PÄRNU SADAMA LAEVATEE SÜVENDAMISE ......2012/02/26 · Pärnu sadama laevatee süvendamise KMH aruanne Corson OÜ.Töö nr 1102 [email protected] ja Kalev-August Parksepp, kontakt

PÄRNU SADAMA LAEVATEE SÜVENDAMISE KESKKONNAMÕJU HINDAMISE ARUANNE

Töö nr 1102 Tellija: AS Pärnu Sadam Koostaja: Corson OÜ

Tallinn 2012

Pärnu sadama laevatee süvendamise KMH aruanne

Corson OÜ. Töö nr 1102 2

1. ÜLDOSA................................................................................................................................6

1.1 Kavandatava tegevuse eesmärk ja vajadus .............................................................6 1.2 Informatsioon KMH protsessis osalejate kohta ........................................................6 1.3 KMH protsessi ülevaade ja avalikkuse kaasamine..................................................7

1.3.1 KMH algatamine, programmi ja aruande avalikustamine ning avalikkuse kaasamine ...........................................................................................................................7 1.3.2 KMH aruande avalikustamine ja selle käigus esitatud ettepanekutega arvestamine.............................................................................................................................................9

1.4 Metoodika .....................................................................................................................10 1.5 Lähtematerjalid ............................................................................................................11 1.6 KMH protsesis tehtud uuringud.................................................................................12 1.7 Õigusaktid.....................................................................................................................13

2. EELDATAVALT MÕJUTATAVA KESKKONNA KIRJELDUS JA PIIRKONNA KESKKONNASEISUND ........................................................................................................14

2.1 Looduslikud tingimused..............................................................................................14 2.1.1 Projekti asukoht ja võimalikud mõjualad ................................................................14

2.1.1.1 Maastik .............................................................................................................14 2.1.1.2 Pärnu jõgi..........................................................................................................15 2.1.1.3 Pärnu laht..........................................................................................................15 2.1.1.4 Liivi laht ...........................................................................................................16

2.1.2 Kliima ......................................................................................................................17 2.1.2.1 Sademed, tuuled ja lained.................................................................................17 2.1.2.2 Jääolud..............................................................................................................17 2.1.2.3 Hoovused..........................................................................................................18 2.1.2.4 Veetasemed.......................................................................................................18

2.1.3 Pärnu lahe geoloogiline ülevaade ............................................................................20 2.1.4 Rand ja rannaprotsessid...........................................................................................21 2.1.5 Pärnu jõe elustik ......................................................................................................22

2.1.5.1 Pärnu jõe taimestik ...........................................................................................22 2.1.5.2 Pärnu jõe suudmeala loomastik ........................................................................22 2.1.5.3 Pärnu jõe kalastik .............................................................................................23

2.1.6 Merekeskkond .........................................................................................................26 2.1.6.1 Pärnu lahe ökoloogiline seisund.......................................................................26 2.1.6.2 Põhjaelustik ja plankton ...................................................................................29 2.1.6.3 Pärnu jõe suudmeala mereosa elustik...............................................................30 2.1.6.4 Pärnu lahe kalastik............................................................................................31 2.1.6.5 Mereimetajad ....................................................................................................35

2.1.7 Piirkonna linnustik...................................................................................................36 2.1.7.1 Pärnumaa linnustik ...........................................................................................36 2.1.7.2 Piirkonna veelinnud..........................................................................................37

2.2 Sotsiaal-majanduslikud tingimused ..........................................................................42 2.2.1 Piirkonna laevaliiklus ..............................................................................................42 2.2.2 Pärnu sadam ja Pärnu Jahisadam............................................................................44

2.2.2.1 Pärnumaal sadamate arendamisega kaasnevad probleemid .............................44 2.2.2.2 Pärnu sadam......................................................................................................45 2.2.2.3 Pärnu Jahisadam ...............................................................................................47

2.2.3 Pärnu muulid ...........................................................................................................48 2.2.4 Kalapüük Pärnu piirkonnas ....................................................................................50

2.2.4.1 Rannapüük........................................................................................................50



2.2.4.2 Töönduspüügiga püütavad peamised kalaliigid ...............................................50 2.2.4.3 Rannapüügi käsitluse kokkuvõte ......................................................................53

2.2.5 Pärnu linna supelrannad ..........................................................................................54 2.2.5.1 Seadusandlus ....................................................................................................54 2.2.5.2 Pärnu keskrand .................................................................................................55 2.2.5.3 Vana-Pärnu rand...............................................................................................55 2.2.5.4 Mai rand............................................................................................................56 2.2.5.5 Raeküla rand.....................................................................................................57

3. KAVANDATAVA TEGEVUSE JA ALTERNATIIVIDE KIRJELDUS ...........................58 3.1 Kavandatud tegevuse mõjuala ja allikad .................................................................58 3.2 Kavandatud tegevus ...................................................................................................59 3.3 Alternatiivide valik .......................................................................................................60

4. KAVANDATAVA TEGEVUSE JA ALTERNATIIVIDEGA EELDATAVALT KAASNEV KESKKONNAMÕJU ..........................................................................................62

4.1 Kavandatu ja selle alternatiivide seos üldplaneeringu, arengukavade ning planeeringutega .................................................................................................................62

4.1.1 Maakondlikud planeeringud ja nende teostus .........................................................62 4.1.2 Pärnu linna arengukava aastani 2025 ......................................................................63 4.1.3 Pärnu linna üldplaneering........................................................................................64 4.1.4 Pärnu linna ja lähiümbruse võrgustikke siduv teemaplaneering .............................66 4.1.5 Väärtuslikud maastikud ...........................................................................................66

4.1.5.1 Asukoht ja valik................................................................................................66 4.1.5.2 Audru-Valgerand (27) ......................................................................................67 4.1.5.3 Pärnu rand ja vanalinn (28) ..............................................................................68 4.1.5.4 Pärnu rannaniit (29) ..........................................................................................69

4.2 Laevatee rekonstrueerimisega kaasnevad hüdrodünaamilised protsessid .......70 4.2.1 Sissejuhatus .............................................................................................................70 4.2.2 Matemaatiline mudel MIKE 21..............................................................................71

4.2.2.1 MIKE NSW moodul........................................................................................71 4.2.2.2 MIKE 21 HD moodul .......................................................................................71 4.2.2.3 MIKE 21 BW moodul ......................................................................................72 4.2.2.4 MIKE 21 & MIKE 3 Particle Analysis moodul .............................................72 4.2.2.5 Seletusi graafikutel esitatud tulemuste kasutamiseks.......................................73 4.2.2.6 Lähteandmed ....................................................................................................73

4.2.3 Matemaatilise modelleerimise tulemused ...............................................................74 4.2.4 Laineväljad .............................................................................................................74

4.2.4.1 Olulised lainekõrgused edelast puhuva tuulega................................................74 4.2.4.2 Olulised lainekõrgused idast puhuva tuulega ...................................................74 4.2.4.3 Olulised lainekõrgused lõunast puhuva tuulega ...............................................75 4.2.4.4 Olulised lainekõrgused läänest puhuva tuulega................................................75

4.2.5 Hoovuste väljad .......................................................................................................75 4.2.5.1 Hoovuste väli laevatee Pärnu jõe muulide lähedal...........................................75 4.2.5.2 Hoovuste väli laevateel Pärnu lahel süvendusala keskosa rajoonis .................76 4.2.5.3 Hoovuste väli idast puhuva tuulega puistealal .................................................76 4.2.5.4 Hoovuste väli lõunast puhuva tuulega puistealal .............................................76 4.2.5.5 Hoovuste väli läänest puhuva tuulega puistealal.............................................76

4.2.6 Heljumi pilve liikumise modelleerimise tulemused ................................................77 4.2.6.1 Heljumi pilve liikumine laevatee süvendamisel muulide lähedal ..................77 4.2.6.2 Heljumi pilve leviku koondgraafikud..............................................................77 4.2.6.3 Heljumi pilvede liikumine Pärnu lahel edelast puhuva tuule korral ...............77



4.2.6.4 Heljumi pilvede liikumine Pärnu lahel idast puhuva tuule korral ...................78 4.2.6.5 Heljumi pilvede liikumine Pärnu lahel lõunast puhuva tuule korral ...............78 4.2.6.6 Heljumi pilvede liikumine Pärnu lahel läänest puhuva tuule korral ...............78

4.3 Mõju Pärnu lahes toimuvatele rannaprotsessidele ................................................79 4.4 Süvendatava ala pinnaste seisund...........................................................................80

4.4.1 Soovitused süvendustööde läbiviimiseks tulenevalt pinnasest................................80 4.4.2 Põhjasetete reostatus raskmetallide ja naftaproduktidega ....................................81

4.5 Kaadamise mõjud ja leevendus ................................................................................82 4.6 Mõju muulidele.............................................................................................................84 4.7 Mõju jõekeskkonnale ..................................................................................................85

4.7.1 Pärnu jõe ökoloogiline seisund................................................................................85 4.7.2 Jõevee kvaliteet ja selle mõju kalastikule................................................................86 4.7.3 Kalaliikide kaitsestaatus ja süvendamise mõju .......................................................87 4.7.4 Mõju jõeelustikule ...................................................................................................90

4.8 Mõju mereelustikule ....................................................................................................91 4.8.1 Mõju põhjaelustikule ...............................................................................................91 4.8.2 Mõju kalastikule ......................................................................................................93 4.8.3 Mõju hüljestele ........................................................................................................94

4.9 Mõju linnustikule ..........................................................................................................95 4.10 Sotsiaal-majanduslikud mõjud ................................................................................97

4.10.1 Laevatee rekonstrueerimise piirkondlik mõju .......................................................97 4.10.2 Mõju inimese tervisele, varale ja heaolule ...........................................................97 4.10.3 Mõju supelrannale .................................................................................................97

4.10.3.1 Mõju Valgeranna supelrannale.......................................................................97 4.10.3.2 Mõju Pärnu linna supelrandadele ...................................................................98 4.10.3.3 Prognoositud mõju Pärnu linna supelrandadele .............................................99

5. NATURA 2000 ALA HINDAMINE .................................................................................100 5.1 Üldosa .........................................................................................................................100 5.2 Eelhindamine .............................................................................................................101

5.2.1 Taustinformatsioon (Esimene samm)...................................................................101 5.2.2 Kaitsealused objektid ja nende kaitseväärtused (Teine samm) .............................101

5.2.2.1 Natura 2000 alad.............................................................................................101 5.2.2.2 Looduskaitsealad ja hoiualad..........................................................................103

5.2.3 Võimaliku mõju kindlakstegemine (Kolmas samm) .............................................108 5.2.3.1 Pärnu lahe linnualal kaitstavad linnuliigid .....................................................108 5.2.3.2 Pärnu jõe loodusalal kaitstavad elupaigatüübid ja liigid ................................109 5.2.3.3 Kavandatuga kumulatiivset mõju avaldada võivad projektid........................112 5.2.3.4 Modelleerimise alusel tehtud heljumi pilve leviku prognoos.........................115 5.2.3.5 Kokkuvõtvad üldised järeldused Läänemere idaosas tehtud uuringutest.......116

5.2.4 Tõenäolise mõju olulisuse määratlemine ja hindamine (Neljas samm) ...............117 5.3 Natura 2000 hindamise tegemisel kasutatud asjakohane taustmaterjal ..........120 5.4 Natura 2000 alade terviklikkuse säilimise ja kaitse-eesmärkide hinnang .......122

5.4.1 Pärnu jõe loodusala................................................................................................122 5.4.2 Pärnu lahe linnuala ................................................................................................124

5.5 Leevendavate meetmete olulisus Natura alade terviklikkuse säilimise ja kaitse-eesmärkide seisukohast .................................................................................................125

5.5.1 Sadama eeskirjaga kehtestatu ................................................................................125 5.5.2 Leevendavate meetmete olulisus Pärnu jõe loodusalal .........................................127 5.5.3 Leevendavate meetmete olulisus Pärnu lahe linnualal ..........................................128

6. ALTERNATIIVIDE VÕRDLUS.......................................................................................131



6.1 Kriteeriumid ................................................................................................................131 6.2 Alternatiivide võrdlus kriteeriumide alusel .............................................................134

