Kodanike ja kodanikeühenduste kaasamine

kohaliku omavalitsuse töösse

PR AKTILISI NÕUANDEID

Siseministeeriumi kohaliku omavalitsuse

ja regionaalhalduse osakond, detsember 2004

Eessõna

Mõisted nagu kodanike kaasamine, osalemine ja partnerlus on muutunud üha enamkasutatavateks ning erinevad kodanike informeerimise, ühendustega konsulteerimi-se ja kohalikus elukorralduses osalemise toetamise meetodid ning võimalused onküllaltki aktiivselt võetud omaks ka Eesti kohalike omavalitsuste poolt. Samuti onkodanike ning huvigruppide kaasamine leidnud laialdast kajastamist erinevates aru-teludes ja kirjutistes, eriti aga nendes, mis käsitlenud “hea valitsemise” põhimõt-teid.

Kohaliku omavalitsuse jaoks on kogukonna kaasamine oluline, kuna see tagab ko-halike elanike haaratusega protsesside kujundamisse parema avaliku poliitika, muu-dab kohaliku omavalitsuse tegevuse läbipaistvamaks ja arusaadavamaks ning suu-rendab seeläbi usaldust omavalitsuse vastu, mis omakorda tugevdab kohaliku ta-sandi demokraatiat.

Käesolevat trükist võib käsitleda järjena 2002. aastal ilmunud kogumikule “Kodani-kud kui koostööpartnerid”. Kui varasem trükis pööras enam tähelepanu kaasamiseteoreetilistele alustele, siis käesolev väljaanne keskendub eelkõige praktilistele nõu-annetele kaasamisalaste tegevuste tulemusliku läbiviimise tagamiseks kohaliku oma-valitsuse töös.

Trükise põhiosa moodustavad praktilised nõuanded kaasamisprotsesside läbiviimi-seks: tähelepanu pööratakse informeerimise, konsulteerimise ning osalemise toeta-mise võimalustele, meetodite erinevustele ning olulisematele nüanssidele, millelekohaliku omavalitsuse kaasamisalaseid tegevusi planeerides tuleks tähelepanu pöö-rata. Kohalike elanike kaasamise praktikast Eesti kohalikes omavalitsustes ülevaateandmiseks tutvustatakse lühidalt Siseministeeriumi poolt läbi viidud kohalikele oma-valitsustele suunatud küsitluse tulemusi. Kogumiku viimases osas on toodud kaksnäidet praktiliste kaasamisalaste tegevuste kohta: kogemusi jagavad Ambla vallava-nem ning kodanikeühenduste poole pealt tutvustavad erinevaid läbiproovitud ko-halike elanike kaasamise võimalusi Peipsi Koostöö Keskuse töötajad.

Loodetavasti leiate käesolevast nõuandekogumikust häid näiteid ja mõtteid, milleabil uusi kaasamisalaseid tegevusi julgemalt plaani võtta ning juba kasutuselolevaidtäiustada.

Kohalike elanike kaasamiseks julgust ja häid mõtteid soovides

Siseministeeriumi kohaliku omavalitsuseja regionaalhalduse osakond

3

I

INFORMEERIMINE

Miks peaksid kohalikud elanikud olema huvitatud ja infor-meeritud kohalikus omavalitsuses toimuvast?

Kohalikud inimesed on huvitatud ja peaksid olema informeeritud eelkõige seepärast,et kohalikus omavalitsuses toimuv on otseselt seotud nende elukorraldusega. Ko-haliku omavalitsuse ametiasutuse ning võimuorganite töö ning otsused mõjutavadomavalitsuse territooriumil elavate inimeste valikuid ning võimalusi. Kodanike osa-lemist elukorralduse kujundamisel peetakse oluliseks just seetõttu, et seeläbi onvõimalik jõuda parimate lahendusteni, kasutada kõige otstarbekamalt olemasolevaidressursse ning muuta omavalitsuses toimuv „ühiseks asjaks“. Selleks, et erinevadhuvigrupid saaksid arvamust avaldada ning nende mõtetega saaks omavalitsus ot-suste tegemisel arvestada, on vaja, et elanikud oleksid teadlikud. Kui elanikud polearutluse alla tulevate teemadega kursis, võib edasiviiva dialoogi asemel tekkida oma-valitsusstruktuuride ning kohalike elanike gruppide vahel vaid nõrgalt seostatavmõttevahetus.

Informatsiooni edastamine on omavalitsuse jaoks kaasami-se olulisemaks aluseks, nagu informatsiooni olemasolu onelanike osalemise eeltingimuseks.

Teatud tasemini on elanike informeerimine nõutud erinevate seadustega.

Avaliku teabe seaduse alusel on kohalikul omavalitsusel kui teabeval-dajal kohustus avalikustada küllaltki pikk loetelu (kokku 32 nimetust)tema ülesannetega seotud olemasolevast teabest. Seadus ütleb ka, etloetletud teave tuleb avalikustada veebilehel.

Lisaks on nimetatud seadusega reguleeritud teabenõudele vastamise kohustus, midatuleb teha viivituseta, kuid mitte hiljem kui viie tööpäeva jooksul.

4

Märgukirjadele ja selgitustaotlustele vastamise seadus kohustabjärgmist:

� valla- või linnavalitsusel, linnaosa- või osavallavalitsusel, linna- võivallaametiasutusel tuleb anda tasuta selgitusi välja töötatud õigusak-tide või nende eelnõude, asutuse tegevuse aluseks olevate õigusak-tide ja asutuse pädevuse kohta;

� asutuse juht korraldab isikute vastuvõtmise selleks pädeva ametnikuvõi töötaja poolt või võtab isikud ise vastu ette nähtud ja avalikultteatavaks tehtud vastuvõtuajal. Asutuses tuleb vastuvõtuaeg ettenäha igal kuul vähemalt kolme tunni ulatuses;

� märgukirjadele või selgitustaotlustele vastatakse viivitamata, kuid mit-te hiljem kui 30 kalendripäeva jooksul selle registreerimisest. Erilisevajaduse korral võib tähtaega pikendada kuni kahe kuuni, kuid siisteavitatakse isikut tähtaja pikendamisest ning pikendamise põhjusest.

Välja saab tuua 3 olulisemat informatsiooni liiki, mida koha-likud elanikud vajavad:

1) operatiivne informatsioon – teave, mis on seotud kohalike elanike jaoksoluliste omavalitsuse igapäevaste tegevuste, toimingute ja korraldustega. Näiteks:vastuvõtuajad ja kontaktandmed, informatsioon toimuvatest üritustest, konkursid japakkumised, tähtajad, transpordigraafikud, töökorralduse alused, informatsioon ava-like teenuste kohta, jms;

2) selgitav ja põhjendav informatsioon – erine-vate seisukohtade ja valikute kirjeldamine ning teh-tud otsuste tausta selgitamine, ka arutelud erineva-tel valdkondlikel teemadel. Oluline on pöörata tähe-lepanu asjaolule, et edastatav informatsioon ei jääksühepoolseks kajastades ja ülistades populistlikultvaid kindla kohaliku grupi vaateid ning tegevust.Parima tulemuseni jõuab, kui selgitada ning põhjen-dada võimalikult erapooletult;

3) informatsioon, mis kirjeldab kohaliku oma-valitsuse toimimist, et elanikud mõistaksid pare-mini kohaliku omavalitsuse olemust ning erinevateinstitutsioonide rolle töökorralduses. Eelkõige on seevajalik, et hoida ära arusaamatusi kohustuste täitmi-se osas. Erinevate rollide ning tegevuste mõistmi-seks aitavad elanikke ülevaated valitsuse ja voliko-gu ning nende erinevate komisjonide tööst. Kohali-ku elaniku jaoks on oluline ka informatsioon sellekohta, milliste murede ning mõtetega millise ametni-ku või esindaja poole pöörduda.

Kuivõrd teatakse kohali-ke elanike seas, et voli-kogude istungid on ava-likud ning päevakordning arutluse alla tulevaddokumendid kõigile kät-tesaadavad?Kuigi volikogu liikmetele onmõnusam ja mugavam kuitöösse ei sekkuta, võib eri-nevate huvigruppide kujune-nud arvamuse ärakuulamineja volikoguni toomine pigemotsustusprotsessi lihtsamaksja tulemuslikumaks muuta.Seepärast on põhjendatudka kohalike elanike julgusta-mine neid huvitavate teema-de käsitlemise/otsustamisekuulamiseks, aruteludesosalemiseks, omapoolsetearvamuste ja ettepanekuteesitamiseks.

5

Eraldada saab passiivsed ja aktiivseid informeerimisemeetodeid:

Passiivsete meetodite kasutamisel tagatakse kohalikele elanikele võimalus infor-matsiooni kättesaamiseks – olulisemad dokumendid on avalikud ja kättesaadavad,kohalikele elanikele on teada telefoninumbrid, millele küsimuste olemasolul helista-da, jms.

Aktiivsete meetodite kasutamisel astub kohalik omavalitsus informeerimiseks jakohalike elanike informeerituse tagamiseks ise vajalikud sammud.

