”Haige: “Oh, suur-suurtänu teile, doktor! Te rahus-

tasite mu maha! Ma mõtlesin kogu aeg, et võib-olla on mul organismis kaltsiumi puudus…”

***Kolm müügimeest võtavad napsu ja hakkavad ärp-

lema.Esimene: “Kujutate ette – ma müüsin kurdile vii-

masepeal stereosüsteemi!”Teine: “See pole midagi, ma müüsin pimedale üli-

vinge LED-teleka!”Kolmas: “Aga ma müüsin poliitikule käokella!”Teised imestunult: “Ja mis selles küll nii erilist

on???”Kolmas: “Koos käokellaga müüsin ka kotitäie lin-

nutoitu!”***“Pööra sõna ”jooma” eri aegades!” palub õpetaja

Jukut.“Ma joon, ma jõin, ma olen joonud,” vastab Juku.“Aga kuidas saab tulevikku väljendada?” uurib õpe-

taja.“Jään täis!”***Purjus mees helistab politseisse ja kurdab, et tema

autosse on sisse murtud.Pätid on ära viinud armatuurlaua, rooli ja isegi käi-

gukangi!Mõne aja pärast helistab aga mees tagasi ja pomi-

seb: “Teate, unustage mu eelnev jutt! Ma nimelt istu-sin kogemata tahaistmele…”

***Ameerikas leitakse ühe pilvelõhkuja alt alasti mehe

laip.Koguneb rahvast, uudistatakse, läheneb ka politsei.Laip pannakse autosse ja politsei pöördub rahva

poole, et ehk oskab keegi informatsiooni anda.Esile astub noor kena naine ja ütleb, et tema teab

asja päris täpselt, et surnud mees oli keegi Venemaa kodanik.

Ja naine alustab oma jutustust:“Noh, sõidan mina oma Fordiga, nii 140 miili tun-

nis, nagu meil ikka kombeks on. Tahavaatepeeglist näen, et taga kakerdab mingi Vene trandulett, nii nagu neil kombeks on. Võtan kiirust maha, et teda mööda lasta, nagu meil kombeks on. Aga tema sööstab mul-

le tagant sisse, nagu neil kombeks on. Väljun autost ja vabandan, nagu meil kombeks on. Aga temal rusikas püsti, sõimab ja vannub, nagu neil kombeks on. Et asja kuidagi lepitada, kutsun ta baari, nagu meil kombeks on. Ja tema tulebki, nagu neil kombeks on. Tellin pitsi viskit, nagu meil kombeks on, tema aga, plärts, pudel viina, nagu neil kombeks on. Et suhtlus ikkagi eriti ei suju, kutsun ta koju visiidile, nagu meil kombeks on. Ja tema jälle nõus, nagu neil kombeks on. Mõtlen siis, et flirdiks ka natuke, nagu meil kombeks on. Aga tema asub kohe asja kallale, nagu neil kombeks on. Äkki he-liseb uksekell ja mu mees tuleb koju. Mõtlen siis, et tutvustan venelast ka oma mehele, nagu meil kombeks on. Aga tema kohe, mauhti pea ees, aknast välja, nagu neil kombeks on…”

***Kaks viienda klassi maapoissi saavad küla bussi-

peatuses kokku.“Noh mis uudist ?” küsib Juhan Mardilt.“Mis seal ikka, ma sain see nädal uue isa” vastab

Mart.“Kas selle Jaani naaberkülast ?” uurib Juhan edasi.“Selle jah” vastab Mart.“Lahe, sul veab. Meil oli ta eelmisel aastal” ütleb

