Õpikud ja kultuuri mõjuvõim

Merike Luts

Koolikorraldus II

Levinson 2002 Levinsoni entsoklüpeedia käsitleb õpikute ja

kultuuri mõjuvõimu ameerika ühiskonna näitel.

Termini knowledge eestikeelse vastena on kasutatud sõna teadmus, mis väljendab inglisekeelset mõistet täpsemalt kui sõna teadmised.

Diskussioon Ameerika-Eesti Õpikud kui õppematerjal Uurimusküsimused Inglise keele õpikud Ajalookäsitlused Väärtushinnangud ja eetika Õpikute kirjastamine Õpikute komiteed

Õpikute kasutamine Õpikud on esmane materjal, mida õpetaja kasutab. Kooliõpikud mängivad võtmerolli teadmiste edastamisel igal

kooliastmel. Õpikut võib käsitleda kui kultuurikandjat

kultuuriruumi traditsioonid, sündmused ideed kui teadmus, mis omab väärtust.

Sotsioloogide jaoks on õpikutes esitatu teadmuse edastamine. Sotsioloogiline uurimus ei keskendu mitte ainult õpikute sisule, vaid ka nende tootmisele ja valikule.

Kelle teadmised on ametlik teadmus; missuguse teadmuse alusel valivad õpikut koolid.

Eesti Eesti koolis õpetaja alustab õpikust Uus õppekava Tegelikkuses kasutusel õpik, mis on koolis

olemas ja kohanduda sellega ning leida juurde lisamaterjal.

Õpilased on õpikukeskselt harjunud ja õpiku korralik läbivõtmine mõjub õpilasele aine omandamisena

Uurimusküsimused

Kas õpikute teadmus õpetab õpilasi headeks kodanikeks ja nad võtavad vastu teatud uskumusi ja väärtusi ilma arvustamata?

Kas õppematerjal motiveerib noori töötama sotsiaalsete probleemide lahendamise suunas?

Kas õpikute teadmus esitab ühe variandi ajaloo interpretatsioonist või võimaldab mitmeid perspektiive ja arvamusi?

Inglise keele õpikud Eestis Inglise kirjastuste õpikud on suunatud

multikultuurilisele õppijale ja sobivad Euroopa kultuuriruumi.

Eesti õppija ei ole alati valmis poola või prantsuse nimedeks, tolerantsi üles näitamiseks teatud kommete suhtes.

Uue õppekava idee multikultuurilisusest on võõrkeeleõpikutes juba varasemalt kasutusel olnud.

Teadmus mitte-eesti võõrkeeleõpikutes – kas see on kultuure ületav või liiga spetsiifiline (Eesti on võõrkeeleõpikutest puudu)

Ajalookäsitlused Ameerika õpikutes Sajandi vahetus: ajalooõpikutes immigratsiooni

mõju ja ameerika ühiskonna mitmekesisuse teema. Immigrantide raske töö, saavutused, sulandumine ühiskonda.

Pärast kuuekümnendaid toodi sisse rohkem infot naistest ja mitte-euroopa vähemustest fotodena ja lugudena, erinevate gruppide poliitikute, kunstnike või leiutajate pildid

Õpikud toetasid progressiivseid liikumisi, pluralistlik vaade ameerika ühiskonnale.

Jean Anyon (1979) kritiseerib õpikuid Küsimus : kuidas õpikutes esitatakse

erinevaid vähemusrahvusi ja tulevikuperspektiive.

1960-aastate järgsed õpikud kas ignoreerivad või minimaliseerivad sotsiaalsete konfliktide ja sotsiaalse ebavõrdsusega seotud teemade tähtsust.

Eesti ajalooõpikud Ajalooõpikute dilemma , mida ja kuidas nõukogudeaegne ajalugu, tegelikkus ja õpikutes

kajastatu on olnud Eestis laia üldsuse aruteluks uued Eesti Vabariigi taassündi järgsed ajalooõpikud Rahulolematus teemade käsitluses tuntav siiani:

kogu Euroopa tegeles pärast üheksakümnendaid ajalookäsitlusega ehk mis on oluline teadmus, mida edastada õppijale.

Väärtushinnagud: Ameerika unistus Sleeter ja Grant (1991) leidsid, et õpikud

rõhutavad individualismi ja saavutuste tähtsust.

„Võrdsed võimalused – igaüks võib teha üks kõik mida või saada ükskõik kelleks ta iganes tahab. Probleemid inimeste vahel on individuaalsed oma loomuses ja on lõpuks lahendatavad”.

James Loewen (1995) Ajalooõpikute rassiprobleemide käsitlusest:

kui õpikud muudavad Ameerika ajaloos rassismi olematuks, siis sellega seoses võimendub võime mitte märgata seda praegu, tänapäeval. “Rassilistes probleemides nii nagu kõiges muus liigub ühiskond paremuse suunas. Meil oli orjandus, nüüd ei ole; oli lintšimine, pesapall oli valge, nüüd ei ole. Rassilised suhted on pidevalt arenenud paremuse poole”.

