Embed Size (px)
Citation preview
Nr. 160 September 2011
Naabritega kultuuri jagamasKes juuli lõpus Võhma
linna päevadel osales, sai muu hulgas osa meie sõpruslinna Stende ise-tegevuslaste etteastetest: noortekoori, segakoori, rahvatantsurühma Teika esinemisest. Esineti omaet-te ja ka koos meie kooride ja tantsijatega. Teika võttis koos meie tantsurühmaga Lilleke osa ka Kabala laulu-tantsupäevast.
Augustis olid Eesti päe-vad Stendes ja meie isete-gevuslased oma kultuuri külakostiks viimas. Kaheks päevaks läksid Lätti tantsu-rühm Lilleke, segakoor Lee-lo, noored tantsijad Ketlin Allmaa juhendamisel, Pi-listvere Pillimehed. Kaasas olid käsitöö- ja kunstiringi esindajad, et Stendes võh-malaste töödest näitus väl-ja panna. Toimetamisi neis päevades filmis linnapäeva-delt tuttav kaameramees.
Esimesse päeva mahtu-sid proovid, meie ja koha-like isetegevuslaste rong-käik Stendes ning kontsert Stende kultuurikeskuse juu-res. Rongkäik algas pargist, kuhu kord nende laululava ehitatakse. Kohalik rahvas paistis seal sama unisus-ast-
mega olema, nagu meiegi oma – tuli neid ikka kodu-akendelt ja -aedadest kaa-sa meelitada. Tantsitud sai kord poole rongkäigu pealt teeäärsel platsilgi, et huvi tekitada.
Kontsert oli parasjagu pikk, sest erinevad kollektii-vid esinesid nii omaette kui teistega koos ja neid etteas-teid ikka kogunes. Aga väga ilus kontsert oli ja ise sai ka selle nimel ikka kõvasti pin-gutatud, et kõik võimalikult hästi välja tuleks.
Õhtul oli samas tant-suõhtu sealse kohaliku an-sambliga. Ja jälle sai tõdeda: algul ei saa vedama, pärast ei saa pidama. Esialgu oli tantsuhuvilisi üsna vähe. Ja kuigi lätlased pidid eestlas-test arvama, et me ikka väga aeglased oleme, ei olnud seal nende endi poolt ka ses asjas erilist krapsakust mär-gata.
Enne Talsisse öömajale minemist korjasime kribi-nal-krabinal kokku oma kä-sitöö-kunstinäituse.
Teisel päeval andsime kontserdi ka Virbi asulas. Seekord vaid meie isetege-vuslaste poolt. Esinesime sealse kultuurimaja esisel
platsil. Uudishimulikumad kohalikud elanikud olid end juba ootele seadnud ja mürtsu peale imbus neid korrusmajadest tasahilju juurde. Üksikud vihmapii-sad üritasid küll ettevõtmist rikkuda, aga korda see ei läi-nud. Meie pillimehed on nii vilunud pillide kiirel ümber-paigutamisel, et ohtu sest ei kujunenud. Tantsijate eest võin küll kosta, et konarlikul asfaldil auklikuks saanud kingataldade ja hiljem mitu päeva valutavate jalgade üle kurvastamine asendus siis-ki kiirelt rõõmuga siirast ja soojast vastuvõtust. Tänu kollektiivide juhendajatele, esinejatele, võõrustajatele!
Eesti piiril sai ka kingi-tuseks saadud suurele tordi-le päkad silma aetud. Kuna meid Lätis, juba harjumus-päraselt, tugevalt toideti, ei suutnud me sellega lihtsalt varem hakkama saada.
Olles praeguseks näinud lätlasi projekti raames meie juures ja olnud kahel korral ise Lätis, võib öelda, et:• Lätis olid üleval suured
selged kuulutused, millelt lugeda, et on Eesti päevad ja mis selle raames toimu-mas.
• Lätis juhatati kontsert sisse mitmes keeles, et ka külalised aru võiksid saa-da, millest jutt ja millega tegemist.
• Lätis on tegevus alati väga asjalikult planeeritud ja selle ajakavaga on võima-lik mõistlikult kaasa min-na.