Kohalikele elanikele teabe edastamiseks saab kasutada mitmeid erinevaid informat-siooni edastamise kanaleid. Avalikele teadetetahvlitele ning linna või vallava-litsuse ametiasutustele lisaks on hakanud kohaliku omavalitsuse töökorralduses ainaenam tähtsust omandama aktiivsed informatsiooni edastamise kanalid, nagu linna-või vallalehed, Interneti võimalustest tulenevad erinevad kanalid, vajadusel võetak-se informatsiooni edastamiseks kontakti olulise huvigrupiga.

Enne informeerimise kavandamist on oluline leida enda jaoks vas-tused järgmistele küsimustele:

1. Milline on informatsioon või sõnum, mida soovite edasi anda?2. Kellele, millisele sihtgrupile, on informatsioon suunatud?3. Kuidas tagada, et informatsioon sihtgrupini jõuab?4. Millised on erinevad informeerimise võimalused? Milline kanal on konk-

reetse sõnumi edastamiseks sobivaim?

TEADETETAHVLIDVanu häid teadetetahvleid ei tasu informatsiooni edastamise kanalina arenevate uutetehnoloogiliste võimaluste taustal alahinnata. Teadetetahvleid saab paigutada koha-like omavalitsuste erinevatesse ametiasutustesse, linna- või vallakeskustesse jamujalegi, kuhu kohalikud elanikud igapäevatoimetuste tegemiseks satuvad. Enamas-ti kajastatakse teadetetahvlitel informatsiooni toimuvate ürituste kohta, samuti onvõimalik tuua nendel ära ka olulisem ametlikku omavalitsuse tööd puudutav infor-matsioon. Eesti kohalike omavalitsuste praktikas on kujunenud oluliseks paigaks,kus teavet otsitakse, ka kohalikud raamatukogud. Raamatukokku saab jätta tutvumi-seks olulisemad dokumendid, mahukamad materjalid, volikogu ning linna- või valla-valitsuse protokollid ning materjalid. Kindlasti on teavitamisel oma oluline roll karaamatukogu juhatajatel.

VALLA- JA LINNA TEABELEHEDValla- ja linnalehed sobivad väga hästi probleemide või plaanide selgitamiseks ninglahtiharutamiseks ning juba tehtud otsuste põhjendamiseks, mis tihti suulisel teelvõib osutuda keerukaks või erimeelsuste olemasolul isegi võimatuks. Samuti paku-vad kohalikud teabelehed võimalust anda operatiivselt informatsiooni omavalitsu-

6

ses toimuvast, anda edasi kiireloomulisemaid teadaandeid. Kolmandaks on valla- jalinnalehed väga heaks meie-tunde tugevdamise võimaluseks.

Millele tähelepanu pöörata:� Koostamine – mida enam kaastöötajaid/kirjutajaid, seda põnevam lugejale.

Oluline on, et kohaliku teabelehe kokkupanekul järgitaks informatsiooni tasa-kaalustatust – teemade kajastamisel olla võimalikult erapooletu ning vajaduselanda sõna erinevate seisukohtade esindajatele.

� Kujundamine – oluline on pidada silmas, et teabeleht oleks lihtsalt loetavning kirjatükid ning põhiteemad eristatavad. Kasuks tuleb läbi lugeja silmadeüle vaadata, kas kasutatud trükikirja suurus on piisav, et seda saaksid lugedaka vanemad inimesed, kas teabelehe kujundus on atraktiivne ja tekstide pealkir-jad pilku püüdvad. Sisule tõmbavad kindlasti enam tähelepanu illustreerivadfotod, mille puhul on äratundmisrõõm veelgi suurem kui neil tuttavad paigadning inimesed;

� Levitamine – kuidas tagada, et trükitud eksemplarid ei jääks ametiasutusseseisma vaid jõuaksid lugejateni? Võimalik on näiteks sõlmida kokkulepe posti-teenuseid pakkuva ettevõttega, et teabelehed jõuaksid kõigi omavalitsuse ela-nike postkastidesse. Või asutustega, kus inimesed kõige tihemini käivad (raa-matukogu, omavalitsuse ametiasutus, kohalikud kauplused, teabepunktid) jakust saab teabelehega kas kohapeal tutvuda või selle koju lugemiseks kaasahaarata. Informatsiooni levimist vaid toetab teabelehe avaldamine veebilehel.

Eesti kohalikes omavalitsustes on kasutatud ka praktikat, kus kohaliku teabeleheväljaandmine on delegeeritud kohalikule mittetulundusühendusele. Täpsemad reeg-lid töö korraldamiseks ning poolte kohustused ja õigused saab fikseerida konkreet-ses lepingus.

INTERNET JA SELLE VÕIMALUSEDKõige olulisem informeerimise kanal, mis põhineb Interneti võimalustel on kohalikuomavalitsuse veebileht, mille olemasolu nõuab ka avaliku teabe seadus.

VeebilehtVeebilehte saab nimetada omavalitsuse visiitkaardiks. Avaliku teabe seaduses onloetletud informatsioon, mis kohaliku omavalitsuse veebilehel peab kindlasti olemakajastatud. Oluline on lehe koostamisel ja haldamisel pidada silmas ka järgnevat:

� Millist informatsiooni kohalikud elanikud, omavalitsuse külalised,koostööpartnerid vajavad? Tasub mõelda, et millist informatsiooni võiksidkohalikud elanikud, külalised ning koostööpartnerid koduleheküljelt otsida.

� Kuidas ehitada üles kodulehekülje struktuur selliselt, et esmaselkülastajal oleks lihtne soovitud teave leida? Loogiline materjalide esi-tamise ülesehitus on eriti oluline edasiantava informatsiooni hulga suurenedes.Kui erinevaid materjale saab koduleheküljele niivõrd palju, et see hakkab konk-

7

reetsemate teabeosade leitavust raskendama, tasuks mõelda ka otsingusüstee-mi lisamisele veebilehele.

� Milliseid kaarte, graafikud, jms koduleheküljele lisada? Kaardid,joonised ning graafikud muudavad esitatud informatsiooni loetavamaks ningkiiresti kinnipüütavaks. Teatud juhtudel on materjalide graafiline esitamine lu-geja/vaataja jaoks märksa lihtsamalt jälgitav kui kirjeldav tekst.

� Milliseid fotosid, sümboleid või muid illustreerivaid materjale kodu-leheküljele lisada? Esitatavad sümbolid, fotod, graafika ning kujundus ter-vikuna mõjutavad veebilehe külastaja esmamuljet ning ettekujutust sellest, midakohalikus omavalitsuses tähtsaks peetakse. Kodulehekülje kujunduslikku pooltkavandades on oluline mõelda sõnumitele, mida erinevate märkide abil saabedasi anda.

� Kuidas tagada, et veebilehel üleval olev informatsioon on jooksvaltuuendatav ja ka uuendatud? Väga palju segadust ning ebameeldivusivõivad tekitada näiteks vananenud bussigraafikud, aga ka muu uuendamatainformatsioon.

Tehnoloogilised võimalused informatsiooni leidmiseks, edastamiseks ja vahendami-seks arenevad pidevalt. Ka kohalike omavalitsuste töös kasutatakse lisaksveebileheküljele elanikele vajaliku informatsiooni edastamiseks info-liste, e-postiaadresside nimekirju.

INFOTUNNIDInfotunde tasub korraldada, kui soovitakse põhjendada erinevaid valikuid konkreet-setel teemadel. Nii saavad linnapea või vallavanem aga ka volikogu liikmed selgitadaarutlusel olevaid päevakajalisi probleeme, põhjendada tehtud otsuseid, vastata ko-halike elanike küsimustele. Infotunde korraldades on otstarbekas silmas pidada, etkohaletulnud kuulajad võivad kuulamise asemel soovida enam küsida ning kõne-allolevatel teemadel arutleda, oma ettepanekuid välja tuua jms. Selleks tuleb neile kind-lasti võimalus ka tagada, kuid mõttevahetuse läbiviimine ei ole infotunni eesmärk.Seepärast on oluline kas eelnevalt või algatuseks selgitada osalejatele põhireeglid –kui palju on kõnelejatel aega selgitusteks, mitu küsimust võib esitada ja kui palju onaega küsimustele vastamiseks. Infotundide korraldamisel on oluline, et informat-sioon selle toimumisest jõuaks piisavalt varakult võimalike osalejateni, kas siis valla-või linna teabelehe, veebilehe, kuulutuste kaudu, või andes kohtumisest teada kakäsitletava teemaga seotud huvigruppide esindajatele.

