Praktika aruanne (M. Partei)

Tartu Ülikool

Majandusteaduskond

Rahvamajanduse instituut

Margit Partei

HÜLJATUD JÄÄTMETE KORISTUSKULUD NING

NENDE VÄHENDAMISE VÕIMALUSED JÕHVI

VALLAS

Praktika aruanne

Juhendajad: lektor Juta Sikk ja majandusspetsialist Aivo Tamm

Tartu 2013

SISUKORD

Sissejuhatus ....................................................................................................................... 3

1. Uurimisprobleemi taust .............................................................................................. 7

2. Praktika käigus saavutatud tulemused ....................................................................... 9

2.1 Hüljatud jäätmete kaardistamine välitöödel ......................................................... 9

2.2 Hüljatud jäätmete likvideerimiskulude analüüs ................................................. 14

2.3 Hüljatud jäätmete likvideerimiskulutuste vähendamise võimalused ................. 17

Kokkuvõte ....................................................................................................................... 22

Viidatud allikad ............................................................................................................... 25

Lisa 1. Praktikal tehtud tööde ja tegevuste tabel ............................................................. 26

Lisa 2. Esialgne orienteeruv praktika tegevuskava ......................................................... 28

Lisa 3. Esimesel välitööde päeval vaadeldud prügi mahajätukohad Jõhvi linnas

(märgitud musta ringikesega) .......................................................................................... 29

Lisa 4. Esimesel välitöö päeval prügi mahapanekukohtades tehtud fotod ...................... 30

Lisa 5. Teisel, kolmandal ja neljandal välitööde päeval vaadeldud prügi mahajätukohad

Jõhvi vallas (märgitud musta ringikesega) ...................................................................... 32

Lisa 6. Teisel välitöö päeval prügi mahapanekukohtades tehtud fotod .......................... 33

Lisa 7. Kolmandal välitöö päeval prügi mahapanekukohtades tehtud fotod .................. 34

Lisa 8. Neljandal välitöö päeval prügi mahapanekukohtades tehtud fotod .................... 35

SISSEJUHATUS

Jõhvi vald asub Ida-Virumaa keskosas ning koosneb vallasisesest Jõhvi linnast, mis on

ühtlasi maakonnakeskus, Tammiku alevikust ja üheteistkümnest külast. Kokku elab

Jõhvi vallas 12460 elanikku (seisuga 31.03.2013) ning valla pindala on 124 km2. (Jõhvi

vallavalitsuse...) Oluline on aga silmas pidada, et Jõhvi linn toimib keskusena ligi 65

000 inimesele, kes elavad Jõhvi kesklinnast 15 kilomeetri raadiuses. Lisades sellele veel

tosinkond kilomeetrit, läheneb teenindatavate arv juba 100 tuhandele, mis vastab

ligilähedaselt Tartu elanikkonnale (Jõhvi valla arengukava...). Seega on Jõhvi vald koos

vallasisese linnaga regiooni oluline keskus.

Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (Kohaliku omavalitsuse...) kohaselt on

omavalitsusorganiteks vallavolikogu ja vallavalitsus, kelle määrab volikogu. Seadus

sätestab, et omavalitsusüksuse ülesandeks on korraldada antud vallas (või linnas)

sotsiaalabi ja -teenuseid, vanurite hoolekannet, noorsootööd, elamu- ja

kommunaalmajandust, veevarustust ja kanalisatsiooni, heakorda, jäätmehooldust,

territoriaalplaneerimist, valla- või linnasisest ühistransporti ning valla teede ja

linnatänavate korrashoidu, juhul kui need ülesanded ei ole seadusega antud kellegi teise

täita. Samuti on omavalitsusüksuse ülesandeks on korraldada antud vallas (või linnas)

koolieelsete lasteasutuste, põhikoolide, gümnaasiumide ja huvialakoolide,

raamatukogude, rahvamajade, muuseumide, spordibaaside, turva- ja hooldekodude,

tervishoiuasutuste ning teiste kohalike asutuste ülalpidamist, juhul kui need on

omavalitsusüksuse omanduses. Nimetatud asutuste osas võidakse seadusega ette näha

teatud kulude katmist kas riigieelarvest või muudest allikatest. Seaduse järgi (Kohaliku

omavalitsuse...) vallavalitsus:

• valmistab ette volikogus arutamisele tulevaid küsimusi, lähtudes valitsuse

seisukohtadest või volikogu otsustest;

• lahendab ja korraldab kohaliku elu küsimusi, mis volikogu määruste või otsustega

! 4

või valla või linna põhimäärusega on pandud täitmiseks valitsusele;

• lahendab ja korraldab kohaliku elu küsimusi, mis ei kuulu volikogu pädevusse;

• lahendab küsimusi, mis on käesoleva seaduse § 22 2. lõike alusel delegeeritud

valitsusele.

Valitsus võib taotleda volikogu ees volikogu poolt vastuvõetud määruse või otsuse

uuesti läbivaatamist. Valla- või linnavalitsus kehtestab oma korraldusega valla või linna

asutuse poolt osutatavate teenuste hinnad.

Jõhvi vald on oma arengukavas (Jõhvi valla arengukava...) sätestanud, et eesmärk on

tõsta vallaelanike elatustaset, suurendada elanike identiteeditunnetust, tõsta valla

mainet, luua koostöövõimalused era-, avaliku ja kolmanda sektori vahel ning projektide

käivitamiseks ja investeeringute ligimeelitamiseks. Arengu põhiprioriteediks on

tunnistatud Jõhvi kui regionaalkeskuse tugevdamine, kvaliteetse toimekeskkonna

arendamine ja sotsiaalse sidususe suurendamine eri huvi- ja sotsiaalsete gruppide ning

rahvusrühmade vahel. Arengu põhiline eeldus on Jõhvi linna ja valla asend: asumine

tähtsas tööstuspiirkonnas, transporditeede ristumispunktis, Eesti ühe suurima linnastu

keskmes, Sillamäe ja Aseri tööstussadamate vahetus läheduses. Samas toovad need

eelised kaasa puudusi, näiteks kasutab valla infrastruktuuri ka palju neid inimesi, kes

vallale makse ei maksa, tööstusega kaasneb kehvem elukeskkond õhusaaste ja

veereostuse tõttu jms. Oluliseks peetakse, et Jõhvi vald oleks atraktiivne ettevõtlus-

keskkond investoritele, tööjõu kvaliteet paraneks ning tõuseks inimeste ettevõtlikkus ja

algatusvõime. On selgelt määrtletud kolm võtmevaldkonda või -märksõna: keskus,

keskkond ja koosmeel. Esimene neist rõhutab Jõhvi saamist keskuseks mitmel tasandil

(Kirde-Eesti regioon, Ida-Viru maakond, logistika-, haridus- ja kultuurikeskus jne);

teine keskendub nii looduskeskkonnale, turvalisusele, tööturule, haridusele, kultuurile

kui ka ettevõtlikkusele; kolmas rõhutab igakülgset koostööd, hoolivust ja kaasatust.

