PaljukultuuriliseEesti ilu ja valu

Anu Realo

Tartu Ülikool

Ettekande põhiteemad

• Kas Eesti on paljukultuuriline riik?• Millised on Eestis elavate inimeste

väärtushinnangud ja kuidas need on viimase kümnendi jooksul muutunud?

• Millised on Eesti ja eestlased teiste rahvuste pilgu läbi?

1. KAS EESTI ONPALJUKULTUURILINE RIIK?

Kas Eesti on paljukultuuriline riik?

Objektiivselt

JAH

Millised rahvused Eestis elavad?

67,9%

25,6%

2,1%

1,3%

0,9%

1,7%

0,6%

Eestlased

Venelased

Ukrainlased

Valgevenelased

Soomlased

Muud rahvused

Rahvus teadmata

Allikas: Eesti Statistikaamet 2004 (seisuga 31.03.2000)

Kokku 142 rahvuse esindajaid, neist umbes poolte ehk 72 rahvuse puhul vähem kui 10 inimest

98% elanikkonnast eestlased

54% elanikkonnast eestlased20% elanikkonnast eestlased

Kas Eesti on paljukultuuriline riik?

Objektiivselt Subjektiivselt

JAH EI

Eestlaste osakaal rahvastikus 2000

57

91

0

10

20

30

40

50

60

70

80

90

100

%

Eestlaste osakaal

Linnad

Vallad

Eesti elanikkonna emakeel 2000

67

30

3

0

10

20

30

40

50

60

70

%

Emakeel

Eesti keel

Vene keel

Muu keel

Eesti elanikkonna võõrkeelte kasutus 2003(kasutab pidevalt/aegajalt)

63

43

24

13

1 38

73

40

69

2 2

13

0

10

20

30

40

50

60

70

80

%

Eestlased Eesti-venelased

Vene/eesti

Inglise

Soome

Saksa

Prantsuse

Rootsi

Muu

Eesti elanikkonna võõrkeelte oskus 2003(Saab aru/räägib-loeb/valdab vabalt)

58

25

9 9

27

12

1 20

10

20

30

40

50

60

%

Eestlased Eesti-venelased

Vene/eesti

Inglise

Soome

Saksa

Telekanalite vaatamine Eestis 2003

96

24 2418 17

27

90

5

1913

0

10

20

30

40

50

60

70

80

90

100

%

Eestlased Eesti-venelased

Eesti telekanalid

Venemaa telekanalid

Soome telekanalid

Inglisekeelsed kanalid

Saksakeelsed kanalid

Kokkuvõte (1)

• Hoolimata sellest, et Eestis elab 142 rahvuse esindajaid, ei näi Eesti paljukultuurilise riigina. Üldiselt elavad siin vaid eestlased, ja mõnel juhul ka mitte-eestlased (kelle all enamasti peetakse silmas venekeelset elanikkonda).

2. MILLISED ON EESTIS ELAVATE INIMESTE VÄÄRTUSED PRAEGU

JA KÜMME AASTAT TAGASI?

World Values Survey

www.worldvaluessurvey.org

World Values Survey

The World Values Survey on sotsiokultuurilise ja poliitilise muutuse ülemaailmne uuring, mida viiakse läbi maailma juhtivates ülikoolides töötavate uurijate võrgustiku poolt. Uurimuses osalevad rahvuslikult esinduslikud valimid ligi 80 riigist kõigilt kuuelt asustatud kontinendilt. Alates 1981. aastast on läbi viidud neli uurimuste lainet (viimane 1999-2001), mis võimaldavad täpseid võrdlusi nii ajalises kui kultuurilises lõikes.