Riho.***Memm ja taat lähevad õhtul magama ja poevad

sängi.Taat võtab memmel käest kinni ja nad jäävad ma-

gama.Teisel õhtul kordub sama rituaal.Kolmandal õhtul, kui taat hakkab memmel käest

kinni võtma, tõmbab teine käe ära ja poriseb:“Ära nüüd hulla, vanamees, mul pea valutab…”***Ühes India sadamas jalutab vene meremees, papa-

goi õlal.Ta astub ühe putka juurde ja tellib klaasi viina.Samas kõrval seisab üks hindust meremees, püü-

ton ümber kaela, kes küsib:“Räägitakse, et venelased võivad klaasi viina korra-

ga ära juua. Kas jood?”“Joon,” ütleb venelane ja kulistab klaasitäie kõrist

alla.“Aga kaks jood ära?”“Joon ka kaks.”“Aga kolm?”Nüüd ei pidanud papagoi enam vastu ja kraaksatas:“Joome ka neli ja viis joome ja kuus joome ja sinul

lööme näo üles ja sinu ussikesele ajame õngekonksu pe**se!”


Ristsõnad vabaks hetkeks1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17

18 19 20

21 22 23 24

25 26 27

28 29 30 31 32 33 34 35

36 37 38 39 40 41

42 43 44 45 46 47

48 49 50 51 52 53

54 55 56 57 58 59 60

61 62 63 64 65 66

67 68 69 70 71

72 73 74 75 76 77

78 79 80 81 82 83 84 85 86

87 88 89 90 91 92 93

94 95 96

97 98 99 100

101 102 103

PAREMALE 1 Riidlema 8 Saar Indoneesias 12 Tekitaja, esilekutsuja 18 Auru eraldama 19 Asula Jõgevamaal 20 Tegelane "Pisuhännas" 21 USA filminäitlejatar 22 Variant, teisend 23 Nõrk 24 Lõbu, pidu 25 Tagasein 26 Küla Valgamaal Puka vallas 27 Bussimark 28 Eluolu 31 Sorav, voolav 33 Vulkaan Sitsiilias 34 Linn Itaalias 36 Saagirikas 38 Purjepaadi klass 40 Küla Harjumaal 42 Kolmikrakend 44 Vene isevalitseja 47 Laeva kogu meeskonna poolt

üheaegselt tehtav töö 48 Võhumõõk 50 Kaunistusese 52 Küla Harjumaal 54 Spordifirma 57 Endassesulgunud inimene 58 Vene pikkusmõõt

61 Positiivne poolus 63 Kaunikesti 65 Hästi magus asi 66 Puhas rasvaine 67 Automark 69 Härra 71 Küttekolle 72 Isukalt, ahnelt 75 Tarbed 77 Istet võtma 78 Vana-Kreeka armastusjumal 79 Volga lisajõgi 82 Hoiul, alles 84 Brasiilia osariik 87 Laepealne, pööning 90 Karikaturist 91 Linn Ungaris 92 Kanada laulja 94 Riik Aasias 95 Loendama 96 Avad 97 Pesemisasutus 98 Selge, arusaadav 99 Hommik soome keeles100 Mängukann101 Tunnustus, preemia102 Silmuseid tegema103 Siberis elav hirve alamliik

ALLA 1 Pidulik kõrgelennuline hoogsus

2 Sõidulaud 3 Nõiduma 4 Kütteaine 5 Ofitsiaalne 6 Mitmete maade rahaühik 7 Lämmastikuühend 8 Puitunud kõrtega puukujuliste

kõrreliste rühm 9 Saadetise saaja 10 Riigikogu liige 11 Väinämöise ema 12 Ärevus, ähm 13 Kollane 14 Hädakaebus, kurtmine 15 Puid koos juurtega välja kangutama 16 Karu 17 Kleidi volang 29 Gruusia raha 30 Kaitse 32 Elektroonikafirma 34 Algeline veesõiduk 35 Eesti näitleja 37 Kaardistik 39 Riist linade kupardamiseks 41 Taktisammu käima 42 Paavsti peakate 43 Tähtkuju 45 Juhtnöör 46 Haarama, krahmama (murdes) 49 Valing 51 Indiviid 53 Eramaja 55 Jõgi Ukrainas 56 Toit 58 Kingamääre 59 Armastusluule muusa 60 Toona 62 Kõrbesaar 64 Asjaline, tähtis tegelane 68 Taarudes käima 70 Raske valik kahe vahel 73 Töösulg 74 Laines, käharas 76 Teatud põllumaa 78 Sidefirma 80 Müürsepa labidake 81 Eesti saar 83 Poolkõrbetes, kõrbetes,