Järeldus: õpikud on ülelihtsustatud, kannavad optimistlikku patriootilist tooni. Jätkuvalt traditsiooniline õpetus ei kutsu vastuolude mõistmisele ja diskussioonile, ei julgusta õpilasi mõtlema kriitiliselt ajaloo, kultuuri ja ühiskonna üle.

Eesti Küsimus õppijale „ Mida Sina arvad?” ei anna alati

soovitud arutelu ja tolerantsuse väljendust Pluralism võib takerduda selle taha, et õpik ei esita

erinevaid käsitlusi ja siis ei oskagi õppija arutleda erinevalt.

Eesti õpikud on teoreetilised ja faktirohked Uusi õpikuid püütakse teha lihtsamaks ja

loogilisemaks, kuid saavutada õpilase kriitiline suhtumine õpikus esitatusse või panna õppijat juurdlema on õpetajale professionaalne väljakutse, eriti kui õpik

Eetika Eetika ja väärtushinnangud õpikutes Luuletused ja kirjandustekstid gümnaasiumiastme

võõrkeeleõpikutes Õpikutes jääbki domineerima ameerika mudel saavutustest

iga hinna eest. Hariduse väärtustamine kui positiivne õpikumaterjal Muutunud peremudelid ja inimestevahelised suhted:

väärtused luuakse läbi kuulsuste elulugude, mis tegelikkuses võib saavutada vastupidise efekti: kas püsiv kooselu või lahutused?

Väärtusteadmuse edastamine ja interpretatsioon võib tulla läbi õpetaja subjektiivse nägemuse.

Diskussioonid Ameerikas 60. aastatest alates diskussioonid vanemate, huvigruppide, ja

teadlaste hulgas. Organisatsioonid Eagle Forum ja Daughters of the American

Revolution protesteerisid õpikute vastu, mis rõhutasid liiga palju sotsiaalseid probleeme, pöörasid liiga palju tähelepanu feministlikele ideedele, vähemusgruppidele.

Õpikute teadmus konflikti allikaks gruppide vahel: kes loodavad, et õpikud säilitaks traditsioonilisi väärtusi.. kes näevad haridust kui alternatiivsete ideede arendamise baasi. Kirjastuste probleem: püüdluses vältida vastuolusid, kirjastajad

toodavad õpikuid, mis esitavad fakte neid kommenteerimata.

Õpikute kirjastamine

Ameerikas: 30% kõikidest müüdud raamatutest ostettakse haridussüsteemi poolt ja põhi- ning keskhariduse turg moodustab ligikaudu 16% igaaastasest kogumüügist.

Õpikute tootmine on suur investeering ja pikaaegne protsess Kirjastuste valikut mõjutab haridussüsteem ja piirkonnad. Suured müüginumbrid suure õpilaste arvuga Californias ja

Texases. Texases riik teeb ettekirjutuse sisu osas. Suured debatid õpikute sisu üle, sest arvatakse, et nad

suudavad mõjutada teadmuse valikut. Tegelikkuses teisiti: õpikute komiteed kuulavad ära kõik

erinevad ja äärmuslikud seinast seina debatid, kuid teevad oma otsuse.

Eestis Eestis on õpikute arutelud avalikkuses tegelenud rohkem eestluse ja Eesti ajaloo käsitlusega, hiljem

õppekirjanduse vastavusega muutustele õppekavas. Uuele õppekavale üleminek on lahvatanud mitmeid diskussioone meedias.

Siiski tundub, et Eestis ei ole uus õppekirjandus politiseeritud otsus, sest riik andis õppekirjanduse valdkonna üle kirjastustele.

Tiina Vapper kirjutas 16.september 2011 Õpetajate Lehes: „Õpikukirjastused on erafirmad, kus töö käib turumajanduse põhimõttel. Kui põhikoolis saavad enamasti kõik õppeained ja vanuseastmed õppekirjandusega kaetud, siis gümnaasiumi õppevara väljaandmisesse suhtuvad kirjastajad ettevaatlikult. Pole teada, mida koolid üldse osta jaksavad, valikaine õpikute väikesed tiraažid aga jätaksid kirjastuse kindlasti kahjumisse”.

Argo Kerb arutles 16.detsember 2011 Õpetajate Lehes uue õppekava ja õppekirjanduse üle. Ta väitis, et mitmel korral on nii Õpetajate Lehes kui muus meedias ilmunud väited, et uue õppekava rakendamist raskendab uue ja/või kvaliteetse õppekirjanduse puudumine. Lisaks veel üldised etteheited: vähene kontroll õpikuturu üle mõjub halvasti õppematerjali kvaliteedile, kontrolliva instantsi puudumine teeb koolil ja õpetajatel raskeks kvaliteetsete õpikute valimise. On esitatud ka arvamus, et ehk aitaks õpikute kvaliteeti tõsta kirjastamise riigistamin. Kirjastused pole aga nõus, et praegu on koolis halvad õpikud. Avita kirjastuse esindaja väitel on näiteks 7. klassi geograafias võimalik valida kolme õpiku vahel (Kerb, 2011.)