7. KAUDNE MÕJU, KUMULATIIVNE MÕJU JA KOOSMÕJU .....................................137 7.1 Ülevaade.....................................................................................................................137 7.2 Keskkonnamõjude astmeline skeem ja maatriks .................................................138 7.3 Kokkuvõte...................................................................................................................140

8. NEGATIIVSE KESKKONNAMÕJU VÄLTIMISEKS JA LEEVENDAMISEKS KAVANDATUD MEETMED...............................................................................................142

8.1 Nõuded ja leevendavad meetmed süvendamisel ja kaadamisel.......................142 8.2 Parim võimalik tehnika .............................................................................................145 8.3 Seire ja järelevalve....................................................................................................146

9. KOKKUVÕTE ...................................................................................................................148 9.1 Taustülevaade ...........................................................................................................148 9.2 Kavandatud tegevuse ja alternatiivide keskkonnamõjud ....................................150 9.3 Kokkuvõte ja lõppjäreldused ...................................................................................152

KASUTATUD KIRJANDUS ................................................................................................154 LISAD ....................................................................................................................................156 LISAD Lisa 1 Keskkonnamõju hindamise (edaspidi KMH) programm. Lisa 2 Keskkonnaministeerium KMH programmi heakskiitmine 19.08.2011 nr 12-20/1186-6. Lisa 3 Rannapüük Pärnu lahes 2007-2010. Lisa 4 Analüüsi punktide asukohad ja tulemused. Lisa 5 OÜ Geoengineering Hinnang 08.09.2011 nr 135. Lisa 6 Kesktalvine veelindude loendus 2009 – 2010. Lisa 7 Pärnu sadama sissesõidukanali süvendamisega seotud matemaatiline modelleerimine

joonised. Töö nr 1102. Corson OÜ, Tallinn 2011. Lisa 8 Laevatee süvenduse üldplaan. Lisa 9 Kai nr 1 asendiplaan ja kai lõige. Lisa 10 Sadamaala süvendamise plaan Lisa 11 KMH aruande avalikustamise teade AT 09.12.2011, „Postimees“ 12.12.2011 ja

kirjaga teate saajad. Lisa 12 Veeteede Ameti 23.12.2011 kiri ja Corson OÜ vastus. Lisa 13 Keskkonnaameti 28.12.2011 arvamus ja Corson OÜ vastus. Lisa 14 KMH aruande avaliku arutelu 28.12.2011 protokoll ja osalenute registreerimise leht. Lisa 15 Projektiala ülevaade. P. Vissak, 2012. Lisa 16 Pärnu jõe suudme 1912 a kaart. Lisa 17 Veeteede Ameti ja Keskkonnaameti 28.12.2011 ettepanekutega arvestamine KMH

aruandes.



1. ÜLDOSA

1.1 Kavandatava tegevuse eesmärk ja vajadus Eesmärgiks on laevatee rekonstrueerimise käigus teha süvendustöid mahus ~780420 m3. Kavandatav tegevus toimub praeguse laevatee trassil riigile kuuluval Pärnu lahe põhjal. Keskkonnamõju hindamise eesmärk (KeHJS § 2 lõige1):

1. Teha kavandatava tegevuse keskkonnamõju hindamise tulemuste alusel ettepanek kavandatavaks tegevuseks sobivaima lahendusvariandi valikuks, millega on võimalik vältida või minimeerida keskkonnaseisundi kahjustumist ning edendada säästvat arengut.

2. Anda tegevusloa andjale teavet kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivsete võimalustega kaasneva keskkonnamõju kohta ning negatiivse keskkonnamõju vältimise või minimeerimise võimaluste kohta.

3. Võimaldada keskkonnamõju hindamise tulemusi arvestada tegevusloa andmise menetluses.

KMH eesmärgiks on süvendamisega kaasneva võimaliku negatiivse mõju minimeerimisvõimaluste esitamine. KMH tegemise käigus antakse keskkonnaalaseid hinnanguid ja tehakse ettepanekuid süvendusprojektis esitatud lahenditele. KMH aruandes käsitletakse mõjutatava looduskeskkonna: mereelustikku (põhjataimestik ja –loomastik, kalastik, hülged), Pärnu jõe elustikku, Natura 2000 võrgustikku, linnustiku, rannaprotsesse, veerežiimi ja sotsiaal-majandusliku keskkonna (sotsiaal-majanduslikud tegurid, sh piirkonna areng, turvalisus, suplusrannad, kalapüük, inimese tervis ja heaolu, puhkemajandus ja turism) olemust ja mõjutatavust ning tõenäolist arengut, kui kavandatut ellu ei viida. KMH viiakse läbi vastavalt 22.02.2005. aastal vastu võetud Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadusele (edaspidi KeHJS) ja heakskiidetud KMH programmile (lisa 1). KMH koostamisel on arvestatakse süvendusprojekti materjale.

1.2 Informatsioon KMH protsessis osalejate kohta Arendaja – AS Pärnu Sadam, Kaubasadama tee 2, Pärnu, 88317. Kontaktisik: Riho Prints, kontakt tel: 5043064, e-post: [email protected] . Otsustaja ja KMH järelevalvaja – Keskkonnaministeerium, Narva mnt 7a, 15172 Tallinn (e-post: [email protected]). Keskkonnamõju hindaja: OÜ Corson, Akadeemia tee 21d-201, 12881 Tallinn (e-post: [email protected]). Kontaktisikud Toomas Liiv, kontakt tel: 5653373, e-post:



[email protected] ja Kalev-August Parksepp, kontakt tel: 56933301, e-post: [email protected] . KMH töögruppi juhib KeHJS § 14-le vastav OÜ Corsoni keskkonnaekspert (tegevuslitsents nr KMH0119) Toomas Liiv. Töögrupp: Toomas Liiv - OÜ Corson, litsentseeritud (KMH programmi lisa 2) keskkonnaekspert (tegevuslitsents nr KMH0119 annab õiguse hinnata järgmiste tegevus- ja mõjuvaldkondade keskkonnamõju: tegevusvaldkonnad – energeetika, reoveekäitlus, vesi ja kanalisatsioon, veeteede ja sadamate ehitus, veekogu süvendamine ja veekogusse tahkete ainete kaadamine, ehitus, teenindus; mõjuvaldkonnad – pinnas- ja maastik, hüdrodünaamika ja rannaprotsessid, soojus, veesaaste ja veetase), töögrupi juht, hüdrodünaamika ja planeerimise ekspert. Uno Liiv – OÜ Corson, tehnikadoktor, hüdrodünaamika ja rannaprotsessid. Peeter Ude – Meremõõdistuskeskus OÜ, hüdrograafilised mõõdistustööd Tatjana Tihhomirova- OÜ Corson, tehnorajatised ja -võrgud. Mihkel Parksepp – konsultant-assistent. Marilis Saul - Corson OÜ, TTÜ tehnikateaduse magister. Ehitusteaduskonna keskkonnatehnika eriala keskkonnakorralduse spetsialiseerumisega. Merike Viigisalu - Corson OÜ, TTÜ tehnikateaduse magister. Ehitusteaduskonna keskkonnatehnika eriala keskkonnakorralduse spetsialiseerumisega. Nelly Oldekop – Corson OÜ, TTÜ tehnikateaduse magister. Ehitusteaduskonna tööstus- ja tsiviilehituse eriala sadama ehitus ja rannikutehnika spetsialiseerumisega. Kalev-August Parksepp – OÜ Corson projektijuht, litsentseeritud (KMH programmi lisa 2) keskkonnaekspert (tegevuslitsents nr KMH0120 annab õiguse hinnata järgmiste tegevus- ja mõjuvaldkondade keskkonnamõju: tegevusvaldkonnad – põllumajandus, maaparandus, metsamajandus, jäätmekäitlus, vesi ja kanalisatsioon, puhkemajandus ja haljastus, transport ja liiklus; mõjuvaldkonnad – pinnas- ja maastik, jäätmeteke, maismaa taimestik, mets, kaitstavad loodusobjektid). Natura hindamise ja KMH protsessi käigus lisandus töögrupile Peeter Vissak – bioloog, jõe- ja mereelustik.

1.3 KMH protsessi ülevaade ja avalikkuse kaasamine

1.3.1 KMH algatamine, programmi ja aruande avalikustamine ning avalikkuse kaasamine

- Keskkonnaministeerium algatas 07.04.2011 nr 12-20//1186-2 vee erikasutusloa taotlusele AS Pärnu Sadam saadetud kirjas KMH (KMH programmi lisa 1). KMH programmi lisas 3 on KMH algatamise teade 13.04.2011 Ametlikud Teadaanded.

- Eksperdi ja arendaja koostöös valminud KMH programm esitati otsustajale KeHJS § 16 järgse KMH programmi avaliku väljapaneku ja arendajale avaliku arutelu korraldamiseks.

- Vastavalt KeHJS § 16. lõikele 1 otsustaja korraldas (vähemalt 14-päevase kestusega) keskkonnamõju hindamise programmi avaliku väljapaneku vahemikus 25.04.2011 kuni 13.05.2011.



- KMH programmiga oli võimalik tutvuda 25.04.2011 kuni 13.05.2011. a: 1) Keskkonnaministeeriumi merekeskkonna osakonnas - Narva mnt 7a, Tallinn, IV korrus, ruum nr 402 a. Kontaktisik oli merekeskkonna osakonna spetsialist Heidi Käär (tel 626 2990, e-post: [email protected]); 2) Keskkonnaministeeriumi koduleheküljel: http://www.envir.ee/1127302; 3) OÜ Corson kontoris aadressil Akadeemia tee 21b-201, Tallinn.

- Arendaja korraldas KMH programmi tutvustamiseks avaliku arutelu 16.05.2011. a AS Pärnu sadama kontoris aadressil Kaubasadama tee 2, Pärnu.

- Vastavalt KeHJS § 16. lõikele 2 otsustaja teatas arendaja kulul keskkonnamõju hindamise programmi avalikust väljapanekust ja avalikust arutelust ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded 25.04.2011, ajalehes Postimees 29.04.2011 ja Keskkonnaministeeriumi koduleheküljel 25.04.2011 (KMH programmi lisa 4).

- KMH programmi lisas 5 on 25.04.2011 teade menetlusosalistele: MTÜ Pärnumaa Omavalitsuste Liit, [email protected]; Pärnu Maavalitsus, [email protected]; Pärnu Linnavalitsus, [email protected]; Eesti Keskkonnaühenduste Koda, [email protected]; Veeteede Amet, [email protected]; Keskkonnainspektsioon, [email protected]; Keskkonnaamet, [email protected].

- KMH programmi lisas 6 on KMH programmi protokoll ja osalenute nimekiri. - Ettepanekuid ja vastuväiteid KMH programmi kohta ning küsimusi sai

Keskkonnaministeeriumile kirjalikult või e-posti teel esitada 13. maini 2011. a. - KMH programmi avalikustamise protsessis kirjalikke ettepanekuid ei esitatud. - Peale KMH programmi avalikustamist ja avaliku arutelu toimus KMH programmi

täiendamine vastavalt KeHJS § 17-le. - Avalikustamise materjalidega täiendatud KMH programmi esitas arendaja 20.06.2011

KeHJS § 18 lõige 1 kohaselt KMH järelevalvajale heakskiitmiseks. Keskkonnaministeerium 19.08.2011 nr 12-20/1186-6 kiitis KMH programm heaks (lisa 2).

- KMH programmi heakskiitmisest teatamine toimus vastavalt KeHJS § 19-le. - Edasine KMH läbiviimine ja aruande koostamine toimus ekspertide poolt

heakskiidetud KMH programmi alusel vastavalt KeHJS § 20-le. - Otsustaja teatas KMH aruande avalikust väljapanekust ja avalikust arutelust ametlikus

väljaandes Ametlikud Teadaanded 09.12.2011, ajalehes Postimees 12.12.2011 ja vastavalt nimekirjale 08.12.2011 nr 12-20/1186-8 (lisa 11).