Tulevikuvisiooni saavutamisel lähtutakse järgmistest põhimõtetest: säästev ja

jätkusuutlik areng, inimkesksus, demokraatia, innovaatilisus, koostöö ja avatus.

Tegevusvaldkonnad on prioritiseeritud järgmiselt: olulisim on haridus ja noorsootöö,

seejärel majandus, kultuur ja sport, sotsiaalhoolekanne ja tervishoid.

Jõhvi vallavalitsus koosneb viiest suuremast struktuuriüksusest (vt joonis 1 lk 6):

arengu-, majandus-, sotsiaal-, finants- ja tugiosakond. Praktikant töötas valdava aja

! 5

praktika kestusest vallavalitsuse majandusosakonnas, eriti tihedalt koostöös majandus-

ning keskkonnaspetsialistiga, kuid puutus praktika vältel tihedalt kokku ka paljude

teiste üksuste ametnikega. Tüüpiliselt riigiasutusele, on ka Jõhvi vallavalitsus tugevalt

hierarhilise ülesehitusega, on olemas selged käsuliinid ja alluvussuhted. Samas töötab

kollektiiv siiski dünaamiliselt paindlikult ja üksmeelselt, käib pidev infovahetus ja

aktiivne koostöö erinevate juhtimistasandite ning struktuuriüksuste vahel. Vallavalitsus

on küll formaalselt hierarhiline ning ka reaalsuses on selged alluvussuhted olemas, aga

praktikandile ootamatult oli suhteliselt suur kollektiiv (ligikaudu 50 inimest) väga

ühtehoidev, avatud, toetav, paindlik, üksmeelne, abivalmis ning koostööaltis.

Praktika toimus Jõhvi vallavalitsuses nelja nädala vältel 2013. aasta juunis (alates 4.

juunist kuni 28. juunini). Praktika hilisem toimumine (majandusteaduskonna

praktikajuhendi kohaselt juulis või augustis) või pikem kestus (kuni kuus nädalat)

polnud kooskõlas vallavalitsuse ning praktikandi tööplaani ning puhkusegraafikuga.

Vallavanem Tauno Võhmar

Haridus- ja noorsootöö nõunik

Katrin Tamme

Arengu abivallavanem Vello Juhkov

Arendusnõunik Rein Luuse

Arendusspetsialist Maria Laanemäe

Arhitekt

Planeerimis-spetsialist

Kristi Jõemets

Vallakunstnik Kalev Prits

Maakorraldaja Reet Mendes

Ehitusspetsialist Aleksei !eleznjak

GIS spetsialist Liina Talistu

Majanduse abivallavanem

Eduard Rae Majandus-spetsialist

Aivo Tamm Keskkonna-spetsialist

Alina Nevent Heakorra-spetsialist

Liivi Mölder Järelevalve-

inspektor Paul Lek

Vallavara spetsialist

Jevgeni Fedorenko

Hankespetsialist Jüri Nael

Sotsiaalteenistuse juht

Kairi Soomer Sotsiaaltoetuste

spetsialist Karin Orel

Sotsiaaltoetuste spetsialist Ellen Torn Lastekaitse spetsialist Ene Eljas

Peresotsiaaltöötaja Pille Rüütel

Bussijuht Harry Järg

Eakate ja puuetega inimeste spetsialist

Kersti Vihmann

Koduhooldus-töötajad (4)

Finantsjuht Küllike Olup

Finantsjuhi asetäitja

Ellu Blok

Raamatupidaja Mare Nurme

Raamatupidaja Niina Kulakova

Raamatupidaja Heli Einstein

Raamatupidaja Ljubov Liiv

Vallasekretär Piia Lipp

Jurist Silver Peepmaa

Ettevõtlus-spetsialist

Asta Õilsalu

Registripidaja Külli Korsten

Vallaarhivaar Mare Rebban

Administraator Merike Vahe

Personali-spetsialist

Natalia Agejeva

Sekretär-asjaajaja Rita Lepik

IT-spetsialist Karel Niine

Koristajad (2)

Lasteaedade direktorid Gümnaasiumide direktorid Spordikooli direktor Kunstikooli direktor Muusikakooli direktor Raamatukogu direktor Sotsiaalmaja direktor Spordikeskuse direktor Kultuuri- ja huvikeskuse direktor

Joonis 1. Jõhvi vallavalitsuse struktuur

Allikas: (Jõhvi vallavalitsuse...)

! 7

1. UURIMISPROBLEEMI TAUST

Jõhvi vallas on eriti kevaditi, aga ka muul ajal probleem jäätmete ladustamisega selleks

mitte-ettenähtud kohtadesse, näiteks maanteedeäärsetesse metsadesse. Hüljatud jäätmed

peab sellisel juhul ära koristama aga vald, sellega kaasnevad igal aastal

märkimisväärsed kulud vallaeelarves. Vald on huvitatud nende kulude vähendamisest.

Antud praktika eesmärk oli leida alternatiive, kuidas vähendada hüljatud jäätmete

koristamisega seotud kulusid.

Eesmärgi saavutamiseks püstitati järgmised uurimisülesanded:

• kaardistada populaarsemad kohad, kuhu prügi maha pannakse;

• välja selgitada, mis liiki prügi kaardistatavatesse kohtadesse jäetakse;

• üritada välja selgitada, kust võib mahajäetud prügi pärit olla;

• teha prügi mahajätu kohtade põhjal järeldused ja üldistused, millised tegurid

soodustavad prügi mahajätukohaks saamist;

• selgeks teha, kui palju raha kuluks hüljatud prügi koristamiseks;

• leida tegevusalternatiivid-meetmed, kuidas vähendada/takistada prügi mahapanekut

kaardistatud kohtadesse;

• analüüsida tegevusalternatiividega seotud kulusid;

• valida parim tegevusalternatiiv.

Järgnevalt analüüsib praktikant lähemalt uurimisülesannete sisu. Kaardistamaks

populaarsemaid prügi mahapaneku kohti, käis praktikant koos Jõhvi vallavalitsuse

keskkonnaspetsialistiga välitööl uurimas kohti, kust mitme aasta vältel on vald pidanud

hüljatud prügi koristama. Välitööl tehti prügi mahapaneku kohtadest fotosid, et hiljem

määratleda mahapandava prügi liigid ning võimaluse korral selgitada välja, kust kohast

prügi on toodud. Pärast välitööde lõppu tegi praktikant järeldusi prügi mahapaneku

kohtade analüüsi põhjal ning proovis tulemusi veidi üldistada.

! 8

Järgmise etapina uuris praktikant, millised on lähiminevikus olnud peremeheta prügi

koristuskulud Jõhvi vallas. Kogukulude väljaselgitamise järel asuti aktiivselt otsima

ideid ja võimalusi prügi mahapaneku vähendamiseks ja takistamiseks ning kokkuvõttes

koristuskulude vähendamiseks. Pärast tegutsemisalternatiivide väljaselgitamist asuti

uurima nendega seotud kulusid, kuna majanduslikult pole Jõhvi vallavalitsusel mõtet

heaks kiita tegutsemisalternatiivi, mille kulud ületavad juba praegu tekkivaid kulusid,

põhieesmärk oli siiski vähendada hüljatud prügi koristamisega seotud kulutusi.

