Põllumajandusministeerium Põllumajandusturu korraldamise ......Põllumajandussektori 2011. aasta ülevaade Tallinn 29.veebruar 2012 Põllumajandusministeerium Põllumajandussektori

Põllumajandusministeerium Põllumajandusturu korraldamise osakond

Põllumajandussektori 2011. aasta ülevaade

Tallinn 29.veebruar 2012

Põllumajandusministeerium Põllumajandussektori 2011. aasta ülevaade

2

SISUKORD

1. Vegetatsiooniperioodi ilmastik ja taimede areng....................................... 3

2. Taimekasvatus............................................................................................... 7 2.1 Põllumajanduskultuuride kasvupinnad ja saagid .................................................7 2.2 Taimekasvatussaaduste tootjahinnad .................................................................12 2.3 Turukorraldus.....................................................................................................15 2.4 Bioenergia areng ................................................................................................17

3. Loomakasvatus............................................................................................ 20 3.1 Piimatootmine....................................................................................................22 3.2 Lihatootmine ......................................................................................................23 3.3 Piima ja liha kokkuostuhinnad...........................................................................26 3.4 Munatootmine....................................................................................................27 3.5 Mesindus ............................................................................................................27 3.6 Turukorraldus.....................................................................................................28

4. Põllumajanduse majandusnäitajad........................................................... 32 4.1 Põllumajandustootjate struktuur ........................................................................32 4.2 Põllumajanduse tootjahinna ja ostuhinna indeksid ............................................34 4.3 Põllumajandussektori 2011. aasta esialgsed majandustulemused EAA alusel..36 4.4 Otsetoetused ja täiendavad otsetoetused............................................................42 4.5 Kokkuvõte ühtse pindalatoetuse kohapealsetest kontrollidest...........................53 4.6 Kindlustustoetus.................................................................................................55 4.7 Põllumajandustootjate maksud ja võlad.............................................................56 4.8 Põllumajandustootjate majanduslik olukord (FADN) alusel .............................59

5. Euroopa Liidu komiteedes ja töögruppides osalemine ........................... 61

Kokkuvõte........................................................................................................ 78

LISAD............................................................................................................... 79 Lisa 1. Teravilja, õlikultuuride, valgurikaste kultuuride ja riisi turuolukord EL-s..80 Lisa 2. Piima ja piimatoodete turuolukord EL-s......................................................87 Lisa 3. Veise-ja vasikaliha turuolukord EL-s ..........................................................90 Lisa 4. Sealiha turuolukord EL-s .............................................................................94 Lisa 5. Munade ja linnuliha turuolukord EL-s.........................................................97 Lisa 6. Eestis rakendunud turukorraldus-, teavitus- ja müügiedendamismeetmed 2004- 2011 (väljamakstud summad eurodes) ........................................................100 Lisa 7. ÜPT, piimasektori eritoetuse ja täiendavate otsetoetuste määramine maakondade lõikes. 2011. aastal............................................................................101

Põllumajandussektori 2011. aasta ülevaate on koostanud Põllumajandusministeeriumi põllumajandusturu korraldamise osakond. Ilmastiku ja taimede arengu kokkuvõtte aluseks on Jõgeva Sordiaretuse Instituudi agrometeoroloog-ekspert Laine Kepparti ülevaated. ISSN 2228-0499 Vastutav toimetaja Urve Valdmaa, [email protected]


3

1. Vegetatsiooniperioodi ilmastik ja taimede areng Urve Valdmaa Jõgeva Sordiaretuse Instituudi (SAI) agrometeoroloog-ekspert Laine Kepparti

ülevaadete alusel Jaanuari alguses oli lume paksus põldudel valdavalt 50-70 cm, Kagu-Eestis vähem. 8. jaanuarist läks ilm sulale ja sula kestis peaaegu nädala. Põldudel vähenes lume paksus sulaperioodi jooksul 10-15 cm võrra. Vett lume alla ei kogunenud, kuna maa oli sula ja vesi imbus mulda. Samuti hoidis lumi osa vett endas. Paksu lumekihi all püsis 3 cm sügavusel mullas temperatuur null kraadile lähedasena. Uus külmenemine algas 20. jaanuaril. Kuni kuu lõpuni oli temperatuurirežiim muutlik, kuid tugevat sula ei esinenud. Kokkuvõttes kujunes jaanuar Jõgeval keskmise õhutemperatuuri järgi viimase 88 aasta keskmisest 1,6 kraadi võrra soojemaks, väga sajuseks ja lumerohkeks. Jõgeva andmetel kujunes veebruar paljude aastate keskmisest 6 kraadi võrra külmemaks. Kõige külmem oli ilm 18. veebruaril, kui Jõhvis registreeriti talve ametlik külmarekord -33,4 kraadi. Veebruaris kattis põlde valdavalt 40-60 cm lumekiht. Jõgeval tehtud vaatluste järgi hakkas kuu keskpaigas muld sel talvel teist korda külmuma ja jõudis kuu lõpuks külmuda taliviljapõldudel 8-13 cm-ni. Mullatemperatuur langes võrsumissõlme sügavusel (3 cm sügavusel) kuni -0,4 kraadini. Kuigi enam kui 30 cm paksune lumi kattis põlde juba detsembri II dekaadist alates, püsisid taliviljaorased lume all rohelistena. Jõgeva andmete järgi oli märtsi keskmine õhutemperatuur -2,2 kraadi, mis on viimase 89 aasta keskmisest kraadi võrra soojem. Kuu kõige madalam õhutemperatuur mõõdeti 7. märtsil, kui Ida-Eestis langes termomeetri näit õhus kohati alla -20 kraadi. Sulapäevi (maksimaalne õhutemperatuur üle null kraadi) kogunes märtsis Jõgeval 25, mis ületab viimase 89 aasta keskmist 5 päeva võrra. Märtsi lõpu seisuga oli lumi püsinud mandriosas maas 128 päeva, mis on tavapärasest kuu aega kauem. Ilmastikumuutused paksu lume alla peaaegu ei jõudnud ja 3 cm sügavusel mullas püsis temperatuur kogu kuu jooksul null kraadi lähedal. Jõgeval tehtud vaatluste järgi vett lume alla ei kogunenud ning vaatlusalustel põldudel olid talinisuorased rohelise värvusega, talirukkil oli värv muutunud kollakaks, lehtedel esines haudumist. Aprilli alguses mõõdeti lume paksuseks Kirde-Eestis, Pandivere, Otepää ja Haanja kõrgustikul ning Vooremaal veel 50 cm ja üle selle. Lääne-Eestis ja Lõuna-Eesti tasandikel oli lumekiht õhem, kuid valdavalt siiski üle 25 cm. Päevased õhutemperatuurid tõusid kuu esimesel viiel päeval 8-11 kraadini ning ööpäeva keskmine oli üksikutel päevadel üle 5 kraadi, mis pani lume intensiivselt sulama. Suuremal osal Mandri-Eestist vabanesid põllud lumest aprilli I dekaadi lõpuks. Lume alt vabanenud taliteraviljaorased olid lumiseene poolt tugevasti kahjustatud, eriti sügisel suurema lehemassiga talvituma jäänud taimede osas. Roosatavaid lumiseene laike oli ka heinamaadel. Tänu soojale ilmale ja rohkele päikesepaistelistele kuivas kahjustunud lehemass kiiresti ning lumiseen hävis. Uus kasv algas taliteraviljadel ja põldheintel kuu keskel. Taliviljaorased olid laiguti jäänud väga hõredaks, kuid põldude seisukord paranes, kui taime ellujäänud võrsumissõlmest uued võrsed kasvama hakkasid. Taimede kasvu ja arengut aeglustasid külmad ööd. Kui keskpäeval tõusis III dekaadis õhutemperatuur 16-22 kraadini, siis öösiti esinesid maapinna lähedal öökülmad ja hommikuti oli maa hallast valge ning muld pealt kohmetanud. Muld tahenes väga kiiresti ning massiline mullaharimine algas Jõgeval 19.-20. aprillil,


4

mis on paljuaastasest keskmisest mõned päevad varem. Kuu lõpuks muutus mulla pealmine kiht tuhkjalt kuivaks, mistõttu tuli külvidega kiirustada, et seeme jõuaks niiskemasse mulda. Taimedele kasulikku soojust (efektiivset üle 5 kraadi) kogunes Jõgeval kuu jooksul 76 kraadi, mis on keskmisest 25 kraadi enam. Mai algas jahedate ja tuuliste ilmadega. Keskpäeviti oli õhus sooja alla 10 kraadi ja hommikuti oli maa hallast valge. I dekaadi lõpupäevadel oli aga mandri siseosas juba päeval enam kui 20 kraadi sooja. Ka öökülmad jäid harvemaks. Suviteraviljad tärkasid enne kuu keskpaika. Lume sulamisest alates ei olnud vihma peaaegu sadanud ja mulla pealmine kiht oli mai alguses kuiv ja tolmas. Vihma oli mandriosas napilt ka kuu I dekaadil, kusjuures suur osa Eestist jäi täiesti sajuta. Suurem sadu jõudis Eestisse 16. mail, kuid siis muutus ilm ka jahedaks. Jahedam ilm oli aga suviteraviljade võrsumiseks sobiv. Mai viimane päev kujunes kogu kuu kõige soojemaks - maksimaalne õhutemperatuur tõusis enamuses Eestis üle 27 kraadi. Kuivemates piirkondades muutus muld mai lõpuks taas kuivaks. Kuivemates piirkondades sadas kuu jooksul vihma kaks korda vähem, kõige sajusemates aga üle 1,5 kuunormi. Mai keskmine õhutemperatuur osutus tavapärasest 1-2 kraadi võrra kõrgemaks. Looduse areng oli 31. maiks efektiivse soojuse kogunemise järgi Jõgeval keskmisest 4-5 päeva võrra ees. Rukis oli loonud pea, kuid talinisu mitte, suviteraviljad valdavalt võrsusid, suvirapsi varasematel külvidel võis näha juba esimest pärislehepaari, taliraps ja -rüps jätkasid õitsemist, aasrebasesaba õitses ning kerahein oli loonud pea. Juuni algas ja lõppes kuuma ilmaga. Mitmel pool Mandri-Eestis tõusid maksimaalsed õhutemperatuurid varjus üle 30 kraadi ning kuumematel päevadel näitas termomeeter päikesepaistel mulla pinnal korduvalt üle 50-kraadiseid temperatuure. Kuu keskmine õhutemperatuur oli Jõgeval aastate 1922-2010 keskmisest 3 kraadi võrra kõrgem. Vihma sadas juunis hoovihmadena ja sademete hulgad olid Eesti piires väga erinevad. Suurim kuu sajuhulk mõõdeti Mustvee lähedal asuvas Tiirikoja ilmajaamas - 95 mm, mis moodustab 145% pikaajalisest sademete keskmisest hulgast. Väga kuivaks jäi kuu jooksul Viljandi- ja suur osa Pärnumaast, kus sajuhulgaks mõõdeti kohati vähem kui 25 mm, mis on ainult 1/3 kuunormist. Eriti tugevasti kannatas loodus veepuudusest juuni teisel nädalal - siis närbusid taimed keskpäevastel tundidel, suviteraviljade alumised lehed muutusid kollaseks ja osa külgvõrsetest kängus. 13. juunist alanud sadudega põllukultuuride seisukord paranes, kuid juuni lõpu kuumade ilmadega jäi vett mullas taas väheseks. Selleks ajaks oli taimede juurestik arenenud sügavamale mulda, kus niiskust oli rohkem ja põllukultuurid suutsid kuivust paremini taluda. Juuni lõpuks olid suviteraviljad loonud, suvinisu tolmles, suviraps õitses ja taliteraviljad olid jõudnud piimküpsuse faasi. Kartulitel oli alanud mugulate moodustumise ja kasvu aeg. Juuli keskmine õhutemperatuur Jõgeval (20,6 kraadi) ületas pikaajalise vaatlusrea keskmist 4 kraadi võrra. Ilm püsis normist soojemana kogu kuu vältel. Maksimaalne õhutemperatuur tõusis mandriosas paiguti üle 30 kraadi kuuel päeval. Sademeid tuli juulis Eesti piires väga erinevalt ja need jaotusid ka ajaliselt väga ebaühtlaselt. Jõgeva ümbrus osutus juulis kogu Eestiga võrreldes üheks kuivemaks piirkonnaks. EMHI ilmajaama andmeil sadas juulis Jõgeval vihma ainult 33 mm, mis moodustab juuli sajunormist 42% ning seetõttu kannatas kuivuse tõttu põllukultuuride kasv. Efektiivset soojust kogunes kevadest alates juuli lõpuks Jõgeval 1 130 kraadi, mis on keskmisest 240 kraadi rohkem ja ühtlasi pikaajalise vaatlusrea uus rekord. Selline


5

efektiivse soojuse summa koguneb keskmisena alles 23. augustiks. Kui harilikult saavad taliteraviljad täisküpseks augusti I dekaadi lõpus-II alguses, siis 2011. aastal olid taliteraviljad täisküpsed juba juuli viimaseks nädalaks ning algas koristusperiood. Kuu lõpuks said kuumuse ja kuivuse tõttu täisküpseks ka suviteraviljad, mille koristusaeg jääb tavapäraselt alles augusti teise poolde. Kogu taimekasvuperioodi aktiivse (üle 10 kraadi) soojuse summa oli 31. juuli seisuga 1 510 kraadi, mis ületab tavapärast enam kui 300 kraadi võrra. Kartul pandi maha valdavalt mai II dekaadil ning seetõttu sai kartul kasutada eelpooltoodud summast 100-300 kraadi võrra vähem soojust (olenevalt mahapaneku ajast), kuid see oli varasemate sortide bioloogiliseks valmimiseks piisav. Pärast väga kuuma juulit oli augusti I pool mõõdukama temperatuurirežiimiga. Kuu algus oli vihmata ja juulis kuivemaks jäänud piirkondades said närtsivad taimed leevendust ainult öösiti tekkinud kastest. Kuiv ilm oli aga teraviljakoristuseks väga soodne. Vihmad algasid 6.‐7. augustist ja koos sadudega ilm ka jahenes. Viljakoristus oli takistatud ja küps vili luitus põldudel. Alates 14. augustist taastus südasuvine soojus, mis püsis 29. kuupäevani. Maksimaalsed õhutemperatuurid tõusid augusti II poolel korduvalt üle 25 kraadi. Augusti sademete summa kõikus 26 mm-st kuni 189 mm-ni. Normist tunduvalt kuivemaks jäi põhjarannik ning osa Jõgeva‐ ja Tartumaast, kõige sajusemad piirkonnad olid Edela‐Eesti ja Lääne‐Eesti saared. Kogu kasvuperioodi jooksul kogunes augusti lõpuks efektiivset soojust 1 478 kraadi, mis ületab tavapäraselt samaks ajaks kogunevat summat 280 kraadi võrra ja keskmiselt kasvuperioodi lõpuks kogunevat soojuse kogust ca 50 kraadi võrra. Seetõttu oli võimalik koristada varasema valmimisajaga suvirapsipõldudelt saaki juba augustis. September oli keskmise õhutemperatuuri järgi 2-3 kraadi võrra tavapärasest soojem. Põldheinad kasvasid hoogsalt kogu kuu vältel. Vihma sadas enim Loode-Eestis, kus kohati oli sademeid normist kaks korda rohkem. Kõige vähem oli sademeid Kagu-Eestis ja saartel. Erakordselt sooja suvega oli taimede areng kiire. Teraviljad olid septembriks juba koristatud ja augustis alanud suvirapsi koristamine lõpetati septembri I poolel. Tänu kuivale suvele püsisid kartulipealsed kaua rohelistena ning seda ka põldudel, kus haigustõrjet ei tehtud. Hilisemate kartulisortide mugulad jõudsid pärast augustivihmasid veel edasi kasvada ja saak suurenes. Põhiline kartulivõtuaeg jäi septembrisse. Septembri lõpuks jõudsid kuu esimesel poolel külvatud taliviljapõldudel taimed võrsumise faasi. Septembris kogunes efektiivset soojust Jõgeval 227 kraadi, mis ületab pikaajalist keskmist enam kui 50 kraadi võrra. Kevadest alates septembri lõpuni kogunes efektiivset soojust 1 705 kraadi, mis on pikaajalise vaatlusrea kõige suurem summa ja ületab keskmiselt samaks ajaks kogunevat summat enam kui 300 kraadi võrra. Oktoober oli soe ja suhteliselt rahuliku ilmaga. Aktiivne taimekasvuperiood (ööpäeva keskmine õhutemperatuur püsivalt üle 10 kraadi) lõppes alles 8. oktoobril, mis on pikaajalisest keskmisest 17 päeva hiljem. Esimesel nädalal mõõdeti öösiti sooja 4-11 kraadi ja päeval 11-17 kraadi. Tavapäraselt on Eestis nii kõrge temperatuurirežiim septembri esimesel poolel. Esines tugevaid vihmahooge. Teisest nädalast ilm jahenes ning öiste selginemistega algasid maapinna lähedal öökülmad. Päevased temperatuurid õhus valdavalt enam üle 10 kraadi ei tõusnud. Vihmahoogudele sadas sekka jääkruupe ja rahet. Kokkuvõttes oli oktoobri keskmine õhutemperatuur keskmisest 2 kraadi võrra kõrgem. Kuu jooksul kogunes taimedele kasulikku soojust Jõgeval ligi 90 kraadi, mis ületab pikaajalist keskmist 30 kraadi võrra. Kogu


6

taimekasvuperioodi efektiivse soojuse summa kasvas 31. oktoobriks 1 790 kraadini, mis on senise vaatlusrea suurim ja ületab tavapärast enam kui 350 kraadi, so ligikaudu ühe suvekuu normi võrra. Vihma sadas oktoobris normile lähedaselt või alla selle, kusjuures enamus sademete kogusest sadas kuu esimesel poolel. Kogu taimekasvuperioodi (1. aprillist kuni 31. oktoobrini) sademete hulk (320 mm) jäi pikaajalisest keskmisest 140 mm, ehk ligikaudu kahe suvekuu normi võrra väiksemaks. Tänu soojale ja pikale kasvuperioodile hakkasid mitmed taimed teistkordselt õitsema. Septembri I dekaadil külvatud taliteraviljad olid oktoobri lõpuks kasvanud suureks ja lopsakaks. Talirukkil oli arenenud 3-5 külgvõrset ja taimede kõrgus ulatus üksikutel põldudel üle 25 cm ning oli tekkimas ülekasvamisoht. Talinisu taimed olid väiksemad. Efektiivset soojust kogunes 1. septembrist alates oktoobri lõpu seisuga üle 310 kraadi, mis ületab pikaajalist keskmist samal ajavahemikul ligikaudu 80 kraadi võrra. Ka talirapsi ja -rüpsi põldudel olid taimed kasvanud sooja sügisega suureks ja lopsakaks. November kujunes Jõgeva andmeil viimase 90 aasta kõige soojemaks. Kuu keskmine õhutemperatuur (3,7 kraadi) ületas vaatlusaastate keskmist 3,5 kraadi võrra. Kuu alguses jätkus veel üldine taimekasvuperiood. Ööpäeva keskmine õhutemperatuur Jõgeval langes püsivalt alla 5 kraadi 9. novembril, mis on tavapärasest ca 3 nädalat hiljem. Novembri viimasel dekaadil tõusis maksimaalne õhutemperatuur korduvalt (üksikutel päevadel keskmine õhutemperatuurgi) üle 5 kraadi ning jätkus taliviljade ja põldheinte aeglane vegetatsioon. Varakult (tavalise sügise jaoks õigel ajal) külvatud talikultuurid kasvasid üle. Novembri jooksul kogunes Jõgeva ilmajaama andmete järgi efektiivset soojust 20 kraadi. Taliteraviljaoraste jaoks kogunes novembri lõpuks efektiivset soojust 1. septembrist alates 336 kraadi, mis ületab pikaajalist keskmist 90 kraadi võrra. Tugevad (<-2 kraadi) öökülmad õhus algasid alles novembri I dekaadi lõpus, mis on tavapärasest ca kuu aega hiljem. Kuu kõige madalamad temperatuurid mõõdeti 21. novembri hommikul, kui õhus oli külma mandri siseosas -7…-9 kraadi, maapinna lähedal enam kui -10 kraadi. Muld külmus Jõgeval tehtud vaatluste järgi taimedeta mullal kuni 7 cm, 20-30 cm kõrguse talirukki orase all 3 cm sügavuseni, kuid muld sulas uuesti üles 23. novembril. Novembri sademete hulk oli 18-50 mm, valdavalt 30-45 mm (novembri sajunorm on 47-78 mm). Detsembri keskmine õhutemperatuur Jõgeval (1,4 kraadi) ületas viimase 90 aasta keskmist enam kui 5 kraadi võrra. Temperatuurirežiim püsis keskmisest kõrgemana kogu kuu vältel. Minimaalne õhutemperatuur langes Jõgeval alla nulli ainult 15 päeval, kusjuures kogu kuu kõige madalamaks õhutemperatuuriks mõõdeti -3,4 kraadi (22. detsembril). Detsembri kõige kõrgemad õhutemperatuurid mõõdeti 26. ja 27. detsembril, kui maksimaalne õhutemperatuur tõusis sisemaal 9-10 kraadini, rannikul kohati 11 kraadini. Suure soojusega kaasnes tormine ilm. Tuule kiirus ulatus sisemaal iiliti 20-28 m/s, rannikul ja saartel 25-31 m/s. Vihma sadas detsembris rohkesti ning paljudes kohtades ületas detsembri sademete hulk normi enam kui kahekordselt. Esimene lumikate moodustus Ida-Eestist alles 6. detsembril, mis on tavapärasest ca kuu aega hiljem. Esimene mõne cm paksune lumikate püsis Jõgeval maas nädal aega. Muld oli detsembri jooksul enamasti külmumata ning kuu viimasel nädalal olid taliviljaorased valdavalt lumeta. Tugevad vihmad ja ajutine lumikate olid lopsakama talirukki orase maha vajutanud (lamandanud). Kuigi Jõgeval tuli sademeid detsembris normist enam kui kaks korda rohkem, siiski põldudel seisvat vett ei tekkinud.


7

2. Taimekasvatus Reno Paju, Kadri Rand, Marii Maiste, Martti Mandel 2.1 Põllumajanduskultuuride kasvupinnad ja saagid Statistikaameti (SA) esialgsetel andmetel moodustas põllukultuuride kasvupind 2011. aastal 585,5 tuh ha (tabel 1), mis on 16,5 tuh ha võrra ehk 2,7% väiksem kui 2010. aastal, aga 3,3% suurem kui 2009. aastal. Tabel 1. Peamiste taimekasvatussaaduste tootmine aastatel 2009-2011

2009 2010 2011 (esialgne) Kultuur

kasvu-pind (tuh ha)

kogus (tuh t)

saagi-kus (kg/ha)

kasvu-pind (tuh ha)

kogus (tuh t)

saagi-kus (kg/ha

kasvu-pind (tuh ha)

kogus (tuh t)

saagi-kus (kg/ha

Teravili kokku 316,4 873,5 2 761 275,3 678,4 2 464 297,2 771,9 2 597 sh rukis 15,3 39,1 2 555 12,6 25,0 1 983 13,3 30,9 2 317 talinisu 45,0 144,6 3 216 50,6 148,5 2 934 52,9 159,8 3 022 suvinisu 68,6 197,9 2 883 68,8 179,1 2 604 75,6 200,6 2 654 kaer 36,1 86,5 2 394 30,4 54,5 1 790 28,4 62,4 2 197 oder 139,3 373,6 2 683 103,8 252,7 2 433 117,8 293,7 2 492 Kaunvili 4,9 7,6 1 547 7,3 12,6 1 713 8,6 15,5 1 807 Raps 82,1 136,0 1 657 98,2 131,0 1 334 89,1 143,6 1 612 Õlilina 0,2 0,2 742 0,2 0,2 908 0,1 0,1 878 Kartul 9,1 139,1 15 275 9,4 163,4 17 456 9,3 150,9 16 284 Avamaa köögivili 2,8 59,1 21 446 2,8 59,2 21 166 2,9 72,3 24 514 Sööda-kultuurid 149,9 1917,4 25 818 207,8 2339,0 25 551 177,4 2157,3 29 855 Põllukultuu-rid kokku 566,6 x x 602,0 x x 585,5 x x Allikas: SA, PM Teravilja kasvatati 50,9% (eelmise aastaga võrreldes 4,9 protsendipunkti (pp) võrra rohkem), söödakultuure 30,3% (-3,9 pp), tehnilisi kultuure 15,4% (-1,2 pp) ja kartulit, köögi- ning kaunvilja kokku 3,6% (+0,4 pp) põllukultuuride kasvupinnal (joonis 1).

Kartul1,6%

Oder20,2%

Muu teravili (rukis, tritik,

segavili, tatar)3,8%

Kaer4,8%

Nisu21,9%

Tehnilised kultuurid15,4%

Söödakultuurid30,3%

Teravili50,7%

Köögivili0,5%

Kaunvili1,5%

Allikas: SA Joonis 1. Põllukultuuride kasvupindade jaotumine 2011. aastal


8

Teravili 2011. aastal kasvatati teravilja kokku 297,2 tuh ha, mis on 21,9 tuh ha võrra ehk 8% rohkem kui 2010. aastal. 2011. aasta teravilja kasvupinnast moodustasid suviteraviljad 76% (226,2 tuh ha) ja taliteraviljad 24% (71,0 tuh ha). Teravilja kogusaagiks saadi 771,9 tuh t ning keskmiseks saagikuseks kujunes 2 597 kg/ha. Teraviljade kogusaak suurenes 2010. aastaga võrreldes 93,5 tuh t võrra ehk 14% ning saagikus suurenes 5%. Teravilja kogusaagist moodustas rukis 4%, nisu 47%, oder 38% ning kaer 8%. Võrreldes 2010. aastaga suurenes rukkisaak 24% ning nisu-, odra- ja kaerasaak vastavalt 10%, 16% ning 15%. 2011. aasta sügisel külvati 2012. aasta saagiks 52,7 tuh ha talinisu (võrreldes eelmise sügiskülviga 13% vähem), 12,2 tuh ha rukist (+ 3%), 0,3 tuh ha taliotra (-62%) ning 4,7 tuh ha tritikut (-32%). Kõige suurem vähenemine on toimunud taliodra kasvupinnas, millest võib järeldada, et oder talvitub meie tingimustes halvasti ning tootjad eelistavad kasvatada siiski suviotra. Arvestades, et teravilja kogusaak oli 2011. aastal ca 771,9 tuh t ning tarbimine aastas on olnud aastati 700-770 tuh t, siis peaks 2011. aasta teraviljatoodang Eesti vajaduse teravilja osas rahuldama. 2010/2011 turustusaastal kattis kõige paremini sisevajaduse ära nisutoodang, mis moodustas 132% kogutarbimisest (st oli võimalus ka eksportimiseks). Kõva nisu Eesti ilmastikuoludes ei kasva ning seega tuleb seda sisevajaduse katmiseks importida - viimastel aastatel on vajadus kõva nisu järele olnud ca 7-8 tuh t. Odratoodang kattis 2010/2011 turustusaastal 94% kogutarbimisest. Varasematel aastatel on odra toodang enamasti katnud sisevajaduse. Kaer kattis 2010/2011 turustusaastal 103% ja rukis 87% siseturu vajadusest. Kaunvili 2011. aastal oli kaunviljade kasvupind 8,6 tuh ha, mis on 1,3 tuh ha võrra ehk 18% suurem kui 2010. aastal ning 76% enam kui 2009. aastal. Kogusaak oli 15,5 tuh t ning keskmiseks saagikuseks kujunes 1 807 kg/ha. Kaunviljade kasvupinna iga-aastane suurenemine näitab selle kultuuri populaarsuse kasvu külvikordades. Kaunviljade kasvupinna järk-järgulise suurenemise ja keskkonnasõbraliku majandamise toetuse kasutamise vahel saab otseseid seoseid tuua ka sellel aastal - toetuse eesmärk on külvikorra abil kaitsta ja suurendada bioloogilist ja maastikulist mitmekesisust, kaitsta mulla- ja veeseisundit ning tõsta põllumajandustootjate keskkonnateadlikkust. Viimased aastad on ilmastikutingimused kaunviljade kasvuks olnud väheste sademete tõttu soodsad. Vihmastel aastatel kaunvili lamandub ning levima hakkavad mitmed taimehaigused ning sellisel juhul küntakse lamandunud kaunvili maapinda mullaviljakuse parandamiseks. Raps Rapsi kasvupind oli 2011. aastal 89,1 tuh ha, mis on 9,1 tuh ha võrra ehk 9% väiksem kui eelmisel aastal ning kogusaagiks saadi 143,6 tuh t, mis on 12,6 tuh t võrra ehk 10% suurem kui 2010. aastal. Seega külvati 2011. aastal rapsi võrreldes 2010. aastaga väiksemale kasvupinnale, kuid tulenevalt paremast saagikusest (1 612 kg/ha, mis on 21% suurem kui 2010. aastal) saadi suuremat kogusaaki. Rapsi hind on võrreldes teravilja hinnaga olnud oluliselt kõrgem ning see on mõjutanud rapsi kasvupinna suurenemist. Tuleb arvestada aga asjaoluga, et raps on nõudlikum kultuur mullaviljakuse suhtes ning ka kulutused hektari kohta on suuremad kui teraviljadel. Kasvupindade suurenemisele on kindlasti avaldanud mõju ka biodiisli kasutamise suurenemine Euroopas ja mujal maailmas. Eurostati andmete kohaselt on


9

biodiisli tootmine EL-s suurenenud 2004. aasta 1 976 tuh tonnilt 2010. aastaks 9 130 tuh tonnile, samal perioodil on SA andmetel Eestis rapsi- ja rüpsiseemne eksport tõusnud 11 tuh tonnilt 76 tuh tonnile. Esialgsete andmete kohaselt külvati 2011. aasta sügisel 2012. aasta saagiks 15,7 tuh ha talirapsi, mis on 0,4 tuh ha ehk 3% rohkem kui 2010. aastal. Kartul 2011. aastal kasvatati kartulit 9,3 tuh ha ning kogusaagiks saadi 150,9 tuh t, mis teeb keskmiseks saagikuseks 16,3 t/ha. 2011. aastal vähenes kartuli kasvupind võrreldes 2010. aastaga 1%, kogusaak 8% ja saagikus 7%. Kartuli tarbimine kokku oli 2010. aastal 177,9 tuh t, mis on võrreldes 2009. aastaga 11% enam, kuid võrreldes 2005. aastaga 22% vähem. Kui viimastel aastatel on kartuli tarbimine vähenenud ja seda eelkõige loomasöödana kasutamise vähenemise arvelt, siis 2010. aastal tarbiti kartulit loomasöödana 62% (20,5 tuh t) enam kui 2009. aastal (12,7 tuh t) ja 91% (10,8 tuh t) enam kui 2008. aastal. Ühe põhjusena võib siinkohal välja tuua seose kartuli loomasöödana kasutamise ja odra saagi vahel - aastatel 2008 ja 2009 oli odra saak oluliselt kõrgem kui 2010. aastal ja siis kasutati loomasöödana rohkem otra, aga 2010. aastal, kui odra hind oli oluliselt tõusnud, tekkis Eesti turul odra nappus ning loomasöödana hakati rohkem kasutama kartulit. Viimastel aastatel on kartulikasvatajaid teinud murelikuks kartulimardikate arvukuse ja nende leviala suurenemine. 2011. aastal leiti kartulimardikaid Eestis väga paljudel põldudel, eriti väiketootjate ja mahekasvatajate kartulipõldudel, samuti väikestes koduaedades ja isegi väikelinnade aedades. 2010. aasta talve külmumata pinnase tõttu jäid enamus talvituvad kartulimardikad tõenäoliselt ellu ning seetõttu oli 2011. aastal nende kahjustusi varasemast rohkem. Kartuliteadlase Luule Tartlani hinnangul laastas juulikuine kuivus Kesk- ja Lõuna-Eesti põlde, aga põhjapoolsemates maakondades said kartulipõllud piisavalt vihma. Samas oli saagikus Paide ümbruses ning Jõgeva- ja Viljandimaal madal. Neil põldudel, kus kasvu algusperioodil ja mugulasaagi moodustamise ajal oli sademeid vähe, võis kartulitel näha harilikku kärna. Luule Tartlan toob esile ka maheviljelejate mure 2011. aastal - kartulipealsed nakatusid lehemädanikku. Rohusöödad Ühe- ja mitmeaastaseid söödakultuure kasvatati 2011. aastal 177,4 tuh ha (sh 2,4 tuh ha seemnekasvatuseks). Söödakultuuride pind vähenes võrreldes 2010. aastaga 30,4 tuh ha võrra ehk 15%. 2011. aastal oli saak haljasmassikaalus 2 157,3 tuh t, mis on 2010. aastaga võrreldes 181,7 tuh t võrra ehk 8% väiksem. Haljasmassi saagiks ha kohta kujunes 2011. aastal 12,2 t, mis on 15% suurem kui 2010. aastal. Loodusliku rohumaa pind on aasta-aastalt vähenenud - kui 2007. aastal oli 215,7 tuh ha, siis 2011. aastal vaid 162,9 tuh ha. Põllumajandusuuringute keskuse (PMK) kodulehel EMVI vanemteaduri Uno Tamme kommenteeritud rohusilo seire kohaselt oli heintaimede kasvuaegne ilmastik käesoleval aastal jahedam, kuid soodsa niiskusega. Massi suurust ja kvaliteedi suhet arvestades kujunes heintaimede saak eelmise aastaga võrreldes 20% väiksemaks. Soe juuni kiirendas taimede arengut - liblikõieliserohkete põldheinte biomass kasvas juuni esimese nädala jooksul hoogsalt ja sileerimise tingimused olid kuu alguses head. Lutsernil kaasnes massi suurenemisega ka kiusisalduse tõus, mis vähendab seeduvust. Ristikurohked taimikud olid kõrge seeduvusega ning piisava proteiinisisaldusega. Juuni keskpaigaks oli heintaimede esimese niite optimaalne aeg lõppemas. Väga soe ilm kiirendas heintaimede arengut ja selle mõjul suurenes kiudainete sisaldus üle 1%


10

päevas. Kuivaine seeduvus vähenes päevas 0,5 - 0,8%. Nii suurt kvaliteedi langust ei ole PMK rohusilo seire analüüsides varem olnud. Toimus ka oluline proteiinisisalduse vähenemine (0,4-0,7% päevas), kõrreliste proteiinisisaldus langes 12%-le ja ristikurohke põldheina proteiinisisaldus oli alla 15%. Ainult lutsernid ületasid hea rohusööda kriteeriumile esitatud nõude. Avamaaköögivili 2011. aasta avamaaköögivilja kasvupind oli SA esialgsetel andmetel 2,9 tuh ha (tabel 2), mis on 4% suurem kui 2010. aastal. Kõige suurema kasvupinnaga kultuurid olid porgand ning kapsas, kuigi kapsa kasvupind vähenes teist aastat järjest 14%. 2011. aastal vähenes kaalika kasvupind võrreldes eelmise aastaga 50%. Viimase viie aasta jooksul oli kaalika kasvupind vaid 2010. aastal 0,2 tuh ha ning see oli osaliselt seotud kaalika väga hea saagikusega 2009. aastal. Kui aga 2010. aasta saagikus jäi võrreldes 2009. aastaga palju väiksemaks, siis vähenes kaalika kasvupind 2011. aastal endisele tasemele, mis on 0,1 tuh ha. Söögipeedi kasvupind oli 2011. aastal 33% ning muu köögivilja kasvupind 50% suurem kui eelmisel aastal. Muutumatuna püsisid kurgi, porgandi, sibula, küüslaugu ning herne kasvupinnad. Tabel 2. Avamaaköögiviljade tootmine aastatel 2010-2011

2010 2011

Kultuur kasvupind

tuh ha saak t saagikus

kg/ha kasvupind

tuh ha saak t saagikus

kg/ha Kapsas 0,7 16,6 24 499 0,6 19,9 34 125 Kurk avamaal 0,2 5,1 22 941 0,2 5,2 22 662 Söögipeet 0,3 5,8 18 762 0,4 9,1 23 817 Porgand 0,6 22,8 38 804 0,6 24,5 39 457 Mugulsibul 0,2 2,2 9 055 0,2 1,3 5 515 Küüslauk 0,1 0,1 1 571 0,1 0,2 2 027 Roheline hernes 0,1 0,1 684 0,1 0,1 892 Kaalikas 0,2 1,2 7 490 0,1 1,7 12 815 Muu köögivili avamaal 0,4 5,3 13 256 0,6 10,3 17 481 Avamaaköögivili kokku 2,8 59,2 21 166 2,9 72,3 24 514 Allikas: SA Köögiviljade kogusaak oli 2011. aasta esialgsetel andmetel 86,5 tuh t, mis on 17% suurem kui 2010. aastal. Avamaaköögiviljad moodustasid köögiviljade kogusaagist 84%. Avamaaköögiviljade kasvatamiseks oli 2011. aasta soodne ning seetõttu oli kogusaak 22% suurem kui 2010. aastal. Avamaaköögiviljade keskmine saagikus oli 2011. aastal 24 514 kg/ha, mis on 16% suurem kui eelmisel aastal. Suurim keskmine saagikus oli 2011. aasta esialgsetel andmetel porgandil 39 457 kg/ha. Porgandi saagikus on nelja viimase aasta jooksul pidevalt suurenenud. Kapsa saagikus oli 2011. aastal 34 125 kg/ha, mis on 39% kõrgem kui eelmisel aastal, kuna kapsa kasvuperioodil oli piisavalt niiskust ning sobiv temperatuurirežiim.