Prof Ronald InglehartUniversity of Michigan, USA

Ingleharti väärtuste skeem

Traditsioonilisus vs ilmalikkus-ratsionaalsus

• ei rõhutata religiooni tähtsust,• peetakse oluliseks individualistlikke püüdlusi, mitte sotsiaalset

konformsust,• ei usuta, et on olemas absoluutne hea ja absoluutne halb,• ei peeta oluliseks autoriteedile allumist,• ollakse madalama rahvusliku uhkusega,• ei ole perekonnal keskne roll: elu peamine eesmärk ei ole

saavutada oma vanemate uhkust ja rahulolu oma tegude üle.

Eestis, sarnaselt Skandinaavia maadele …

Ellujäämine vs eneseväljendus

• on suhteliselt madal subjektiivse heaolu tase,• inimestel on viletsam tervis,• ei usaldata eriti üksteist,• ollakse suhteliselt ebatolerantsed teiste gruppide suhtes,• valitseb sooline ebavõrdsus,• rõhutatakse materialistlikke väärtusi,• on madal keskkonnakaitsealane aktiivsus ja teadlikkus,• kasin poliitiline aktiivsus ja Isikliku vastutus.

Eestis, nagu ka teistes eks-kommunistlikes maades …

Kolm tähtsaimat asja elus (märts 2004)

1. töö

2. puhkus

3. haridus

1. töö

2. elukaaslane

3. haridus

1. töö

2. haridus

3. elukaaslane

1. puhkus

2. kodu

3. heategevus

1. vaba aeg

2. puhkus

3. meelelahutus

1. heategevus

2. sõbrad

3. vaba aeg

Kolm tähtsaimat asja elus (märts 2004)

1. töö

2. puhkus

3. haridus

1. töö

2. elukaaslane

3. haridus

1. töö

2. haridus

3. elukaaslane

1. puhkus

2. kodu

3. heategevus

1. vaba aeg

2. puhkus

3. meelelahutus

1. heategevus

2. sõbrad

3. vaba aeg

Kolm tähtsaimat asja elus (märts 2004)

1. töö

2. puhkus

3. haridus

1. töö

2. elukaaslane

3. haridus

1. töö

2. haridus

3. elukaaslane

1. puhkus

2. kodu

3. heategevus

1. vaba aeg

2. puhkus

3. meelelahutus

1. heategevus

2. sõbrad

3. vaba aeg

Kuidas ja kas väärtused muutuvad?

Eesti elanike väärtushinnangudaastail 1991-1995

BALTCOMi uurimus:Väärtuste muutus Eestis 1991-1995

Lauristin, M., Vihalemm, P., Rosengren, K. E., Weibull, L. (1997) (toim). Return to the Western world. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus.

Eestlaste väärtushinnangud 2003

Mina.Maailm.Meedia uurimus:Eesti elavik 21. sajandi algul (jaanuar 2003)

Kalmus, V., Lauristin, M., & Pruulmann-Vengerfeldt (2004) (toim.). Eesti elavik 21. sajandi algul. Ülevaade uurimuse Mina. Maailm. Meedia tulemustest. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus.