- KMH aruandega oli võimalik tutvuda avaliku väljapaneku ajal, 12.12-27.12.2011: Keskkonnaministeeriumi merekeskkonna osakonnas - Narva mnt 7a, Tallinn, IV korrus, ruum nr 402a. Kontaktisik on merekeskkonna osakonna spetsialist Kaspar Anderson (tel 626 2990, e-post: [email protected]); Keskkonnaministeeriumi koduleheküljel: http://www.envir.ee/1127302 ja Corson OÜ kontoris aadressil Akadeemia tee 21b-201, Tallinn.

- KMH aruande avaliku arutelu koosolek toimus 28. detsembril 2011. a kell 12.00 AS Pärnu Sadam kontoris aadressil Kaubasadama tee 2, Pärnu. Ettepanekuid ja vastuväiteid KMH aruande kohta ning küsimusi sai Keskkonnaministeeriumile kirjalikult või e-posti teel esitada 27. detsembrini 2011. a.

- KMH aruande avaliku arutelu protokoll ja osavõtnute registreerimisleht on lisas 14. - Avalikustamise käigus Veeteede Ameti 23.12.2011 nr 6-3-1/3223 kiri ja Corson OÜ

vastus on lisas 12. - Lisas 13 on Keskkonnaameti 28.12.2011 arvamus KMH aruande kohta ja Corson OÜ

vastus sellele. - Avalikustamise tulemusi arvestati KeHJS §-des 16 ja 17 sätestatud korras.



- Arendaja esitab pärast KSH aruande avalikku arutelu avalikustamise materjalidega ekspertide poolt täiendatud aruande kahes eksemplaris KMH järelevalvajale heakskiitmiseks ja keskkonnanõuete määramiseks orienteeruvalt 27.02.2012.

- Vastavalt KeHJS § 22 lõige 2 teatab järelevalvaja oma otsuse 30 päeva jooksul arendajale ja otsustajale. Heakskiitmise korral edastatakse KMH aruande üks eksemplar otsustajale.

- KMH järelevalvaja teatab KMH heakskiitmisest ja keskkonnanõuete määramisest KeHJS §-s 19 sätestatud korras.

- Otsustaja tegevusloa andmine või selle andmisest keeldumine toimub vastavalt KeHJS § 24.

1.3.2 KMH aruande avalikustamine ja selle käigus esitatud ettepanekutega arvestamine. Geoengineering OÜ saatis 08.09.2011 nr 135 Pärnu Sadam AS-ile hinnangu Pärnu muulide kaitsmise vajadust seoses uute kaide ekspluatatsiooniga (lisa 5). Pärnu Sadam AS saatis kirja edasi ekspertidele tutvumiseks ja arvestamiseks KMH protsessis. Vastavalt kirjas tehtud põhjendatud ettepanekule rajatakse alternatiiv 2 kohaselt kaldakindlustus (sulundsein) kai nr 1 juurest muuli suuna muutuseni. KMH aruande avalikustamise käigus esitati kaks ettepanekutega kirja: Veeteede Amet 23.12.2011 nr 6-3-1/3223 kiri (lisa 12) ja Keskkonnaameti 28.12.2011 arvamus (lisa 13). Lisades 12 ja 13 on ka Corson OÜ vastuskirjad. KMH aruande avaliku arutelu toimus 28. detsembril 2011. a kell 12.00 AS Pärnu Sadam kontoris. KMH aruande avaliku arutelu protokoll ja osavõtnute registreerimisleht on lisas 14. KMH aruande avalikul arutelul arutati ka avalikustamise käigus saadud kirju. Järgnevalt olulisemad teemad ja küsimused nii ettepanekutega kirjadest kui ka arutelust, millega eksperdid arvestasid KMH aruande täiendamisel:

• Korrigeeritud on supelrandade käsitlust ja supelrandadeni kanduda võivate mõjude ning leevendavate meetmete osa.

• Süvendamise ja kaadamise aegse laevaliikluse korraldamist ja setete transpordi osas on aruannet täiendatud nagu ka tehnoloogia, läbiviimise ajakava etappide ja piirangute osas.

• Natura hindamist on täiendatud peatükkides 5.2.3, 5.2.4, 5.4 ja 5.5 • Aruande peatükke 2 , 4 ja 5 on täiendatud mõjude hinnanguga Pärnu jõele (kalastik,

põhjaloomastik ja -taimestik, füüsikalis-keemilised omadused, kumulatiivsed mõjud). • Peatükki 6 on täiendatud selgitustega kriteeriumide ja alternatiivide võrdluse kohta. • Peatükis 8.2 on täpsustatud PVT sisu ja ptk 8.1 on selgitatud, milliste ilmastikuolude

korral ei tohi süvendamis- ja kaadamistöid teha. • Peatükis 8.3 Seire ja järelevalve on esitatud ülevaade põhilistest seiresuundadest, seire

sagedusest ja kestusest. • Üldiselt võiks 7,2 m sügavuse korral sadamas vastu võtta ohutult ka kuni 6,8 m

süvisega laevu. Sadama esindajate sõnul lähiajal ei ole kavandatud sellise süvisega laevade vastuvõttu Pärnu sadamas.



• Laevatee rekonstrueerimise eesmärgiks on eelkõige praeguse laevaliikluse ohutumaks muutmine.

• Koppsüvendaja asemel pumpsüvendaja kasutamine on käesoleval momendil parim kättesaadav tehnika..

• Pumpsüvendaja plussiks on süvendamisel oluliselt väiksem müra tekkimine kui koppsüvendaja kasutamisel. See on eriti oluline jahisadama akvatooriumi, sadamaala ja muulide vahelt süvendamisel

• Ajalise piiranguna ei tohi teha süvendus- ja kaadamistöid ajavahemikul aprilli algusest kuni 15 juulini.

Lisas 17 olevas tabelis on konkreetsemalt näidatud, kus on aruandes kirjalikult saadetud ettepanekutega arvestatud.

1.4 Metoodika Kasutati Eestis üldkasutatavat KMH protsessi, mille sisulised etapid on järgmised:

• algatamine, ülesande püstitamine; • kavandatud tegevuse eesmärgi ja vajaduse määratlemine; • alternatiivide ja kriteeriumide määratlemine; • huvipoolte ja KMH valdkondade määratlemine; • materjali kogumine; • fooni kirjeldus; • eeldatavalt kaasnevate mõjude prognoosimine; • alternatiivide hindamine; • mõjude ja leevendusmeetmete analüüs; • alternatiivide võrdlemine.

Protseduuriliselt järgiti Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduses nõutud etappe: KMH algatamisest teatamine, KMH programmi koostamine ja avalikustamine, KMH aruande koostamine vastavalt heakskiidetud programmile ning aruande avalikustamine. KMH protsessis kuulusid arvestamisele:

• KMH kogemused; • kohtülevaatused; • välitöödel tehtud fotod; • kameraalne töö; • matemaatiline modelleerimine; • KMH ajal tehtud uuringud; • eksperthinnangud; • KMH protsessi käigus toimunud ja toimuvad ekspertide ühisarutelud; • avalikustamise käigus laekunud ettepanekud; • arendaja poolt esitatud projektmaterjalid; • varemtehtud tööd, publikatsioonid jm.

KMH aruande koostamisel kasutatakse KMH protsessis ja ka varasemaid kättesaadavaid Pärnu lahe merekeskkonda puudutavaid infomaterjale.



KMH protsessis tehti matemaatiline modelleerimine, et MIKE 21 programmiga välja selgitada hüdrodünaamiliste protsesside võimalikku kulgu Pärnu sadama laevatee süvendamise ja süvendatud materjali kaadamise läbiviimisel. Süvendamisel ja kaadamisel tekkiva heljumi levikut ja süvendamisest tingitud võimalikku rannaprotsesside kulgu Pärnu lahes ning vahetus rannaalas on oluliselt tarvis teada, et prognoosida mõjusid mereelustikule, linnustikule ja rannale sh supelrannale. KMH protsessi käigus tehtav Natura hindamine esitatakse KMH aruande ühes peatükis. Natura hindamisel kasutatakse Keskkonnaministeeriumi koduleheküljel esitatud Natura 2000 ala hindamine vastavalt EU loodusdirektiivi 92/43/EMÜ artikli 6 nõuetele juhendmaterjale arvestades ka teisi Keskkonnaministeeriumi poolt väljastatud Natura hindamist käsitlevaid juhismaterjale. Natura hindamine käsitleb kavandatud tegevuse ja selle alternatiivide mõju Natura 2000 võrgustiku ala terviklikkusele ja kaitse-eesmärkidele. KMH aruandes esitatakse kavandatud tegevuse alternatiivide ja 0-alternatiivi kirjeldused ning tehakse alternatiivide hindamine koos võrdleva analüüsiga. Parima lahendi leidmiseks võrreldakse ja hinnatakse alternatiive paaride meetodil ühtede kriteeriumide järgi. Sellega integreeritakse arvestatavad keskkonnamõjud. Kasutatavad kriteeriumid haaravad kõiki olulisi mõjuvaldkondi, arengutegevuse mõjutegureid ning projekti rakendamist mõjutavaid asjaolusid. KMH protsessi tulemused esitatakse käesoleva aruandena. Metoodilise alusena lähtuti Eesti ja rahvusvahelistest vastavatest kehtivatest õigusaktidest ja teistest adekvaatsetest dokumentidest. Metoodiline juhendmaterjal:

• Keskkonnamõju hindamine. Juhised menetluse läbiviimiseks tegevusloa tasandil. K. Peterson – Keskkonnaministeerium. Tallinn, 2007.

• Natura 2000 ala hindamine vastavalt EU loodusdirektiivi 92/43/EMÜ artikli 6 nõuetele. Keskkonnaministeeriumi kodulehel.

• Guidelines For The Assessment of Indirect And Cumulative Impacts And Impact Interactions. 1999.

Keskkonda on käsitletud elukeskkonnana kõige laiemas tähenduses – nii loodus- kui inimtekkelise keskkonnana, mis hõlmab ka sotsiaal- ja majandussfääri. KMH aruande koostamisel on lähtutud KMH järelevalvaja poolt heakskiidetud KMH programmist. Mõjude hindamine toimus konsensuslikul ekspertmeetodil analüüside, järelduste ja arutelude teel.

1.5 Lähtematerjalid Käesolevas töös on kasutatud järgmisi infoallikaid:

1. Pärnu maakonnaplaneeringu teemaplaneeringuga „Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused”, 2003.

2. Pärnu linna arengukava aastani 2025 3. Pärnu linna üldplaneering 2001-2025 4. Lääne-Eesti vesikonna Pärnu alamvesikonna veemajanduskava. Kinnitatud

keskkonnaministri 10.03.2005. a käskkirjaga nr 254 korrigeeritud 2008.



5. Pärnu rannaniidu looduskaitseala kaitsekorralduskava 2011-2020 Keskkonnaamet. 6. AS Reldor kaubakai, AS Pärnu Laevatehas kai ja AS Pärnu sadam laevatee

renoveerimisega kaasnevate süvendustööde Keskkonnaekspertiis. Töö nr 10/99 Eesti Mereinstituut. T. Saat, A. Järvik Tallinn 1999.

7. Kai nr 1 rekonstrueerimisprojekti materjalid. 8. Projekt „Tehniline abi laevateede süvendamiseks ja rekonstrueerimiseks Lääne-Eesti

saarestikus” Keskkonnamõju hindamise aruanne. (LEL). Ramboll AS, Tallinn 2009. 9. KMH programm (lisa 1). 10. Eesti pinnaveekogude ökoloogiline seisund 2004-2008. Lepingu nr 18-25/521

lõpparuanne, Keskkonnaministeerium, Tallinn 2008. 11. Vee erikasutusloa taotlusmaterjalid. 12. Pärnu sadama laevatee süvendamise projekti eelnõu materjalid. 13. Kalanduse rahvusliku andmekogumisprogrammi täitmine ja andmete analüüs

Töövõtulepingu 4-1.1/ 191, III vahearuanne. Põhitäitjad ja aruande koostajad: R. Eschbaum , A. Albert , H. Špilev , K. Jürgens , M. Vetemaa , Ü. Talvik , A. Verliin , T. Saat jt. Tartu Ülikool Eesti Mereinstituut, Tallinn 2011

14. Väinamere hoiuala mereosa kaitsekorralduskava aastateks 2009-2018. Koostaja: M. Kuris, Tallinn 2009.

15. Pärnu keskranna, Vana-Pärnu, Mai ja Raeküla ranna suplusvee profiil. Pärnu linn. Terviseameti Lääne talitus. Koostatud: märts 2011. a.