11

0

5000

10000

15000

20000

25000

30000

35000

40000

45000

2007 2008 2009 2010 2011

kapsas kurk söögipeet

porgand mugulsibul küüslauk

roheline hernes kaalikas muu köögivili

Allikas: SA Joonis 2. Avamaaköögiviljade keskmine saagikus 2007-2011 aastal (kg/ha) Jooniselt 2 on näha, et söögipeedi, herne ning küüslaugu saagikused on olnud viimase viie aasta jooksul suhteliselt stabiilsed. Teiste avamaaköögiviljade saagikus on olnud ebastabiilsem. Porgandi saagikus on tõusnud alates 2008. aastast ning 2011. aasta saagikus oli viimase 5 aasta kõrgeim. Viljapuu- ja marjaaiad 2011. aastal oli viljapuu- ja marjaaedade üldpind SA esialgsetel andmetel 7 tuh ha, mis on 100 ha vähem kui 2010. aastal. Kandeealiste õuna- ning pirnipuude kasvupind oli 2011. aastal 3 500 ha, mis on 6% suurem kui eelmisel aastal, luuviljaliste kasvupind oli 700 ha, mis on sama suur kui eelmisel aastal. Marjaaedade kasvupind oli 2011. aastal 2 800 ha, mis on 10% väiksem kui 2010. aastal. 2011. aastal moodustasid viljapuu- ja marjaaedade üldpinnast õuna- ja pirniaiad 50% ja marjaaiad 40%. Puuviljade ja marjade kogusaak oli 2011. aastal 5 900 t, mis on 800 t võrra ehk 16% suurem kui eelnenud aastal. Õuna- ja pirnisaak oli 3 tuh t, mis on 70% suurem kui 2010. aastal, mil saak oli ebasoodsate ilmastikutingimuste tõttu väga väike. Luuviljaliste saak oli 2011. aastal 300 t, mis jäi 100 t võrra ehk 25%väiksemaks kui 2010. aastal. 2011. aasta saak oli viimase viie aasta keskmisel tasemel.


12

0

1000

2000

3000

4000

5000

6000

7000

8000

9000

10000

2007 2008 2009 2010 2011

Pin

d, h

a

0

2000

4000

6000

8000

10000

12000

Saa

k, t

KOGUPIND õunaaedade pind luuviljaliste pind marjaaedade pind

KOGUSAAK õunasaak luuviljaliste saak marjasaak

Allikas: SA Joonis 3. Viljapuu- ja marjaaedade pindala ja saak aastatel 2007-2011 Jooniselt 3 on näha puuviljade ning marjade tootmisele omast saagi kõikumist. Marjade ning luuviljaliste saak viimase viie aasta jooksul on olnud stabiilsem kui õunasaak. Hea õunasaak on olnud üle aasta ning 2011. aastal oli taas õunasaak suurem kui eelneval aastal. 2.2 Taimekasvatussaaduste tootjahinnad Eesti Konjunktuuriinstituudi (EKI) ja AS EMOR andmetel olid teravilja kokkuostuhinnad (teraviljatööstustelt, -veskitelt ja teistelt teravilja kokkuostjatelt kogutavad tegelikud Eestis toodetud toidu- ja söödavilja keskmised ostuhinnad, mis on kaalutud iganädalaste ostukogustega ja ei sisalda käibemaksu) 2011. aasta I poolaastal võrreldes 2010. aasta I poolaasta hindadega oluliselt kõrgemad, kohati isegi kuni kaks korda kõrgemad. Ka II poolaastal jäid hinnad võrreldes eelmise aasta sama ajaga kõrgele tasemele, kuid enam mitte nii suure erinevusega kui I poolaastal (tabel 3).


13

Tabel 3. Teravilja ja rapsi keskmised kokkuostuhinnad 2011. aastal, €/t

2011 2011 2010 2011/2010

I

kvartal II

kvartal III

kvartal IV

kvartal keskmine keskmine %

NISU 214 236 182 179 186 156 19

Toidunisu 218 232 185 182 186 170 9

Söödanisu 213 237 177 175 186 134 39

RUKIS 184 195 173 175 174 120 45

Toidurukis 184 195 173 175 174 121 44

Söödarukis - - 143 - 143 88 63

ODER 187 194 175 180 178 125 42

Toiduoder 165 - 160 - 163 138 18

Söödaoder 187 194 175 180 178 125 42

KAER 165 168 150 158 153 105 46

Toidukaer 179 185 179 172 177 115 54

Söödakaer 134 147 148 150 148 102 45

TRITIK - - 162 - 162 128 27

RAPS 402 430 429 433 431 314 37 Allikas: EKI, EMOR 2011. aastal tõusid teravilja hinnad võrreldes 2010. aastaga olenevalt kultuurist kvartalite lõikes 10-60%. Nisu hind tõusis 19%, rukki hind 45%, odra hind 42%, kaera hind 46% ja tritiku hind 27%.

50

75

100

125

150

175

200

225

250

2007 2008 2009 2010 2011

Nisu Rukis Oder Kaer

Allikas: EKI, EMOR Joonis 4. Teravilja kokkuostuhinnad aastatel 2007-2011 kvartalite lõikes, €/t 2011. aasta hindasid tervikuna võrreldes oli I poolaasta hinnatase mõnevõrra kõrgem kui II poolaastal, ulatudes 2007/2008 tippajaga võrreldes samale tasemele, ületades 230 €/t piiri. Hindade kõrgel tasemel püsimise 2011. aastal tingisid peamiselt tavapärasest madalam varude hulk maailmaturul, ebakindlus maailmamajanduses (k a Euroopas), nõudluse järk-järguline suurenemine tooraineturul jm (joonis 4).


14

200

250

300

350

400

450

500

2007 2008 2009 2010 2011

Allikas: EKI, EMOR Joonis 5. Rapsi kokkuostuhinnad aastatel 2007-2011 kvartalite lõikes, €/t Rapsi keskmine kokkuostuhind tõusis 2011. aastal eelmise aastaga võrreldes 37%. Hinnatase oli kõrgeim II kvartali alguses kui tonni eest maksti keskmiselt 475 eurot. Ühtlaselt kõrge tase püsis kogu aasta, kui välja jätta juunis registreeritud keskmine hind 318 €/t (joonis 5). Sarnaselt teraviljale on ka rapsi hind püsinud alates 2010. aasta lõpust kõrge suurenenud nõudluse tõttu tooraineturul (järjest laienev bioenergia kasutamine maailmas). Samas tagas hinnataseme säilimise ka 2011/2012 turustusaasta EL rapsisaagi prognoos, mille kohaselt peaks EL-s koristatama madalaim rapsisaak pärast 2007/2008 turustusaastat. Köögivilja tootjahinnad 2011. aasta nelja kvartali kohta on toodud tabelis 4. Tabel 4. Köögivilja tootjahinnad 2011. aastal käibemaksuta €/kg (kvartali aritmeetiline keskmine hind)

I kv II III IV 2010

IV kvartal 2011

keskmine 2010

keskmine Peakapsas 0,44 - 0,17 0,12 0,26 0,24 0,24 Porgand 0,24 0,39 0,27 0,16 0,17 0,27 0,20 Peet 0,23 0,34 0,19 0,15 0,17 0,23 0,19 Kaalikas 0,50 0,69 0,46 0,27 0,38 0,48 0,30 Allikas: EKI, EMOR, PM 2010. aasta alguses alanud köögiviljade kallinemine jätkus ka 2011. aasta I pooles. Vaadeldes 2011. aasta köögiviljade tootjahindu kvartalite lõikes näeme, et 2011. aasta I ja II kvartalis avamaa köögiviljade hinnad tõusid ning III kvartalis hakkasid sesoonsusest tingituna langema. 2011. aasta kõrgeimad hinnad olid II kvartalis. 2011. aasta keskmised hinnad olid enamasti kõrgemad kui 2010. aasta keskmised hinnad, vaid peakapsa hind oli kahe aasta võrdluses samal tasemel. Suurima tõusu (60%) võrreldes 2010. aastaga tegi kaalika hind. 2011. aasta keskmised hinnad olid 2010.aasta hindadest kõrgemad ka porgandil ning peedil, vastavalt 35% ja 21%. III kvartalis hakkasid köögiviljade hinnad langema ning langus jätkus ka IV kvartalis. 2011. aastal saadud köögiviljade hea saak mõjutas ka hindu, mistõttu IV kvartali köögiviljahinnad võrreldes 2010. aasta IV kvartaliga, olid madalamad. Peakapsa hind


15

oli 54%, kaalika hind 29%, peedi hind 12% ning porgandi hind 6% madalam kui eelmisel aastal samal perioodil.

00,1

0,20,3

0,40,50,6

0,70,8

0,91

Jaan

uar

Vee

brua

r M

ärts

Apr

illM

aiJu

uni

Juul

iA

ugus

tS

epte

mbe

rO

ktoo

ber

Nov

embe

rD

etse

mbe

r

Jaan

uar

Vee

brua

rM

ärts

Apr

illM

aiJu

uni

Juul

iA

ugus

tS

epte

mbe

rO

ktoo

ber

Nov

embe

rD

etse

mbe

rJa

anua

r V

eebr

uar

Mär

ts

Apr

ill

Mai

Juun

i Ju

uli

Aug

ust

Sep

tem

ber

Okt

oobe

rN

ovem

ber

Det

sem

ber

2009 2010 2011

Peakapsas Kaalikas Peet Porgand

Allikas: EKI, EMOR Joonis 6. Avamaaköögiviljade tootjahinnad aastatel 2009-2011 kuude lõikes, €/kg Jooniselt 6 on näha, et kolme viimase aasta kõrgeimad avamaaköögiviljade hinnad olid 2011. aastal. Valdavalt olid hinnad 2011. aasta I pooles kõrgemad kui 2010. aastal samal ajal, kuid 2011. aasta II poole hinnad olid madalamad kui eelmisel aastal samal ajal. 2011. aasta IV kvartalit 2010. aasta IV kvartaliga võrreldes selgub, et 2011. aasta viimase kvartali hinnad olid tunduvalt madalamad kui 2010. aastal. Suurima tõusu 2011. aastal tegi kaalika hind - võrreldes maiga oli hind juunis 55% kõrgem. Suurim hinnalangus köögiviljade osas toimus sesoonsusele vastavalt juulist septembrini. 2.3 Turukorraldus Sekkumiskokkuostu 2010/2011 sekkumisperioodil pakkumisi ei laekunud. Sekkumisvarudest pärit toiduainete jaotamiseks enim puudustkannatavatele isikutele eraldati 2011. jaotusaastaks Eestile 782 938 eurot. Enim puudustkannatavatele isikutele jaotati 2011. aastal heategevusorganisatsioonide kaudu 600 t makarone, 300 t nisujahu, 325 t helbeid, 85 t mannat ja 55 t riisi. Valmistoodete jaotamisega tegelesid sellised heategevusorganisatsioonid nagu Eesti Punane Rist, Tartu Kolgata Baptistikogudus, Eesti Lasterikaste Perede Liit, Domus Petri Kogu, Eesti Evangeeliumi Kristlaste ja Baptistide Koguduste Liidu Selise Nelipüha Kogudus, Kristlik Kodu Petrula, Otepää Evangeelne Vabakogudus "Palverändur", Rapla Vabakogudus, Eesti-Hollandi Heategevusfond ja Sotsiaaltöö Keskus Sõbra Käsi. 2011. aasta oktoobris esitas komisjon põllumajandus- ja kalandusministrite nõukogus toiduabi uue ettepaneku, mis asendas 2010. aastal esitatud ettepanekut ning mille kaks peamist muudetud elementi on kahekordne õiguslik alus ja programmi 100% EL rahastamise määra säilitamine. Ettepanekuga tehti võimalikuks toiduainete ostmine turult ning jaotatavad tooted ei pea enam olema seotud sekkumisvarudes olevate


16

toodetega, pigem tuleks valiku tegemisel lähtuda toodete toitainete sisaldusest. Sellisel kujul jätkub toiduabiprogramm kuni 2013. aasta lõpuni, mil algab uus eelarveperiood. Eestis on heategevusorganisatsioonide huvi toiduabiprogrammis osalemise vastu aastatega tõusnud. Kui 2011. aasta toiduabiprogrammi rakendamiseks eraldati Eestile heategevusorganisatsioonide taotlusi arvestades 782,9 tuh eurot, siis 2012. aastaks eraldati vastavalt meie soovidele esialgsetel andmetel juba 2,36 mln eurot. 2011. aasta nelja kvartali jooksul ei esitatud ühtegi taotlust toetuse saamiseks puu- ja köögiviljade eksportimiseks. Litsentsitaotlusi puu- ja köögiviljade (küüslauk, kuivatatud küüslauk, kuivatatud köögivili, banaan) importimiseks esitati kokku 20, millest 2 jäeti rahuldamata. Esitati 5 impordikvoodi taotlust , mis rahuldati. 2011. aastal maksti välja ka erakorralist abi köögiviljasektorile suuruses 1 300 eurot. 2011. aastal tehti kokku 803 kontrolli, mille käigus kontrolliti 3 723 puu- ja köögiviljapartiid, sh 62 eksporditavat ja 177 imporditavat partiid. Puu- ja köögiviljade turustamisstandardite vastavussertifikaate väljastati kokku 195. Kontrollide tulemusel tehti ettekirjutisi kokku 27, neist 7 korral Maxima kaubandusketi kauplustele. Kauplustes esinenud rikkumised puudutasid ebapiisavat toodete tähistamist, samuti puu- ja köögivilja seisukorda. Valdavalt olid puu- ja köögiviljad mädanenud, lubatust rohkemate pinnavigadega ning müügiks pakuti vananenud toodangut. Koolipuuviljakava on EL koolitoiduprogramm, mille eesmärk on edendada laste tervislikku toitumist. Selle raames pakutavaid puu- ja köögiviljatooteid võib jagada päevase õppevormiga üldhariduskoolide I-IV klassi õpilastele. Koolipuuviljakava rakendamise aluseks on riiklik strateegia (http://www.agri.ee/koolipuuvili/). Koolipuuviljakava eelarve Eestis 2010/2011. õppeaastal oli kokku 376 533 eurot, millest 282 400 eurot (75%) kaeti EL eelarvest ja 94 133 eurot (25%) Eesti riigi eelarvest. 2010/2011 õppeaastal, rakendamise teisel aastal, paranes tunduvalt koolipuuviljakava eelarve kasutamine (2009/2010 õppeaastal 31%). Kokku kasutati 2010/2011 õppeaastal 61% eelarvest (232 tuh eurot). Koolipuuvilja pakkumiste arv nädalas ei ole piiratud. PRIA arvutab koolipuuviljatoetuse taotlejale antava toetuse määra selleks riigieelarvest eraldatud rahaliste vahendite jaotust, abisaajate õpilaste arvu ning õppenädalate arvu arvestades. 2010/2011 õppeaastal kehtis õpilastele pakutud toodete puhul koolipuuviljatoetuse taotlemisel toetusmäär 0,32 eurot õpilase kohta õppenädalas. Kokku jagati 2010/2011 õppeaastal 254 t puu- ja köögivilja, millest populaarsemad olid õunad, pirnid ning porgandid, mis moodustasid jagatud puu- ja köögiviljadest 73%. Kava efektiivsuse suurendamiseks ning laste teadmiste parandamiseks tuleb strateegia alusel viia läbi täiendavaid meetmeid, mille ülesandeks on suurendada kava efektiivsust, sihtrühma teadmisi kavast ja puu- ja köögiviljadest. 2011. aastal valmis selle raames kaks multifilmi, millega tutvustatakse koolipuuviljakava lastele. (http://lastekas.ee/index.php?go=web&t=1&id=3986 http://lastekas.ee/index.php?go=web&t=1&id=3987). 2011. aastal sügisel alanud õppeaastal on koolipuuvilja kavas olnud edasiminekut - suurenenud on heakskiidetud koolide arv. 2011. sügissemestri taotlusperioodid alles kestavad ning seetõttu pole võimalik öelda, kas kõik heakskiidetud koolid ka koolipuuviljakava on rakendanud. 2011. aasta sügisest on heakskiidetud 354 kooli, milles kokku õpib 40 213 õpilast. 6. veebruari seisuga oli 2011/2012 õppeaasta


17

eelarvest välja makstud 19%. Taotlusperioodide eest saab esitada avaldusi ning lõplik väljamakstud toetussummad selguvad maiks. E. Coli kriis 2011. aasta mais puhkes Saksamaal E.Coli bakteri poolt põhjustatud haiguspuhang, mille edasikandjatena tuvastati värske puu- ja köögivili. Selline teave viis värske puu- ja köögivilja tarbimise langusse - tootjatel jäid suured kogused realiseerimata ning see põhjustas sissetulekute vähenemist. Lisaks keelas Venemaa EL päritolu värske puu- ja köögivilja sisseveo, mis raskendas tootjate olukorda veelgi. Euroopa Komisjon pani kiiresti kokku kriismeetmete paketi, mis sisaldas 210 mln euro suurust abi kurgi-, tomati-, salati- paprika- ja kabatšokikasvatajatele. Toetatavateks tegevusteks oli turult kõrvaldamine, toorelt koristamine või koristamata jätmine. Põllumajandusministeerium teavitas Eesti puu- ja köögiviljatootjaid võimalustest saada osalist hüvitist tekkinud kahjude korvamiseks ja valmistas ette ministri määruse toetuse taotluste menetlemiseks. Eestis taotles hüvitist üks ettevõte ning neile maksti septembris toetust 1 300 eurot. 2.4 Bioenergia areng 2011. aastal jätkus taastuvenergia osakaalu kiire kasv. AS Eleringi andmetel moodustas taastuvatest energiaallikatest toodetud elektrienergia 2011. aasta III kvartalis 13% tarbimisest, mis on võrreldes eelmise aasta sama ajaga 5 protsendipunkti (pp) võrra suurem. Eestis toodetud taastuvenergia maht oli III kvartalis 208 GWh, mis on eelmise aasta sama perioodiga võrreldes enam kui poole suurem. Suurim osa taastuvenergiast toodetakse jäätmetest ja biomassist, mis moodustab kogutoodangust 67%. Tuuleenergia osakaal on 31% ja hüdroenergia osakaal 2%. Eesti elektrimajanduse arengukavas on seatud eesmärgiks aastaks 2015 saavutada taastuvenergia osakaaluks elektritarbimises 15% ning kuna 2011. aastal see eesmärk peaaegu saavutati, siis otsustati taastuvenergia tasu maksmise tingimusi ja nõudeid 2012. aastal kitsendada. Soojusenergia osas on valdav osa Eesti väikseid ja keskmise suurusega asulaid üle läinud biomassi kasutamisele, mis on võrreldes maagaasiga oluliselt soodsam ning ühe suure monopoolse tarnija asemel on mitmeid väikesi kodumaiseid tarnijaid. Vaid Ida-Virumaa suurlinnades on jäädud valdavalt põlevkivi- või gaasiküttele. Samas on ka seal lähiaastatel valmimas mitmed bioenergia projektid, millest suurim on Ahtme soojuselektrijaama asemele uue turbal ja puiduhakkel töötava koostootmisjaama rajamine. Puitbiomassi kasutab AS Eesti Energia ka Ida-Virumaa Balti elektrijaamas, kus selle osakaal on kuni 10%. Plaanide kohaselt alustab 2013. aastal Irus tööd Eesti Energia prügipõletusblokk, kus hakatakse elektri ja soojuse koostootmiseks segaolmejäätmeid kasutama. Puitbiomassi laiem kasutuselevõtt tõi aga 2011. aastal kaasa küttepuu hinna tõusu. EKI poolt kogutud biomassi hinnainfo järgi tõusis lahtiste lepahalgude hind 2011. aasta jooksul 20% ning kasehalgude hind 5%. 2010. aastal tõusis küttepuude hind võrreldes 2009. aastaga 30-35%. Nõudluse suurenemine biomassi järele loob uusi võimalusi nii metsandussektorile kui ka põllumajandusele energiavõsa ja rohtsete energiakultuuride kasvatamisel. Seni on vaid üksikuid näiteid rohtse biomassi kasutamisest soojuse tootmisel, nt Lihula ja Tamsalu katlamajad.


18

„Eesti taastuvenergia tegevuskava aastani 2020“ ja selle rakendusplaan kiideti Vabariigi Valitsuses heaks 26. novembril 2010. Tegevuskava alusel peab aastal 2020 taastuvenergia osakaal lõpptarbimisest moodustama vähemalt 25% ning transpordisektoris kasutatavatest kütustest peavad taastuvatest energiaallikatest toodetud kütuste osakaal olema 10%. 2011. aastal tegevuskava alusel uusi meetmeid ei rakendatud, vaid jätkati seni kehtinud meetmetega. Kui soojus- ja elektrienergia osas ei valmista sätestatud eesmärkide täitmine raskusi, siis transpordisektoris võib see olla problemaatiline. Taastuvenergia tegevuskavaga otsustati mitte pikendada 2011. aasta keskpaigani kehtivat biokütuste aktsiisivabastust, kuid uue meetmena rakendatakse hiljemalt 2015. aastal vedelatele transportkütustele 5-7% biokütuse segamise kohustust. 10% eesmärgi saavutamiseks ei ole see aga piisav ning suure tõenäosusega on vaja rakendada täiendavaid meetmeid, nt valdava osa ühistranspordi üleviimist taastuvatele energiaallikatele. Nii transpordisektoris kui ka soojus- ja elektrienergia tootmisel on suur potentsiaal biogaasi senisest laiemal kasutamisel. Kui praegusel hetkel on Eestis ainult üks põllumajandussektori jäätmeid kasutav biogaasijaam Saaremaal Jööris, siis lähiajal on valmimas veel neli biogaasijaama Aravetel, Tartus, Vinnis ja Oisus. Tartu linnatranspordis on kasutusele võetud gaasibussid, mis pikemas perspektiivis hakkavad kasutama Tartu reoveesettest toodetud biogaasi. Biogaasi kasutuselevõtu edendamine võiks edaspidi olla taastuvenergia sektori üks prioriteete, kuna lisaks rohelise energia tootmisele aitab see kaasa ka põllumajanduse ja jäätmekäitluse peamise kasvuhoonegaasi - metaani - emissioonide vähendamisele. Taastuvatest energiaallikates toodetud soojus- ja elektrienergia osakaalu kiire kasvu põhjuseks on lisaks fossiilset päritolu energiakandjate hinna tõusule veel riigi poolt makstav taastuvenergia tasu ning mitmed investeeringutoetused. Taastuvenergia toetust taotleti 2011. aasta III kvartalis 10,9 mln eurot, mida oli ligi kaks korda enam kui 2010. aasta samal perioodil. 2011. aasta I kvartalis taotleti sama toetus 12 mln eurot ning II kvartalis 13,4 mln eurot. Olulisemad bioenergia investeeringutoetused on Keskkonnainvesteeringute Keskuse (KIK) kaudu rahastatav roheline investeerimisskeem, millega suunatakse heitkoguse ühikutega kauplemisest saadavad vahendid muuhulgas biomassi kasutavate koostootmisjaamade toetamiseks, ning maaelu arengukava meetmed 1.4.3. „Investeeringud bioenergia tootmisesse“ ja 3.1 „Majandustegevuse mitmekesistamine maapiirkondades“. KIK-i meetmest rahastati 2011. aastal mitmeid bioenergia tootmise ning katlamajade ja kaugküttevõrkude rekonstrueerimise projekte, kuid rahastust leidsid ka Rakvere ja Paide koostootmisjaama rajamise projektid. Meedet 1.4.3 rakendatakse alates 2008. aastast. Meetme väljatöötamisel arvestati erinevate põllumajandussektorit puudutavate vajaduste ja väljakutsetega, millest olulisemad on kliimamuutuste leevendamine, põllumajanduse ja metsanduse võimaluste senisest parem kasutamine taastuva tooraine tootmisel, maapiirkondades majandustegevuse edendamine ja töökohtade loomine, uute tehnoloogiate kasutuselevõtt ning energiatootmise tarnekindluse, mitmekesisuse ja hajutatuse suurendamine. Bioenergia investeeringutoetuse alusel toetatavad tegevused on energiavõsa kasvatamiseks, bioenergia tootmiseks ja biomassi töötlemiseks vajalike masinate ja seadmete ostmine ning hoonete ja rajatiste ehitamine. Bioenergia all mõistetakse biomassist toodetud elektri- ja soojusenergiat ning transportkütust. 2011. aasta oli EL uue määruse tõttu vajalik kitsendada meetmest 1.4.3 toetuse saamise tingimusi. Kui seni oli toetuse saajale kohustuslik kasutada toodetud


19

bioenergiast vähemalt 50% oma ettevõttes ja põllumajandustootmiseks, siis uute reeglite tõttu on arengukava I telje raames võimalik toetada vaid taastuvenergia tootmist põllumajandustootja omatarbeks. Investeeringutoetuse eelarve oli algselt 25,3 mln eurot, kuid 2010. aastal otsustati seda taotluste planeeritust madalama laekumise tõttu vähendada 9,6 mln euro võrra, mille järel uueks eelarveks sai 15,7 mln eurot. Meetme rakendamine jäi kahel esimesel aastal, eriti 2009. aastal, tublisti alla soovitud määra, kuid on olulisel määral aktiviseerunud 2010.-2011. aastal. Hoolimata meetme tingimuste kitsendamisest oli 2011. aasta meetme loomisest kõige aktiivsem - toetust taotleti kokku 4,2 mln eurot. 2010. aastal taotleti toetust 4 mln eurot, 2009. aastal 1 mln eurot ja 2008. aastal 2,6 mln eurot. Taotlemise aktiviseerumise tõttu suurendati 2011. aastal meetme aastaeelarvet 5 mln euroni, mis tagab kõigi nõuetele vastavate projektide rahastamise. 2012. aasta veebruari alguse seisuga on meetmest 1.4.3 toetust määratud 48-le taotlejale kokku 5,1 mln eurot. Väljamakseid on kokku tehtud 2,7 mln eurot (tabel 5). See ei sisalda 2011. aasta taotlusvooru rahastamist, kuna need toetused ei ole veel määratud. Koos toetusesaajate oma osalusega on investeeringute maht kokku 10,2 mln eurot. Määratud toetustest moodustas kõige suurema osa mitmesuguste biomassi töötlemis- ja laadimisseadmete ning katelde ostmise toetamine. Mitmel korral investeeriti terviklahendusse, soetades koos puiduhakkuri, laaduri ja põleti. Tabel 5. Meetme 1.4.3 rakendamine aastate lõikes seisuga 13. veebruar 2012, eurodes

Taotlemine Määramine Maksmine

Taotluste arv

Investee-ringu

maksumus

Toetuse summa

Taotluste arv

Investee-ringu

maksumus

Toetuse summa

Taot-luste arv

Investee-ringu

maksumus

Toetuse summa

2008 29 5 607 502 2 582 113

2009 10 1 813 343 1 032 156 36 6 157 549 2 946 727 16 1 039 517 549 028

2010 38 8 209 780 4 039 397 1 350 939 210 563 12 1 484 981 800 021

2011 46 8 115 988 4 173 392 11 3 664 984 1 917 349 20 2 404 986 1 232 736

2012 2 160 246 74 787

Kokku 123 23 746 614 11 827 059 48 10 173 472 5 074 640 50 5 089 730 2 656 572

Allikas: PRIA

MAK vahehindamisel läbiviidud fookusgrupis ja intervjuudel osalenute hinnangul on muutunud majandusolukord pärssinud bioenergia valdkonna investeeringute planeerimist ja investeerimisotsused on edasi lükatud. Sellest tulenevalt võib taotlemise aktiviseerumise kasvu põhjendada majanduse olukorra ja krediidi kättesaadavuse paranemisega. Vahehindamisel läbiviidud investeeringutoetuste küsimustikus küsiti taotlejatelt, kas meede vastab nende soovidele ja vajadustele. Vastajatest 85% kinnitas, et meede vastas täielikult nende ootustele.


20

3. Loomakasvatus Liina Jürgenson, Kalev Karisalu, Ragne Lokk, Ahto Tilk, Urve Valdmaa Viimasel paaril aastal on veiste koguarv kasvanud (joonis 7). 2011. aasta SA esialgsetel andmetel oli veiseid kokku 4,7 tuh võrra rohkem kui eelmisel aastal. Suurenemine on tingitud peamiselt lihaveiste arvukuse kasvust. Piimalehmade arv on vähenenud ja selle üheks põhjuseks on jätkuv väiketootjate piimatootmisest loobumine. Järelkasvu, kes väiketootmist jätkaks, napib. Kuni 50 lehmaga piimatootjate arv on viimasel viiel aastal oluliselt vähenenud ning sh 1-2 lehma kasvatajaid on ca kaks korda on vähemaks jäänud. Positiivne on (Maaülikooli uuring), et piimatootjad on viimasel kümnel aastal investeerinud loomakasvatushoonetesse, farmiseadmetesse ning põlluharimis-tehnikasse. 2011. aasta lõpus oli rekonstrueeritud või uusi piimakarjalautu 182 tootmisüksuses. Kokku on neis lautades ligi 53 tuh loomakohta. Sigade arv, mis 2008. aastast alates on vähehaaval suurenenud, vähenes 2011. aasta lõpus. Üheks sigade arvu vähenemise põhjuseks on põrsaste sündide arvu järsk vähenemine IV kvartalis. Lammaste ja kitsede arv on aga jätkuvalt kasvanud ning 2011. aastal oli nende arv võrreldes 2007. aastaga 16% suurem. Lammaste ja kitsede arvu suurenemise üheks põhjuseks on toetuste maksmine uttede kasvatamise eest ja mahetoetuse maksmine mahelammaste (46% lammaste koguarvust) ja kitsede kasvatamise eest rohumaa hektari (loomkoormust arvestades) kohta. Lindude arv, mis viimasel viiel aastal suurenes, vähenes 2011. aasta esialgsetel andmetel taas ja seda peamiselt II kvartalis.

0

50

100

150

200

250

300

350

400

2007 2008 2009 2010 2011*

Loom

ade

arv

(tuh

at)

Veised sh piimalehmadSead Lambad ja kitsed

Allikas: SA Joonis 7. Loomade arv aastatel 2007-2011 2011. aasta 31. detsembri seisuga oli SA esialgsetel andmetel lammaste ja kitsede arv 11% ning veiste arv 1% suurem, kuid sigade arv 3%, lindude arv 1% ja piimalehmade arv 1% väiksem kui eelmisel aastal samal ajal (tabel 6).


21

Tabel 6. Loomade ja lindude arv seisuga 31. detsember (tuhandetes)

2010 2011 2011/2010 +/-

2011/2010 %

Veised 236,3 239,4 3,1 101 sh piimalehmad 96,5 95,5 -1,0 99 Sead 371,7 362,2 -9,5 97 Lambad ja kitsed 82,7 91,4 8,7 111 Linnud 2046,4 2025,5 -20,9 99

Allikas: SA, PM Loomade arv maakondades PRIA põllumajandusloomade registri1 kahe viimase aasta 31. detsembri seisu andmeid võrreldes selgub, et kõikide (va piimalehmade arv) loomaliikide osas on loomade arv suurenenud. Kõige rohkem suurenes 2011. aastal eelmise aastaga võrreldes lihatõugu lehmade (20%) arv, kitsede arv suurenes 13%, lammaste arv 6% ja veiste arv kokku 1%. Piimatõug lehmade arv jäi peaaegu samale tasemele. Tabel 7. Loomade arv maakondades seisuga 31. detsember 2011

Maakond Veised kokku

sh piimatõugu

lehmad

sh lihatõugu lehmad

Lambad Kitsed

Harjumaa 13 091 4 748 885 5 943 202 Hiiumaa 4 467 635 1 151 3 505 146 Ida- Virumaa 5 693 2 099 480 1 978 198 Jõgevamaa 21 063 9 771 495 1 774 54 Järvamaa 29 894 13 715 558 3 129 188 Läänemaa 11 688 3 217 1 861 4 115 365 Lääne- Virumaa 27 760 11 533 1 296 6 817 269 Põlvamaa 14 068 6 409 392 5 134 101 Pärnumaa 23 785 10 111 1 435 4 754 787 Raplamaa 17 172 6 024 1 450 3 948 157 Saaremaa 16 541 5 504 1 893 14 175 295 Tartumaa 17 469 7 647 216 6 041 159 Valgamaa 10 369 3 677 773 7 117 85 Viljandimaa 17 421 7 533 916 3 724 116 Võrumaa 8 826 3 068 965 5 827 257 Kokku 239 307 95 691 14 766 77 981 3 379

Allikas: PRIA Kõige enam oli veiseid Järvamaal - 29,9 tuh, järgnesid Lääne-Virumaa 27,8 tuh ja Pärnumaa 23,8 tuh veisega (tabel 7). Veiste arv kokku suurenes 2011. aastal võrreldes eelmise aastaga kõige enam Tartumaal – 1 221 looma võrra ja vähenes Järvamaal - 372 looma võrra. Piimatõugu lehmi oli kõige rohkem Järvamaal (13,7 tuh), Lääne-Virumaal (11,5 tuh) ja Pärnumaal (10,1 tuh). Piimatõugu lehmade arv vähenes 2011. aastal kaheksas maakonnas, kõige rohkem Pärnumaal (171 looma 1 Teatud erinevus SA andmetest on tingitud asjaolust, et vastavalt põllumajandusloomade registri asutamise määrusele peavad loomapidajad, põllumajanduslooma tapmist ning loomsete jäätmete käitlemist korraldavad isikud looma andmed registrisse kandma 7 päeva jooksul arvates põllumajanduslooma märgistamise, EL liikmesriigist Eestisse toimetamise või registrisse kantavate andmete muutmise päevast, põllumajanduslooma tapmise või loomsete jäätmete käitlemisse vastuvõtmise päevast. Lammas ja kits märgistatakse ja kantakse registrisse 6 kuu jooksul looma sünnist alates. Statistikaamet esitab andmed aga konkreetse kuupäeva seisuga loomakasvatuse valikvaatlusega kogutud ja töödeldud andmete alusel.


22

võrra). Aastate võrdluses on näha, et piimatootmisel on toimunud piirkondlik koondumine Kesk- ja Ida-Eestisse. Lihatõugu lehmade arv suurenes 2011. aastal neljateistkümnes maakonnas, kuid kõige enam Lääne- (331 looma võrra) ja Pärnumaal (310 looma võrra). Põllumajandusloomade registrisse oli eelmisel aastal kantud 13 erinevat lihaveise tõugu. Kõige enam on jätkuvalt aberdiin-anguse, herefordi ja limusiini tõugu, kõige vähem on esindatud saksa šorthorn, aubrak ja dekster tõugu veiseid. Lammaste arv suurenes eelmise aastaga võrreldes neljateistkümnes maakonnas ja vähenes vaid Harjumaal (301 looma võrra). Lambaid kasvatati 2011. aastal kõige enam jätkuvalt Saaremaal - 14 175, kus eelmise aastaga võrreldes suurenes lammaste arv ka kõige enam (763 looma võrra). Kitsi kasvatati kõige enam Pärnumaal (787), kus kolme viimase aastaga on kitsede arv suurenenud ligikaudu kaks korda. Suuremad karjad on veel Läänemaal, Saaremaal ja Lääne-Virumaal. PRIA põllumajandusloomade registri andmetel oli 2011. aasta 31. detsembri seisuga veisekasvatajaid kokku 4 647 (544 võrra vähem kui eelmisel aastal samal ajal), sh 3 293 piimatõugu ja 1 210 lihatõugu lehmade kasvatajat. 144 tootjat kasvatasid nii piima- kui lihatõugutõugu veiseid. Andmete võrdlusest selgub, et jätkuvalt väheneb piimatõugu lehmade kasvatajate arv - eelmise aasta sama ajaga võrreldes oli piimatõugu lehmade kasvatajaid 501 võrra vähem, siis 2009. aastaga võrreldes 1 085 võrra vähem. Lihatõugu veiste kasvatajate arv on aga suurenenud - 2010. aastaga võrreldes oli lihatõugu lehmade kasvatajaid 102 võrra ja 2009. aastaga võrreldes 213 võrra enam. Kõige enam on lihaveisekasvatajaid, kellel karjas on 3-9 looma (2011. aastal 405 loomakasvatajat). 3.1 Piimatootmine Võrreldes eelmise aastaga suurenes 2011. aastal piima kogutoodang ja keskmine piimatoodang lehma kohta, tõusis piima kokkuostuhind ning säilis piima kõrge kvaliteet. Piima toodeti SA andmetel 2011. aastal 694,8 tuh t, mis on 19,1 t võrra ehk 3% enam kui eelmisel aastal. Lehmi oli tuhande looma võrra vähem, kuid lehma kohta lüpsti keskmiselt 7 136 kg, mis on 115 kg enam kui eelmisel aastal.


23

050

100150200250300350400450500550600650700750

2007 2008 2009 2010 2011

tuh

t/tuh

lehm

a

6000

6200

6400

6600

6800

7000

7200

kg

lehmad piimatoodang produktiivsus

Allikas: SA Joonis 8. Piimatootmise põhinäitajad aastatel 2007-2011 Viimase viie aasta võrdluses on näha, et lehmade produktiivsus on aasta-aastalt kasvanud ning seetõttu on suurenenud ka piima kogutoodang (joonis 8). Erandlik oli 2009. aasta, mil madalatest kokkuostuhindadest tingituna lehmade arv vähenes ja piima kogutoodang langes. 2011. aastal realiseeriti piimatööstusele 633,7 tuh t 4,0%-lise rasva- ja 3,4%-lise valgusisaldusega piima, millest kuulus eliitsorti 61%, mis on eelmise aastaga võrreldes samal tasemel. Tööstustele realiseeritud piima kogus on viimasel kolmel aastal olnud pisut üle 91%. Toorpiima osas jätkus ka väljavedu - Leetu ja Lätti. Veterinaar- ja Toiduameti (VTA) poolt oli 2011. aasta lõpu seisuga tunnustatud 40 piimakäitlemisettevõtet, neist 1 ka kitsepiima käitlemiseks. 3.2 Lihatootmine 2011. aastal müüdi lihatöötlemisettevõtetele või tapeti majapidamistes 110,4 tuh t (eluskaalus) loomi ja linde, mis on eelmise aastaga võrreldes 4,7 tuh t võrra ehk 4% rohkem (tabel 8). 2010. aasta andmetel (2011. aasta kohta andmed veel ei ole) oli lihaga isevarustatuse tase siseturul kokku 83%, sh sealiha osas 99,6%, veiselihal 88,5% ja linnulihal 53,6% Tabel 8. Tapaloomade ja lindude eluskaal, tonnides

2010 2011 2011/2010 +/-

2011/2010 %

Tapaloomi ja -linde kokku 111 593 116 257 4 664 104 sh veised 24 435 19 859 -4 576 81 sead 63 676 70 253 6 577 110 lambad ja kitsed 1 417 1 468 51 104 linnud 22 065 24 677 2 612 112

Allikas: SA, PM


24

Sealiha 2011. aastal kasvas sealiha toodang, kuid aasta lõpus oli sigade arv väiksem kui eelmise aasta lõpus. Sealiha toodang eluskaalus oli 70,3 tuh t, mis on 6,6 tuh t võrra ehk 10% rohkem kui eelmisel aastal. Sealiha osatähtsus moodustas kogu lihatoodangus 60%, mis on viimasel kolmel aastal olnud samal tasemel. Tunnustatud lihatöötlemisettevõtetes tapeti 2011. aastal 393,6 tuh siga ning neist saadi 31,0 tuh t liha, mis on 14,5 tuh siga ja 9 920 t liha vähem kui 2010. aastal. Sealiha toomiseks oli VTA poolt 2011. aasta lõpu seisuga tunnustatud 42 tapamaja. Põrsaid sündis 2011. aastal 773,6 tuh, mis on 21,8 tuh põrsast ehk 3% enam kui eelmisel aastal. Viimase viie aasta võrdluses on see ka suurim sündinud põrsaste arv aastas kokku (joonis 9). Kvartalite lõikes andmeid võrreldes selgub, et põrsaid sündis viimase viie aasta võrdluses rohkem 2011. aasta I, II ja III kvartalis, aga IV kvartalis vähenes põrsaste sündide arv võrreldes III kvartaliga ligi kaks korda ja seetõttu vähenes aasta lõpus sigade arv kokku.