Põhjaliku alternatiivide analüüsi järel sai praktikant koostöös majandusosakonnaga

valida välja sobivaima tegevusvariandi.

! 9

2. PRAKTIKA KÄIGUS SAAVUTATUD TULEMUSED

2.1 Hüljatud jäätmete kaardistamine välitöödel

Praktika sisuline osa algas juba teadaolevate prügi mahapaneku kohtade

määratlemisega, et alustada prügi kaardistustöid ning jäätmeliikide määramist. Esimesel

kaardistamise välitööde päeval (6. juunil 2013) külastas praktikant koos Jõhvi

vallavalitsuse keskkonnaspetsialistiga ühtteist teadaolevat probleemset kohta Jõhvi linna

piirides. Esimese vaatluspäeva andmed on koondatud tabelisse 1. Kõigis kohtades, kus

prügi leiti, tehti andmesäilituse ning -analüüsi silmas pidades fotosid ning kirjutati üles,

mis liiki prügi leiti ning kui palju prügi maha jäetud oli. Leidus nii väikseid, keskmisi

kui ka suuri hüljatud jäätmete hunnikuid, mõned neist olid ka väga suured. Siit võib

otseselt järeldada, et prügi mahajätu kohad olid kas alles tekkimas, hiljuti juba

koristatud või pikema aja vältel akumuleerunud. Tihti oli näha ka selgeid radu läbi

rohumaa prügihunnikuteni, viidates pidevale sihipärasele tegevusele. Enamasti oli prügi

autoga lihtsalt juurdepääsetavas kohas või selle vahetus läheduses (maksimaalselt 100

meetri raadiuses). Mis veel selgelt iseloomustab prügi mahapanekukohti, on asumine

enamasti linna äärealadel, kaugemal keskusest. Kõige sagedasemad leitud jäätmete

liigid olid ehitusjäätmed (viiel korral) ja oksad (neljal korral). Leiti veel olme- ja

puitjäätmeid (vastavalt kolmel ja kahel korral) ning mööbliosi (kahel korral) ja muid

aia- ning haljastusjäätmeid (samuti kahel korral). Ühes arvatavas prügi mahapaneku

kohast seda enam ei leitud, küll aga tundus, et seal oli hiljuti toimunud koristustööd,

teises arvatavas kohas leiti vaid kaks üksikut prügielementi. Jäi mulje, et enamik prügist

oli mahajätukohtadesse toodud eraisikute poolt ning nad polnud tekkinud kaugel

mahajätukohast. Esimesel päeval vaadeldud hüljatud prügi leiukohad on märgitud ka

Jõhvi linna kaardile (vt lisa 3 lk 28), tehtud fotod on ära toodud lisas 4.

! 10

Tabel 1. Esimese välitööde päeva kokkuvõte

Jrk nr Asukoht Leitud prügihunniku

suurus Prügi liigid

1. Kivi tänav 28

2 m2 ehitusjäätmed

<1 m2 olmejäätmed

4x4x3 m = 48 m3 ehitusjäätmed

2. Sompa tänav 40 – üksikud plastjäätmed

3. aherainemäed kalmistu lähedal

6x2x2 m = 24 m3 ehitusjäätmed

8 m2 mustades prügikottides ehitusjäätmed, u 20 tk, enamasti betoon ja tellised

4. Oja tänava lõpp

3x4 m = 12m2, 2 tk eterniidiga kaetud tundmatud prügihunnikud

5x3x2,5 m = 37,5 m3 ehitusjäätmed

– oksahunnikud, 3 tk

5. Soo tänava lõpp – prügi puudus, arvatavasti alles koristatud

6. Tähe tänav

3 tk aia- ja haljastusjäätmed

2x2x0,5 m = 2 m3 puitjäätmed ja mööbliosad

2x2 m = 4 m2 aiajäätmed, olmeprügi

7. Malmi tänav 1x1 m= 1 m2 olmejäätmed

8. Juubeli tänav 13 – oksad

9. raudtee ääres, vaksali vastas

– oksad

üksikud osad elektroonika, kile, mööbliosad, eterniit

10. Puru tee lõpp – üldiselt korras (leitud üks madrats ja rehv)

11. Puru tee sõjaväeosa juures

15 tk puidujäätmed (euroalused)

20x5 m = 100 m2 oksad

Allikas: autori koostatud

Teisel kaardistamise välitööde päeval (12. juunil 2013) külastas praktikant koos

keskkonnaspetsialistiga nelja prügi mahapanekukohta Jõhvi vallas väljaspool Jõhvi

linna piire. Teise vaatluspäeva tulemused on koondatud tabelisse 2. Samuti nagu

esimesel vaatluspäeval, tehti prügi mahapanekukohtades kirjalikke märkmeid ja fotosid,

et hiljem teha nende põhjal analüüs hüljatud prügi liikide ning mahtude ja kaalude

kohta. Ühes tuntud prügi mahapaneku kohas ei suutnud praktikant leida jäätmeid, ühes

! 11

kohas leiti neid väga vähe, alla ühe ruutmeetri suurusel alal. Kahes kohas leiti aga väga

palju hüljatud jäätmeid. Võib aimata, et nendesse kohtadesse oli toodud prügi

kaugemalt ja mitte kohalike külaelanike poolt. Tammiku männikus leiti valdavalt

mahajäetud oksi ja olmeprügi, mida on sealt pidevalt ka koristatud. Aherainemäe

lähedalt leiti aga ligikaudu 400 ruutmeetrine maa-ala, mis oli täielikult prügi alla

mattunud. Sealt võis leida nii betooni, telliseid, puitu, vana mööblit ja üldist

ehitusprahti, eterniiti, kummitooteid, kaablitkilet kui ka segaolmeprügi. Tammiku

aheraineme ümbruse ala oli üks reostunumaid kohti kogu välitööde vältel leitutest.

Teisel päeval vaadeldud hüljatud prügi leiukohad (koos kolmanda ja neljanda päeva

leiukohtadega) on märgitud ka Jõhvi valla kaardile (vt lisa 5 lk 31), tehtud fotod on ära

toodud lisas 6.

Tabel 2. Teise välitööde päeva kokkuvõte

Jrk nr Asukoht Leitud prügihunniku suurus Prügi liigid

1. Tammiku õunaaia kraav <1 m2 papp, kile, klaas

2. Tammiku männik

2x1x1 = 2 m3 oksad

30 liitrit olmeprügi

5 kotti (u 20 kg) olmeprügi

3.