KÄSIRAAMATUD, JUHENDMATERJALIDKäsiraamatud ja juhendmaterjalid on sobilikud, aga ka vajalikud erinevate protse-duurireeglite kirjeldamiseks ja täpsustamiseks. Näiteks saab tuua erinevate kohaliketoetuste eraldamise tingimused, taotlemisel esitatavad nõuded ning otsustusprot-sessi kirjeldamise. Parimateks juhendmaterjali koostajateks on vastavate valdkonda-de asjatundjad, nemad oskavad ka olulisemad selgitusi vajavad küsimused ja nüan-sid välja tuua. Käsiraamatutes ja juhendmaterjalides on kasulik lisaks sisulisele tea-

8

bele tuua välja informatsioon selle kohta, kelle poole tekkinud küsimuste ning täien-davate selgitusvajaduste korral pöörduda.

HUVIGRUPPIDE TEAVITAMINE TELEFONI VÕI KIRJA/E-KIRJA TEELKuigi vaid ühepoolse informeerimisena, tõstab huvigruppide teavitamine nende te-gevust mõjutavatest otsustest ning valdkonnas toimuvast lisaks teadlikkusele kausaldust. Kohaliku omavalitsuste esindajate jaoks on oluline läbi mõelda millisederinevad huvigrupid kohaliku omavalitsuse territooriumil tegutsevad ning millist in-formatsiooni nad oma tegevuseks vajada võivad. Täiendava informatsiooniga ei saakohalikke organisatsioone ka üle koormata ning võimalikust edastatud informatsioo-nitulvast läbitöötamine ei tohiks kujuneda kohalikule ühendusele uueks aeganõud-vaks kohustuseks. Olulise ebaolulisest eristamiseks on võimalik konkreetse huvi-grupiga nende soovid ja vajadused üldjoontes läbi arutada ning edastatava materja-li osas kokku leppida.

VÄLJASÕIDUD KÜLADESSE, OSALEMINE ÜHENDUSTE KOOSOLEKUTELInformeerimise planeerimisel on oluline silmas pidada, et kõik inimesed ei ole ise aktiiv-sed informatsiooni otsima ning erinevatel põhjustel ei pruugi avaldatud teave jõudaka kõigini, kellele see on suunatud. Samuti ei pruugi kodaniku jaoks olla kerge tundakogu levitatava teabe hulgast ära kõige olulisem ja teda puudutav. Nii on kohalikeomavalitsuste esindajatel otstarbekas viia vajadusel informatsioon ka olulisematelesihtgruppidele nö “koju kätte”. Maapiirkonna omavalitsustes on heaks võimalusekskorraldada kohtumisi kaugemates külades või teavitada külade esindajaid sellisestvõimalustest. Samal moel saab osaleda valdkondlike kodanikeühenduste või mittefor-maalsete huvigruppide koosolekutel. Omavalitsuse esindajana ei tohiks jääda ootama,et vajadusel teda kui asjatundjat esinema kutsutakse. Initsiatiivi võtmist huvigruppideteavitamisel on eriti oluline kaaluda juhtudel, kus kohalik võim on planeerimas või jubaläbi viinud suuremaid muudatusi, mis mõjutavad kohalike elanike harjumuspäraseidtoiminguid, teatud reegleid ning avalike teenuste osutamist.

KÕNEISIKUDInformatsiooni edastamise kanaleid käsitledes ei saa unustada inimeselt-inimeseleedasi antavat informatsiooni osatähtsust. Esiteks on oluline pidada silmas sellegakaasnevaid ohte: ebatäpne, liialt keeruline ning mitte kõige arusaadavam väljendus-viis võivad viia informatsiooni vääriti tõlgendamiseni, mis omakorda inimeselt-inime-sele levides võib tuua kaasa palju segadust ning mitmeti mõistmist. Seepärast onoluline kasutada ka mitmeid informeerimise viise ning võimalusi paralleelselt, et või-malikult suur osa elanikest saaks informatsiooni originaalallikast.

Teiseks on oluline tunda ära võimalikud kõneisikud, kes saaksid informatsiooni levi-tamisele kaasa aidata. Oma osa on kindlasti linna- või vallavalitsuste, volikogude,nende komisjonide liikmetel. Ära ei saa unustada aga ka külavanemaid ning seltsideja ühenduste juhte, esindajaid kes seisavad olulisematele huvigruppidele lähemalning oskavad vajalikku informatsiooni lihtsal ning arusaadaval kujul ka edasi anda.

9

II

KONSULTEERIMINE

Miks peaks pöörama tähelepanu sellele, et kohalikud elani-kud saaksid rääkida ning räägiksid kaasa kohalike küsi-muste üle otsustamisel?

Konsulteerimise peamiseks põhimõtteks on, et kohalikud elanikud on kohalikelevõimudele ise väga vajalikuks ning oluliseks informatsiooni allikaks. Eelkõige on nadseda seepärast, et kohalikud elanikud on ise kõige teadlikumad oma vajadustest, agaka seepärast, et kohalikel elanikel on tihti erinevate valdkondade korraldamiseks, konk-reetsete probleemide lahendamiseks või leevendamiseks ideid ning ettepanekuid. Kõikväljakäidud mõtetest ei pruugi tunduda esialgu kasutatavad, kuid ühiste aruteludekäigus, milles tuuakse välja erinevad asjaolud, vajadused ja võimalused, saab kõikiideid edasi arendada. Teiseks on konsulteerimine mõttevahetusena oluliseks teadlik-kuse tõstmise seisukohast, sest läbi küsimuste ja arutelude selguvad ka teemad, mishoolimata läbiviidud teavitustööst on jäänud kas ebaselgeks või vajaksid täpsusta-mist. Kui informeerimise ning informatsiooni edastamise näol on tegemist ühepoolseteavitamisega, siis konsulteerimine loob kahesuunalise suhte.

Enne konsulteerimise kavandamist on oluline leida enda jaoksvastused järgmistele küsimustele:

1. Millised on need küsimused, mille arutamiseks oleks oluline saadakohalikelt elanikelt eelnevalt tagasisidet?

2. Kelle arvamust on otstarbekas vajalike küsimuste osas küsida?3. Milliseid meetodeid kasutades on võimalik arvamused kõige paremi-

ni ja operatiivsemalt teada saada?4. Kui palju aega, inimressurssi, oskusi, teadmisi ning vajalikke raha-

lisi vahendeid on vaja konsulteerimisprotsessi läbiviimiseks?

Enne konsulteerimist on nii kaasajate kui kaasatute jaoksoluline selgeks rääkida ning kokku leppida:� Millised on läbiviidava tegevuse eesmärgid ning oodatavad tulemu-

sed? Kui kõik osapooled on eelnevalt teadlikud nii eesmärgist kui oodatava-test tulemustest, välistab see valede ootuste tekkimist. Samuti aitab eelnevtäpsustamine vältida protsessis valede otsuste tegemist.

10

� Milline on konsulteerimise ajakava? Silmas tuleb pidada, et erinevateväljatoodud mõtete ning seisukohtadega arvestamine, läbirääkimine ning komp-romisside leidmine nõuab oma aja. Oluline on, et kõik osapooled oskaksid kon-sulteerimisprotsessis osalemiseks enda aega arvestada.

� Milline on vastutuse- ja ülesannetejaotus? Otstarbekas on see kokkuleppida läbiviijate seas ning selgitada osalejatele kes on mille eest vastutav.

Oluline on, et kõigi osalejate kasutuses oleks informatsioon kogu protsessi kohta,alates taustmaterjalidest, läbiviidava ürituse ülesehitusest ning tegevustest, järgne-vatest sammudest.

Nagu informeerimisel, nii saab ka konsulteerimisel kasutada erinevaid meetodeid. Niiformaalsemad meetodid nagu uuringute läbiviimine ning küsitluste korraldamine,aga ka loovamalt kujundatavad võimalused nagu avalike arutelude ja ümarlaudadekorraldamine ning kohalike elanike või kodanikeühenduste esindajate kaasamine eri-nevate töögruppide ja komisjonide töösse, nõuavad tulemuslikkuse tagamiseksküllaltki palju eelnevat läbimõtlemist ning planeerimist.

KÜSITLUSEDKüsitlusi saab läbi viia nii ühe konkreetse küsimuse osas kui ka laiemate seisukoh-tade ja hoiakute väljaselgitamiseks ning kirjeldamiseks. Erinevatest võimalustest saabnimetada telefoniküsitlusi, ankeetküsitlusi, tänavaküsitlusi, internetiküsitlusi jms.Küsitluse planeerimisel ning meetodi valimisel on soovituslik arvestada eelkõigesellega kui suurt arvamuste hulka ning kui detailselt soovitakse teada saada ningkaaluda, kas see on erinevatel viisidel võimalik. Mahukamate küsitluste läbiviimi-seks on otstarbekas kasutada spetsialisti abi: kas on see siis mõni uurimusettevõttevõi ülikool, varasema vastava kogemusega inimene, kes aitaks küsitluse läbiviimistplaneerida, koostada küsitluslehte, abistada ka läbiviimisel ning hiljem tulemusikoondada. Kuigi võib tunduda passiivse kaasamise meetodina, on küsitluse läbivii-mine küllaltki ressurssinõudev – kui küsitlust viivad läbi ka omavalitsuse töötajad,võtavad nii kavandamine, läbiviimine kui tulemuste koondamine küllaltki palju aega.