• Lätis oli väljas vahva foto-näitus, lugu ajas, kus pilte lätlaste toimetamistest meie juures ja meie ini-meste tegemistest nende juures.
• Lätis on alati mõeldud kü-lalise võimalikele vajadus-tele või on alati läheduses inimene, kes selle vajadu-sega tegeleda saab.
Kuidagi terviklikum ja inimlikum tundub see sel-lest, mida siinpool tajume. Kas see tuleneb siinkandis levinud trendist „linnuke“ kirja saada või muust, sellele annab nähtavasti aeg aru-tust.
Projekt on jätkumas. Järgmine kalendriaasta toob uued toimetamised, uued võimalused. Arenemistahet meile sõprussuhete paistel!
Luule Tiirmaatantsurühm Lilleke
2 Võhma LinnalehtNR. 160. september 2011
TÄISKASVANUD ÕPPIJA NÄDAL TULEB TAAS!
7. – 14. oktoobriniÕppimine seob põlvkondi!
Avaüritus 7. oktoobril Raplamaal
E-õppe päev 12. oktoobrilGrundtvigi päev 13. oktoobril
XV täiskasvanuhariduse foorum 14. oktoobril Tallinnas
Maakondlike ürituste info: TÕN-i Viljandimaa koordinaator Mall Kõiv
515 3046, [email protected]
Novembrikuust saa-vad alustada Pärnu-
maa Kutsehariduskeskuse Voltveti Koolituskeskuses Tihemetsas aianduse ja palk-majaehituse kutseõpet 16–29-aastased noored, kes ei tööta ja on ainult põhiha-ridusega või katkestanud põhihariduse omandamise 2010/2011. õppeaastal või varem. Eesti Töötukassas arvel olema ei pea.
Õpingud on tasuta, neid rahastab meetme 1.3.1 „Kvalifitseeritud tööjõupakkumise suurendamise” raames Euroopa Sotsiaal-fond. Õppe- ja praktika
ajal makstakse osalejatele stipendiumi, sõidutoetust ning tasutakse majutusku-lud õpilaskodus. Õppima asujatele laienevad ka kõik õpilastele mõeldud soodus-tused. Lisaks on ette nähtud individuaalne ja grupisisene nõustamine praktikale suun-dumisel ja praktika ajal.
Õppetöö algab 8. no-vembril 2011 ja kestab 1 aasta. Õppegrupid moo-dustatakse aianduse eriala puhul 10-st ja palkmajaehi-tuse puhul 12 õpilasest.
Aianduse õppekava lä-bides õpitakse taimede paljundamist ja pookimist,
Talvel tagavad sooja toa kontrollitud ja puhas-
tatud kütteseadmedParaku pole päästjate
jaoks sügistalvisel perioodil haruldased tahmapõlengu-test või kütteseadmete rike-test põhjustatud tulekahjud. Tahmapõleng süttib puhasta-mata korstnas ning see oma-korda lõhub kütteseadet. Päästetöötajad juhivad tähe-lepanu, et enne kütteperioo-di algust on viimane aeg küt-teseadmed üle vaadata ning puhastada.
Eramu korstnat võib majaomanik tavaliselt ise puhastada. Eelmise aasta 1. septembrist kehtima haka-nud „Tuleohutuse seadus“ sä-testab, et igal viiendal aastal peab korstna puhastama ja kütteseadme ohutust kont-rollima kutseline korstna-pühkija. Väljaõppinud spet-sialist tagab töö kvaliteedi ning annab kütteseadme pu-hastamise ja kontrolli kohta akti.
Võhma linnas on korstnapühkija 04. ja 05. oktoobril.
VILJANDIMAA AAS-TA ÕPPIJA LUULE TIIR-MAA (41) ütleb, et kardab kõige rohkem inimeste mõttemaailma ja ellusuh-tumise jäigastumist. Tema enese tööalase õppimise teekond, mis algklasside õpetaja kutse omandami-sega algas ning mille vers-tapostideks on põhikooli kunstiõpetaja, eripedagoogi ja haridusspetsialisti tööks omandatud tarkused, pole
nüüdseks õppealajuhataja ametis veel sugugi lõppe-nud. „Õpetaja võib küll rõõ-mustada, et tema õpilased saavad temast targemaks, aga õppeprotsessis peab ta olema siiski eesmineja – see tähendab, ka tema peab õppima, kiiresti ja lennult,“ põhjendab Luule.
