POSKA SÕNUMIDDetsember 2013

Laura Viia ­ andekas moelooja

Kuidas elad, kooli eelarve?

Vilistlane Siiri Mugra ­kuidas valikaine valikuid teha aitas

Vilistlane Terje Vaher ­ püüa unistusi!

Tunnid arvestustenädalal ­ head javead

UUDIS

ÕPILANE, MIS MAKSAB SU KOOLIPÄEV?

Heliis Nemsitsveridze

Kõigile on teada, et tasuta lõunaidpole olemas. Samas, õpilaste jaokstundub tasuta gümnaasiumiharidusniivõrd elementaarne, et keegi sellerahalisele maksumusele tegelikult eimõtlegi. Seepärast küsin: kui paljuvõiks maksta üksainus koolipäev?

Õppurile tundub ainsa rahalise väljam­inekuna koolihaldamise juures õpeta­jate ja töötajate palk, aga neistnumbritest ma hetkel juttu teha ei taha.Nende palgal on väga suur osakaal,kuid eelarveartiklitena on nende prot­sent väike. Hoopis rohkem on adminis­treerimis­, personali­ ja inventarikulusid.Mis see tähendab?

Koolis peab olema soe ja valguskül­lane. Selleks vajab koolimaja elektrit jakütet, mis maksavad. Keskmine küt­tearve päevas on 150€, talvistel krõbe­datel kuudel rohkem, suvel vähem.Mõni inimene teenib terves kuus kokkukõigest 150€. Päevane elektrikulu onpisut väiksem, „kõigest“ 90€. Soojaarvelt ei saa kokku hoida, elektri arveltaga küll. Ehk aitab see paremini mõistakooli usinaid koristajaid, kes tarbetulttühjas ruumis põlevaid lampe hoolegaära kustutavad.

Koolimajas on vähemalt 40 ruumi, mison hõivatud poole üheksast hommikulkuni neljani õhtupoolikul. See tähendabsuurt prügi­ ja mustusehulka. Prügiveopeale kulub kuus 60€, järelejäänudraha eest (140€) puhastatakse pori­matte, sooritatakse väiksemaid paran­dustöid. Nüüd, jõuluvaheajal, tulebkoolimajja remondimees, kes parandabliistusid ja vaatab üle kõpitsemist va­javad kohad. Suvisel ajal õlitatakse kõikkooli põrandad, et need veel pikaltvastu peaksid. Tuleb öö, koolimajauksed pannakse kinni, aga signalisat­sioon hoiab silma peal, et siia kur­jategijaid sisse ei pääseks. Selliseteenuse jaoks peab arvestama 900€aastas. Administreerimiskulude hulkakuuluvad veel üürid, rendid, kindlus­tused ja kõik muu haldamine.

Kool on õppeasutus, mis vajab õp­pevahendeid. Meie koolil on neid niiklassikalisi – raamatuid – kui ka in­fotehnoloogilisi: arvutiklassid ja stuudi­umi keskkond. Stuudium on mugavus,mis maksab kooli rahakotile keskmiselt1500€ aastas.

Õppevahendite hulka kuuluvad katöölehed, mida õpetajad prindivad japaljundavad. Ainuüksi paberikulukson arvestatud 170€ kuus. Sellestsummast jääb tihtipeale väheseksning mõned õpetajad prindivad ma­terjale iseseisvalt. Selliste „paber­imäärimiskulude“ hulka on arvestatudbürootarbed templitest tahvlikriidini,sümboolsete meenete kulud, näitekshiljuti tehti koolilogoga pastapliiat­seid. Õppevahendite hulka, midaõpilased vajavad, kuuluvad kindlastiõpikud, töövihikud. Õpikute ostuks onaastas raha ettenähtud 6370€raames, sel õppeaastal soetati meiekooli 80 uut õpikut. Ning see summakulub iga­aastaselt alati ära, sestraamatud on teadupärast väga kallid.Koolituskulude alt võimaldatakseõpetajatele tihtipeale ka mõningaidenesetäiendamise võimalusi. Neidvõimalusi pole sugugi piisavalt ningseetõttu kirjutavad paljud õpetajadprojekte, et end ise harida.

Meie koolil on üksainus teenimis­võimalus, milleks on ruumide rent.Edukalt peavad teooriatunde meieklassides kaks autokooli ja auditoor­imis on tihti erinevad koolitused. Heaaura meelitab alati ligi. Seevastutoodud tulud on ainult väga väike osareaalselt vajaminevast rahast. See­tõttu tuleks mõista, et raha ei kasvapuu otsas nagu Buratiino Lollidemaallootis. Iga õpilane saab anda panusekooli rahakoti tasakaalukaks majand­amiseks, seda kasvõi eelpool toodudnäitena tulesid kustutades ja vettloodussäästlikult kasutades. Me vee­dame selles majas suure osa omapäevast – hoidkem kooli sama paljunagu oma armsat kodu!

Mingi 10­15€?Karl K.

20€Martin

20­30€Ave

Küsisime õpilastelt: Kui paljuvõiks maksta üks koolipäev

õpilase jaoks?

30€Stefan

50€Kreta

Me veedame selles majas suureosa oma päevast – hoidkemkooli sama palju nagu oma

armsat kodu!

ARVAMUS

ARVESTUSTE NÄDALA TUNNID

Kristjan Tammi

JPG­s toimuvad arvestustenädalad on saanud kriitilist vastukaja meiekooli õpilaste poolt. Nimelt toimuvad ka mitmetes ainetes lisaks konsultat­sioonidele ja arvestuseks määratud tundidele tavalised tunnid. Klassidekäest on küsitud veel eraldi arvamust ning usutakse, et tavatundide mit­tetoimumine või siis vähemalt nende vähendamine oleks hea ning vajalikmuutus.

Arvame, et arvestustenädala tavatunnid võiksid toimida vabatahtlikkusealusel. Perioodi viimane nädal on niigi pingeline ning õpilaste tulemusedoleksid usutavasti palju paremad, kui antud nädala raames toimuksid vaidarvestused.

Tavatundide kohustuslikkus pole õpilaste jaoks parim väljavaade, kuiniigi on vaja kuni viies erinevas aines kogu perioodi jooksul õpitud mater­jalid hindele vastata. Loomulikult on hea ja kiiduväärt see, kui õpetajadsoovivad tunde läbi viia, kuid õpilaste tulemustele mõeldes pole see äkkiparim variant. Eriti veel, kui on ette tulnud tunde, mis on tekitanud tunde,et need on läbi viidud selleks, et “linnuke kirja” saaks. Mängitakse näitekskuldvillakut vms. Tore on aeg­ajalt n­ö auru välja lasta viimasel nädalalrühmatööd tehes või viktoriini mängides, aga kuna õpilased peavad tervenädala jooksul palju kokkuvõtvaid töid sooritama, siis jääb nende toimu­mise kohustuslikkus arusaamatuks.

Loomulikult peab ka perioodi jooksul õppima, kui on soov arvestustedukalt sooritada, mis aga ei tähenda, et ei oleks vaja tihedat kordamist,seda enam, et ainete õppekava on tihe ning tavatundide toimumise korraljääb aega väheks. Arvestades ka asjaolu, et inimene vajab puhkust, ennekui ta koju jõudes uuesti õppima jõuab hakata. Ta tahab süüa­juua,veidike puhata ning enne järgmist päeva end välja magada. Kõik seemõjutab tulemusi. Ka omast käest tean, et ei taha hakata arvestuseks kor­dama päev enne arvestust, vaid mitu päeva enne, kuna nii kinnistub ma­terjal paremini, aga on kordi, kui aega jääb lihtsalt liiga väheks.Psühholoogiliseltki on kurnav, kui vähe kordamisaega. Tekib pinge arves­tustes läbisaamise ees, mis mõjutab tulemusi. Õpetajadki saaksid endparemini välja puhata ning järgmisesse perioodi suurema energiagaminna.

