LUDWIGI ANGIIN

Liina Viksi

Hambaarstiteadus

III kursus

Ludwigi angiin ehk roiskflegmoon

Wilhelm Frederick von Ludwig

◦ Saksa arst

◦ Kirjeldas seisundit aastal 1836

Etioloogia

Ebapiisavalt ravitud

dentoalveolaarse abstsessi tagajärg

Perikoroniit

Suupõhja pehmete kudede traumad

Mandibula fraktuur

Keelekida augustamine

Seostatakse immuunpuudulikkusega

Suupõhja lihased

M. geniohyoideus ◦ Neelamine

◦ Suu avamine

M. mylohyoideus ◦ Sarnane funktsioon M. geniohyoideusega, kuid nõrgem efekt

M. digastricus – venter anterior/posterior ◦ Sarnane funktsioon M. geniohyoideusega

M. stylohyoideus ◦ Tõstab keeleluud ja kõri taha üles

Anatoomia

Igasugused vaheruumid

on heaks

infketsioonikohaks

M. mylohyoideus jagab

submandibulaarse ruumi

kaheks

Mandibula piirab infektsiooni levikut ettepoole

Infektsioon levib üles ja tahapoole

◦ Tavaliselt haarab mõlemat vaheruumi

◦ Traumade puhul pigem ülemine vaheruum

Anatoomia

Infektsiooni levik üles

ja tahapoole tõstab

suupõhja ja keelt

Keeleluu takistab infektsiooni levikut allapoole – infektsioon

levib kaelale

Ludwigi angiin

Suupõhja flegmoon

Näopiirkonna flegmoonidest kõige ohtlikum ja väga kiire kuluga

Flegmoon – laialdane mädapõletik, mis haarab nahaaluse koe,

fastsiate- või lihastevahelised vaheruumid

◦ Pole kindlaid piirjooni

◦ Võib levida sidekoe kaudu ühest lihastevahelisest ruumist teise

◦ Mäda võib mööda kaela suuri veresooni levida koljuõõnde või mööda suuri kaela närvide-veresoonte kimpu rindkereõõnde

◦ Kui infektsioon satub näoveenide süsteemi, võivad areneda tromboflebiidid, V. jugularise tromboos või orbita flegmoon

Tekitajad

Anaeroobsed bakterid

◦ Prevotella sp

◦ Porphyromonas sp

◦ Fusobacterium sp

◦ Anaeroobsed kokid

◦ Harvem stafülokokid, kolibakterid

Kulg

Infektsioon tungib hammastest lihastesse ja levib kogu suupõhjale

Suupõhjalihased paksenevad ja nekrotiseeruvad

Submentaalne ja submandibulaarne piirkond on täidetud

infiltraadiga, mis levib kaelale

Infiltraat tihke ja vähe valulik

Nahaaluskoes võib sedastada gaasi krudinat

Gaasgangreeni tõttu lihased kärbuvad, nad on haavas hallikad,

elutud, kuivad

Veritsus haavast vähene

Kolde avamisel mäda puudub, kuid eritub haisev gaasiline vedelik

Hiljem võib haavast erituda mäda ja kärbunud koetükke

Mäda võib mööda kaela suuri veresooni levida koljuõõnde ja

rindkereõõnde

Intoksikatsiooni ja hüpoksia tõttu võib saabuda surm

Sümptomid

Suupõhi üles kerkinud

Keel surutud vastu suulage

Limaskestad hallikad

Halb lõhn suust

Turse suu-/kaelapiirkonnas

Punetus kaelal

Nahk infiltraadi kohal

pingul

Hingamisraskused

Neelamisraskused

Valulik neelamine

Palavik, vappekülm

Liigne süljevool

Kõrvavalu

Kähe hääl

Väsimus

Nõrkus

Iseloomulik mäda

puudumine esimestel

päevadel, kuna tekitajateks

on anaeroobid

Võib lõppeda surmaga!

Diagnoosimine

Kliiniline pilt

Mikrobioloogiline uuring

Ravi

Patsient kiiresti hospitaliseerida

Kirurgiline

◦ Kolded dreneeritakse

◦ Tavaliselt üldanesteesia

Haavade loputamine

◦ Vesinikperoksiid

◦ Kaaliumpermanganaat

Hingamise tagamine

◦ Intubatsioon

◦ Trahheostoomia

Antibiootikumid

◦ Penitsilliinid (penitsilliin G) + metronidasool

◦ Klindamütsiin

◦ i/v kuni sümptomite kadumiseni

◦ p/o kuni tekitaja kadumiseni

Kasutatud materjalid

http://medisato.com/et/ludwigi-angiin-sumptomid/

http://www.med24.ee/eng/services/contact/article_id-8180

http://www.nlm.nih.gov/medlineplus/ency/article/001047.htm

http://en.wikipedia.org/wiki/Ludwig's_angina

http://www.aafp.org/afp/1999/0701/p109.html

http://emergencymedic.blogspot.com/2009/07/ludwigs-

angina.html

Õppematerjal „Stomatoloogiliste infektsioonide

mikrobioloogia“ – Reet Mändar