Click to edit Master title styleHoonete renoveerimise mõju hoonete soojuse kasutusele (asula näited)

Siim Link, PhDTTÜ soojustehnika instituutKambja 15.04.2013

Projekt – Energiatõhus omavalitsusProjekti rahastamise meede: avalike teenistujate, kohalike omavalitsuste ja mittetulundusühingute töötajate koolituse arendamine.

Millest tuleb juttu• Soojustarbijatest• Soojustarbimisest• Soojustarbe vähendamise võimalustest• Küttesüsteemist• Ventilatsioonisüsteemist• Tarbimise vähenemine vs kaugküte

Soojustarbijad• Arvuliselt on soojustarbijate hulgas kõige

rohkem korterelamuid (13 hoonet) ja mitteelamute korral on 7 mõõtepunkti (nt spordihoone ja gümnaasium on sama aadressiga).

• 2011 a normaalaastale taandatud tarbimisandmete alusel tarbisid korterelamud 56% müüdud soojusest ja mitteelamud 44%.

Soojustarbijad

• Avatud ühendus kaugküttevõrguga (va lasteaed)• Piirded valdavalt täiendavalt soojustamata (va

lasteaed)• Enamikes majades termostaatventiilidega

kahetorusüsteem (va üks korterelamu)• Liiniseadeventiilid puuduvad• Lasteaia ja vallamaja – soojustagastusega vent. süst.• Rahvamaja – osade ruumide tarvis

soojustagastusega vent. süst.• Ülejäänud tarbijad loomuliku ventilatsiooniga

Kompleksne renoveerimine• kõikide piirete soojustamine (seinad, katus, pööningu

põrand jne),• vanade akende asendamine kaasaegsete kahe- või

kolmekordse klaaspaketiga akende vastu (vana akna renoveerimine),

• vanade välisuste asendamine kaasaegsete soojustusega ustega,

• termostaatventiilidega kahetorusüsteem (koos individuaalse küttekulujaotamise süsteemiga),

• kaasaegse plaatsoojusvahetiga soojussõlm, • liiniseadeventiilide paigaldamine ja küttesüsteemi

hüdrauliline tasakaalustamine,• Kütte- ja sooja vee torustiku isoleerimine keldris

mineraalvillast torukoorikuga,• soojustagastusega ventilatsiooni rajamine.

Piirete soojustamine - katus• Vanade (nõukogudeaegsete) hoonete katuse U-

väärtused on enamasti vahemikus 0,7-1,2 W/(m2K).• Tänapäeval soovitatakse katuste U-väärtusteks mitte üle

0,15-0,2 W/(m2K).

Katuse parapett ei ole isoleeritud. Seega toimib katus kui külmasild perimeetri ulatuses ja võib esineda ülemiste korruste lagede nurkades kondenseerumist. Samuti võib esineda pragunemist tänu temperatuuride eri-nevusest tingitud katuse-konstruktsioonide soojus-paisumisele/kahanemisele

Sein ja katuse-konstruktsioon on kaitstud välise soojus-tamisega. Külmasild katuse osas on eemaldatud ja ei ole enam kondenseerumise ohtu.

Piirete soojustamine - sein• Nii enne II maailmasõda kui ka 1960-90-tel aastatel

ehitatud korruselamute välisseinte soojusjuhtivus U on piires 0,6 - 1,2 W/(m2K).

• Tänapäeval soovitatakse seinte U-väärtuseks mitte üle 0,2-0,25 W/(m2K).

7

Kui väline isolatsioon ei ole piisavalt pikalt allapoole keldri lae taset, siis tekib külmasild. Selle vältimiseks peab isolatsiooni pikendama vähemalt 200 mm allapoole keldri lae pinna taset.

Üks võimalus probleeme vältida on pikendada välisisolatsiooni allapoole maapinda.

Piirete soojustamine – aknad ja rõduuksed

• Võrreldes nõukogudeaegsete akendega on tänapäeval nö energiasäästuklaasiga võimalik saavutada kolm korda madalamaid akna avatäite U-väärtusi - ca 1 W/(m2K).

8

Tihti ilmnevad külma-sillad aknaraamide ümb-ruses. Külmasillad võivad põhjustada kahjustusi piirnevate konstrukt-sioonidele ja raamidele.

Neid probleeme saab vältida, kui isolatsioon on paigaldatud korralikult ümber akna.

Aken soojustuse sees

Piirete soojustamine – rõduplaadid

9

Isoleerimata seinad põhjus-tavad soojuskadusid. Seda võimendab isoleerimata rõduplaadid, mis toimivad külmasillana.

Rõdu toimib ikka kui külmasild, kuna välispind on isoleerimata. Rõdu suhtes allpool oleva korteri lae ülemises nurgas võib esineda vee kondenseerumist.

Külmasild on eemaldatud, isoleerides rõduplaadi mõle-malt poolt.

Küte - soojussõlm

10

Küttesüsteem - termostaatventiilid

11

Küttesüsteem - tasakaalustamine

12

Ventilatsioon – tsentraalne soojustagastus

13

Ventilatsioon – lokaalne korteripõhine soojustagastus

14

Soojustagastite põhiliigid

Ventilatsioon – lokaalne ruumipõhine soojustagastus

16

Seinasisene paigutus Seinapealne paigutus

inVENTer süsteem• Mõõdetud hetkeline temperatuuritegur 0,8-0,9.