Kui siiski otsustada küsitlus ise läbi viia, on täpsema plaani seadmiseks oluline leidavastused järgmistele küsimustele:� kui suurt valimit (inimeste hulk, keda küsitletakse) oleks vaja kaasata, et vas-

tuste koondamisest tulemust saada: näiteks kas proovida koondada kogu oma-valitsuse elanike arvamus, keskenduda kindlale sihtgrupile või kasutada elanik-konna läbilõikelist valimit?

� kuidas küsimustega kõigi küsitletavani jõuavad ning kuidas nende vastusedhiljem ka tagasi saada?

Küsitluse tulemustest moodustub uus informatsioon, mida on oluline omavalitsuseelanikele ka tutvustada. Samuti on koondtulemused olulised ka kõigile küsitlusesosalenutele.

11

ÕIGUSAKTIDE EELNÕUDE EDASTAMINE KOMMENTEERIMISEKSKohalike õigusaktide eelnõude kommenteerimiseks saatmine huvigruppidele poleEesti kohalikes omavalitsustes veel eriti populaarne. Siiski võib selline tegevus suu-remate muudatuste planeerimisel ükskõik missuguses eluvaldkonnas osutuda kül-laltki tulemuslikuks: esiteks võib seeläbi saada häid mõtteid valdkonna veelgi pare-maks reguleerimiseks, teiseks tulevad kommenteerimisega välja eelnõu kitsaskohadja kolmandaks aitab see hiljem elanikel muudatustega paremini kohaneda.

Olulisemad reeglid, mida õigusaktide edastamisel silmas pidada:

1) eelnõule lisage seletuskiri ja muud olulised lisamaterjalid;2) vastake kõigile saadetud ettepanekutele ning kommentaaridele. Kui

neid ei saa kasutada, põhjendage miks;3) jätke eelnõu arutamiseks ning kommentaaride ja ettepanekute koon-

damiseks piisavalt aega;4) olge valmis täiendavateks selgitusteks ning põhjendusteks ning

teavitage huvigruppe sellest, kes on selgitusi andev inimene ningkuidas on võimalik temaga kontakti saada.

TÖÖGRUPID JA KOMISJONIDHuvigruppide esindajate kaasamine erinevatesse töögruppidesse ning komisjoni-desse on saanud praktikas küllaltki populaarseks. Töögrupid kutsutakse üldjuhulkokku konkreetse ülesande täitmiseks (nt üleskerkinud probleemidele lahendusviisi-de leidmine, oluliste dokumentide väljatöötamine ja teiste ülesannete lahendami-seks, mille jaoks on parima tulemuse saavutamiseks vajalik erinevate osapoolte tead-miste ning kogemuste esindatus). Komisjonid kutsutakse kokku üldisemate küsi-muste arutamiseks. Nii saab iga kohalik omavalitsus moodustada valitsuse ja voliko-gu juurde lisaks kohustuslikele ka erinevate kitsamate valdkondade- ja teemakomis-jone. Komisjone saab kokku kutsuda ka vaid huvigruppide esindajatest: niisugustekomisjonide eesmärk on tagada kitsamate sihtrühmade (nt pensionärid, lapsevane-mad, ettevõtjate esindajad jms) arvamuste ärakuulamine enne otsustamist. Olulineon nii töögruppide kui komisjonide puhul tagada, et nende töö tulemusel olekskindel väljund. Seepärast on otstarbekas juba eelnevalt läbi mõelda, mis on kokkukutsutava tööorgani ülesanne, milline on töö oodatav tulemus ning kuidas sedatulemust kasutatakse.

ÜMARLAUADÜmarlaudu saab korraldada kindlate teemade arutamiseks ühekordselt või juba tea-tud teemadel oluliste kaasarääkijate kokkukutsumiseks ka tihedamini. Ümarlaudadepuhul on tegemist eelkõige ühekordsete asjatundjaid kaasavate teemade käsitlemis-tega. Töövormi konkreetsusest ning eesmärgipärasusest tulenevalt on oluline pöö-rata tähelepanu ümarlaua ettevalmistamisele, läbiviimisele ja tulemuste vormistami-sele.

12

Ettevalmistustegevused ümarlaua korraldamisel:

� Põhiteemade määratlemine ja küsimuste püstitamine;� Taustainformatsiooni kogumine – olemasolevast informatsioonist,

kokkulepetest ning arvamustest ülevaate saamine, et ümarlaualäbiviimise abil liikuda järelduste ja tulemustega teemaarendusesedasi;

� Sihtgrupi valik – huvigruppide ja esindajate, kes võiksid/peaksidarutelus osalema, määratlemine;

� Osalejate informeerimine – ümarlaua toimumisest, toimumiskohastvõi -ajast ning planeeritud protsessist tuleb teada anda piisavaltaegsasti. Nii saavad kutsutud oma aega vastavalt planeerida agaennast ka ettevalmistada.

Ümarlaudade läbiviimisel on oluline roll moderaatoril, kes juhib kogu tegevust: peabprotsessi suunates silmas ümarlaua eesmärki, juhatab sisse ettekandjad, suunabküsimuste ja kommentaaridega vestluse kulgu, tagab osalejate kaasatuse kogu prot-sessi ning aitab kõrvaltvaatajana välja tuua nii kõlama jäänud sõnumid kui vastu-olud. Ümarlaudadel osalejad vajavad tagasisidet: kuidas ja millisena sõnastataksetulemused ning kuidas tulemusi kasutatakse.

AVALIKUD ARUTELUDLisaks ümarlaudade korraldamisele ning komisjonide ja töögruppide kokkukutsumi-sele saab kohalik omavalitsus korraldada avalikke arutelusid, mille esmane eesmärkon anda kõigile soovijatele võimalus konkreetsematel teemadel kaasa rääkida. Avali-ke arutelude läbiviimiseks on oluline valida välja piisavalt kitsas teema, et tagadaarutelu kontsentreeritus. Teema ei tohiks olla aga liialt kitsas, mille suhtes erinevaidarvamusi ja seisukohti välja tuua on raske. Üritus kulgeb paremini, kui arutelusosalevad ka valdkonna asjatundjad ja/või kohaliku omavalitsuse esindajad. Nii saabanda küsimuste korral vastuseid või selgitada probleemide tausta. Nagu ümarlauakorraldamine vajab läbiviijat, nii ka avalik arutelu juhti, kes hoiab silma peal ajagraa-fikul, küsimustel-vastustel ning arutelu kulgemisel. Kuna avalikest aruteludest onoodatud osa võtma kõik soovijad, tuleb tagada ka võimalike huvitatute informeeri-mine ürituse toimumisest.

Konsulteerimisprotsesse ei pea kohalik omavalitsustingimata vaid omal jõul läbi viima. Võimalik on välise abi

kasutamine ja teenuse sisseostmine.

13

III

OSALEMISE TOETAMINE

Miks peaks kohalik omavalitsus pöörama lisaks osalemi-seks võimaluste loomisele tähelepanu kohalike elanike osa-lemise toetamisele?

Osalemine, kaasa rääkimine ning seisukohtade kujundamine võivad olla uued ja veelvõõrad tegevused paljude kohalike elanike jaoks. Nii võivad osalemiseks loodudvõimalused oma ülesannet ja eesmärki mitte täita. Kohalik omavalitsus saab omaelanikke julgustada kohaliku elukorralduse kujundamises kaasa lööma, tunnustadaomaalgatuslikke initsiatiive, headele näidetele tuginedes kaasata uusi gruppe oma-valitsuse tegevustesse ning luua osalemiseks vajalikud tingimused. Mõnele ette-võtmisele saavad kohaliku omavalitsuse juhid olla algselt eestvedajad, julgustadessamal ajal kedagi kohalikest huvigruppidest või kodanikest tegevusi edasi arenda-ma.

Osalemise toetamiseks tegevuste planeerimisel on oluline läbi mõelda:

1. Millistes valdkondades ning milliste tegevuste osas on kohalikuinitsiatiivi julgustamine või toetamine vajalik?

2. Millised on erinevad võimalused osalemise toetamiseks?3. Millised on kohaliku omavalitsuse ressursid, mida saab kohalike

elanike osalemise toetamiseks kasutada?

Toetamist seostatakse enamjaolt rahalise toetamisega. Siiski on mitmeid teisi võima-lusi, kuidas kohalik omavalitsus saab omalt poolt soodustada kodanike aktiivsematosalemist, kodanikeühenduste moodustamist ning järjepidevat tegevust kohalikeprobleemide lahendamisele kaasaaitamisel.

OSALEMISE RAHALINE TOETAMINEOsalemist saab toetada läbi kodanikeühenduste ning kohalike seltside rahastamise.Rahastamist saab korraldada mitmel erineval viisil ning järgides erinevaid põhimõt-teid.

14

Enam kasutatavate rahastamise tüüpidena saab välja tuua:

PROJEKTITOETUSEDIdee elluviimise toetamisel põhinev rahastamine. Projektitoetuste abil rahastatakseeelkõige konkreetses valdkonnas püstitatud kitsamate eesmärkide saavutamist võivaldkonnas kodanikualgatuslikku aktiivsust toetavaid ühekordseid tegevusi.