Tööalase enesetäien-damise kõrvale mahuvad Luule ellu veel mitmed pi-devat enesetäiendamist
nõudvad tegemised, olgu selleks rahvatantsurühmade ja kunstiringide juhenda-mine, ise tantsimine, näite-ring, õpilaste juhendamine leiutamis- ja loomekonkurs-sidel, andragoogi kutsekva-lifikatsiooni kursus, täis-kasvanud õppija nädal ja mis kõik veel. Luule on ka ühiskondlikult aktiivne ja seegi õpetab. „Keegi ei ole sündinud teadmistega, mis on vajalikud kohaliku voli-kogu liikmeks või revisjoni-komisjoni esimeheks olles. Kui selline olukord kujuneb, tuleb hankida teadmisi: su-helda, lugeda, konsulteeri-da. Kõik see nõuab aega ja tahet ennast kurssi viia, ta-het õppida,“ leiab ta.
„Minu pere on minu te-gemisi enesestmõistetavu-
Aasta õppija nominendid:Luule Tiirmaa, Võhma – Viljandimaa aasta õppijaTatjana Kartsev, ViljandiHeilika Vahtra, Kõo valdAasta koolitaja: Sofia Joons, August Pulsti Õpistu juhatajaAasta koolitussõbralikum organisatsioon: Lasteaed MännimäeAasta koolitussõbralikum omavalitsus: Kõpu vald
Viljandimaa tunnustatud 2011
Tööta noored saavad tulla tasuta õppima palkmajaehitajaks või aednikuks
Päästeamet annab teada
sega võtnud. Usun, et minu poegadel on praeguseks juba kinnistunud arusaam, et elukestev õppimine on loomulik,“ nendib Luule.
Ta usub, et oma tege-mistega, oma osalemisega saab ta ümbritseva ühiskon-na arengule toeks olla ning teisi innustada. „Inimeste õpi- ja arengutahe paneb ju liikuma!“ on seisukoht kindel. Õppimisplaanidesse kuuluvad kindlasti keeled, loov kirjutamine (Luule teeb Võhma Linnalehele kaas-tööd), majanduse algtõed, käsitöö ja kindlasti veel palju muud. „Alati ei ole võimalik teistele seletada ka, mis kõi-gest sellest õppimisest kasu on. Seda peab ise tundma,“ võtab Luule oma mõtted kokku.
praktilisi aiatöid, seda, kui-das kasutada aiatöömasi-naid ning kuidas hoida kor-ras aiatööriistu.
Palkmajaehituse õppe-kava läbides õpitakse, kui-das valmib palkmaja alates kujunduse paberile pane-kust kuni maja valmimiseni. Sealhulgas õpitakse tundma ehitusmaterjale ja nende ka-sutusalasid; seinakarkassi, vahelagede ja põrandate ehi-tamist. Samuti omandatakse teadmised palkmaja ehitu-sest: kasutatavad ehituspal-gid; töövahendid; erinevad palkmajade konstruktsioonid ja ehitamise tehnoloogia.
Kui oled huvitatud või tead kedagi, kellele oleks an-tud projektides osalemisest palju kasu, siis võta minuga ühendust!Rohkem infot: www.hariduskeskus.ee/pro-jektid/noortele-töötutele.html
Kontakt: projekti-juht Maarja Lenk, [email protected], tel 449 1062; 5665 5063
Maarja LenkVoltveti koolituskeskus
TihemetsasPärnumaa
Kutsehariduskeskus
Alates 1. oktoobrist hak-kab Viljandi linnalii-
nidel bussist ostetud pilet maksma 80 senti, eelmüü-gist ostetud pileti ja kuupi-leti hind jääb samaks.