troopikametsades elutsev sisalik 84 Tallipoiss 85 M. Traadi romaan 86 Ratsutamisvahend 88 Mehhiko filminäitleja ja lavastaja

(s 1932) 89 Kodulind 92 Määrsõna 93 Jooksumäng


Ristsõnad vabaks hetkeks1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17

18 19 20

21 22 23 24

25 26 27

28 29 30 31 32 33 34 35

36 37 38 39 40 41

42 43 44 45 46 47

48 49 50 51 52 53

54 55 56 57 58 59 60

61 62 63 64 65 66

67 68 69 70 71

72 73 74 75 76 77

78 79 80 81 82 83 84 85 86

87 88 89 90 91 92 93

94 95 96

97 98 99 100

101 102 103

PAREMALE 1 Ette kandma 8 Kähardunud juuksesalk 12 Müürileht 18 Ennekuulmatu 19 Kesk-Aasia rahvapill 20 Chicago lennujaam 21 Gruusia raha 22 Reini lisajõgi 23 Vahel, sees-, sise-, sisse- 24 Viljatu 25 Omama 26 Vana-Kreeka filosoofiakoolkonna

esindaja 27 Pidulik koosviibimine 28 Maitse 31 Vaatama 33 Pulbriline putukamürk 34 Robert Kajanuse sümfooniline

poeem 36 Seismisvõimetus 38 Lehtpuu 40 Nüüdsama 42 Näitesein 44 Leivasorgo 47 Sülelema, kaisutama 48 Vürst, võimukandja islamimaades 50 Soololaulud ooperis 52 Pops 54 Alamvaimulik 57 Haavamets

58 Kuvand, kujutluspilt 61 Ainuke 63 Suur tuiksoon 65 Väike kiviterrass maja peaukse ees 66 Eesti maapoliitik 67 Süvakivim 69 Eesti endine tõstja 71 Riukalik 72 Kasvama, suurenema, juurde

võtma 75 Merelind 77 Jõgi Lõuna-Ameerikas 78 Hautatud liharoog 79 Automark 82 USA kosmoseorganisatsioon 84 Jalakeerutus 87 Küla Harjumaal 90 Livrees teener 91 Väike söögi- ja joogikoht 92 Itaalia filmilavastaja (s 1916) 94 Proua Itaalias 95 Albaania rahaühik 96 Kultuuriasutus 97 Eesti surfar 98 Linn Jaapanis 99 Kinnitusdetail100 Osa rõivast101 Lesotho pealinn102 Lühijutt103 Pilbas

ALLA 1 Taidlema, deklameerima 2 Kääne 3 Uusheebrea keel 4 Istik 5 Hakkaja, tarmukas 6 Kerge naeratus 7 Inglise laulja 8 Loendama 9 Õpetus kõrvahaigustest 10 Riik Põhja-Ameerikas 11 Kokku langema 12 Ajakirjanik (Eesti Päevaleht) 13 Logelema, aega viitma 14 Hüüdsõna 15 Järv Võru mk 16 Esinemisväljak 17 Tuba (vananenud) 29 Isaac Asimovi romaan 30 Türgi sõudelaev 32 Tuntud lukufirma 34 Vald Järva maakonnas 35 Aktsia, osatäht 37 USA osariik 39 Leotis viina v õlle tegemiseks 41 Väljarändaja 42 Mitte üht hingegi 43 Suzuki mudel 45 Vanaaja riik Armeenia mägimaal 46 Prantsuse helilooja 49 Itaalia filmilavastaja (s 1922) 51 Kartulisort 53 Eesti linn 55 Võhumõõk 56 Omaani rahaühik 58 Kogu aeg, alati 59 Pampajänes 60 Küla Rapla vallas 62 Troopiliste vihmametsade