TEGEVUSTOETUSEDOrganisatsiooni tegevuse jätkuvuse toetamisel põhinev rahastamine. Tegevus-toetuste abil rahastatakse konkreetseid organisatsioone, mille tegutsemise stabiil-sust ning järjepidevust valdkonnas peetakse oluliseks.

STARDIABIOrganisatsioonide moodustamisele ning töölekäivitamisele suunatudrahastamine. Võimalik on toetada kodanikeühenduste tegevuse alustamist ning tu-gevnemist näiteks registreerimise protseduurideks vajalike kulutuste katmisega. Või-malik on toetada ka tegevuse alustamiseks vajalike investeeringute tegemisel.

LEPINGULINE TÖÖDE VÕI TEENUSTE OSTMINEVajalike tegevuste läbiviimise rahastamine. Määratletud on konkreetsed tegevu-sed, mis vajavad elluviimist ning täitjad (rahastatavad organisatsioonid) valitakseselle alusel, kes on suutelised vastavat teenust kõige paremini, kvaliteetsemalt, res-sursisäästlikumalt osutama. Oluline on, et teenuse tellimine ei muutuks põhjendu-seks teatud organisatsioonide rahastamisele.

PARTNERLUSLEPINGUDKoostööl põhinev fikseeritud ülesannete täitmise rahastamine. Olemas on konk-reetsed partnerid, kellega koostöös määratletakse vajalikud tegevused kitsama tee-ma või valdkonna arendamiseks, fikseeritakse mõlema partneri vastutus.

Kohaliku omavalitsuse eelarvest omavalitsuse territooriumil tegutsevatele ühendus-tele toetuse eraldamiseks on soovitav töötada välja spetsiaalne kord, mis panebpaika taotluste esitamise tingimused ja tähtajad, taotluste läbivaatamise ning otsus-tamise ja hilisema aruandluse nõuded. Nii muutub ühenduste rahastamine läbipaist-vamaks ning võimalik on kontrollida rahastamise sihipärasust. Toetamise korra saabvälja töötada kodanikualgatuslike ühenduste tegevuse toetamiseks tervikuna kui kateatud valdkondades läbiviidavate projektide toetamiseks (nt noorsootöö-, kultuu-ri-, hariduse-, spordi või muu valdkonna projektid).

Eelarvelised vahendid saab suunata ka otse ühenduse tegevuseks vajalike ruumidehalduskulude katteks, töötaja(te) palkadeks või vajalikeks investeeringuteks.

MITTE-RAHALINE TOETAMINEKohalikul omavalitsusel on lisaks eelarvelistele vahenditele ka muid ressursse naguruumid, tehnilised vahendid, informatsiooni kättesaadavus jm, mida saab samutikohalike elanike osalemise toetamiseks kasutada. Nii saab tühjaks jäänud omavalit-

15

suse ametiasutuse ruumi jätta näiteks kohalike ühenduste juhtidele, mida viimasedsaavad kasutada ühenduse paberi- ja asjaajamistööde tegemiseks. Huvigruppidelesaab nii regulaarseteks kogunemisteks kui ühekordsete ürituste läbiviimiseks lubadakasutada kohalikule omavalitsusele kuuluvaid ruume (nt rahvamaja, koolimaja jm).Kuigi usaldus omavalitsuse töötajate ning kohaliku ühenduse esindate vahel võibolla tugev, on selguse tagamise ning arusaamatuste vältimise huvides oluline leppi-da kokku teatud reeglites (nt kuidas ja kelle kaudu ruumide või tehniliste vahenditekasutamiseks luba küsida, milline on kasutusaeg, millal vahendite või võtmete ta-gastamine, kuidas toimub ürituse läbiviimise järgne ruumide koristamine, jms).

Oluliseks ressursiks osalemise toetamisel on informatsioon (nterinevad üritused, koolituspakkumised, projektikonkursid jms),mis jõuab tihti kohaliku omavalitsuseni, kuid ei pruugi ilma vii-mase abita jõuda vajalike sihtrühmadeni.

TUNNUSTAMINEKuigi võib tunduda vähetähtsana, omab tunnustamine osalemise toetamises ningjulgustamises küllaltki olulist rolli.

� Keda tunnustada? Tunnustada saab tublimaid eestvedajaid, tule-muslikumaid tegutsejaid (nii isikuid kui ühendusi), suurimaid saavu-tusi, jms.

� Kuidas tunnustada? Tunnustada saab hea sõna, tänukirja või kiitus-kirja, preemiaga. Oluline on äramärkimisest teavitamine ka avalikkuses,nii mõjub see tunnustusena kiidetule ning julgustusena ka teistele.

� Millal tunnustada? Tunnustada võib igal ajal, kuid esiletõstmisedon hea siduda mõne olulise tähtpäeva, sündmuse või üritusega (nt.kohaliku omavalitsuse üksuse moodustamise aastapäev, vabariigiaastapäev, emadepäev, õpetajatepäev, jms).

NÕUSTAMINE JA KOOLITUSErinevatel konsulteerimiseks korraldatud üritustel osalemine ning kaasarääkiminevõivad kogemuste kogunemisel kujuneda kohalike elanike jaoks harjumuspäraseks.Märksa keerulisemaks võib osutuda aga huvigrupi tegevuse ametlik vormistaminening hilisem töö organisatsioonis ning organisatsiooniga. Kohalikele elanikele saa-vad keeruliste ametlike toimingute läbiviimisel olla abiks kohaliku omavalitsuse töö-tajad, kelle jaoks asjaajamine ning erinevate dokumentide vormistamine on osa iga-päevatööst. Nõustada ning toetada saab ühenduste esindajaid projektitaotlustekoostamisel, ürituste korraldamisel ning üldistel organisatsiooni tööd puudutavatelteemadel. Abi või nõu vajava elaniku jaoks on oluline teada kelle poole ta vastavamurega pöörduda võib. Võimalusest saab teavitada kohalikku elanikkonda ning ühen-dusi erinevate informeerimiskanalite kaudu.

16

Koolituste korraldamine on üks kohaliku omavalitsuse võimalustest aidata kaasaoma elanike ning kohalike ühenduste esindajate teadmiste suurenemisele. Vastavaltolemasolevatele ja võimalikele ressurssidele saab kohalik omavalitsus pakkuda koo-litusi kas tasuta või soodustingimustel (kattes kulud osaliselt). Edukaks läbiviimi-seks on oluline koolituse toimumisest ning osalemise tingimustest teavitamine.

OMAALGATUSE JULGUSTAMINEKohalik omavalitsus saab omalt poolt toetada erinevate osalusvormide moodustu-mist ning arenemist. Enimkasutatavateks osalusvormideks on näiteks partnerlusko-gud, mis toovad kokku piirkonna erinevate osapoolte esindajad. Noortevolikogudkannavad nii õpetamise kui otsustusprotsessis kaasarääkimise rolli. Kohalike alga-tuste ning piirkonna üldisema arengu toetamiseks on moodustatud kogukonnafon-de. Nimetada saab ka koostöökogusid, kutseühendusi, jms. Kohalikul omavalitsuselon oluline roll algatuse toetaja ning julgustajana, siiski on tulemusteks ning püsima-jäämiseks vajalik ka elanike või konkreetse sihtgrupi huvi olemasolu. Kui huvi onolemas, saab kohalik omavalitsus seda positiivsel moel tugevdada ning kohaliku eluparemaks muutmiseks kasutada.

AVALIKE TEENUSTE OSUTAMISE DELEGEERIMINEVõimalikult paljude avalike teenuste osutamise delegeerimine kohalikele mittetulun-dusühingutele ei saa olla eesmärk omaette. Kodanikualgatuslikel alustel põhinevaorganisatsiooni töö kannab endas aga lisaväärtusi, mis avalike teenuste kvaliteedilevaid juurde annavad. Lisaks tugevdab kodanikeühendusele teenuse osutamise de-legeerimine ühenduse rolli ning nende töös osalevate elanike vastutust.

Võimalikud probleemid ning nendega toimetulek:

� Elanike passiivsus ja protestimeelne suhtumine – uute võimalustegaharjumine võtab aega. Kohaneda aitavad julgustamine, kannatlikselgitamine, heade näidete ja teiste kogemuste tutvustamine, eest-vedajate leidmine ning toetamine;

� Aja ja ressursside piiratus – oluline on mõelda läbi kui palju aega jaressursse üks või teine kaasamistegevus nõuab, millised on koha-liku omavalitsuse võimalused ja võimalikud alternatiivid;

� Toimetulek lahknevate ning vastandlike huvidega – aega tuleb võttaselgitamiseks ning kannatlikuks seisukohtade põhjendamiseks jaläbiarutamiseks. Oluline on, et ka kohaliku omavalitsuse poolt antak-se edasi selged ja ühtselt arusaadavad sõnumid.