Demograafiline olukordViljandi linnas ja maakonnas on kujunenud selliseks, et bussisõitjate arv ja piletitulu vähenevad pidevalt, samal ajal aga tõusevad liinide käi-gushoidmiseks tehtavad kulu-tused (kütus, materjalid jm).
Kujunenud olukorras on maavalitsus sunnitud otsi-ma lisareserve ja võimalusi, et bussiliine olemasolevas mahus käigus hoida. Ühe abinõuna tuleb arvestada ka piletihinna tõusuga.
Ühistranspordi järeleval-ve spetsialisti Maie Mummi sõnul on maavalitsus seisu-kohal, et hinnatõusu korral peaks see kõige vähem mõ-
Viljandis muutub linnaliinibussist ostetud pileti hind
jutama regulaarselt ühis-transporti kasutavat ini-mest, igapäevast sõitjat.
Nimetatud seisukohast lähtudes on osaliselt muu-detud maavanema sellealast korraldust ning alates 1. ok-toobrist 2011 kehtestatakse liinigrupis Viljandi linnalä-hiliinid (linnaliinid) kõrgei-maks sõidupileti hinnaks bussist ostes praeguse 0,64 euro asemel 0,80 eurot.
Samas on nii igapäevas-tel bussikasutajatel kui kõi-gil teistel endiselt võimalik osta eelmüügist sõidupilet hinnaga 0,50 eurot või kuu-pilet hinnaga 14 eurot, sest nende piletite hinnad jäävad samaks.
Lisainfo: Maie Mumm, Viljandi maavalitsuse ühis-transpordi järelevalve spet-sialist tel 433 0411; e-post: [email protected]
Aastaringse puiduga küt-mise korral tuleb kütteseadet ja lõõre puhastada ning küt-teseadme korrasolekut kont-rollida kaks korda aastas. Hooajaliselt, sügisest keva-deni kasutatavaid seadmeid aga üks kord aastas. Seda on soovitatav teha kütteperioo-dide vahelisel ajal. Gaasiküt-teseadmeid peab puhastama kord aastas.
Olenevalt küttematerja-list või kütteseadme eripä-radest võib tekkida vajadus tihedamaks hoolduseks. Näi-teks regulaarselt kasutatava saunaahju lõõre tuleks pu-hastada vähemalt kaks korda aastas.
Aita päästjatel ennetada kulupõlenguid!
Kulupõletamine on Ees-tis keelatud ja kulutuli hävi-tav ning ohtlik! Ometi süttib hooletult tehtud lõkkest või hoolimatult visatud suitsu-konist igal kevadel kümneid
kulupõlenguid, milles hävib elusloodus. Mööda kuluhei-na kiiresti levivates leekides satuvad ohtu ümbritsevad hooned ja metsad. Möödu-nud kevade aprillikuus süttis Võrumaal Väimelas lõkkest kulu ja sealt põlengut kustu-tama asunud lõkkepõletaja riided. Naisterahvas sai tule-kahju tagajärjel väga raskeid põletushaavu.
Hoolikad maaomanikud, kes hilissuvel viimase hei-na maadelt niidavad ja oma maavaldused korrastavad, ai-tavad ennetada ohtlikke tule-õnnetusi looduses ning sääs-tavad elukeskkonda. Päästjad kutsuvad maaomanikke üles: Hoolda ja hari oma maad sep-tembris ning aita ennetada kevadisi kulupõlenguid!
Marek KiikLõuna-Eesti
PäästekeskusAvalike suhete büroo
juhtivspetsialist
Kes soovib korstnapühkija teenust,
andke endast teada linnavalitsusse
hiljemalt 30. septembriks.
Võhma Linnaleht 3NR. 160. september 2011
Tantsides teadet kandmas20.–28. augustini viidi Eu-roopa Kultuuripealinn Tal-linn 2011 raames läbi pro-jekt TeateTants.
Selle ürituse idee pä-rines Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Seltsi juha-tuse esimees Kalev Järvelalt ja tantsima-mängima olid oodatud kõik, kes endast märku andsid.
