Roger Pärtelsohn

Arvo Bendi

Kaspar Normak

Martin Promen

Kogusime vanast lõkkeasemest sütt ja tuhka ning uurisime nende koostist

Tuhk on väga pehme ja kergesti lagunev. Värvus oli hallikas ja lõkkes omas helbelist struktuuri. Tuhk on kasutusel taimede kaaliumväetisena

Süsi oli must ja poorne. See lagunes kergesti

Tuha suspensiooni filtraadi pH oli tugevalt leeliseline.

Indikaatorpaber andis tulemuseks pH=10

Eeldades, et tegu oli puusöega ehk siis orgaanilise aine põlemissaadusega võib öelda, et süsi koosnes peaaegu puhtast süsinikust, mis omab suurimat oksüdatsiooniastet (+4)

Valmistasime kaasaantud söetükkidest aktiivsütt. Selleks hoidsime sütt veeauru kohal, et puhastada söe poorid tuhast

Aktiivsöe omaduste uurimiseks kasutasime tindi lahust

Lisasime lahusesse aktiivsütt ja loksutasime

Mõne aja pärast oli lahus muutunud tunduvalt heledamaks, sest söe poorid olid endaga sidunud tindi molekule

Aktiivsütt kasutatakse ka toidumürgituse korral. Süsi puhastab mao seal leiduvatest mürgistest osakestest ja viib need kehast välja

Aktiivsüsi on amorfne ja ta koosneb grafiidi võrestikul mikrokristallidest

Aktiivsüsi on kõige laialdasemalt kasutatav adsorbent tänu sellele, et tema keemilisi ja füüsikalisi omadusi saab modifitseerida vastavalt vajadusele

Panime kokku puidu kuivdestillatsiooni ehk pürolüüsi seadme

Kuumutasime puulaaste gaasipõletil kuni need söestusid

Saadusteks saime puugaasi ja kollaka värvuse ning paha haisuga tõrva

Saadud gaas on põlev ja on oma kütteväärtuselt võrdne 1,25 MWh/1000 m³.

Saadud tõrv oli happeline, selle pH=3.

Uurisime orgaaniliste ainete põlemisprotsesse energia muundumise seisukohaltSelleks põletasime erinevaid orgaanilisi aineid ja

fossiilsetest kütustest toodetud aineidSelgus, et mida noorem materjal, seda kehvemini ta põleb ja

seda vähem energiat ta annabKuna fossiilsed kütused on ka tekkinud orgaanikast ja

saanud oma energia päikeselt, siis saame neid vaadelda kui väga pikaajalisi taimiFossiilsetest kütustest valmistatud materjalide kütteväärtus

oli suurim. Järgnes puit kui pikaajaline taim ja rohttaimed olid väikseima akumuleerunud energia hulgagaNoored taimed sisaldasid palju vett, kaasa arvatud puukoor.

Tehislikud ained põlesid tahmava leegiga, noored taimed ei tahmanud nii palju

Sel päeval oli vähe pilvi ja need olid madalad ning nägid välja nagu puuvilla pallikesed. Tegemist oli rünkpilvedega (cumulus). Pilved olid hajutatult ja neid esines harva

Sääskede lennutrajektoor oleneb tuulest, sest nad on väikesed. Tugevam tuul kallutab nad kõrvale

Lindudel ei ole tuul nii suureks probleemiks, nad on aerodünaamilise kehaehitusega ja oskavad seda hästi ära kasutada

Puudel esines kolme tüüpi samblike.