100

101

102

103

104

105

106

107

2007 2008 2009 2010 2011

Vas

ikad

660

680

700

720

740

760

780

Põr

sad

Vasikad Põrsad

Allikas: SA Joonis 9. Vasikate ja põrsaste sündide arv aastatel 2007-2011 Veiseliha 2011. aastal kasvas veiste arv kokku, kuid vähenes veiseliha toodang. Veiseliha toodang eluskaalus oli 19,9 tuh t, mis on 19% vähem kui 2010. aastal. Veiseliha osatähtsus kogu lihatoodangust oli 17%, mis on eelmise aastaga võrreldes samal tasemel. Tunnustatud lihatöötlemisettevõtetes tapeti 32,8 tuh veist ning saadi 7,6 tuh t liha. Võrreldes eelmise aastaga vähenes tunnustatud lihatöötlemisettevõtetes tapetud loomade arv 5,8 tuh võrra ja liha saadi 1 352 t vähem. VTA poolt oli 2011. aasta lõpu seisuga tunnustatud veiseliha tootmiseks 32 tapamaja. Võrreldes viimaste aastatega on lehmadelt saadud liha osatähtsus kogu veiselihast veelgi suurenenud ning moodustas 2011. aastal 62%. Vasikaid sündis 2011. aastal 106,2 tuh ja see on 3,8 tuh vasikat vähem kui 2010. aastal (joonis 9). Viimaste aastate kvartalite andmeid võrreldes selgub, et vasikaid sündis eelmiste aastatega võrreldes enam 2011. aasta III kvartalis. Veiserümpade klassifitseerimise kohustus on Eestis ettevõtetel, kes tapavad nädalas rohkem kui 75 veist. 2011. aastal klassifitseeriti kolme ettevõtte poolt 18 530 veise rümpa, mis on 4 704 võrra vähem kui eelmisel aastal. Kõige enam oli D kategooriasse (lehmad) kuuluvaid P2 (lihakusklass - lahja, rasvasusklass - kergelt rasvane) veise rümpi. Võrreldes 2010. aastaga oli kasvanud E kategooriasse (mullikad) kuuluvate rümpade osatähtsus (kasv 18%). Eelmisel aastal määrati ka Ekstra lihakusklasse ja seda nii A (pullid 6 kuud kuni 2 aastat) kui B kategooria rümpade osas.


25

Lambaliha 2011. aastal kasvas nii lammaste ja kitsede arv kokku kui ka lihatoodang. Lamba- ja kitseliha toodang (eluskaalus) oli 1 468 t, mis on 4% rohkem kui 2010. aastal. Lamba- ja kitseliha osatähtsus kogu lihatoodangust oli 1,3%, mis on viimaste aastate suurim näitaja. Tunnustatud lihatöötlemisettevõtetes tapetud lammaste arv on aasta-aastalt kasvanud. 2011. aastal tapeti 5,1 tuh lammast, mis on ca kaks korda rohkem kui 2008. aastal. Liha saadi 92,6 t liha, mis on 6,9 t võrra enam kui 2010. aastal. Lamba- ja kitseliha tootmiseks oli 2011. aasta lõpu seisuga 15 VTA poolt tunnustatud tapamaja. Linnuliha 2011. aastal vähenes lindude arv ja suurenes linnuliha toodang. Linnuliha toodang (eluskaalus) oli 24,7 tuh t, mis on 2,6 tuh t võrra ehk 12% rohkem kui 2010. aastal. Linnuliha osatähtsus kogu lihatoodangust oli teist aastat järjest 21%, mis on viimaste aastate suurim näitaja.

59 615 64 252 64 141 63 676 70 253

29 66026 989 26 791 24 435

19 859

16 11218 179 20 528 22 065

24 677

1 4681 4171 6551 839

1 354

0

10 000

20 000

30 000

40 000

50 000

60 000

70 000

80 000

90 000

100 000

110 000

120 000

2007 2008 2009 2010 2011

Sead Veised Linnud Lambad ja kitsed

Allikas: SA Joonis 10. Tapaloomade ja -lindude eluskaal aastatel 2007-2011, tonnides Viimase viie aasta võrdlusest (joonis 10) on näha, et alates 2007. aastast on kogu lihatoodang (eluskaalus) suurenenud. Neljal viimasel aastal on lihatoodang kokku olnud üle 111 tuh t. Lihatoodangu suurenemise on taganud eelkõige linnuliha toodangu pidev kasv alates 2007. aastast. Oluliselt on vähenenud, aga veiseliha tootmine - 2007. aastaga võrreldes ligikaudu 10 tuh t võrra. Veiseliha toodangu vähenemise üheks põhjuseks on jätkuv elusveiste väljavedu. 2011. aastal eksporditi kokku 39 046 elusveist, neist 2 238 tapalooma (6% rohkem kui eelmisel aastal). Põhilised sihtriigid olid Holland (veised kuni 80kg) ja Türgi, kuhu eksporditi vastavalt 63% ja 20% kogu eksporditud veistest.


26

3.3 Piima ja liha kokkuostuhinnad Piima keskmine kokkuostuhind oli 2011. aastal 323 €/t, mis on 46 €/t ehk 16% kõrgem kui 2010. aastal. Detsembris maksti piima eest keskmiselt 320 €/t, mis on 13 €/t ehk 4% rohkem kui eelmise aasta detsembris. Veiseliha keskmine kokkuostuhind oli 2011. aastal 1 831 €/t, mis on 142 €/t ehk 8% kõrgem kui eelmisel aastal. Veiseliha kokkuostuhind oli detsembris keskmiselt 1 917 €/t, mis on 273 €/t ehk 17% kõrgem kui eelmise aasta detsembris. Sealiha keskmine kokkuostuhind oli 2011. aastal 1 650 €/t, mis on 143 €/t ehk 9% kõrgem kui eelmisel aastal. Sealiha kokkuostuhind oli detsembris keskmiselt 1 733 €/t, mis on 208 €/t ehk 14% kõrgem kui eelmise aasta detsembris.

1300

1400

1500

1600

1700

1800

1900

2000

Jaan

Vee

brM

ärts

Apr

Mai

Juun

iJu

uli

Aug

Sep

tO

ktN

ovD

ets

Jaan

Vee

brM

ärts

Apr

Mai

Juun

iJu

uli

Aug

Sep

tO

ktN

ovD

ets

Jaan

Vee

bM

ärts

Apr

Mai

Juun

iJu

uli

Aug

Sep

tO

ktN

ovD

ets

Jaan

Vee

brM

ärts

Apr

Mai

Juun

iJu

uli

Aug

Sep

tO

ktN

ovD

ets

Jaan

Vee

brM

ärts

Apr

illM

aiJu

uni

Juul

iA

ugS

ept

Okt

Nov

Det

s2007 2008 2009 2010 2011

veis

e- ja

sea

liha

kokk

uost

uhin

d €/

t

150

170

190

210

230

250

270

290

310

330

350

piim

a ko

kkuo

stuh

ind

€/t

Veiseliha Sealiha Piim

Allikas: SA Joonis 11. Piima ja liha kokkuostuhinnad aastatel 2007-2011 kuude lõikes, €/t Liha kokkuostuhindade viimase viie aasta aegrida (joonis 11) näitab, et alates 2007. aastast kokkuostuhinnad tõusid kuni 2008. aasta lõpuni ning olid 2009. aastal suhteliselt stabiilsed. Sea- ja veiseliha kokkuostuhindade osas suuri erinevusi kuni 2009. aasta viimase kvartalini ei olnud, kuid siis sealiha kokkuostuhind langes ning oli suhteliselt madal kuni 2011. aasta aprillini, mil toimus sealiha hinna osas väike tõus ning kevadest alates püsis hind suhteliselt stabiilsena ning kasvas detsembris võrreldes novembriga 4%. Piima kokkuostuhind tõusis oluliselt 2007. aasta viimases kvartalis ning tõus jätkus ka 2008. aasta I kvartalis, kuid siis tekkis järsk langus, mis jätkus 2009. aasta juulini - sealt alates oli piima kokkuostuhind tõusutrendis ning alates 2011. aasta kevadest on piima kokkuostuhind püsinud suhteliselt stabiilsena.


27

3.4 Munatootmine 2011. aastal toodeti 185,4 mln muna, mis on 3,5 mln muna võrra ehk 2% enam kui eelmisel aastal. Keskmine munatoodang kana kohta oli 268 muna. 2011. aastal toodeti kõige enam mune II kvartalis - 49 194 muna, III ja IV kvartalis munatoodang langes. 2011. aastal tegutses Eestis 10 VTA poolt tunnustatud munapakenduskeskust ja 1 munatoodete tootja. Kaks munapakenduskeskust oli tunnustatud vutimunade pakendamiseks.

020406080

100

120140160180200

2007 2008 2009 2010 2011

mln

tk

230

235

240

245

250

255

260

265

270

275

tk

Munatoodang, mln/tk Keskmine munatoodang kana kohta, tk

Allikas: SA Joonis 12. Munatoodang kokku ja keskmiselt kana kohta aastatel 2007-2011 Munatoodangu viimase viie aasta võrdlusest (joonis 12) on näha, et toodang langes oluliselt 2008. aastal, mil kahes suures linnukasvatusettevõttes oli Newcastle`i haiguspuhang. Alates 2009. aastast on munatoodang pidevalt suurenenud. Loomakasvatussaaduste turuolukorrast Euroopa Liidus vt lisa 2-5. 3.5 Mesindus SA andmetel oli 2010. aastal (2011. aasta andmed avaldatakse juunis) Eestis kokku 28,3 tuh mesilasperet (tabel 9), mis on 800 pere võrra ehk 3% enam kui 2009. aastal. Meetoodang oli 2010. aastal 681 t (väljavurritatud mesi), mis on 106 t võrra rohkem kui aasta varem. Keskmine mee saak mesilaspere kohta oli 24 kg, mis on 3 kg enam kui 2009. aastal. SA andmetel tarbiti Eestis perioodil oktoober 2009 - september 2010 ühe inimese kohta 0,61 kg mett. Antud näitaja on 0,13 kg kõrgem kui aasta varem. Tabel 9. Mesilasperede arv ja meetoodang aastatel 2007-2010 2007 2008 2009 2010 Mesilaspered 29,7 24,8 27,5 28,3 Meetoodang, t 756 501 575 681 Mett keskmiselt mesilaspere kohta, kg 25 20 21 24

Allikas: SA


28

EKI andmetel oli 2011. aastal perioodil jaanuarist augustini keskmine mee hind 6,69 €/kg, mis on 3,4% kõrgem kui 2010. aastal (tabel 10). Tabel 10. Mee keskmine jaehind (km-ga) Eesti turgudel aastatel 2007-2011, €/kg

2007 2008 2009 2010 2011* 4,80 5,27 6,20 6,46 6,69

Allikas: EKI *Andmed 8 kuu seisuga 1. septembril 2010 algas kolmeaastane (2010-2013) „Mee tootmise ja turustamise arendamise Eesti riiklik programm”. See on kolmas programmperiood ning selles rakendatakse kokku 4 meedet: 1) Tehniline abi mesinikele ja mesinike ühendusele - tugevdamaks mesindussektori jätkusuutlikkust ning laiendamaks mesinduse kandepinda; 2) Varroatoosi tõrje ja profülaktika - vähendamaks varroatoosi tõttu mesilasperede nõrgenemisest ja hukkumisest tekkivaid kahjusid, samuti parandamaks mee tootmise tasuvust ning suurendamaks meetoodangut; 3) Mee kvaliteedi hindamine ja juhtimine - Eestis toodetava ja turustatava mee kvaliteedi tõstmiseks ning toiduohutuse nõuete tagamiseks; 4) Mesilasperede arvukuse suurendamise arendustöö – suurendamaks mesilasperede arvukuse ja meetootmise potentsiaali, rakendades selleks mesilaste tõuparanduse ja talve- ning haiguskindluse parandamise võtteid. Programmi 1. aasta II poolaasta (märtsist-augustini) jooksul toimus 2-päevane koolitajate koolitus, korraldati 4 vabariiklikku mesinike õppe-ja teabepäeva ning kohalikes mesinike ühendustes 53 mesindusõppust. Anti perioodiliselt välja mesinduse infolehte „Mesinik” ning koostati ja trükiti kaks mesilashaiguste alast teabematerjali. Jätkusid tarukaalu- ja ilmavaatlusnäitajate fikseerimised test- ja vaatlusmesilates. Koostati juhendmaterjal testmesilates varroatoosi seireks. Mee põhilise füüsikalis-keemiliste näitajate osas koguti ja analüüsiti 110 meeproovi. Loodi 3 tõumesilat (tõuparandustöö keskust). 3.6 Turukorraldus Kaubandusmeetmed Komisjoni määruse (EÜ) nr 412/2008 (millega avatakse töötlemiseks ettenähtud külmutatud veiseliha imporditariifikvoot ja sätestatakse selle haldamine) alusel väljastas PRIA ühele ettevõttele 15 impordikvoodi litsentsi 145 t CN-koodiga 0202 30 90 veiseliha impordiks. Sama määruse alusel taotles juunis üks ettevõte impordiõigusi 150 t töötlemiseks ettenähtud külmutatud veiseliha impordiks uueks kaubandusaastaks (1. juuli 2011/30. juuni 2012). Taotlus rahuldati. Eksporditoetuse eelkinnitusega litsentse elusveistele väljastati 2011. aastal 15, mille alusel viidi kolmandatesse riikidesse 1 059 looma. Nelja litsentsi sihtkohaks oli Venemaa, 11-l Türgi. 2011. aastal maksti elusveiste eksporditoetust 21 taotluse alusel kogusummas 53 594 eurot. Maksmata jäeti 5 taotlust kogusummas 10 698 eurot. Komisjoni määruse (EL) nr 68/2011 (millega määratakse eelnevalt kindlaks sealiha eraladustusabi summa) alusel esitati PRIAle 13 taotlust sealiha eraladustamiseks. Esitatud taotlustest kvalifitseerus 11, mille alusel ladustati 272 294 kg sealiha. Ladustamiskuludeks maksti juulis 6 taotluse alusel 72 409 eurot, augustis 3 taotluse alusel 23 654 eurot ja septembris 2 taotluse alusel 130 070 eurot.


29

Piima ja piimatoodete turukorraldus 2011. aastal tervikuna püsis piima ja piimatoodete turuolukord soodne ning turuhinnad ületasid tuntavalt sekkumishinna või virtuaalse sekkumishinna tasemeid. Vajadus turule sekkumiseks puudus ning mitmed turukorraldusskeemid nii EL-s tervikuna kui Eestis kasutust ei leidnud. Või ja lõssipulbri sekkumiskokkuost. 2011. aastal ületasid või ja lõssipulbri turuhinnad sekkumishindasid tunduvalt ning selle tõttu 1. märtsist – 31 augustini korralisena avatud sekkumiskokkuostu meetme vastu huvi puudus. Sekkumisladudes oli 2011. aasta lõpu seisuga 796 t võid ja 53 tuh t lõssipulbrit. Need kogused eraldati juba varasemalt 2012. aasta toiduabi skeemis kasutamiseks ning sellepärast olid sekkumisladudes veel alles. Lõssipulbri sekkumisladudest müük oli lõppenud 2011. aasta II kvartalis ja või sekkumisladudest müük juba 2010. aasta sügisel. Piimatoodete eksporditoetusi makstakse maailmaturu- ja EL turuhinna vahe ulatuses ettevõtjatele piimatoodete viimisel kolmandate riikide turgudele. 2011. aastal püsis hinnavahe olematu või mõne toote (lõssipulber, juust) osas teiste peamiste pakkujate hind isegi ületas EL hinda ning seetõttu püsisid nii ette fikseeritud kui ka pakkumismenetluse kaudu taotletavad eksporditoetuse määrad nullis. Või eraladustamine on turukorralduslik meede, kus või pakkuja kõrvaldab tooted teatud ajaks turult ning saab selle eest toetust. 1. märtsist algaval ja 15. augustil lõppeval või ladustamisperioodil maksti 2011. aastal fikseeritud tasu ladustamislepingu sõlmimisel 18,06 €/t ning iga päeva kohta ladustamise tasu 0,35 €/t. Eestis või eraladustamise skeemi vastu 2011. aastal huvi ei tuntud. Piimakvoot 1. aprillist 2011 alanud kvoodiaastal suurenes Eesti kvoot ÜPP tervisekontrolli otsustest tulenevalt taas 1% ning oli nüüd 679,3 tuh t (sellest 671,5 tuh t tarnekvooti ning 7,8 tuh t otseturustamiskvooti). Juulis toimunud iga-aastase kvoodi suurendamise taotlusvooru raames jagati reservist 68 piimatootjale 16,4 tuh t täiendavat tarnekvooti ning 0,77 tuh t täiendavat otseturustamiskvooti. Kui tarnekvoodi osas rahuldati suuremate reservikoguste tõttu kõik taotlejate esitatud lisakvoodi vajadused, siis otseturustuskvoodi puhul said tootjad soovitud kogusest 83%. Piima kogutoodangu kasvule vaatamata ei ole Eesti EL-s tootmise piiramiseks rakendatava tootmiskvoodi täitmisele väga lähedale jõudnud, sest pidevalt on suurenenud ka kvoot - suure hulga kasutamist mitteleidnud otseturustamiskvooti on tootjad muutnud ümber tööstusele tarnimise kvoodiks. 2006. aastal lisati Eesti kvoodile ca 22 tuh t suurune nn restruktureerimise erireserv, 2008/2009 kvoodiaastal suurendati kõigi EL liikmesriikide kvoote 2% ning alates 2009/2010 kvoodiaastast lisandub viiel järjestikusel aastal kõigi EL liikmesriikide kvootidele veel 1% juurde. Kvoodi suurenemise ning turu kriisist tingituna piima tarnimise vähenemise tõttu langes 2009/2010 kvoodiaastal Eestis tarnekvoodi täitmine tavapäraselt 92-93%-lt 87%-le, kuid olukorra paranedes tõusis see 2010/2011 kvoodiaastal vaatamata kvoodi suurenemisele üle 88%. 2011. aasta 31. märtsil lõppenud kvoodiaastal tarnisid piimatootjad tööstustele 600,8 tuh t piima (joonis 13) ja turustasid otse lõpptarbijatele 5,5 tuh t piima (joonis 14).


30

519,7570 593 594,7 600,9 583,6 600,8

3534,4

40,4 41,4 49,4 73,4 63,9

0

100

200

300

400

500

600

700

2004-05 2005-06 2006-07 2007-08 2008-09 2009-10 2010-11

tuha

t to

nni

Kvooti täidetud Kvooti mittetäidetud

Allikas: PRIA Joonis 13. Tarnekvoodi täitmine kvoodiaastatel 2004/2005-2010/2011

9,7 8,9 7,4 6,7 6,3 5,7 5,5

60,1

11,25,5 3,6 2,6 3,2 2,2

0

10

20

30

40

50

60

70

80

2004-05 2005-06 2006-07 2007-08 2008-09 2009-10 2010-11

tuha

t to

nni

Kvooti täidetud Kvooti mittetäidetud

Allikas: PRIA Joonis 14. Otseturustamise kvoodi täitmine kvoodiaastatel 2004/2005-2010/2011 Koolipiimatoetuse eesmärgiks on soodustada lasteaialaste ning kooliõpilaste hulgas piima ja -toodete tarbimist ning võimaldab pakkuda abiskeemi raames lubatavaid tooteid soodsama hinnaga. Koolipiima tooteid võib pakkuda lasteaialastele, I-XII klassi õpilastele ning põhihariduse baasil kutseõppeasutuses õppivatele õpilastele. 2011. aasta lõpuks oli koolipiimatoetuse skeemis osaleva 966 õppeasutuse kaudu tõusnud potentsiaalsete koolipiima tarbivate õpilaste arv Eestis 209 121-ni, mis on ca 95% kogu 2011/2012 kooliaasta sihtrühmast. Koolipiima skeemi raames tarbitud piimatoodete eest maksti 2011. aastal toetust kokku 1,48 mln eurot, sellest EL toetuse osa moodustas 643 tuh eurot ja Eesti riigi eelarvest makstav täiendav toetus 842 tuh eurot.


31

Koolipiimatoetust saab taotleda piimale, maitsestatud (kakao, puuviljamahla või maitselisandiga) piimale, hapupiimale ja maitsestatud hapupiimale (vähemalt 1,5 % rasvasisaldusega), maitsestamata jogurtile ning keefirile. 2011. aasta andmete alusel on koolipiimatoodete tarbimise osakaal erinevate koolipiimatoodete lõikes välja toodud joonisel 15. 2011. aastal on koolipiimatoetuse skeemis toimunud muudatusi ka koolipiimatoetuse määra osas. 1. jaanuarist tõusis Eesti koolipiimatoetuse lisatoetuse määr ning 1. maist tehnilise muudatusena viidi koolipiimatoetuse arvestuslik ühik samadele alustele EL seadusandluses kasutatud toetusmäära ühikuga. 2011. aastal olid toetuse määrad koolipiimatoetuse skeemis muudatustejärgselt:

• EL toetus sõltumata tarbitud tootest 18,15 eurot 100 kg kohta; • Eesti lisatoetuse määr 25,24 eurot 100 kg kohta.

Kokku makstakse 100 kg tarbitud toote kohta toetust 43,39 eurot.

Piim (2,5%)87%

Keefir 7%

Täispiim (3.5%)4%

2,5% piimajogurt (maitsestamata)

2%

Muud tooted0%

Maitsestatud hapupiim ( ≥1,5%)

1%

Hapupiim ( ≥1,5 %)1%

Allikas: PRIA Joonis 15. Koolipiimatoodete osakaal skeemis 2011. aastal


32

4. Põllumajanduse majandusnäitajad Kristel Bankier, Urve Valdmaa, Veronika Vallner-Kranich, Eveli Naaris Põllumajanduse ja jahinduse lisandväärtuse osatähtsus kogu vabariigis loodud lisandväärtuses on viimase viie aasta jooksul olnud vahemikus 1,6 kuni 2,1 protsenti. Põllumajanduse ja jahinduse lisandväärtuse osatähtsus suurenes 2010. aastal 2009. aastaga võrreldes 0,2 pp (tabel 11). Tabel 11. Põllumajanduse osatähtsus lisandväärtuses aastatel 2006-2010 2006 2007 2008 2009 2010

Põllumajanduse ja jahinduse lisandväärtus jooksevhindades (mln eurot)

237,0

298,2

228,4

190,5

228,9

Osatähtsus lisandväärtuses (%) 2,0 2,1 1,6 1,6 1,8 Allikas: SA 2011. aasta kolme kvartaliga loodud lisandväärtus põllumajanduses ja jahinduses kokku oli jooksevhindades 215,3 mln eurot, mis on võrreldes 2010. aasta sama perioodiga 60,1 mln eurot ehk 39% enam. 4.1 Põllumajandustootjate struktuur EL-s on põllumajanduse struktuuriuuringuid ühtse metoodika järgi korraldatud 1966. aastast. Iga kümne aasta järel korraldatakse struktuuriuuring põllumajandusloendusena. Loendus annab põllumajandusest detailsema ülevaate kui teised uuringud, kaardistatakse ka harvaesinevad nähtused ja põllumajanduslik tegevus omavalitsuste tasandil. Põllumajandusloendus vaatleb majapidamiste tegevust tervikuna - maa omandivormi, juhtimist, taime- ja loomakasvatust, tööjõudu, muud tulutoovat tegevust jm. Põllumajandusloenduse tulemusi kasutatakse EL põllumajanduspoliitika kujundamisel. Põllumajandusloendus on kohustuslik kõigile liikmesriikidele ja seda rahastab osaliselt Euroopa Liit. Eestis toimus põllumajandusloendus 1. septembrist 15. novembrini 2010. Põllumajandusloenduse metoodika kohaselt on põllumajanduslik majapidamine üksus, kus on vähemalt 1 ha kasutatavat põllumajandusmaad või kus põllumajandussaadusi toodetakse põhiliselt müügiks. Alates 2007. aastast arvatakse kasutatava põllumajandusmaa hulka ka heades keskkonnatingimustes hoitav rohumaa, mille eest saadakse ühtset pindalatoetust. 2010. aasta põllumajandusloenduse tulemuste põhjal iseloomustab Eesti põllumajandust tootmise koondumine suurmajapidamiste kätte ning rendimaade suur osatähtsus. Põllumajandusloenduse andmetel oli Eestis 2010. aastal 19 613 põllumajanduslikku majapidamist, kusjuures 5% neist andis kolmveerandi kogu riigi põllumajandustoodangust. Ligi 900 suurmajapidamise valduses (majanduslik suurusklass üle 100 tuh euro) oli üle poole (55%) põllumajandusmaast ja 83% loomakasvatusest (lü). Suurmajapidamistes jätkus 2010. aastal tööd 11 000 täiskohaga töötajale ning ühe inimaasta kohta toodeti põllumajandussaadusi ca 41 tuh euro väärtuses. 2010. aasta loenduse andmetel oli Eestis põllumajanduslikke majapidamisi 19 613 (neist füüsilisi isikuid 17 886 ja juriidilisi isikuid 1 727) ning nende kasutuses oli 940 tuhat ha põllumajandusmaad. 2007. aastal oli majapidamiste arv 23 257 ning seega oli kolme aasta jooksul majapidamiste arv vähenenud 16%.


33

Tabel 12. Põllumajanduslike majapidamiste jagunemine põllumajandusmaa suurusklasside järgi (2010. aasta põllumajandusloenduse andmetel)

Kokku 0-<1 ha

1-<2 ha

2-<5 ha

5-<10 ha

10-<20 ha

20-<30 ha

30-<50 ha

50-<100 ha

100-<300 ha

>=300 ha

Majapi-damiste arv 19 613 416 1946 4251 4074 3465 1477 1169 1091 1070 654 % 100 2 10 22 21 18 7 6 6 5 3 Põlluma-jandus-maa, ha 940 930 116 2802 14099 29296 48687 35968 45045 76206 182129 506 581 % 100 0 0 1 3 6 4 5 8 19 54

Allikas: SA, PM Väikesi, alla 10-hektarilisi majapidamisi oli 2010. aastal 10 687 ehk 55% majapidamiste koguarvust ning üle 100 hektari põllumajandusmaaga majapidamisi oli 1 724 ehk 9% majapidamiste koguarvust (tabel 12). 40% kasutatavast põllumajandusmaast oli rendimaa. Ühe põllumajandusliku majapidamise valduses oli keskmiselt 48 ha põllumajandusmaad, mis on 23% rohkem kui kolm aastat tagasi ning ning üle kahe korra rohkem kui 2003. aastal. Seega on jätkunud maade ümberjaotus erineva suurusega majapidamiste vahel (joonis 16).

0

10

20

30

40

50

60

70

80

0-<5 ha 5-<10 ha 10-<20 ha 20-<30 ha 30-<50 ha 50-<100 ha >=100 ha

prot

sent

ides

2003 Majapidamised 2003 Põllumajandusmaa 2007 Majapidamised

2007 Põllumajandusmaa 2010 Majapidamised 2010 Põllumajandusmaa

Joonis 16. Põllumajanduslike majapidamiste struktuur põllumajandusmaa suuruse järgi aastatel 2003, 2007, 2010, % Loomakasvatusega tegelevate majapidamiste arv oli 2010. aastal 9 679 (49% kogu majapidamiste arvust), mis võrreldes 2007. aastaga oli vähenenud 30%. Samal ajal oli veiste arv vähenenud ainult 5%. Tunduvalt oli suurenenud loomade ja lindude keskmine arv majapidamises ja tõusnud suurte majapidamiste osatähtsus loomakasvatuses. Ühes majapidamises oli keskmiselt 52 veist, 45 lammast, 6 kitse, 251 siga ja 390 kodulindu.


34

Tabel 13. Põllumajanduslike majapidamiste jagunemine piimakarja suurusklasside järgi (2010. aasta loenduse andmetel) Kokku 1-2 3-9 10-19 20-29 30-49 50-99 100-199 200-299 >=300 Majapi-damiste arv 3520 1917 681 280 149 151 124 81 48 89 % 100 54 19 8 4 4 4 2 1 4 Lüpsilehma-de arv 96263 2404 2893 3267 2774 4786 7267 11007 11314 50551 % 100 2 3 3 3 5 8 11 12 53

Allikas: SA, PM Piimalehmi kasvatati igas viiendas majapidamises, kuid 76% piimakarjast (2007. aastal 70%) peeti majapidamistes, kus oli 100 või enam piimalehma ja neid majapidamisi oli 218 (tabel 13). Sigadest kasvatati 91% majapidamistes, kus oli 2 000 või enam siga (2007. aastal vastavalt 80%). 4.2 Põllumajanduse tootjahinna ja ostuhinna indeksid Põllumajandussaaduste tootjahinnaindeks iseloomustab Eestis toodetud põllumajandussaaduste müügihindade muutust. Hinnainfo on kogutud valikuuringuga, mis hõlmab põllumajandussaadusi tootvaid ettevõtteid ja SA avaldab tootjahinnaindeksi võrreldes baasaastaga 2005. Tabel 14. Põllumajandussaaduste tootjahinnaindeksi muutus 2011. aasta IV kvartalis võrreldes eelmise aasta IV kvartaliga

Põllumajandussaadus Tootjahinnaindeksi muutus, %

IV kvartal 2010- IV kvartal 2011

Taimekasvatus 20,8 Teravili (k a seeme) 12,6 Tehnilised kultuurid 34,7 Köögivili ja aiandussaadused -5,3 Puuvili ja marjad -1,9 Kartul (k a seeme) 63,8 Loomakasvatus 7,5 Loomad lihaks 13,6 Piim 6,1 Munad 0,4 Kokku 14,0

Allikas: SA, PM Põllumajandussaaduste tootjahinnaindeksi muutus 2011. aasta IV kvartalis võrreldes 2010. aasta IV kvartaliga (tabel 14) oli 14,0%, sh suurenesid taimekasvatussaaduste tootjahinnad 20,8% ja loomakasvatussaaduste tootjahinnad 7,5%. Põllumajandussaaduste tootjahinnaindeksi langus oli köögivilja ja aiandussaaduste (-5,3%) ning puuviljade ja marjade osas (-1,9), teiste toodete osas oli tõus, suurim kartuli (63,8%) ja tehniliste kultuuride (34,7%) osas. Põllumajandussaaduste tootmise vahendite ostuhinnaindeks, mis iseloomustab põllumajandusäriühingute kuluartiklite hinnamuutusi, kasvas 2011. aasta IV kvartalis võrreldes eelmise aasta IV kvartaliga 6,9% (tabel 15). Hinnaindeks jäi muutumatuks vaid taimekaitsevahendite osas, odavnemist ei toimunud. Enim kallines seeme (16,9%) ning energia, kütus ja määrdeained (15,0%).


35

Põllumajandussaaduste tootjahind tõusis IV kvartalis võrreldes eelmise aasta sama perioodiga 14,0% ning põllumajandussaaduste tootmise vahendite ostuhind 6,9%. Tabel 15 . Põllumajandussaaduste tootmise vahendite ostuhinnaindeksi muutus 2011. aasta IV kvartalis võrreldes eelmise aasta IV kvartaliga

Ostuhinnaindeksi muutus, % IV kvartal 2010- IV kvartal 2011

Seeme 16,9 Energia, kütus, määrdeained 15,0 Väetis ja pinnaseparandaja 11,4 Taimekaitsevahendid 0,0 Veterinaarkulud 2,9 Loomasööt 10,1 Seadmete hooldus, remont ja materjalid 5,4

Ehitiste hooldus ja remont 4,4 Muud kaubad ja teenused 0,4 Kokku 6,9

Allikas: SA, PM Jooniselt 17, mis kajastab põllumajandussaaduste tootjahinnaindeksi ja põllumajandussaaduste tootmise vahendite ostuhinnaindeksi muutust viimase viie aasta jooksul, on näha, et põllumajandussaaduste tootjahinnaindeksite osas on 2010. aasta jooksul olnud oluline tõus ning 2011. aastal oli esimese kolme kvartali jooksul hinnaindeksite osas vaid väike kasv, kuid viimases kvartalis toimus oluline suurenemine.

90

100

110

120

130

140

150

160

I kv II kv III kv IVkv






2006 2007 2008 2009 2010 2011

Põllumajandussaaduste tootmise vahendite ostuhinnaindeks (2005=100)

Põllumajandussaaduste tootjahinnaindeks (2005=100)

Allikas: SA

Joonis 17. Põllumajandussaaduste tootmise vahendite ostuhinnaindeksite ja põllumajandussaaduste tootjahinnaindeksite muutus aastatel 2006-2011 kvartalite lõikes


36

4.3 Põllumajandussektori 2011. aasta esialgsed majandustulemused EAA alusel Põllumajandussektori makromajandustulemusi hinnatakse põllumajanduse majandusarvestuse (Economic Accounts for Agriculture – EAA) metoodika alusel, mis on kehtestatud Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruses (EÜ) nr 138/2004. Esimene hinnang 2011. aasta põllumajanduse majandustulemustele koostati 2011. aasta novembris ning teine 2012. aasta jaanuaris. Lõplikud andmed 2011. aasta kohta selguvad käesoleva aasta septembris ning need koondab SA aruandeliste näitajate alusel. 2011. aasta majandustulemuste hindamisel kasutati SA esialgseid andmeid põllumajandussaaduste kogutoodangu koguste kohta2 ja PM taime- ja loomakasvatussektori spetsialistide ekspertarvamusi. Põllumajandussaaduste tootjahindade arvestamiseks kasutati SA põllumajandussaaduste tootjahinnaindekseid ja AS EMOR poolt kogutavaid põllumajandussaaduste kokkuostuhindu. Vahetarbimise arvestuses kasutati SA põllumajandussaaduste tootmise vahendite ostuhinnaindekseid. 2011. aasta esialgsed hinnangulised andmed avaldas SA elektroonilises andmebaasis3 10. veebruaril 2012. Tabel 16. Põllumajanduse majandusliku arvestuse näitajad aastatel 2004-2011, mln eurodes 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011* Taimekasvatustoodang 167,3 204,5 211,0 336,2 249,7 226,5 275,3 342,3

sh toetused taimekasvatusele 13,2 10,3 18,9 13,7 14,0 8,7 1,0 0,0 Loomakasvatustoodang 268,7 278,0 295,8 300,9 342,4 280,6 320,8 376,8

sh toetused loomakasvatusele 12,1 11,4 15,2 1,8 2,4 1,5 3,4 3,7 Põllumajandustoodang kokku 436,1 482,5 506,8 637,1 592,1 507,2 596,0 719,0 Põllumajanduslikud teenustööd 8,8 11,3 10,2 11,5 19,0 17,4 18,1 18,2

Lahutamatu mittepõllumajanduslik kõrvaltootmine 37,9 49,0 53,9 50,3 56,5 45,1 54,1 55,3

Põllumajanduse majandusharu toodang alushinnas 482,8 542,9 570,9 698,9 667,6 569,8 668,3 792,5 Vahetarbimine 277,7 324,7 335,3 393,2 446,1 391,5 431,6 500,6 Brutolisandväärtus 205,1 218,2 235,6 305,6 221,6 178,2 236,7 291,9 Põhivara kulum 42,8 49,7 59,1 66,7 73,3 81,6 84,5 88,8 Netolisandväärtus 162,5 168,4 176,5 238,9 148,3 96,6 152,2 203,2 Tootmistoetused 52,5 68,0 77,3 109,7 132,0 125,5 165,0 172,0

Tootmisteguritulu e netolisandväärtus faktorhinnas 212,1 233,3 250,7 345,5 276,9 218,8 314,1 372,0

* 2011. aasta esialgsed andmed 31.01.2012 seisuga Allikas: PM, SA

2 Statistikaameti pressiteated nr 15 „Taimekasvatus 2011” ja nr 14 „Loomakasvatus 2011“ (27.01.2012). 3 http://pub.stat.ee/px-web.2001/Database/Majandus/13Pellumajandus/02Pellumajanduse_majanduslik_arvepidamine/02Pellumajanduse_majanduslik_arvepidamine.asp


37

Põllumajanduse majandusharu toodang on põllumajanduslike majapidamiste põllumajandustoodangu ja lahutamatute mittepõllumajanduslike kõrvaltegevusalade kaupade ja teenuste toodangu summaarne väärtus. Põllmajanduse majandusharu toodangu väärtuseks koos tootetoetustega (ehk alushindades) kujunes 2011. aasta esialgsetel andmetel 792,5 mln eurot, millest taime- ja loomakasvatustoodanguga seotud toetused moodustasid vaid 0,5% (3,7 mln eurot) (tabel 16). 2011. aasta esialgsetel andmetel suurenes põllumajanduse majandusharu toodangu väärtus võrreldes 2010. aastaga alushindades 19%, sh toodangu kogus suurenes 3%, tootjahinnad tõusid keskmiselt 15%, kuid tootetoetused vähenesid 16%. 2011. aasta toodangu väärtus oli 19% suurem kui 2010. aastal. Taimekasvatustoodangu väärtus suurenes 24% ja loomakasvatustoodangu väärtus 17%. Toodanguga seotud toetused olid maksimaalsel tasemel 2006. aastal ja on peale seda vähenenud täiendavate otsetoetuste tootmisest lahtisidumise tõttu. Samal ajal on tootjatele määratud otsetoetuste ja täiendavate otsetoetuste kogusumma kogu EL liitumisjärgse aja jooksul suurenenud 2,5 korda. Toetuste järk-järgulise lahtisidumise ja tootmismahuga mitteseotud toetuste maksmisele ülemineku eesmärgiks on tootjate turunõudlusest tulenevate tootmisotsuste soodustamine. Põllumajanduse majandusharu toodangu väärtuse struktuuris (tabel 17) on perioodil 2004-2011 vähenenud loomakasvatustoodangu osatähtsus ning suurenenud taimekasvatustoodangu osatähtsus. 2011. aasta esialgsetel andmetel jäid nii taimekasvatuse kui ka loomakasvatuse osatähtsus kogutoodangust 2010. aastaga samale tasemele (vastavalt 43% ja 48%). Tabel 17. Põllumajanduse majandusharu toodangu väärtuse struktuur (alushinnas) aastatel 2004-2011, %

2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011* Taimekasvatustoodang 35 38 37 48 37 40 41 43

Loomakasvatustoodang 56 51 52 43 51 49 48 48 Põllumajanduslikud teenustööd ja lahutamatu mittepõllumajanduslik kõrvaltootmine 10 11 11 9 11 11 11 9 Põllumajanduse majandusharu toodang 100 100 100 100 100 100 100 100 Vahetarbimine 58 60 59 56 67 69 65 63

Brutolisandväärtus 42 40 41 44 33 31 35 37 * 2011. aasta esialgsed andmed Allikas: PM Taimekasvatustoodangu väärtuse hindamisel võetakse arvesse varude väärtuse muutus aasta jooksul, toodangu kasutamine põllumajandusliku majapidamise siseselt ja müük. Saagi ja kokkuostuhindade muutuste tulemusel suurenes taimekasvatustoodangu väärtus alushinnas 2011. aasta esialgsetel andmetel 24%, sh toodangu kogus suurenes 5%, ning tootjahinnad tõusid keskmiselt 18%. Tootmisega seotud toetusi 2011. aastal taimekasvatusele ei makstud. Kõige enam suurenes 2011. aasta esialgsetel andmetel kartuli toodangu väärtus (2 korda), mis oli tingitud eelkõige tootjahinna tõusust. Suurt mõju taimekasvatuse toodangu väärtuse suurenemisele avaldas ka teraviljatoodangu väärtuse suurenemine


38

20% ja õlikultuuride väärtuse suurenemine 38%. Ainsana vähenes puuviljade ja marjade toodangu väärtus (13%). Taimekasvatuses suurenes 2011. aasta esialgsetel andmetel kõige enam proteiinikultuuride (24%), vaheltharitavate söödakultuuride (35%) kogutoodangu maht. Teravilja kogutoodangu maht suurenes võrreldes 2010. aastaga 14%. Teravilja hind suurenes keskmiselt 7%. Rapsi tootjahind suurenes 28% ning kartuli tootjahind kujunes 107% kõrgemaks kui eelmisel aastal. Sarnaselt 2010. aastale moodustasid 2011. aasta esialgse hinnangu kohaselt kõige suurema osa taimekasvatustoodangu väärtusest teraviljad (38%). Järgnesid õlikultuurid (20%), söödakultuurid 12%), värske köögi- ja aedvili ning istikud (12%). Kõige enam suurenes 2011. aastal kartuli osatähtsus. Võrreldes 2004. aastaga oli kõige enam suurenenud õlikultuuride osatähtsus (joonis 18).