Kaasamist ei saa võtta kui kohustust,see on eelkõige võimalus!

17

IV

Kodanike kaasamine ja kodanikeühendusedEesti kohalikes omavalitsustes

Küsitlus “Kodanike kaasamine ja kodanikeühendused Eesti kohalikes omavalitsus-tes”, mille eesmärk oli koguda andmeid Eesti kohalike omavalitsuste poolt kasutata-vate avalikkuse kaasamise ja kodanikeühenduste toetamise meetodite ning omava-litsuse ja selle elanike vahelise koostöö kogemuste kohta, viidi siseministeeriumikohaliku omavalitsuse ja regionaalhalduse osakonna poolt läbi 2004. aasta kevadpe-rioodil.

Küsimustik koosnes kahest osast, millest esimene käsitles kodanike kaasamise prak-tikat ning teine kodanikeühenduste rolli omavalitsustes. Nimetatud valdkondadekorraldusest kohalikes omavalitsustes ülevaate saamine on vajalik, et määratledahetkeolukord ning analüüsida kasutatavaid lahendusi ja tekkinud kitsaskohti ningselle abil süstematiseeritult korraldada edasist riiklikku kogukonna kaasamise alasttööd.

Küsitluse tulemused on küllaltki esinduslikud – saadetud 241 ankeedist tagastatitäidetuna 131. Küsitluse tulemused saab ülevaatlikult ja kokkuvõtlikult tuua väljajärgmiselt:

Kohalikes omavalitsustes kasutatavad kaasamise meetodidValdav osa kasutab kohalike elanike informeerimiseks ning nendega dialoogi astumi-se võimaluse tagamiseks regulaarselt nö “klassikalisi meetodeid”: ametlikud doku-mendid on avalikud ning kättesaadavad, ametiasutuse poolt vastatakse kodanikepoolt saadetud liht- ja e-kirjadele, mille kaudu elanikud annavad teada kohalikestprobleemidest. Üle poole vastanutest tõi välja, et regulaarselt arvatakse kohalikkeelanikke omavalitsuse strateegiliste dokumentide väljatöötamise töögruppidesse.Eraldi grupi moodustavad meetodid, mida kasutakse aeg-ajalt: küsitluste läbiviimine,ümarlaudade korraldamine konkreetsete valdkondade või teemade käsitlemiseks jaavalikud arutelud konkreetsete probleemide lahendamiseks võimaluste leidmiseks.Kõige vähem kasutatakse õigusaktide eelnõude kodanikele või kodanikeühenduste-le edastamist enne nende vastuvõtmist ning avalike infotundide korraldamist valit-suse/volikogu otsuste ja arutlusel olevate teemade kajastamiseks.

18

Informatsiooni edastamine kohalikele elanikeleEnamik vastanud kohalike omavalitsuste esindajatest tõi välja, et lisaks ametnikevastuvõtuaegadele ning avalikustatud telefoninumbritele, on kõige tavapärasemaksinformatsiooni levimine “inimeselt-inimesele” – info liigub volikogu, valitsuse võinende komisjonide liikmete, kohalike huvigruppide esindajate kaudu. Väga suuresosas Eesti kohalikes omavalitsustes teavitatakse vastavalt informatsiooni sisule as-jaomaseid huvigruppe kas siis telefoni või e-kirja teel. Informatsiooni edastamisetavapärasteks kanaliteks on ka veebilehed, linna- või valla teabelehed ning teadete-tahvlid. Oluline on raamatukogu roll ning aina enam on rajanud omale teed tehno-loogilistest arengutest kujunenud võimalused nagu e-posti aadressite nimekirjad,infolistid.

Huvigrupid, kellega tehakse koostöödErinevatest huvigruppidest tehakse kõige enam koostööd pensionäride esindajate-ga. Olulised koostööpartnerid on kohalikud spordiklubid, ettevõtjad ning nendeühendused, kultuuri- ja haridusseltsid, külaseltsid ning külavanemad. Veidi vähem,kuid siiski küllaltki suures osas, tehakse koostööd nooreühenduste esindajate, hu-viklubide ning huvialaühenduste, lastevanemate esindajate, omanike ning nendeesindajate, loodus- ja keskkonnakaitseorganisatsioonide, puuetega inimeste ningnende ühendustega. Vähem kui pooled vastanutest tõid veel välja kohalikud aren-dusorganisatsioonid, kutsealade ja vähemusrahvuste esindajad, represseeritute ühen-dused ning korteriühistud. Viimati nimetatud gruppide harv nimetamine on mõiste-tav asjaolu tõttu, et igas väikeses omavalitsuses ei pruugi vastavaid huvigruppe võineid koondavaid organisatsioone olla moodustunud. Väga väike arv vastanutestnimetas koostööd kirikute ning kogudustega.

Hinnangud koostööle kohalike elanikegaEnamasti anti kodanike ning kodanikeühendustega tehtavale koostööle rahuldavhinnang. “Väga heana” hinnati kõige enam ühenduste poolt kohaliku elu elavdami-seks tehtud tööd, “väga halvana” kõige enam aga avalike teenuste pakkumist ühen-duste poolt. Probleemidena tõid kohalike omavalitsuste esindajad sagedamini väljakohalike elanike passiivsuse, moodustunud ühenduste nõrga organisatsioonikul-tuuri, koostöötahte puudumise ja protestimeelsuse ning rahastamisega seotud prob-leemid.

Kohalikul tasandil tegutsevad kodanikeühendusedKõige enam tegutseb Eesti kohalikes omavalitsustes kodanikeühendusi spordi vald-konnas, enamikes omavalitsustes ka kultuuri- ja meelelahutusvaldkonnas ning ko-haliku arendustegevuse eesmärgil (sh külaseltsid). Ligikaudu pooltes kohalikes oma-valitsuses on kodanikeühendusi noorsootöö, religiooni, hariduse ja koolituse vald-kondades. Enam tõid vastanud välja veel ühendusi, mille tegevus on suunatudsotsiaalhoolekande ja tervishoiu, loodus- ja keskkonnakaitse, heategevuse ning et-tevõtluse arendamise eesmärkidele. Kõige vähem ühendusi tegutseb küsitluse tule-mustest järeldudes turvalisuse tagamise ja elamumajanduse (sh korteriühistud) vald-kondades.

19

Kohalike omavalitsuste ja kodanikeühenduste koostööKohalike omavalitsuste poolt nähakse koostööd kodanikeühendustega kõige enaminfovahetuses, suures osas ka ühenduste esindajate kaasamises arenguplaanide jastrateegiate koostamisse. Enne otsustamist peetakse otstarbekaks valdkonnas te-gutsevate ühendustega võimalike suundade osas konsulteerida ning enamike koha-like omavalitsuste poolt nimetati koostöövõimalusena ka kodanikeühenduste tege-vuse toetamist omavalitsuse eelarvelistest vahenditest või ruumide ja vajalike tehni-liste vahendite võimaldamise abil. Märkimisväärselt vähem nähti koostööd avaliketeenuste lepingulises delegeerimises.

Kodanikeühenduste tegevuse toetamineEnamikes kohalikes omavalitsustes on kodanikeühendustel võimalik taotleda oma-valitsuse eelarvest kas projektipõhist- või tegevustoetust. Siiski ei pruugi sellinevõimalus olla avatud kõigile kohalikele ühendustele, vaid piiritletud valdkonniti. Niiprojektitoetuse kui tegevustoetusi eraldatakse kõige enam kultuuri- ja spordivald-konnas tegutsevatele ühendustele, projektitoetusi ka külaarengule suunatud pro-jektidele ning tegevustoetusi sotsiaalhoolekande valdkonnas tegutsevatele ühen-dustele. Küllaltki vähe on kohalike omavalitsuste poolt sõlmitud kodanikeühendus-tega halduslepinguid avalike teenuste osutamiseks, kõige enam on neid aga sot-siaalhoolekande, noorsootöö ja spordi valdkonnas.

Üle poolte vastanutest tõi välja, et kohaliku omavalitsuse poolt on töötatud väljakodanikeühenduste rahastamist reguleeriv õigusakt(id). Olulise osa toetustest moo-dustavad mitterahalised toetused, mille raames kompenseeritakse kohalikele ühen-dustele kõige enam ruumide halduskulu, vähemal määral kontoriseadmete ja -tarvetekulu ning töötajate palgakulu. Ligi kolmandik vastanutest tõi kasutatavatest toetusetüüpidest välja ka stardiabi e. toetuse tegevuse alustamiseks.

Kogukonna kaasamine kohalikes arengukavadesKohalikes arengukavades on koostöö kodanike ja kodanikeühendustega kajastatudenamjaolt erinevate valdkondade prioriteetides ja tegevuskavades, väiksemal osalon see arengukavas toodud eraldi valdkonnana, veel väiksemal pole arengukavastemaatika üldse kajastatud. Enamasti nähakse kodanikeühenduste kaasamist aren-dustegevusse ette kultuuri valdkonnas ja huvitegevuse korraldamises, spordi aren-damises ning kohalikus arendustegevuses ja külaelu elavdamises. Lisaks toodivaldkondadest, mille arendamiseks kodanike ning kodanikeühenduste kaasamist olu-liseks peetakse, välja ka maaelu ja põllumajandus, andmeside, avalike teenuste aren-damine, religioon ja heategevus.