Tammiku aherainemäe kõrval (reostatud kogu ala 20x20 m, s.o 400 m2)

10x1x0,5 = 5 m3 ehitusjäätmed (betoon, tellised, puit)

2 tk vaibad

100 kg eterniit

u 3 tk aknaraamid

3x3x0,3 = 2,7 m3 kaablikile

3 tk rehvid

1 leht kummi

0,5x0,5x0,3 = 0,075 m3 segaolmeprügi

4. Tartu mnt lähedal – (prügi puudus)


Kolmandal välitööde päeval (14. juunil 2013) külastas praktikant koos Jõhvi

vallavalitsuse keskkonnaspetsialistiga nelja prügi mahajätu kohta. Vaatlustulemused on

! 12

koondatud tabelisse 3. Ühes vaatluskohas jäätmeid ei leitud. Edise külas leiti alles

hiljuti koristatud alalt ehitus- ja olmejäätmeid, mis olid kolmandal vaatluspäeval

leitutest levinuimad liigid. Kotinuka küla teeäärsed, mille vahetus läheduses asub

kohalik Uikala prügila, olid suhteliselt reostatud, sealt võis leida nii ehitusjäätmeid,

mahajäetud hakkepuitu kui ka saastunud pinnast. Kõige saastunum oli aga Kotinuka

küla ala Uikala prügila läheduses, mis meenutas juba uut prügilat. Vallavalitsuse

keskkonnaspetsialist oletas, et inimesed tahavad oma jäätmed viia prügilasse, nähes aga

sealseid hindu, loobuvad nad sellest mõttest ja viivad prügi hoopiski metsa alla. Umbes

0,01 ruutkilomeetri suurusel alal oli palju eriliigilist prügi, fotomaterjal on koondatud

lisasse 7. Sellelt alalt leiti hulgaliselt ehitusprahti, eterniiti, mööbliosi ja olmejäätmeid,

samuti ka tekstiiljäätmeid. Kuna antud prügi asus riigimaal, mitte vallale kuuluval maal,

siis on võimalik, et Jõhvi vald seda ala koristama ei asuks. Seega võib teatud

tingimustel selle ala kulud analüüsist kõrvale jätta. Et saada terviklikku pilti hüljatud

prügi olukorrast, on Kotinuka 1 koristuskulud siiski käesolevad töös analüüsi jäetud.

Viimaks külastas praktikant neljandal välitööde päeval (18. juunil 2013) kahte jäätmete

mahapaneku kohta: Linna küla ümbrust ja Jõhvi parki. Kokkuvõtte tulemustest on

koondatud tabelisse 4. Linna küla ümbrusest ei õnnestunud jäätmeid leida, kuid oli

näha, et seal oli hiljuti toimunud koristustööd, mida tõenäoliselt teostas Riigimetsa

Majandamise Keskus. Jõhvi pargist leidis praktikant segaolmejäätmeid ning üksikuid

ehitusjäätmeid.

! 13

Tabel 3. Kolmanda välitööde päeva kokkuvõte


1. Vana-Ahtme – –

2. Edise küla 4x1x0,3 m = 1,2 m3 ehitusjäätmed (tellis, betoon,

asbest) 7 kotti (a 100 l, 2/3 täis) olmeprügi

3. Kotinuka 1, reostatud kogu ala

10x1x1 m = 10 m3 ehituspraht

10 kotti ehituspraht (betoon, kivi)

7x1,5x0,4 m = 4,2 m3 ehituspraht

3x1x0,4 m = 1,2 m3 olmejäätmed

15x3x1,5 m = 67,5 m3 ehituspraht

2x1x0,5 m = 1 m3 autoosad

15 kotti ehituspraht

2 m3 tekstiil

1 m3 eterniit üksikud osad, kokku 3

m3 ehituspraht

4. Kotinuka 2, teeääred

17 kotti (a 50 l, 2/3 täis) pinnas

1x0,4x0,1 m = 0,04 m3 vana mööbli osad

1 kott ehituspraht

2x1x1 m = 2 m3 ehituspraht, taimsed jäätmed

8 m3 hakkepuit

15 kotti ehituspraht


Tabel 4. Neljanda välitööde päeva kokkuvõte


1. Linna küla ümbrus – –

2. Jõhvi pargi lähedal 1 m3 segaolmejäätmed, veidi ehitusjäätmeid


! 14

2.2 Hüljatud jäätmete likvideerimiskulude analüüs

Kaardistamisega paralleelselt uuris praktikant koostöös majandusosakonnaga, kui palju

läheb maksma leitud prügi koristamine ja utiliseerimine. Leitud prügi likvideerimise

maksumus on toodud tabelis 5. Hinnad prügi likvideerimise kohta on saadud kohaliku

prügikäitlemisega tegeleva ettevõtte AS Uikala Prügila ja Ekovir OÜ käest, kuna

suurima tõenäosusega tegeleks prügi utiliseerimisega just Uikala Prügila ning

koristusega Ekovir OÜ, kuna Jõhvi vallavalitsusel on nende ettevõtetega pikaajalised

koostöösidemed. Maksumuse arvutamisel peab arvesse võtma, et tihti on prügi ruumala

keeruline hinnata, kuna saadakse mingil määral subjektiivne hinnang, sest

prügihunnikute suurust mõõdetakse ligikaudselt ning seda teeb inimene, prügihunnikud

pole enamasti korrektse kujuga jne. Lisaks sellele arvutavad prügilad

ladustamismaksumusi kaalu, mitte mahu järgi, seetõttu pidi praktikant kõik

mahuühikutes mõõdetud prügihunnikute suurused teisendama erikaalude järgi

kaaluühikutesse, kusjuures aeg-ajalt võis veidi kahelda erikaalude täpsuses, kuigi nad

pärinesid usaldusväärsetest allikatest (Keskkonnaministeeriumi Jäätmearuandluse

juhendmaterjalist). Välitöödel tehtud fotode ja märkmete abil ning

keskkonnaspetsialistiga nõu pidades kaaluti läbi tulemuste loogilisus ning üritati hinnata

prügi mahtusid ja kaalusid võimalikult täpselt ja õiglaselt. Kuigi osad prügihunnikud ei

asunud riigi või valla maa peal, peab vallavalitus linna ning valla üldise pildi ja maine

huvides oluliseks nende likvideerimist, seega kuulusid kuluarvestusse kõik objektid.

Koristuskulude hindamiseks küsiti personaalset hinnapakkumist osaühingust Ekovir,

lähtudes kogutud andmetest.