23% 23%15% 12%

19% 15%

14%14%

14%16%

21%18%

13% 12% 14%12%

10% 18% 18%20%

9%8% 10% 15%

0%

10%

20%

30%

40%

50%

60%

70%

80%

90%

100%

2004 2009 2010 2011*

Muu taimekasvatustoodang

Rukis

Puuviljad ja marjad

Kaer

Kartul

Õlikultuurid

Köögi ja aedviljad

Nisu

Oder

Söödakultuurid

Allikas: PM Joonis 18. Taimekasvatustoodangu väärtuse struktuur aastatel 2004, 2009-2011* (esialgsed andmed), % Loomakasvatustoodangu väärtuseks kujunes 2011. aastal esialgsetel andmetel 376,8 mln eurot. Loomakasvatustoodangu väärtuse arvestamisel võetakse arvesse nii tapetud loomade eluskaal kui ka elusmassi-iive ja loomakasvatussaadused ning tootmisega seotud täiendavad otsetoetused4. Loomakasvatussaaduste toodangu koguste ja kokkuostuhindade muutuste tulemusel suurenes loomakasvatustoodangu väärtus alushinnas võrreldes 2010. aastaga 17%. Sarnaselt 2010. aastale jätkus ka 2011. aastal nii lammaste ja kitsede kui ka piima kogutoodangu väärtuse suurenemine (vastavalt 33% ja 10%). Vähenes vaid munade toodangu väärtus (6%). Tootmisega seotud toetused suurenesid 10%, moodustades loomakasvatustoodangust 1%. Võrreldes eelmise aastaga suurenes kõige enam veise- (10%) ja linnukasvatuse toodang (10%). Ülejäänud toodangu maht jäi eelmise aastaga samale tasemele.

4 Ammlehma ja ute kasvatamise täiendav otsetoetus


39

Loomakasvatustoodangu tootjahind tõusis 2011. aastal võrreldes 2010. aastaga 14%. Enim suurenes lammaste ja kitsede tootjahind (26%). Ainsana langes munade tootjahind (8%). Loomakasvatustoodangu väärtusest moodustasid suurima osa piimatoodangu ja seakasvatuse toodangu väärtus (joonis 19), mis on sarnane 2004. aasta tasemele. Toorpiima väärtus moodustas aastatel 2004-2008 üle poole loomakasvatustoodangu väärtusest, vaid 2009. aastal jäi osatähtsus 47% tasemele, kuid alates 2010. aastast on varasem osatähtsus taastunud.

55%47%

55% 56%

21%26%

21% 20%

11% 12% 10% 11%

7% 7% 6% 6%

0%

10%

20%

30%

40%

50%

60%

70%

80%

90%

100%

2004 2009 2010 2011*

Lambad ja kitsed

MuudloomakasvatussaadusedMunad

Linnud

Veised

Sead

Piim

Allikas: PM Joonis 19. Loomakasvatustoodangu väärtuse struktuur aastatel 2004, 2009-2011* (esialgsed andmed), % Vahetarbimine kajastab kõikide tootmisprotsessis sisendina kasutatud kaupade ja teenuste (muutuvkulude) väärtust. Vahetarbimise väärtuseks kujunes 2011. aastal esialgse hinnangu kohaselt 500,6 mld eurot, mis on 16% suurem kui 2010. aastal. Sisendite hinnatõus oli tootjahindade tõusuga I-III kvartalis üsna võrdne, kuid IV kvartalis kasvasid toodangu tootjahinnad enam (joonis 17), mistõttu vahetarbimise osatähtsus põllumajanduse majandusharu toodangus moodustas 63% (tabel 16). Põllumajandustootjatel jäi 2011. aastal 37% toodangu väärtusest kulumi ja tootmistegurite kasutamise katmiseks ning investeeringute tegemiseks. Perioodil 2004-2011 oli majanduslikult tulusaim 2007. aasta, mil vahetarbimine moodustas 56% ja brutolisandväärtus 44% majandusharu toodangust. Vahetarbimise struktuuris 2011. aastal võrreldes eelneva aastaga olulist muudatust ei olnud ja sarnaselt eelmistele aastatele moodustas vahetarbimisest kõige suurema osa ka 2011. aastal sööt (45%) (joonis 20).


40

57% 54%42% 45%

12%11%

20% 18%

14%14% 14% 14%

7%9% 10% 10%

6% 7% 8% 7%

0%

10%

20%

30%

40%

50%

60%

70%

80%

90%

100%

2004 2009 2010 2011*

Veterinaarkulud

Seemned ja istutusmaterjal

Masinate, seadmete jaehitiste hooldusVäetised jataimekaitsevahendidEnergia ja määrdeained

Muu vahetarbimine

Loomasööt

Allikas: PM Joonis 20. Vahetarbimise struktuur aastatel 2004, 2009-2011* (esialgsed andmed), % 2011. aasta esialgsetel andmetel kujunes põllumajanduse majandusharu brutolisandväärtuseks (põllumajanduse majandusharu toodang miinus vahetarbimine kokku) 291,9 mld eurot. Kuna põllumajanduse majandusharu toodangu väärtus suurenes enam kui vahetarbimise väärtus, siis suurenes brutolisandväärtus võrreldes 2010. aastaga 23%. Tootmistoetused5 suurenesid 2011. aastal 4%, mistõttu tootmisteguritulu (netolisandväärtus faktorhinnas koos tootmistoetustega ja ilma muude maksudeta), mis mõõdab hüvitust kõigile kasutatud tootmisteguritele (maa, töö, kapital), suurenes 33%. Põllumajandussektori majandustulemuste arengut Euroopa Liiduga liitumise järgsel perioodil 2004-2011 iseloomustab aastatel 2004-2007 toimunud erakordselt kiire kasv, millele järgnes 2008. ja 2009. aastal järsk langus ning 2010. aastal taastumine (joonis 21). 2011. aastal tõus jätkus ning põllumajandussektori majandustulemused olid vaadeldava perioodi kõrgemail tasemel. 2005. ja 2006. aastal suurenes netolisandväärtus faktorhinnas ca 10% aastas. Mõlemal aastal tõusid kiiresti ka sisendhinnad, eelkõige kütuse ja elektrienergia hinnad, mis suurendasid ka söötadele tehtavaid kulusid, samas suurenes aga toetuste maht, mis tagas lisandväärtuse suurenemise. 2007. aastal suurenes netolisandväärtus faktorhinnas taimekasvatustoodangu suurenemise ja põllumajandustoodete tootjahindade tõusu (13%) tõttu enam kui kolmandiku võrra. Põllumajandustoodete hind tõusis enam kui tootmiseks kasutatud

5 Ebasoodsamate piirkondade toetus, põllumajanduslik keskkonnatoetus, põllumajandusmaa metsastamistoetus, elatustalude kohanemise toetus, Natura 2000 alal põllumajandusmaa kohta antav toetus, põllumajandusliku tegevusega alustava noore ettevõtja toetus, otsetoetused, tootmise kohustusest lahtiseotud täiendavad otsetoetused ja muud riiklikud toetused on arvestatud tekkepõhist arvestusprintsiipi kasutades vastavalt komisjoni määruse (EÜ) nr 138/2004 kehtestatud nõudeid


41

sisendite hind (keskmiselt 12%). Selle tulemusel saavutati kogu EL liitumisjärgse perioodi tulukusenäitajate kõrgeim tase. 2008. aastal alanud ülemaailmne majanduskriis mõjutas põllumajandustoodete hindu, mis langesid keskmiselt 7%, samal ajal jätkus aga sisendite keskmine hinnatõus (13%) ning koristusperioodil lisandusid ka ebasoodsad ilmastikutingimused. Nende tingimuste tõttu jäi põllumajanduse majandusharu toodangu väärtus 2006. aastast kõrgemale tasemele, kuid tulukusenäitajad langesid oluliselt. 2009. aastal süvenes majanduskriis, mis mõjutas Eestis eriti tugevalt piimasektorit. Põllumajandustoodete hinnalangus jätkus (15%), kuid ka sisendite hinnad langesid (7%). Brutolisandväärtus langes peaaegu 2003. aasta tasemele ja netolisandväärtus faktorhinnas 2004. aasta tasemele. Põllumajandussektori majanduslik olukord paranes 2010. aastal. Ilmastikutingimused vähendasid küll taimekasvatussaaduste toodangu mahtu 5%, kuid II poolaasta hinnatõus suurendas toodangu väärtust. Samuti taastus piimasektoris piima kokkuostuhinna 32%-lise tõusu tulemusel peaaegu 2008. aasta sissetulekute tase. Toote- ja tootmistoetuste 32% suurenemise tulemusel jäi netolisandväärtus faktorhinnas vaid 10% madalamaks kui 2007. aastal. 2011. aasta oli samuti taimekasvatusele soodne. Teraviljatoodangu maht suurenes 14% ja samuti kasvasid toodangu kokkuostuhinnad. Jätkus piima kokkuostuhinna tõus ja ka piimatoodang suurenes. 2011. aastal suurenesid ka toote- ja tootmistoetused. Võrreldes 2004. aastaga maksti 2011. aastal põllumajandusele 2,5 korda rohkem toetusi. Samal ajal tõusid ka kõikide tootmissisendite hinnad. Teravilja kõrge hinna tõttu kasvas teistelt põllumajandustootjatelt ostetava sööda hind 22%.

80

100

120

140

160

180

200

220

240

260

280

300

320

340

2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011*

Põllumajanduse majandusharu toodang alushinnas VahetarbimineBrutolisandväärtus Toote- ja tootmistoetused

Netolisandväärtus faktorhinnas

* esialgne hinnang Allikas: SA, PM Joonis 21. Põllumajanduse majandusharu toodangu (alushinnas), vahetarbimise, brutolisandväärtuse, toote- ja tootmistoetuste ning netolisandväärtuse faktorhinnas muutus aastatel 2004-2011 (2004 = 100)


42

4.4 Otsetoetused ja täiendavad otsetoetused Põllumajandusega tegelevatele isikutele makstakse otsetoetusi ja täiendavaid otsetoetusi EL ÜPP I samba raames vastavalt nõukogu määrusele (EÜ) nr 73/2009. Eestis on rakendatud ühtse pindalatoetuse skeemi (Single Area Payment Scheme) koos täiendavate otsetoetustega, mida saavad rakendada ainult nn uued EL liikmesriigid. Otsetoetuste eesmärk on hüvitada põllumajandustootjale kulutused ja tõsta sellega konkurentsivõimet. Tootmisest lahtiseotud täiendavate otsetoetuste eesmärgiks on tootjate sissetuleku säilitamine ja turunõudlusest lähtuvate tootmisotsuste tegemisele kaasaaitamine. Pindalapõhiste otsetoetuste eesmärgiks on ka maade hooldamise kulude hüvitamine, kuna tuleviku vajadusi ja toiduainete nõudluse kasvu arvestades on vaja säilitada põllumaade viljakus. Tabel 18. Otsetoetuste ja täiendavate otsetoetuste määratud summad aastatel 2004-2011, mln eurodes

2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011

ÜPT 21,23 27,61 34,03 40,33 50,50 60,50 70,30 80,41 Piimasektori eritoetus x x x x x x 1,21 1,22 Energiakultuuritoetus* x x x x 0,36 0,84 1,04 x Otsetoetused kokku 21,23 27,61 34,03 40,33 50,86 61,34 72,55 81,63 Põllumajanduskultuuri kasvatamise täiendav otsetoetus

13,10 10,25 18,68 x x x x x

Põllukultuuri kasvatamise täiendav otsetoetus

x x x 13,68 13,67 7,83 x x

Põllumajanduskultuuri täiendav otsetoetus

x x x 6,60 7,45 4,82 15,65 14,84

Heinaseemne täiendav otsetoetus

x x x x 0,05 0,05 0,05 0,04

Ammlehma kasvatamise täiendav otsetoetus

0,48 0,87 1,31 1,80 1,12 1,71 1,95

Veise kasvatamise täiendav otsetoetus

4,91 3,53 3,78 x x x x x

Veiste LÜ alusel makstav täiendav otsetoetus

x x x 5,96 7,28 4,46 x x

Veise täiendav otsetoetus x x x x x x 5,69 6,01

Piimalehma kasvatamise täiendav otsetoetus**

6,95 7,01 10,07 x x x x x

Piima tootmiskvoodi alusel makstav täiendav otsetoetus

x x x 16,12 17,69 9,62 x x

Piima täiendav otsetoetus x x x x x x 10,74 12,26

Ute kasvatamise täiendav otsetoetus

0,26 0,35 0,42 0,52 0,57 0,38 0,46 0,55

Ute täiendav otsetoetus x x x x 0,12 0,11 0,18 0,16

Kokku täiendavad otsetoetused

25,23 21,62 33,82 44,19 48,63 28,39 34,49 35,78

Kokku toetused 46,46 49,23 67,85 84,52 99,49 89,73 107,04 117,43 * määratud eelneva aasta taotluste alusel ** rahvuslik skeem, maksti enne EL liitumist Allikas: PRIA, PM


43

Ühtne pindalatoetus (ÜPT) on lihtsustatud skeem, kus EL eelarvevahenditest eraldatav otsetoetuste kogusumma jagatakse taotlemise aastal heades põllumajandus- ja keskkonnatingimustes olevate toetusõiguslike põllumajandusmaa hektarite arvuga. EL vahenditest makstav otsetoetuste tase on arvutatud vastavalt 30. aprillil 2004 EL-s kehtinud toetustele ja liikmesriigile määratud toetusõigustele. Vastavalt Eesti poolt esitatud taotlusele määras Euroopa Komisjon 2010. aastal oma otsusega K(2010)2925 Eestis makstavad täiendavad otsetoetused ja nende piirmäärad kuni 2012. aastani. 2011. aastal maksti Eestis otsetoetusi (ÜPT ja piimasektori eritoetus) 80% tasemel ja täiendavaid otsetoetusi sai juurde maksta üldreeglina 100% tasemeni. Kokku on perioodil 2004-2011 määratud otsetoetusi ja täiendavaid otsetoetusi 661,75 mln eurot (tabel 18), millest 59% on määratud EL eelarvest ja 41% Eesti riigieelarvest. Joonis 22 kajastab vastavat jaotust aastate lõikes. Võrreldes 2004. aastaga on otsetoetuste ja täiendavate toetuste kogusumma suurenenud 2011. aastaks 2,5 korda. Kui Eesti eelarvest makstav summa on suurenenud liitumisjärgsel perioodil 1,4 korda, siis EL eelarvest makstav toetuste summa on suurenenud ca 4 korda.

21,23 27,61 34,03 40,3350,86

61,3472,55

81,6325,23

21,62

33,82

44,19

48,63 28,39

34,4935,81

117,43

107,0499,49

89,73

46,46 49,23

67,85

84,52

0

20

40

60

80

100

120

140

2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011

mln

eur

ot

EL eelarve EE eelarve

Allikas: PM Joonis 22. Otsetoetuste ja täiendavate otsetoetuste määratud summad Eesti ja EL vahenditest aastatel 2004-2011, mln eurodes Otsetoetuste ja täiendavate otsetoetuste ühikumäärade kohta alates 2004. aastast annab ülevaate tabel 18. ÜPT ja täiendava piimasektori toetuse maksmiseks eraldati 2011. aastal Eesti riigile EL vahenditest summa komisjoni määruse (EL) nr 680/2011 kohaselt. Põllumajandusministri 17. veebruari 2011. aasta käskkirjaga nr 42 kehtestas minister Eesti riigieelarvest täiendavatele otsetoetustele eraldatud rahaliste vahendite jaotuse toetuse liikide kaupa. Ühikumäära kujunemise aluseks on vastaval aastal eelarveliste vahendite maht ja taotletud ühikute arv. Vastavalt ühikute arvule ja eraldatud summadele kehtestas PRIA peadirektor 23. mai 2011. aasta käskkirjaga nr 12-6/602 loomakasvatuse täiendavate otsetoetuste ühikumäärad ja 23. novembri 2011. aasta käskkirjaga 12-6/752 ÜPT, piimasektori eritoetuse, põllumajanduskultuuri ja heinaseemne täiendava otsetoetuse ühikumäärad.


44

Tabel 19. Otsetoetuste ja täiendavate otsetoetuste ühikumäärad aastatel 2004-2011 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011

ÜPT (€/ha) 26,46 33,66 42,17 48,55 59,60 70,80 80,90 91,10 Energiakultuuritoetus (€/ha) x x x 31,65 45,00 45,00 x x Piimasektori eritoetus, koef 1 x x x x x x 73,98 81,84 Põllumajanduskultuuri kasvatamise täiendav otsetoetus (€/ha) 40,441 30,05 53,49 x x x x x

Põllukultuuri kasvatamise täiendav otsetoetus (€/ha) x x x 37,58 34,42 19,94 x x

Põllumajanduskultuuri täiendav otsetoetus (€/ha) x x x 18,69 21,78 14,79 21,95 20,93 Heinaseemne täiendav otsetoetus (€/ha) x x x x 37,02 36,15 37,29 31,73 Ammlehma kasvatamise täiendav otsetoetus (€/veis)

69,28 (koef 1,4) 87,18 114,07 120,73 128,65 63,76 82,51 79,24

Veise kasvatamise täiendav otsetoetus (€/koef 1) 49,49 50,61 48,57 x x x x x Veiste loomühikute alusel makstav täiendav otsetoetus (€/lü) x x x 78,61 97,47 59,99 x x Veise täiendav otsetoetus (€/lü) x x x x x x 77,54 82,62 Piimalehma kasvatamise täiendav otsetoetus

68,07 €/lehm2

65,79 €/lehm

0,02 (€/kg) x x x x x

Piima tootmiskvoodi alusel makstav täiendav otsetoetus (€/kvoodi kg) x x x 0,03 0,03 0,02 x x Piima täiendav otsetoetus (€/kvoodi kg) x x x x x x 0,02 0,0196 Ute kasvatamise täiendav otsetoetus (€/utt) 14,023 13,68 14,14 14,00 14,00 9,18 10,19 11,4 Ute täiendav otsetoetus (€/utt)4 x x x x 3,39 3,29 5,35 4,94

1 – lisaks selle toetuse all ka täiendav otsetoetus sertifitseeritud heinaseemnekasvatusele: kõrrelised 48,08 €/ha, liblikõielised 72,89 €/ha 2 - rahvuslik skeem, maksti enne EL liitumist (2004. aastal) 3 - 2004. a lamba kasvatamise täiendav otsetoetus 4 - alates 2010. aastast €(kr)/toetusõiguse kohta Allikas: PM


45

ÜPT taotlejate arv oli 2011. aastal vähenenud võrreldes 2004. aastaga 12%, samas on pindala heakskiidetud taotlustel suurenenud 10% (tabel 20). Tabel 20. Otsetoetuste ja täiendavate otsetoetuste heakskiidetud taotluste ja nendel kindlaksmääratud ühikute arv aastatel 2004-2011

2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011

Taotluste arv 18 597 18 687 17 884 17 336 17 039 15 758 15 970 16 291

Ühtne pindalatoetus Pind (ha) 803 715 824 396 811 603 832 091 848 307 856 204 871 305 884 340

Taotluste arv x x x x x x 829 705

Piimasektori eritoetus Veiste arv x x x x x x 17 687 15 146

Taotluste arv x x x 127 174 219 x x

Energiakultuuritoetus Pind (ha) x x x 11 568 20 567 23 169 x x

Taotluste arv 7 849 7 406 6 749 x x x x x Põllumajanduskultuuri kasvatamise täiendav otsetoetus Pind (ha) 324 342 341 259 349 453 x x x x x

Taotluste arv x x x 6 743 6 585 5 766 x x Põllukultuuri kasvatamise täiendav otsetoetus Pind (ha) x x x 364 183 397 415 392 822 x x

Taotluste arv x x x 6 455 6 191 5 577 x x Põllumajanduskultuuri täiendav otsetoetus Pind (ha) x x x 353 264 341 906 325 718 x x

Taotluste arv x x x x x x 5 589 5 510 Põllumajanduskultuuri täiendav otsetoetus (2006.a referentsi järgi) Pind (ha) x x x x x x 332 345 330 981

Taotluste arv x x x x x x 5 754 5 679 Põllumajanduskultuuri täiendav otsetoetus (2008. a referentsi järgi) Pind (ha) x x x x x x 380 822 377 978

Taotluste arv x x x x 52 54 54 51 Heinaseemne täiendav otsetoetus Pind (ha) x x x x 1 373 1 425 1 425 1 387

Taotluste arv x 1 704 855 1 099 1 176 1 309 1 372 1 423 Ammlehma kasvatamise täiendav otsetoetus Veiste arv x 5 523 7 621 10 890 13 982 17 590 20 769 24 650

Taotluste arv 6 254 6 920 6 269 x x x x x Veise kasvatamise täiendav otsetoetus Veiste arv 132 829 221 675 122 755 x x x x x

Taotluste arv x x x 5 324 5 018 4 770 x x Veiste lü alusel makstav täiendav otsetoetus lü arv x x x 75 841 74 702 74 353 x x

Taotluste arv x x x x x x 4 582 4 233 Veise täiendav otsetoetus Veiste arv x x x x x x 73 362 72 686

Taotluste arv 2 627 x 2 1 620 x x x x x Piimalehma kasvatamise täiendav otsetoetus Veiste arv 101 144 106 531 98970 3 x x x x x

Taotluste arv x x x 1 453 1 433 1 403 x x Piima tootmiskvoodi alusel makstav täiendav otsetoetus

Tootmiskvoot, tuh t x x x 630 420 629 089 626 863 x x

Taotluste arv x x x x x x 1 373 1 334 Piima täiendav otsetoetus

Tootmiskvoot, tuh t x x x x x x 622 295 625 274

Taotluste arv 729 879 888 925 914 914 931 929 Ute kasvatamise täiendav otsetoetus Uttede arv 18 945 25 616 29 551 36 947 40 825 41 821 45 329 48 614

Taotluste arv x x x x 832 791 771 722 Ute täiendav otsetoetus Uttede arv x x x x 34 843 33 624 33 598 32 608

1 - 2004. a maksti ammlehmadele toetust veise kasvatamise täiendava otsetoetuse raames. 2 - 2005. a maksti piimalehma kasvatamise täiendavat otsetoetust veise kasvatamise täiendava otsetoetuse ühe osana ja eraldi taotlejate arvu välja ei tooda.

3 - 2006. a maksti toetust piima tootmiskvoodi kg kohta, kuid tabelis on esitatud piimalehmade arv. Allikas: PRIA


46

Tootmisega seotut toetustest on alates 2004. aastast kuni 2011. aastani makstud täiendavaid otsetoetusi ammlehmadele ja uttedele. Ute kasvatamise täiendava otsetoetuse taotlejate arv on suurenenud sellel ajavahemikul 27% ja uttede arv heakskiidetud taotlustel üle 2,5 korra võrreldes 2004. aastaga. Veelgi enam on aastate jooksul suurenenud ammlehma kasvatamise täiendava otsetoetuse taotlejate arv, mis võrreldes 2005. aastaga on 2010. aastaks suurenenud üle 2 korda. Ammlehmade arv heakskiidetud taotlustel oli samal ajal suurenenud üle 4 korra, mis näitab, kui oluliselt on liitumisjärgsel perioodil arenenud lihaveisekasvatus. Otsetoetused ja täiendavad otsetoetused 2011. aastal Otsetoetusteks ja täiendavateks otsetoetusteks määrati 2011. aastal 117,43 mln eurot, mis on 10% enam kui 2010. aastal (tabel 18). EL eelarvest makstavateks otsetoetusteks (ÜPT ja piimasektori eritoetus) määrati taotlejatele 81,63 mln eurot, mis on 13% enam kui 2010. aastal. Täiendavateks otsetoetusteks määrati Eesti riigieelarvest 35,81 mln eurot, mis moodustab ca kolmandiku kogu otsetoetuste summast ja on 4% enam kui 2010. aastal. Täiendavatest otsetoetustest määrati 2011. aastal 58% loomakasvatusele ja 42% taimekasvatusele. Maakondade lõikes (joonis 23) määrati 2011. aastal otsetoetusi enim (sarnaselt varasematele aastatele) Lääne-Virumaale - 12% otsetoetuste kogusummast ning väikseim summa Hiiumaale - 1% toetuste kogusummast. Võrreldes 2010. aastaga oli toetuste kogusumma enim suurenenud Tartumaal (16%) tulenevalt eelkõige ÜPT summa 18%-lisest suurenemisest.

5,78

1,142,76

6,24 7,243,77

9,41

4,347,45

5,82 4,337,70

3,68

7,474,51

1,793,48

4,50

1,35

4,74

2,29

3,03

2,38

1,70

3,39

1,44

3,04

1,41

5,125,93

0,40

0,89

14,15

5,126,63 6,03

10,47

8,1910,5011,0911,73

1,53

3,657,56

9,73

0,00

5,00

10,00

15,00

20,00

25,00

Har

ju

Hiiu

Ida-

Viru

Jõge

va

Järv

a

Lään

e

Lään

e-V

iru

Põl

va

Pär

nu

Rap

la

Saa

re

Tar

tu

Val

ga

Vilj

andi

Võr

u

Otsetoetused (EL eelarve) Täiendavad otsetoetused (EE eelarve) Kokku

Allikas: PRIA, PM Joonis 23. Otsetoetused ja täiendavad otsetoetused maakondade lõikes 2011. aastal ÜPT ja taimekasvatuse täiendavad otsetoetused ÜPT-d ja täiendavaid otsetoetusi saab taotleda põllumajanduslikus majapidamises põllumajandusega tegelev füüsiline või juriidiline isik, kes harib või hooldab põllumajandusmaad õiguslikul alusel, st on maa omanik või omab kehtivat rendilepingut. Põllumajanduslikus majapidamises peab olema vähemalt 1ha heas


47

korras põllumajandusmaad ning seal tuleb kasvatada põllumajanduskultuuri või hoida maad heades põllumajandus-ja keskkonnatingimustes. Pindalapõhiseid otsetoetusi sai taotleda ajavahemikul 2.-23. maini. PRIA tegi määramise otsused 1. detsembriks 2011 ja toetus makstakse välja hiljemalt 30. juuniks 2012. ÜPT saamiseks laekus 2011. aastal 16 440 taotlust, mis on 193 taotlust enam kui 2010. aastal. Heaks kiideti 16 291 taotlust ja pindala heakskiidetud taotlustel suurenes 1%. Kokku määrati 2011. aastal toetust 80,4 mln eurot ja pindala heakskiidetud taotlustel oli kokku 884 340 ha. Määratud ÜPT summa suurenes võrreldes 2010. aastaga 14%. ÜPT jaotumine maakondade lõikes on olnud sarnasel tasemel kogu perioodi (2004-2010) vältel. Täpsemad andmed taotlejate ja summade kohta maakonniti on lisas 7. Sarnaselt eelnevatele aastatele kiideti kõige enam heaks taotlusi Võrumaal (1 994) ja kõige vähem Hiiumaal (356). Võrumaal oli keskmine pindala taotluse kohta teiste maakondadega võrreldes kõige väiksem - 24,5 ha. Suurim keskmine pindala taotluse kohta oli Järvamaal - 103,2 ha. Kõigi maakondade lõikes oli ühe heakskiidetud taotluse kohta keskmiselt 54,3 ha ÜPT tingimustele vastavat põllumajandusmaad. Enim määrati 2011. aastal ÜPT-d Lääne-Virumaa taotlejaile - 9,3 mln eurot mis moodustab 12% määratud kogusummast. Kõige vähem määrati ÜPT-d Hiiumaale - 1,1 mln eurot, mis moodustab 1% määratud ÜPT kogusummast. Joonis 24 kajastab 2011. aastal heakskiidetud ÜPT ha ja taotluste ning määratud summade jaotumist maakondade lõikes vastavalt heakskiidetud ÜPT taotlustele.

Allikas: PRIA, PM Joonis 24. ÜPT heakskiidetud taotluste arv, heakskiidetud ha taotlustel ja määratud toetuse summad maakondade lõikes 2011. aastal


48

Põllumajanduskultuuri täiendav otsetoetus on taotlemise aastal tootmise kohustusest lahtiseotud toetus, mida saab taotleda määratud toetusõiguse alusel põllumajandusliku tegevusega tegelev isik, kes taotleb ka ÜPT-d. Toetusõiguse määramise aluseks on taotlejale 2006. aasta põllumajanduskultuuri ja/või 2008. aasta põllukultuuri kasvatamise täiendava otsetoetuse taotluse menetlemise käigus kindlaks määratud toetusõiguslike põllukultuuride hektarite arv. Toetuse saamiseks 2006. aasta referentsi alusel esitasid põllumajandustootjad 2011. aastal 5 516 taotlust, millest heaks kiideti 5 510 taotlust 331 tuh hektariga ning toetust maksti 6,9 mln eurot. 2008. aasta referentsi alusel toetuse saamiseks esitati 5 682 taotlust, millest heaks kiideti 5 679 taotlust 377 tuh hektariga ning toetust maksti 7,9 mln eurot. Põllukultuuride kasvatamise täiendava otsetoetuse taotlejate arv 2008. aastal oli võrreldes 2006. aastaga 14% suurem ning seetõttu on ka 2008. aasta referentsi alusel makstava toetuse summa suurem. Kokku maksti põllumajanduskultuuri täiendavat otsetoetust 2011. aastal 14,8 mln eurot. Täpsemad andmed taotlemise kohta maakonniti on lisas 7. Nii 2006. aasta referentsi kui ka 2008. aasta referentsi alusel määrati kõige suurem summa Lääne-Virumaale (15% kogu määratud toetuse summast). Väikseima osatähtsuse moodustas mõlema referentsaasta järgi määratud summadest Hiiumaale määratud summa (alla 1 %). Heinaseemne täiendav otsetoetus on taotlemise aastal tootmise kohustusest lahtiseotud toetus, mida saab taotleda määratud toetusõiguste alusel. Toetusõiguse määramise aluseks olid 2006. aasta toetusõiguslikud heinaseemnekultuuride põllud. Taotleja pidi jätkama põllumajanduslikku tegevust, kasvatades oma majapidamises kas 1 loomühiku (lü) jagu põllumajandusloomi või hoides korras vähemalt 1 ha põllumajandusmaad. Toetuse saamiseks esitati 2011. aastal 51 taotlust, mis kiideti ka heaks. Kindlaksmääratud toetusõigusi oli 1 387 ha kohta ja toetust määrati summas 44 tuh eurot. Toetuse taotlemine on iga aastaga vähenenud (2008. aastal esitati 80 taotlust). Enim taotleti toetust Tartumaal (9 taotlust) – 18% kõigist esitatud taotlustest. Hiiumaal ja Ida-Virumaal referentsaastatel põldtunnustatud heinaseemnepõldusid ei olnud ja seetõttu ka nendel maakondades heinaseemne täiendavat otsetoetust ei ole makstud.

Loomakasvatuse täiendavad otsetoetused ja piimasektori eritoetus 2011. aastal maksti loomakasvatusele viit erinevat täiendavat otsetoetust, millest kaks (ammlehma kasvatamise ja ute kasvatamise täiendav otsetoetus) on seotud taotlemise aastal kasvatatavate loomade arvuga ja kolm ajaloolise referentsiga (veise, piima ja ute täiendav otsetoetus). Veise, piima ja ute täiendava otsetoetuse puhul määrati 2011. aastal täiendava otsetoetuse toetusõigused võttes arvesse:

1. 31. märtsi 2007. aasta seisuga määratud piima tootmiskvoot kilogrammides (aluseks piima täiendavale otsetoetusele);

2. 2006. aastal veise kasvatamise täiendava otsetoetuse menetlemise käigus kindlaks määratud veiste lü ja ammlehma kasvatamise täiendava otsetoetuse taotluse menetlemise käigus kindlaks määratud nende piimalehmade lü, kes olid 14. veebruari 2006. aasta seisuga lihaveiste jõudluskontrolli all ja kellel oli nimetatud tähtpäevale eelnenud aasta jooksul sündinud vähemalt 50%-lise lihatõu veresusega vasikas (aluseks veise täiendavale otsetoetusele);


49

3. 2007. aastal ute kasvatamise täiendava otsetoetuse menetlemise käigus kindlaks määratud uttede arv, mis ei ole väiksem kui kümme (aluseks ute täiendavale otsetoetusele).

Loomakasvatuse täiendavate otsetoetuste toetusõigused on üks kord võõrandatavad ja päritavad. Loomakasvatuse täiendavaid otsetoetusi sai taotleda ajavahemikul 2.-21. märtsini. PRIA tegi määramise otsused 30. maiks ja toetused maksti välja 30. septembriks. Loomakasvatuse täiendavaid otsetoetusi määrati 2011. aastal 30. mai seisuga kokku summas 20,92 mln eurot, mis on 11% enam kui 2010. aastal ja moodustab kogu täiendavateks otsetoetusteks eraldatud summast 58%. Kõige enam on loomakasvatuse täiendavaid otsetoetusi perioodil 2004-2011 määratud Järvamaa tootjatele (21,39 mln eurot ehk 15% kogusummast) ja kõige vähem Hiiumaa tootjatele (2,02 mln eurot ehk 1% kogusummast). Ka 2011. aastal määrati enim loomakasvatuse täiendavaid otsetoetusi Järvamaal (14% toetuste kogusummast) ja vähim Hiiumaal (2%).

