Upload
others
View
2
Download
0
Embed Size (px)
Citation preview
1
Lääne-Viru maakond Tapa vald Rabasaare küla
Rabasaare turbatööstuse asula DOKUMENTEERIMINE ja EKSPERTIISHINNANG
Koostaja: Monika Eensalu, Laur Pihel
Tellija: EKA Muinsuskaitse- ja restaureerimise osakond
Tallinn 2012
Eesti XX sajandi (1870-1991) väärtusliku arhitektuuri kaardistamine ja analüüs
2
SISUKORD
1. Ekspertiishinnang Rabasaare turbatööstuse asulale 3
2. Rabasaare turbatööstuse asula ajalooline ülevaade 5
2.1. Fotod 13
Hoone 1 tööliste suviühiselamu (1937)
Hoone 2 kuur (nõuk)
Hoone 3 ühiselamu (1957)
Hoone 4 ametnike kaksikelamu (1936)
Hoone 5 juhataja kaksikelamu (1936)
Hoone 6 korterelamu (nõuk)
Hoone 7 kontor (1936)
Hoone 8 jõujaam-töökoda (1936)
Hoone 9 alajaam (nõuk)
Hoone 10 ladu (1966)
Hoone 11 saun (1936)
Hoone 12 vanemtööliste elamu (1936)
Hoone 13 tööliste ridaelamu (1936)
Hoone 14 õlikelder (1937)
Hoone 15 motoristide ühiselamu (1936)
Hoone 16 tööliste ühiselamu (1936)
Hoone 17 tööliste ühiselamu (nõuk)
Hoone 18 kuur (nõuk)
3
1.Ekspertiishinnang Rabasaare turbatööstuse asulale
Lehtse turbatööstuse Rabasaare asula on üks tervikplaani järgi rajatud Eesti Wabariigi-
aegsetest tööstusasulatest (nagu Siidisuka, Tootsi, Kohtla-Järve, Kehra, Ellamaa, Turba).
Rabasaare asula ehitati Lehtse turbatööstuse eraldiseisvaks tööstusasulaks turba
kaevandamisele Läste ja Rebase rabadest, kuid orienteerus 1970.aastate lõpus ümber
tarbekaupade tootmisele (tootmishooneks kasutati ümberehitatud algset jõujaama-
töökoda) ja puidutöötlemisele. Taasiseseisvunud Eesti Vabariigis Rabasaares tööstus hääbus
ja sellega koos kahanes olematuks küla elanikkond.
Eesti Wabariigi ja nõukogude aegset Rabasaare hoonestust saab liigitada funktsiooni järgi: 1)
elamud (ametnike, tööliste suve ja talveelamud) 2) administratiivhoone (kontor) 3) elamute
abihooned (kuurid) 4) ühiskondlikud hooned (saun) 5) tööstushooned.
Nõukogude aeg ei ole omalt poolt andnud asumile väärtuslikke lisandusi (tööliselamud 3, 6
ja 17; elamute abihooned 2 ja 18; tööstushooned 10, 9 ja juurdeehitused 8-le). Asumis on
arhitektuurselt väärtuslikud kõik algsed hooned (eh.1936-37). Üksikhoontele lisandub
hoonete ansambliline väärtus ning asula planeeringuline väärtus, sest Rabasaare puhul on
suures osas tegemist ühe inseneri poolt1 kavandatud ja lühikese aja jooksul ehitatud
tervikliku tööstusasulaga.
Väärtuslike üksikhoonetena on võimalik esile tõsta funktsionalistlikku juhtkonna elamut ja
ametnike elamut (nr.4 ja 5), kontorit (nr 7), vanemtööliste elamut (nr 12), tööliste elamut (nr
13); samuti Eesti Wabariigi-aegset traditsionalistlikku puitarhitektuuri esindavaid tööliste
talvist ühiselamut (nr 16) ja kahte suvist tööliselamut (nr 1 ja 15). Rabasaare algsest
hoonestusest moodustavad nimetatud kaasajani säilinud hooned siiski lõviosa, kuigi aja
1 Arhitekt Boris Tšernovi osalemine Rabasaare planeerimisel ja hoonete projekteerimisel ei ilmnenud
läbiuuritud arhiivimaterjalidest. Vajab lisauurimist.