! 15

Tabel 5. Prügi leiukohad, prügihunnikute suurus, liik ning koristus-, utiliseerimis- ja

kogumaksumus (eurodes)

Jrk nr Asukoht Suurus Prügi liigid Utiliseerimine

1. Kivi tänav 28 2 m2 ehitusjäätmed 3,46

<1 m2 olmejäätmed 0,34 48 m3 ehitusjäätmed 691,20

2. Sompa tänav 40 – üksikud plastjäätmed 0,10

3. aherainemäed kalmistu lähedal

24 m3 ehitusjäätmed 380,16

8 m2 mustades prügikottides ehitusjäätmed, u 20 tk, enamasti betoon ja tellised

312,00

4. Oja tänava lõpp 12m2, 2 tk eterniidiga kaetud tundmatud

prügihunnikud 318,00

37,5 m3 ehitusjäätmed 594,00 – oksahunnikud, 3 tk 18,10

5. Soo tänava lõpp – prügi puudus, arvatavasti alles koristatud 0,00

6. Tähe tänav 3 tk aia- ja haljastusjäätmed 19,80 2 m3 puitjäätmed ja mööbliosad 23,04 4 m2 aiajäätmed, olmeprügi 39,60

7. Malmi tänav 1 m2 olmejäätmed 6,36 8. Juubeli tänav 13 – oksad 4,52

9. raudtee ääres, vaksali vastas

– oksad 9,05

üksikud osad elektroonika, kile, mööbliosad, eterniit 9,54

10. Puru tee lõpp – üldiselt korras (leitud üks madrats ja rehv) 0,00

11. Puru tee sõjaväeosa juures

15 tk puidujäätmed (euroalused) 20,74 100 m2 oksad 271,44

12. Tammiku õunaaia kraav <1 m2 papp, kile, klaas 1,73

13. Tammiku männik

2 m3 oksad 9,05 30 l olmeprügi 0,38

5 kotti (u 20 kg) olmeprügi 1,27

14.

Tammiku aherainemäe kõrval (reostatud kogu ala 20x20 m)

5 m3 ehitusjäätmed (betoon, tellised, puit) 374,40

2 tk vaibad 1,98 100 kg eterniit 6,00

aknaraamid 2,02

! 16

2,7 m3 kaablikile 12,44 3 tk rehvid 2,66

kummi 0,64 0,075 m3 segaolmeprügi 0,95

15. Tartu mnt lähedal prügi puudus 0,00 16. Vana-Ahtme prügi puudus 0,00

17. Edise küla 1,2 m3 ehitusjäätmed (tellis, betoon,

asbest) 64,80 466 l olmeprügi 6,15

18. Kotinuka 1, reostatud kogu ala

10 m3 ehituspraht 360,00 10 kotti ehituspraht (betoon, kivi) 12,99 4,2 m3 ehituspraht 151,20 1,2 m3 olmejäätmed 15,84

67,5 m3 ehituspraht 2 430,00 1 m3 autoosad 17,28

15 kotti ehituspraht 18,00 2 m3 tekstiil 39,60 1 m3 eterniit 36,00 3 m3 ehituspraht 108,00

19. Kotinuka 2, teeääred

566 l pinnas 8,83 0,04 m3 vana mööbli osad 1,38 1 kott ehituspraht 1,19 2 m3 ehituspraht, taimsed jäätmed 72,00 8 m3 hakkepuit 69,60

15 kotti ehituspraht 27,00 20. Linna – prügi puudus 0,00 21. Jõhvi linnapark 1 m3 segaolmejäätmed 12,72

Kokku utiliseerimine 6 587,55

Koristuskulud 16 809,15

KOKKU 23 396,70

Allikas: (Ekovir OÜ...), (AS Uikala...), (Jäätmearuandluse juhend...); autori arvutused

! 17

2.3 Hüljatud jäätmete likvideerimiskulutuste vähendamise võimalused

Praktika järgmises osas üritas praktikant leida alternatiive, kuidas vähendada kulusid,

mis tekivad seoses hüljatud jäätmete koristamisega. Koostöös Jõhvi Vallavalitsuse

majandusosakonnaga leiti alternatiive n-ö ajurünnaku formaadis. Leiti, et probleemile

võib läheneda nii aktiivsete kui passiivsete meetmetega. Passiivsed meetmed on

kasutusel praegu: aktsepteeritakse fakti, et hüljatud jäätmed tekivad ning need

koristatakse, põhimõtteliselt tegeldakse probleemi tagajärgede kõrvaldamisega. Oluline

on aga jõuda probleemi põhjuseni ning läheneda sellele aktiivselt, kuna see viis on

pikaajaliselt tõhusam ning tõenäoliselt ka odavam.

Olulise aspektina toodi välja, et üldmeetmena peaks tõstma vallakodanike teadlikkust.

Selleks võiks teha teavitustööd (näiteks reklaam kohalikus meedias, panna üles sildid

populaarsematesse prügi mahapaneku kohtadesse), mis selgitaks, kui ohtlik on jäätmete

mahajätt loodusesse. Seejuures peaks kindlasti tooma välja, kuhu inimesed peaksid oma

tekkinud prügi viima. Näiteks saaks teha aktiivsemat teavitustööd kevade alguses

aprillis, kui hakkab tekkima hulgaliselt aiandusjäätmeid, ning juunis, kui algab ehitus-

ja remondihooaeg. Ilmnes aga kohe järgmine kitsaskoht: prügi vastuvõtt prügilas on

kulukas, nt ehitus- ja olmeprügi vastuvõtt kohalikus Uikala prügilas maksab üle 60 euro

tonni kohta (AS Uikala...), lisaks sellele peab inimene leidma transpordi

vastuvõtupunkti jne. Siinkohal võiks vald tulla välja järgnevate meetmetega: osaliselt

või täielikult kompenseerida vallakodanikele jäätmete prügilasse viimist, st tasuda osa

tekkivatest kuludest, või paigaldada valla piirides teatud hästi ligipääsetavatesse

kohtadesse eri prügiliikidele vastavad konteinerid. Veel võiks teatud metsateedele sõidu

blokeerida tõkkepuude ja muude vahenditega, et takistada ligipääsu teatud

mahajätukohtadele. Ilmselt oleks parim variant kasutusele võtta mitu meedet korraga,

näiteks teha teavitustööd kohalikus meedias ja paigaldada konteinereid (või muu

kombinatsioon väljapakutud alternatiividest). Konkreetselt kujunes välja viis

tegevusalternatiivi, mida on põhjalikumalt iseloomustatud tabelis 6.

! 18

Tabel 6. Hüljatud jäätmete koristamisega seotud kulutuste vähendamise alternatiivid

Jrk nr Mida teha? Kui palju? Kuhu/Kus?

1. Teavitustöö kohalikus meedias

2 korda aastas: aprillis ja juunis; reklaam vähemalt 10 korda nii eesti- kui ka venekeelses ajalehes

ajaleht Põhjarannik (nii eesti- kui venekeelses)

aastaringne reklaam Jõhvi Vallavalitsuse koduleht

aprillis ja juunis Internetikampaania suhtlusvõrgustikus Facebook

aastaringne reklaam ajaleht Jõhvi Teataja

3 reklaamplagu välireklaam tänavatel

2.

Teavitussildid populaarsematesse prügi mahajätu kohtadesse

1 tk Tammiku männik

1 tk Tammiku aherainemäe ümbrus

1 tk Oja tn lõpp

1 tk aherainemäed kalmistu lähedal

1 tk Tähe tn ümbrus

1 tk raudteeäärne ala vaksali vastas

2 tk Kotinuka küla

1 tk Edise küla

1 tk Puru tee sõjaväeosa juures

3. Jäätmete prügilasse viimise kompenseerimine

200 tonni AS Uikala Prügila

4.