7,32

14,58

21,39

5,42

9,01

14,48

10,599,19 9,13

5,36

10,00

5,59

2,02

17,66

3,600,97

0,33 0,522,10 3,00

0,842,53

1,31 2,04 1,54 1,38 1,45 0,79 1,38 0,75

0

5

10

15

20

25

Ha

rju

Hiiu

Ida

-Viru

Jõg

eva

Järv

a

Lää

ne

Lää

ne-V

iru

Põ

lva

Pä

rnu

Ra

pla

Sa

are

Tart

u

Val

ga

Vilj

and

i

Võr

u

mln

eu

rot

Kokku 2004-2011 2011

Allikas: PRIA Joonis 25. Loomakasvatuse täiendavate otsetoetuste määratud summad maakondade lõikes aastatel 2004-2011 kokku ja 2011. aastal (mln eurot) Erinevate loomakasvatuse täiendavate otsetoetuste osatähtsust maakonnas määratud toetuste kogusummas illustreerib joonis 25. Tootmisest lahtiseotud loomakasvatuse täiendavate toetuste osatähtsus moodustas nii 2010. aastal kui ka 2011. aastal loomakasvatuse täiendavate otsetoetuste kogusummast 88%. Suuremad erinevused olid Järvamaal, kus tootmisest lahtiseotud toetused moodustavad kogusummast 97%, ja Hiiumaal alla poole (45%). Erinevus on põhjustatud piirkondades väljakujunenud tootmissuunast - spetsialiseerumine enim piimakarja-, veise- või lambakasvatusele. Loomakasvatuse täiendavatest otsetoetustest moodustas kõige suurema osa tootmisest lahtiseotud piima täiendav otsetoetus (59%), mille osakaal moodustab peaaegu kaks kolmandikku kolmes maakonnas - suurim Järvamaal (72%), järgnevad Tartu- (68%) ja Põlvamaa (66%). Alla poole loomakasvatuse täiendavate otsetoetuse kogusummast moodustab see viies maakonnas (Hiiu-, Lääne-, Saare-, Valga-, ja Võrumaal), väikseim on vastav osakaal Hiiumaal (17%).


50

Ammlehma kasvatamise täiendavat otsetoetust võis taotleda veise kohta, kes 2. märtsi seisuga oli vähemalt 8 kuu vanune lihatõugu või lihatõuga ristamisel saadud lehmmullikas või lehm ja kes hiljemalt 2. märtsil oli registreeritud taotleja nimele PRIA põllumajandusloomade registris. Ammlehma kasvatamise täiendava otsetoetuse taotlusi esitati 2011. aastal 1 436 ning toetus määrati 1 423 taotlejale 24 650 looma kasvatamise eest kogusummas 1,95 mln eurot (tabel 18). 2011. aastal suurenes heakskiidetud taotluste arv võrreldes 2010. aastaga 51 taotluse võrra ehk 4%, ja määratud toetussumma suurenes 239 tuh eurot ehk 14%. Joonisel 26 on toodud andmed ammlehma kasvatamise täiendava otsetoetuse heakskiidetud taotluste ning vastavate loomade arvu ja määratud summade kohta maakondade lõikes. Enim esitati taotlusi Saaremaal (183 taotlust 3 279 looma kohta). Kõige vähem esitati taotlusi Ida-Virumaal (38), kuid kõige väiksema arvu loomade kohta Tartumaal (352). Keskmiselt oli ammlehma täiendava otsetoetuse taotlejal 2011. aastal karjas 22 toetusõiguslikku ammlehma. Ammlehmade arv kokku suurenes 2011. aastal võrreldes 2010. aastaga 19% (3 881 looma võrra). Enim suurenes loomade arv heakskiidetud taotluse kohta Ida-Virumaal (159 looma võrra). Loomade arv heakskiidetud taotlustel kokku oli vähenenud vaid Võrumaal (93 looma võrra).

Allikas: PRIA Joonis 26. Ammlehma kasvatamise täiendava otsetoetuse heakskiidetud taotluste arv, ammlehmade arv heakskiidetud taotlustel ja määratud summa 2011. aastal Seitsme aasta jooksul, mil toetust on võimalik olnud taotleda, on ammlehmade arv suurenenud 4,5 korda, kusjuures 2011. aastal ületas toetusõiguslike ammlehmade arv juba Eestile liitumislepingus määratud maksimaalse toetusõiguste arvu (13 416 ammlehma) peaaegu kahekordselt. Seetõttu on ammlehma kohta makstava täiendava otsetoetuse ühikumäär vähenenud. Esimesel taotlemisaastal (2005) oli heakskiidetud


51

taotlusi 704 ja ammlehmi heakskiidetud taotlustel vaid 5 523. Aastatega on välja kujunenud piirkonnad, kus lihaveiseid kasvatatakse: Lääne-Eesti ja Saaremaa. Ute kasvatamise täiendavat otsetoetust sai taotleda 2011. aastal vähemalt 10 ute kohta, kes olid 27. aprilliks vähemalt ühe aasta vanused ning kelle suhtes olid täidetud kõik identifitseerimise ja registreerimise nõuded. Toetuse saamiseks esitati 939 taotlust, millest kiideti heaks 929 taotlust ja toetus määrati 48 614 ute kasvatamise eest summas 552 tuh eurot (tabel 18). Võrreldes 2010. aastaga esitati 8 taotlust vähem, kuid uttede arv heakskiidetud taotlustel oli 3 285 looma võrra (7%) suurem. Määratud toetuse summa suurenes ca 92 tuhat eurot ehk 20%. Joonisel 27 on toodud andmed ute kasvatamise täiendava otsetoetuse taotlemise andmed maakondade lõikes. Enim taotlusi esitati Saaremaal (195). Väikseim arv esitatud taotlusi oli Ida-Virumaal (18).

Allikas: PRIA Joonis 27. Ute kasvatamise täiendava otsetoetuse heakskiidetud taotluste arv, uttede arv ja määratud summad maakonniti 2011. aastal Suurim uttede arv heakskiidetud taotlustel kokku oli Saaremaal (9 366) – 19% kogu Eesti vastavate uttede arvust. Uttede suurem arvukus on Kagu-Eesti piirkonnas ja Lääne-Virumaal. Lääne-Virumaal oli ka kõige enam uttesid ühe taotluse kohta (189). Vähim uttesid taotluse kohta oli võrdselt nii Hiiu- kui ka Pärnumaal (35). Lambakasvatajad olid 2011. aastal võrreldes 2004. aastaga karju oluliselt suurendanud - kui 2004. aastal oli karjas keskmiselt vaid 26 utte, siis 2011. aastal 52 utte. Ute kasvatamise täiendavat otsetoetust on olnud võimalik taotleda alates 2004. aastast, mil heakskiidetud taotlusi oli 729 ja loomi heakskiidetud taotlustel 18 945. Toetusõiguslike uttede arv on kaheksa taotlemisaasta jooksul suurenenud 2,6 korda ja toetuse taotlejate arv 200 võrra. 2011. aastal ületati esimest korda liitumislepingus määratud maksimaalne toetusõiguslike uttede arv (48 000 utte) 614 looma võrra.


52

Veise täiendavat otsetoetust sai 2011. aastal taotleda põllumajandusliku tegevusega tegelev isik talle määratud või teiselt isikult üle võetud veise täiendava otsetoetuse toetusõiguste alusel. 2011. aastal esitati veise täiendava otsetoetuse saamiseks 4 258 taotlust, millest heakskiidu sai 4 233. Toetust määrati 72 686 lü eest kokku 6 mln eurot (tabel 18). Toetuse kogusumma on võrreldes 2010. aastaga suurenenud 319,9 tuh euro võrra ehk 6%. Enim taotlusi esitati Võrumaal (540) ja vähim Hiiumaal (124). Enim lü oli heakskiidetud taotlustel Lääne-Virumaal (9 031), vähim Hiiumaal (1 022) - vastavalt sellele jagunesid ka toetussummad - suurim toetussumma määrati Lääne-Virumaal (746,2 tuh eurot) ja väikseim Hiiumaal (84,4 tuh eurot). Võrreldes 2007. aastaga, mil toetus esmakordselt tootmisest lahti seoti, oli 2011. aastal esitatud taotluste arv vähenenud 1 136 taotluse võrra ehk 21%. Lü arv heakskiidetud taotlustel on vähenenud 4%. Piima täiendavat otsetoetust sai 2011. aastal taotleda põllumajandusliku tegevusega tegelev isik talle määratud või teiselt isikult üle võetud piima täiendava otsetoetuse toetusõiguste alusel. Toetuse saamiseks esitati kokku 1 339 taotlust, millest kiideti heaks 1 334. Kokku määrati piima tootmiskvoodi alusel makstavat täiendavat otsetoetust 625 274 203 kvoodi kg eest summas 12,26 mln eurot (tabel 18). Taotlejate arv oli 2011. aastal 119 võrra väiksem kui 2007. aastal. Võrreldes 2010. aastaga vähenes 2011. aastal heakskiidetud taotluste arv 39 võrra ehk 3%, kuid määratud toetussumma suurenes 1,5 mln eurot ehk 14%. Vastavalt toetusõiguste arvule oli ka 2011. aastal määratud toetussumma suurim Järvamaal (2,2 mln eurot) ja väikseim Hiiumaal (57, 4 tuh eurot). Ute täiendavat otsetoetust sai 2011. aastal taotleda põllumajandusliku tegevusega tegelev isik talle määratud või teiselt isikult üle võetud ute täiendava otsetoetuse toetusõiguste alusel. Ute täiendava otsetoetuse saamiseks esitati 728 taotlust, millest heaks kiideti 722. Toetus määrati kokku 32 608 ute kohta kogusummas 161 tuh eurot (tabel 18). 2011. aastal määrati ute täiendavat otsetoetust võrreldes 2010. aastaga 18,7 tuh euro võrra (10,4%) vähem ja heakskiidetud taotluste arv oli 50 taotluse võrra (6%) väiksem. Enim määrati toetust 2011. aastal Saaremaal (18% kogu toetuste summast) ja kõige vähem määrati toetust Ida-Virumaal (2%). Ute täiendav otsetoetus seoti tootmisest lahti alates 2008. aastast. Võrreldes 2008. aastaga oli esitatud taotluste arv 128 võrra (13%) ja uttede arv heakskiidetud taotlustel 2 235 ute võrra (6%) vähenenud. Piimasektori eritoetuse eesmärgiks on piimatootmise säilitamine väiketootjate karjades ja saartel. Piimasektori eritoetust makstakse EL eelarvest. Toetust võis taotleda tootja, kui ta oli taotluse esitamise aastale eelnenud kvoodiaastal täitnud vähemalt 50% temale määratud individuaalsest piima tootmiskvoodist ja tema nimel oli 2009. aasta 31. märtsi seisuga ning 2011. aasta 2. märtsi seisuga põllumajandusloomade registris registreeritud kuni 100 piimalehma. Erandlikult saavad eritoetust taotleda üle 100 piimalehmaga tootjad, kelle ettevõtte asukoht on saarel, kus ei ole piimatööstust ning puudub tasuta püsiühendus piimatööstust omava piirkonnaga. Erinevalt teistest loomakasvatusele suunatud toetustest määratati


53

piimasektori eritoetuse summad kindlaks 1. detsembriks ja toetus tuleb välja maksta hiljemalt 2012. aasta 30 juuniks. Kokku laekus piimasektori eritoetuse taotlusi 739, millest kiideti heaks 705 ja toetus määrati 15 146 piimalehma kohta kogusummas 1,2 mln eurot. Piimalehmi oli SA andmetel 31. detsembri 2011 seisuga 95,5 tuh ning piimasektori eritoetust maksti 16%le piimalehmadest. Võrreldes 2010. aastaga kiideti taotlusi heaks 15% vähem ja heakskiidetud taotlustel vähenes piimalehmade arv 2 541 looma võrra. Ühikumäära suurenemise tõttu jäi toetuse kogusumma 2010. aastaga sarnasele tasemele.

Kõige rohkem piimasektori eritoetuse taotlusi kiideti heaks Pärnumaal (kokku 95 taotlust ja 2 136 piimalehma heaskiidetud taotlustel). Väikseim heakskiidetud taotluste arv oli Ida-Virumaal (17), kuid kuna piimalehmi oli seal enam kui Hiiumaal, siis väiksem osa kogu piimasektori eritoetusest (24,9 tuh eurot) määrati Hiiumaal. 4.5 Kokkuvõte ühtse pindalatoetuse kohapealsetest kontrollidest Kontrollvalimite alusel kontrollitakse kohapeal vähemalt 5% ÜPT taotlejatest ning vähemalt 1% ulatuses kontrollitakse neid taotlejaid, kellele rakenduvad nõuetele vastavuse nõuded. Põllu pindalade kindlaksmääramiseks pindalatoetuste kontrollil rakendab PRIA GPS ja kaugseire teel tehtavaid mõõtmisi. Kaugseire teel teostatavad mõõtmised lihtsustavad ja kiirendavad oluliselt kontrolli läbiviimist koha peal ning on seetõttu aasta-aastalt enam kasutusel. 2011. aastal teostati PRIA andmetel kaugseire kontrolli järgmiste pindalapõhiste toetuste kontrollimistel:

• ÜPT; • ebasoodsamate piirkondade toetus (ESA); • keskkonnasõbraliku majandamise toetus (KSM); • mahepõllumajandusliku tootmise toetus (MAH); • Natura 2000 alal asuva põllumajandusmaa kohta antav toetus (NAT).

2011. aasta maikuu seisuga oli prognoositavas kaugseire alas ca 4 tuh kasutuses olevat põllumassiivi kogupindalaga 36 tuh ha. Kontrollvalimisse võeti riskianalüüsi alusel 397 taotlust, mille taotletud pindala kokku oli 25,2 ha (tabel 21). 2011. aastal (ka eelmistel aastatel) valiti välja 4 kontrollala, mis paiknesid erinevates maakondades. Kontrollalad paiknesid Lääne-Viru (Kadrina), Põlva (Tilsi), Pärnu (Tori) ja Tartu (Võnnu) maakonnas. 2011. aastal suurenes kaugseire kontrolli osatähtsus võrreldes 2010. aastaga üle 10%. Tabel 21. Kaugseire valimid aastatel 2010-2011

2010 2011 Kaugseire alad

Taotlus-te arv

Massii-vide arv

ÜPT taotletud pind (ha)

Kaug-seire alad

Taotlus-te arv

Massii-vide arv

ÜPT taotletud pind (ha)

Järva-Jaani 56 572 6 312 Kadrina 67 654 4 568 Saverna 95 1 050 3 174 Tilsi 98 1 171 7 015 Taebla 90 891 5 546 Tori 106 1 069 6 268 Tõrva 97 826 3 665 Võnnu 126 985 7 349 Kokku 338 3 339 18 697 Kokku 397 3 879 25 200

Allikas: PRIA 2011. aasta kaugseire kontrolli valim koosnes 397 taotlusest, milles taotletud kogupindala moodustas kokku 25 200 ha. Tavavalimis oli esialgu 499 taotlust


54

pindalaga 46 840 ha. Seega jaotusid proportsioonid kaugseire teel tehtava ja tavapärase kontrolli vahel 44% kaugseire ja 56% tavapärane kontroll. Tööjõu kasutamise poolest on ratsionaalsem kontrollida kaugseire abil nn suuri taotlusi ja tavapärasel viisil väiksemaid. Aastate jooksul on ühes taotluses suurenenud nii põllu pindala kui ka põldude arv - 2010. aastal oli valimisse võetud põldude keskmiseks suuruseks 5,6 ha, siis 2011. aastal juba 6,5 ha. Samuti on suurenenud ka kaugseire valimis olevate taotluste taotletava pinna keskmine suurus 8 ha võrra (2010- 55,21ha; 2011- 63,5ha). Esmalt tehakse mõõtmised satelliidipildi abil, mida täiendatakse vajadusel kohapealse kontrolliga. Kaugseire kontrolli valimis olevast 397 taotlusest tunnistati kaugseire mõõtmiste järgselt korras olevaks ca 38% taotlustest. Need taotlused, kus kaugseire mõõtmistulemused näitasid, et pind on taotletust suurem või väiksem, viidi kohapealses kontrollis läbi vaatlused. Kui inspektor koha peal veendub, et satelliitpildilt mõõdetud piir vastab tegelikule olukorrale, kinnitatakse kaugseire teel saadud mõõtmistulemus ning täiendavaid GPS mõõtmisi enam ei tehta. Kui leitakse, et piir vajab korrigeerimist, viiakse läbi mõõtmised. Kohapealse kontrolli järgselt tulemused üldiselt paranevad, sest selgust saadakse küsimustes, mida pildi järgi ei ole võimalik kindlaks teha. Pärast kohapealset kontrolli loeti korras olevaks 43% kontrollitud taotlustest. Kontrolli abil tuvastati, et kõige rohkem tekib põllu kohta pindala erinevusi +/- 0,2 ha. Topelttaotlemiste juhtumeid leiti kaugseire poolt 52. Nendest 22 tuvastati taotletud piiride järgi ka väljaspool kaugseire alasid. Kattumistega oli seotud 117 põldu. Mõnedel juhtumitel tuvastas inspektor koha peal, et tegu oli taotluse kaardile valesti joonistatud piiriga ja tegelikult ühte ja sama kohta siiski mitme taotleja poolt ei taotletud. Enamus leitud kattumiste juhtudest leidis kinnitust ka kohapealses kontrollis. Probleemiks oli, et mõlemad taotlejad näitasid oma põldu tegelikust suuremana ja nii tekkisid põllu mingis osas kattumised teise taotleja põlluga. Kattumiste põhjused olid seotud ka omandi- ja rendilepingutega. Enamus vigu, mis kaasnevad mitte korrasolevate taotlustega, ongi peamiselt seotud pindalade erinevustega, tõsiseid vigu (põld ei ole leitav, topelttaotlemine) on vähem esinenud. Ligikaudu 70%-ndil kontrollitud põldudest saadi kaugseire ja kohapealse kontrolli tulemusena täpselt samaväärne tulemus, mis näitab, et tegemist on mõlema kontrollmeetodi puhul usaldusväärsete tulemustega ning need on tõhusad ja üksteist täiendavad. Nõuetele vastavuse (edaspidi NV) nõuete kontrollimisi viiakse läbi kohapealsetes kontrollides ning Eestis NV nõuete kontrollimisel kaugseire kontrolli ei rakendata. NV süsteemi raames kontrollitakse koha peal vähemalt 1% otsetoetuste taotlejatest (ÜPT+ piimasektori eritoetus). 2011. aastal kehtis taotlejatele 14 headest põllumajandus- ja keskkonnatingimustest (edaspidi HPK) tulenevat nõuet ning kohustuslike majandamisnõuete (edaspidi KM) alusel oli kehtestatud 46 nõuet. Seega põllumajandustootjatele kokku 60 kehtivat nõuet. Nimetatud nõudeid kontrollivad erinevad kontrollasutused - PRIA HPK nõudeid ning osaliselt loomade identifitseerimist ja registreerimist, VTA loomade identifitseerimist ja registreerimist, rahva- ja loomatervist, KKI keskkonnanõudeid, osaliselt väetise- ja taimekaitsevahendite nõudeid ning HPK nõuet, PMA taimetervise ning osaliselt väetise- ja taimekaitsevahendite nõudeid. 2011. aastal oli NV valimites kokku 413 taotlejat, keda kontrolliti koha peal. VTA valimisse kuulus 164 taotlejat, mida hiljem suurendati 16 taotleja võrra. Vihjete alusel võeti lisaks käsitsi valimisse 28 taotlejat. Administratiivset kontrolli teostati VTA valimis olevatele taotlejatele ning antud valimisse kulus 637 taotlejat. 60-nest


55

kehtivast nõudest leiti rikkumisi 22 osas. PRIA tuvastas 687 rikkumist 10 nõude osas, VTA 77 rikkumist 9 nõude osas. Keskkonnaalaste ja taimekaitsevahendite nõuete osas leiti 2011. aastal kõige vähem (6) rikkumisi. Tegemist oli eelkõige rikkumistega, mis on seotud sõnnikuhoidlate mahutavusega (3), naftasaaduste hoidmisehitiste nõude, väetiste laotamise keelu ning taimekaitseseadme tehnilise kontrolli läbimise nõude mitte täitmisega. VTA poolt tuvastati enim rikkumisi loomade märgistamise ja arvestuse pidamise nõuete osas, kokku 68 juhul. PRIA poolt avastatud rikkumistest on jätkuvalt esikohal niitmise nõude rikkumine, millele järgnesid põllumajanduskultuuri külvamise, maha panemise või istutamise nõude tähtaegne mittetäitmine ja põlluraamatuga kaasnevad rikkumised. Tabelis 22 on välja toodud 2011. aastal enam esinenud rikkumised. Tabel 22. Enim rikkumisi NV nõuete süsteemis 2011. aastal Nõue Rikkumiste arv Loomade registri teavitamise nõue loomadega seotud sündmustest 329 31. juuli niitmise nõue 153 Lammaste ja kitsede tähtaegne märgistamine 67 Veiste tähtaegne märgistamine 36 20. augusti niitmise nõue (niitmise nõude erisus loodukaitselistele aladele) 33

Allikas: PRIA 4.6 Kindlustustoetus Kindlustustoetusega hüvitatakse osaliselt väikese ja keskmise suurusega põllumajandustootjale kindlustusmaksed, mis on tasutud kindlustusandjaga sõlmitud kindlustuslepingu alusel kindlustustoetuse perioodil. Põllumajandustootja võib taotleda kindlustustoetust, kui ta on sõlminud enda valitud kindlustusandjaga kindlustuslepingu, mille esemeks võivad olla kas tera- ja kaunvili, heinaseeme, õlikultuurid, kartul, köögivili, puuvili, marjad, viljapuud, marjapõõsad, puukooliistandused, dekoratiivtaimed, veised, sead, lambad, kitsed, hobused (va võistlus- ja ratsahobused), kodulinnud ja mesilaspered. Kindlustatavaks riskiks võib olla loodusõnnetusega võrreldav ebasoodne ilmastikutingimus, näiteks külm, rahe, jää, vihm, põud, äike või tromb, mis hävitab rohkem kui 30% teatava põllumajandustootja keskmisest aastatoodangust (naturaalses väljenduses). Lisaks ka ebasoodne ilmastikutingimus, näiteks külm, rahe, jää, vihm, põud, äike või tromb, mille tulemusel hävib alla 30% taotleja keskmisest aastatoodangust ning/või looma- ja taimehaigused või kahjurite levik. Olenevalt kindlustatud riskist on kindlustustoetuse määraks kas kuni 80% või kuni 50% kindlustustoetuse perioodil tasutud kindlustusmaksetest. Kindlustustoetuse perioodiks on kalendriaasta alates kindlustoetuse maksmisele eelneva aasta 15. juunist kuni kindlustustoetuse maksmise aasta 14. juunini. Kui rahuldatavates taotlustes taotletav toetuse summa ületab toetuse maksmiseks eelarveaastal ettenähtud vahendeid, vähendab PRIA taotlejatele makstava toetuse suurust võrdeliselt taotluses märgitud kuludega lähtudes toetuse määrast. 2011. aasta eelarves oli kindlustustoetuseks eraldatud 31 956 eurot. Taotlusi esitati PRIA-le 2011. aastal 20, mis on 2 taotluse võrra enam kui eelmisel aastal.


56

Tabel 23. Kindlustatud loomade arv ja makstud toetus aastatel 2009-2011 Arv Makstud toetus eurodes

2009 2010 2011

+,- 2011/ 2010 2009 2010 2011

+,- 2011/ 2010

Šarolee tõugu pullid 2 2 - -2 56 125 - -125 Veised 11 735 3 703 3 233 -470 10 226 8 858 8 709 -149 Lehmad 1 293 1 855 - -1 855 1 870 7 758 - -7 758 Lihaveised 46 - - - 119 - - - Kariloomad 120 22 - -22 4 219 - -219 Sead 2 100 2 100 2 360 260 507 611 1 153 542 Lambad - 19 2 007 1 988 - 28 1 210 1 182 Kokku 15 296 7 701 7 600 -101 12 782 17 599 11 072 -6 527

Allikas: PRIA, PM Toetust taotleti 2011. aastal 7 599 looma kindlustamise eest, mis on 101 looma võrra vähem kui eelmisel aastal. 2011. aastal tekkis toetusõigus kogusummas 11 072 eurot, mis maksti ka selles mahus välja (tabel 23). Põllukultuuride saagi kindlustamise taotlusi ei esitatud, kuigi 2011. aasta kevadest pakub ERGO Kindlustuse AS vastavat toodet http://www.ergo.ee/pages/saagikindlustus. 4.7 Põllumajandustootjate maksud ja võlad Maksu- ja Tolliameti (MTA) registris oli 2012. aasta alguse seisuga 11 168 ettevõtjat, kes olid märkinud oma tegevusalaks põllumajanduse6. Nendest juriidilisi isikuid oli 2 605 ja füüsilisest isikust ettevõtjaid (FIE) 8 563, kuid 2011. aastal tegeles majandustegevusega ehk deklareeris makse 3 476 ettevõtet, mis on vaid 31% kõikidest põllumajandusega tegelevatest ettevõtetest. 2011. aastal oli põllumajandustootjaid 327 võrra vähem kui 2010. aastal - FIE-dest oli tegevuse lõpetanud 665 tootjat, aga juriidilisest isikust ettevõtjate arv oli kasvanud 338 võrra. Makse deklareeriti 2011. aastal kokku summas 37,4 mln eurot, mis on võrreldes 2010. aastaga 8,5 mln eurot vähem. Juriidilistest isikutest deklareerijaid oli 1 371 ja nad deklareerisid 84% maksudest (31,4 mln eurot). Põllumajandusega tegelevatest FIE-dest deklareeris makse vaid 2 105 isikut summas 5,98 mln eurot. Kuna 2011. aasta tuludeklaratsiooni esitamise tähtaeg on 2. aprill 2012, siis suureneb tõenäoliselt makse deklareerinud FIE-de koguarv. Samas on FIE-de arv vähenenud - 2009. aasta 14 348-lt 2012. aasta alguseks 8 563-le, st et kahe aastaga on põllumajandusega tegelevate FIE-de arv vähenenud ca 40%. FIE-de arvu üldise vähenemise üheks põhjuseks võib pidada asjaolu, et 2009. aasta jooksul pidid kõik maksukohustuslaste registris registreeritud FIE-d esitama kandeavalduse enda ümberregistreerimiseks äriregistrisse. Kui äriregistris registreerimata FIE avaldust ei esitanud, siis kustutati ta MTA maksukohustuslaste registrist.

6 Isikud, kes tegutsevad järgmistel tegevusaladel vastavalt EMTAK koodidele:

1) Põllukultuuride kasvatus; puu- ja köögiviljakasvatus; aiandus (EMTAK kood 011); 2) Loomakasvatus (EMTAK kood 012); 3) Ühendatud taime- ja loomakasvatus (segapõllumajandus) (EMTAK kood 013); 4) Taime- ja loomakasvatust teenindavad tegevusalad, v.a veterinaaria; maastikukujundus (EMTAK kood

014); 5) Jahindus, karusloomade küttimine ja ulukikasvatus ning neid teenindavad tegevusalad (EMTAK kood

015); 6) Põllumajandus, jahindus ja neid teenindavad tegevusalad (EMTAK kood 010).


57

Suurima osa 2011. aastal deklareeritud maksudest moodustas sotsiaalmaks - 26,0 mln eurot. Osatähtsuselt järgnesid füüsilise isiku kinnipeetud tulumaks (11,4 mln eurot) ja töötuskindlustusmakse (2,7 mln eurot). Iga põllumajandusega tegeleva juriidilise isiku kohta deklareeriti 2011. aastal makse 10 763 eurot ja iga FIE kohta 2 840 eurot. 2011. aastal deklareeriti 8,5 mln euro võrra vähem makse kui 2010. aastal, st et deklareeritud maksude summa vähenes 18%. See on peamiselt tingitud sellest, et 2011. aastal tagastati sisendkäibemaksuna 7,4 mln eurot. Kuna 2010. aastal maksti riigieelarvesse käibemaksu 3,1 mln eurot, siis 2011. aastal toimus käibemaksuna deklareeritavas summas oluline vähenemine. 2011. aastal deklareeriti enim makse Järva (14%), Jõgeva (12%), Tartu (12%) ja Harju (11%) ning vähim Hiiu (0,2%) ja Lääne (1,2%) maakonnas. 2010. aastal deklareeriti enim makse Järva (14%), Harju (13%), Viljandi (11%) ja Jõgeva (10%) maakonnas ning vähim Hiiu (0,5%) ja Võru (2%) maakonnas. Kogumispensionide seaduse ja sotsiaalmaksuseaduse muudatustega peatati riigi tehtavad täiendavad kogumispensioni maksed alates 2009. aasta 1. juunist kuni 2010. aasta lõpuni täies mahus. Kui töötaja ei avaldanud soovi ilma riigipoolse osata makseid jätkata, siis tema puhul kohustusliku kogumispensioni maksed 2010. aastal peatusid. 2011. aastal hakkas kehtima 1% suurune kogumispensioni makse neile, kes ei soovinud 2010. aastal vabatahtlikult 2% suurust makset tasuda. Riigi poolt lisati sellele sotsiaalmaksu arvelt veel 2%. Neile, kes 2010. aastal kogumispensioni makseid jätkasid, kehtis ka 2011. aastal 2%-line maksumäär ning riigi poolt lisandus samuti 2%. Kui riigipoolsete maksete lõpetamise tõttu vähenes 2010. aastal kinnipeetava kohustusliku kogumispensioni makse summa võrreldes 2009. aastaga 16%, siis maksete taastamisega suurenes 2011. aastal kohustusliku kogumispensioni makse deklareeritav summa 266 tuhande euro võrra ehk ca 69%. Tabel 24. Põllumajandustootjate deklareeritud maksud aastatel 2009-2011, tuh eurodes

2009 2010 2011

Jurii-dilised isikud

FIEd Kokku Jurii-

dilised isikud

FIEd Kokku Jurii-

dilised isikud

FIEd Kokku

Käibemaks 3 920 -3 454 466 4 239 -1 189 3 050 -4 455 -2 957 -7 412 Sotsiaalmaks 21 503 6 040 27 543 19 964 5 153 25 117 20 689 5 357 26 046 Kinnipeetud füüsilise isiku tulumaks

10 527 756 11 283 9 932 749 10 681 10 558 851 11 409

FIE tulumaks - 679 679 - 431 431 - 423 423 Ettevõtte tulumaks 850 3 853 767 1,6 768 759 1,8 760

Töötuskindlus-tusmakse 1 417 128 1 545 2 358 224 2 582 2 445 243 2 688

Kohustusliku kogumispensioni makse

385 78 463 349 40 389 589 67 656

Raskeveoki-maks 62 95 157 67 94 161 66 90 156

Maamaks 648 1 857 2 505 617 1 939 2 556 626 1 866 2 492 Kokku 39 401 6 192 45 593 38 431 7 469 45 900 31 433 5 977 37 410 Allikas: MTA, PM


58

2011. aastal suurenes võrreldes 2010. aastaga ka kinnipeetud füüsilise isiku tulumaksu (7%), töötuskindlustusmaksete (4%) ja sotsiaalmaksu (4%) deklareerimine. Ülejäänud maksude osas toimus 2011. aastal deklareeritud summade vähenemine. Ülevaate viimase kolme aasta maksude deklareerimisest annab tabel 24. 2011. aasta lõpu seisuga oli põllumajandusega tegelevate ettevõtjate seas 2 128 maksuvõlglast - 392 juriidilist isikut ja 1 736 FIE-t. Kõigist 2011. aasta lõpu seisuga makse deklareerinud põllumajandustootjatest moodustavad võlglased 61%. Võrreldes 2010. aastaga, mil põllumajandustootjate seas oli kokku 1 711 maksuvõlglast, on toimunud mõningane kasv. Kui 2010. aasta lõpu seisuga oli kõigist makse deklareerinud põllumajandusega tegelevatest juriidilistest isikutest maksuvõlglasi 25% ning FIE-dest 68%, siis 2011. aasta lõpuks oli juriidilistest isikutest maksuvõlglasi 18% ja FIE-sid 82%. Seega tõusis 2011. aastal eelkõige FIE-dest maksuvõlglaste arv. Kuigi maksuvõlglaste arv 2011. aastal kasvas, vähenes põllumajandustootjate maksuvõla kogusumma 19%. Kokku olid põllumajanduse tegevusala ettevõtjad 2011. aasta lõpuks riigile võlgu 5,1 mln eurot, mis võrreldes 2010. aastaga on 1,2 mln euro võrra väiksem summa. Koguvõlast moodustas FIE-de maksuvõlg 57% ja juriidiliste isikute võlg 43%. 2009. aastal oli põllumajandusega tegelevatest ettevõtjatest maksuvõlglasi 3 073 ja 2010. aastal vaid 1 711, mil maksuvõlgaste arv võrreldes 2009. aastaga vähenes 44%. Samas suurenes koguvõlgnevuse summa 2010. aastal võrreldes 2009. aastaga 65% ehk 2,5 mln euro võrra. Erinevate maksude võla suurust ja osatähtsust koguvõlgnevusest aastatel 2009-2011 iseloomustab tabel 25. Tabel 25. Erinevate maksude võla suurus ja osatähtsus koguvõlgnevusest aastatel 2009-2011, eurodes

FIE tulumaks ja ettevõtte tulumaks

Käibemaks Kinnipeetud

füüsilise isiku tulumaks

Sotsiaalmaks Muud maksud

Summa

osa-täht-sus (%)

Summa

osa-täht-sus (%)

Summa

osa-täht-sus (%)

Summa

osa-täht-sus (%)

Summa

osa-täht- sus (%)

Kokku summa

2009

Juriidilised isikud

37 708 2 1 321 565 52 309 460 12 774 417 31 91 394 4 2 536 653

FIEd 207 329 16 479 146 37 26 204 2 481 383 37 99 510 8 1 298 365

Kokku 245 101 6 1 800 711 47 335 664 9 1 255 800 33 190 904 5 3 835 018

2010

Juriidilised isikud

71 006 2 1 480 066 48 403 283 13 1 029 425 33 109 672 4 3 099 612

FIEd 896 169 28 1 208 953 37 66 212 2 921 350 28 160 610 5 3 259 366

Kokku 967 175 15 2 689 019 42 469 495 7 1 950 775 31 270 282 4 6 352 863

2011

Juriidilised isikud

71 853 3 1 257 838 57 234 103 11 592 501 27 35 648 2 2 191 943

FIEd 799 055 27 1 159 451 39 48 971 2 907 189 31 26 995 1 2 941 661

Kokku 870 908 17 2 417 289 47 283 074 6 1 499 690 29 62 643 1 5 133 604

Allikas: MTA, PM


59

Põllumajandustootjate maksude võlgnevuste strukuur ei ole 2011. aastal võrreldes kahe eelneva aastaga oluliselt muutunud. Jätkuvalt oli suurim võlgnevus käibemaksu osas - 2,4 mln eurot, mis moodustab kogu võlast 47% ning sellele järgneb sotsiaalmaksuvõlg 1,5 mln eurot, mis moodustab koguvõlgnevusest 29%.

45 593 45 900

37 410

3 835

14 1745 134

0

10 000

20 000

30 000

40 000

50 000

2009 2010 2011

tuh

euro

des

Kokku deklareeritud summa (€) Maksuvõlgnevuse summa (€)

Allikas: MTA, PM Joonis 28. Põllumajandustootjate poolt aastatel 2009-2011 deklareeritud summad ja maksuvõlgnevuste summad, tuh eurodes Põllumajandusega tegelevate ettevõtjate poolt kolme viimase aasta jooksul deklareeritud maksud on võrdlevalt kujutatud joonisel 28. 2010. aastal üldise majandusolukorra leevendumise mõjul võis märgata maksude deklareerimise kasvu, aga samas oli ettevõtjate olukord endiselt keeruline, sest riigile oldi 2010. aastal tunduvalt rohkem makse võlgu kui 2009. aastal. Põllumajandustootjate maksuvõla osatähtsus deklareeritud summast kasvas 8%-lt 2009. aastal 31%-le 2010. aastal. Selle põhjuseks võis olla MTA korraldatud tasaarveldus tootjatele makstud otsetoetuste arvelt, juhul kui maksuvõlg ei olnud ajatatud. 2011. aastal vähenes aga põllumajandustootjate poolt deklareeritud maksude summa ja majandusliku olukorra paranemise tõttu ka maksuvõla osakaal selles. Võrreldes 2010. aastaga vähenes 2011. aastal maksuvõla osakaal deklareeritud maksudest 31%-lt 14%-le. 4.8 Põllumajandustootjate majanduslik olukord (FADN) alusel Põllumajandusliku raamatupidamise andmebaas (Farm Accountancy Data Network - FADN) loodi EL liikmesriikide poolt 1965. aastal eesmärgiga koguda informatsiooni põllumajanduslike majapidamiste majandustegevuse analüüsimiseks. Andmete kogumise korraldamiseks on igas liikmesriigis määratud asutus, kes vastutab andmete õigsuse ja Euroopa Komisjonile tähtaegse edastamise eest ning Eestis on määratud selleks asutuseks Maamajanduse Infokeskus (MMIK). Nende poolt 2011. aastal väljaantud kogumiku “Põllumajandustootjate majandusnäitajad 2010” alusel oli põllumajandustootja kasutuses keskmiselt 108,6 ha põllumajanduslikku maad, millest 61% oli renditud. 42% põllumajandusmaast oli söödakultuuride all ja ligikaudu kolmandikul kasvatati teravilja. 4,8% maakasutusest oli toetusõiguslik rohumaa, mida enam põllumajanduslikuks tootmiseks ei kasutata. Tööjõudu kasutati ettevõttes keskmiselt 1,99 aastaühikut (1 aastaühik=2 200 töötundi), millest 52,3% moodustas omanike tasustamata tööjõud. Kõige tööjõumahukamad olid sea- ja linnukasvatusettevõtted, kus töötas keskmiselt 5,1 töötajat (sh 0,76 aastaühikut oli tasustamata).


60

0100200300400500600700800900

2006 2007 2008 2009 2010

euro

des

kogutoodang kogukulud

Allikas: MMIK Joonis 29. Kogutoodang ja -kulud põllumajandusmaa ha kohta aastatel 2006-2010 Kogutoodangut (sh toetused va investeeringutoetus) saadi 2010. aastal 814 eurot põllumajandusmaa ha kohta, mis on 87 eurot ehk 12% rohkem kui 2009. aastal (joonis 29). Toetused moodustasid kogutoodangu (sh toetused v.a investeeringutoetus) struktuuris 24%. Kogukulud olid 2010. aastal 683 eurot ha kohta, mis on 7 euro võrra ehk 10% väiksemad kui 2009. aastal. Seega investeeringuteks ja tootmise arendamiseks jäi 2010. aastal 130 eurot ha kohta. Netolisandväärtus oli 2010. aastal 13,3 tuh eurot tööjõuühiku kohta, mis on 65% suurem kui 2009. aastal. Ettevõtjatulu saadi 2010. aastal 8,4 tuh eurot tööjõuühiku kohta, mis on peaaegu kaks korda enam kui 2009. aastal (joonis 30 ).