Kuna kaalukauss tundub kalduvat selle poole, et toimuksid vaid kon­sultatsioonid ja arvestused, siis võiks vähemalt proovida tavatundide ära­jätmist või pigem viia tunde läbi õpetajate ja õpilaste omavaheliselkokkuleppel, kuid nii, et õpilane ei saaks kohale mitte ilmumise eestpõhjusta puudumist.

Kristjan Tammi ja õpilasesindus

http://cte­blog.uwaterloo.ca/?p=1662

Järgnevalt mõned nõuanded, mida järgides saad iseenda õppimisviisi aeg­ajalt üle vaadata ning leida endalesobivaima õpikonteksti.

• Hoia head elurütmi! Maga piisavalt, söö korrapäraselt ja tervislikult.Hoolitse oluliste suhete eest, väldi suuri konflikte.Kui vähegi võimalik, lahenda tekkinud probleemid!• Loo tegutsemismustreid! Loo endale õppimiseks positiivne rutiin:päevaosa või koht ruumis, süstemaatilisedkohtumised kaasõppijatega, raamatukogu külastamise rütm. Avasta ja arvesta, millises päeva osas Sa kõige pareminiõppida suudad. Jäta vähem energiat ja keskendumist nõudvad tegevused neile aegadele, kui mõte ei liigu kõigeparemini.• Planeeri! Kõigepealt on hea mõelda, mida tahad saavutada, siis tuleb otsustada, kuidas selleni jõuda. Konkreetsetegevuskava juurde peaks kuuluma ka ajakava. Pärast seda polegi muud, kui oma plaan järjekindlalt ellu viia!• Õpi pikemate õppimistsüklite sees ja vahel lõõgastuma! Ei ole mõtet oma vaimset energiat viimase piirinipingutada – hiljem võib toibumine võtta ootamatult palju aega. Ütluses «parem puhanud loll kui väsinud tark» on omatõetera. Kui psüühika on ülekoormatud ja kurnatud, on ka võime informatsiooni üles leida ja seostada väga tagasihoidlik.• Liiguta ennast regulaarselt! Aju vajab õppimiseks hapnikku. Jooksmas, ujumas või trennis käimine võib olla kiiretelaegadel aja kokkuhoiu, mitte kaotamise viisiks.• Avasta ja kasuta oma eelistatud õpistiili! Analüüsi teadlikult, millisel viisil õpitust on kõige rohkem kasu ja püüa luuaselliseid võimalusi võimalikult palju. Samal ajal pole paha endas aeg­ajalt arendada ka teisi õpistiile.• Õpi keskenduma!Sügav õppimisviis tähendab, et õppimisse tuleb süveneda.

Foto: Janika Stets

PERSOON

MEIE OMA VAHETUSÕPILANESAKSAMAALT ­ ROSA

Rosa on hetkel Jaan Poska gümnaasiumi 10.d klassiõpilane. Nagu ka paljudele teistele õpilastele, tundusRosalegi lahe kogemus olla mõnes võõrriigis vahet­usõpilaseks. Vahetusaastale minema ajendas teda Sak­samaal igavaks muutunud koolis käimine, kuna ta oskasseal kõike, välismaal õppimine tundus aga huvitavaväljakutsena.Eestisse otsustas ta tulla just selle pärast,et paljud Saksamaa noored tahavad minna Ameerikasse,kuid Rosale tundus Eesti huvitavam. Samuti oli ta paljukuulnud Eesti ilusast loodusest.Koolis on Rosal päris raske. Saksa ja inglise keel onmuidugi lihtsad, aga eesti keele tundides ei saa ta veelpaljudest asjadest aru, ning füüsika­ ja matemaatikaõ­petaja aitavad aeg­ajalt sellega, et selgitavad talle üles­andeid inglise keeles. Vaatamata sellele, et koolitööeesti keeles veel kõige paremini ei suju, on Rosa meieemakeele väga kiiresti omandanud. Esimesel kuulsuhtles ta ka klassikaaslastega inglise keeles, kuid prae­gu saab nendega kõik jutud eesti keeleski aetud.Rosat üllatas eestlaste puhul nende toitumisharjumused.Näiteks märgib ta, et eestlased söövad tunduvalt ro­hkem liha kui sakslased ning peaaegu kõike süüakse si­in hapukoorega. Loomulikult on ta ära proovinud peakõik poodides leiduvad kohukesed ning oma lemmikutnende hulgast valida ta ei oska, sest kõik on niivõrdmaitsvad. Samuti maitsevad talle verivorstid, mispaljude välismaalaste jaoks muidu veidi õõvastavadnäivad.

"Praegu saanklassikaaslastegakõik jutud eestikeeles aetud!"

Rosa on jõudnud Eestis veedetud aja jooksul käia omasiinse perega juba Saaremaal ning Tallinnas. Samutikäis ta mardilaupäeval sõbrannaga marti jooksmas.Nad laulsid ja tegid nalja. „Olime nagu väiksedlapsed,“ naerab Rosa. Saksamaal sellist kommet pole,mistõttu oli mardipäeva tähistamine tema jaoks uus jahuvitav.Sellel aastal peab Rosa esimest korda jõule ilma omapäris pereta. Ta küll pisut igatseb oma peret, kuid üksaasta on tema jaoks nii lühike aeg, et ta tahab sedavõimalikult palju nautida. Rosa meelest on Eesti veeltoredam koht, kui ta oskas aimata ning vahel meeldibtalle Eesti isegi rohkem kui Saksamaa.

ÜLESKUTSE

MIKS SEISAB ANTUD AUTO MEIEKOOLI EES?

Kui tead, saada vastus lehe reporter­tometajaMAARJA JOHANNA MÄGILE

(maarja.m2gi@gmail.com)

Mirjam Savisto

Foto: erakogu

Foto: Heliis Nemsitsveridze

PERSOON

MITTE MINGI HALL HIIREKE

Kindlasti on kõigile silma jäänud meie koolikoridorides lendlev blond neiu, kellelevaadatakse järele tema ainulaadse stiili jarõõmsameelsuse tõttu. Tegu on 11.c klassiõpilase Laura Viiaga, talendika nooremoeloojaga.

Laura, millal ja kuidas tekkis sul moehuvi?

Põhikoolis ei sallinud ma tööõpetuse tunde seni, kuni saime ühel päeval endale ise öösärki disainida.Tegin selle ära ja hakkaski meeldima. Nalja pärast otsustasime pärast seda osaleda moekonkursil„Moeke“, kus sain parima modelli preemia.

Seega, peale seda oled osalenud igal aastal „Moekesel“?

Jah. Sel aastal teen kollektsiooni neljandat korda, kuid olen osalenud ka teistel konkurssidel, nagu„Moeke“, „MoePark“, „MoorMood“, „MoeDepoo“, „Hõbetraageldus“. Selleaastane kollektsioon on kaminu praktiline uurimustöö.

Kuidas leiad oma kollektsioonideks inspiratsiooni?

Minu kollektsioonid on siiamaani olnud inspireeritud loodusest. Esimesel aastal tegin linnuteemalise, siis sügise­ ja eelmisel aastalsisalikuteemalise kollektsiooni. Kuid inspiratsiooni sain ka näiteks täna, istudes muusikatunnis ja kuulates ooperit. Või bussiga kojusõites. Inspiratsioonihoog võib peale tulla väga suvalistes kohtades ja sageli endalegi ootamatult.

Kas enda riided õmbled sa ise? Kaua see aega võtab?

Mitte küll kõik, aga suure osa küll. Samuti õmblen riideid sõbrannadele. Mul on see hea, et kunagi ei pea mõtlema, mida sõbrannalesünnipäevaks kinkida. Teen kleidi! Ajakulu on alati väga erinev, aga ühe seeliku tegemiseks kulub umbes neli tundi. Kollektsiooniettevalmistamisega pean alustama juba pool aastat varem, kuid tihti kipub siiski olema nii, et tegemine jääb viimasele hetkele.