Eri prügiliikidele vastavate konteinerite paigutamine hästi ligipääsetavatesse kohtadesse (a 4500 liitrit, aprill kuni juuli)

2 konteinerit segaolmeprügile 3 konteinerit ehitusjäätmele 1 konteiner aiandusjäätmetele

Tammiku alevik

2 konteinerit aiandusjäätmetele 1 konteiner olmejäätmetele

Tähe, Malmi jms tänavate aiandusühistud

5 konteinerit ehitusjäätmetele 4 konteinerit segaolmeprügile 1 konteiner aiandusprügile

Kotinuka küla

5. Takistavate tõkete jms paigaldamine

1 tk Kotinuka küla mahajätuala

1 tk Tammiku aherainemäe ümbrus

1 tk Tammiku männik


! 19

Praktika keerulisimaks osaks kujunes tegutsemisalternatiividest saadavate kasude ning

alternatiivide teostamiseks tehtavate kulude hindamine. On väga keeruline määrata, kas

ja kui palju vähem prügi mahajätukohtadesse viidaks, kui kasutusele võetaks teatud

alternatiiv. Lisaks sellele on keeruline hinnata põhjuslikku seost: kas prügi jäeti

sobimatusse kohta vähem tänu vallavalitsuse rakendatud meetmele või olid sellel muud

põhjused. Saadud hinnang on kindlasti väga subjektiivne. Ka kulude analüüsi

läbiviimine polnud lihtne: näiteks oli üpris keerukas määrata, kui palju raha kuluks

vallal, kui vallakodanikele kompenseeritaks osa prügi vastuvõtukohta viimisel tekkinud

kuludest, sest ex ante pole teada, kui paljud inimesed sellise üleskutse peale hakkaks

oma jäätmeid prügilasse viima. Siingi tuleb arvestada ohtudega, mis tulenevad hinnangu

subjektiivsusest. Tegutsemisalternatiivide elluviimiskulud on toodud tabelis 7.

Tabel 7. Tegutsemisalternatiividega seotud kulud (eurodes)

Jrk nr Mida teha? Kui palju? Kuhu/Kus? Kulud

1. Teavitustöö kohalikus meedias

2 korda aastas: aprillis ja juunis; reklaam vähemalt 10 korda nii eesti- kui ka venekeelses ajalehes

ajaleht Põhjarannik (nii eesti- kui venekeelses) 5300 !

aastaringne reklaam Jõhvi Vallavalitsuse koduleht 0 !

aprillis ja juunis Interneti-kampaania 0 !

aastaringne reklaam ajaleht Jõhvi Teataja 0 ! 3 reklaamplagu aprillis ja juunis kuu vältel välireklaam tänavatel 2475 !

2. Teavitussildid populaarsematesse mahajätukohtadesse

10 tükki 960 !

3. Jäätmete prügilasse viimise kompenseerimine

200 tonni AS Uikala Prügila 200 t * 66 !/t = 13200 !

4.

Konteinerite paigutamine hästi ligipääsetavatesse kohtadesse

7 konteinerit, a 4500 liitrit, ja 8 konteinerit, a 7000 liitrit, aprill–juuli, tühjendamine 4 korda 13231 !

5. Takistavate tõkete paigaldamine 3 tk 450 !

Allikas: hinnapakkumised ettevõtetelt (vt infot allpool); autori arvutused

! 20

Kulude hindamisel on kasutatud hinnapakkumisi ajalehelt Põhjarannik,

reklaamplakateid tootvalt ettevõtelt OÜ Cream, liiklusmärke jm silte tootvalt ettevõttelt

OÜ Naami-V, aktsiaseltsilt Uikala Prügila, aktsiaseltsilt Ragn-Sells ja osaühingult

Ekovir. Tõketena kasutataks suuri põllukivisid, mida asub vallamaal piisavalt, mis on

tasuta ja mille peaks traktor õigele kohale transportima: seejuures võeti arvesse

orienteeruv traktori rendi hind ning töömehe palk. Kuluanalüüsist ilmnes, et üks

kulukamaid tegutsemisalternatiive on 200 tonni jäätmete prügilasse viimise

kompenseerimine, selle maksumus oleks 13200 eurot, kui võtta arvesse, et praegu leiti

loodusest ligikaudu 115 tonni prügi ning prognoositakse, et vastava üleskutse viidaks

prügilasse sellest mahust enam prügi, seda viiksid sinna ka inimesed, kes muidu oma

jäätmeid metsa alla ei ladustaks. Ulatuslik teavitustöö läheks maksma 7775 eurot.

Prügikonteinerite paigaldus teatud piirkondadesse maksaks ligikaudu 13231 eurot aastas

ning seejuures on oluline, et 15 konteineriga, mida tühjendatakse 4 korda perioodi aprill

kuni juuli jooksul, likvideeritaks kokku 350 kuupmeetrit jäätmeid (ehk ligikaudu 132

tonni); välitöödel leiti jäätmeid ligikaudu 260 kuupmeetrit (ehk ligikaudu 115 tonni).

Teavitussiltide paigaldus läheks maksma ligikaudu 1000 eurot. Odavaim variant oleks

paigaldada autoteedele tõkked, mis viivad populaarsetesse prügi mahapaneku

kohtadesse. Kõige olulisem on tähele panna, et isegi kõige kulukam alternatiiv on siiski

10200 euro võrra odavam, kui iga-aastaselt koristada ja utiliseerida hüljatud jäätmeid:

alternatiivi 4 (konteinerite paigaldus populaarsematesse prügi mahajätu kohtadesse)

kulud olid 13231 eurot, aga välitöödel leitud jäätmete kogulikvideerimiskulud 23400

eurot.

Tegutsemisalternatiivide elluviimisega saadavaid kasusid mõõdeti hinnanguliselt ja

kvalitatiivselt, kuna kvantitatiivne oletamine võib anda väga eksitavaid tulemusi, samuti

on keeruline kõiki tulemusi väljendada rahalises mõõdus. Võib oletada, et teavitustöö

meedias jõuaks küll üpris suure hulgani valla elanikest, kuid samas ei usu ei praktikant

ega ka majandusosakonna spetsialistid, et see oleks väga mõjuv vahend hüljatud

jäätmekoguste vähendamiseks. Sama võib väita prügi mahapanekut keelavate siltide

kohta: praktika välitööde käigus sattus praktikant koos keskkonnaspetsialistiga

mitmesse prügi mahapaneku kohta, kus olid isegi vastavad sildid üleval, kuid prügi oli

olemas siltidele vaatamata. Siiski leiab praktikant, et mingis mahus teavitustöö

tegemine ning prügi mahapanekut keelavate siltide paigaldamine oleks vajalik, et

! 21

vähendada inimeste teadmatust. Takistavad tõkkepuud populaarsematesse jäätmete

mahajätu kohtadesse võiks olla isegi üpris tõhus meetod, sest siis ei saaks inimesed