0

1000

2000

3000

4000

5000

6000

7000

8000

9000

10000

2006 2007 2008 2009 2010

euro

des

Allikas: MMIK Joonis 30. Ettevõtjatulu tööjõuühiku kohta aastatel 2006-2010


61

5. Euroopa Liidu komiteedes ja töögruppides osalemine Mai Talvik, Veronika Vallner-Kranich, Reno Paju, Kadri Rand, Marii Maiste, Kalev Karisalu, Ahto Tilk, Ragne Lokk, Urve Valdmaa Põllumajandusturu korraldamise osakonna ametnikud võtsid 2011. aastal osa komiteede ja töögruppide tööst, millest ülevaade alljärgnevalt. Otsetoetuste korralduskomitee istungeid toimus vaid kuuel korral, kuna peatähelepanu oli pööratud ühise põllumajanduspoliitika tulevikuaruteludele nõukogu töögruppides. Veebruaris toimunud otsetoetuste korralduskomitee istungil käsitleti viimaseid täpsustusi POSEI programmi, mille sisuks olid muudatused abinõude struktuuris ja vastavad kohandused eelarves, selle üldsummat muutmata. Teiseks käsitletavaks küsimuseks oli kanepiga seonduv. Soome ja Ungari esitasid ülevaated Finola ja Tiborszállási analüüside kohta 2 viimase aasta osas nende sortide toetusõiguslikkuse taastamiseks. Avaldasime soovi Eestis samuti Finola toetusõiguslikkus taastada. Seda on võimalik taotleda, kui 2011. aastal teostatavad analüüsid reeglipäraseid tulemusi annavad ja järjestikuste aastate analüüside andmed Euroopa Komisjonile esitame. 2010. aasta kohta esitatud analüüsid kasvatatud kanepisortide THC kohta lubatud taset ei ületanud - seega ühegi sordi väljaarvamist EL sordilehest ei toimunud. Lisaks kohandati eelarvet viinapuude väljajuurimise meetme osas vastavalt liikmesriikide poolt esitatud täpsustatud andmetele. Samuti esitas komisjon määruse eelnõu proteiinikultuuride pindala, mis on 1 505 056 ha, muutmise kohta. Mais toimunud istungil oli tähtsaimaks küsimuseks 2011. aasta eelarve heakskiitmine. Eestile eraldati ÜPT maksmiseks 80,656 mln eurot ja piima eritoetuseks 1,253 mln eurot. Nõukogu määrusest tulenevat proteiinkultuuride pindala muudeti seoses sellega, et 8 liikmesriiki oli otsustanud selle toetuse integreerida ühtsesse otsemaksesse. Maksimaalselt garanteeritud toetusõiguslikku pindala vähendati EL tasemel 1 505 056 hektarini. Tutvustati ärakasutamata eritoetuse summade kasutamise võimalust - liikmesriik võib paluda oma summade ümbervaatamist, kui tegelik summa erineb esialgsest enam kui 20% (määruse (EL) nr 1120/2009 art 49(2)) - toimus arutelu ja õigusakti muutmine vastavalt asjaosaliste liikmesriikide palvele. Selgitati, millised võimalused on liikmesriigil eritoetuse vahendite ümbertõstmiseks meetmete vahel, mis ei nõua komisjonilt heakskiitu. Komisjoni tutvustas seoses „lissaboniseerimisega“ välja töötatud ja heaks kiidetud uut komitoloogia määrust, nt komitee istungil arutusele tulev määruse eelnõu peaks olema kättesaadav 14 kalendripäeva enne istungit koos päevakorraga. Uus eksamineeriv protseduur on osa vanast korraldus- ja regulatiivkomitee protseduurist. Juulikuise otsetoetuste komitee raames toimus ka ühisistung maaelu komiteega, kus otsustati Portugalile anda pindalapõhiste toetuste osas erisus. Seoses põllumassiivide registri kvaliteedi parandamise ajakavaga oli Portugalis ette võetud suured süsteemi muudatused, kuid aasta alguses esitas lepingupartner 1,8 mln põllumassiivi ortofotod hilinemisega ning seetõttu sooviti 14 päeva lisaaega seni kehtinud taotluse esitamise tähtaegadele ning et nende päevade eest ei arvestataks toetuse vähendamist hilinemise tõttu. Komitee nõustus selle erisusega. Juulis ja septembris toimunud komitee istungitel arutati tavapäraselt sellele perioodile avansiliste maksete taotlusi seoses erakorraliste loodus- ja majanduslike tingimustega. Kuna avaldusi oli komisjonile laekunud arvukalt, siis otsustati erisus kehtestada ühetaoliselt kõikidele liikmesriikidele. Arutati võimalust kasutamata rahaliste vahendite ümbersuunamiseks vastavalt määruse (EL) nr 73/2009 artiklile 69(6)(a).


62

Kolme liikmesriigi (Soome, Sloveenia, Taani) puhul, kus esialgselt kavandatud kasutusotstarbest oli kasutamata üle 20%, tehti ettepanek vastavate näitajate muutmiseks määruse (EL) nr 1120/2009 Lisas III. Lõplik hääletus toimus septembris ning muudatus kiideti üksmeelselt heaks. Nii juulis kui septembris arutati põllumassiivide registri kvaliteedinäitajate metoodikat ja esmast hinnangut aruannetele, mida liikmesriikide makseasutused esitasid 2011. aastal. Hr W.Devose (JRC) ettekanne tõi välja nõrku kohti nii liikmesriikide poolt esitatud aruannetes kui ülesehitatud süsteemides. Leiti siiski, et tehnoloogiliselt saadi aruannete esitamise esimese korraga hästi hakkama. Kinnitati, et 2011. aasta kvaliteedi kontrolli tulemused jäid indikatiivseks e parandusmeetmete rakendamiseks, mitte finantskorrektsiooni aluseks. Lõplik kohandustega metoodika esitati oktoobris. Koos põllumassiivide registri kvaliteedi hindamisega pakuti rakendusmäärusesse võimalus kohapealsete kontrollide vähendamiseks, kui kõik kvaliteedinõuded on täidetud. Määrusesse (EL) nr 1122/2009 lisatav art 31(a) lubab kohapealseid kontrolle asendada ortofotode baasil tehtava kontrolliga, kuid oluliste lisatingimustega. Aluseks võetavad fotod ei tohi olla vanemad kui 3 aastat ning uuendused peavad aastas katma vähemalt 25% liikmesriigi territooriumist. Enne selle süsteemi rakendamist peab kahe aasta jooksul olema demonstreeritud elektroonilise süsteemi kvaliteedinõuetele vastavus. Lisaks tuleks juhuvalimi alusel teha kohapealset kontrolli, mille käigus tuvastatud vigade määr ei tohiks ületada 2%. Määruse täienduste arutelu jätkus oktoobris. Korrati reegleid, mis puudutasid loomade identifitseerimise ja registreerimise kontrolli, mis nõuetele vastavuse osas peab olema sama, mis DG SANCO reeglites. Kuid ammlehma toetuse puhul on teine alus ja teine lähenemine ning seega veidi vähem range kõrvamärkide kadumise käsitlus. Mitmed muudatused olid nö ajakohastamise iseloomuga, kustutamaks tekstist enam mitte vajalikke artikleid. Kuna oli lisatud ettepanek lühendada taotluse parandamise aega, tehti art 14(2) muudatus. Täpsustavatele küsimustele vastates selgitas komisjoni esindaja, et lihtsustamine ei ole ainult kontrollide vähendamine, vaid ka kontrollide säästlikum läbiviimine. Uuele kontrollisüsteemile ülemineku kolmeaastane eelperiood annab kindluse, et kogu süsteemi ortofotod oleks värskelt uuendatud. Kuna kehtiv tagasinõudmise aeg on neli aastat, siis tuleb arvestada, et kui ühe aasta foto pole piisavalt selge, siis järgmise aasta foto võib abiks olla. Kvaliteedisüsteem oli alles esimest aastat kehtiv ning ei olnud veel täielikult rakendunud. Hääletusel jäi palju liikmesriike erapooletuks ning positiivset enamust ettepanek ei saanud. Üheks Eesti jaoks olulisemaks küsimuseks oli täiendavate otsetoetuste arvestamise küsimus seoses sellega, et EL-12 ja EL-15 toetustasemed ühtlustuvad 90% tasemel aastal 2012. Juba alates liitumislepingust ja edasi EL õigusaktides on sätestatud, et aastal, mil toimub toetustasemete võrdsustumine, rakendub ka EL-12 riikidele modulatsioon (sellele osale toetussummast, mis ületab võrdset taset). Kuna ÜPT on arvestatud 2012. aastal 90% alusel, siis on küsimus vaid täiendavate otsetoetuste arvestamises individuaalsele tootjale väljamakstava summa tasemel. Peale töödokumendi arutelu ja korduvaid konsultatsioone jõudis komisjon otsusele, et toetussummad, mis on suuremad kui 5 000 eurot, kuuluvad 10%-lisele vähendamisele ja üle 300 000 euro olev summa 14%-lisele vähendamisele vastavalt määruse (EL) nr 73/2009 artiklile 7. Lõpliku dokumendi tutvustus toimus oktoobris. Rahulolematud sõnavõtud uute liikmesriikide esindajate poolt ei leidnud mõistmist ja kuna tegu oli töödokumendiga, siis hääletamist ei toimunud. Tavapäraselt täpsustati detsembris järgneva aasta POSEI programme, kusjuures muudatused olid eelarve suhtes neutraalsed (ümberjagamine toetusliikide lõikes programmi üldmahu piires).


63

2011. aastal toimus otsetoetuste komitee raames planeeritud kolmest nõuetele vastavuse (NV) töögrupist kaks. Juunis toimunud töögrupi põhiteemaks oli „Kontrollindikaatorite kasutamine kohapealsetes kontrollides NV raames”. Vaid viis liikmesriiki (Austria, Saksamaa, Tšehhi, Rumeenia ja Itaalia) kasutavad neid üksikute nõuete kontrolliks. Eesti ei ole antud võimalust kasutanud ning meil ei ole ka lähiajal plaanis indikaatoreid kasutama hakata. Kohapealsetes kontrollides indikaatorite vähene kasutamine on peamiselt põhjustatud sellest, et paljudel riikidel ei ole selget arusaama indikaatorite käsitlusest ning raske on leida mõõdetavat ja sobivat indikaatorit. Jõuti järeldusele, et sellist võimalust saab rakendada vaid osaliselt ehk on kasutatav ainult teatud perioodil aastast ning küsimusi tekitab asjaolu, kuidas eristada indikaatoreid administratiivsetest kontrollidest. Näitena võib tuua Austria ja Saksamaa, kus kasutatakse ühte indikaatorit kohustuslike majandamisnõuete (KM 11), täpsemalt toiduohutuse raames toorpiima analüüsimiseks. Selle indikaatori kasutamise kogemus on olnud positiivne, kuna on lihtsustanud kohapealseid kontrolle vähendades kontrolli läbiviimiseks kuluvat aega ning on parandanud nii tootjate kui ka inspektorite NV süsteemi aktsepteerimist. Ka Itaalia on valinud indikaatorid eesmärgil, mis aitavad muuta kohapealsed kontrollid efektiivsemaks ja konkreetsemaks. Itaallased on rakendanud indikaatoreid heade põllumajandus- ja keskkonnanõuete (edaspidi HPK) kontrollimisteks. Selleks, et tagada ja täita HPK-s ettenähtud mulla struktuuri kaitset, on indikaatoriks valitud üleujutused põllumajandusmaal, mis avaldab mõju mulla tihenemisele ja mullastruktuuri halvenemisele. Nimetatud kontrolli teostatakse aasta jooksul kahel erineval ajahetkel nii orto- kui ka satelliitfotodelt. Juhul kui piltide järgi näib kõik korras olevat, ei pea enam täiendavalt koha peal kontrollima. Töögrupis osalejad leidsid, et nimetatud teema on väga oluline, sest eesmärk on kontrollide lihtsustamine ning seetõttu vajab tulevikus konkreetsemat käsitlust sh õigusaktide täpsustamist ja muutmist indikaatorite osas. Novembris toimusid arutelud peamiselt komisjoni töödokumentide osas: 1) võimalikud kättesaadavad kontrollivahendid, 2) kontrollitavate põllumajandustootjate protsendi suurendamine olulise rikkumisastme tuvastamisel ning 3) HPK teavitamine komisjonile. Nimetatud töödokumendid, mis annavad liikmesriikidele suuniseid ning lihtsustavad arusaamist seadusandluses sätestatud erinevatest kontrollivõimalustest sh valimi koostamisest, riskianalüüsi elementide kaasamisest, kontrolli miinimummäära saavutamisest ning topeltkontrollide vältimisest, on arutluse all olnud ka varasematel töögrupi koosolekutel. HPK teavitamine ei ole samuti uudne teema, kuid vana sissetöötatud teavitusmetoodika asemel hakkavad liikmesriigid alates 2012. aastal kasutama ametliku teavitusvahendina elektroonilist süsteemi, mis on väljatöötatud Ühinenud Teaduskeskuse (JRC) poolt. Teavitamine kaasab liikmesriikides igal aastal rakendatud HPK loetelu, mis tuleb komisjonile esitada igal aastal hiljemalt 31. jaanuariks. Põllumajandusturgude ühise korralduse komitee raames käsitleti teravilja turukorralduse küsimusi 23 istungil. Arutati läbi ja võeti vastu mitmeid ühist turukorraldust reguleerivaid õigusakte. Reeglipäraselt jälgiti ka teravilja kasvuperioodil ilmastikku ja taimede arengut ning teraviljahindade muutusi maailmaturul. Aasta alguses tutvustas komisjon uut parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 182/2011, millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni


64

rakendamisvolituste teostamise suhtes. Määruse kohaselt on alates 2011. aasta 1. märtsist komiteemenetlusena kasutatav ainult nõuande- või kontrollimenetlus. Vastav õiguslik alus tuleneb EL toimimise lepingu artiklitest 290 ja 291, mis muudavad komitee menetluse protsessi tervikuna. Komisjon tutvustas töödokumenti strateegiliste riiklike teraviljavarude varumise üksikasjade kohta. Vastavalt komisjoni määruse (EÜ) nr 1972/2003, Tšehhi, Eesti, Küprose, Läti, Leedu, Ungari, Malta, Poola, Sloveenia ja Slovakkia ühinemisel põllumajandustoodetega kauplemise suhtes võetavate üleminekumeetmete kohta, artikli 6 kohaselt pidid (enam teavituskohustust pole) uued liikmesriigid ühenduse tarnebilansi kehtestamiseks teavitama komisjoni kõikidest riiklikes julgeolekuvarudes tehtud muudatustest ning muudatuste tingimustest. Kui liikmesriik omab strateegilisi riiklike teraviljavarusid, siis vastavate varude uuendamine peab toimuma pakkumismenetluse teel, mis peab olema avalik. Tuleb arvestada hinnanõudeid, st turule müümisel peab liikmesriik kindlustama, et ei toimuks turu häirimist ning need varud peavad olema selgelt eraldatud sekkumisvarudest. Aprillis toimusid arutelud enim puudust kannatavate isikute toiduabi 2011. aasta programmi muudatuste üle. Jaotati ümber 13 162 t Soomele eraldatud teravilja ja Tšehhile piimatoodete turult ostmiseks eraldatud 70 619 eurot taotletust vähem saanud liikmeriikide vahel (Itaalia, Poola ja Slovakkia). Ka jaotati ümber Eestile piimatoodete turult ostmiseks eraldatud 26 098 eurot, sest vastavate toodete (lõssipulber ja või) riigihanked kukkusid läbi. Sellest tulenevalt vähenes ka Eestile eraldatud lõplik summa 782 938 eurolt 755 405 eurole. Komisjon tutvustas viimasel paaril aastal hindade kõikumise põhjuste analüüsimisel saadud tulemusi ja tehtud järeldusi - tulevikus jäävad hinnad kõrgemale kui ajalooliselt kujunenud keskmised, hindade kõikumine tulevikus jätkub ja suureneb ning sisendite hinnad tõusevad rohkem kui ajalooliselt kujunenud keskmised. Kõrgemad hinnad ei taga aga talunikele tingimata suuremat sissetulekut - järjest vähem toetavad traditsioonilised sekkumismeetmed hindu. Hindade kõikumine mõjutab aga kasumlikkust ja seega investeerimise vähenemist sektoris. Juunis võeti vastu määruse eelnõu, millega parandati komisjoni määrust (EÜ) nr 642/2010 nõukogu määruse (EÜ) nr 1234/2007 rakenduseeskirjade kohta teraviljasektori imporditollimaksude osas. Paranduse eesmärk oli ümber vaadata impordi tollimaks sorgol ja rukkil, mis oli senini arvutatud USA odranoteeringu alusel. Viimasel ajal on aga USA-s odra turuosa vähenenud, mistõttu sorgo ja rukki tollimaks seoti USA maisinoteeringutega. Kiideti heaks määruse eelnõu, millega määratakse kindlaks kuivsööda lõplik toetussumma 2010/2011 turustusaastaks. Vastavalt komisjoni määrusele (EÜ) nr 382/2005 (millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1786/2003 (kuivsöödaturu ühise korralduse kohta) üksikasjalikud rakenduseeskirjad) esitavad liikmesriigid komisjonile hiljemalt iga aasta 31. maiks teatise kuivsöödakoguste kohta, mille suhtes on eelmise turustusaasta jooksul kinnitatud õigus toetuse saamiseks. Kuivsööda lõplikuks toetussummaks 2010/2011 turustusaastal määrati 33 €/t. Augustis andis komisjon ülevaate biokütuste jätkusuutliku tootmise kohta. Direktiiv sätestab 2020. aastaks 20% taastuvenergia kasutamise nõude; transpordis 10% kasutamise nõude. Biokütused, mida arvestatakse 10% hulka, peavad olema toodetud jätkusuutlikult. Selleks tuleb riiklike kavadega tagada bioloogiline mitmekesisus ja minimaalne kasvuhoonegaasi eraldamine. Direktiivi ülevõtmise tähtaeg oli 2010. aasta 5. detsember - 2011. aasta augustiks oli 12 liikmesriiki direktiivi täielikult üle võtnud, kuid 15 liikmesriiki vaid osaliselt.


65

Täiendav informatsioon on saadaval komisjoni kodulehel: http://ec.europa.eu/energy/renewables/transparency_platform/transparency_platform_en.htm Septembri lõpus andis komisjon ülevaate kaubandusläbirääkimiste seisust Ukrainaga, mis oli jõudnud faasi, kus oli kokku lepitud kvootide suuruses ja tollimaksu küsimuses. Komisjoni jaoks oli oluline, et tulevikus asetleidev kaubavahetus ei avaldaks mõju EL sisetootmisele. Veel oli vaja saavutada teatavad poliitilised kokkulepped. Esialgsete tulemuste põhjal kehtestatakse põllumajandustoodetele aastane tollimaksuvaba kvoot 10,6 mln t, mis pärast lepingu viieaastast kehtivust suureneb. Arutelud jätkuvad ning komisjoni hinnangul saavutatakse parimal juhul lõplik kokkulepe enne 2013. aasta 1. jaanuari. Oktoobris võeti vastu komisjoni rakendusmäärus (EL) nr 1108/2011, millega kehtestatakse erandid määrustest (EÜ) nr 2058/96, (EÜ) nr 2305/2003, (EÜ) nr 969/2006, (EÜ) nr 1918/2006, (EÜ) nr 1964/2006, (EÜ) nr 1067/2008 ja (EÜ) nr 828/2009 seoses impordilitsentsi taotluste esitamise ja impordilitsentside väljaandmise kuupäevadega 2012. aastal teravilja, riisi, suhkru ja oliiviõli tariifikvootide raames ning määrustest (EÜ) nr 382/2008, (EÜ) nr 1518/2003, (EL) nr 1178/2010, (EL) nr 90/2011 ja (EÜ) nr 951/2006 seoses ekspordilitsentside väljaandmise kuupäevadega 2012. aastal veise- ja sealiha, munade, kodulinnuliha ning kvoodivälise suhkru ja isoglükoosi sektoris. Võeti vastu komisjoni rakendusmäärus (EL) nr 1253/2011, millega muudeti määrusi (EÜ) nr 2305/2003, (EÜ) nr 969/2006, (EÜ) nr 1067/2008 ja (EÜ) nr 1064/2009, millega avatakse kolmandatest riikidest imporditava teravilja liidu tariifikvoodid ja sätestatakse nende haldamine. Määrusega muudeti impordikvoote. Eelpoolnimetatud muudatusega seoses võeti vastu komisjoni rakendusmäärus (EL) nr 1324/2011, millega tehti 2012. aastaks erand komisjoni määrusest (EÜ) nr 1067/2008. Muudatusega liideti muu kui kõrge kvaliteediga pehme nisu III alamkvoodi 2 esimest alamperioodi kokku 1. jaanuarist 2012 kuni 30. juunini 2012 kogusena 1 189 194 t. Novembris võeti vastu komisjoni rakendusmäärus (EL) nr 1350/2011, millega peatati 2011/2012 turustusaastal ajutiselt teatavate teraviljade imporditollimaksud. Määrusega pikendati 6 kuu võrra tariifikvootide raames imporditava teravilja (söödaoder - määrus (EL) nr 2305/2003 ja muu kui kõrge kvaliteediga pehme nisu – määrus (EL) nr 1067/2008) importimisel tollimaksuvabastust, mis kehtib 1. jaanuarist 2012 kuni 30. juunini 2012. Kiideti heaks komisjoni rakendusmäärus (EL) nr 1260/2011, millega muudeti määrust (EL) nr 945/2010, millega võeti vastu 2011. eelarveaastaks ettenähtud vahendite liikmesriikidele eraldamise kava sekkumisvarudest pärit toiduainete tarnimiseks EL-s enim puudust kannatavatele isikutele ning tehti erand määruse (EL) nr 807/2010 teatavatest sätetest. Pikendati ühe kuu võrra turult varutavate toodete tarnete eest tasumise tähtaega ning kahe kuu võrra pikendati 2011. aasta programmi lõppkuupäeva. Kodifitseeriti komisjoni määrus (EÜ) nr 327/1998, millega avatakse teatavad riisi ja purustatud riisi impordi tariifikvoodid ja sätestatakse nende korraldus. Võeti vastu komisjoni rakendusmäärus (EL) nr 1266/2011, millega Taani, Kreeka, Iirimaa, Itaalia ja Luksemburgi vahel jaotatakse 2011/2012 turustusaastaks garanteeritud riiklike kogustena 5 000 t lühikest linakiudu ja kanepikiudu. Detsembris teavitas komisjon teraviljaeksperte, et vastavalt komisjoni määrusele (EL) nr 1006/2011 muutuvad 1. jaanuarist 2012 peamiselt teraviljade (riisi koode ei muudeta) KN koodid, mis on oluline liikmesriikide poolt komisjonile teavituste saatmisel.


66

Teravilja, õlikultuuride, valgurikaste kultuuride ja riisi turuolukorrast vt lisa 1. Põllumajandusturgude ühise korralduse komitee raames käsitleti 2011. aasta jooksul kokku puu- ja köögiviljaga seotud küsimusi 15 istungil. Jaanuaris toimunud komitee istungil jätkus töö määruse (EÜ) nr 1580/2007 muutmise eelnõuga, toimus 14. arutelu. Muudatused tulenevad puu- ja köögivilja turukorralduse kaasamisest nõukogu määrusesse (EÜ) nr 1234/2007. Veebruaris toimunud istungil hääletati indikatiivselt komisjoni määrust (EÜ) nr 1580/2007. Liikmesriikide peamised probleemid puudutasid õunte impordilitsentside kaotamist, keskkonnasõbralikku pakendamist ning personalikulusid. Märtsis toimunud istungil kiideti heaks koolipuuvilja eelarve toetussummad liikmesriikidele 2011/2012 õppeaastaks. Heaks kiideti ka kurkide ja kirsside täiendavate tollimaksude käivituslävede muutmise eelnõu. Aprillis kiideti heaks Hispaania taotlus riigiabi maksmiseks piirkondadele, kus tootjaorganisatsioonide poolt turustatava toodangu väärtus on madal. Hääletati tomatite, aprikooside, sidrunite, ploomide, virsikute, pirnide ja viinamarjade täiendavate tollimaksude käivituslävede üle, mis kiideti samuti heaks. Mais esitas komisjon hääletusele määruse (EÜ) nr 1580/2007 uuestisõnastatud eelnõu, kuid liikmesriigid arvamust ei avaldanud ning 7. juunil avaldati Euroopa Liidu Teatajas uus komisjoni rakendusmäärus (EL) nr 543/2011, millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) 1234/2007 üksikasjalikud rakenduseeskirjad seoses puu- ja köögiviljasektori ning töödeldud puu- ja köögiviljasektoriga. Juunis toimus kolm puu- ja köögiviljasektori istungit, sest 26. mail alguse saanud E.Coli bakteri epideemia tõi kaasa järsu turuolukorra halvenemise ning 7. juuniks kutsuti kokku erakorraline komitee istung. Enne kohtumist teatas komisjon, et kahjude hüvitamiseks tootjatele eraldatakse 150 mln eurot. Istungil toimus komisjoni erakorraliste meetmete eelnõu tutvustamine ning arutelu ning komisjon otsustas suurendada toetust 210 mln euroni ning lisada kaks abikõlbulikku toodet (suvikõrvits, paprika). 14. juunil toimunud komitee istungil võeti vastu erakorraliste meetmete kasutusele võtmise määruse eelnõu, mille kohaselt olid abikõlbulikud tooted kurk, tomat, paprika, suvikõrvits ning salat. Kiideti ka heaks Slovakkiale loa andmine finantsiabi maksmiseks piirkondadele, kus tootjate organiseerituse tase on madal. Juunis toimunud kolmandal komitee istungil käsitleti erakorralise abi rakendamisega seonduvaid küsimusi ning anti täpsemad juhised toetussummade arvutamise kohta koristamata jätmise ning toorelt koristamise puhul. Pärast 18. juulit, mis oli taotluste esitamise viimane tähtaeg, otsustas komisjon suurendada summat 227 mln euroni, et rahuldada kõikide taotlejate avaldused 100%. Juulis kiideti heaks tomatile käivituslävede kehtestamine ning banaanide kvaliteedistandardite regulatsioonide üheks rakendusmääruseks koondamine. Septembris toimus kaks istungit. Esimesel istungil andsid liikmesriigid ülevaate koolipuuviljakava rakendamisest, eelarve kasutamisest ning probleemidest. Käsitleti ka puu- ja köögiviljasektori hetkeolukorda, mis oli E. Coli kriisi tõttu madalseisus. Nektariinide ning virsikute tootjamaad palusid komisjonil võtta kasutusele abinõud sektori kriisist välja toomiseks, sest hinnad olid oluliselt langenud. Teiseks istungiks valmistaski komisjon ette eelnõu, millega tõsteti turult kõrvaldamise puhul makstavat toetust virsikutele ja nektariinidele, mis kiideti heaks. Heaks kiideti ka täiendavate käivituslävede kehtestamine kurkidele, artišokkidele, klementiinidele, mandariinidele ja apelsinidele. Mõlemal septembri istungil oli arutlusel määruse (EÜ) nr 288/2009 muudatuste eelnõu. Komisjoni ettevalmistatud eelnõuga parandati eelnevalt esinenud ebatäpsused määruses, millega sätestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1234/2007


67

üksikasjalikud rakenduseeskirjad seoses ühenduse abiga, mis antakse koolidele puuvilja jagamise kava raames puu- ja köögivilja, töödeldud puu- ja köögivilja- ning banaanitoodete jagamiseks haridusasutuste lastele. Oktoobri istungil kiideti heaks muudatused määrusesse (EÜ) nr 288/2009. Heaks kiideti ka Rumeenia ning Portugali riikliku finantsabi maksmise osaline hüvitamine. Septembris tutvustatud muudatused rakendusmäärusesse (EL) nr 543/2011, mis puudutasid tootjarühmade rahastamist, pandi samuti oktoobris hääletusele. Komitee hääletusel arvamust ei avaldanud. Novembris kiideti heaks banaanide impordilitsentside kaotamine. Samal istungil kiideti heaks kollaste banaanide hulgihindade teavitamise eelnõu. Ühehäälselt kiideti heaks Rumeenia taotlus riikliku finantsabi andmiseks oma tootjaorganisatsioonidele ning ka täiendavate käivituslävede kehtestamine pirnidele, sidrunitele, õuntele ja suvikõrvitsatele. Detsembri istungil teavitas komisjon, et oktoobris hääletatud muudatused tootjarühmade rahastamise osas, mille kohta komitee arvamust ei avaldanud, vaadatakse uuesti üle. Detsembri istungil anti ülevaade ka E.Coli kriisimeetmete väljamaksetest. Komisjoni andmetel maksti välja 79% selleks eraldatud summast. Väljamaksmata jäänud osa tulenes pärast kontrollimist nõuetele mittevastanud taotlustest. Eestis maksti välja erakorralist abi puu- ja köögiviljasektori ühele tootjale summas 1 320 eurot. Põllumajandusturgude ühise korralduse komitee raames käsitleti piima ja piimatoodete turukorralduse küsimusi 16 loomakasvatussaaduste sektori istungil (alates maist kahanes istungite arv seniselt kahelt korralt ühele korrale kuus) ning lisaks ühel korral ka muu sektori istungi raames. Soodsa ja stabiilsena püsinud piima ja -toodete turg tähendas enamuse põhiliste piimaturu korraldusmeetmete aktiivsest kasutusest väljasolekut ka 2011. aastal – võid ja lõssipulbrit sekkumiskokkuostuks ei pakutud, piimatoodete ette fikseeritud eksporditoetuse määrad püsisid nullis ning pakkumismenetluse kaudu taotletava eksporditoetuse saamiseks taotlusi ei esitatud. Lõssipulbri laost müügil tõsteti müügiks lubatava pulbri ladustamise ajapiir jaanuaris 1. mailt 2010 sama aasta 1. novembrile, millega avati pakkumismenetluse teel müük kogu 2009. aasta turukriisi ajal ladudesse ostetud pulbri osas. Jaanuaris toimunud pakkumisvoorude raames müüdi kokku 14,9 tuh t lõssipulbrit toidu- ja söödakvaliteediga pulbrite turuhindade vahepealse hinnaga. Veebruaris pulbri turuhinnad tõusid ning nõudlus laost müügi vastu kasvas - kokku müüdi veebruaris toimunud voorudes 31,4 tuh t lõssipulbrit. Märtsis lõssipulbri hinnatõus peatus ning huvi laost müügi vastu rauges - kuu esimeses voorus müüdi vaid 300 t ning teises voorus ei laekunud ühtegi pakkumist. Aprillis ja mais laekus taas mõningaid pakkumisi, kuid madala hinna tõttu lükati need kui konkurentsivõimetud tagasi. Juunis aga kiideti heaks ladudest müügi lõpetamine ning allesjäänud kogused määrati 2011. ja 2012. aasta toiduabi programmide raames kasutamiseks. Veebruaris sätestati või eraladustamise toetuse määrad 2011. aastaks. 1. märtsist algaval ja 15. augustil lõppeval ladustamisperioodil maksti fikseeritud tasu ladustamislepingu sõlmimisel 18,06 €/t (eelmisel aastal 18,31 €/t) ning iga päeva kohta ladustamise tasu 0,35 €/t (eelmisel aastal 0,34 €/t). Kokku toetati kümnes nn vanas liikmesriigis 106 tuh t või ladustamist, mis on 23 tuh t rohkem kui eelmisel aastal. Jooksvate turukorralduslike küsimuste kõrval tehti 2011. aasta aprillis otsused pakkumismenetluse teel taotletava eksporditoetuse saamiseks korraldatavate


68

pakkumisvoorude vähendamise kohta - 2009. aasta piimanduskriisi ajal kahele korrale kuus tõstetud sagedus muudeti ühele korrale kuus. Aprillis kinnitati ka tulenevalt tootjate individuaalsete kvootide liigiti muutmisest piima tootmiskvoodi jagunemine tarne- ja otseturustuskvoodi vahel kõikide liikmesriikide kohta 2010/2011 kvoodiaastal. Juunis toimunud komitee istungil arutati GATT lepetest tulenevate sooduskvootide raames USA-sse 2012. aastal juustude ekspordi protseduure ning vastav eelnõu kiideti juulis heaks. Oktoobri istungil kiideti heaks juulist septembrini toimunud istungitel arutatud turumeetmete koguste ja hinnainfo edastamise määruse (EL) nr 479/2010 muudatusi käsitlev eelnõu. Muudatuste ajendiks oli soov anda liikmesriikidele võimalus teavitada lisaks referentsperioodi arvetel põhinevale ex-factory hinnale ka referentsperioodi lepingutel põhinevat hinda, kui see peaks aitama kaasa adekvaatsema hinnainfo saamisele. Lisaks lepiti kokku igakuiste hinnateavituste (lõssipulber loomasöödaks, kaseiin, erinevad juustud) tähtaja nihutamises 10-ndalt kuupäevalt 15-ndale. Komisjon soovis täiendavalt sätestada ka joogipiima hindade kogumise kohustuse, kuid liikmesriikide vastuseisu tõttu (väga erineva rasvasisaldusega joogipiimad, lisanduv halduskoormus jne) loobus sellest. Oktoobris viidi vastavalt Rahvusvahelise Tollinõukogu poolt tehtud kaubakoodide korrektuurile sisse muudatused piimatoodete impordikorraldust käsitleva määruse (EL) nr 2535/2001 kaubakoodides. Detsembris arutati taas määruse (EL) nr 2535/2001 muutmist seoses Norraga sõlmitud leppe alusel 2012. aastast Norra juustude impordikvoodi suurenemist. Hääletamine lükkus jaanuarisse 2012. Piima ja piimatoodete turuolukorrast vt lisa 2. Põllumajandusturgude ühise korralduse komitee raames käsitleti aasta jooksul veise- ja vasikaliha küsimusi 12 korral. Lamba-ja kitseliha teemad olid päevakorras juunis, oktoobris ja novembris. Märtsi komitee istungil fikseeriti veiseliha eksporditoetuste määrad kehtinud tasemel. Mai komitee istungil oli päevakorras komisjoni määruse (EÜ) nr 620/2009 (milles sätestatakse kõrgekvaliteedilise veiseliha imporditariifikvootide haldamine) muutmine. Muudatusest tulenevalt lisati artiklisse 3 (2) lõige, mille kohaselt peavad impordilitsentsi taotlejad esmakordset taotlust esitades esitama tõendid, et nad on varasemal kahel perioodil komisjoni määruse (EÜ) nr 1301/2006 artikli 5 mõistes importinud vähemalt 100 t nõukogu määruse (EÜ) nr 1234/2007 lisa I osas XV loetletud tooteid. Mitmed liikmesriigid avaldasid arvamust, et 100 t nõue on liiga suur ning paljudele väikeettevõtetele üle jõu käiv. Komisjoni selgituse kohaselt lähevad 100 t hulka kõik veiselihatooted. Põhjus lisanõude kehtestamiseks oli see, et antud kvoodi puhul on olnud ületaotlemine ning seetõttu varasema kaubandustegevuse tõendamine vähendaks taotluste arvu. Ka teistel veiseliha kvootidel peab importi tõendama, et ettevõte kvalifitseeruks. Hääletustulemuseks jäi 264 poolt häält ja 81 olid erapooletud. Muutus jõustus kvoodiaasta algusest, 1. juulist 2011. Juunis ja septembris oli seadusandlusest tulenev nõue eksporditoetuse määrade fikseerimiseks. Komisjon esitas mõlemal korral ettepaneku jätta senikehtinud määrad muutmata, kuna turusituatsiooni põhjal ei olnud vajadust toetusemäärasid muuta -ettepanekud kiideti heaks. Oktoobris kiideti heaks komisjoni määruse (EÜ) nr 812/2008 (millega avatakse värske, jahutatud ja külmutatud kõrgekvaliteedilise veiseliha ning külmutatud pühvliliha tariifikvoodid ja sätestatakse nende haldamine) eelnõu muutmine.