Oh, sa teed sõbrannadele ka riideid? Kas sa lõpukleite ka teed?

Lõpukleite olen teinud küll. Saabuvaks kevadekski on juba kaks kleiti kindlasti vaja teha. Jõulude paiku teen ka mõne ballikleidi.Minuga võttis ühendust ka Eesti disainerite veebipood müüü.ee, kuhu õmblen enda märgi „LaVia“ alt riideid. LaVia on ka minu blogi,kuhu postitan tehtud töid.

Laura blogi:www.lauraviia.blogspot.com

Laura, mis sa tulevikus teha tahad?

Soovin sisse astuda Eesti Kunstiakadeemiasse moe erialale.Selleks aga pean enne Tallinna Tööstushariduskeskusesõppima rätsep­stilisti eriala. Samas olen enda arendamisemõttes mõelnud minna ka välismaale. Aga kindel olen selles, etseon enda tuleviku kindlasti moega.

Küsisin Lauralt nõu, mida võiks üks gümnasist koolis kanda:

Üldiselt mind ei häiri see, mis teistel inimestel seljas on, agadressid võiksid jääda ikka trenni tegemiseks. Ühtlasi on oluline,et inimene tunneks end oma rõivastes hästi hoolimata sellest,kas teistele meeldib või mitte. Tuleb kanda ikka seda, misendale meeldib ja massist eristuda! Stiilsed inimesed jäävadalati silma.

Auhinnalised kohad:

MoePark: 2011a III koht ja Kadarbiku eripreemia; 2012a III koht.NoorMood 2011a III koht, Pin­Up girl ja Wella eripreemia; 2012aII koht ja 2013a. I koht.MoeDepoo 2011a III koht.Hõbetraageldus 2012a Eripreemia.Moeke 2013a II koht.

"Kõige suurema üllatusena tuli 2011. aasta MoePargi IIIkoht, kuna siis tegin ma oma kõige esimese kollektsiooni.Kuna ka MoePark on üks Eesti tuntumaid moeshowsid,olin väga rõõmsalt üllatunud. Hõbetraagelduse 2012. aeripreemia tuli ka väga suure üllatusena, sest seal olidkõik vanusegrupid koos. Südamelähedasem auhind on2013 NoorMoe esimene koht"

Heliis Nemsitsveridze

Foto: erakogu

LAURA VIIA LOOMING:

Kollektsioon: "Linnuna lennata, kotkana julgeda!""Lacerta Vita"

"Lacerta Vita"

"Lacerta Vita"

"L'automne"

"L'automne"

PERSOON

TUDENGIVARJUKS LENNUAKADEEMIASOktoobri alguses osales 11.a klassi õpilane Kristjan Jukk tudengivarju päeval.Programmi eesmärk on tõsta gümnaasiumiõpilaste teadlikkust Tartu Ülikoolisõpetatavate erialade kohta, muutes sellega edasiste valikute tegemise lihtsamaks.

Kristjanile jäi silma võimalus tudengivarjuks minna erinevate kõrgkoolide kodulehtiuurides. Kuna tal oli plaanis edasi õppida lennunduse alal, otsustas ta võimalusesthaarat, ning läks varjutama piloodierialal õppivat tudengit Ülenurme Len­nuakadeemias.

Kristjan võttis osa mitmest len­nuakadeemia loengust. Näiteks räägitiühes loengus keerulisematest maandu­misviisidest peaaegu olematu nähta­vuse korral, mil loota saab vaid navi­geerimisseadmetele ja juhttornile.Lisaks loengutele käidi ka lennujaamas,navigeerimistornis ja mehhaanikutetöökojas, kus sai tutvuda sealsetetöötajate tegemistega. Veel käidi len­nundusmuuseumis, kus oli giidiks len­nuakadeemia endine tudeng, kesvastas huviliste küsimustele ja rääkiskõigest, mida pidas varjutajatele huvita­vaks.„Üks lõpetanu, kes praegu töötab len­nujaama juhttornis, rääkis oma kooliajaljuhtunud seigast, kui ta pidi lendamaTartust Tallinnasse ja tagasi. Tallinnaskäis ta McDonalds’is söömas ning len­das seejärel tagasi Tartusse,“ rääkisKristjan endise tudengi vahvast seik­lusest. Meelde jäi talle seegi, et kaneed, kes pole otseselt valinud lendurieriala, peavad sellegipoolest lennukur­sused läbima. Üleüldse oli Kristjanijaoks kogu üritus väga põnev ning taõppis palju uut.Varjupäev vastas igati Kristjani ootus­tele ning kindlasti mõjutab see ka temavalikuid edasiõppimise osas. Edaspidilubab ta keskenduda matemaatika,füüsika ja inglise keele õppimisele, sestjust need ained on eelduseks len­nuakadeemiasse õppima pääsemiseks.Sarnastest üritustest soovitab Kristjankindlasti kõigil osa võtta, kuna sellinekogemus annab vajaliku ülevaatetulevikuvõimalustest, ning teadmised,mida on vaja teha enda valitud erialalesaamiseks.

"Kindlastisoovitaksinteistele ka.See annabhea vaatetulevikule jasaab teada,mida oleksvaja teatudalalõppimiseks."

Tartu Ülikool kutsub:

Tule tudengivarjuks!

Tudengivarjuna saad tunda, mida tähendab olla üliõpilane. Käid huvitavates loengutes, tutvud kursusekaaslaste ja oma alaparimate õppejõududega ning mis kõige olulisem, tänu meeldejäävale kogemusele teed ülikooli astudes õige erialavaliku. Soovikorral võid tudengivarjuks tulla ka mitu korda!

Mirjam Savisto

Piloodikogemus lennusimulaatorist

Eesti Lennuakadeemias on alates sellest sügisest esmakordseltvõimalik ka tavainimestel lennata simulaatoris, kus treenitaksepiloote. Pakume võimalust saada teada, mis tunne on istuda len-nuki kokpitis kapteni positsioonil ning ise lennukit juhtida ja len-nuväljal maanduda. Sessioon toimub koos juhendajaga ning ennelendu saab osaleja lühikoolituse lennusimulaatori kasutamise jalihtsamate piloteerimisvõtete kohta.

Kõik treeningu läbinud saavad ka vastava tunnistuse oma len-nusoorituse kohta.

Tahad ka ise lennukit juhtida?

Lennata on võimalik reedeti kell 14.30-17.00 ja laupäeviti kell10.00-16.00 Eesti Lennuakadeemias.

Aadress Lennu 40, Reola küla, Ülenurme vald, 61707 Tartumaa.Hoone asub Tartu Lennujaama kõrval.

20-minutiline sessioon simulaatoril maksab 15 eurot. Hind sis-aldab nii koolitust kui reaalset lennuaega.

Lennu broneerimiseks palume helistada telefonil 744 8100 võikirjutada e-posti aadressil simulaator@eava.ee.

Foto: Janika Stets. Kristjan Jukk tuleviku üle mõtisklemas

REPORTAAZ

SÕBRANNAD KÄOPESA LASTELE

Jõulukuu on heategevuskuu. Kaks meiekooli õpilast käivad praktilise töö raamesKäopesa lastekodus väiksemate lastegategelemas. 11.a klassi õpilased GretaKuus ja Kristin Plado külastavad koguesimese poolaasta igal nädalal Käopesalastekodu.