16. ÜF tehniline abi projekti „Vooluveekogude ökoloogilise kvaliteedi parandamine” Pärnu jõel paiknevatele Türi, Jändja, Kurgja ja Sindi paisudele kalapääsude rajamise keskkonnamõju hindamine KMH aruanne (leping nr 1068-4 P/08) AS Maves Tartu 2006.

17. Väärtuslikud avameremadalikud Eesti vetes. MTÜ Balti Keskkonnafoorum. Tallinn 2011 Autorid:Ivar Jüssi ELF, Andres Kalamees EOÜ, Merle Kuris BKF, Andrus Kuus EOÜ, Georg Martin TÜ EMI, Tiia Möller TÜ EMI, Margus Vetemaa TÜ EMI.

18. Merekaitsealad Läänemere idaosas (2005-2009). Projekt nr: LIFE05NAT/LV/000100. Balti Keskkonnafoorum –Läti (BEF-Läti) 2009. lühikokkuvõte.

KMH protsessis sai töögrupp asjakohast teavet Keskkonnaministeeriumist, Keskkonnaametist, Eesti Veeteede Ametist, Pärnu Sadam AS-ilt, meediast ja teistelt pädevatelt spetsialistidelt.

1.6 KMH protsesis tehtud uuringud KMH koostamise ajal viidi läbi järgmised uuringud:

1. Tehniline abi Pärnu sadama sissesõidukanali rekonstrueerimisel töö nr 1102. Corson OÜ. Tallinn 2011

2. Hüdrograafilised mõõdistustööd Pärnu sadamas 2010. Laevatee süvendustööde kavand. Töö nr M10066. OÜ Meremõõdukeskus. Tallinn 2011.

3. Pärnu laevatee süvendusprojekti materjalid Corson OÜ, töö nr 1102 , Tallinn 2011. 4. Veeala madalsageduslik sondeerimine Pärnu sadam 2011 Töö nr M 11001.

Meremõõdukeskus OÜ. Tallinn 2011. 5. Projektiala ülevaade. P. Vissak. 2012.



1.7 Õigusaktid Töös enim kasutatud asjassepuutuvad õigusaktid:

• Asjaõigusseadus. Vastu võetud 9.06.1993. a seadusega ( RT I 1993, 39, 590). Viimane redaktsioon jõustus 30.06.2011.

• Asjaõiguseseaduse rakendamise seadus. Vastu võetud 27.10.1993. a seadusega (RT I 1993, 72/73, 1021). Viimane redaktsioon jõustus 30.06.2011.

• Ehitusseadus. Vastu võetud 15.05.2002. a seadusega (RT I 2002, 47, 297). Viimane redaktsioon jõustus 20.03.2011.

• Jäätmeseadus. Vastu võetud 28.01.2004. a seadusega (RT I 2004, 9, 52). Viimane redaktsioon jõustus 18.03.2011.

• Keskkonnajärelevalve seadus. Vastu võetud 6.06.2001. a seadusega (RT I 2001, 56, 337). Viimane redaktsioon jõustus 01.01.2011.

• Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus. Vastu võetud 22.02.2005. a seadusega (RT I 2005, 15, 87). Viimane redaktsioon jõustus 01.01.2011.

• Keskkonnaseire seadus. Vastu võetud 20.01.1999. a seadusega (RT I 1999, 10, 154). Viimane redaktsioon jõustus 01.01.2011.

• Keskkonnavastutuse seadus1. Vastu võetud 14.11.2007. a seadusega (RT I 2007, 62, 396). Viimane redaktsioon jõustus 01.01.2011.

• Kohaliku omavalitsuse korralduse seadus Vastu võetud 02.06.1993. a seadusega (RT I 1993, 37, 558). Viimane redaktsioon jõustus 01.07.2011.

• Looduskaitseseadus. Vastu võetud 21.04.2004. (RT I 2004, 38, 258). Viimane redaktsioon jõustus 31.05.2011.

• Meresõiduohutuse seadus. Vastu võetud 12.12.2001. a seadusega (RT I 2002, 1, 1). Viimane redaktsioon jõustus 14.07.2011.

• Planeerimisseadus (RT I 2002, 99, 579). Viimane redaktsioon jõustus 01.06.2011. • Rahvatervise seadus. Vastu võetud 14.06.1995. a seadusega (RT I 1995, 57, 978).

Viimane redaktsioon jõustus 20.03.2011. • Säästva arengu seadus. Vastu võetud 22.02.1995. a seadusega (RT I 1995, 31, 384).

Viimane redaktsioon jõustus 27.02.2009. • Sadamaseadus1 Vastu võetud 15.06.2009 (RTI, 30.06.2009, 37, 251 ) 10.07.2009.

Viimane redaktsioon jõustus 14.07.2011. • Veeseadus. Vastu võetud 11.05.1994. a seadusega (RT I 1994, 40, 655). Viimane

redaktsioon jõustus 21.08.2011 • Välisõhu kaitse seadus. Vastu võetud 5.05.2004. a seadusega (RT I, 19.05.2004, 43,

298). Viimane redaktsioon jõustus 15.07.2011. • Sotsiaalministri 04.03.2002 määrus nr 42 Müra normtasemed elu- ja puhkealal,

elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid (RTL 2002, 38, 511).



2. EELDATAVALT MÕJUTATAVA KESKKONNA KIRJELDUS JA PIIRKONNA KESKKONNASEISUND 2.1 Looduslikud tingimused

2.1.1 Projekti asukoht ja võimalikud mõjualad

2.1.1.1 Maastik Pärnu laht jääb Lääne-Eesti maastikuvaldkonna Liivi lahe rannikumadaliku maastikurajooni. See maastikurajoon paikneb kitsa ribana piki Liivi lahe idarannikut Iklast kuni Lao poolsaare otsani. Pärnu lahe rannikul asuv Pärnu linn, Liu ja Marksa, Kabriste, Saulepa, Valgeranna, Reiu ja Tahkuranna küla on eelnimetatud maastikurajooni jääval Pärnu madalikul. Pärnu lahes rekonstrueerimise käigus süvendada kavandatav laevatee kulgeb Pärnu lahepära keskelt muulide vahelt suunaga kirdest edelasse.

Joonis 2.1. Asukoha skeem. Allikas: Maa-ameti X-GIS Geoportaal. Joonisel 2.1 oleva laevatee piirkonna geograafilised koordinaadid on 58°22’24,8’’N 24°28’13,3’’E. Piirkonnale on iseloomulik mereliivatasandike ja luiteahelikega rannikumaastik, kuid kohati esineb ka moreentasandikke. Siin asuvad ka Eesti kõrgeimad luited – kunagise mereranniku märgid, millest tänapäeval võib veepiirini olla juba mõni kilomeeter. Moreeni esinemisalal on merelained sellest peenema ainese välja uhtunud. Järele on jäänud rändkivid ja kruus. Sellepärast ongi paljud rannad väga kivised. Jõgede suudmete ümbruses esineb sobivat liivast supelranda. Tavaliselt on liivarandadega seotud ka luidete esinemine. Varjatud lahesoppides esineb madalat mudaranda ja roostikke. Pärnust lõuna poole kulgev Liivi lahe rannikumadalik läheb edasi Lätis Riiani välja. Seegi märgistab kunagist vee ja maa piiriala, mis on kogu aeg maa kasuks kasvanud. Liivi lahe



rannikumadaliku iseloomulikemateks loodusvormideks on männised liivaluited ja nende taha jäävad madalamad soostunud alad. Rannajoonega paralleelsed rannavallid ja luitestikud takistavad pinnavee äravoolu, mille tõttu ongi luiteahelike tagused alad soostunud. Nii on moodustunud Tolkuse raba Rannametsa luidete taha. Ka jõed voolavad enne merre suubumist paralleelselt rannajoonega luiteahelike taga. Asustus on koondunud rannajoone ja luiteaheliku vahelisele 1-2 km laiusele alale. http://www.elvag.edu.ee/failid/EGCD/opik/juku/maastik/maastikud.html

2.1.1.2 Pärnu jõgi Pärnu alamvesikond hõlmab kokku 11 595 km2 suuruse vee- ja maa-ala (maismaad 8841 km2, mereala 2717 km2), millest Pärnu jõe valgala moodustab 6920 km2 ja Audru jõgikond 422 km2. Ülejäänud 13% alamvesikonnast moodustavad peamiselt väikesed rannikujõed, millest suurim on Paadrema jõgikond (270 km2) ja Salatsi jõgikonda suubuvad väikesed jõed ja ojad. Viimaste valgala kokku on 253 km2. Lisaks kuuluvad alamvesikonna koosseisu ka rannikuveed, millest Pärnu laht moodustab 411 km2 ja ülejäänud rannikuveed 2306 km2. Pärnu jõgi saab alguse Roosna-Alliku Allikujärvest ja suubub Pärnu lahe keskossa. Suurimad Pärnu linna piiresse ja selle lähedusse jäävad lisajõed on üle 70 km pikkused Sauga ja Reiu jõgi. Pärnu jõgi ja tema lisajõed on valdavalt rabatoitelised. Pärnu jõe pikkus on 160,6 km. Pärnu jõe alamjooksul on jõe aasta keskmine vooluhulk 50-65 m3/s, maksimaalne vooluhulk 800-1000 m3/s ja minimaalne vooluhulk 2,5-3,5 m3/s (A. Loopmanni 1979).

2.1.1.3 Pärnu laht Pärnu laht asub Liivi lahe kirdeosas. Tegu on üsna madala ning poolsuletud lahega, mille keskmine sügavus on alla 10 m, pindala ligikaudu 411 km2 ning maht ligikaudu 2 km3. Lahe suurim sügavus on 11 m. Lahe rannikut ümbritseb Audru vald, Pärnu linn ja Tahkuranna vald. Pärnu lahe põhjale on iseloomulik peenliiv ning üksnes paiguti esinevad kivised alad kuni 1,5 m sügavuseni. Lainetuse ja hoove mõju tõttu pehmetel põhjasetetele on vees alati palju põhjasetete osakesi. Lisaks toob setteid lahe ka Pärnu jõgi (Trei, 1991). See piirkond on rannikumere seire operatiivseire ala. Veekvaliteedi mõõtmisis on selles merepiirkonnas läbi viidud juba viimase 30 aasta jooksul. Peamisteks hüdroloogilisteks teguriteks on lahte suubuv Pärnu jõgi, mille aastane vooluhulk on ligikaudu 2 km3 ning veevahetus Liivi lahega. Lisaks suubuvad Pärnu lahte veel Audru jõgi, Lindi oja, Tuuraste oja ja Põldeotsa peakraav. Ligi 80% vee juurdevoolust langeb Pärnu jõele. Selle tulemusena on Pärnu lahe soolsus väike, vaid 3-5‰ võrreldes Liivi lahe 4,5-6‰ soolsusega. Kevadise suurvee ajal langeb soolsus Pärnu lahe sopis alla 1‰. Pärnu lahes mõõdeti 2007. a jooksul maksimaalne veetemperatuur augusti keskpaigas (+23,6°C) ja minimaalne jaanuari lõpus (+0,3°C). Maksimaalne soolsus mõõdeti septembri alguses (5,59 ‰) ja minimaalne jaanuari lõpus (3,32 ‰). Väärtused on iseloomulikud pikaajalisele keskmisele. (Kõuts jt, 2008)