laisiklane 64 Laiduväärt 68 Veneetsia kuldmünt 70 Labidake (keem) 73 Peakotiga mantel araablastel 74 Purihammas 76 Lame, vaimukuseta, kulunud 78 Esimene inimene 80 Redusse, peitu 81 Aegamisi, pikkamisi (muus) 83 Eesti Ajutise Maanõukogu liige 84 Akna ees olev raudvarb 85 Linn Slovakkias 86 Doonau lisajõgi 88 Katari pealinn 89 Talent 92 Küla Rapla vallas 93 Hulgas


Veel veidi peamurdmist: sudokud

Selle teksti kohal (all parempoolne) sudoku on alati kõige raskem. Seetõttu anname tavaliselt taga-pool ka selle sudoku lahenduse.

Nüüd ilmuvad eraldi aadressil http://ristsonad.netii.net/ interaktiivsed ristsõnadInteraktiivseid ristsõnu saate otse internetis lahendada, vaadata vigu, vaadata üksikuid tähti,

sõnu ja terviklahendust. Olemasolevat lahenduse seisu salvestada ei saa.

Ristsõnade väljaprintimiseks palume laadi-da alla pdf-fail aadressilt http://www.yhistoo.comuv.com/ Head lahendamist!

2 3 4 5 8 3 4 9 5 3 9 2 8 7 1 8 4 1 9 3 7 9 4 8 4 2 6 7 3 4

9 2 8 3 1 6 4 7 55 7 6 4 8 2 1 9 31 4 3 7 9 5 2 6 83 9 2 8 7 4 6 5 17 5 1 6 3 9 8 2 48 6 4 2 5 1 9 3 76 1 5 9 4 7 3 8 24 3 9 5 2 8 7 1 62 8 7 1 6 3 5 4 9

7 6 4 1 9 1 2 4 6 7 4 5 9 8 5 5 7 8 5 9 4 1 4 2 1 7 8

7 3 6 9 89 4 1 6 8 1 5 9 6 3 1 7 5 3 4 8 3 8 6 2 4 91 8 7 4 3

7 3 5 1 4 2 5 3 6 7 3 2 1 6 4 4 1 7 9 8 9 1 6 3 9 1 2 5 4 3


Ilm Raplashttp://www.gismeteo.ru/city/weekly/4071/

Grandtour ülesandedAntud ülesande eesmärgiks on koostada kinnine

kontuur, mis külgneks antud numbritega nii mitme küljega, kui suur on number. Näidisülesanne selle aas-ta Raplamaa Ühistöös nr 2. Lahendus järgmises lehes.

Eelmises lehes ilmunud ülesannete lahendused

1 0 1 2 2 2 3 1 1 1 1 1 2 2 0 2 1 1 1 3 3 2 11 1 1 3 2 1 3 1 1 30 1 1 0 1 2 20 0 1 3 1 2 1 2 1

1 0 1 2 2 2 3 1 1 1 1 1 2 2 0 2 1 1 1 3 3 2 11 1 1 3 2 1 3 1 1 30 1 1 0 1 2 20 0 1 3 1 2 1 2 1

1 2 1 0 13 3 1 2 1 1 1 1 0 2 2 2 2 1 2 1 3 2 2 2 2 1 2 0 2 2 3 1 1 21 1 2 1 1 2 1 2 1 1 3

1 2 1 0 13 3 1 2 1 1 1 1 0 2 2 2 2 1 2 1 3 2 2 2 2 1 2 0 2 2 3 1 1 21 1 2 1 1 2 1 2 1 1 3