„Idee käia lastekodus lastega tegelemas tulialles augustikuu lõpus. Juba kevadel plan­eerisime Kristin Pladoga teha koos praktilisttööd. Ühtegi head mõtet esialgu ei tulnudning suvel juba olime veidi lausa hirmul. Au­gustikuu lõpu poole tuli mul mõte: miks mitteteha midagi väga armsat ja kasulikku,näiteks lastekodu lastega tegeleda! Kuna niimulle kui ka Kristinile meeldivad lapsed, siistundus see mõte olevat meie ideede seastparim ja septembris otsustasimegi sellekasuks. Alguses polnud meil aimugi, et midaseal täpsemalt teha, kuid juba esimeselkülastuskorral saime teada, et kasvatajatelpole vaat et üldse aega tegeleda lastegaeraldi või nendega nii palju mängida, kui nadtahaksid,“ vastab Greta küsimusele, et kustselline huvitav ja armas idee tuli.

Lastekodus tegelevad Greta ja Kristin pi­gem väiksemate lastega, kõige noorem on2­aastane tütarlaps. Enamik lastest onumbes üheksa­aastased. Regulaarselttegelevad nad umbes kuue lapsega, kes onkülastusaegadel alati kodus, kuid iga kordon mõni uus nägu lisandunud. Lastel onpäris palju huviringe ja trenne, seega polekõik alati samal ajal kodus.

Greta ja Kristin olid positiivsel üllatunud, kuikiiresti lastekodulapsed nad omaks võtsid.„Ei olekski osanud arvata, et lapsed niikiiresti meid omaks võtavad. Juba tutvu­misõhtul võtsid pisemad meil käest kinni jakutsusid muudkui mängima. Vanemadlapsed olid juba samuti esimesel korral vägajutukad, rääkisime nendega pikalt. Kõiklapsed on väga julged ja sõbralikud, nen­dega on tore aega veeta.“

Tüdrukute põhitegevus on lastegamängimine. Väiksematel aitavad liumäelesaada ja püüavad nad sealt kinni, veidivanemad tahavad jalgpalli mängida. Veelaitavad nad õpiprobleemidega lastelkodutöid teha. „Kõik lapsed teavad, etvõivad koolimuredega meie poole pöör­duda.“

Samuti leidub toas palju mänge – lastelemeeldib väga lauamänge mängida. Neilon väga suur riiul, mis on otsast otsanilauamänge täis. Väga paljud firmad to­etavad lastekodu, mistõttu rahalisi prob­leeme neil pole. „Käopesas“ käivadvahel ka külalised, näiteks on seal käi­nud Elina Pähklimägi, kes lubas veelkord tagasi minna. „Selle põhjal, et neilongi tegelikult peaaegu kõik materiaalneolemas, arvataksegi, et neil on sealkodus kõik korras. Jah, muidugi on neilselles mõttes kõik olemas, aga see onhämmastav, kui väga lapsed meiegamängida tahavad ja kui väga nad jubaselle lühikese ajaga meisse kiindunudon. Meie arvates jääb neil puuduhoolivusest,“ arvavad tüdrukud. Ühesvahetuses on lastel vaid kaks kasvatajat.

Lastele meeldib rääkida oma minevikustja kõigil on olemas albumid ajast, kui nadväiksemad olid. Oma vanematest neilaga pilte pole ja nad ei räägigi endavanematest palju. „Ükskord oli sellinehetk, kui üks lastest ütles, et kunagi tulebminu emme ka mulle järele.“ Kahjuksaga sealsetel lastel vanemaid ei ole.

Abilisi, kes lapsed trennidesse viiks jatagasi tooks, Käopesas küll on, kuidnoori, kes lastele sõbranna eest oleksidja nendega mängimas käiksid, sealpeale Greta ja Kristini ei ole. „Me olemeväiksemate lastega ja iga kord, kui meära hakkame minema, siis nad nutavadja nii kahju on ära minna. Me oleme sealtavaliselt kaks kuni kolm tundi.“ Praktilinetöö saab küll varsti läbi, kuid Greta jaKristin on kindlad, et nad lähevad.

Maarja Johanna Mägi

Foto: erakogu

Foto: erakogu

Foto: erakogu

MEIE VILISTLANE

Terje Vaher

ÜHE VILISTLASE LUGU: KUIDAS TERJE VAHERLONDONISSE ÕPPIMA LÄKS

Välismaale õppima asumine on mul peas ringelnud alates 6. klassist, kuidesialgu lihtsalt unistusena. Mingit kindlalt plaani tegelikult ei olnud, lihtsaltmõtlesin, et tahaks. Mõtted muutusid kindlamaks 11. klassis, mil tunnis käisrääkimas üks vana kooliõde, kes oli parasjagu välismaal õppimas.

Mõtted muutusid tõsisemaks 12. klassis ühe vahetunni ajal. Istusime klassiõdedega esimese korruse puhketoas ja rääkisimevälismaal õppimisest, sellest, mida me edasi tahaks teha. Ma arvan, et kogu vestluse jooksul oli võib­olla paar inimest, kelle suustei kostunud lauset: „Tahaksin ka õppida välismaal.“ Mõned rääkisid sellest teadlikult kui kättesaamatust unistusest, minul muutusselle üle arutledes plaan aga kindlamaks. Selliseid suuri plaane teostades on hea, kui on keegi, kellega seda jagada.

"See on esimenekord, kui omatiivad laialisirutan ja laiamaailmaavastama lähen"

Meie otsustasime oma plaani teoks tehafirma StudyIn kaudu. Tegelikult saab as­ju ajada kergesti ka ise juhul, kui tutvus­ringkonnas on keegi, kes on sama teejuba läbinud. Mõne firma abil kandidee­rimine maksab küll nii mõnegi kopika,seevastu kogu dokumentatsioon tehaksesinu eest ära.

Esmalt käisime ühel messil, kus olidend tutvustama tulnud erinevad koolidvälismaalt. Järgmisena käisime firmaStudyIn korraldatud loengus, kus räägitilähemalt (peamiselt Inglismaa ja Šoti­maa) ülikoolisüsteemidest. See oli loeng,pärast mida läksin koju ja laususinemale: „Ma lähen Inglismaale õppima.“Ma nägin, et mu ema ei tahtnud sedakuulda, kuid samas jäi ta piisavalt rahu­likuks, sest arvas, et see on arvatavastiüks järjekordne hull idee, mille ma aja­pikku unustan. Ma arvan, et ma isegi eiuskunud seda tol hetkel.

Pärast seda registreerisime end indi­viduaalsetele vestlustele ja sellegahakkaski meie mõte tasapisi realisee­ruma. Käisime firma StudyIn kontorisaeg­ajalt oma andmeid andmas ja aruta­mas, mida ning kus me õppida tahame.Olin peaaegu lõpuni kindel, et tahan õp­pida kunsti (enne kindlaid välismaap­laane olin minemas Tartu KõrgemasseKunstikooli). Kuna kunsti eriala jaoks olivaja portfooliot, soovitas minu dokument­atsiooniga tegelev neiu Kaisa valida li­saks ühe ala, mis seda ei nõua. Ollesalati huvi­tatud moest, otsustasin lõpuksvalida eriala Fashion Marketing andJournalism (moeturundus ja ajakirjandus– toim.). Mida aeg edasi, seda ebakindla­maks muutusin kunsti eriala õppimisesuhtes.

Endalegi üllatuseks otsustasin lõpuksjätta varuvariandiks illustreerimise ningesimeseks valikuks sai moeturundus jaajakirjandus.

Inglismaal on koolil teatud tingimusedsissesaamiseks, näiteks peaks kesk­mine hinne olema 4.0, vaadatakse kaeksamite keskmist tulemust, esitadatuleb CV, motivatsiooni­ ja soovituskiri.Lisaks tuleb inglise keelt emakeelenamitte kõnelejatel sooritada IELTS test.Mina seda testi tegema ei pidanud,kuna minu kool on StudyIni partnerü­likool ning nemad nõudsid inglise keeleeksami tulemuseks vähemalt 70 punkti.Kunstialadel on tavaliselt vaja ka port­fooliot ning moeturunduse ja ajakirjan­duse ala jaoks pidin kirjutama üheväikese artikli.