Eestlaste väärtushinnangud 1991-2003

1

1,5

2

2,5

3

3,5

4

4,5

5T

erv

is

Ra

hu

ma

ailm

as

Pu

ha

s k

es

kk

on

d

Riig

i ju

lge

ole

k

Tu

ge

v p

ere

ko

nd

Au

su

s

Õig

lus

Va

ba

du

s

Te

hn

ika

are

ng

Ta

rku

s

Sis

em

ine

ha

rmo

on

ia

Tõ

elin

e s

õp

rus

Arm

as

tus

Õn

n

En

es

ete

os

tus

En

es

ea

us

tus

Ka

un

is m

aa

ilm

Me

eld

iv e

lu

Mu

ga

v e

lu

Lu

na

stu

s

Jõ

uk

us

Hu

vit

av

elu

Võ

rds

us

Üh

isk

on

dlik

tu

nn

us

tus

Võ

im

1991

1995

2003

Allikas: BALTCOM; MeeMa

Eesti-venelaste väärtushinnangud 1991-2003

1

1,5

2

2,5

3

3,5

4

4,5

5

Ter

vis

Pu

has

kes

kko

nd

Ra

hu

maa

ilmas

Tu

gev

per

eko

nd

Õig

lus

Õn

n

Riig

i ju

lge

ole

k

Võ

rdsu

s

Au

sus

Teh

nik

a ar

en

g

Vab

adu

s

Tõ

elin

e sõ

pru

s

Sis

emin

e h

arm

oo

nia

En

ese

aust

us

Arm

astu

s

Ka

un

is m

aailm

Tar

kus

En

ese

teo

stu

s

Jõu

kus

Hu

vita

v el

u

Lu

nas

tus

Üh

isko

nd

lik tu

nn

us

tus

Mu

gav

elu

Mee

ldiv

elu

Võ

im

1991

1995

2003

Allikas: BALTCOM; MeeMa

Eesti elanike väärtushinnangud 2003

1

1,5

2

2,5

3

3,5

4

4,5

5

Te

rvis

Tu

ge

v p

ere

ko

nd

Ra

hu

ma

ailm

as

Pu

ha

s k

es

kk

on

d

Riig

i ju

lge

ole

k

Au

su

s

Õn

n

Tõ

elin

e s

õp

rus

Va

ba

du

s

Sis

em

ine

ha

rmo

on

ia

Arm

as

tus

En

es

ea

us

tus

Õig

lus

Ta

rku

s

En

es

ete

os

tus

Me

eld

iv e

lu

Ka

un

is m

aa

ilm

Võ

rds

us

Te

hn

ika

are

ng

Jõ

uk

us

Mu

ga

v e

lu

Hu

vit

av

elu

Üh

isk

on

dlik

tu

nn

us

tus

Lu

na

stu

s

Võ

im

15-29

30-54

55-74

Allikas: MeeMa

Eluga rahuolu % Euroopas 2003-2004

0

10

20

30

40

50

60

70

80

90

100

Taa

ni

Ro

ots

iH

olla

nd

So

om

e

Su

ur-

Bri

tan

nia

Lu

kse

mb

urg

Iirim

aa

Slo

ve

en

iaH

isp

aan

iaM

alta

Be

lgia

Au

stri

aK

üp

ros

Sak

sam

aa (

W)

Itaa

liaP

ran

tsu

smaa

Sak

sam

aaT

ürg

iT

she

hh

i

Po

ola

Kre

eka

Sak

sam

aa (

E)

Po

rtu

gal

Le

ed

uL

äti

Un

gar

iS

lov

akki

aE

est

i

Ru

me

en

iaB

ulg

aari

a

Okt-nov 2003

Okt-nov 2004

Allikas: Eurobarometer

Eluga rahuolu % Euroopas 2003-2004

0

10

20

30

40

50

60

70

80

90

100

Taa

ni

Ro

ots

iH

olla

nd

So

om

e

Su

ur-

Bri

tan

nia

Lu

kse

mb

urg

Iirim

aa

Slo

ve

en

iaH

isp

aan

iaM

alta

Be

lgia

Au

stri

aK

üp

ros

Sak

sam

aa (

W)

Itaa

liaP

ran

tsu

smaa

Sak

sam

aaT

ürg

iT

she

hh

i

Po

ola

Kre

eka

Sak

sam

aa (

E)