Lakkamatult tantsides läbiti nimetatud päevadel 1000 kilomeetrit Eestimaa maanteid. Sedasi püüti pro-pageerida rahvatantsu ja -muusikat, teisalt ühenda-da teatepulka edasi kandes kõigi maakondade inimesi.
Teadet käisid teiste hul-gas kandmas ka tantsurühm Tald ja apsat ning Pilistve-re Pillimehed. Et tantsijate jaoks hooaeg seekord sugu-gi raugeda pole saanud, on kaks tantsurühma, Lilleke ning Tald ja apsat ikka teine-teist toetamas olnud: kord on väljas Lilleke teise rühma sugemetega ja siis jälle Tald ja apsat lillekese-sugemete-ga. Nii ka sel korral.
Meie tantsulõik oli Mõi-sakülast Pärnumaa poole – Perakülas. Enne posit-sioonidele paigutumist pea-tusime Mõisakülas. Sealse uue (tõesti vinge!) laululava juures kogunesid need, kel juba tantsitud ja need, kes alles minemas. Erinevad kapellid ja muidu muusika-mehed musitseerisid seal
ühtejärge. Sinna jätsime ka Pilistvere Pillimehed ja seal võisid nad tantsurahvaga ja kohalike elanikega oma muusikat lausa kahel korral jagada.
Tantsijad jaotusid seni maantee äärde tantsurongi ootama. Igale paarile ja-gus tantsurajast umbes 100 meetrit. Ilm oli suurepära-ne, päike kohe-kohe loo-jumas (poole üheksa paiku õhtul), närv natuke sees ja ootus hinges. Varem oli või-maldatud tantsuvalikust en-dale meeldivamad valida ja need selgeks õppida. Nüüd oli vaja lugu kiirelt ära tun-da ja kohe seda õiget tantsu tantsides muusikaauto järel ajama panna. Vaat, ei tulnud kohe ühtegi lugu nendest, mida õppinud olime! Kin-del reegel oli, et liikumine pidi kogu aeg toimuma. Nii tuli kogu loovus rakendada ja kes-teab-mida tantsides edasi liikuda. Puust kulp liikus ühelt tantsupaarilt järgmisele ja meie rühma viimane paar lõpetas mõ-ned meetrid pärast seda, kui Mulgimaa piir ületatud. Ikka maru kähku sai see oma rühma lõik läbitud. Ja siis oli järsku maantee ääres suur vaikus. Aga hea meel, et osaletud ja toime tuldud!
Tarkusest, mis takka tulnud, arvasime, et ehk po-lekski olnud vaja seda tant-sude jaotamist ja ootust,
mis lugu tulekul. Tantsu-rahvas tantsib nagunii, iga muusika järgi. Ja küllap oleks seda loovalt tehtud ka eelnevalt midagi õppimata (nagu nüüd tegelikult läks-ki). Küllap said korraldajad ise ka asja juures edaspidi-seks tarkust.
Mõisakülas oli selleks ajaks rahvast rohkesti: kes tantsimas, kes tuttavatega juttu vestmas. Kaesime veel pidumelu ja meie Maitu (Reimann) teiste külade pil-limeestega ühte mängimas ning võtsime ka otsad kok-ku. Laulu jagus aga tagasi-teelegi.
Tore oli! Tee ääres seis-tes tantsujärge oodates sai-me tõdeda, et järsku olid kõik tõesti kuidagi väga sõbralikud ja suhtlusaltid. Möödasõitjad lehvitasid, külarahvas liikus koos tant-sijatega või nende selja taga
külavaheteid mööda järgmi-sesse „vaatluspunkti“.
Meie saime omad asjad ikka päevavalges aetud, aga et tants ei lakkaks, tuli pal-judel rühmadel ju ööpime-duses tantsida. Neilt võib kindlasti päris omamoodi lugusid kuulda.
* Sakalas kirjutati, et Mõisaküla laululava ehi-tamise osas mingit vastu-seisu polnud – enne selle ehitamist oli linnaelanikega suheldud ja lähemal elavate inimeste arvamusi kuula-tud. Nii lihtne see oligi. Kui nüüd Võhmas laululava vaid seepärast olemata on, et sel-line suhtlus ja teavitamine ehk piisav polnud, siis teeb meele kurvaks küll.