4
jooksul on hävinud enamus tööliste suvemaju ja sellised väga olulised ühiskondlikud hooned
nagu kaupluse- ja klubihoone.
Asumis annavad tooni funktsionalistlikus stiilis silikaattellistest elamud, seal on esindatud
kaksik- ja ridaelamu majatüüp ning kabinettsüsteemiga kontorihoone. Nimetatud hooned on
oma vormi- (selge ja geomeetriline mahuline kompositsioon, lintaknad, suured aknapinnad,
minimaalse kaldega katus) ja materjalikäsitluselt (tehiskivi, krohvimata fassaadid,
betoonsillused) truud 1930.aastatel eestis juurdunud funktsionalistlikule arhitektuurimoele.
Silma torkab nimetatud hoonete telgsümmeetriline mahuline ülesehitus, mida ühelt poolt
tingib kaksik-ja ridamajade funktsioon, teisalt on tajutav projekteerijapoolne tõlgendus
tööstuslinnakusse, kus valitseb kord ja rutiinne elurütm, sobituvast arhitektuurist. Asula
jõujaam-töökoda on näide 30-aastatele iseloomulikust inseneri projekteeritud
tööstushoonest, kus asist tarbehoonet on tagasihoidlikult elustatud mõne funktsionalistliku
stiilielementidega (jälgitavad eelkõige projektil,näiteks lintaknamotiiv ei ole ellu viidud).
Traditsionalistlikud tööliselamud mahutavad küll palju kööktube, kuid on oma
välisarhitektuurilt äratuntavalt modernismist mõjutatud talutraditsionalistlikud ja seostuvad
Tallinna Tehnikaülikoolist võrsunud maa-arhitektuuri projekteerijate põlvkonna loominguga.
Rabasaare traditsionalistlike hoonete juures on kasutatud tolleaegsed moodsad stiilivõtted
on heledama liistuga püstlaudis ja horisontaalne ülekattega laudis seina alaosas,
ruudukujulised aknad kahel pool välisust või piirdelauada lindiks ühendamine, rootsi värvi
kasutamine.
Rabasaares on tänapäevani tunnetatav algne planeering: tsoneering, teedevõrk,
haljastuspõhimõtted. Asula südame moodustab algselt planeeritud park, mille teed ja
kunagine plats on jõudsalt metsistunud. Eraldi grupina seisvad ametnike elamud mõjuvad
aedlinlikult, samas teisel pool parki paiknevad tööliselamud kasarmlikult ridastikku. Hävinud
on asula loodeosas asunud tööliste ühetaoliste suvielamute kogum (säilinud üks hoone
ümberehitatud kujul, hoone nr 1).
1990-aasatest kuni kaasajani on asula püsielanikkond kahanenud ühele inimesele. Rabasaare
asula hääbumisele on kaasa aidanud peamiselt kaks tegurit:
1) Eraldatus. Rabasaare turbatööstuse asula paikneb üksildases kohas, Rebase raba kagupiiril
Soodla jõe läänekaldal üksiku asustuspunktina keset rabasid. Rabasaare asulasse pääseb vaid
mööda üht Lehtse-Kurge-Läste maanteed (nim.Tuulemäe tee), mille pikkus on alates Läste
külast 2,5 km.
2) Elatusallika puudumine. Turbatöötlemise ning teiste tööstusalade sulgemine selles kandis
on ammendanud ka Rabasaare asula elujõu. Elatusallika lõppemine, aegunud ja hooldamata
kommunikatsioonid ei võimalda asula elanikel aastaringselt enam asulas viibida.
5
Rabsaare küla on enamjaolt Lehtse valla omanduses, üksikud krundid on erastatud:
Saaremõisa (40002:001:0231), Rabasaare keskus 4 (40002:001:0215), Töökoja
(40002:001:0216), Raba (katastritunnus 40002:001:0224).