Kõik Inglismaa ülikoolid on tasulised.Üks õppeaasta maksab maksimaalselt9000 naela. Õnneks on Inglismaalaenusüsteem vägagi soodne. Juhul,kui te pärast kooli lõpetamist ei teeniaastas üle teatud summa, siis ei pea telaenu tagasi maksma. Lisainfot saabaadressilt http://www.studentfinance­england.co.uk/.

Esimene verstapost välismaal õp­pimiseks on saada ülikoolidelt condi­tional letter (vastuvõtutingimusitäpsustav kiri). See tähendab, et juhul,kui te täidate ülikooli nõudmised, saatesisse. Selleks, et saada conditional let­ter, nähke vaeva oma motivatsioonikir­jaga (ärge mitte mingil juhul alustageseda üks päev enne tähtaega ja ärgekartke ennast kiita!). Kui kiri on saadud,tuleb periood, kus ise väga midagi tehaei saa – peab lihtsalt ootama, kuni oletesaanud unconditional letteri. Seetähendab, et olete soovitud kooli sissesaanud.

Mul on hetkel jäänud kaheksa päevaLondonisse minekuni. Mul on veel palju­palju teha, aga tunnen, et tahaks vaidkodus istuda ja nautida vabu päevi, mil eipea veel õieti enda eest vastutama ja emaon alati käeulatuses. Ei, mitte seda, et maei taha minna. Ma tahan, väga. Asi on liht­salt selles, et ma olen alles oma pesas.See on esimene kord, kui oma tiivad laialisirutan ja laia maailma avastama lähen.Muutused on hirmutavad, kuid samashuvitavad ja teevad meist paremad inime­sed.

Mu peamine sõnum on see, et unis­tused ei täitu, kui nende poole suuretahtejõuga ei püüdle. Ole kindlameelnening hakka tegutsema.

Terje Vaher,Poska vilistlane

Aldgate´i hoones toimuvad mõned Terjekoolitunnid.(allikas:http://nooksandcorners.wordpress.com

Siis tekkiski mõte, et aga miks mina ei võiks välismaal õppida?Kuid ka siis ei hakanud ma selle täitumise nimel veel tegutsema.

MEIE VILISTLANE

LUBA OLLA UUDISHIMULIK

Siiri Mugra

Viimase gümnaasiumiaasta keskpaigaks olin juba paar aastat ringikäinud sirge selja ning püstise peaga, kuulutades kõigile, et minuülikoolilinnaks saab olema London. Suur armastus riigi vastu tekkismul põhikooli lõpus seda esimest korda külastades. Tol hetkel maedasiõppimist seal ette kujutada ei osanud, kuid üsna pea avastasinend kohalike ülikoolide pakutavate erialade hulgast meelepäraseimatvalimas. Eriala valitud, asusin tasapisi juba kinnisvaraturgugi piilumaning kujutasin ette elu mõnes armsas äärelinna korteris. Peaaegukogu dokumentatsioon sai ülikooliga korda aetud – puudu oli veel vaid

Võin vist siinkohal öelda, et kuulun sel­lisesse omapärasesse klubisse, milleliikmed tegutsevad risti vastupidi öeldule.Niimoodi jõudsin oma valikutega lõpuksTartu Ülikooli ajakirjanduse ja kom­munikatsiooni erialale. Ajakirjanduseeriala pole ma kunagi otseselt kaalunud,kuid miski mind siiski ümber veenis.Oluliseks teguriks võin pidada viimaselgümnaasiumiaastal valikainena läbitudmeediakursust.

Nagu Ameerikas

Eelmisel sügisel meediakursusele regist­reerimise otsus tuli spontaanselt – naguparimad otsused kunagi. Tsiteerides igakolmandat Ameerika filmi: „Kõik käisväga kiiresti ja enne kui ma arugi sain,olin omadega sees.“ Nädal hiljem esi­messe tundi minnes ei osanud maaimatagi, milliste teadmiste, kogemuste jasoovidega sealt kevadel väljun.Esimeste tundidega avastasin, et mu senivarjatud huvi ajakirjanduse ja meediavastu oli suurem, kui ma arvata oleks osa­nud. Enim üllatasin iseend hetkel, mil ot­sustasin hakata koolilehe peatoimetajaks.Teadsin, et töö nõuab suurt vastutust,pühendumust ning aega. Esimese kaheolemasolus ei kahelnud ma hetkeksi, vii­masega on mul alati probleeme olnud,kuid lahenduse sellele leiab alati. Niijuhtuski, et pärast paari unetut ööd ningkümneid tasse kohvi, mis kulus esimeselehenumbri koostamiseks, keerlesid mulpeas uued mõtted järgmise lehe jaoks.Kohvi, unetuid öid, lõputud vaidlusi toi­metusega ning entusiasmi jätkus eelmiselõppeaastal tervelt kolme koolilehe jaoks.Olenemata kõikidest muredest, vaidlustestning esimestest varajastest hallidest juuk­sekarvadest teeksin seda kõike iga kelluuesti, mis räägib ka praegu omandatavaeriala kasuks.

Minu inimesed

Kogu koolilehe näol saadud praktikattäiendasid esmaspäevased teoreetilisemadmeediatunnid.

Lõpuks kujunes meist viieliikmelineseltskond, kes kamba peale kõikidestundides kohal käis. Meie elavaidarutelusid oli aga ohjes hoidmas veelgielavam meediaõpetaja. Olenemata il­mast, tujust või kuuseisust tuli ta tundialati suure koguse energiaga, millegameidki pärast pikka koolipäeva veelnakatada suutis. Sel moel muutusidisegi kõige igavamad teooriatunnidhuvitavaks ning aruteluteemasid jätkusmitmeks päevaks.

Olin ajakirjaniku ametisse alati üsnapassiivselt suhtunud ning näinud sedapigem kui mitte väga tulutoovat ametit.Eks rahvasuus ikka levivad jutud vaes­test ajakirjanikest ning tulevikuameteidvalides peetakse ikka silmas rahalistkindlustunnet. Hiljem, kui olin kohanudpaari edukat tegevajakirjanikku ningkuulnud nende muljeid ajakirjanikuksolemisest, hakkasin ajakirjanikuksolemisse teistmoodi suhtuma. Istudes jakuulates neid loendamas omadusi, midanad selle ameti puhul oluliseks peavad,leidsin mõned neist ka endal olevat.Enim meeldis mulle muidugi see, etvõin olla ülimalt uudishimulik, ilma etkeegi seda pahaks paneks.

Ma siiani täpselt ei tea, mis mind kakspäeva enne lõpukirjandit siiski meeltmuutma pani, Inglismaale minekuplaani hülgama sundis ning ajakirjan­duse valimise kasuks otsustama ajen­das. Kuid sisseastumisavalduse mategin, erialakatsed üle elasin ningtulevastele õppejõududele oma tule­vikuplaanide kohta aru andsin. Sõpra­dega isekeskis aeg­ajalt ikka naljatame,et eks ma mingi suuremat sorti ajupesusain sealt kursuselt. Päeva, mil mulleteatati, et olen ajakirjanduse ja kom­munika­tsiooni erialale vastu võetud,mäletan praegugi veel väga hästi. Olinsiiralt rõõmus, sest kunagisest uitmõt­test oli saanud kindel eesmärk ja maolin suutnud selle täita.

"Ajakirjanduse eriala polema kunagi otseseltkaalunud, kuid miski mindsiiski ümber veenis.Oluliseks teguriks võinpidada viimaselgümnaasiumiaastalvalikainena läbitudmeediakursust"

Vaata Tartu Ülikooli sisseastumise ajakava siit:http://www.ut.ee/et/sisseastumine/bakalaureus/ajakava

Kuna aine oli eelmisel aastal sellisel kujulesimest korda, oli huvi selle vastu üsnagiväike.