20

V

Praktilisi näiteid

Elanike kaasamine – demokraatia võti

Vello TeorAmbla vallavanem

Taasiseseisvunud Eesti Vabariik on oma rada käinud veidi üle kümne aasta. Laulvarevolutsiooni eufooria on kadunud ja asendunud halli argipäevaga. Ajalukku tun-dub olevat kadunud ka riigi kodanike aktiivsus ja tahtmine kaasa mõtelda, kaasarääkida selle riigi tuleviku suhtes. Ja seda nii riiklikul kui kohalikul tasandil, rääkimatameie uuest – Euroopa Liidu tasandist.

Väite tõestuseks sobib alati tuua kodanike osalemise valimistel. Mida aeg edasi,seda madalamaks muutub valimistel osalenute protsent. Eriti drastilised olid ju neednäitajad viimastel – Euroopa parlamendi valimistel. Demokraatia on rahva võim, misjuhtub aga siis kui rahvast nii vähe huvitab enda võimu teostamine? Vale on vistarusaam, et ebaõnnestunud poliitikud on peletanud rahva oma võimu juurest eema-le. Pigem on peamiseks probleemiks aastakümnetepikkune nõukogude periood, kusrahval tõepoolest ei olnudki õigust midagi ise otsustada.

Täna oleme olukorras kus iseotsustamise õigus rahval on olemas, kuid seda õigustkasutatakse loiult. Sisuliselt “võim vedeleb maas” ja ootab järjekordseid lenineid,castroid või “läbimurdjaid”, kes populistlike loosungite lehvides ühekordse poliitili-se sabatähena areenile sähvatavad ja siis kaovad. Riik ja rahvas võidavad sellestkõige vähem. Puudub stabiilsus, puudub võimalus planeerida protsesse pikemaltette.

Mida teha, et olukorda muuta? Kogemus on näidanud, et ainuke pääsetee on riigirahva kodanikeks kasvatamine ja seda saab teha läbi süsteemse dialoogi. Nagu riikja rahvas nii peavad ka vallavalitsus ja vallarahvas olema pidevas dialoogis.

Kuidas seda dialoogi pidada? Tegelikus elus argidialoogi pidamine kõigi osapooltevahel tundub võimatu. Pole ju võimalik läbi rääkida kõigiga korraga, sest rahvas onmitmepalgeline kõigi oma vajaduste, soovide ja tarvete poolest – alates imikust kunipensionärini või töötust kuni kõrgelt haritud firmajuhini. Läbi saab rääkida aga huvi-gruppidega, keda esindavad mittetulunduslikud organisatsioonid, seltsingud, selt-sid, sihtasutused. Nende huvigruppide moodustumist saab vallavalitsus toetada.

21

Oluline on leida üles “sädeinimesed”, kellel on võime koondada enda ümbert teisi,kes oskavad välja selgitada nende inimeste ühishuvid ja tuua omakorda saadudtulemuse kas kohalikule otsustustasandile või vajadusel kõrgemalegi. Siit kujunebajapikku dialoog.

Huvigruppide toetamine tähendab alati mitte raha eraldamist vaid ka seda, et valla-ametnikud kuulavad ära, vahendavad informatsiooni, mida nad omavad, viivad eri-nevad huvigrupid omavahel kokku, panevad tegutsema ja tunnustavad.

Loomulikult on aga vaja leida võimalusi selliste mittetulundusorganisatsioonide toe-tamiseks ka rahaliselt. Kuid sel on siiski teisene eesmärk võrreldes eelpooltooduga.Samas peab kohaliku omavalitsuse poolt välja kujundatud rahastamissüsteem suut-ma juba loodud organisatsioonil püsima jääda ja areneda. Parim viis on paika pannareeglid rahalise toetuse saamiseks. Need võivad olla kas tegevustoetused või toetu-sed ühekordsete projektide läbiviimiseks. Oluline on nõuda peale ürituse läbiviimistaruannet tegevuse ja raha kulutamise kohta.

Kohalike huvigruppide juhtideks on maal sagedasti küla- ja alevikuvanemad. Kuineed inimesed on leitud, siis on oluline ka nende tegevust ja tegemisi toetada.Tähtis on määratleda nende kui külade ja alevike esindajate õigused ja kohustusedsuhetes kohaliku omavalitsusega ning tagada toetus ülesannete täitmisel tekkivatekulutuste katmiseks. Me nimetame seda “Küla- ja alevikuvanema statuudiks”.

Sellised ongi mõtted, mida oleme mõelnud ja teod, mida oleme teinud Ambla vallas,viimase kahe aasta jooksul. Inimesed on tõepoolest muutunud aktiivsemaks omaelu suunajaks ja väga tahaks loota, et alanud protsess on pöördumatu.

22

Avalikkuse kaasamine keskkonnaküsimustes –Peipsi Koostöö Keskuse näide

Margit SärePeipsi Koostöö Keskus

margit@ctc.eewww.riverdialogue.org

Eestis on viimastel aastatel käsikäes demokraatia arengu ning Euroopa Liidu nõue-tega suurenenud üldsuse kaasamine nii kohalike kui üleriiklike probleemide lahen-dusprotsessi. Keskkond puudutab otseselt kogu elanikkonda ja seetõttu on igatiloomulik ja loogiline, et iga kodanik saaks kaasa rääkida valdkonna tegevuste pla-neerimisel.

MTÜ Peipsi Koostöö Keskus, mis asutati 1994. aastal ongi seadnud oma eesmär-giks Peipsi järve piirkonna jätkusuutliku arengu ja piiriülese koostöö toetamise ko-halike huvigruppide suutlikkuse tugevdamise kaudu. Oma keskkonnahariduse- vee-kaitse-, kodanikühiskonna arengu, avalikkuse kaasamise ja muid projekte viime ellutihedas koostöö kohalike MTÜ-de, omavalitsuste ning äriettevõtetega nii Eesti kuiVene pool Peipsi järve.

Miks peame kaasamist oluliseks?Mitme EL vanemate liikmesriikide näited kinnitavad et avalikkuse kaasamine on küllpikaajaline ja kallis tegevus, kuid see tasub end pikemas perspektiivis igati ära.Üldsuse kaasamine eeldab inimeste informeerimist, mis omakorda tõstab teadlikkust.Inimeste kaasamine probleemide lahendamisse tõstab ka nende vastutust ning oma-nikutunnet otsuste ning plaanide suhtes, mis omakorda on eluliselt tähtis nendeeduka rakendamise jaoks. Kohalikud elanikud, piirkonna MTÜd, kalamehed jt. oma-vad sageli ka hoopis paremat infot kohalike keskkonnaolude kohta (näiteks jõe reos-tus, röövpüük jm) ning probleemidele pakutakse sageli uuenduslikke, esmapilgulootamatuid lahendusi.

Oleme kuulnud kohalike omavalitsuste ametnikke kurtmas, et inimesed ei ole huvita-tud ja piisavalt informeeritud, et rääkida kaasa sellistes küsimustes nagu veemajan-dus, maakasutus, prügimajandus. jm. Teiselt poolt vaadanuna saab öelda, et kaasa-miseks ei piisa passiivsest pealiskaudsest informeerimisest (Näiteks väike nupukeajalehes “planeeringuga saab tutvuda vallamajas, kabinet nr 7”), mis ei pruugi tõstakohalikes elanikes piisavat huvi.

23

Peipsi Koostöö Keskuse kogemusOma töö korraldamisel peame silmas, et erinevatele sihtgruppidele, nt. pensionärid,kooliõpilased, väikeettevõtjad, põllumehed, ei saa läheneda ühtmoodi. Valida saabväga erinevate kanalite vahel, olgu selleks siis küsitlused, ajurünnakud, seminarid,Internet, infolehed, vabatahtliku loodusvaatluse korraldamine jpm.

Peipsi Koostöö Keskus on näiteks veemajanduskavade planeerimisel kasutanud kahoopis innovaatilisemaid avalikkuse kaasamise meetodeid. Näidetena võib tuua foo-kusgrupi ja kodanikepaneeli meetodi, mida katsetasime “River Dialogue” projektiraames (loe lähemalt www.riverdialogue.org).

1. praktiline näide:Peipsi Koostöö Keskus viis 2003. aastal Emajõe piirkonnas läbi 10fookusgruppi veemajandusega seotud probleemide selgitamiseks. Lä-biviimiseks kaardistasime kõigepealt piirkonna olulisemad huvigrupid,millena sai eristada kalamehed, kohalikud omavalitsused, mittetulun-dusühingud, põllumehed, veetranspordi arendajad. Iga huvigrupi jaoksviisime väikeses rühmas läbi diskussiooni – nn. fookusgrupi – kindlatelteemadel, et uurida erinevate huvigruppide seisukohti peamiste veema-jandusega seotud probleemide osas. Tulemusena valmis raport, misandis ülevaate veemajanduse peamistest probleemidest piirkonnas,esindades kõigi huvigruppide arvamusi. Raport saadeti omavalitsustele,keskkonnateenistustele, keskkonnaministeeriumi jm.