maha jätta vähemalt suuri, autotransporti vajavaid jäätmekoguseid, eriti hästi võiks see

mõjuda Kotinuka küla mahajätukohas, kus oli selgelt näha, et sinna on prügi viidud ka

sõiduautost suurema transpordivahendiga, samuti võiks see olla tõhus Tammiku

männikus ja Tammiku aherainemäe ümbruses. Samas võib tõkete paigutamine olla halb

alternatiiv, kuna nii piiratakse ka mitte prügi mahajätvate transpordivahendite liikumist

vastavatel teedel. Ilmselt tõhusaimad oleksid kulukad tegevusalternatiivid: jäätmete

prügilasse viimise kulude osaline kompenseerimine ja konteinerite paigaldamine

vajalikesse kohtadesse. Nende tegevusalternatiivide teostamine on komplitseeritud:

näiteks võivad kompensatsiooni nõudma hakata ka need inimesed, kes tegelikult poleks

kunagi läinud oma prügi n-ö metsa alla viima, raske on määratleda täpselt, kes ja kui

palju kompensatsiooni peaks saama. Just selletõttu on kompensatsioonialternatiivi

kasutuselevõtt keerukas ja riskantne. Mõistlik oleks paigaldada mõned konteinerid

erinevate prügiliikide jaoks nii Jõhvi linna kui ka valda: eksisteerib küll oht, et neid

hakataks üle kasutama ja nende ülalpidamiskulud võivad seeläbi paisuda üpris suureks,

kuid siiski arvab nii praktikant kui ka majandusosakonna spetsialistid, et neist oleks

kasu hüljatud jäätmete koguste vähendamiseks. Esialgu võivad küll konteinerite

paigaldamise ja ülalpidamisega seotud kulud olla suured, kuid pikaajalises perspektiivis

omandavad inimesed harjumuse käituda kultuurselt ning jätta oma jäätmed sobivasse

kohta, nt konteinerisse, mitte viia prügi loodusesse või muudesse sobimatutesse

kohtadesse. On lootust, et inimesed hakkavad seeläbi hindama ka puhtamat elu- ja

looduskeskkonda.

!

! 22

!!!

KOKKUVÕTE

Praktikant sooritas praktika nelja nädala vältel 2013. aasta juunikuus Jõhvi

vallavalitsuses. Jõhvi vald ühes vallasisese Jõhvi linnaga on Ida-Viru maakonna ja

Kirde-Eesti regiooni oluline keskus. Nagu kõik kohalikud omavalitsused, vastutab Jõhvi

vallavalitsus paljude kohustuste ja ülesannete täitmise eest, sealhulgas tegeleb

vallavalitsus jäätmemajandusega. Praktika jooksul tegeles praktikant koostöös

majandusosakonnaga hüljatud jäätmete likvideerimiskulude väljaselgitamisega ning

nende vähendamisvõimaluste leidmise ning analüüsiga.

Esiteks kaardistas praktikant koos vallavalitsuse keskkonnaspetsialistiga populaarsemad

prügi mahapaneku kohad Jõhvi vallas. Selleks tehti välitöid neljal päeval, kus tehti

fotosid ja märkmeid leitud prügist, määratleti jäätmeliik, maht ja võimalik päritolu.

Hiljem analüüsiti leitud hüljatud jäätmeid märkmete ja pildimaterjali järgi, ühtlasi

selgitati maakatastri järgi välja mahajätukoha omanikud. Ilmnes, et populaarsemad

hüljatud prügi liigid on ehitus- ja lammutuspraht ning segaolmeprügi, kuid leiti ka muid

jäätmeliike, näiteks aiandus- ja haljastusjäätmeid, hakkepuitu, autoosi, tekstiili ja muud.

Paljud prügi leiukohad asusid Jõhvi linna või valla äärealadel transpordiga lihtsalt

juurdepääsetavates kohtades. Leidus nii kohti, kus prügi oli tõenäoliselt pärit

lähedalasuvatest asulatest, kui ka kohti, kuhu oli jäätmeid toodud kaugemalt.

Paralleelselt prügi mahajätu kohtade kaardistamisega analüüsis praktikant hüljatud

jäätmete likvideerimise kulusid. Ilmnes, et leitud prügi likvideerimine läheks Jõhvi

vallavalitsusele maksma ligikaudu 23400 eurot, mis on vallavalitsuse jaoks väga suur

summa. Siinkohal on oluline silmas pidada, et prügi utiliseerimiskulud on sellest

summast kõigest 6600 eurot, suurema osa kuludest moodustab prügi koristamine ja

vedu, makstes ligikaudu 16800 eurot.

Samaaegselt kuluanalüüsiga tegeles praktikant hüljatud jäätmete koristuskulude

vähendamiseks ettenähtud tegutsemisalternatiivide genereerimisega, nende kulude ja

! 23

kasulikkuse analüüsiga. Koostöös majandusosakonnaga leiti lõpuks kokku viis erinevat

tegevusalternatiivi, mis pole aga kindlasti üksteist välistavad. Esiteks peeti oluliseks

teavitustööd, et tõsta vallaelanike teadlikkust jäätmemajandusest vallas. Teiseks toodi

välja, et hüljatud jäätmete likvideerimiskulude vähendamiseks saaks panna välja

keelavaid silte. Esimesest kahest alternatiivist saadav kasulikkus on aga küsitav.

Alternatiividena nähti veel takistavate tõkete paigaldamist prügi mahajätu kohtadesse

viivatel teedel, konteinerite paigaldamist ning jäätmete prügilasse viimise kulude

kompenseerimist. Viimase kolme alternatiiviga seostuvad aga mitmed probleemid:

teede blokeerimine on vähemasti osades kohtades võimatu, kuna teedel liigub palju

muud transporti, mis pole kuidagi seotud hüljatud jäätmete tekkimisega.

Kompensatsioonialternatiivi rakendamine on keeruline, kuna on raske määratleda, kes

täpselt peaks kompensatsiooni saama ja kui suures osas. Ühtlasi võivad

kompenseerimiskulud paisuda väga suureks, kui vallaelanikud aktiivselt üleskutsele

reageerivad ja hakkavad kõiki jäätmeid prügilasse viima, kui vald selle kas või osaliselt

kinni maksab. Konteinerite paigaldamisega jääb alles oht, et konteinerite

ülalpidamiskulud võivad paisuda suureks, kui inimesed hakkavad sinna viima ka prügi,

mis poleks nagunii kunagi n-ö metsa alla sattunud. Siinjuures jääb alles lootus, et

pikaajaliselt omandavad vallaelanikud harjumuse viia jäätmed selleks ettenähtud kohta,

mitte loodusesse või muusse sobimatusse kohta.