ARVUSTUS

Kristjan Tammi

HECUBA PÄRAST

Tallinna Linnateatris külastatud Priit Võigemasti lavastus“Hecuba pärast” on tõsise ainestikuga komöödia. Laval as­tuvad üles näitlejad Indrek Ojari, Argo Aadli, Alo Kõrve, MartToome, Veiko Tubin ja Priit Võigemast. Lavastuse puhul jäisilma väga efektne valgustus ning väga originaalne ja nauditavmuusikaline kujundus. Kogu etenduse tehniline pool andisetendusele huvitava maigu juurde.

Etenduses on väga palju teravmeelsust ja tihti saab naerda. Esmasel vaatamisel võib jääda mulje,nagu etendusel polekski temaatilist sügavust, kuid ilmaasjata. Selles pilatakse muuhulgas meieühiskonda, inimtüüpe ja väärtusi. Peamiselt püütakse etenduses meeleheitlikult otsida vastuseidküsimustele: „Miks ma seda kõike teen?“, „Kes ma olen?“, „Mis mõte sellel kõigel on?“. Viima­sena mainitud eksistentsiaalsete küsimuste põhjal tekkiski näitlejatel idee antud lavastus luua.Terava musta huumori kaudu näidatakse meie ühiskonna varjupooli, millele on mugavam mittemõelda, kuid mis tegelikult vajavad suurt tähelepanu. Etendust süvenenult jälgides peaksid kaendal tekkima mõtted selle üle, kas see, mida teed, on õige ning kas enam paremini teha polevõimalik?Ligi kolmetunnise etenduse jooksul tundus vahepeal, et liigne naljatlemine hakkas etenduseväärtust vähendama. Kuigi tegu oli komöödiaga, arvan, et mõnes kohas oleks võinud seda vähemolla. Samas võis olla huumoriga “üle võlli keeramine” Võigemasti taotluslik lavastusvõte, toonita­maks teatud absurdsusi meie ühiskonnas. Sellele vaatamata võis etendusega lõpuks rahule jääda,sest tagantjärele mõeldes oli kõik siiski loogiline ja läbimõeldud. Lavastuses esitatud küsimuseleotseseid vastuseid ei esitatud, pigem jäid need vaatajale mõtisklemiseks.„Hecuba pärast“ oli väga huvitav ega jäänud heale dramaturgiale üldsegi alla. Võigemast leidisantud tragifarsis hea tasakaalu huumori ja tõsiduse vahel sisus väärtust kaotamata. Etendusemõistmiseks tuleb seda kindlasti süvenenult vaadata. Võigemasti lavastus „Hecuba pärast“ pakubnalja ja mõtisklusi edaspidiseks ka neile inimestele, kellel muidu teatri vastu sügavam huvipuudub.

UURIMUSTÖÖ

Doris Helina Fjuk

TOITUMISE JA ÕPPEEDUKUSE SEOSJuhendaja õp. Märten Karm

Toitumine on teema, mida uuritakse ja mille üle vaieldakse väga palju. Peamiseltkeskendutakse toitumisele mõeldes kaalulangetamisele või lihtsalt välimusele. Inimesedpööravad vähem tähelepanu sellele, et toit, mida me sööme, mõjutab ka tervist, enesetunnet,tuju ja vaimset võimekust. Seega võib väita, et õige toitumine mängib olulist rolli kaõppeedukuses.

Minu uurimistöö eesmärgiks olileida seoseid Jaan Poska Güm­naasiumi õpilase söömisharju­muste ja õpitulemuste vahel.Selleks koostasin 10. ja 11.klassi õpilaste seas küsitlusening võrdlesin küsimustike vas­tuseid vastava õpilase hinnetega.

Uurimistööst leidsin mitmeidmärkimisväärseid ja põnevaidseoseid.

Esiteks tuli uurimistööst välja, ethommikusöök mängib olulistrolli õpilase õppeedukuses.Õpilased, kes jätsid aeg­ajalthommikusöögi söömata või eisöönud üldse hommikust, olidhalvema keskmise hindega.

Hommikusöök on päeva kõige täht­sam toidukord. Selle ärajätminevõib mõjutada aju toitainete ta­sakaalu ning seega mõjuda halvastika vaimsele tegevusele.

Teiseks tuli välja, et regulaarsetel jatervislikel toidukordadel on seosõpi­tulemustega. Õpilased, kes eisöönud iga päev sooja toitu, olidmadalama keskmise hindega. Üht­lasi nõustus kolmandik küsimus­tikule vastanutest väitega, et ilmahommikusöögita on esimestes tun­dides raskem keskenduda ja poolvastanutest nõustus, et kesken­du­mine on raskendatud ilma kooli­lõunata. Selleks, et õpilane suudaksedukalt õppida ja keskenduda, peabaju olema varustatud piisavaskoguses õigete toitainetega.

Kolm põhilist söögikorda ning vahe­palad tagavad stabiilse veresuhkrutaseme. Stabiilne veresuhkur aitab ajumäluosa ning võimaldab paremini uusiasju õppida.

Väga üllatavaks osutus töö kolmasseos – maiustuste söömine parandabõppe­edukust. Kõrgema keskmisehindega õpilased sõid magusat tihe­damini kui madala keskmise hindegaõpilased. Põhjuseks võib olla see, etšokolaadis on suurel hulgal trüptofaani,mis aitab organismil sünteesida sero­toniini ehk õnnehormooni, mis aitabomakorda vähendada ärevust ja stressi.

Neljandaks tuli tööst välja, et energia­jookide ja alkoholi tarbimine pärsibõppimist. Mida sagedamini neid tarbiti,

seda madalam oli reeglina ka kesk­mine hinne, kuid õpilasi, kes ener­giajooke tarbisid, oli vähe.

Energiajookide sagedasel tarbimiselvõivad kaasneda keskendumishäiredning alkohol kahjustab ajus piir­kondi, mis vastutavad õppimise,mälu, suuliste oskustega ja ruumilisetunnetusega.

Eelnevad seosed võivad olla seotudka õpilase perekondliku tausta, või­maluste ning toetuse puudumisega.

Uurimistöös ei tulnud ühtegi seostvälja rämpstoidu, juurviljade, vit­amiinide söömise ning õppeedukusevahel.

(allikas: http://vimeo.com/linnateater)

(allikas:http://linunn.wordpress.com/

(allikas:

http://www.flickr.com/photos/linnateat

er/8637442662/)

OMALOOMING

Ajalehele Iiriselt.***

Mu orkestriks on öine mets.Jalad on supsatud

baleriinisussidesse,ma elan luikede järvel.

Sulgkergena, karges talve õhus,õrnal jääl, mis inimhinge ei

kanna.Kasvõi keset ööd,

veel virvendaval kuukettalleiad jäljed,

ja mu tantsusooja keha lõhna,hinga oma verre.

Olen nagusoovikaevust haldjamäelt,

kolmas ratsanik piimvalgeltratsult.

Tuhamäel ajan taga leeke,ja vetel püüan vesipükse..

Põõsas säravad helesilmad,nägemas mu muinasjuttu,

usub nagu enda oma,

TormihoiatusHoidke mütse,

mu kallid,sest täna kisub tormi

ja homme hommik oleme tsentrisnagu hiired

hiirelõksus.

Rong tuulekiiruselTeaks mida oodata,seisaks vähem püsti

ja võtaks istet

sel rongil,kus piletikontrolliks Elu

ja vahepeatused onrangelt soovituslikud.

Monotoonne heli

Aeg ei lenda linnulennul taevas,aasa varjul ei helgi erksalt.

Aja sära ei tuhmu ajasja arus. Paitab vaid hinge hellalt.

Ajaga ei jookse võidu,tema tiksub sootuks oma radu.

Tal häälgi saladuslik antud,aeg ilmatuma on taganõutud.

Suvest läände ­ talvest itta,aega turjalt ei jaksa võtta.Aeg ei oota, aeg ei palu ­parimalt ta tekitab valu.