2. praktiline näide:2003. aasta sügisel viisime läbi 2-päevase kodanikepaneeli “VeeliiklusEmajõel Alam-Pedja looduskaitsealal: milline oleks kompromiss kesk-konnakaitsjate, ettevõtjate ja kohalike elanike huvide vahel?”. Kodani-kepaneel on juhuslikult valitud kodanike kogu, mis tuleb kokku 2–3päevaks, eesmärgiga vaagida tähelepanelikult mõnd kohalikul tasandilolulist probleemi. Kodanikepaneel toimib järgmiselt: valitud probleemikohta esitavad oma poolt ja vastu argumendid erinevate valdkondadespetsialistid. Paneeli liikmed kuulavad ära ekspertarvamused ning esi-tavad oma soovitused probleemi lahendamiseks. Peipsi Koostöö Kes-kuse poolt korraldatud kodanikepaneelist võtsid osa 14 juhuslikultvalitud Puhja ja Rannu valla elanikku. Kodanikpaneeli tulemusenavalmis raport elanike soovitustega probleemi lahendamiseks.

Nii fookusgrupi ja kodanikepaneeli planeerimisel tegi Peipsi Koostöö Keskus tihe-dat koostööd Emajõe piirkonna omavalitsustega, kes olid väga huvitatud projektitulemustest, et võtta arvesse kohalike elanike arvamused veemajandusalaste otsus-te tegemisel. Ühele väikesele omavalitsusele võib iseseisvalt selliste meetodite ra-

24

kendamine olla liiga aeganõudev ja kallis ning seega võib olla üheks väljapääsuksjust koostöö MTÜ-de ja uurimisautustega.

Näitena toodud meetodid on sobivad eelkõige keerulisematele probleemidele lahen-duste otsimisel, nagu on ka esitatud veemajanduskavade planeerimise näide. Kerge-mini ja kiiremini lahendatavate probleemide korral saab lahenduste leidmiseks kasu-tada ka lihtsamaid kaasamise meetodeid. Vastukaaluks arvamusele, et kohalikud ela-nikud ei ole pädevad kaasa rääkima olulistel keskkonnateemadel, on Peipsi KoostööKeskusel väga positiivne kogemus selles osas, et ka ilma erihariduseta kohalikudinimesed on vägagi teadlikud ja huvitatud oma kodukoha keskkonnaseisundist ningvalmis oma arvamusi ja teadmisi jagama, kui neilt õigel viisil küsida.

25

Kogukonnafond – üks võimalus kohalike elanike kaasamiseks

Iti AavikKogukonnafilantroopia projekti juht

Peipsi Koostöö Keskustel: + 372 7 302 302

e-post: iti.aavik@ctc.ee

Kogukonnafondi eesmärgiks on kohaliku arengu toetamine, olgu siis tegemist valla,linna, maakonna või ka administratiivpiiridest erineva territooriumiga, millel elavadinimesed tajuvad end ühtse kogukonnana, jagavad sarnaseid eesmärke ja huvisid.

Kogukonnafond on mittetulunduslik valitsusväline organisatsioon, mis töötab va-batahtlike abi kasutades ning mille tegevus on heategevuslik. Kogukonnafond ko-gub ja jagab kohaliku arendustegevuse toetamiseks heategevuslikke vahendeid,kaasates selleks ettevõtjaid, mittetulundusühinguid, kohalikke omavalitsusi ningaktiivseid kodanikke.

Fondi põhikapitali kasvatamiseks on oluline teha koostööd nii üksikisikute kui ette-võtetega olenemata nende suurusest või tegevusvaldkonnast: annetajateks võivadolla nii suured kompaniid, pangad kui ka väiksemad firmad ja eraisikud. Otsusedtoetuse jagamise kohta langetatakse fondi vabatahtlikul alusel töötava nõukogupoolt, mis kutsutakse kokku võimalikult erinevate eluvaldkondade esindajatest.

Koostöö kohaliku omavalitsusegaKohaliku omavalitsuse jaoks on kogukonnafond heaks koostööpartneriks. Eesti se-nise kogemuse põhjal saab öelda, et kohalikud omavalitsused on panustanud fondipõhikapitali eelkõige seetõttu, et nad on olnud selle toimimisest ja tulemuslikkusestteadlikud: fondi algkapitalina paigutatud raha jõuab hiljem ringiga omavalitsuse piir-konda tagasi.

Miks just kogukonnafond?Lisaks sellele, et kogukonnafond on efektiivne ja läbiproovitud meetod kohaliku eluarendamiseks, on see ka võimaluseks toetada just väiksemate piirkondlike ühendus-te tegevust, kelle jaoks tegevuse läbiviimiseks toetuse taotlemine riiklikest ja ELifondidest ei pruugi jõukohane olla. Kogukonnafondi taotlusvormid saavad olla või-

26

malikult lihtsad, nii nagu ka muud tingimused taotlejale, ning fondi tööd on võimalikkorraldada läbipaistvalt ning usaldusväärselt.

Kogukonnafondi töötajad, vabatahtlikud ning nõukogu liikmed on pärit kogukonna-fondi tegutsemispiirkonnast, mistõttu on nad kohalike probleemidega ning taotleja-tega hästi kursis. Ka kogukonnafondi ressursid on piiratud ning kui tuleb teha valiktoetuse saajate vahel, siis jõuab toetus tõeliste abivajajateni. Väikses kogukonnason üsna lihtne eristada häid ning asjalikke tegijaid. Selline personaalsus ei olevõimalik suurte üle riigiliste ja ELi fondide puhul, kus otsustajad asuvad Tallinnasvõi hoopiski väljaspool Eestit ning kogu info taotlejate kohta peegeldub ainult taot-lusvormis.

Kogukonnafondid EestisKogukonnafondide kontseptsioon pärineb USAst juba 1914. aastast ning levis sealtkiiresti Euroopasse ning üheksakümnendate alguses ka Ida – Euroopasse. EsimeneEesti kogukonnafond loodi Balti Ameerika Partnerlusprogrammi toel pilootprojektina2002. aastal Viljandis ning 2004 aasta alguses Järvamaal.

Esimene kohalikust initsiatiivist tekkinud kogukonnafond Eestis tekkis Peipsi ääres,mis registreeris end Peipsi Kogukonnafondina 2004 aasta novembris. Huvi kohalik-ku arengut toetava kontseptsiooni vastu on näidanud ka teised piirkonnad sh Maarduja Võru.

Eesti esimene kogukonnafond Viljandimaal on kahe tegutsemis-aasta jooksul jaga-nud toetusi mulgi keele edendamiseks, mänguväljaku ehitamiseks, andnud stipen-diumi Viljandi Kultuuriakadeemia tudengile, loonud allfondi Lilli Mulgimeelne Vaba-kool, teinud koostööd Viljandi Pärimusmuusika Festival meeskonnaga kogudes rahafolkmuusika edendamiseks, viinud läbi heategevuslikke üritusi jne.

Kuidas peaks kujunema fondi algkapital?Algkapitali kogumise võimalusi on mitmeid. Viljandimaa Kogukonnafond kaasas fonditöösse kohalikke omavalitsusi tehes neile ettepaneku, et iga omavalitsus paneb ühekrooni elaniku pealt kogukonnafondi algkapitali. Juba esimesel Viljandimaa Kogu-konna Fondi poolt korraldatud taotlusvoorul jagati toetusi nendele ühendustele,mis tegutsesid fondi algkapitali panustanud kohalike omavalitsuste piirkonnas.Järvamaa Kogukonna Fond on kogunud 30 000 krooni algkapitali kohalike ettevõtja-te abiga.

Tugiorganisatsiooni rollPeipsi Koostöö Keskus on kogukonnafilantroopia rahvuslik tugiorganisatsiooninaabiks Eestis tegutsevatele kogukonnafondidele ning aktivistidele, kellel on sooviseda initsiatiivi oma piirkonnas ellu kutsuda. Tugiorganisatsiooni ülesandeks onkorraldada koolitusi kogukonnafondi töötajatele ning vabatahtlikele, anda välja ko-gukonnafondi tööd toetavaid trükiseid, organiseerida õppereise, tutvustada kogu-

27

konnafilantroopia põhimõisteid, hoida üleval aktiivset suhtlust, anda igapäevastknow-how’d fondi töötajatele ning otsida toetusvõimalusi kogukonnafondidele üle-eestilistelt ettevõtetelt. Koheselt peaks valmima ka kogukonnafondide kodulehekülgwww.cfond.org. Peipsi Koostöö Keskus kuulub ülemaailmsesse kogukonnafondidevõrgustikku, mis aitab olla nähtav võimalikele toetajatele ka väljaspool Eestit.