69

Tulenevalt EL kokkulepetest Argentiina ja Uus-Meremaaga suurendati järgnevateks impordiperioodideks koguseid ja täpsustati tingimusi ning sellega täiendati määruse lisasid. Novembris oli päevakorras veise- ja vasikaliha impordi- ja ekspordilitsentside ning munade ja linnuliha ekspordilitsentside rakenduseeskirjade nomenklatuuride muutmise eelnõu. Tegemist oli tehnilise muudatusega, mis plaaniti jõustada 1. jaanuarist 2012. Eelnõu kiideti heaks 7. detsembril toimunud veinikomitee istungil. Detsembris esitas komisjon ettepaneku kinnitada eksporditoetuste määrad samal tasemel ning see kiideti heaks. 29.-31. maini toimus Ungaris mitteametlik EL põllumajandusministrite nõukogu istung, kus põllumajandusvolinik Ciolos otsustas algatada arutelu veiselihasektoris kaasates sellesse liikmesriigid ja sidusgrupid. Sellest tulenevalt organiseeris komisjon kolm veiselihasektori nõuandva töögrupi koosolekut: 15. juunil kohtusid liikmesriikide eksperdid, 16. juunil nõuandva komitee liikmed ja 29. juuni koosolekul osalesid nii erinevad sektorit esindavad organisatsioonid (COPA-COCECA, COMMERCE, INDUSTRY, ECVC, CELCAA, CIAA) kui ka liikmesriikide korralduskomitee liikmed. Arutluse all olid järgmised teemad: veiseliha turuolukord, kulutused ja marginaalid EL veiseliha tootmises ning ÜPP kehtivad meetmed (turukorraldusmeetmed, otsetoetused, maaelu arengukava meetmed). Ühtset arvamust kriisi olemasolust ei olnud, pigem täheldati probleeme üksikutes riikides (Prantsusmaa). Mitmete liikmesriikide arvates ei saanud kriisist sektoris rääkida, arvestades kõrgeid tootjahindu ning ekspordi positiivset trendi. Siiski rõhutati sektori olulisust ning olukorra jälgimise vajalikkust. Maaelu meetmete osas märgiti riskijuhtimisskeemide olulisust uueks 2013. aastal algavaks perioodiks. Mitmed liikmesriigid tegid ettepaneku lisada nõukogu määruse (EÜ) nr 1234/2007 artiklisse 45 ka veise- ja vasikalihasektor. Nimetatud artikliga on sätestatud, et komisjon võib võtta erandlikke turutoetusmeetmeid, kui tekivad tõsiseid turuhäireid, mis on otseselt seotud tarbijate usalduse kaotusega rahva- või loomatervise riskide tõttu, kuid see kehtib ainult linnuliha- ja munasektori osas. Peeti oluliseks turukorraldusmeetmete ülevaatamist, et vajadusel saaks koheselt reageerida ning rakendada tootjaorganisatsioone; otsetoetused ja maaelu toetuste peaksid säilima, kuna maailmaturul on raske nendeta konkureerida; tuleviku ÜPP osas pooldati lihtsustamist ja tootjate kulude vähendamist. Rõhutati rümpade klassifitseerimise olulisust ning tootmise ja innovatsiooni tõhustamise vajadust. Veiselihatoodete turuolukorrast vt lisa 3. Lamba- ja kitseliha korralduskomitee Oktoobris esitas komisjon liikmesriikidele eelnõu komisjoni määruse (EL) nr 1245/2010, millega avatakse liidu 2011. aasta tariifikvoodid lammaste, kitsede ning lamba- ja kitseliha suhtes, muutmiseks. Seoses EL ja Austraalia vahel sõlmitud kokkuleppele ning tulenevalt Bulgaaria ja Rumeenia liitumisest 2007. aastal, suurendati Austraaliast pärinevat tariifikvoodikogust 400 t võrra aastas, mis tuli lisada 2011. aastal saadaolevale kogusele. Sellest tingituna asendati eelnõu lisas Austraaliat puudutav rida - kogus suurenes 18 786 tonnilt 19 186 tonnile. Eelnõu kiideti heaks. Novembris esitleti liikmesriikidele eelnõud alates 2012. aastast lammastele, kitsedele ning lamba- ja kitselihale tariifkvootide kehtestamiseks, silmas pidades asjaomaseid kehtivaid rahvusvahelisi kokkuleppeid. Kui tavaliselt on nimetatud kvoodimäärus kehtinud aasta, siis seekord sooviti kehtestada vähemalt 2 aastaks. Kogused tulenevad erinevatest lepingutest. Lisas täpsustati mõistet „muud”- mõeldud on kõiki WTO


70

liikmesriike v a Argentiina, Austraalia, Uus Meremaa, Uruguai, Tšiili, Gröönimaa ja Island. Hääletust ei toimunud. Põllumajandusturgude ühise korralduse komitee raames käsitleti sealiha küsimusi igakuiselt. Eksporditoetuste määrad fikseeriti kehtinud tasemel aprillis, juulis ja oktoobris. Märtsis kiideti heaks komisjoni otsuse 89/471, millega autoriseeritakse Saksamaal kasutatavad searümpade klassifitseerimismeetodid, muutmine. Selle alusel võeti kasutusele järgmised meetodid: Ultrasonic Scanner GE Logiq 200pro, AutoFom I, AutoFom III, CSB-Image-Meater, ZP. Holland esitles protokolli järgmiste meetodite kasutusele võtuks: Hennessy Grading Probe 7 (HGP7), Capteur Gras/Maigre – Sydel (CGM) ja CSB-Image-Meater (CSB). Vastav eelnõu kiideti heaks mais, kuid septembris tutvustas komisjon vastu tulles Hollandi soovile eelnõud, peatamaks 20. mail vastu võetud komisjoni otsuse 2011/303/EL rakendamise. Mitmes tapamajas oli probleeme nimetatud otsuse täitmisega, mis lubab kasutada kolme uut meetodit searümpade klassifitseerimisel. Hääletusel olid kõik liikmesriigid komisjoni eelnõu poolt. Ka detsembris soovis Holland täiendavat pikendust otsuse rakendamisel, kuid komisjon seda soovi ei rahuldanud. Juunis toimunud komitee istungil kiideti ühehäälselt heaks komjsoni otsuse 2005/7/EÜ muudatus searümpade liigitusmeetodi lubamise kohta Küprosel. Otsuse kohaselt võib Küprosel kasutada järgmisi meetodeid: seade Hennessy Grading Probe (HGP 4) ja sellega seotud hindamismeetodid ning seade Ultra FOM 300 ja sellega seotud hindamismeetodid. Juulis kiideti ühehäälselt heaks eelnõud komisjoni otsuste 2005/382/EÜ (Ungaris kasutatavate searümpade liigitusmeetodite kinnitamise kohta) ja 2005/240/EÜ (Poolas kasutatavate searümpade liigitusmeetodite kinnitamise kohta) muutmiseks. Septembris tutvustati Hispaania searümpade klassifitseerimise I protokolli, mille alusel soovitakse kasutusele võtta FOM II ja AUTOFOM III, kuna varasemad meetodid ei arvestavat Hispaania teatud regioonides (Andaluusia, Extremadura, Castilla-León) kasvatatavaid ja vaid teatud perioodil aastas tapetavaid sigu. Novembris tutvustati Taani rümpade klassifitseerimise protokolli I osa. Taani on saanud heakskiidu AutoFOM seadme kasutamiseks. Nimetatud seadmele on tehtud uuendus („version III”), mis erineb praegusest versioonist tarkvara poolest. II protokoll plaanitakse esitada peale 2012. aasta jaanuari. Sealihatoodete turuolukorrast vt lisa 4. Põllumajandusturgude ühise korralduse komitee raames käsitleti muna- ja linnulihasektori küsimusi 12 korral. Eksporditoetuste määrasid munade ja linnuliha osas I poolaastal ei muudetud. Mais toimunud komitee istungil oli päevakorras komisjoni määruse (EÜ) nr 543/2008 (millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1234/2007 (teatavate kodulinnuliha turustusnormide kohta) üksikasjalikud rakenduseeskirjad) muumine. Eelnõu kohaselt asendati lisa XI, milles on liikmesriikide tugilaborite nimekiri, ajakohastatud andmetega. Muutused puudutavad Prantsusmaa, Itaalia, Läti, Leedu, Hollandi ja Austria infot laborite kohta. Eelnõu kiideti heaks. Juuli komitee istungil esitas komisjon ettepaneku vähendada eksporditoetuste määrasid munade ja asutamislepingu I lisas loetlemata kaupadena eksporditavate munade ja munarebude osas, kuna EL tooted olid maailmaturul varasemast


71

konkurentsivõimelisemad ning ka teraviljahindade osas oli olukord paranenud. Hääletustulemus - komitee ei jõudnud ühisele seisukohale. Oktoobris tuli komisjon välja ettepanekuga vähendada linnuliha, munade ja asutamislepingu I lisas loetlemata kaupadena eksporditavate munade ja munarebude eksporditoetuste määrasid. Seadusandlusest tulenevat nõuet eksporditoetuste määrade fikseerimiseks linnuliha puhul ei olnud, kuna need kinnitati 22. septembril toimunud komitees, kuid komisjon esitas siiski ettepaneku enamike toetatavate toodete puhul viia toetusmäärad nulli. Ettepaneku puhul arvestati teravilja hindu, mille puhul oldi konkurentsivõimelisemad kui USA ja Brasiilia. Kehtivad toetusmäärad on jõustunud 2009. aasta oktoobrist. Paljud liikmesriigid olid ettepaneku vastu viidates poliitilisele mandaadile mitte toetada eksporditoetuste vähendamist. Hääletustulemus - komitee ei jõudnud ühisele seisukohale. Esindushindu munadele, munavalgetele ja linnulihale 2011. aasta jooksul ei muudetud. Detsembri komitee istungil presenteeris EL tugilaboratoorium (Institute for Reference Materials and Measurements- IRMM) materjali 2011. aastal kogutud andmetest ja tehtud töödest seoses veesisalduse jälgimisega linnulihas. Kohustuslik aruandlus toimub komisjoni määrus (EÜ) nr 543/2008 (millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1234/2007 (teatavate kodulinnuliha turustusnormide kohta) üksikasjalikud rakenduseeskirjad) alusel. Kuigi liikmesriikidel on andmete edastamise kohustus, olid andmed laekunud 23 riigist, sh Eestist. Linnuliha ja munade turuolukorrast vt lisa 5. FADN (põllumajandusliku raamatupidamise andmebaas) komitee istungeid toimus aasta jooksul kolmel korral. Poliitiliste otsuste mõju hindamiseks EL tasandil on vaja analüüsida ÜPP meetmete mõju keskkonnale erinevate sektorite lõikes (põllukultuurid, puuvill, veiseliha, piim, munad jms), kuid seni on andmete puudus orgaanilise väetise, mineraalväetiste, pestitsiidide ja vee kasutamise osas. Neid andmeid tahetakse lisada uude FADN andmikku ning selles osas jätkus töö ka 2011. aastal. Suureks probleemiks peeti liikmesriikide poolt kulude detailset kajastamist, sest väga keeruline on koguda andmeid väetise toiteelementide koguste, taimekaitsevahendite toimainete koguste, energia, vee, gaasi jm kululiikide koguste kohta, kuna raamatupidamises ei pea neid selliselt kajastama. Komisjon rõhutas informatsiooni saamise olulisust N, P2O5 ja K2O kohta. Eesmärk on teada saada ja majanduslikult analüüsida sidet ettevõtte tulukuse ja kasutatud NPK koguste vahel. Kuna ÜPP üheks eesmärgiks on keskkonna säilitamine, siis aitaksid FADN andmikku lisatavad täiendavad näitajad analüüsida seost ettevõtte sissetulekute ja ettevõtte keskkonnaaspektide vahel. OGA (Other Gainful Activities) sisaldab kõiki aktiivseid tegevusi, mis lisaks põllumajanduslikule tootmisele otseselt kuuluvad ettevõtte juurde (tegevused, kus kasutatakse ettevõtte ressursse nagu maa, hooned, masinad või mis kasutavad ettevõttes toodetud põllumajandustoodangut) ja omavad mõju ettevõtte majanduslikule tegevusele. Saamaks kompleksset ülevaadet ettevõtte majandamisest ja põllumajanduse mitmekesistamise vahekordade strateegiast, tuleb kajastada kogu info OGA kohta ettevõttes, vaatamata sellele, kas väljund ja kulud on eraldatavad või mitte. Novembris tuli määruse eelnõu, mis kajastas uut FADN andmikku, hääletusele, kuid vajalikke poolthääli ei kogunud. Veebruaris kiideti heaks määruse (EMÜ) nr 1915/83 artikli 5 lõikes 1 ettenähtud kindlasummalise tasu määr ühe aruande eest, mis alates 2011. aruandeaastast on 157 eurot (seni 155 eurot).


72

Juunis kiideti heaks muudatus määruse (EL) nr 1217/2009, millega luuakse Euroopa Ühenduse põllumajanduslike majapidamiste tulusid ja majandustegevust käsitlevate raamatupidamisandmete kogumise võrk, lisa I piirkondade loetelu Prantsusmaa ja Ungari osas. Kiideti heaks ka muudatused määruse (EL) nr 1291/2009, mis käsitleb aruandvate ettevõtete väljavalimist põllumajandusettevõtete tulude kindlaksmääramiseks, artiklis 2, kus on fikseeritud majandusliku suuruse künnis, Iirimaa, Prantsusmaa ja Ungari osas ning vastavalt sellele muudeti ka määruse lisa. Prantsusmaa ja Rootsi esitlesid oma maa FADN andmete kogumise korraldust. Prantsusmaal koostatakse FADN Põllumajandusministeeriumis, andmeid kogutakse raamatupidamisfirmade abil. Rootsis on kontaktasutuseks, kes vastutab FADN andmete eest, Statistikaamet, enamuse (925 talu) andmeid kogub LRF Konsult, ülejäänud 100 talust kogub andmed Jordbruks Verket. Andmete kontrollimine ja edasine töötlus toimub Statistikaametis. FADN andmete põhjaliku analüüsiga eriti keegi ei tegele. Prantsusmaal kuulub valimisse 7 470, Rootsis 1 025 põllumajanduslikku majapidamist. Mõlemas riigis peetakse FADN süsteemi väga oluliseks ja nt Rootsis eraldab valitsus FADN tegemiseks 800 tuh eurot lisaks EL saadavale 150 tuh eurole, kusjuures 60% sellest rahast kulub andmete kogumisele, sh andmeid esitavale põllumajandustootjale makstakse aastas 150 eurot. Põllumajandusstatistika alalise komitee istung toimus mais kahel ja novembris kolmel päeval. Eurostat andis ülevaate 2009/2010 aasta põllumajandusloenduse läbiviimisest liikmesriigiti. 2009. aastal viidi põllumajandusloendus läbi Portugalis, Kreekas ja Hispaanias. Portugal ja Kreeka pidid andmed Eurostatile esitama 31. märtsiks 2011, Hispaania 30. juuniks 2011. Portugal oli oma andmed õigeaegselt esitanud, kuid Kreeka ei olnud suutnud tähtajast kinni pidada. 11 riiki (sh Eesti) oli põllumajandusloenduse esialgsed üldised numbrid Eurostatile esitanud. Lõplikud andmed EL kohta avaldatakse 2013. aasta I kvartalis. Anti ülevaade 2013. aasta struktuuriuuringu (FSS) ettevalmistamisest ja 2016. aasta ja edaspidiste struktuuriuuringute lihtsustamisest ja optimeerimisest. 2013. aastal kasutatakse FSS läbiviimiseks näitajaid, mis on toodud määruse (EL) nr 1166/2008 Lisas III. 2016. aastal lisatakse FSS-le satelliitvaatlus, mis kataks uusi andmevajadusi, peamiselt neid, mis puudutavad agrokeskkonda. Arvestades 2009. aastal piimaturul valitsenud keerulist olukorda, loodi High Level Expert Group on Milk (HLG), kus töötatakse välja piimandussektori kesk- ja pikaajaline arenguplaan. Selleks, et plaani välja töötada, pöörduti täiendavate andmete saamiseks Eurostati poole. Esitati kuuest punktist koosnev ettepanek. Liikmesriikidele jäid enamus esitatud ettepanekupunktidest arusaamatuks, kuna ei osatud seletada, mille jaoks neid andmeid vajatakse. Analüüsiti eelmise aasta novembris toimunud seminari tulemusi ja paluti ettepanekuid uue seminari teemade osas. Kuna eelmistest seminaridest on üles jäänud lõpetamata teemasid, siis tehti ettepanek eelkõige keskenduda neile valdkondadele. Jälgida tuleb ka arenguid, mis toimuvad uue ÜPP osas. Eurostat tutvustas DireDate projekti ja 28. märtsil toimunud seminari kokkuvõtet, põllumajanduskeskkonna statistika jaoks andmete kogumise kava ja tulevikuplaane (lühi-, kesk- ja pikemat perspektiivi). Eurostat esitas 6 stsenaariumit andmete kogumiseks. Eesti jaoks tundub kõige keerulisem olevat sõnnikumajanduse kajastamine. Novembris toimus komitee istung, millele eelnes seminar, kus Eurostati peadirektor hr W.Rademacher rõhutas oma esinemises, et statistika tootmise jaoks olevat


73

keeruline aeg, kuna ressursid on vähenenud kogu EL-s ja mõnes riigis eriti palju, kuid samas on suurenenud vajadus statistiliste andmete järele ja samuti oodatakse statistiliste andmete kvaliteedi paranemist. Peamiseks väljakutseks on välja töötada statistika (lühi-, kesk- ja pikaajaline) plaan. Statistika tootmine peab muutuma kiiremaks ja paindlikumaks. Senisest suuremat tähelepanu tuleb hakata pöörama administratiivsetele andmetele ja teistele andmeallikatele ning peab suutma neid integreerides tagama esitatavate andmete kõrge kvaliteedi. Statistikud peavad muutuma info mänedžerideks. Põllumajandusstatistikas on oluline kajastada ÜPP muutusi ning selleks on vajalik mõtelda pikemas perspektiivis. Oluline on teada sisendite mahtu, st mis hinnaga midagi toodetakse. Põhirõhk andmete saamisel on põllumajanduse struktuuriuuringul (FSS), mille näitajad peavad olema kergesti muudetavad. Oluline koht on FADN-il. 2008. aasta detsembris tutvustas Eurostat EAA ja hindade töögrupis esmakordselt maa hinna ja rendi kogumise metoodika kava. 2011. aasta septembri lõpuks pidid liikmesriigid džentelmenliku kokkuleppe alusel esitama Eurostatile andmed põllumaa ja püsirohumaa müügi- ja rendihindade kohta. Selleks ajaks oli andmed 2010. aasta kohta esitatud vaid 8 liikmesriigil. Eestil olid need andmed 1. oktoobriks esitamata. (Eesti olukord: Põllumajandusministeerium tegi 5. jaanuaril 2011. aastal Rahandusministeeriumile ettepaneku täiendada 2011.–2015. aastate riiklikku statistika programmi selliselt, et 2011. aasta plaanis kohustutakse välja töötama põllumajandusmaa müügi- ja rendihindade metoodika ning 2012. aastal hakatakse tegema põllumajandusmaa müügi- ja rendihindade statistikat. 2011.–2015. aastate riiklike statistikatööde loetelust jäi välja põllumaa ja püsirohumaa müügi- ja rendihindade kogumine ja avaldamine. Rahandusministeeriumi 28. oktoobril 2010. aastal Vabariigi Valitsusele saadetud Vabariigi Valitsuse korralduse “Statistikaameti 2011.–2015. aastal tehtavate statistikatööde loetelu” eelnõu kooskõlastustabelis oli, et koguseline muutuja “põllumaa ja püsirohumaa müügi- ja rendihinnad” lisatakse 2012.–2016. aastal tehtavate statistikatööde loetelu hulka. Käesoleva aasta oktoobris kooskõlastas Põllumajandusministeerium Vabariigi Valitsuse korralduse “Statistikaameti 2012.–2016. aastal tehtavate statistikatööde loetelu” eelnõu juhtides tähelepanu, et eelnõu lisa 4 punkti 20003 koguseline muutuja “Põllumajandusmaa ostu keskmine hektari hind juriidiliste isikute majapidamistes” ei vasta Eurostati metoodikale). Ükski liikmesriik selles küsimuses sõna võtta ei soovinud ning otsustati selle juurde tagasi tulla 2012. aasta mais toimuval komitee istungil. Euroopa tasemel integreeritud ja harmoniseeritud maa ülevaate/kasutamise statistika loomiseks moodustati asjatundjatest nõuandev grupp. Komitee liikmetele tutvustati edusamme selles valdkonnas, keskenduti kolmele põhipunktile, milleks on LUCAS 2012 vaatlus, LUCAS 2009 andmete levitamine ja koostöö liikmesriikidega selles valdkonnas 2012. aastal. LUCAS 2012. aasta metoodika on sama, mis 2009. aastal. EL kaetakse 270 389 vaatluspunktiga, kusjuures Eestis on neid 2 202. Projektile eraldatakse 11 mln eurot. Ühise põllumajanduspoliitika 2020. aasta eesmärkide saavutamiseks seadusandlike aktide tehnilised arutelud 12.oktoobril 2011 avaldas Euroopa Komisjon seadusandliku paketi, mis tugines komisjoni teatisele „Ühise põllumajanduspoliitika eesmärgid 2020. aastaks: toidu, loodusvarade ja territooriumiga seotud tulevikuprobleemide lahendamine” ja koosnes


74

7 seadusandlikust aktist. Alates oktoobri lõpust toimusid liikmesriikide esindajate osavõtul tehnilised arutelud Nõukogu töögrupis. Otsetoetuste valdkonnaga seotud arutelud põllumajanduse horisontaalsete küsimuste töögrupis hõlmasid 2 määrust täies ulatuses ja kolmandast ettepanekust teatud peatükke: – Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega kehtestatakse ÜPP raames

toetuskavade alusel põllumajandustootjatele makstavate otsetoetuste eeskirjad („otsetoetuste määrus”);

– Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse nõukogu määrust (EÜ) nr 73/2009 seoses põllumajandustootjatele 2013. aastal makstavate otsetoetustega;

– Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus ÜPP rahastamise, haldamise ja järelevalve kohta („horisontaalne määrus”).

Esimesel istungil oktoobri lõpus tutvustati otsetoetuste uut struktuuri ja muudatusi definitsioonides. Edaspidi on ÜPP raames makstavate otsetoetuste kohustuslikeks osadeks põhitoetus, toetus põllumajandustootjatele, kes järgivad kliimat ja keskkonda säästvaid põllumajandustavasid ja toetus põllumajanduslikku tegevust alustavatele noortele põllumajandustootjatele. Liikmesriikidele on samuti kohustuslik luua juurdepääs väikepõllumajandustootjate lihtsustatud toetusele, kuid see on tootjatele vabatahtlik. Liikmesriigi vabatahtlikeks valikuteks on toetus looduslikust eripärast tingitud piirangutega aladel ja samuti tootmiskohustusega seotud toetused, mis tulenevad sektori või piirkonna sotsiaalmajanduslikust raskest seisundist. Novembris toimunud viiel istungil käsitleti otsetoetuste määrust blokkidena :

- põhitoetus koos definitsioonidega ja toetusõiguste määramise tingimustega; - aktiivse põllumajandustootja definitsioon ja selle rakendamise võimalikkus; - toetus kliimat ja keskkonda säästvate põllumajandustavade rakendamise eest

ja kolm põhitingimust (püsirohumaa säilitamine, põllukultuuride mitmekesistamine, ökoloogilise kasutuseesmärgiga alade säilitamine), vabatahtlikud valikud tootmiskohustusega seotud toetuste maksmisel;

- toetused noortele põllumajandustootjatele, väikepõllumajandustootjatele, vabatahtlikud toetused looduslike piirangutega aladele ja tootmiskohustusega toetused;

- 2013. aasta üleminekumäärus ja horisontaalsest määrusest kontrollisüsteemi, nõuandesüsteemi ja nõuetele vastavuse süsteemi peatükid.

Jaanuaris (Taani eesistumise ajal) lõpetati tehnilise lugemise esimene ring (jätkus arutelu kontrolli- ja nõuandesüsteemi osas) ja tehti nö teine lugemine 2013. aasta otsetoetusi reguleerivale määruse projektile. Eesti poolt tõstatati arutelu käigus põhilisena järgmist: aktiivse tootja definitsioon peab olema selgelt määratletud baasaktis, mitte välistavate kriteeriumidega alamaktides; ökoloogilise kasutuseesmärgiga alade puhul on 7 % põllumajandusmaa tootmisest välja jätmine liiga suur osa, peab lähtuma liikmesriikide looduslikust eripärast (Eesti puhul suur metsasus ja mosaiikne põllumajandusmaastik); üleminekumäärus ei taga uute liikmesriikide tootjatele sujuvat finantsilist üleminekut ühelt toetusskeemilt teisele, üleminekuperiood toetusmäärade ühtlustamiseks on liiga pikk. 2011. aasta detsembris (Poola eesistumisperioodi lõpuks) koostati raport Põllumajanduse ja Kalanduse Nõukogule, milles toodi välja küsimused, mis vajavad jätkuarutelusid. Kõik Eestile oluliselt muret tekitanud küsimused on raportis välja toodud edasist arutelu vajavatena.


75

Piimapaketi arutamine nõukogu töögruppides 2009. aasta piimaturu halvast olukorrast ajendatuna edasiste kriiside ärahoidmise võimaluste otsimiseks kokku kutsutud kõrgetasemelise piima ekspertgrupi soovituste põhjal avaldas Euroopa Komisjon 9. detsembril 2010 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1234/2007 seoses lepinguliste suhetega piima- ja piimatootesektoris, eelnõu (nn piimapaketi eelnõu). Paketis esitatud seadusandlikud ettepanekud hõlmasid nelja teemavaldkonda: piimatootja ja -töötleja vahelised lepingulised suhted; piimatootjate läbirääkimisjõu suurendamine; tootjaorganisatsioonid (TO) ning harudevahelised organisatsioonid (HO); piima tootmis- ja turustamisahela läbipaistvuse suurendamine. Piimapaketi tehnilised arutelud toimusid nõukogu töögrupi viie istungi raames jaanuarist juulini 2011. Eesti positsioon meie jaoks eelnõu olulisima punkti – tootjate läbirääkimisjõu suurendamine – osas kooskõlastati PM, MKM ja Konkurentsiameti esindajate 26. jaanuari 2011 kohtumisel. Seisukohad paketi kohta tervikuna kiideti heaks Vabariigi Valitsuse 10. veebruari istungil ning selle alusel edastati eesistujale (töögrupi tööd juhtis eesistujana Ungari) ka meie kirjalikud kommentaarid piimapaketi kohta. Piimapaketi eelnõu esmasel detailsemal käsitlemisel töögrupi 19. jaanuari ja 1. veebruari istungitel juhtis Eesti tähelepanu vajadusele hinnaläbirääkimistel lubatava piimakoguse piirmäära (33%) arvestamisel väikeriikidele erandina suurema piirmäära kehtestamiseks. Taktikalistel kaalutlustel, et eelnõus esitatud hinnaläbirääkimistel lubatava piimakoguse piirmäära ei vähendataks, väljendasime soovi lubada väikeriikidele kuni 40%-lise piirmäära kasutamist. Väikeriikidele mingil kujul erandi tegemist tõstis esile veel mitu liikmesriiki. 1.-2. märtsi töögrupi istungil, kus vaadati teistkordselt üle täiendatud eelnõu terviktekst, kordas Eesti oma seisukohta hinnaläbirääkimistel väikestele riikidele kõrgema piirmäära võimaldamisest. Erinevates variatsioonides arvas sedasama veel seitse (väiksemat) liikmesriiki, samas mitme liikmesriigi arvates olevat 33% üldse maksimum millega võiks nõustuda ning ülejäänud olid 33%-ga rahul. Komisjon jäi mitmete kompromisside ja tasakaaluotsingute tulemusena saadud piirmäära osas väga jäigale positsioonile. Enim vastukaja töögrupi töös leidsid HO-s osalejate määratlemise küsimus (kas tootja-töötleja-kaupleja koos või piisab kahest osalisest), TO-ga seonduvalt töötlevate ühistute erisuse küsimus ja kohustusliku lepinguvormi küsimus (vaidlused juhtumi osas, kus kohustusliku lepinguvormita riigist tarnitakse piima kohustusliku lepinguvormiga riigi töötlejale). 28. märtsi töögrupi istungil käsitleti kolmandat korda eesistuja poolt täiendatud piimapaketi eelnõu tervikteksti. Hinnaläbirääkimistel lubatava piimakoguse piirmäära osas leppisid liikmesriigid üldise kompromissina 33%-ga. Hulgaliselt tõstatati paketi meetmete rakendamisega seonduvaid praktilisi küsimusi, eriti mis puudutab TO-de, TO-de assotsiatsioonide ja HO-de tunnustamist. 7. juulil toimunud töögrupis arutati Euroopa Parlamendi arvukaid muudatusettepanekuid piimapaketi eelnõu osas. Mitmed punktid jäid arutelu käigus lahtiseks ning nende osas jätkati ühisosa otsimist septembrist alates Põllumajanduse Erikomitee raames Poola eesistumisel. Turukorraldusmeetmete arutamine nõukogu töögruppides Turukorralduse määruse eelnõud arutati töögruppides 9.-10. novembril, 24. novembril ja 7. detsembril. Poola eesistumise ajal vaadati kogu ühise turukorralduse määruse eelnõu läbi (välja arvatud turustandardid ja piimapaketi meetmed, kuna nende osas


76

toimusid eraldiseisvad arutelud), toimus nö tehniline analüüs, eesmärgiga luua eelnõust ühine arusaamine. Määrusega kehtestatakse põllumajandustoodete ühine turukorraldus (ÜTK), mille osas on Komisjoni ettepanekus tehtud kohandusi praeguste instrumentide ühtlustamise ja lihtsustamise kaudu, kuid on ka lisatud uusi poliitikaelemente. Komisjoni ettepanekus ÜPP kohta alates 2014. aastast säilivad enamus põhilistest turukorraldusmeetmetest: 1) sekkumiskokkuost (avatud pehme nisu, või ja lõssipulbri osas, võimalus avada odra, maisi, riisi, veiseliha osas); 2) eraladustamine (võimalus avada suhkru, oliiviõli, veiseliha, sealiha, lamba- ja kitseliha, linakiu, lõssipulbri ja või osas); 3) koolipuuviljakava; 4) koolipiimaprogramm; 5) toetus puu- ja köögiviljasektoris tootjaorganisatsioonidele; 6) turustusstandardid; 7) tootjaorganisatsioonid; 8) meetmed kolmandate riikidega kaubanduse reguleerimiseks. Teatavad sektoripõhised toetused on välja jäetud, nt lõssipulbri, humala ja siidiussikasvatuse toetus. Piimakvoodisüsteem ja viinapuude istutamise keeld kaotavad kehtivuse, mistõttu see punkt on jäetud muutmata. Suhkrukvoodid kaotavad kehtivuse 30. septembril 2015. Tugevdatud on turvavõrgustiku toimimist, lisades paindlikkust erakorralistele meetmetele ning suurendatud on turule orienteeritust läbi teatud toetusskeemide lõpetamise. Erakorraliste meetmete raames antakse märkimisväärsete hinnakõikumiste puhul sise- või välisturul komisjonile delegeeritud õigusaktiga õigus teha muudatusi nõukogu määruses (EL) nr 1234/2007 kehtestatud turukorraldusmeetmetes (sekkumiskokkuost, eraladustamine). Komisjonile antakse õigus rakendada erandlikke toetusmeetmeid ka loomahaiguste leviku tõkestamise ja tarbija usalduse kaotuse korral. Viimatinimetatud meedet saab praegu kehtiva määruse puhul rakendada vaid munade ja linnuliha sektoris, aga uue ettepaneku kohaselt ka kõigis teistes loomakasvatussektorites. Olulist tähelepanu on pööratud ühistegevuse soodustamisele ja erinevate tootjaorganisatsioonide loomisele ning tunnustamisele liikmesriigi poolt. Toote määratlus tootjaorganisatsiooni ja nende organisatsioonide liitude ning tootmisharude vaheliste organisatsioonide tunnustamiseks liikmesriigi poolt on laiendatud praeguse ühise turukorralduse kõigile sektoritele. Täpsemalt pannakse liikmesriikidele kohustus tunnustada tootjaorganisatsioone, tootjaorganisatsioonide liite ja tootmisharude vahelisi organisatsioone ehk välja töötada vastavad menetlusskeemid. Hetkel kehtiva korra kohaselt on selline kohustus puu- ja köögiviljasektoris ja võimalus teistes sektorites. Komisjonile on ettepanekus antud suhtelised suured delegeeritud volitused, alustades juba kirjas olevate organisatsioonide eesmärkide määramisest/muutmisest. Puu- ja köögiviljasektoris tootjarühmade asutamise toetus on viidud üle maaelu arengu alla. Rohkem rahalisi vahendeid on suunatud koolipuuviljakavale, kuid samas suureneb ka kohustuste osa. Koolipiimaprogrammi osas soovitakse ÜPP üldisele lihtsustamise suunale vastupidiselt sätestada liikmesriikidele täiendavalt strateegia olemasolu nõue. Enim puudust kannatavate isikute toetuseks ettenähtud toiduabi suunatakse eraldi rahastamisvahendi alla. Kas see üldse jätkub, on läbirääkimiste küsimus uue eelarveraamistiku raames.


77

Eesti poolt on arutelude käigus esitatud seisukohad, milles toetame seni kehtinud turukorraldusmeetmete säilimist ja kaasajastamist. Oleme leidnud, et turukorraldusmeetmed ei tohi mõjutada põllumajandustootjate tootmisotsuseid ja seetõttu peaks neid rakendama ühetaoliselt kõigis liikmesriikides. Lisaks on Eesti üheks prioriteediks ÜPP lihtsustamine, millest tulenevalt oleme leidnud, et väljapakutud meetmetes on mitmeid elemente, mille rakendamine läheb hoopis keerulisemaks kui praegu kehtiva korralduse alusel. Näiteks koolipiimaskeemi strateegia nõude lisamine ei täida meie arvates lihtsustamise eesmärki. Samas oleme teinud ettepaneku, et sekkumiskokkuostu puhul peaks kaaluma piirmääradest ja kindlaks määratud ajavahemikest loobumist, arvestades asjaolu, et olukord turul võib kiiresti muutuda oleks hea neid meetmeid hoida avatuna aastaringselt. Erakorraliste turutõrkemeetmete puhul oleme toetanud meetmete paindlikkust, laiendamist kõigile sektoritele ja suuremat rõhuasetust turutõrgetega toimetulekuks ja tarbijakindluse taastamiseks.


78

Kokkuvõte Urve Valdmaa Erakordselt sooja suvega oli taimede areng kiire ning teraviljad olid septembriks juba koristatud ja augustis alanud suvirapsi koristamine lõpetati septembri I poolel. 2011. aastal saadi esialgsete andmete kohaselt teravilja 14%, rapsi- ja rüpsiseemet 10% ning kartulit 8% rohkem kui eelmisel aastal. Teraviljade kokkuostuhinnad tõusid olenevalt kultuurist 20-45%. 2011. aastal suurenes võrreldes eelmise aastaga veiste arv 1%, lammaste ja kitsede arv 11%, veidi (1%) vähenes piimalehmade ja lindude arv ning sigade arv vähenes 3%. Piima toodeti 3% rohkem kui eelmisel aastal ning oluliselt tõusis piima kokkuostuhind (16% võrreldes eelmise aastaga). 2011. aasta põllumajanduse majandusharu toodangu väärtuseks koos tootetoetustega kujunes esialgsetel andmetel 792,5 mln eurot. Võrreldes eelmise aastaga suurenes toodangu väärtus alushinnas 19% ning brutolisandväärtus 23%. Otsetoetusteks ja täiendavateks otsetoetusteks määrati 2011. aastal 117,43 mln eurot, mis on 10% enam kui 2010. aastal. Kuigi maksuvõlglaste arv 2011. aastal kasvas, vähenes põllumajandustootjate maksuvõla kogusumma 19%. Kokku olid põllumajanduse tegevusala ettevõtjad 2011. aasta lõpuks riigile võlgu 5,1 mln eurot, mis võrreldes 2010. aastaga on 1,2 mln euro võrra väiksem summa.


79

LISAD


80

Lisa 1. Teravilja, õlikultuuride, valgurikaste kult uuride ja riisi turuolukord EL-s Reno Paju

Euroopas oli 2011. aasta esimestel kuudel paljude aastate keskmisega sarnane ilm. Paiguti võis probleeme külmakahjustuste näol esineda Ida-Euroopas (Leedu, Ungari, Ukraina). Venemaal oli tähtis odrakasvatuspiirkond üsna pikalt Volga kuiva ilma mõjusfääris. Põuane oli ilm piirkonniti Prantsusmaa ja Saksamaa tähtsates viljakasvatuspiirkondades ka II kvartali alguses. Juunis muutus ilm Euroopas oluliselt - sadas palju vihma ja õhutemperatuur langes -see aitas vahepealsest põuast räsitud saagil taastuda. Lõuna-Euroopas oli teravili koristuseks küps, kuid Kesk-Euroopas teravili veel valmis. Teraviljakoristus algas eelnevate aastatega võrreldes 10 päeva varem. Juuli alguse ilmastikutingimused olid teravilja valmimiseks piirkonniti soodsad, nt Beneluxi riikides ja Prantsusmaal oli kuiv ning see tuli vilja valmimisele ja koristusele kasuks. Ida-Euroopas oli sademete hulk üle keskmise ja õhutemperatuur suhteliselt madal, ka Kesk-Euroopas oli õhutemperatuur keskmisest madalam ning see võimaldas mõõdukat valmimisaega ja vajalike toitainete omastamist. Juuli lõpus ja augusti alguses valitsesid kuivus Põhja-Itaalias ning põuane oli Lääne-Ungaris ja Musta mere piirkonnas. Liigse vihma all kannatasid Poola põhjaosa ja Läti lääneosa. Teravilja kasvupind EL-s oli esialgsete andmete kohaselt 51,4 mln ha, mis on 0,4% vähem kui 2010. aastal. Kultuuriti suurenes pehme nisu kasvupind 0,9% ning maisi kasvupind kõrge turuhinna tõttu koguni 9,7%. Kõva nisu kasvupind vähenes 14,3%, odra kasvupind 3,2%, rukki kasvupind 15,4%. Kaera kasvupind jäi samaks (joonis 1).

23,0

2,8

8,2

2,6 2,72,92,8

8,4

13,9

22,9

2,8

12,3

2,72,2

9

11,9

23,2

2,4

0

5

10

15

20

25

Pehme nisu Kõva nisu Oder Mais Rukis Kaer

mln

ha

2009 2010 2011

Allikas: IGC Joonis 1. Teravilja kasvupind EL-s aastatel 2009 - 2011


81

EL teravilja kogusaak 2011. aastal oli esialgsete andmete kohaselt 268,1 mln t, mis on 3,1% enam kui äärmiselt kuuma suvega 2010. aastal. Kultuuriti suurenes pehme nisu saak 1,5%, maisi saak 14,8% ja kaera saak 8,3%. Kõva nisu saak vähenes 13,6%, odral 1,5% ja rukkil 11,8% (joonis 2).

8,6

61,5

9,7 8,37,6 7,2

65,8

6,7 7,8

57,6

128,8

57,3

126,4

8,8

52,7

128,3

7,6

51,9

0

20

40

60

80

100

120

140

Pehme nisu Kõva nisu Oder Mais Rukis Kaer

mln

t

2009 2010 2011

Allikas: IGC Joonis 2. Teravilja saak EL-s aastatel 2009 - 2011 Nisu hind EL-s oli 2011. aasta viimases kvartalis suhteliselt stabiilne. Aastat tervikuna vaadates leidis suurem hinnamuutus aset II kvartalis, kui avaldati 2011. aasta saagiprognoosid ja mitmel pool Euroopas valitses kevadine põuaperiood. Detsembris maksis Prantsusmaal Rouen kõrgekvaliteediline nisu (11-12,5% proteiini) 181 €/t, mis on 59 eurot ehk 25% vähem kui eelmisel aastal samal ajal (joonis 3).