Arhitektuurselt üllatavalt autentsel kujul säilinud 1936-37.aasta hoonestus Rabasaares on
kaasajal kiirelt hävinemas (juba hävinenud 9 puidust hoonet). Enamus hooneid on kriitilises
seisus: katusekatted on lagunemas, hooned on hooldamata, avatud ja rüüstatud.
Dendroloogiliselt mitmekesine park on metsistunud, teed rohtumas.
2.Rabasaare turbatööstuse asula ajalooline ülevaade
Jüri Freimanni andmetel ulatuvad Lehtse turbatööstuse juured 1907.aastasse, mil seal
alustati allapanu-, kütte- ja väetiseturba tootmist. 1909. loodi esimene Põhja-Eesti
Turbatarvitajate ühisus kohalike põllumajandusseltsi liikmete ja talumeeste ettevõtmisel.
Laenuga osteti turbarabatükke, masinaid, veduri jm. Vabrikus töötas viis Fr.Krulli
elevaatorpressi. Toodangu väljavedu toimus hobustega raudteejaama ja sealt edasi turule.
1925.aastal katkes Lehtse turbatööstuses tegevus, sest turvas ei suutnud konkureerida
odavama küttepuuga.
Kaart 1930.aastate esimesest poolest. Nool näitab tulevase Rabasaare asula asukohale. Maa-ameti
kaardiserver
Rebase raba kaguserval asuva Rabasaare tööstusasula rajati 1936-37 aastal seoses Lehtse
turbatööstuse taaselustamisega Riigi Turbatööstuste poolt (1936.aastast riiklik AS Eesti
Turbatööstused). 1936. aastal loodud riikliku aktsiaseltsi haldusesse kuulusid paljud
turbatööstused: Lehtse, Aruküla, Ellamaa, Jööpre, Lavasaare, Tootsi. Eesti Turbatööstuste
6
juhatuse esimees Kotri Hangelaid pälvis eduka turbatööstuse majandamise eest
24.veebruaril 1938 Punase Risti teenetemärgi III klassi ordeni.
Rabasaare asula asukohavalikul lähtuti esmajoones hõlpsaimast ligipääsust
kaevandatavatele ümbruskonna rabade turbaväljadele. Asula koht oli varasemalt asustamata
looduslik märgala. Riigi Turbatööstus omandab Vabariigi Valitsuse loaga talundite (Kuriste,
Kuristo-Jerimetsa, Villemi-Hansu) küljest krunte ( Era.31.3.8403).
1936.aasta suvel toimusid ettevalmistamistustööd: raba kraavitus- ja planeerimistööd,
raudtee ehitus ja elamute püstitamine. (ERA.842.1.832 Kinnitusühisuse küsimusteleht)
Lehtse turbatööstuse Rabasaare asula planeeringu 10 ha suurusele maa-alale ja hoonete
projektid koostab insener Dimitri Tõnisberg.2
AS Eesti Turbatööstused esitab Majandusministeeriumi tööstusosakonna direktorile Lehtse
turbatööstuse jõujaama-töökoja plaani ühes Lehtse turbatööstuse asula plaani ja
seletuskirjaga ning palub need kinnitada 20. okt 1936.a. (ERA.969.4.1999) Ins D.Tõnisbergi
poolt 1.11.1936 allakirjutatud seletuskirja sisu on järgmine:
Lehtse turbatööstus rajatakse Lehtse raudteejaama lähedal asuvasse Läste ja Rebase rabadesse,
millised ühendatakse Lehtse raudteejaamaga ca 4 km kitsarööpmelise raudteega. Rabas töötab 8
turbamasinat, käiv. elektrijõul. Jõujaam on kavatsetud vaid turbamasinate jõustamiseks ja töötab
vaid suvisel turbahooajal (2 ja pool-3 kuud aastas). Jõujaam seatakse üles varem Ellamaa jõujaamas
töötanud ja nüüd Fr.Krulli tehases kap.rem. Lanzi kuumauru statsionaarne kondentsaatoriga
lokomobiil ühes vahelduvoolu elektrigeneraatoriga 400 kw 3000v. Katlal on Shmidt süsteemi
küttekolle turbale. Katel saab toite- ja jahutusvee 150 m pikkuse torustiku kaudu jõekaldal asetsevast
tiigist. Jõujaama ja töökoja ühises hoones (2486 m3 hoone üldmaht) on järgmised ruumid:
masinaruum, kütteruum, kontoriruum, ladu, kõrgepingeruum, töökoda ja depoo, muud ruumid. Vund.
raudkivi, seinad tsementkivist, katus tsingitud plekiga, keldri seinad krohvitud tsementseguga.