Po

rtu

gal

Le

ed

uL

äti

Un

gar

iS

lov

akki

aE

est

i

Ru

me

en

iaB

ulg

aari

a

Okt-nov 2003

Okt-nov 2004

+17%

Allikas: Eurobarometer

Elu läheb järgmise 12 kuu jooksul paremaks

0

10

20

30

40

50

60

70

80

90

100

Türg

iR

oots

iU

KS

oom

eIir

imaa

Kre

eka

Taan

iH

ispa

ania

Itaal

iaP

rant

susm

aaR

umee

nia

Luks

embu

rgK

üpro

sS

love

enia

Leed

uH

olla

ndM

alta

Bel

gia

Eest

iP

oola

Slo

vakk

iaLä

tiP

ortu

gal

Tshe

hhi

Aus

tria

Ung

ari

Sak

sam

aa (W

)S

aksa

maa

Sak

sam

aa (E

)B

ulga

aria

%

Veebruar 2004

Oktoober 2004

Allikas: Eurobarometer

Elu läheb järgmise 12 kuu jooksul paremaks

0

10

20

30

40

50

60

70

80

90

100

Türg

iR

oots

iU

KS

oom

eIir

imaa

Kre

eka

Taan

iH

ispa

ania

Itaal

iaP

rant

susm

aaR

umee

nia

Luks

embu

rgK

üpro

sS

love

enia

Leed

uH

olla

ndM

alta

Bel

gia

Eest

iP

oola

Slo

vakk

iaLä

tiP

ortu

gal

Tshe

hhi

Aus

tria

Ung

ari

Sak

sam

aa (W

)S

aksa

maa

Sak

sam

aa (E

)B

ulga

aria

%

Veebruar 2004

Oktoober 2004

+17%

Allikas: Eurobarometer

Kokkuvõte (2)

• Aastatel 1991-2003 on Eesti elanike jaoks muutunud olulisemaks väärtused, mida iseloomustab püüd nautlemisele ja enesekehtestamisele.

• Võrreldes eestlastega, on Eesti venekeelse elanikkonna väärtused aastatel 1991-2003 teinud läbi suurema muutuse.

• Eestlaste väärtushinnangud tegid läbi olulise muutuse taasiseseisvuse algperioodil (1991-1995), viimase kaheksa aasta jooksul on väärtused püsinud suhteliselt stabiilsetena.

• Lähiaastad võiksid kaasa tuua nihke usalduse, heaolu, tolerantsuse ning teiste post-materialistlike väärtuste suunas.

3. MILLISED ON EESTI JA EESTLASED TEISTE RAHVUSTE

PILGU LÄBI?

“ … Üldiselt arvab Eestis töötav sakslane, et siin veedetud aeg on üks osa tema elu “kullafondist”, kuigi siin on hoolimatud ja tuimad inimesed ning halb leib. Ilmselt kaaluvad Eestiga seonduvad sümbolid ja assotsiatsioonid need negatiivsed pooled siiski üles. Kui palusin Paulil kiiresti nimetada Eesti ja eestlastega seonduvaid märksõnu, nimetas ta lehmi, puid ja kauneid naisi …”

(Kaari Kiitsak-Prikk, 2004)

“… Pärast suvevaheaega naaseb Minna jälle tagasi Tartusse jätkama oma õpinguid. Tal on jäänud veel kaks aastat õppida. “Pärast Soomes veedetud suve igatsen juba siinse rahuliku elu järele,” ütleb Minna ning lisab: “Mulle tundub, et taevas on Eestis sinisem kui mujal. Sama sinine nagu Navitrolla maalidel.” Sellega väljendab Minna ilu, mille ta on Eestis tabanud, aga mis on veel paljudele soomlastele tabamata.”

(Mona Louhisola, 2000)

Kommunikatsioonivõimetu eestlane “… Alati kui küsid “Kuidas läheb?”, tuleb vastuseks: “Normaalselt.”

Inimesed suudavad rääkida ilmast, seenelkäigust ja see ongi kõik. Selline tüüpiline tore dialoog:

Rasmus: “Mida nädalavahetusel tegid?”Eestlane: “Suusatamas käisin.”Rasmus: “Oo, vahva, kas pere oli kah kaasas?”Eestlane: “Jah.”Rasmus: “Oli mõnus lumi?”Eestlane: “Normaalne.”Rasmus (tunneb juba end päris idioodina): “Kas olid valgustatud rajad?”Eestlane: “Vist jah.”