2 3 4 5 8 3 4 9 5 3 9 2 8 7 1 8 4 1 9 3 7 9 4 8 4 2 6 7 3 4

9 2 8 3 1 6 4 7 55 7 6 4 8 2 1 9 31 4 3 7 9 5 2 6 83 9 2 8 7 4 6 5 17 5 1 6 3 9 8 2 48 6 4 2 5 1 9 3 76 1 5 9 4 7 3 8 24 3 9 5 2 8 7 1 62 8 7 1 6 3 5 4 9

1 0 2 11 1 2 1 0 1 1 1 2 3 1 1 2 2 1 1 1 1 1 2 1 1 1 2 1 1 2 2 2 1 1 3 1 1 3 0 2 0 1 1 1

1 0 2 11 1 2 1 0 1 1 1 2 3 1 1 2 2 1 1 1 1 1 2 1 1 1 2 1 1 2 2 2 1 1 3 1 1 3 0 2 0 1 1 1

2 1 2 2 11 2 1 1 2 2 1 1 1 21 3 1 2 2 1 0 1 3 2 1 1 0 1 1 2 1 1 2 2 2 3 1 2 0 3 12 1 1 3 1 2 1

2 1 2 2 11 2 1 1 2 2 1 1 1 21 3 1 2 2 1 0 1 3 2 1 1 0 1 1 2 1 1 2 2 2 3 1 2 0 3 12 1 1 3 1 2 1

Kaevude hooldus ja remont - puhas joogivesi ja kaevu pikk iga. Kvaliteetne teenus, mitme kaevu

puhul kehtib soodustus. Töötame 7 päeva nädalas.

Tel 5871 1171.


Kes pildil, kes pildilt väljas!Valminud on Raplamaa pildialbum

“Raplamaa pildis ja pildil 2013”Album on kõigile tasuta allalaadimiseks aadressil

http://pildialbum.esy.es/album2013.pdf ja veebis lehitsemiseks aadressil

http://issuu.com/piirp/docs/pildialbum2013 .Kes oma üritust või ettevõtmist albumist ei leia,

võib süüdistada vaid iseennast!

26. märtsil kell 19 Rapla Kultuurikeskuses

ENDLA TEATER Sepo Seeman

monokomöödias EESTI MEES JA TEMA POEG

Kalapüügi võistlus Loosalu Ahven 2014

22. märtsilKogunemine Kaiu rahvamajas kella 8.00–9.00-ni.

Info Kaiu Kalaklubi, Villu Vasar 527 4318http://www.raplamaa.ee/et/kalender/35-view-7175.html




01.04.2014 kell 19.00 Rapla Kultuurikeskuses



6. märtsil kell 19 Järvakandi Kultuurihallis


RÜRaplamaa

ÜhistööVäljaandja: Seltsing Raplamaa ÜhistööIlmub igal kolmapäeval, materjale

avaldamiseks võtame jooksvasse lehte vastu teisipäeva lõunani.

Toimetaja: Peeter Piir: [email protected] üldaadress: [email protected]@gmail.comVeebiaadress: http://issuu.com/piirp (veebis lugemiseks) http://www.yhistoo.comuv.com/ (pdf-faili allalaadimiseks). 2011.-2012. aasta Raplamaa Ühistööd ja pildialbum

Raplamaa pildis ja pildil http://www.mediafire.com/?9j5bk58f29ia6

perekond: Bromeliaceae Ladina k: Ananas comosus, inglise k: Pineapple, saksa k: Ananas, rootsi k: Ananas, portugali k: AbacaxiAnanassi kodumaaks loetakse Lõuna-Ameerikat ja selle nimetus pärineb indiaanlastelt. A-tähendab puu-