Klosett turbapuistega. Peale jõujaama ja töökoja ühise hoone on tööstuses veel järgmised
tööstuslikud ehitised: tööstuse kontor, õlikelder, laohoone, depoo-tööliste ruum ning tarvilikud
elamud tööstuse juhatajale, teenijaile ja töölistele.
2 Dimitri Tõnisberg (Tenisberg), Matteuse (Matvei) p., s.1.05.1908 Rõngu vald- srn?. Päritolukohaks nimetanud
Kolgat ja rahvuseks venelane. Vanemad õigeusklikud talupidajad. Lõp.1926 Tallinna Linna Vene gümnaasiumi, õppinud Tallinna tehnikumis ehitusosakonnas, 10.06.1932. sai tegelik-inseneri kutse. 1932-33 Sõjaväelises teenistuses, teenis välja kaprali auastme, praktiseeris teede ehitustööde alal. Novembrist 1934. kuni maini 1935 töötas Riigi Turbatööstuse teenistuses Lavassaare jõujaama proj. ja ehit. juhatajana. Töötas tehnilise tööde korraldajana Tartu ratsarügemendi maneeži ja raudbetoonist angaaride ehitusel. Teedeministeeriumi ehitusosakonna ajutine ehitusinsener 6.mai1935-29.veebr.1936. 1936.mai kuus naases Turbatööstuse juhatuse projekteerimisbüroosse ja töötas seal ehitusinsenerina kuni 19.juulini 1939. Kavandas Lehtse ja Tootsi turbatööstuste tootmishooned ja asulad.
7
8
Lehtse ehk Rabasaare turbatööstuse asula planeering, allkirjastanud ins D.Tõnisberg 1.11.1936.
Plaan kahes osas. ERA.969.4.1999
Rabasaare asula maketi (1936-37) foto. EFA.4-2261 Turbatööstuste logo 1937.
9
Ristkülikukujulise põhiplaaniga asula paikneb põhiilmakaarte järgi. Tootmist asulasse ei
planeeritud, kuigi jõujaam asula idaosas varustas ka masinaid turbaväljadel. Asula
põhjatsoonis oli raudtee manööverdusplats, õlikelder ja ladu. Raudtee võtab oma haardesse
asula lõunapiiri, lõikub diagonaalselt sisse idas ja suubub põhja. Asula on hoolikalt
tsoneeritud elu-, administratiiv- ja puhkealadeks. Elutsoon jaguneb kaheks: tööliselamuteks
asula loodenurgas ja ametnike elamu grupiks lõunas. Suviseks kasutuseks mõeldud 8 puidust
töölismaja (nim. ühiselamuks) on kasarmlikult kolmes rivis, nende kõrval on kaks puidust
töölismaja ületalve elamiseks. Viimase kõrval ühtses rivis seisavad üks puidust ridaelamut
motoristidele ja kaks kivist ridaelamut töölistele ja vanemtöölistele. Lõunapoolsesse
ametnike elamu gruppi kuulub kaks kivist kaksikelamut: ametnike elamu ja juhtkonna elamu
koos piirdega ümbritsetud sümmeetrilise planeeringuga tagaaedadega. Võib arvata, et
ametkonna hoonete lähedusse jääv viljapuuaed ja kanala on rohkem juhtkonna käsutuses ja
sauna lähistele jääv köögiviljapõld on töölistele mõeldud. Asula südamiku kujundab park,
pisut tsentrist lõunapoole jääva ümmarguse platsiga ja sellest kiirtena lähtuvate teedega.
Platsile oli projekteeritud vaatetorn. Palju on ruumi organiseeritud haljastusega- näiteks
tööliselamuid on eraldatud pargist puiesteega teega, tööliselamute vahel on aga hekid ja
puud, turg on piiritletud puudega jne. Vastavalt kaasaja nägemusele tervislikust eluviisist on
asula edelanurka ette nähtud spordiväljak, sauna juurde jõkke süvendatud bassein. Kaupluse
kõrval oli koht isegi turule.