On rahal aeg ja aeg on raha.Veel ajast jääb maha pookvaha.

Ajal lasta vaid lennata,et mõtete ilmekust üles rutata.On kaastunne ja kohusetunne,

aeg kaasab kord viimsesse unne.

Aeg tähtsaim sõna siin ilmas,kalleim vara ja häda silmas.

Aja võimsuseks külluslik sõprus,alluvaks looduse seaduslik nõrkus.

Möödunuid aegu paneb unistama,taas unustama, imestama.Kõige tähtsamad hetked,

need kiirelt mööduvad retked.

Kuidas ka raha ei koguks, aega ostaei saa.

Aega ei saa tagasi pöörata,aja olevuse, lembuse taktis hingab

maa.

Relatiivne aeg vajub su peale,olles kui vana mitmetähenduslik uni.

Mõtted pooldunud nii halvale kuiheale,

aeg seni kestab õhtust hommikuni.

Aja eest sa ei suuda põgeneda,minnes või maailma äärele.

Võib aja raskust kergendada,alludes visalt tegude häälele.

Surnutel ja elavatel voolab aegteistmoodi,

häälte kajagi on teine ­vahel kerge nihe,

eristades ka kuulmatu noodi.

Tulnud , olnud, läinud ­niipalju aeg lihtsalt käinud.Ajal lõpmata limiit varuks,

osavalt krutib aega enda kasuks.

***Mikk Rebane, 12.b

Tegusid tegid veel mehe eest

Koht seitsme maa ja mere taga,täiskuu hullus kõiki ajas taga.Ajast­arust seal eided najal,

murdnud kõiki, kes vassind rajal.

Ilus koht see seitsme maa ja meretaga,

järgi jäi vaid suur laga.Vaikselt leevike laulis oksal,

kuid leidis ka tema oma otsa.

Ilus koht oli seitsme maa ja meretaga,

piraadid, röövlid, laim, poisi naga!Keskajal vahelt kadus meri,

nüüd selle asemel puhasvampiiriveri!

Seitsme maa ja mere taga,vaid suured kangelased seal rahus

maga.Ajamasingi end leeri ei keri,

peata kana, vaikselt nokib veel teri.

Mikk Rebane, 12.b

OMALOOMING

Üürike läbidik

Pime minevik,arusaamatult elu möödunik.

Keerdkäänud astendandennatlik,

otsatult paelund hämarik.

Kadund tulevik,vastandand halastav

rägastik.Lahvatand trääs, see

lemmik,muserdand vara, see

asemik.

Neetud olevik,ennast salgand rahva

lugemik.Jäänud alles, veel üks,

puravik.Vaati jälgib, kordhingates, südamik.

Mikk Rebane, 12.b

Unistuste rüppe

Mis oleks kui saaksin ma rännata,tõusta kõrgustesse – pilvedesse?Saaksin lindpriina elades väisata,

rännata Maa südamesse!

Mis oleks kui saaksin ma rännata,elada vabana nagu lind?

Saaksin liuelda kui udusulg mureta,vedada virmalistega end!

Mis oleks kui saaksin ma rännata,avastada Maailma hiiglasuurt?

Saaksin tunda elu koduta,rännata ja näha Maad Kuult!

Mis oleks kui saaksin ma rännata,et kord aidata hingi üksikuid?

Saaksin olla keegi ja rahus hingata,valida raskem tee ja rabada kuid!

Mis oleks kui saaksin ma rännata,puhata hinge ja ravida südant?Saaksin tunda rõõmu ja aidata,

Olgugi kasvõi sant.

Mikk Rebane, 12.b

Tahtlikult haavates

Kuulata, seda vaikuse ilu häält,vara õunapuu uhkelt kasvab,

Hiiu kevad ilmestab oma väelt.

Kasvab päevavalgus­Ühes sirgub argus­

tiksub aegamisi elualgus.

Kuulata, kuis Maa elab ühiselt,killukest hoolivust hinnaku,

leidku rõõmu elu tundmiselt!

Andund sära,näiline kära,

avantüristid ära.

Kuulata, võta aega looduses ­rahu otsides muusades,see paradiis kostumas

südames!

Mikk Rebane, 12.b

JOONESTAMISE TÖÖD

SõrmusAutor: Ernest Michael Priidik Gallagher

TaskunugaAutor: Helena Pahtma

KiiktoolAutor: Helena Pahtma

Tööd on valminud Merike Heina juhendamisel joonestamise suunakursusel.

TeesõelAutor: Iri­Ingrid Saarman

NugaAutor: Mikk Õunmaa

SAAGE TUTTAVAKS: MEIE UUED EESTI KEELE ÕPETAJAD

NNiimmii:: Mai Perillus

SSüünnnniiaaeegg:: 17.05.1989

LLeemmmmiikklliinnnn:: see on üks põhjus, miks ma Tartusse elama tulin.

LLeemmmmiikkrraaaammaatt:: Charlotte Brontë „Jane Eyre“.

KKõõiiggee mmeeeellddeejjäääävvaamm ssüünnddmmuuss eelluuss:: kui ma olin suutnud ülikoolis läbida ühe psühholoogia aine, mille eksam oli 600­leheküljelise raamatu peale. See tundub naeruväärsel kombel kohati suuremgi saavutus kui mu bakalaureuse võimagistrantuuri lõpetamine.MMõõnnii ttssiittaaaatt,, mmiiss iinnssppiirreeeerriibb:: Kunagi üht Mihhail Lotmani ettekannet kuulates jäi kõrvu mõte, et ignorantsus pole alibi.Ehk siis inimese oskamatust või teadmatust ei õigusta tema ükskõiksus. Peaaegu kõike on võimalik selgeks õppida,kui selleks tahtmist ja huvi on. Tuletan seda mõtet endalegi iga päev meelde.MMiilllliisstt ssppoorrddiiaallaa hhaarrrraassttaann:: keha ja vaimu aitab vormis hoida pilates. Talviti meeldib väga ka lumelauaga sõitmas käia.UUnniissttuuss,, mmiiss oonn jjäääännuudd tteeoossttaammaattaa:: oleksin tahtnud õppida arstiks.3300 aaaassttaa ppäärraasstt kkuujjuuttaann eenndd eettttee nniiii:: ärge hirmutage.FFiillmm,, mmiiss lliiiigguuttaass:: Selleks oli on ja jääb tõestisündinud lool põhinev film „Tuukrikell ja liblikas“ („Le Scaphandre et lepapillon“). Lugu räägib vabast ja loomingulisest hingest, kes jääb õnnetuse tagajärjel lõksu oma halvatud kehasse.Välismaailmaga saab ta suhelda vaid vasaku silma abil, mis üks või kaks korda pilgutades annab vastuse „jah“ või„ei“.VViiiimmaattii llooeettuudd rraaaammaatt:: Mihkel Muti kultuuriirooniline „Hiired tuules“. Kui Muti teoses elavnes üks rauapainutaja Bachikontserdil olles teatud fuuga peale, millest ta oli kuulnud üht moodsat raadiotöötlust, siis mina omakorda elavnesinselle peale, et tundsin ära selles rauapainutaja tegelaskujus mitmed end n­ö kultuurseks pidavad inimesed.MMaa eeii oossttaakkss iiiiaall vabatahtlikult valgeid marineeritud pärlsibulaid.MMaa eeii tteeggeelleekkss iiiiaall veespordiga. Sattusin kunagi ühte olukorda, mis hävitas mu veelembuse.OOttssuussttaassiinn hhaakkaattaa õõppeettaajjaakkss,, sseesstt see elukutse ei lase mõistusel nüristuda.

NNiimmii:: Mari Roostik

SSüünnnniiaaeegg:: 18.03.1990

EElluukkoohhtt:: Muinasjutumaa

LLeemmmmiikklliinnnn:: Pariis

LLeemmmmiikkrraaaammaatt:: Kohustuslik kirjandus 10. ja 11. klassile! Lemmikuim raamat on veel lugemata.