2.1.1.4 Liivi laht Pärnu alamvesikonna veed voolavad kõik Liivi (Riia) lahte, mis on väga noor ja alles viimased 7500 aastat mereline veekogu. Liivi laht erineb oma hüdroloogiliste tingimuste poolest tunduvalt Saaremaast läände jäävast merest ja Soome lahe lääneosast. Liivi lahes on nõrgem lainetus, suuremad veetemperatuuri ja –taseme kõikumised, väiksem vee soolsus ja läbipaistvus ning paksem ja püsivam jääkate kui avameres. Avamerest eraldab Liivi lahte Lääne-Eesti saarestik. Ühendus avamerega toimub Kura kurgu (Irbe väin) kaudu, ühendus Väinamerega Suure ja Väikese väina kaudu. Liivi lahele on looduslik piir Oviši - Sõrve künnis. Lahe põhjarannik on liigestatud ja madal, rannikumeres kulgeb 5 m sügavusjoon rannast keskmiselt 10-15 km kaugusel. Lätis on rannajoon üldiselt sirge, kohati on rannajärsakut ja luiteid, 5 meetri sügavusjoon kulgeb rannast 2…3 km kaugusel. Lahe keskel suureneb sügavus põhjast lõunasse, suurim sügavus, 67 meetrit, on Mērsragsi haudmikus Kurzeme ranniku lähedal. Eesti vetes ulatub suurim sügavus Liivi lahes 53 meetrini Ruhnu lähedal. Rannikumeri on madal, kivide, karide ja madalate rohke, keskmise sügavusega 9 m. Liivi lahe pindala on 16 395 km² ja maht on 424 km3, keskmine sügavus 22 m. Liivi laht saab vett jõgedest 36,2 km3 aastas, millest peamise annavad Daugava (Läti) ja Lielupe (Läti) ja sademeist 11,2 km3 aastas. Aurumise läbi kaotab Liivi laht 9,5 km3 vett aastas (Savchuk, Swaney, 2000). Soolsus 3,5-6,5 ‰ on väiksem kui Läänemere avaosas. www.envir.ee/vesikonnad Liivi laht on suletud piirkond, Läänemere keskosaga ühenduses läbi kitsa Irbe väina ning Väinamerega läbi Suure väina. 57 % veevahetusest toimub läbi Irbe väina, 32 % läbi suure väina ning 11 % lisandub jõgede sissevoolust (Astok et al 1999). Liivi lahe keskmine sügavus on 30 m, ligikaudu 20 % lahest on madalam kui 10 m (Stigebrant & Wulff, 1987). Lahes puudub püsiv stratifikatsioon. Liivi lahe toitaineterežiim erineb tugevalt teistest Läänemere osadest, kogu lämmastiku ning fosfori väärtused on võrreldes Läänemere avaosaga kahekordsed. Liivi lahe veekogumi piirkonnas on soolsus 7.5-7.7 psu. Veekogumile on iseloomulikud kõvad, kivised põhjad. Väikestes ja madalates lahtedes esinevad liivased ja mudased põhjad. Rannajoon on lauge, 10 m sügavusjoon võib asuda mitme km kaugusel rannajoonest. Piirkonnas asub põhjataimestiku seireala (Kõiguste laht) kust on olemas andmed alates 1995 aastast. Veekvaliteedi parameetreid on mõõdetud sellest piirkonnast varasemalt sesoonse seire käigus (sagedusega 1-2 korda aastas) ning viimase kahe aasta jooksul tihedamalt. 100 km kaugusel Pärnu laevatee süvendatavast alast edelas asuv avameremadalik Gretagrunt (2010. aastal loodi 14 650,4 ha Gretagrundi hoiuala) on ainuke projekti ESTMAR (2007–2011) käigus analüüsitud ala Liivi lahes. Projekti eesmärgiks oli kaasa aidata Natura 2000 rakendamisele Eesti merealadel.



2.1.2 Kliima

2.1.2.1 Sademed, tuuled ja lained Aasta keskmine sademete hulk Pärnu alamvesikonnas on 700 – 750 mm, millest suurem osa langeb aprillist oktoobrini. Kevadsuvine periood on jaheda mere tõttu sademetevaesem, suve teises pooles sademete hulgad suurenevad. Suplushooaja kuude võrdlemisel on väikseima sademate hulgaga kuu mai ja suurima sademete hulgaga enamasti august. 2004-2010. a Pärnu mõõtejaama andmete alusel oli väikseim sademete hulk 2006. a - 573,9 mm/a ja suurim 2010. a – 908,4 mm/a. Pärnu lahes ja Liivi lahes tervikuna on valdavad edelatuuled (Kõuts, 1998). Keskmine tuule kiirus ulatub kuni 6 m/s. Tormide korral (tuule kiirus üle 15 m/s) on SW tuulte sagedus 54–60%. Suurimad tuule kiirused ulatuvad kuni 30 m/s. Suvel on tuuled üldiselt nõrgad. Talvel on Liivi lahes rohkem lõunakaarte tuuli. Kevadel on tihti põhjatuuli, suvel valdavad lääne- ja loodetuuled ning sügisel jälle lõuna- ja edelatuuled. Tugevad lääne- ja lõunakaare tuuled põhjustavad rannikumeres veetaseme tõusu, idatuuled seevastu põhjustavad veetaseme alanemist. Valdav tuulte suund SSW, SW, eriti tormide korral, soodustab lainetuse kasvu ja veetaseme tõusu Pärnu lahes (Kask, 2006). Valdavate tuulte suunas on laine teekonna pikkus ca 130 km (Kõuts, 1998). Pärnu lahe madalas rannikuvees lained murduvad ning laine kõrgus võrreldes lahe avaosaga kahaneb. Seejuures lainete suund muutub selliselt, et vahetult ranna lähedal on laineharjad paralleelsed rannajoonega. Oluline laine kõrgus on lahe keskel 2,5 m ning lahe põhjaosas, rannale lähemal 1,0–1,4 m. Nõrgemate tuulte (2–5 m/s) korral laine kõrgus ranna lähedal ei ületa 0,5 m ning ei sõltu oluliselt tuule suunast. Tuulte kiirusel 6–12 m/s on rannas laine kõrguseks kuni 1 m. Pärnu lahes on sügavused võrreldavad lainepikkusega või on sellest väiksemad. Valdavas osas Pärnu lahest ulatub lainetuse mõju kuni merepõhjani (Kask 2006).

2.1.2.2 Jääolud Talviti, detsembri keskpaigast kuni aprilli alguseni, katab lahte jää, mille paksus võib ulatuda 70 – 80 cm-ni. Jää dünaamikat mõjutab peamiselt tuul, aga samas ka veetaseme kõikumised ja jõgede sissevool merre. Paljude aastate keskmisena saavutab jää ulatus maksimumi 7.-10. märtsil. Jääolud on otseselt sõltuvad veetemperatuurist. Läänemeres on vee külmumuspunkt - 0,4ºC. Jõgede suudmes ja rannaaladel on see mõnevõrra kõrgem mageda vee pideva juurdevoolu tõttu. Soodsatel tingimustel moodustub kiiresti laienev rannajää. Väga kiiret jääteket soodustab vette sadanud lumi. Karmidel talvedel tugeva pakasega tekkib jääkate, mis võib täielikult sulgeda Liivi lahe. Keskmine jääpäevade arv Pärnu lahel on 137 (Eesti šelfi geoloogia, 1993). Tormi ja lainetuse mõjul võib moodustuda väikeseid, kuni 15 m kõrguseid jäämägesid (Pärnu VMK 2008). Pärnu jõe suudmes toimub paljuaastase keskmisena jääkatte moodustumine 5. detsembril (Kõuts, 1998). Pärnu lahes toimub jää sulamine keskmiselt 15. aprillil. Keskmine jääkatte kestus ulatub Pärnu lahes 140 päevani. Jääkattega perioodil on tegemist püsijääga ning lahe vesi ei allu otsesele tuule mõjule.



Jää maksimaalne paksus ulatub 0,8 meetrini, keskmiselt on see aga 0,4-0,5 m.

2.1.2.3 Hoovused Põhiline osa Liivi lahe vee sissevoolust Pärnu lahte toimub idaranniku lähedal ning väljavool lahe keskel (Kask, Elken, 1999). Lahe lääne- ja loodeosas tekivad suletud tsirkulatsioonid ning ainete edasikanne ei ole nii intensiivne kui lahe kesk- ja idaosas. Pärnu lahe siseosa veevahetust piirab Liu ja Tahkuranna ninade vaheline kitsendus, mis on 12 km lai. Vee sügavus ulatub siin kuni 7 meetrini (Kask 2006).

2.1.2.4 Veetasemed Veetaseme kõikumine on Pärnu lahes enamasti +0,30 m keskmisest veetasemest (Kõuts, 1998). Väga tugevad edelatuuled võivad põhjustada veetaseme tõusu kuni +2,53 m võrra, samas väga tugevad kirdetuuled toovad kaasa veetaseme madaldumise kuni -1,20 m-ni (Kullas, jt., 2001). 18. oktoobril 1967. aastal tugeva edelatormiga tõusis lahe päras merevesi +2,53 m üle paljuaastase keskmise (Kullas, jt., 2001). Seega on veetaseme maksimaalne kõikumise amplituud suur. Pärnu lahes registreeriti 9. jaanuaril 2005. aastal kell 6:50 kõrgeim veetase +272 cm Balti Normaalkõrguste Süsteemis, mille aluseks on pikaajaline keskmine veeseis Kroonilinna peeli järgi (Elken, Kõuts, 2005). Suhteline veetaseme tõus 2005 aasta 8 kuni 9 jaanuari tormiga oli keskmise suhtes Pärnus ligikaudu 200 cm. Püsivad tormituuled edelast kutsuvad esile kõrgeid meretasemeid terves Pärnu lahes, +100 cm ja üle selle keskmise suhtes. Tuul surub vett jõe suudmesse, mis põhjustab üleujutusi, Pärnus on kriitiliseks veeseisuks +160cm, maksimaalne veetase registreeriti 2005.a 9.jaanuaril +275cm. Sellised kõrgveed ei ole pikaajalised, mõnest tunnist kuni paari ööpäevani. Vee liikumine tugevate edelatuulte korral jaguneb Pärnu lahes tsüklonaalseks ja antitsüklonaalseks tsirkulatsioonipesaks, kus piki rannikut kulgevad hoovused Pärnu lahte ja lahe keskosas tasakaaluhoovus (vastu tuule suunda). Püsivalt aga sellised pikki rannikut kulgevad hoovused puuduvad. Kuna Pärnu laht on madal, siis toimub segunemine kogu veekihis (Kõuts jt, 2008). Pärnu lahe merepõhjale on iseloomulik peenliiv ning paiguti esineb kuni 1.5m sügavuseni kiviseid alasid. Lainetuse ja hoovuste mõju tõttu on vees alati palju põhjasetete osakesi, neid tuleb kogu aeg juurde ka jõgede veega, eelkõige Pärnu jõega (Kõuts jt, 2008). Tabelis 2.1 toodud EMHI andmetel oli Pärnus suurim veetaseme kõrgus 275 cm 09.01.2005 kell 04.00. Perioodil 1990 - 2007 aastani oli 6 korda veetase üle 250 cm (kõik 09.01.2005). Tabel 2.1. Pärnus 09.01.2005. a EMHI mõõdetud veetasemed

9.01.2005 VEETASE GMT Veetase (cm) BC 03:00 758 04:00 775 05:00 766 06:00 762 07:00 754 10:00 751



Veetaset jälgitakse 20. kai SE otsa juures asuva peeli 58023,21´N 24029,52´E abil, mille pealispinna kõrgus BNK nullnivoo suhtes on 1,24 m, veetase kõigub enamasti -0,4 kuni 0,7 m. Nulltasemest madalam on veetase E kaarte ja kõrgem S ja SW tuultega. (Eesti lootsiraamat 2003).

Joonis 2.2. Aastate 1920 kuni 2005 minimaalsed, keskmised ja maksimaalsed veetasemed (EMHI andmetel). Tabel 2.2. EMHI andmed veetasemete korduvuse kohta Pärnus 1990 – 2007

Tabel 2.2 on koostatud EMHI-st saadud andmetel (veetasemete korduvusi on mõõdetud ühe tunniste intervallidega).