Soojuse eritarbimine• Üheks võimaluseks sarnaste hoonete

võrdluseks on võrrelda neid omavahel eritarbimise alusel (kWh/(m2a), kWh/(m3a) jne)

• Käesolevas töös on kortermajasid omavahel võrreldud soojuse eritarbimisega elamispinna kohta

• Käesolevas töös on mitte kortermajasid omavahel võrreldud soojuse eritarbimisega kasuliku pinna kohta

• Igale hoonele on leitud praegune eritarbimine ja eeldatav eritarbimine pärast renoveerimist

Korterelamud

Korteriühistu AadressNormaalaasta

soojuse kasutus Eritarbimine Eesmärk

MWh kWh/(m2a) kWh/(m2a)

KÜ Tõmbetuul Põllu 4 70 98,5 80

KÜ Haljala Põllu 6 81 114,1 80

KÜ Haljala Põllu Põllu 8 282 136,4 80

KÜ Pääsuke Rakvere mnt 6 156 140,8 80

KÜ Haljala Kask Rakvere mnt 8 113 82,1 80

KÜ Kungla Tallinna mnt 6 196 165,8 80

KÜ Haljala Pappel Tallinna mnt 10 163 135,5 80

KÜ Haljala Kastan Tallinna mnt 12 236 165,8 80

KÜ Haljala Lootus Tallinna mnt 14 247 171,9 80

KÜ Haljala Parri Tallinna mnt 16 196 138,5 80

KÜ Haljala Vesta Tallinna mnt 18 191 135,0 80

KÜ Eevako Tallinna mnt 20 145 162,4 80

KÜ Mäekalda Tallinna mnt 22 181 127,0 80

Mitte korterelamud

Objekt AadressNormaalaasta

soojuse kasutus Eritarbimine Eesmärk

MWh kWh/(m2a) kWh/(m2a)

Eraarst Koidu Saamot Rakvere mnt1246 233 80OÜ Haljala Hambaravi Rakvere mnt12

Eraarst Rahel Saar Rakvere mnt 12

Internaat Tallinna mnt 8 97 148 80

Gümnaasium Rakvere mnt 10 648 147 100

Lasteaed Schönbergi tee 1 287 107 107

Rahvamaja Tallinna mnt 13 359 157 100

Vallamaja Rakvere mnt 3 132 122 122

Võimla Rakvere mnt 10 260 187 100

Tarbija Aadress2011 Normaalaasta

soojuskasutus Rekonstrueeritud Suhteline sääst

MWh MWh MWh %

Ambulatoorium Rakvere mnt12 42 46 16 66

Internaat Tallinna mnt 8 88 97 53 46

Gümnaasium Rakvere mnt 10 586 648 441 32

Lasteaed Schönbergi tee 1 255 287 286 0

Rahvamaja Tallinna mnt 13 325 359 228 36

Vallamaja Rakvere mnt 3 119 132 132 0

Võimla Rakvere mnt 10 233 260 139 46

Ühiskondliku hooned kokku 1648 1829 1294 29

KÜ Tõmbetuul Põllu 4 63 70 57 19

KÜ Haljala Põllu 6 73 81 57 30

KÜ Haljala Põllu Põllu 8255 282 165 41

KÜ Pääsuke Rakvere mnt 6 141 156 89 43

KÜ Haljala Kask Rakvere mnt 8103 113 111 3

KÜ Kungla Tallinna mnt 6 177 196 95 52

KÜ Haljala Pappel Tallinna mnt 10147 163 96 41

KÜ Haljala Kastan Tallinna mnt 12214 236 114 52

KÜ Haljala Lootus Tallinna mnt 14223 247 115 53

KÜ Haljala Parri Tallinna mnt 16177 196 113 42

KÜ Haljala Vesta Tallinna mnt 18172 191 113 41

KÜ Eevako Tallinna mnt 20131 145 87 40

KÜ Mäekalda Tallinna mnt 22164 181 114 37

Korterelamud kokku 2039 2256 1324 41

Kokku 3687 4085 2619 37

Võimalik renoveerimise dünaamika

0

500

1000

1500

2000

2500

3000

3500

4000

4500

2013

2014

2015

2016

2017

2018

2019

2020

2021

2022

2023

2024

2025

2026

2027

2028

2029

2030

2031

2032

2033

Sooj

use

tarb

imin

e, M

Wh

Aastad

Kokkuvõte• Korterelamute tarbijagrupi kaugkütte aastane tarbimine

(2011. tarbimisandmete põhjal) võib renoveerimise tulemusena langeda normaalaasta järgi 932 MWh võrra aastas ehk 2011. a tasemelt 2 256 MWh/a kuni 1 324 MWh-ni aastas ehk suhteline kaugkütte tarbimise vähenemine oleks 41%.

• Ühiskondlike hoonete tarbijagrupi kaugkütte aastane tarbimine (2011. tarbimisandmete põhjal) võib renoveerimise tulemusena langeda normaalaasta järgi 535 MWh võrra ehk 2011.a tasemelt 1 829 MWh/a kuni 1 294 MWh-ni aastas ehk suhteline kaugkütte tarbimise vähenemine oleks 29%.

• Kõigi tarbijate (vt ka Tabel 3.6) kaugkütte tarbimine võib renoveerimise tulemusena normaalaasta järgi langeda 1 466 MWh võrra ehk 2011.a tasemelt 4 085 MWh/a kuni 2 619 MWh-ni aastas ehk suhteline kaugkütte kogutarbimise vähenemine oleks 36%.

• Hinnanguline kaugküttetarbijate arvestuslik maksimaalne (külmemale viispäevakule vastav) koormus langeks 2011.a 1,7 MW-lt kuni umbes 1,1 MW-ni.

Tänan tähelepanu eest!