Lehtse Rabasaare turbatööstuse asula elamute, sauna, kaupluse, klubi algseid projekte
käesolava dokumenteerimise käigus ei õnnestunud leida. Hoonete täpne kirjeldus on 1936.
aasta oktoobris koostatud „Lehtse Turbatööstuse rajamise eelarves” (era.66.19.65).
15.12.1936. dateeringuga on jõujaama masinaruumi konstruktsiooni graafiline arvestus (ins.
D.Tõnisberg) ja metallist Franz Krulli masinaehitusvabriku korstna projekt. (ERA.969.4.1999)
Turbatootmist alustati Lehtse-Rabasaares 1937.a kevadel, kui 6.apr 1937 oli toimunud
jõujaama-töökoja hoone ülevaatus. „Palume luba tegevuse alustamiseks meie Lehtse
turbatööstuses. ... Töö algamiseks tarvilikud ehitused on valmis, samuti ka enamik tarvilikke
mehhaanilisi seadeid” 27.apr 1937. 20.juuni 1937 tuleb luba alustada tootmist.
(ERA.969.4.1999)
Juuli lõpus 1937 töötas Lehtse tööstuses palgalisi ca 60 meestöölist (3 kr päev). 5 naistöölist
(2 kr ) ja 6 ametnikku (100 kr kuus). Hooajalised töölised turbalõikajad 200 meest ja 30 naist,
turbakuivatajad 80 inimest. Revideerimine 2.okt 1937.: keskjaam töötab mai algusest juuli
keskpaigani. Kokku 100 töölist hulgas 15 naist. (ERA.842.1.832) 9.aprilli 1937.aasta ajaleht
Postimees hõikab varakult aga maha, et „Lehtse turbatööstus alustab tööd 500 töölisega.
Käesoleval kevadel alustab tööd Lehtse turbatööstus Järvamaal, missugune moodustab oma
arwurikka ehitiste arwuga omaette „turbalinna”, kus planeeritud walmis isegi kõnniteed, waatetorni
maa-ala, spordiväljak jm. Osa töölisi jääb elama tööstuse juurde aasta läbi, kuna osa maju on
ehitatud nii, et neis wõib elada ainult suweti. Üldse ehitatakse Lehtsesse umbes 10 töölismaja ning
sellele lisaks teisi ehitisi.”
10
1930.-ndatel oli Rabasaare asula varustatud kitsarööpmelise raudteega, mille üks haru viis
Lehtse jaama, teine haru taha turbarappa ja kolmas haru kagu poole kunagisse Kurge
kõrvalmõisa, mille viinakööki oli rajatud 1920-30 aastatel turbaga töötav Tapat varustav
elektrijaam (info pärineb kasutajalt Valdo, automoto.ee foorum 31.07.2006, kl 22:47).
Raudteevaguniga liiklesid ka Rabasaare elanikud Lehtsesse. Veel 60-aasate lõpul sõidutatud
lapsi vagunis Lehtsesse kooli. Sellesse vagunisse tehti hiljem saun ja väidetavalt isegi sealaut,
praegu asuvat Murru talus (kasutaja MartinL, automoto.ee foorum 10.09.2006, kl 16:05).
Jüri Freimannile toetudes käis Teise maailmasõja ajal kütteturba tootmine Lehtse
turbarabades edasi. Selleks kasutati palju sõjavangide, algul vene, siis sakslaste abi.
Turbarabasse hakkas tulema igasugust rahvast, tihti ka need, kellel nõukogude võimu silmis
mingi patt hingel oli. Tulid ka oma kodudest väljaaetud ingerisoomlased. Nende järeltulijaid
on veel praegugi Lehtses elamas.
Turbatööstuse asula (Rabasaare) oli ikka päris saar rabade keskel, kuhu ühendus ja
varustamine käis ainult raudteega. Kinnise vaguniga veeti kaup Lehtsest kohale, isegi leiba
küpsetati kohapeal. Kütteprobleeme elanikel siis ei olnud. Turba ja kännuvagunid lükati otse
nende kuurideni.