Merevee taset Pärnu sadamas saab jälgida ka Tallinna Tehnikaülikooli Meresüsteemide Instituudi veebilehelt. Kõige madalamaks tasemeks on Pärnus mõõdetud 125 sentimeetrit alla keskmise 1976. aasta oktoobris. Viimasel aastakümnel on kõrgemate veeseisude osakaal Pärnu lahes suurenenud (joonis 2.2). 26.-27. oktoobril 2006. aastal Pärnu sadama veemõõdu jaama andmetel registreeriti Pärnu lahe siseosas veetaseme tõusuks 135 cm, millele lisandus veel tormilainetus Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituudi (EMHI) andmetel oli Pärnus 28.01.2010 15.30 seisuga langenud merevee tase 97 sentimeetrit keskmisest allapoole. EMHI andmetel põhjustas Läänemerel veetaseme erakordset langust Läänemere lõunaossa saabunud tsükloniga kaasnev tugev kagutuul. „Pikka aega puhunud idakaarte tuuled, väga kõrge õhurõhk ja käre pakane, mis jõgede voolu on vähendanud, on merevee Läänemere idarannikult taanduma sundinud,“ teatas 27.01.2010 veetaseme langust prognoosinud EMHI. http://www.parnupostimees.ee/217747/parnus-langes-meretase-ligi-meeter-keskmisest-allapoole/ Eeltoodud Pärnu lahe 28.01.2010 veetaseme langust kommenteeris sadamakapten Riho Prints 29.01.1010 „Pärnu Postimees” reporterile T. Kannile. „ Laevaliiklust see ei häiri, kuna kai ääres on vett 6,5 meetrit ja Pärnu sadamat külastavate kaubalaevade süvis jääb 5,2 - 5,8 meetri vahele. Külmade talvede puhul on tavaline, et veetase jääb 30-60 sentimeetrit alla nulli. Sellest madalam veetase on ajutine ja möödub kiiresti. Veetaset mõjutab ida ja kagu sektorist puhuv tuul, mis praegu on avamerel väga tugev, 20 meetrit sekundis. Kui tuul pöördub või vaibub, tõuseb vesi kiiresti tagasi. Pärnu lahes tõuseb vesi väga kiiresti, niipea kui tingimused seda lubavad, aga langeb seevastu aeglaselt, kõikudes mõnekümne sentimeetri piires”. http://www.parnupostimees.ee/218062/vee-madalseis-parnu-sadamat-ei-hairinud/

2.1.3 Pärnu lahe geoloogiline ülevaade Peatüki koostamisel on kasutatud EMI tööst nr 10/99 J. Kase ja teisi tekstis viidatud materjale. Joonis 2.3. Põhjasetete levik Pärnu lahes. (Lutt, 1987).



Pärnu lahe ümbruses on aluspõhjakivimid esindatud siluri dolomiitide ja devoni liivakividega, mis aga kusagil ei paljandu. Aluspõhi on kaetud tavaliselt viimase jäätumise moreeniga, millel lasub viirsavi. Kohati on nendel Litoriina- ja Limneamere liivakas-aleuriitsed setted. Pärnu lahe põhi on kaetud väikses paksuses holotseeni (viimased 10 000 aastat) aegsete setetega (joonis 2.3), millest valdavaks on liiv (0,063-2,0 mm) ja aleuriit (



tähistav luiteahelik on 15 km pikk ja luidete maksimaalsed kõrgused ei ületa 10 m. Litoriinamere rannikuluited aga kulgevad 40 km ulatuses paralleelselt nüüdisrannaga (Kask, 2006). Tõenäoliselt oli Pärnu lahe siseosa rand varem kõrgem ja suurema kallakusega. Pärnu lahe siseosa iseloomustab setete liikumine rannanõlval lõunast põhja suunas ja idast lääne poole. Seega rand laieneb ning veepiir nihkub aegamööda mere suunas. Kuna ranna kalle on väga väike, siis kuiva ja lahtist liiva, mis alluks eoolilistele protsessidele, leidub rannas suhteliselt vähe. Luited, mis asuvad ranna ülemises osas ja milleni ulatub kõrgvee ja tormilainetusega veepiir, on heaks kaitseks merevee edasitungimisele maa suunas (Kask 2006). Suured rannapurustused leidsid aset 1999. aasta detsembrikuu alguses, kui Pärnu lahe siseosas tõusis vesi üle 1,7 m keskmisest tasemest kõrgemale. Veetõusuga kaasnes ka lainetus kõrgusega üle 3 m. Selle kahe protsessi koosmõjul taganes rannaastang Valgerannas keskmiselt 1-2 m, mõnes kohas kuni 5 m (Kask 2000). Samal ajal taganes Uulus rannaastang 2-3 m. Võib oletada, et nimetatud astangute purustusel tekkinud liiv ja aleuriit on liikunud Pärnu lahe siseosa suunas (Kask 2000).

2.1.5 Pärnu jõe elustik

2.1.5.1 Pärnu jõe taimestik Koostamisel on kasutatud P. Vissaku projektiala ülevaate materjale (lisa 15). Pärnu jõgi voolab alamjooksul Devoni liivakivi ja Siluri paasaluspõhja piiri lähedal, enamasti savi-, moreeni- ja liivakuhjatistes, mis on jätnud oma jälje alamjooksu ja suudmeala taimestiku ja loomastiku spetsiifikale. Pärnu jõe taimestik on Eesti mastaaabis üks liigirikkamaid. Alamjooksul kaldaäärsetes osades domineerib peamiselt järvkaisel (Schoenoplectus lacustris), luigelill (Butomus umbellatus). Paiguti esineb kalmus (Acous calamus), hein-penikeel (Potamogeton gramineus X P. lucens). Sammaldest esineb vesisammal (Fontinalis antipyretica). Vähesel määral on mitmeid teisi makrofüüte ja veesiseseid taimi. Suudmealal on kaldaäärne taimestik vähenenud. Esineb vetikaid, peamiselt karevetikat (Cladophora glomerata) ja nuivetikat (Vaucheria sp.).

2.1.5.2 Pärnu jõe suudmeala loomastik Koostamisel on kasutatud P. Vissaku projektiala ülevaate materjale (lisa 15). Pärnu jõgi on kuni Reiu jõeni oligosaproobne, allpool a-mesosaproobne või isegi polüsaproobne. Pärnu linna piires Papiniidu silla piirkonnas domineerivad ripaalis savikad setted, mediaalis liiv, vesi rohekashall, 6 m sügav, paiguti kallaste läheduses haisev. Limuseid ainult 3% selgrootute elustikust, peamiselt esineb Dreissena polymorpha - rändkarp.



Pärnu linna piires linavabriku kandis jõe sügavus 4,4 m, põhjasettes muda, ripaali pool savikam, limuseid minimaalselt, peamiselt väheharjasussid, vähem surusääsklaste ja ühepäevikuliste vastseid, kakandilisi jt. Enne suudmeala, vallikraavi juures, on põhjasetteks muda, ripaali pool savikas, paremkaldal lisandub liiva. Vasak kallas järsk, parem kallas lauge. Põhjaelustikus domineerivad väheharjasussid, teisi loomi alla 1%. Muulide vahel, 200 m mere poole sügavus 7 m, mediaali põhjasetteks savikas muda, ripaalis liivasem. Põhjaelustikus peamiselt väheharjasussid (93%), teiste taksonite esindajaid kõiki eraldi alla 1%.

2.1.5.3 Pärnu jõe kalastik Peatüki koostamisel on kasutatud ÜF tehniline abi projekti „Vooluveekogude ökoloogilise kvaliteedi parandamine” Pärnu jõel paiknevate Türi, Jändja, Kurgja ja Sindi paisudele kalapääsude rajamise keskkonnamõju hindamine KMH aruanne (leping nr 1068-4 P/08) AS Maves Tartu 2006 materjale. Koos oma eriilmeliste jõelõikude ja paljude lisajõgedega pakub Pärnu jõgi kalastikule ja kogu vee-elustikule väga suurt elupaikade mitmekesisust. Merre suubuva jõena on ta sigimispaigaks ka paljudele meres elunevatele siirde- ning poolsiirdekaladele, rikastades sel moel oluliselt ka rannikumere (eelkõige Pärnu ja Liivi lahe) kalastikku. Kalastiku liigirikkuselt on Pärnu jõgi Eestis Narva jõe järel 2-3 kohal (koos Emajõega). Pole kahtlust, et ka kalavarude seisukohalt kuulub Pärnu jõgi kolme meie kõige olulisema jõe (jõestiku) hulka. Jõe kalavarudele on oluliseks probleemiks jõel olevad paisud, kõige suuremad negatiivsed mõjud on seejuures Sindi paisul, mis asub 14 km kaugusel jõe suudmes Erinevate kirjanduslike allikate ning jõel tehtud katsepüükide alusel on teada 33 kalaliigi (lõhe, meriforell, jõeforell, vikerforell, merisiig, meritint, haug, angerjas, särg, teib, turb, säinas, lepamaim, roosärg, linask, rünt, viidikas, tippviidikas, latikas, nurg, vimb, koger, hõbekoger, karpkala, hink, trulling, luts, ogalik, luukarits, madunõel, koha, ahven, kiisk, võldas) ja 3 sõõrsuuliigi (merisutt, jõesilm, ojasilm) esinemine. Lisaks eelpoolnimetatud liikidele on tõenäoline veel mudamaimu esinemine jões ning lesta esinemine jõe alamjooksul. Seega võib Pärnu jões arvestada kokku kuni 38 kala- ja sõõrsuuliigi esinemisega. Eelnimetatud liikidest viit võib Pärnu jões pidada kas juhukülalisteks (merisutt, madunõel, lest) või liikideks kelle esinemine sõltub peamiselt nende sisselaskmisest jõkke (vikerforell, karpkala). 33 kala- ning sõõrsuuliiki esinevad aga Pärnu jões kas püsivalt, või on Pärnu jõgi neile oluliseks kudepaigaks (siirde- ja poolsiirdekalad). Looduskaitseliselt ja majanduslikult tähtsate kalaliikide esinemine ja süstemaatiline kirjeldus koos kasvualade kirjeldusega on toodud eelprojektist (leping nr 1068-4 P/08):

• Ahven - Pärnu jões tavaline ja laialt levinud liik, esineb Kükitalt allavoolu kuni jõe suudmeni, puudub ainult jõe kõrgemal ülemjooksul. Tavaline ja laialt levinud ka enamikus lisajõgedes.

• Angerjas - katadroomne siirdekala, kes looduslikult tõuseb vähearvukalt merest meie jõgedesse. Pärnu jõel on Sindi pais angerjale ületamatuks rändetakistuseks, seetõttu puudub ta kogu Pärnu jõestikus ülalpool Sindi paisu (ca 2600 km). Kuna angerjat



asustatakse aeg-ajalt järvedesse ning et tegemist on väga hea rändevõimega liigiga, siis võib üksikuid angerjaid jõuda ka Pärnu jõkke ja selle lisajõgedesse ülalpool Sindi paisu.

• Haug - esineb praktiliselt kogu Pärnu jõe ulatuses ning peaaegu kõigis lisajõgedes. Kevadel tõusevad rannikumerest jõgedesse kudema siirde-eluviisiga asurkonnad.

• Hink - esineb kogu jõe kesk- ja alamjooksul, Jändja paisust allavoolu kuni jõe suudmeni. Levinud ka Pärnu jõe suuremates lisajõgedes.

• Jõeforell - forelli püsivalt jõgedes elav vorm, kes teeb küll ulatuslikke rändeid, kuid ei lähe merre. Pärnu jões esineb Vodja jõe suudmest allavoolu kuni Türini (ca 20 km), sealt allavoolu kuni jõe suudmeni ainult kärestikel ning kiirevoolulistes jõelõikudes. Esineb ka mitmetes Pärnu jõe lisajõgedes.

• Jõesilm - siirdekala, kelle koelmud asuvad jõgedes kärestikel ja kiirevoolulistel kivise-kruusase põhjaga lõikudel. Pärnu jões tõkestab rändetee Sindi pais. Praegu koeb ainult Sindi paisu alusel kärestikul, rändetakistuste puudumisel võiks tõusta koelmutele kuni Pärnu jõe ülemjooksuni, samuti enamikku Pärnu jõe lisajõgedesse (kuni 2600 km pikkune vetevõrk ülalpool Sindi paisu). Ligikaudu 90% võimalikest koelmualadest nii Pärnu jões kui ka jõestikus tervikuna on praegu jõesilmule kättesaamatud.