Järeldus – õhk Neerutis oli puhas, kuna seal esines samblikuid, mis vajavad puhast õhku

Puu Samblikeliikide arv

Sambliku tüübid

Puu asukoht

Kask 2 Frutikoosne, folioosne

Veest ~20m

Mänd 1 Folioosne Veest ~30m

Kuusk 1 Folioosne Veest ~40

Reoveepuhastusjaam peab toime tulema (tööstusettevõtetest) Rakvere Lihakombinaadi ja Rakvere Piimakombinaadi heitveega

Reovee mehhaaniline puhastamine toimub kolme etapina: mudapress, setitamine ja õhutamine

Vees sisalduva hõljumi eemaldamiseks lisatakse polümeeri

Linnale saadakse vesi 5 puuraugust

Vesi saadakse kuni ~200 meetri sügavuselt

Rakvere põhjavesi sisaldab raua ioone

Õhustamise e. aereerimise põhimõte seisneb puhastatava vee hapnikuga rikastamises, mille käigus vees lahustunud raud reageerib õhuhapnikuga

Aereerimise tulemusena settib plastik-ketastele raua kiht

Rakvere reoveepuhastusjaamas esineb palju füüsikalisi nähtuseid:

Newtoni I seadus – eelsetiti liikus ühtlaselt ja ringjooneliselt, mis tähendab, et jõudude summa oli võrdne

Ühtlane liikumine – esines paljudes kohtades, eriti eelsetitis ja mudapressis

Kiirenev/aeglustuv liikumine – vesi liikus aerobasseinis ebaühtlaselt.

Lainetamine – aerobasseinis tiivik tekitas vees laineid

Võnkumine – mudapressis liikus muda võnkuvalt (harmooniliselt)

Horisontaalsuunaline liikumine – vesi liikus maapinnaga paralleelselt (basseinis)

Vertikaalsuunaline liikumine – vett juhiti torudesmaapinnale vertikaalselt

1. nähtus: tsemenditehase pöördahjud ja lobribassein

Pöördahjud pöörlevad, esineb ringjooneline liikumine

Lobribasseinides liiguvad segajad, mis kinnituvad ringjooneliselt liikuvale alusele

2. nähtus: pöördahjude soojusvahetid

Klinkri põletamine toimub kolmes pöördahjus. Pöördahju ühest otsast antakse sisse lobri ja teisest otsast kütus. Pöördahi on varustatud kettsoojusvahetitega ja ahju korpus on seest vooderdatud kuumuskindlate kividega. Pöördahjus toimuvad füüsikalis-keemilised protsessid, mille tulemusena moodustub klinker, mis jahutatakse maha restjahutajaga

3. probleem: pöördahjudest eralduvad saasteained

Tsemendi põletamisel eraldub väga palju saasteaineid tolmuna, mis aastakümneid tagasi korstnatest lendu lasti. Nüüd on kasutusel uued seadmed tolmu filtreerimiseks

Elektrofiltrid töötavad kõrgepinge alalisvooluga (40-75kV). Kahe elektroodi vahelises väljas gaas ioniseerub ja tuhaosakesed sadestuvad välja

4. probleem: mida teha tehase jäätmetega ?

Tehase peamine jääde on tolm, mis eraldatakse elektrofiltritega

Tolm koosneb peamiselt CaO-st

Kasutatakse tehases uuest tootmisel ja saab kasutada ka põldude lupjamiseks

• 5. nähtus: Aru karjääris kaevandatava lubjakivi töötlemine

• Lubjakivi, mis lõhkamisel saadakse purustatakse lõug-ja haamerpurustites erinevateks fraktsioonideks

• Nii saadakse erinevas mõõdus killustikku ja kivi tsemenditehase tarbeks

• 6. nähtus: lobri põletamine• Pöördahjudes põletatakse lobri, millest protsessi

lõpuks saab klinker• Lobri voolab tunnelahju ülevalt, küttepuru saabub alt

Põlemise käigus eraldub veeaur• Vee aurustamine lobrimördist on füüsikaline nähtus

• 9. nähtus: ühtlane sirgjooneline liikumine

• Vabriku pöördahjudes liigub valmiv klinker ühtlaselt kolme tunni jooksul kaldus olevat ahju mööda

• Toru pikkuseks on 150 meetrit ja tegemist on ühtlase liikumisega kaldpinnal

• 10. nähtus: puuraukude puurimine Aru karjääris

• Karjääris on vajalik kivi lademest eraldada. Selleks kasutatakse lõhkamist

• Puuraukude puurimisel saame rääkida ühtlasest ringliikumisest. Peale selle esineb puurimisel ka kivimi peenestamist, mis on samuti füüsikaline nähtus