82

Allikas: Euroopa Komisjon Joonis 3. Nisu hind EL-s ajavahemikul jaanuar 2008-detsember 2011 Odra hind EL-s oli 2011. aasta jooksul ebastabiilne, kuid aasta lõpus oli hind peamistes ekspordipiirkondades aasta algusega võrreldes enam-vähem samal tasemel. Detsembri keskel oli Prantsusmaal Rouen söödaodra hind 183 €/t, mis on 17 eurot ehk 8% enam kui eelmisel aastal samal ajal. Soomes Naantalis registreeritud hind oli 2011. aasta detsembris 160 €/t (joonis 4).


83

Allikas: Euroopa Komisjon Joonis 4. Odra hind EL-is jaanuar 2007 – detsember 2011 Detsembri keskpaigaks oli EL 2011/2012 turustusaasta jooksul importinud kokku 6,1 mln t (5,4 mln t eelmisel aasta samal ajal), sellest 2,8 mln t moodustas nisu (1,2 mln t eelmisel aasta samal ajal), 0,9 mln t kõva nisu (1,2 mln t eelmisel aasta samal ajal), 2,1 mln t mais (2,6 mln t eelmisel aasta samal ajal) ning 0,1 mln t oder (0,02 mln t eelmisel aasta samal ajal). Eksporditud oli kokku 12,3 mln t (15,2 mln t eelmisel aasta samal ajal), sellest 7,8 mln t moodustas nisu koos -jahuga (11,2 mln t eelmisel aasta samal ajal), 2,0 mln t oder (2,8 mln t eelmisel aasta samal ajal), 0,7 mln t kõva nisu (0,5 mln t eelmisel aasta samal ajal) ja 1,6 mln t mais (0,6 mln t eelmisel aasta samal ajal). Kokkuvõtvalt valitses 2011. aasta kasvuperioodil EL erinevates piirkondades suhteliselt erinev ilmastik, mille tõttu toimus saagi koristamine ka mõningal pool tavapärasest hiljem. Komisjoni andmete kohaselt saadi EL-s 2010. aastaga võrreldes pisut suurem kogusaak, kuid tarbimise mõningase kasvu tõttu jäävad varud samaks või pisut vähenevad, mis omakorda annab alust turuhindade kõikumisele. Ebastabiilse ja pingestatud turuseisu jätkamist kinnitab ka komisjoni koostatud ülevaade põllumajandusturgude trendidest 2020. aastani, kus viidatakse ka kliima (otsene mõju varude hulgale) ja sisendite (energia, väetised, taimekaitsevahendid) hindade olulisusele põllumajandusturgude kujunemisel. Õlikultuuride (raps, päevalill, soja, õlilina) kasvupinna osas prognoositakse EL-s 3,7% suurenemist varasema aastaga võrreldes, kokku 11,4 mln ha (2010/2011 hooajal koristati 11 mln ha). Kogupinna suurenemine toimub eelkõige kahe kultuuri arvelt – päevalille kasvupind suureneb 14,7% (4,2 mln ha) ja sojaoa pind suureneb 2,5% (0,4


84

mln ha). Rapsi kasvupind väheneb 1,9% (6,7 mln ha) ja õlilina pind 9,9% (0,09 mln ha). EL-s prognoositakse käesoleval turustusaastal õlikultuuride kogusaaki 1,2% enam kui eelmisel turundusaastal (kokku 29 mln t). Kultuuriti: päevalilleseemne saak suureneb 21,7% (8,5 mln t), sojaoa saak jääb samaks, rapsiseemne saak väheneb 5,8% (19,3 mln t) ja linaseemne saak 7,1% (0,14 mln t) (joonis 5).

Allikas: Euroopa Komisjon Joonis 5. Õlikultuuride toodang EL-s aastatel 1993 – 2011 Rapsiseemne hind IV kvartalis oli EL turul suhteliselt stabiilne, v a detsembris alguse saanud hinnatõus, mis oli põhjustatud kasvavast nõudlusest ekspordi järele. EL-s oli rapsiseemne hind turul detsembri lõpus 440 €/t, mis on 13% vähem kui eelmisel aastal samal ajal. Kanada turul oli vähese eruukhappe sisaldusega rapsi hind detsembris 430 €/t, mis on 10% madalam kui eelmisel aastal samal ajal (joonis 6).

Allikas: IGC Joonis 6. EL rapsiseemne ja Kanada Canola rapsi hind 2011. aastal


85

Valgurikaste kultuuride koristuspind 2010/2011 turustusaastal oli 1,26 mln ha. 2011/2012 turustusaastaks prognoositakse kasvupinnaks EL-s 1,15 mln ha, mis võrreldes eelmise aastaga on 9,2% vähem. Kultuuriti väheneb söödaherne kasvupind 1,9% (0,68 mln ha), söödaoa kasvupind 20% (0,4 mln ha) ja lupiini kasvupind 4,5% (0,06 mln ha). Kogusaagiks prognoosib Euroopa Komisjon kokku 2,9 mln t , mis on 0,8% vähem kui eelmisel turustusaastal. Kultuuriti suureneb söödaherne saak 9,4% (1,6 mln t) ja lupiini saak 2,6% (0,08 mln t). Söödaoa saak väheneb kasvupinna vähenemise tõttu 12% (1,2 mln t) (joonis 7).

Allikas: Euroopa Komisjon Joonis 7. Valgurikaste kultuuride toodang EL-s aastatel 1993 – 2011 Riisi kroovituna importis EL 2010/2011 turustusaastal 955 tuh t, mis on 111 tuh t võrra ehk 13,2% enam kui eelnenud turustusaastal. Imporditud kogusest oli 889 tuh t Indica ja 66 tuh t Japonica sorti. Eksporditi EL-st kroovituna 218 tuh t, mis on 2 tuh t võrra ehk 1,3% vähem kui eelmisel turustusaastal. Ekspordist 24 tuh t moodustas Indica ja 194 tuh t Japonica sort. Import EL oli 2011/2012 turustusaasta esimestel kuudel (septembrist novembrini) võrreldes 2010/2011turustusaasta sama perioodiga 26,4% suurem. Kokku oli EL importinud 314 tuh t, sellest 22 tuh t moodustas Japonica (25% enam kui eelmisel aastal samal ajal) ja 292 tuh t Indica (26,5% enam). EL eksportis samal perioodil 13,8% vähem riisi. Eksporditud oli kokku 73 tuh t, sellest 67 tuh t moodustas Japonica (12,6% vähem kui eelmisel aastal samal ajal) ja 6 tuh t Indica (14,5% vähem). 2011/2012 turustusaastaks prognoosib IGC riisi saaki maailmas kokku 459 mln t (eelmisel turundusaastal 451 mln t), millest prognoositakse tarbimiseks 458 mln t (448 mln t), kauplemiseks 33 mln t (33 mln t) ja varudeks aasta lõpus 100 mln t (98 mln t). Komisjon prognoosib ELi-s 2011/2012 turustusaasta Japonica toodangut


86

kokku 1 066 tuh t ja Indica toodangut 667 tuh t, kusjuures tarbitakse 1 004 tuh t Japonicat ja 1 585 tuh t Indicat. EL-s järgnes positiivsele toodanguprognoosile kroovitud riisi hindade langus - kroovitud Japonica maksis detsembris Itaalias 750 €/t, Rumeenias 596 €/t, Bulgaarias 771 €/t ja Hispaanias 604 €/t. Indica maksis kroovituna Itaalias 630 €/t. Koorimata riisi hind oli detsembris EL-s stabiilne. Japonica maksis Itaalias 340 €/t, Portugalis 300 €/t, Rumeenias 332 €/t, Bulgaarias 285 €/t ja Hispaanias 277 €/t. Indica maksis koorimata kujul Itaalias 285 €/t, Rumeenias 348 €/t ja Portugalis 272 €/t.


87

Lisa 2. Piima ja piimatoodete turuolukord EL-s Kalev Karisalu 2011. aastal tarniti EL tööstustele veidi rohkem piima (2,1%) kui eelmisel aastal (joonis1). Suvel seoses põuaga mitmes piirkonnas tootmise kasvutempo aeglustus või muutus kohati lausa negatiivseks, kuid ilmastiku pärssivate mõjude taandudes ning soodsate turutingimuste jätkudes hakkasid piimatarned taas suurenema. Aasta kokkuvõttena kasvas piima tarnimine 16 liikmesriigis ning ühes liikmesriigis jäi see samale tasemele. Enim tõusis tootmine Lätis (5,8%), kuid oluliselt suurenes ka EL ühe suurema tootjariigi Prantsusmaa piimatoodang (5,5%). Suurim piima kokkuostu langus võrreldes eelmise aastaga oli aga Bulgaarias (-7,5%) ja Kreekas (-7,2%). Eestis suurenes piima tarnimine 0,4%.

EE0,4% NL

0,0%

SE-0,3%

LU -0,3%

DK-0,6%

BG-7,5%

GR-7,2%

HU-2,1%

FI-1,5%

IT-1,4%

RO-1,0%

LV5,8%

FR5,5% AT

4,4% IE3,9% PL

3,4%LT

3,1% DE2,4%

CZ2,1%

ES2,0% SK

1,4%

UK1,6%

BE1,3% PT

0,7%

CY0,8%

SI1,2%

EU272,1%

-8,0%

-6,0%

-4,0%

-2,0%

0,0%

2,0%

4,0%

6,0%

Allikas: Euroopa Komisjon Joonis 1. Piima tarnimine tööstustele EL-s 2011. aastal võrreldes eelmise aastaga Piimatoodete hinnad püsisid 2011. aastal küllaltki stabiilsed ja kõrgel tasemel. Või hind 100 kg kohta tõusis aasta alguse 350 eurolt 400 eurole juulis ning peale seda langes, alguses vähem, aga aasta lõpus rohkem ning jõudis aasta alguse tasemele (joonis 2). Aasta lõpu seisuga moodustas või hind 160% sekkumishinna tasemest. Lõssi- ja piimapulbri hinnad tõusid märtsi keskpaigani, vastavalt 254 €/100kg ja 328 €100kg ning sellele järgnes kuni aasta lõpuni ühtlane kerge langusetrend. Lõssipulbri hind moodustas aasta lõpus 136% sekkumishinna tasemest. Juustudest püsis Edam’i hind peale aasta alguse langust ja hetkelist hüpet augustis terve aasta vägagi stabiilne, Cheddar’i hind kõikus aga euro ja briti naela vahetuskursi muutusi arvestades pisut rohkem.


88

150

200

250

300

350

400

4502.0

1.2

011

2.0

2.2

011

2.0

3.2

011

2.0

4.2

011

2.0

5.2

011

2.0

6.2

011

2.0

7.2

011

2.0

8.2

011

2.0

9.2

011

2.1

0.2

011

2.1

1.2

011

2.1

2.2

011

€/1

00kg

Või SMP WMP Cheddar Edam

Allikas: Euroopa Komisjon Joonis 2. EL keskmised piimatoodete hinnad 2011. aastal 2011.aasta soodne turuolukord võimaldas tootjatele maksta piima eest rohkem kui eelmisel aastal (joonis 3). EL keskmine piima kokkuostuhind aasta alguses kuni aprillini küll veidi langes, jõudes tasemele 0,33 €/kg, kuid tõusis siis järgnevatel kuudel pidevalt ning oli novembriks enam kui 0,35 €/kg. Aasta lõpuks langes keskmine hind siiski alla 0,35 €/kg. Eestis seevastu toimus märkimisväärne piima kokkuostuhinna tõus aasta alguses ning aprillis jõudis keskmine hind esmakordselt EL keskmise hinna tasemeni. Paraku vastupidiselt EL hinnatrendiga hakkas Eesti keskmine piimahind peale aprilli langema ning oli aasta lõpus 0,32 €/kg.


89

15,00

20,00

25,00

30,00

35,00

40,00

jaan

.08

mär

ts.0

8m

ai.0

8ju

uli.0

8se

pt.0

8no

v.08

jaan

.09

mär

ts.0

9m

ai.0

9ju

uli.0

9se

pt.0

9no

v.09

jaan

.10

mär

ts.1

0m

ai.1

0ju

uli.1

0se

pt.1

0no

v.10

jaan

.11

mär

ts.1

1m

ai.1

1ju

uli.1

1se

pt.1

1no

v.11

€/10

0kg

EE keskm.piima kokkuostuhind EL keskm.piima kokkuostuhind

Allikas: Euroopa Komisjon; SA Joonis 3. EL ja Eesti keskmised piima kokkuostuhinnad 2008-2011 kuude lõikes


90

Lisa 3. Veise-ja vasikaliha turuolukord EL-s Ragne Lokk 2011. aastal valitsesid EL veiselihasektoris üldiselt soodsad tingimused: jätkusid positiivsed trendid kaubanduses ning ka hinnatase oli kõrgem kui eelmisel aastal. Kevadel ja suvel toimunud töögrupi koosolekutel kurtsid mõned liikmesriigid madalate marginaalide üle, mille peamisteks põhjusteks oli suurenenud tootmiskulud. 2011. aastal eksportis EL 635 236 t veiseliha ja elusloomi (tabel 1), mis on 31% rohkem, kui 2010. aastal samal perioodil. Väljavedu suurenes nii Türki (27%) kui Venemaale (22%). Peamised veiseliha eksportijad maailmaturul on USA, Austraalia, Brasiilia, Uus-Meremaa ja EL. Tabel 1. Veiseliha ja elusloomade eksport aastatel 2007-2011, tonnides Peamised sihtkohad 2007 2008 2009 2010

2011

Türgi 214 204 571 70 370 166 737 Venemaa 87 277 102 347 50 881 135 762 138 635 Šveits 14 457 25 968 19 072 22 340 26 431 Horvaatia 16 460 19 917 25 126 23 159 24 969 Liibanon 3 647 5 619 7 838 33 774 22 568 Alžeeria 1 674 1 689 6 681 16 151 17 970 Kokku ELi väline eksport Muutus, %

247 722 -22

291 601 +18

249 165 -15

485 166 +95

635 236 +31

Allikas: Euroopa Komisjon Eksporditoetusega eksporditi kaubandusaasta kuue esimese kuu jooksul ehk juulist detsembrini veiseliha ja elusloomi 105 100 t, mis on 36% vähem kui eelmisel aastal samal perioodil. Kogusest 68% moodustas värske liha, 20% külmutatud liha ja 12% elusloomad. Tabel 2. Veiseliha ja elusloomade import aastatel 2007-2011, tonnides Peamised päritoluriigid

2007 2008 2009 2010

2011

Brasiilia 363 839 171 454 149 007 144 791 125 708 Argentiina 97 656 92 924 122 494 79 487 62 517 Uruguai 39 544 66 402 79 144 66 156 51 217 USA 2 746 6 547 9 609 15 290 22 914 Austraalia 10 019 12 957 16 937 13 628 18 017 Uus-Meremaa 5 756 12 455 15 783 13 669 15 387 Namiibia 10 467 10 348 12 457 13 571 8 975 Šveits 2 855 2 919 4 394 4 450 5 662 Tšiili 2 844 2 550 3 158 2 441 2 253 Botswana 13 929 10 395 11 452 15 763 980 Serbia 2 324 1 784 990 1 127 785 Kokku import Muutus %

556 024 +8

395 063 -29

431 182 +9

378 954 -12

322 849 -15

Allikas: Euroopa Komisjon 2011. aastal importis EL 322 849 t veiseliha ja elusloomi (tabel 2). Aasta varasemaga võrreldes oli kogus 15% vähenenud. Sisseveetavad kogused Ladina-Ameerikast on jätkuvalt kahanenud, kuid import Austraaliast, USA-st ja Šveitsist on kasvanud 30-50%. Peamised veiseliha importijad riigid maailmaturul on USA, Hiina sh Hongkong ja Venemaa, EL on seitsmendat kohta.


91

Üldine liikmesriikide veiseliha hinnatase 2011. aastal oli kõrge (joonis 1). Noorpullide-R3 keskmiseks hinnaks kujunes 352,09 €/100kg, mis oli võrreldes 2010. aastaga enam kui 10% kõrgem. Statistika järgi tõusid aasta lõikes hinnad enim Bulgaarias (28%) ja Lätis (25%).

250

275

300

325

350

375

400

1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12

euro

t/10

0 kg

2007 2008 2009 2010 2011

Allikas: Euroopa Komisjon Joonis 1. Noorpullide-R3 keskmised hinnad EL-s aastatel 2007-2011 Mullikate-R3 keskmine hind 2011. aastal oli 350,65 €/100kg, mis oli 11% kõrgem kui 2010. aastal (joonis 2). Mullikate hind tõusis aasta jooksul märkimisväärselt Bulgaarias (27%) ja Hollandis (20%).

275

300

325

350

375

400

1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12

euro

t/100

kg

2007 2008 2009 2010 2011

Allikas: Euroopa Komisjon Joonis 2. Mullikate-R3 keskmised hinnad EL-s aastatel 2007-2011 Lehmade-O3 kategooria 2011. aasta keskmine hind oli 268,14 €/100kg, ületades eelmise aasta taset 16% (joonis 3). Liikmesriikidest tõusid hinnad enim Sloveenias (26%) ja Ungaris (24%).


92

200

225

250

275

300

1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12

euro

t/10

0 kg

2007 2008 2009 2010 2011

Allikas: Euroopa Komisjon Joonis 3. Lehmade-O3 keskmised hinnad EL-s aastatel 2007-2011 Eestis on lehmade-O3 kategooria keskmine hind aasta-aastalt tõusnud (joonis 4). 2011. aasta keskmiseks hinnaks kujunes 188,11 €/100kg, mis ületab 2010. aasta hinda 12%, kuid liikmesriikide keskmisest jääb see siiski 29% madalamaks.

100

125

150

175

200

225

1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12

euro

t/10

0kg

2007 2008 2009 2010 2011

Allikas: Euroopa Komisjon Joonis 4. Lehmade-O3 keskmised hinnad Eestis aastatel 2007-2011 2011. aastal klassifitseeriti SEUROP-süsteemi alusel kolmes suuremas tapamajas 18 530 veiserümpa (2010. aastal oli vastav number 23 234). Kategooriate lõikes määrati kvaliteediklassid 8 891 lehmal, 5 109 noorpullil, 3 143 mullikal, 850 pullil ja 537 härjal. Kõige levinumaks klassiks oli lehmad P2 (nõrk lihakusklass, kerge rasvasusklass), millesse klassifitseeriti 2 861 rümpa. Lamba-ja kitseliha turuolukord EL-s Lambaliha hind oli kõrgel tasemel. Kogu 2011. aasta jooksul olid raskete rümpade hinnad viimaste aastate tasemest kõrgemad. Kergete rümpade hind oli 2011. aastal 2010. aasta hinnatasemest kõrgem, mille põhjuseks oli lambarümpade heal tasemel


93

hind Hispaanias. Keskmise rümba kaalu järgi saab öelda, et peamiselt kergeid lambarümpasid turustatakse 8 liikmesriigis: Bulgaarias, Kreekas, Hispaanias, Itaalias, Portugalis, Rumeenias, Sloveenias ja Slovakkias. EL importis 2011. aasta jaanuarist septembrini 193 029 t lamba- ja kitseliha, mis on 10,6% vähem kui eelmisel aastal samal perioodil. Põhiliselt toodi Uus Meremaalt (84,6%) ja Austraaliast (7,3%) ning neil riikidel on ka suuremad kvoodid. Põhiline importartikkel oli külmutatud liha. EL eksportis 2011. aasta jaanuarist septembrini 27 809 t lamba- ja kitseliha ning elusloomi, mis on 79,8% rohkem kui eelmisel aastal samal perioodil. Väga suure osa ekspordist moodustas elusloomade väljavedu Türki.


94

Lisa 4. Sealiha turuolukord EL-s Ragne Lokk EL searümpade hinnad olid 2011. aastal enamasti viimaste aastate keskmistest kõrgemad. Aasta alguse hind 135 €/100kg tõusis II kvartaliks 155 €/100kg ning III kvartalis suurenes veelgi. Liikmesriikide aasta keskmine hind 153,19 €/100kg oli üle 9% kõrgem kui eelmisel aastal (tabel 1). Kõige kõrgem keskmine hind 2011. aastal oli Maltal (181,36 €/100kg), Itaalias (172,69 €100kg) ja Kreekas (172,54 €/100kg), madalaim aga Taanis (138,92 €/100kg), Hollandis (140,78 €/100kg) ja Belgias (141,29 €/100kg). Tabel 1. Searümba kokkuostuhind aastatel 2006-2011, euro/100kg

2006 2007 2008 2009 2010

2011

2011/2010 %

EL keskm 145,23 135,17 153,24 142,22 140,24 153,19 9,2 Eesti 139,80 141,38 156,09 149,80 142,53 156,30 9,7 Läti 153,84 148,97 170,84 155,29 143,36 161,80 12,9 Leedu 143,53 140,71 169,75 156,78 145,37 153,98 5,9 Soome 133,07 138,29 150,20 144,74 141,67 149,86 5,8 Taani 128,25 117,70 130,51 122,87 126,31 138,92 10

Allikas: Euroopa Komisjon Vaadeldes hindasid nädalate ja aastate lõikes näeme, et erinevalt varasematest trendidest 2011. aasta II poole hinnad märkimisväärselt ei langenud (joonis1). Sellest võib järeldada, et turul on sealiha järele piisav nõudlus.

115

135

155

1 3 5 7 9 11 13 15 17 19 21 23 25 27 29 31 33 35 37 39 41 43 45 47 49 51

euro

t/100

kg

5 yr Avg (06-10) 2009 2010 2011

Allikas: Euroopa Komisjon Joonis 1. EL searümpade keskmised kokkuostuhinnad aastatel 2009-2011 nädalate lõikes


95

Põrsaste keskmine turuhind oli 2011. aasta jooksul varasemate aastate tasemest madalam. EL keskmine põrsa hind oli 38,04 eurot, mis on üle 5% madalam kui 2010. aastal (tabel 2). Kõrgeimat hinda maksti põrsa eest Itaalias (57,98 eurot), Rootsis (57,13 eurot) ja Slovakkias (54,06 eurot), kuid madalaimat Poolas (28,34 eurot), Prantsusmaal (29,17 eurot) ja Hollandis (29,58 eurot). Tabel 2. 20 kg põrsa müügihind aastatel 2006-2011, eurodes

2006 2007 2008 2009 2010

2011

2011/2010 %

EL keskm 43,54 34,59 36,97 43,18 40,11 38,04 -5,2 Eesti 34,16 33,85 31,50 39,81 38,07 39,73 4,3 Soome 48,88 49,20 48,58 50,00 49,81 47,71 -4,2 Taani 42,61 37,42 37,22 37,98 38,50 40,62 5,5 Allikas: Euroopa Komisjon Statistika nädalate lõikes näitab (joonis 2), et aasta lõpus nõudlus põrsaste järele kasvas, mis peegeldus ka hinnas. Detsembri lõpuks ületas hinnatase viimaste aastate maksumusi ning põrsa eest tuli maksta 44,20 eurot.

30

40

50

1 3 5 7 9 11 13 15 17 19 21 23 25 27 29 31 33 35 37 39 41 43 45 47 49 51 53

euro

t/põr

sas

5 yr avg (06 - 10) 2009 2010 2011

Allikas: Euroopa Komisjon Joonis 2. EL keskmised põrsaste turuhinnad aastatel 2009-2011 nädalate lõikes Söödahinnad aasta lõpu poole langesid, eriti maisi osas ning sealiha kaubandusbilanss oli jätkuvalt positiivne.


96

2011. aastal importis EL sealiha 43 437 t - jätkuvalt peamiselt Šveitsist ja Tšiilist (vastavalt 40% ja 20% kogu impordist). Võrreldes 2010. aastaga oli sealiha import vähenenud 16%. Sealiha eksport oli edukas - välja viidi 2011. aasta jooksul 19% rohkem kui 2010. aastal. 2011. aastal eksportis EL 3 190 556 t sealiha, ning peamised eksportturud olid endiselt Venemaa ja Hongkong, aga ka Hiina, kuhu väljavedu suurenes eelmise aasta sama perioodiga võrreldes 90%. Searümpade kokkuostuhinnad Eestis jäid kuude keskmisena vahemikku 142-163 €/100kg. Kõige madalam oli hind veebruaris (141,73 €/100kg) ning kõrgeim detsembris (163,40 €/100kg). Aasta keskmine kokkuostuhind (156,30 €/100kg) oli 2010. aasta keskmisest ca 10% kõrgem ja EL keskmisest 2% kõrgem. Põrsaste turuhinnad Eestis jäid aasta jooksul vahemikku 36-42 eurot/põrsas. Kõige madalamad olid hinnad sarnaselt sealihale veebruaris (36 eurot/põrsas) ja kõrgemad augustis (42,24 eurot/põrsas). Aasta keskmiseks põrsa hinnaks Eestis kujunes 39,73 eurot, mis ületas aasta varasemat hinnataset ning samuti EL keskmist 4,2%.


97

Lisa 5. Munade ja linnuliha turuolukord EL-s Ragne Lokk 2011. aastal oli EL keskmine linnuliha hind siseturu kasvanud nõudluse tõttu märkimisväärselt kõrgem kui eelnevatel aastatel. EL 2011. aasta keskmine oli 187,10 €/100kg, mis oli 9% kõrgem kui eelmisel aastal (tabel 1). Kõrgeima hinnatasemega riigid olid Saksamaa (254,37 €/100kg), Soome (249,16 €/100kg) ja Austria (247,18 €/100kg), madalaima hinnatasemega aga Poola (136,72 €/100kg), Ühendkuningriigid (142,34 €/100kg) ja Läti (154,07 €/100kg). Tabel 1. Linnuliha keskmine hind (euro/100kg) 2006 2007 2008 2009 2010 2011 EL keskmine 151,30 175,79 180,93 169,67 170,10 187,10 Eesti 145,37 182,61 198,23 169,43 konfidents konfidents Läti 141,80 177,04 197,81 151,36 144,07 154,07 Leedu 130,14 150,41 164,81 174,48 168,46 162,89 Soome 192,19 195,10 227,19 245,72 240,80 249,16

Allikas: Euroopa Komisjon Hinnad nädalate lõikes (joonis1) järgisid enamasti sessoonset rütmi, kuid ületasid nii viimase kahe aasta kui ka 2006-2010 aasta keskmisi tasemeid. Kõige kõrgemad hinnad liikmesriikide keskmisena olid augustis (193,51 €/100kg) ja madalaimad jaanuaris (176,44 €/100kg).

140

150

160

170

180

190

1 4 7 10 13 16 19 22 25 28 31 34 37 40 43 46 49 52

euro

/ 100

kg

Avg 06 - 10 2009 2010 2011

Allikas: Euroopa Komisjon Joonis 1. EL linnuliha keskmine hind aastatel 2009-2011 nädalate lõikes


98

EL kanamunade hind 2011. aastal oli vahemikus 99-117 €/100kg. Aasta keskmiseks kujunes 114,76 €/100kg (tabel 2), mis oli 2,6% kõrgem kui eelmisel aastal. Kõrgeimad hinnad aasta keskmisena olid Rootsis (208,52 €/100kg), Taanis (178,27 €/100kg) ja Itaalias (174,30 €100kg), madalaimad Maltal (79,62 €/100kg), Belgias (86,84 €/100kg) ja Slovakkias (97,61 €/100kg). Eesti 2011. aasta keskmine hind 103,51 €/100kg jäi EL keskmisest 10% ja eelmise aasta keskmisest 4% madalamaks. Kõrgeimad hinnad (kuude lõikes) olid Eestis aprillis (117,11 €/100kg), madalaimad juulis (94,46 €/100kg). Tabel 2. Kanamunade keskmine hind (euro/100kg) 2006 2007 2008 2009 2010 2011 EL keskmine 95,73 110,41 113,21 119,89 111,68 114,76 Eesti 87,21 93,87 118,73 103,12 107,79 103,51 Läti 96,49 106,27 132,49 119,79 106,74 100,83 Leedu 82,31 101,88 122,16 114,86 109,94 107,23 Soome 78,35 112,90 121,58 121,11 114,38 121,58

Allikas: Euroopa Komisjon Vaadates kokkuostuhindade muutumist nädalate lõikes (joonis 2) näeme, et aasta alguses olid hinnad viimaste aastate tasemest madalamad, kuid aasta II pooles ületasid 2010. aasta ja 2006-2010 keskmisi. EL kõrgeim kanamunade hind oli augustis (117,43 €/100kg) ja madalaim mais (98,68 €/100kg).

85

95

105

115

125

135

145

1 4 7 10 13 16 19 22 25 28 31 34 37 40 43 46 49 52

euro

/ 100

kg

Avg 06 - 10 2009 2010avg 2011 cage only 2011

Allikas: Euroopa Komisjon Joonis 2. EL kanamunade keskmine kokkuostuhind aastatel 2009-2011 nädalate lõikes


99

EL importis 2011. aastal 827 420 t linnuliha, mis on 3% enam kui eelmisel aastal samal perioodil. Valdav osa (90%) toodi traditsiooniliselt Brasiiliast ja Taist. Import Hiinast ja Tšiilist oli suurenenud vastavalt 40% ja 30%. Ekspordistatistika näitab, et 2011. aastal viidi EL välja 1 410 658 t linnuliha, mis on 12% rohkem kui eelmisel aastal samal perioodil. Enim linnuliha tarniti Hongkongi (13%) ja Saudi Araabiasse (11%). Eksport Venemaale oli aga võrreldes eelmise aastaga vähenenud 53%. 2011. aastal importis EL 19 045 t mune, mis on 42% vähem kui eelmisel aastal samal perioodil. Olulisemad impordi päritoluriigid olid Argentiina (42%) ja USA (28%). EL munaekspordi maht kolmandatesse riikidesse oli 2011. aastal 216 447 t, mis ületab eelmise aasta taset 19%. Peamised sihtriigid olid Jaapan (30%) ja Šveits (19%).


100

Lisa 6. Eestis rakendunud turukorraldus-, teavitus- ja müügiedendamismeetmed 2004- 2011 (väljamakstud summad eurodes)

Toetuse liik/meede 2004 2005 2006 2007 2008 2009 20 10 2011 Põllumajanduse turukorraldus nõukogu määrus (EÜ) nr 1 234/2007

Eksporditoetus

juust 324 411 728 695 1 613 304 902 360 6 282 283 931 484 513 48 819

linnuliha 0 0 0 1 767 6 988 371 0 0

lõssipulber 200 000 0 10 599 0 0 15 560 9 720 0

munad 0 0 1 499 2 665 1 585 7 955 7 928 1 112

piimapulber 398 525 91 985 119 394 49 380 11 784 21 000 10 500 0

sealiha 0 144 1 707 934 0 0 0 0

teised piimatooted 0 0 34 221 436 897 0 192 872 72 351 0

või 84 665 1 953 123 1 841 456 1 650 690 81 905 626 778 195 989 0

võiõli 435 758 577 754 173 482 0 0 0 0 0

elusloomad (veised) 0 0 0 0 0 0 59 560 53 594

Non-Annex 1 toodetele 0 0 0 0 0 0 0 0

lõssipulber 0 4 63 0 0 0 0 0

munad 1 8 51 3 0 7 0 0

piimapulber 2 497 451 6 097 1 066 0 0 0 0

teravili 188 1 869 4 155 299 0 0 0 0

või 109 46 1 184 87 0 0 0 0

Kasutustoetus 0 0 0 0 0 0 0 0

pagarivõi 12 370 23 487 3 600 0 0 0 0 0

või jäätise valmistamiseks 22 080 116 520 22 300 0 0 0 0 0

Eraladustamistoetus 0 0 0 0 0 0 0 0

või ja koor 0 0 0 8 115 0 0 0 0

sealiha 0 0 0 0 0 0 0 130 070

Sekkumiskokkuost 0 0 0 0 0 0 0 0 Küpsetuskvaliteediga nisu ost/müük 0 0 81 292 0 0 0 0 0

Lõssipulbri ost/müük 0 0 0 0 0 4 416 967 -81 -735 300

Odra ost/müük 0 1 917 077 -1 483 923 -1 634 0 916 758 6 742 244 -6 562 304

Või ja koore ost/müük 0 2 661 567 75 812 -2 236 466 0 2 507 476 -3 495 335 532 675

Ladustamiskulud 0 194 861 749 819 359 835 0 268 543 1 379 856 0

Käibemaks 0 859 466 -103 860 -416 678 0 1 522 077 1 004 537 -1 205 926

Koolipuuviljatoetus 0 0 0 0 0 0 139 869 232 002

Koolipiimatoetus 0 0 191 058 970 358 1 215 789 1 293 144 1 281 262 1 486 030 Riiklik mesindusprogramm 0 67 527 128 417 164 416 119 261 126 190 126 743 96 448

Toiduabi 0 0 0 324 891 192 388 320 646 761 012 755 405

Teavitamis- ja müügiedendustoetus nõukogu määrus (E Ü) nr 3/2008 Mee ja meetoodete teavitamis- ja müügiedendusprogramm 0 0 0 16 393 20 012 0 0 0

"Linnuliha on kasulik" 0 0 0 0 0 80 197 0 0

Puu- ja köögiviljasektoris ajutised erakorralised toetusmeetmed komisjoni määrus (EL) nr 585/2011 Köögiviljasektori erakorraline abi 0 0 0 0 0 0 0 1 321


101

Lisa 7. ÜPT, piimasektori eritoetuse ja täiendavate otsetoetuste määramine maakondade lõikes. 2011. aastal.

Maakond ÜPT

Põllumajandus kultuuri täiendav

otsetoetus 2006. a

referentsi järgi

Põllumajandus kultuuri täiendav

otsetoetus 2008. a

referentsi järgi

Heinaseemne täiendav

otsetoetus

Ammlehma kasvatamise

täiendav otsetoetus

Ute kasvatamise


Veise täiendav

otsetoetus

Piima täiendav

otsetoetus

Ute täiendav

otsetoetus Piimasektori

eritoetus

Heakskiidetud taotlusi 1 034 225 231 4 81 51 162 75 32 45

Heakskiidetud ühikuid 62 832 18 278 20 599 76 1 419 2 346 3 697 26 531 327 1 478 826

Harju Määratud summa, € 5 709 765 382 555 431 140 2 415 112 442 26 744 305 438 520 014 7 301 66 962

Heakskiidetud taotlusi 353 65 60 84 66 122 28 50 18


Hiiu Määratud summa, € 1 110 412 31 756 34 422 0 154 122 26 277 84 429 57 411 7 529 24 896

Heakskiidetud taotlusi 573 156 190 0 37 17 134 31 10 17

Heakskiidetud ühikuid 30 057 7 141 10 134 0 760 1 293 2 017 14 219 490 789 385

Ida-Viru Määratud summa, € 2 732 538 149 462 212 102 0 60 222 14 318 166 611 278 702 3 898 30 855


Heakskiidetud ühikuid 68 043 31 205 34 907 29 751 1 839 7 729 69 541 187 3 043 653

Jõgeva Määratud summa, € 6 190 819 653 123 730 604 914 59 509 20 873 638 586 1 363 007 15 032 53 244



Järva Määratud summa, € 7 145 565 686 693 804 230 5 150 74 644 21 634 726 416 2 171 247 5 637 90 120



Lääne Määratud summa, € 3 717 484 241 783 265 226 1 854 258 311 29 834 268 085 273 796 7 094 53 616


Heakskiidetud ühikuid 102 580 50 055 55 713 61 2 010 3 788 9 031 80 205 058 1 460 1 060 Lääne-Viru Määratud summa, € 9 325 132 1 047 658 1 166 069 1 936 159 272 43 183 746 182 1 572 019 7 212 85 276



Põlva Määratud summa, € 4 255 792 461 856 516 027 2 100 59 588 40 527 334 024 863 527 11 293 88 737


102

Maakond ÜPT

Põllumajanduskultuuri täiendav

otsetoetus 2006. a

referentsi järgi

Põllumajanduskultuuri täiendav

otsetoetus 2008. a

referentsi järgi

Heinaseemne täiendav

otsetoetus

Ammlehma kasvatamise


Ute kasvatamise


Veise täiendav

otsetoetus

Piima täiendav

otsetoetus

Ute täiendav

otsetoetus Piimasektori

eritoetus


Heakskiidetud ühikuid 80 030 21 929 25 008 119 2 334 2 769 6 587 64 799 676 1 951 2 136

Pärnu Määratud summa, € 7 276 344 458 981 523 427 3 764 184 946 31 407 544 193 1 270 074 9 638 172 125



Rapla Määratud summa, € 5 700 086 391 020 446 499 792 204 281 27 392 468 472 829 030 8 635 115 689



Saare Määratud summa, € 4 229 822 151 256 168 534 3 367 259 590 106 772 368 507 616 664 28 104 95 673


Heakskiidetud ühikuid 83 883 43 160 48 855 448 352 2 283 4 925 49 921 367 1 623 903

Tartu Määratud summa, € 7 626 805 903 346 1 022 545 14 210 27 892 26 026 406 887 978 459 8 018 71 970



Valga Määratud summa, € 3 609 945 313 676 335 988 1 203 101 031 56 065 261 492 356 729 16 045 66 147



Viljandi Määratud summa, € 7 337 933 754 686 896 144 5 440 113 234 31 954 429 652 792 678 11 255 129 093



Võru Määratud summa, € 4 441 162 299 574 358 132 854 121 554 49 385 256 303 312 018 14 395 73 439

Taotlusi 16 291 5 510 5 679 51 1 423 929 4 233 1 334 722 705

Ühikuid 884 340 330 981 377 978 1 387 24 650 48 614 72 686 625 274 203 32 608 15 146

Kokku Määratud summa, € 80 409 603 6 927 425 7 911 087 43 998 1 950 639 552 393 6 005 279 12 255 374 161 085 1 217 842

Documents

Põllumajandusministeerium Põllumajandusturu korraldamise ......Põllumajandussektori 2011. aasta ülevaade Tallinn 29.veebruar 2012 Põllumajandusministeerium Põllumajandussektori