• Karpkala - esinemine sõltub peamiselt asustamistest, aegajalt on karpkala asustatud rannikumerre Väinamere piirkonnas. Juhuslikult võib sigida ka meil. Pärnu jões on karpkala esinemine tõenäoline eelkõige alamjooksul, allpool Sindi paisu. Arvukus enamasti madal, suurem vaid jõe alamjooksul allpool Sindi paisu. Esineb ka suuremates Pärnu jõe lisajõgedes.

• Koger ja hõbekoger - esinevad Pärnu jões vähearvukalt, peamiselt jõe alamjooksul, hõbekogre arvukus on viimastel aastatel tõusnud. Mujal satuvad jõkke enamasti juhuslikult jõega ühenduses olevatest tiikidest ja järvedest ning asustavad jõel olevaid paisjärvi.

• Koha - siseneb jõkke enamasti kevadel sigimisperioodi eel. Pärnu jõkke tõuseb kuni Sindi paisuni. Rändetee avamisel tõuseks tõenäoliselt kuni Pärnu jõe keskjooksuni, siseneks ka Navesti, Halliste ja võimalik, et ka Raudna jõkke.

• Latikas - esineb peamiselt jõe alamjooksul, allpool Navesti jõe suuet. Nagu paljude karplaste, nii ka latika puhul on lisaks jões elunevale vormile ka meres elunev poolsiirde eluviisiga vorm, kelle ränne on praegu tõkestatud Sindi paisuga. Rändetee avamisel latika arvukus tõenäoliselt tõuseks nii Pärnu jões, kui ka suuremates Pärnu jõe lisajõgedes (Navesti, Halliste, Raudna).

• Lepamaim - Pärnu jões tavaline ja laialt levinud liik, puudub ainult jõe kõrgemal ülemjooksul, Purdist ülesvoolu.

• Linask - esineb peamiselt jõe alamjooksul, enamasti vähearvukas. Võimalik, et Sindi paisu likvideerimise korral levik laieneks ja arvukus tõuseks.

• Luts - esineb ulatuslikul alal Purdist allavoolu kuni jõe suudmeni, samuti levinud enamikus suuremates ja keskmise suurusega lisajõgedes. Arvukus kohati väga madal. Lisaks jões elunevale vormile on ka poolsiirdelise eluviisiga rannikumeres elunev vorm, kes Pärnu jões tõuseb kuni Sindi paisuni.

• Luukarits - esineb Pärnu jões kogu ulatuses, samuti peaaegu kõigis Pärnu jõe lisajõgedes.

• Lõhe - siirdekala, kelle koelmuteks on eelkõige jõgede suuremad kärestikud. Praegu saab lõhe sigida Pärnu jões (ja jõestikus) ainult Sindi paisu alusel kärestikul. Aastast taastootmist on hinnatud 1000-3000 (potentsiaalselt kuni 4000) laskujale (Baltic Salmon Rivers, 1999), M. Kanguri ja B. Wahlbergi (2001) andmetel 1600-1700 laskujale, rändetee täielikul avamisel aga on Pärnu jõe lõheasurkonna potentsiaalseks



taastootmisvõimeks hinnatud 45 000-50 000 laskujat aastas. Looduslikest kude- ja noorjärkude kasvualadest on praegu lõhele ca 90% kättesaamatud.

• Madunõel - tabatud juhuslikult jõe alamjooksult, püsielupaigaks jõed liigile pole. • Meriforell - forelli siirdevorm, kes erinevalt lõhest tõuseb kudema ka väiksematesse

lisajõgedesse ning kellele kude- ja noorjärkude kasvualadeks võivad olla ka väiksemad kärestikud ja kiirevoolulised kivise-kruusase põhjaga lõigud. Praegu sigib Pärnu jões vähearvukalt ainult Sindi paisu all, rändetakistuste puudumisel võiks tõusta aga kuni jõe ülemjooksu kärestikeni, ka lisajõgedesse. Enam kui 90% potentsiaalsetest kudealadest Pärnu jões (ja jõestikus) on meriforellile praegu kättesaamatud. Harrastuskalastajate andmeil on mõnedel aastatel üksikuid meriforelle saadud ka Sindi paisust ülesvoolu.

• Merisiig - siirdevormi peetakse ka eraldi liigiks, kelle peamiseks kudejõeks Eestis on Pärnu jõgi. Praegu on siirdesiia ainsaks koelmuks Sindi paisu alune kärestik. Kuni 90% looduslikest koelmualadest asub ülalpool Sindi paisu ja on praegu kättesaamatud.

• Merisutt - juhukülaline, keda aegajalt tabatakse Pärnu jõe alamjooksult. Saab rännata praegu kuni Sindi paisuni.

• Meritint - tõuseb merest kudema Pärnu jõe alamjooksule, põhilised koelmud jäävad Sindi paisust allavoolu.

• Nurg - esineb Pärnu jõe alamjooksul, peamiselt allpool Navesti jõe suuet, samuti Navesti ja Halliste jões.

• Ogalik - Eesti jõgedes esineb püsivalt vaid alamjooksudel, enamasti suudme-eelses osas. Kaugemale ülesvoolu rändab enamasti kevadisel kudemisperioodil. Pärnu jões esineb alamjooksul kuni Sindi paisuni.

• Ojasilm - esineb tõenäoliselt enamikus jõelõikudes, välja arvatud paisutatud jõeosad. Arvukuse kohta eri jõeosades andmed puudulikud, see nõuaks spetsiaalseid uuringuid.

• Roosärg - esineb peamiselt jõe alamjooksul, Sindi paisust allavoolu jäävas jõeosas. Võimalik, et Sindi paisu likvideerimise korral levik jõe alamjooksul laieneks.

• Rünt - esineb Pärnu jõe kesk- ja alamjooksul Jändjast allavoolu kuni jõe suudmeni. Kohati arvukas. Varem on vähearvukalt esinenud ka Kükita lõigus jõe ülemjooksul. Kohati levinud ka suuremates Pärnu jõe lisajõgedes.

• Säinas - esineb peamiselt jõe alamjooksul, allpool Navesti jõe suuet. Lisaks püsivalt jões elavale vormile on meres elunev ja jõkke sigima tõusev poolsiirdevorm, kelle rände Pärnu jões tõkestab Sindi pais. Rändetee avamisel tõuseks tõenäoliselt oluliselt säina arvukus Pärnu jõe alamjooksul, Navesti, Halliste ja Raudna jões.

• Särg - esineb Pärnu jões kogu ulatuses, välja arvatud jõe ülemjooksuosa ülalpool Purdit. Tavaline ka enamikus Pärnu jõe lisajõgedes. Kevadel tõusevad rannikumerest jõgedesse kudema siirde-eluviisiga asurkonnad.

• Teib - esineb jõgedes kahe vormina, üks on püsivalt jões elav, teine merest jõkke kudema tõusev. Pärnu jões esineb teib praegu Suurejõelt allavoolu kuni jõe suudmeni, kuid liigi arvukus on enamasti väga väike. Meres elunev poolsiirdevorm saab praegu tõusta ainult kuni Sindi paisuni ja ainus sobilik kudeala on Sindi paisu alune kärestik. Rändetakistuste puudumisel teivi arvukus ja leviala Pärnu jões suureneks oluliselt.

• Tippviidikas - esineb jõe kesk- ja alamjooksul Jändja paisust allavoolu kuni jõe suudmeni, kuid elupaigaks sobivad kärestikud ja kiirevoolulised lõigud. Esineb ka Pärnu jõe suuremates lisajõgedes.

• Trulling - Pärnu jões laialt levinud liik, esineb Kükitalt allavoolu kuni jõe suudmeni, puudub ainult paisjärvelistes jõeosades. Levinud ka enamikus Pärnu jõe lisajõgedes.

• Turb - esineb Pärnu jõe kesk- ja alamjooksul Türilt allavoolu kuni jõe suudmeni (üle 100 km), samuti suuremates Pärnu jõe lisajõgedes.



• Viidikas - esineb jõe kesk- ja alamjooksul Jändja paisust allavoolu kuni jõe suudmeni, enamasti võrdlemisi arvukas. Elupaigaks sobivad ka Pärnu jõe suuremad lisajõed.

• Vikerforell - esinemine sõltub peamiselt asustamisest ning põgenemisest kalakasvandustest ja kalapüügitiikidest. Looduslikult sigib juhuslikult ning püsiasurkonnad meie jõgedes puuduvad.

• Vimb - siirdekala, kes tõuseb kudema jões olevatele kärestikele ja kiirevoolulistele kivise-kruusase põhjaga lõikudele. Praegu tõkestab rändetee Sindi pais ning Pärnu jões koeb vimb vaid Sindi paisu alusel kärestikul. Ligikaudu 90% potentsiaalsetest kudealadest jääb Sindi paisust ülesvoolu.

• Võldas - esineb Kükitalt allavoolu kuni jõe suudmeni, puudub ainult jõe kõrgemal ülemjooksul, samuti paisjärvelistes ja väga aeglase vooluga jõeosades. Esineb ka suuremates ja keskmistes Pärnu jõe lisajõgedes.

Kokkuvõtvad järeldused Majanduslikult kasutatavateks Pärnu jões esinevateks liikideks on jõesilm, lõhe, meriforell, jõeforell, siirdesiig, meritint, angerjas, haug, särg, teib, säinas, turb, linask, latikas, nurg, vimb, koger, hõbekoger, karpkala, luts, koha ja ahven. Peamisteks liikideks (kelle varud sõltuvad sigimistingimustest Pärnu jões) kutselistele kaluritele on praegu vimb ja meritint, oluline on veel lõhe, siia, jõesilmu, haugi, latika, särje ja ahvena püük, suhteliselt väike on meriforelli osatähtsus. Kui siirdekalade puhul on rannikumere kalasaakide seos sigimistingimustega Pärnu jões väga selge, siis mõnevõrra keerulisem on hinnata Pärnu jõe ja selle lisajõgede osatähtsust poolsiirdeliste haugi, särje, latika, säina, teivi jt taastootmisel. Lähtudes EL Veepoliitika raamdirektiivi (2000/60/EÜ) põhimõtetest, on Pärnu jõe kalastiku praegune seisund jõe suudmest kuni Sindi paisuni hea ja Sindi paisust ülesvoolu on seisund kesine. Jõevee keemiline seisund on valdavalt hea.