Rasmuse meelest hakkadki sellise vestluse käigus idiootseid küsimusi esitama ning tunned ennast kohutavalt rumalana. Talle tundub, et ka peredes ei suhelda omavahel, ei räägita asju lõpuni ning tulemuseks ongi lahutused ja enesetapud …” (Anu Kivilo, 2004)

Eesti töökultuur “ … Kirjeldades oma muljeid Eesti töö elust, ütleb ta

viisakalt, et töötamine Eestis on olnud mitmes mõttes huvitav kogemus. Peale organisatsiooniliste erinevuste, nt struktuuris ja rahastamises, toob Brenda peamise aspektina välja vähese kommunikatsiooni. “Ameerikas on meil alati regulaarsed koosolekud, nõupidamised. Minu jaoks on see nii loomulik. Siin [Eestis] töötame seitsmekesi kahetoalises kontoris, käimas on mitmed projektid ja üritused, aga ikka ei tea, mida teine teeb. Ei ole arutelusid projektide käigu kohta, ei ajurünnakuid, ideede vahetust jne. Minu ettepanek hakata korraldama regulaarseid koosolekuid kukkus läbi, kuna enamik töötajatest arvas, et see toob kaasa uut tööd. …”

(Eha Paas, 2001)

Eestlane kui ideaalne tööloom

“Positiivsena toob Rasmus välja eestlaste usaldusväärsuse. Nimelt ei ole ta pidanud ühegi kultuuriasutusega tegema ühtegi kirjalikku lepingut mingite ürituste korraldamise asjus. Ja kõik on toiminud. Samuti imestab ta, kuidas ta võib pühapäeval helistada vabalt ükskõik millise ministeeriumi ametnikule, et see aitaks tolliprobleeme lahen dada ja et mingi küsimuseta helistatakse kuni ministriteni välja, et asi korda saaks. Kõigil on mobiilid 24 tundi sees ning kõik võtavad seda iseenesestmõistetavalt. “Kas pole ideaalne maa, kus tööd ja karjääri teha?” …”

(Anu Kivilo, 2004)

Kiiduväärt punktuaalsus

“…ainuke asi, mida Paul sooviks Eestist lahkudes endaga kaasa viia ja mida õppida, on täpsus, punktuaalsus. Ta on juba hakanud nautima õigel ajal algavaid kohtumisi, korralikult ja põhjalikult järjestatud dokumente, faktiparandusi jutu sees. …”

(Kaari Kiitsak-Prikk, 2004)

Kokkuvõte (3)• See, kuidas teist rahvast ja kultuuri nähakse, sõltub

paljuski vaatleja päritolumaast, tema väärtushinnangutest, eelnevast elukogemusest.

• Üks, millest pea kõik lood räägivad, on eestlaste suletus, külmus, reserveeritus, omaette hoidmine ehk “nagu kiht jääd.” Lugudest koorub välja üksmeelne peegelpilt kurbkurjade nägudega maailma ja iseendid tõsiselt võtvatest inimestest.

• Kes jääkihist läbi murda suudavad, tõlgendavad seda tagantjärele mõnikord ka positiivses kontekstis: kui otsekohesesust, siirust ja tagasihoidlikkust. Ehkki väike naeratus ja veidi enam avatust ei teeks ka otsekohesuse juures halba.

Eesti sisemine ilu ja valu

“… Nüüdseks peab ta Eestit väga kauniks maaks, iseloomustades seda kui enesessetõmbunud ilu. Seda maad peab õppima tundma ning peab olema aega jälgida. /…/

Mis Rasmust aga tõeliselt häirib, on see, kuidas me ise ei hoia oma loodust, kuigi me selle ilust nii kõlava sõnaliselt räägime. Me püüame jätta teistele pilti, et oleme looduserahvas ja hoolime loodusest väga. “Aga miks on siis metsa all nii palju rämpsu, alates minemavisatud külmkappidest ja lõpetades mätta alla pistetud plastmassist Coca-cola pudeliteni!?” küsib ta emotsionaalselt …””

(Anu Kivilo, 2004)

TÄNAN TÄHELEPANU EEST!