Tegutsemisalternatiivide kulu ja kasulikkuse analüüs andis kõige olulisema tulemusena

teadmise, et kõige kulukam tegevusalternatiiv ehk konteinerite paigaldamine

populaarsematesse prügi mahajätu kohtadesse on siiski seotud väiksemate kuludega kui

passiivne lähenemine ehk tekkivate jäätmete iga-aastane koristamine. Ühtlasi pidas

praktikant kõige mõistlikumaks alternatiiviks konteinerite paigaldamist, kuna sellest

saadavad kasud oleksid märkimisväärsed (ligikaudu 130 tonni prügi koristamine), kuid

siiski väiksemad kui kompensatsioonialternatiivil (200 tonni prügi koristamine).

Viimast oleks aga praktikas keerukas rakendada ja sellepärast on

kompensatsioonialternatiiv paremuselt teisel kohal, vaatamata suuremale kasulikkusele

ja veidi väiksematele kuludele. Väga oluline on silmas pidada, et tegelikkuses oleks

mõistlik teatud määral rakendada kõiki tegevusalternatiive, st teha teavitustööd, panna

üles prügi mahapanekut keelavaid silte, paigaldada konteinereid, kompenseerida

jäätmete prügilasse viimist kui mõnda kohta paigaldada tõkked, et prügi mahapaneku

! 24

kohta ei pääseks autotranspordiga. Isegi, kui lühiajalises perspektiivis hüljatud jäätmete

probleemile aktiivselt lähenemine märkimisväärset kulusäästu kaasa ei too või seostuks

isegi kulude suurenemisega, on aktiivne lähenemine siiski vajalik, kuna pikemas

perspektiivis kasvab inimeste teadlikkus jäätmekäitlusest, nad hakkavad enam hindama

puhast ja ilusat elukeskkonda, omandavad jäätmete käitlemisel õiged käitumismustrid ja

see toob pikas perspektiivis kaasa siiski hüljatud jäätmete likvideerimiskulude

vähenemise ning elukeskkonna paranemise.

! 25

VIIDATUD ALLIKAD

1. AS Uikala Prügila kodulehekülg. [http://www.uikalaprugila.ee/] 7.06.2013

2. Eesti Geoportaal. Eesti Maa-ameti koduleht. [http://inspire.maaamet.ee/kaart]

6.06.2013

3. Ekovir OÜ kodulehekülg. [http://ekovir.ee/et/avaleht] 18.06.2013

4. Jõhvi valla arengukava 2012–2020 ja eelarvestrateegia 2013–2016.

[http://www.johvi.ee/sites/default/files/failid/failid/arengukava_ja_eelarveareng_nov

_2012.pdf] 4.06.2013

5. Jõhvi vallavalitsuse koduleht. [http://www.johvi.ee/] 4.06.2013

6. Jäätmearuandluse juhendmaterjal. Eesti Vabariigi Keskkonnaministeerium.

[https://jats.keskkonnainfo.ee/failid/2006_aruandluse_juhendmaterjal.pdf] 7.06.2013

7. Kohaliku omavalitsuse korralduse seadus. Vastu võetud Riigikogus 2. juunil 1993. a.

– Riigi Teataja I osa, 1993, nr. 37, art. 558. [https://www.riigiteataja.ee/akt/782508]

4.06.2013

! 26

Lisa 1. Praktikal tehtud tööde ja tegevuste tabel

!Praktikakoht: Jõhvi vallavalitsus, Keskväljak 4 41595 Jõhvi

Üliõpilane: Margit Partei

Praktika jooksul täidetud tööülesanded ja tegevused

Jrk nr Tegevus Ajavahemik Märkused (tulemus,

tekkinud probleemid)

1. Tutvumine Jõhvi vallavalitsuse ning personaliga 4.06.2013 _

2. Tutvumine Jõhvi vallavalitsuse struktuuri, tööülesannete ning arengukavaga 4.06.2013 –

3. Tegutsemise ajakava paikapanek 5.06.2013 Ajakava ei määratletud jäigalt, pigem orienteeruvalt

4. Esialgsete ja teadaolevate probleemsete prügi mahapanekukohtade väljaselgitamine enne välitööd

5.06.2013 –

5. Peremeheta prügi mahapanekukohtade ja prügiliikide kaardistamine välitööl 6.–18.06.2013

Välitööd kestsid arvatust kauem kehva ilma tõttu

6. Kaardistamistöö analüüsimine, üldistamine ja järeldamine 6.–18.06.2013 –

7. Jõhvi vallavalitsuse töösisekorraeeskirjaga tutvumine 7.06.2013 Sisekorraeeskiri on

muutmisel

8. Koristuskulude analüüs hetkeolukorra kohta 7.–19.06.2013 –

9. Prügi asukohtade maatükkide omanike kontrollimine katastri järgi

10.06.2013, 12.–18.06.2013 –

10. Tegutsemisalternatiivide genereerimine 14., 17.–20.06.2013 –

11. Tegutsemisalternatiivide kasulikkuse analüüs 17.–25.06.2013

Kasulikkuse hinnangud subjektiivsed ja kvalitatiivsed

12. Tegutsemisalternatiivide kulude väljaselgitamine 17.–26.06.2013 –

! 27

13. Alternatiivide paremusjärjestuse väljaselgitamine 26.06.2013 –

14. Praktika tulemustest kokkuvõtete tegemine 27.06.2013 –

15. Praktikatulemuste tutvustamine Jõhvi vallavalitsuses 28.06.2013 –

Kuupäev: 28.06.2013

Praktikakoha poolne juhendaja ............................................................................. (allkiri)

! 28

Lisa 2. Esialgne orienteeruv praktika tegevuskava

Ajavahemik Tegevused

6.–11.06.2013 Välitöödel prügi mahapanekukohtade kaardistamine

12.–13.06.2013 Kaardistamise analüüs

14.–18.06.2013 Kuluanalüüs praeguse olukorra kohta

19.06.2013 Tegutsemisalternatiivide genereerimine

20.–27.06.2013 Tegutsemisalternatiivide kulude ja kasulikkuse analüüs

28.06.2013 Praktikandi töö tulemuste tutvustamine vallavalitsuses


! 29

Lisa 3. Esimesel välitööde päeval vaadeldud prügi mahajätukohad Jõhvi linnas

(märgitud musta ringikesega)

!

Allikas: (Eesti Maa-ameti...); autori modifitseeritud

! 30

Lisa 4. Esimesel välitöö päeval prügi mahapanekukohtades tehtud fotod


! 31


! 32

Lisa 5. Teisel, kolmandal ja neljandal välitööde päeval vaadeldud prügi mahajätukohad

Jõhvi vallas (märgitud musta ringikesega)

Allikas: (Eesti Maa-ameti...); autori modifitseeritud

! 33

Lisa 6. Teisel välitöö päeval prügi mahapanekukohtades tehtud fotod


! 34

Lisa 7. Kolmandal välitöö päeval prügi mahapanekukohtades tehtud fotod


! 35

Lisa 8. Neljandal välitöö päeval prügi mahapanekukohtades tehtud fotod


Documents

Praktika aruanne (M. Partei)