LLeemmmmiikklloooomm:: NokkloomMMiinnuu kkoodduulloooommaadd:: aastane koerapoiss FrankKKõõiiggee mmeeeellddeejjäääävvaamm ssüünnddmmuuss eelluuss:: Kõik sündmused on märgilise tähendusega, vahest on üks meeldejäävam olnudtäiskasvanuks kujunemine koos erinevate kirjandusteostega.MMõõnnii ttssiittaaaatt,, mmiiss iinnssppiirreeeerriibb:: „Kui ma suureks saan...“; „The aim of life is self­development. To realise ones natureperfectly – that is what each of us is here for“ (Oscar Wilde)MMiilllliisstt ssppoorrddiiaallaa hhaarrrraassttaann:: Poksin ja jooksen.UUnniissttuuss,, mmiiss oonn jjäääännuudd tteeoossttaammaattaa:: Väikese tirtsuna mind balletti õppima ei pandud, aga ma veel jõuan!3300 aaaassttaa ppäärraasstt kkuujjuuttaann eenndd eettttee nniiii:: Mitmete­setmete naerukortsude õnneliku omanikuna!FFiillmm,, mmiiss lliiiigguuttaass:: „The help“MMuuuussiikkaappaallaa,, mmiiss llääkkss ssüüddaammeessssee:: Minnie Riperton „Loving you“VViiiimmaattii llooeettuudd rraaaammaatt:: Jeanette Winterson „Kirg“LLeemmmmiikkssöööökk:: Hommikukohv ja võileivad (ma tean, et peaksin putru sööma!)LLõõppeettaaggee llaauussee:: Ma ei paneks iial selga võõraid sulgi..VViiiimmaattii aajjaass mmiinndd nnaaeerrmmaa talla all krudisev esimene lumi.KKuuii mmaa ssaaaakkssiinn ssuuuurree lloottoovvõõiidduu,, ssiiiiss jääksid õpilaste kirjandid mõneks ajaks parandamata – bon voyage!OOttssuussttaassiinn hhaakkaattaa õõppeettaajjaakkss,, sseesstt ma armastan seda tööd!

SAAGE TUTTAVAKS: MEIE UUED EESTI KEELE ÕPETAJAD

NNiimmii:: Triinu Palo

SSüünnnniiaaeegg:: 23.11.1975

LLeemmmmiikklliinnnn:: Tammelinn

LLeemmmmiikkrriiiikk:: Eesti

LLeemmmmiikkrraaaammaatt:: Meeldib eelkõige klassika siit­ ja sealtpoolt lahte: Mika Waltari „Sinuhe“, Jaan Krossi „Tabamatus“,Mats Traadi „Tants aurukatla ümber“.MMiinnuu kkoodduulloooommaadd:: Hiir, kelle lapsed kuurist kolm aastat tagasi paaripäevase ja pimedana leidsid.MMõõnnii ttssiittaaaatt,, mmiiss iinnssppiirreeeerriibb:: Mineviku vahel kus on meie mälestused ja tuleviku vahel kus on meie lootused onolevik kus on meie kohustused. (Pane puuduvad komad!).MMiilllliisstt ssppoorrddiiaallaa hhaarrrraassttaann:: Peamiselt tõstmist toidukottide, raamatuvirnade, lastevankrite, autokummide ja küttepuudeabil. Kui aega üle jääb, siis käin ujumas ja tervisejooksul.3300 aaaassttaa ppäärraasstt kkuujjuuttaann eenndd eettttee nniiii:: Olen veel piisavalt kõbus, et iga päev tööle koperdada ja piisavalt lõbus, etnädalavahetusiti lapselapsi kantseldada.FFiillmm,, mmiiss lliiiigguuttaass:: Clint Eastwoodi „Madissoni maakonna sillad“. Lugu sellest, kuidas juhus meie elu muudab. Kuidaskõik siin elus on vaid silmapilk.MMuuuussiikkaappaallaa,, mmiiss llääkkss ssüüddaammeessssee:: Väga meeldib Tõnis Mägi, näiteks „Jäljed“.VViiiimmaattii llooeettuudd rraaaammaatt:: Miika Nousiaineni menuromaan „Vadelmavenepakolainen“ soomlasest, kes on sündinudvalesse rahvusesse ning tahab saada rootslaseks. Teos ilmus sel aastal ka eesti keeles („Vaarikalaevukesepõgenik“).LLõõppeettaaggee llaauussee:: Ma ei paneks iial selga midagi mürkrohelist.MMaa eeii oossttaakkss iiiiaall midagi postimüügikataloogist. Paar korda olen seda teinud, ja iga kord kahetsenud.MMaa eeii tteeggeelleekkss iiiiaall langevarjuhüpetega. Oma kõige kohutavamas õudusunenäos seisan ma Suure Munamäevaatetorni ilma piirdeta serval.VViiiimmaattii aajjaass mmiinndd nnaaeerrmmaa multifilm „Maša ja karu“.KKuuii mmaa ssaaaakkssiinn ssuuuurree lloottoovvõõiidduu,, ssiiiiss läheksin Kuubale.OOttssuussttaassiinn hhaakkaattaa õõppeettaajjaakkss,, siis, kui ma vilistlaste kokkutulekul vanu fotosid uurides avastasin, et minu õpetaja nägi50 aasta eest välja täpselt samasugune nagu siis. Mõistsin, et selles elukutses on seletamatu (elu)jõud.

NNiimmii:: Ulve Mägi

SSüünnnniiaaeegg:: 8.06.1956

LLeemmmmiikklliinnnn:: Veneetsia

LLeemmmmiikkrraaaammaatt:: Mati Undi "Sügisball", Andrus Kivirähk "Maailma otsas", Gustave Flaubert "Madame Bovary".

MMiinnuu kkoodduulloooommaadd:: Ma ei võta põhimõtteliselt ühtegi kodulooma, sest mul pole aega nendega tegeleda. Kunagi ammuoli hamster, kes suri vähki ­ see oli kohutav.

MMõõnnii ttssiittaaaatt,, mmiiss iinnssppiirreeeerriibb:: "Kui elult midagi ei soovita, läheb elu aina tühisemaks ja igavamaks." (Fritz Riemann).MMiilllliisstt ssppoorrddiiaallaa hhaarrrraassttaann:: Lastelastega tantsimist.Unistus, mis on jäänud teostamata: autojuhiload.3300 aaaassttaa ppäärraasstt kkuujjuuttaann eenndd eettttee nniiii:: Olen veel kobe mutt (90­aastane), värvin huuled ära, panen kübara pähe jalähen sõbrannadega (kui nad veel elavad) kohvikusse.FFiillmm,, mmiiss mmiinndd lliiiigguuttaass:: „Lendas üle käopesa".LLeemmmmiikkssöööökk:: Liha, liha ja veelkord liha.LLõõppeettaaggee llaauussee:: Ma ei ostaks iial suhkruvatti. Iga kord, kui näen kedagi seda söömas, jookseb külm jutt üle selja.OOttssuussttaassiinn hhaakkaattaa õõppeettaajjaakkss,, sseesst see amet on ainukene, mis POLE IGAV!

TOIMETUS

TOIMETAJAD

KAASAUTORID

KEELETOIMETAJAD

KUJUNDUS

FOTOGRAAFID

JUHENDAJA

Janika Stets, Maarja Johanna Mägi, Heliis Nemsitsveridze, Mirjam Savisto

Kristjan Tammi, Siiri Mugra, Terje Vaher, Doris Helina Fjuk, Kristo Koppel

Mai Perillus, Mari Roostik

Janika Stets, Heliis Nemsitsveridze, Maarja Johanna Mägi, Mirjam Savisto

Janika Stets, Heliis Nemsitsveridze

Janika Stets, Merike Hein

Foto: Janika Stets