vilja ja NANA-ületamatut. Columbus avastas ananassi juba 1493 a. Guadeloupest ja mõned aastad hiljem viis portugali admiral Pedro Alvarez Cabral ananassitaime Brasiiliasse. Portugaalist levis ananass Aafrikasse ja Aa-siasse. Umbes 50 aasta pärast oli ananass jõudnud ka juba Indasse ja sealt edasi Hiinasse, Jaapanisse ning Havai saartele. Viimasel laiuvad tänapäeval kõige suuremad ananassikasvandused. 16-17. sajandil kasvatati Euroopas ananassi kasvuhoones, kuid siis avastati, et puuviljad ei maitse nii hästi kui looduslikult kasvatatud. Ananass on väga külmakartlik taim, seevastu saagirikas - aastas annab ananass kuni 4 x saaki ja siis raiutakse taim maha. Kui on aeg uut taime kasvatada, lõigatakse ananassilt roheline lehtede osa ja pannakse uuesti mulda. Sellest kasvab roheline leherosett. Rosettist kasvavad varred, mille otsa kasvab ilus violetset värvi õis. Ananassil pole seemneid ja ta kujutab endast liitvilikonda st et tervikvili koosneb üksikutest viljadest, mis nö kokku kasvavad. Kõige suuremad viljad võivad kaaluda kuni 15 kg, aga kõige maitsvamad on 1-1,5 kg raskused. Söödavad on 4 ananassisorti ning kõige magusam on vilja alaosa.

Ananass on väga kiudaineterikas, kasulik südamele, ainevahetusele ja on hea kõhukinnisuse vastu. Värske ja hapuka maitsega.

Ananass sobib hästi liha-, kala- ja magustoitude juurde. Ananassi lehtedest on tehtud kangast ja viljalihast veini. Valmis ananass hoida jahedas ja pehme aluse peal, sest vajutades muutub kohe plekiliseks.

Ostmisel nuusutage vilja – küps ananass lõhnab tugevasti ja magusalt. Valige vili, mille koor on vetruv, lehe-kroon tumeroheline ja karge. Oma parimad päevad ületanud vilja koor on pehme, mõnikord ka kuiv ja närtsi-nud.

Säilitamiseks pange küps ananass kilekotti ja sulgege selle suu, kuid torkige kilesse mõned õhuaugud. Säilita-ge jahedas ruumis, parema puudumisel külmkapi puuviljasahtlis kuni 3 päeva.

NB! Madalamal temperatuuril kui +7° halveneb ananassi maitse tuntavalt.Pooltoores ananass pange lahtiselt toatemperatuurile, eemale küttekoldest ja otsesest päikesevalgusest, kus ta

küpseb 3–5 päeva jooksul. Lahtilõigatud viile säilitage külmkapis õhukindlas karbis kuni 3 päeva.Ärge kasutage värsket vilja koos želatiiniga, sest üks ananassi ensüümidest veeldab tarretise. Konservid see-

vastu on tarretamiseks igati sobivad, kuna kuumutamisel kaotab ensüüm oma toime.Järelroana serveerimisel eemaldage koor ja puine südamik, nii nagu seda võite näha konservidena turusta-

tavate ananassirõngaste juures.Ka võib ananassi poolitada pikuti, viljaliha välja õõnestada ja peenestada ning kasutada viljapoolikute täitmi-

seks koos teiste pehmete puuviljade, purustatud pähklite, jäätise või booliga. Maitsestamiseks sobib rumm või kirsiviin. Täidetud ananassi võib katta ka pehme beseega (vt Besee) ning ahjus üle küpsetada nagu ahjujäätise.

Säilitamine 7-8º C 5-7 päeva, 20º C umbes 3 päeva, ideaalne 8-10º C

http://toidutare.ee/t%C3%B6%C3%B6riistad/s%C3%B5nastik/k%C3%B6%C3%B6giviljad/13CE3/Ananass


Raplamaa Ühistöö 28TEATER Piletid müügil Rapla Kultuurikeskuses

26.märtsil kell 19.00 Rapla Kultuurikeskuses ENDLA TEATER

Sepo Seeman monokomöödias EESTI MEES JA TEMA POEG

Documents

Raplamaa Ühistöö nr 10, 5. märts 2014