2.1.6 Merekeskkond

2.1.6.1 Pärnu lahe ökoloogiline seisund Keskkonnaministeeriumi tellimusel ja osavõtul valminud uuringu „Eesti pinnaveekogude ökoloogiline seisund 2004-2008”, lepingu nr 18-25/521 lõpparuanne, Keskkonnaministeerium, Tallinn 2008. a materjale on kasutatud peatüki koostamisel. Iga pinnaveekogumi ökoloogilist seisundit hinnati uuringus viieastmelise klassifikatsiooni alusel: 1) väga hea – inimmõju PVK seisundile puudub või on minimaalne, tüübiomaste bioloogiliste kvaliteedinäitajate väärtused vastavad võrdlustingimustele ning ei ilmuta mingeid või ilmutavad üksnes minimaalseid kõrvalekaldeid; 2) hea – inimmõju PVK seisundile on väike, tüübiomaste bioloogiliste kvaliteedinäitajate väärtused osutavad väikesele inimtekkelisele kõrvalekaldele võrdlustingimustest. Vooluveekogu ei ole tõkestatud ja teisi hüdromorfoloogilisi tingimusi ei ole muudetud viisil, mis märgatavalt mõjutaks bioloogilisi kvaliteedinäitajaid; 3) kesine – inimmõju PVKle on mõõdukas, tüübiomaste bioloogiliste kvaliteedinäitajate väärtused erinevad mõõdukalt võrdlustingimustest ning osutavad suuremale häiritusele kui



hea seisundi korral. Maaparandus võib olla mõõdukalt mõjutanud pinnaveekogu seisundit või veekogul võib esineda tõkestusrajatisi; 4) halb – inimmõju PVKle on tugev, bioloogiliste kvaliteedinäitajate väärtused kalduvad tugevasti kõrvale võrdlustingimustest või suur osa bioloogilistest tavakooslustest puudub. PVK võib olla reostunud; 5) väga halb – – inimmõju PVKle on väga tugev, bioloogiliste kvaliteedinäitajate väärtused kalduvad väga tugevasti kõrvale võrdlustingimustest või elustik puudub, PVK võib olla tugevasti reostunud. Igale seisundiklassi hinnangule anti ka usaldusväärsuse hinnang kolmeastmelises skaalas: 1) tase 1 ( kõrge usaldusväärsus ) -kõigi kvaliteedielementide kohta on viimase kuue aasta jooksul esinduslikud seireandmed ja puuduvad vasturääkivused kvaliteedielementide klassimäärangute vahel; 2) tase 2 ( keskmine usaldusväärsus ) - kõigi kvaliteedielementide kohta ei ole seireandmeid, seireandmetes esinevad vasturääkivused või määrangud on klassipiirile väga lähedal. Usaldusväärsus võidi hinnata keskmiseks ka seireandmete puudumisel, kui olulised survetegurid puudusid; 3) tase 3 (madal usaldusväärsus) - seireandmed viimase 6 aasta kohta puuduvad, seisundiklassi määrang on antud survetegurite ja eksperdiavamuse põhjal. Rannikuveekogumite ökoloogilise seisundi hindamisel lähtuti veekogumi tüübist. Eesti rannikuvee tüübid on järgmised: 1) tüüp I – oligohaliinne, avatud rannikuvesi (Soome lahe kaguosa); 2) tüüp II – oligohaliinne, poolsuletud rannikuvesi (Pärnu laht); 3)tüüp III – mesohaliinne, sügav rannikuvesi (Soome lahe lääneosa); 4)tüüp IV – mesohaliinne, madal, lainetuselavatud rannikuvesi (Läänesaarte avamere rannikuvesi); 5)tüüp V - mesohaliinne, madal, varjatud, segunenud rannikuvesi (Väinameri); 6)tüüp VI - mesohaliinne, madal, varjatud, sesoonselt kihistunud rannikuvesi (Liivi laht). Rannikuveekogumi ökoloogilise seisundi hindamisel kasutati bioloogilisi kvaliteedielementidena: fütoplankton, veetaimestik (makrofüüdid ja fütobentos), ning suurselgrootud. Füüsikalis-keemilised üldtingimused olid läbipaistvus, lämmastikusisaldus ja fosforisisaldus. Põhjataimestiku ja põhjaloomastiku seire puhul kasutati 2007-2008 aastatel kogutud materjali. Liivi laht Tegemist on loodusliku veekoguga mis kuulub tüüpi VI. Kvaliteedielementide hindamisel andsid kvaliteedielemendid Füüsikalis-keemilised üldtingimused ja Fütoplankton kvaliteedi klassiks „kesine”. Kuigi Veetaimestik ja Suurselgrootud andsid kõrgema kvaliteediklassi hinnati seisund klassi „kesine”. Tegemist on keskmise usaldusväärsusega hinnanguga kuna kaks kvaliteedielementi andsid sama tulemuse, samas hinnangu aluseks olnud andmerida pärineb enamasti vaid ühest aastast (puudub võimalus hinnata aastatevahelist varieeruvust) ning arvestades veekogu suurust on seirealade arv ebapiisav. Pärnu laht Tegemist on loodusliku veekoguga, mis kuulub tüüpi II. Kvaliteedielementide hindamisel andsid kvaliteedielemendid Füüsikalis-keemilised üldtingimused ja Fütoplankton kvaliteedi klassiks „kesine”. Kuigi Veetaimestik ja Suurselgrootud andsid kõrgema kvaliteediklassi



hinnati seisund klassi „kesine”. Tegemist on kõrge usaldusväärsusega hinnanguga kuna hinnangud põhinevad pikaaegse seire andmeridadel ning saadud hinnang ühtib varasemate hindamiste tulemusega. Tabel 2.3

NR Kogumi kood Kogumi nimi pindalaAlam-

kategooria Tüüp SeisundUsaldus-väärsus

km2 12 EE_12 Liivi lahe rannikuvesi 5543,93 looduslik VI kesine keskmine13 EE_13 Pärnu lahe rannikuvesi 220,32 looduslik II kesine kõrge

Joonis 2.4 Eesti rannikuveekogumid ökoloogilise seisundi hindamisel (Allikas: Eesti pinnaveekogude ökoloogiline seisund 2004-2008, lepingu nr 18-25/521 lõpparuanne, Keskkonnaministeerium, Tallinn 2008). Kokkuvõte

• Pärnu lahe veekvaliteeti ning toitainete hulka määravad mageda vee juurdevool jõgedest ning tuulte suunast ja veetaseme muutustest põhjustatud Liivi lahe vee sissetung Pärnu lahte.

• Toitainete sisaldus Pärnu lahes on Liivi lahe keskmisest suurem, kuna tegemist on suhteliselt isoleeritud lahesopiga.



• Eesti rannikumere üldfoonil paistab Pärnu laht silma vee kõrge fosfaatide sisaldusega ning erakordselt kõrge lämmastikuühendite sisaldusega. Jõe mõjuna on madalam soolsus, pH ja lahustunud hapniku sisaldus, kõrgem on biogeenide sisaldus (ka silikaadid) ning hõljuvaine kontsentratsioon. Vee nitraatide sisaldus on arvatavasti Eesti rannikumere kõrgeim ning primaarproduktsiooni jaoks fosfori ja valguse poolt limiteeritav keskkond on valdav. Rannikumere veekvaliteedi kriteeriumid fütoplanktoni klorofüll sisalduse ja biomassi (mõõdetud maksimumväärtused), vee läbipaistvuse (mõõdetud miinimumväärtused) ning vetikaõitsengute iseloomu järgi pole Pärnu laht heas seisundis.

• Ökoloogilise seisundi hindamisel andsid kvaliteedielemendid füüsikalis-keemilised üldtingimused ja fütoplankton kvaliteediklassiks „kesine“, veetaimestik ja suurselgrootud andsid kvaliteediklassi „hea“. Ökoloogilise seisundi hindamise alusel on Pärnu lahe rannikuvee seisund „kesine“.

2.1.6.2 Põhjaelustik ja plankton Peatüki koostamisel on kasutatud EMI töö nr 10/99 (koostajad: A. Järvik, T. Saat) materjale. Pärnu laht kujutab endast suhteliselt eurofeerunud merepiirkonda. Eutrofeerumise põhiliseks põhjuseks on suur mageda, toitainete rikka, vee sissevool Pärnu jõe kaudu ning samuti Pärnu linna puhastatud reovete sattumine Pärnu lahte. Kõrge humiinsete ainete kontsentratsiooni poolt põhjustatud madal vee läbipaistvus ning domineerivad pehmed setted põhjas loovad suhteliselt karmid keskkonnatingimused kogu mereelustiku arenguks antud piirkonnas. Bioloogilise mitmekesisuse poolest on antud piirkond tunduvalt vaesem muudest Liivi lahe põhjaosa piirkondadest ning kogu Eesti rannikumerest üldse. Põhjaelustik. Pärnu lahe merepiirkonna põhjaelustiku on suhteliselt hästi uuritud. Põhjataimestiku ja loomastiku koosluste struktuuri on kirjeldatud alates 60-ndatest aastatest ning viimased teaduslikud uurimused põhjakoosluste liigilise struktuuri ja biomassi leviku kohta pärinevad 1990-ndate keskelt. Pärnu lahe zoobentoses on enim levinud liikideks vähilaadne Corophium volutator, ussidest Hediste diversicolor ja Oligochaeta, karpidest Macoma Baltica Uurimuste põhjal on kindlaks tehtud, et antud piirkonna põhjaelustik on suhteliselt liigivaene, põhjataimestiku kooslused sisaldavad kõigest umbes 20 liiki. Pärnu lahe põhjaosa on eriti põhjataimestiku vaene. Põhjataimestik areneb vaid sügavusvahemikus 0-1,5 m kaldalähedases tsoonis kus esineb suuremaid kive ja rahne. Antud piirkonnas on domineerivateks niitjad üheaastased vetikavormid mis samuti viitavad suhteliselt kõrgele eutrofeerumise tasemele ning halbadele valgustingimustele. Valdav osa Pärnu lahe põhjaosast on täiesti ilma põhjataimestikuta.. Plankton. Pärnu lahes on makrovetikad nõrgalt arenenud, domineerivad Fucus vesiculosus, Cladophora glomerata (kive kattev erkroheline kare-niitvetikas). Fütoplankton on liigirikas, domineerivad ränivetikad Achnanthes taeniata, Melosira arctica, Coscinodiscus balticus, Chaetoceros sp. Esineb kolm maksimumi - kevadel ränivetikad, suvel, peamiselt juulis-augustis, rohe- ja sinivetikad - Oocystis sp., Scenedesmus sp., Aphanizomenon flos-aquae, Microcystis sp., Nodularia spumigena, Gomphosphaeria sp., sügisel esineb Aphanizomenon flos- aquae, Nodularia spumigena.



Planktonikooslustele on omane suhteliselt kõrge primaarproduktsiooni tase, mis on seletatav merepiirkonna kõrgendatud troofsustasemega. Planktonikoosluste arengus on jälgitav tugev sesoonne dünaamika, eelkõige mõningate sinivetikate õitsemine suveperioodil. Õitsenguid moodustavad sellised liigid kui Aphanisomenon flos-aquae, Microcystis sp., Gomphosphaeria sp., Anabena sp. Taoliste õitsengute dünaamika on eelkõige seotud ilmastikutingimustega ja nende kestus ja ulatus sõltub konkreetse aasta kliima näitajatest (vee temperatuur, tuulte tugevus ja suund jne.). Tsüanobakterid Tsüanobakterite massesinemised veepinnal supelranna ees on iga-aastased. Juulis-augustis moodustuvad suured kogumid lahe keskel, laikude liikumist jälgitakse pidevalt. Domineerivad liigid Aphanizomenon flos- aquae, Nodularia spumigena, Gomphosphaeria sp., Microcystis sp. Vetikatoksiine määratud ei ole(suplusvee profiil 2011). Viimastel aastatel ei ole tulnud Pärnu linnas supluskohti sulgeda ujujaid ohustada võivate tsüanobakterite tõttu. Kui supluskohas täheldatakse sinivetikate esinemist teavitatakse sellest viivitamatult Pärnu Linnavalitsust (supluskoha omanik), Keskkonnainspektsiooni, Terviseametit, Mereinstituuti. Supluskoha valdaja peab ohu korral koheselt randa üles panema teabe, et suplemine ei ole soovitatav. Elanikke teavitatakse ka ajalehe ja raadio kaudu tsüanobakterite levikust ja nendega seotud riskidest (suplusvee profiil 2011).

2.1.6.3 Pärnu jõe suudmeala mereosa elustik Koostamisel on kasutatud P. Vissaku projektiala ülevaate materjale (lisa 15). Pärnu jõe suudmeala mereosa, st sissevool erineb tunduvalt ülejäänud Pärnu lahest, kuna seal on märkimisväärselt väiksem soolsus, väiksem läbipaistvus. Taimedest esinevad ainult liigid, kes on võimelised kinnituma pehmesse settesse, enamasti mändvetikad ja kõrgemad taimed. Võib leida kamm-penikeelt (Potamogeton pectinatus) ja kaelus-penikeelt (P. perfoliatus), samuti täht-vesikuuske (Myriophyllum spicatum). Põhjataimedega asustatud sügavusvöönd ei ületa sügavuselt 1-1,5 meetrit. Suviti on väga other niitjas rohevetikas. Mereosas, st sissevoolu lähistel esineb zooplanktonis aerjalalisi, vesikirbulisi, keriloomi ning merop

Documents

PÄRNU SADAMA LAEVATEE SÜVENDAMISE ......2012/02/26 · Pärnu sadama laevatee süvendamise KMH aruanne Corson OÜ.Töö nr 1102 [email protected] ja Kalev-August Parksepp, kontakt