Nõukogude aegne plaan Läste ja Rebase raba turbakaevandusest, Rabasaare (kaardil Lehtse) asula.
Näha olev raudteevõrgustik lagunes-lammutati 1970.aastatel.
1955. aastal toodeti juba nii kütte- kui alusturvast, viimast nii freesitult kui labidatega
lõigatud pätsturbana ja palliti vabrikus, mis hävis tulekahjus 1959. aastal. Uus vabrik ehitati
Lehtse jaama juurde. Hoone on säilinud tänaseni. Kogu toodang veeti vagonettidega
11
Lehtsesse, kus see riigiraudteele ümber laaditi või jaama lähedal ladustati, kuid seda müüdi
ka kohalikule rahvale ja ettevõtetele.
Turbatöötlemise agregaat Lehtse turbatööstuses. Mai kuus 1955. E335.0-70670
Peale 1960. aastat hakati suurt tähelepanu pöörama käsitöö vähendamisele ja 1970. aastaks
jõuti selleni, et käega ei olnud vaja enam turvast puutuda. Kuid selleks ajaks olid aga ka
turbavarud jõudnud lõpukorrale. Peale 1975. aastat toodeti Läste rabas ainult väetisturvast,
Pruuna ja Tapa rabas (kuhu ka Lehtsest raudtee oli ehitatud) alusturvast.
Hakati otsima muid töid. Nii valmistati puidutöökojas mööblit, mõnda aega tehti kilekotte.
1970. aastal hakati esimesena Eestis valmistama täispuhutavaid tooteid. Madratsitele
lisandusid padjad, päästevestid, hakati õmblema autodele ohutusrihmade detaile, pärast
1980. aastat valmistati päevavarje. 1978. aastal otsustati raudtee Lehtse ja Raba vahelt üles
võtta, pandi käiku liinibuss Paide-Järva- Jaani-Lehtse liini pikendus, mis sõitis kolm korda
päevas ka Raba asulani. See liin likvideeriti 1992. aastal.
Külas oli tol ajal kohapeal kõik olemas: kauplus, klubihoone, söökla, raamatukogu, lasteaed.
Kaks inimest töötasid külas heakorrastusel, mis tähendas, et pargid olid riisutud ja
kõnniteede ääres lillepeenrad. 1965. aastal tunnustati küla rajoonis heakorra
poolest.(kohaliku püsielaniku Hilja Muuga sõnul)
Lehtse Turbatööstus lõpetas ettevõttena tegevuse 1992. aastal Tootmiskoondis Tootsi
Lehtse jaoskonna nime all. Rabasaare asula jäi kiratsema ja suri praktiliselt välja. 1.11.1994
andis RAS Tootsi asula hooned Lehtse valla munitsipaalomandusse. 2011.aastal oli asulas üks
püsielanik ja üks suvitaja.
Kasutatud kirjandus:
Jüri Freiman, Tänavu möödub 75 aastat Lehtse Turbatööstuse rajamisest.,
19.09.2011, Tapa valla ajaleht Sõnumed
12
Jüri Freiman, Turbatootmisest Lehtses: 1970.aastaks ....., 10.10.2011, Tapa valla
ajaleht Sõnumed
9.aprilli 1937. Postimees, Lehtse turbatööstus alustab tööd 500 töölisega.
Nõukogudeaegne topokaart Rabasaare asulast. Maa-ameti kaardiserver.
Võrdluseks kaasaegne plaan Rabasaare asulast. Maa-ameti kaardiserver.
13
2.1. FOTOD
Kaasaegne ortofoto. Maa-ameti kaardiserver.
Ortofoto
Vaade hoone 16.juurest itta laole ja tööstushoonele läbi pargi.
14
Endise klubihoone varemed Saaremõisa kinnistul. Vundamendipostid.
Vaade põhjast hoonetele 16 ja 3.
15
Vaade läänest hoonele 15, ees klubihoone varemed.
Vaade asulasse sissesõiduteele hoone nr 1 juurest.