Võimalusse, et endise õpikute eelkontrollimise asemel võiks riik otsustada õpikute kirjastamise riigistada, suhtus Avita esindaja skeptiliselt. „Loomulikult teeb see au, et meid peetakse riigi strateegilisteks ettevõteteks, kuid kardan, et pikas perspektiivis ei ole õpikukirjastuste riigistamine Eesti haridusele kasulik. Ei sisuliselt – puudub loominguline valikuvõimalus – ega ka majanduslikult, monopol läheb riigile alati kalliks maksma.”(Kerb, 2011).

Õpetajate huvid (Marshall 1991)

Kirjastajad pööravad enim tähelepanu haridustöötajate huvidele. Texase riiklikud õpikute komiteed koosnevad kooliõpetajatest, õppekava spetsialistidest ja administraatoritest, kes soovitavad heakskiidetud õpikuid riigi haridusametile.

Komitee liikmete arvates ei ole avalikkuse teadmised pedagoogilistest strateegiatest ja õpilaste vajadustest piisavad, et hinnata õpiku kvaliteeti.

Texase õpikukomitee põhikriteeriumid olid „sisu organiseerimine ja esitamine, toetumine tunnustatud teadmusele, pedagoogiline tugevus”

Õpikute komitee Komitee liikmete kvalifikatsioon ja nende väljaõpe

õpiku hindamises Tähtajad ja materjali mahukus. See, mida väärtustab õpikute valiku komitee,

mõjutab omakorda õpikute kirjastajate prioriteete. Õpikute esteetilised kriteeriumid on esmane

kirjastamise eesmärk, sest visuaalne kvaliteet ja sära tundub mängivat ka peamist rolli komitee otsustes (Tyson, Bernstein ja Woodward, 1991).

Innovaatilisi lähenemisi teadmuse esitamiseks kasutatakse vähe

Kirjastamine Eestis Eestis on õpikute autorid põhiliselt

tegevõpetajad, kes teevad seda oma põhitöö kõrvalt. Kirjastajad on väitnud, et õpikute autoreid ei ole lihtne leida. Ka õpikute katsetamisest ei ole õpetajad ajapuudusel tihti huvitatud, kuigi kirjastused teevad koolitusi ja küsivad tagasisidet

Eesti koolides rahamure 8. aprilli 2011 Õpetajate Lehes kirjutas Vaike Kurel üsna

täpselt õpikute olukorrast kooli poole pealt. 2005. aastaks oli saavatatud enam –vähem rahuldav olukord.

2007/2008. õppeaastal aga muutus olukord jälle kriitiliseks. Lisaks õpikutele ja tööraamatutele hakkasid põhikooliõpilased saama tasuta töövihikuid.

Kuna ilmus palju häid õppematerjale, tekkis peatselt taas olukord, kus õppematerjalide soetamiseks ei jätkunud koolidel raha. Praeguse uue õppekava rakendamiseks tuleb osaliselt välja vahetada kolme klassi õppekirjandus

Kirjastuste mure Kui kogu gümnaasium läheb üle uuele

õppekavale, siis kas koolidel õppekirjanduse uuendamiseks raha on?

Juba mõnda aega ei saa koolid rahapuudusel õpikuid tellida või tellib õpetaja kooli peale ühe komplekti, kombineerib varasemate õpikutega, otsib ise juurde lisamaterjali.

Kokkuvõtteks

Levinsoni poliitiline mõte: tuleks uurida põhimõtteid ja huvisid, mis juhib otsustajaid, kel on võim toota ja valida õpikute teadmus. Mõistes nende võtmeisikute perspektiive, on oluline välja selgitada, kuidas tekib teadmus, mis võib sattuda vastuollu domineeriva kultuuriga ning mil juhul aktsepteeritakse seda või lükatakse tagasi või muudetakse.

Aksel Telgmaa, kauaaegne matemaatikaõpikute autor, viitab õppekirjandusele kui omaette žanrile, „mille viljelemine peaks kuuluma iga tsiviliseeritud rahvuskultuuri juurde ning mille kaudu areneb ja täieneb ühiskonna pedagoogiline mõte.”

Kasutatud kirjandus Kerb, A. (2011, 16.dets). Kas etteheited õpikutele on põhjendatud?

Õpetajate Leht, lk.12. Kurel, V. (2011, 8.apr). Õppekirjandusega käime nagu nööri mööda.

Õpetajate Leht, lk.10. Levinson, D.L.(Ed.) (2002):533-538. Education and Sociology: an

encyclopedia. New York/London: Routledge/Falmer. Parijõgi, M. (2012, 10.veebr). Õpik on tsiviliseeritud rahvuskultuuri osa.

Õpetajate Leht, lk.15. Vapper, T. (2011, 16.sept). Jälle häda õpikute pärast. Õpetajate Leht, lk 8. Õppekirjanduse uuendamise vajadus. Külastatud aadressil

http://www.ekk.edu.ee/vvfiles/0/p6hikooli_ja_gymnaasiumi_riiklike_6ppekavade_rakendamine_ning_6ppekirjandus.pdf .