Luule Tiirmaatantsurühm Lilleke
Oktoobris alustame Võh-ma joogahuvilistega
kuuendat hooaega. Õpime erinevaid hatha jooga prak-tikaid iseenda paremaks tundmiseks ja tervena elami-seks. Süvendame teadmist, et endaga on vaja pidevalt tegeleda. Lisaks erinevate põhiharjutuste sooritamise-le, õpime süvendatult päike-se- ja kuutervituse ning „viie tiibetlase“ seeriate kaudu sisemiste pingete vabasta-mist. Hingamisharjutustest e pranajaamadest õpime ta-sakaalustavaid, puhastavaid ja energiseerivaid praktikaid. Enesetunde parandamiseks ja pingete vabastamiseks saa-me selgeks lihtsamad võtted massaažist.
Kahel viimasel suvel olen end täiendanud joogajuhen-dajate täiendkoolitustel Lil-leorus joogateraapias, milles Krija hatha jooga on üks te-raapia osa. Nimetan mõned huvipakkuvamad teemad, millesse süvenesime:• Jooga ja tervise suhe• Holistiline teraapia• Jooga 5-osaline tee• Krija hatha jooga praktili-
sus• Tervenemine kõigil tasan-
ditel• Stressi seos keha struktuu-
riga
• Akuutsed ja kroonilised probleemid
• Põletikud• Uued teadmised
müofibroplastidest• Valu ja kannatus• Eesmärgiks on keha terve-
nemineJoogas õpid tundma seda,
mis on sinu kehas kõrvalekal-lete põhjused. Õpid oma keha paremini tajuma ja tunneta-ma. Täiusliku tervise tunnu-seks on sisemine rõõmsus, voolavus ja vägi. Arendad teadlikkust iseendast ja ümb-ritsevast maailmast. Luues sisemist tasakaalu ja harmoo-niat, hakkad seda märkama-tult looma ka enda ümber. Avastad, et isetu armastus on kõige vägevam jõud univer-sumis. Kui sa tunned, et sul on elus millestki puudu, siis vaatad endasse, leiad sealt selle põhjuse, mis on takistu-seks, ja teed muudatusi oma elus. Nii taastad oma enda loomuliku väe: RÕÕMU, KAASTUNDE, MEELERA-HU JA HEATAHTLIKKUSE.
Ootan endisi ja uusi hu-vilisi iseenda tervistava väe avastamisele!
Meeri KreenKryia hatha jooga
juhendajaInfo:
Treeningud toimuvad Võhma päevakeskuses:T kell 19.00–20.00 (asanad, pranajaamad, meditatsioo-nid, tapase ja trataki praktikad, joogateraapia)Hind 4 eurot, pensionäridele 2eurotL kell 8.00–9.30Hind kõigile 2 eurot2 x nädalas käijatele hind 6 eurot
19.09.2011 algas üle-ees-tiline puu- ja köögiviljade söömist ergutav kampaania, mille sõnum on: “Lihtne viis tervislikult toituda! Söö iga päev vähemalt viis portsjonit puu- ja köögi-vilju.”
Neil teemadel toimu-vad septembris-oktoobris Viljandis, Võhmas ning Karksi-Nuias õpitoad-ko-kandusõhtud 18–49-aastas-tele naistele, kes hoolitsevad pere toidulaua eest.
Õpitoad viib läbi „Kok-kuhoiu kokaraamatu“ autor ja Kokkuhoiu Kokaklubi juhendaja SILLE VARBLA-NE.
Kolmetunnine koolitus sisaldab:• erinevate tervislike toitu-
de ühist valmistamist ja maitsmist;
• puu- ja köögiviljade kasu-tamise ideid;
• kokkuhoiunippe pere napi toidueelarvega toimetule-miseks;
• koolituses läbitehtud toi-tude retseptid igale osale-jale kaasa.
Koolitus on TASUTA, kuid vajalik on etteregist-reerumine.
Tervislike puu- ja köögiviljatoitude valmistamise õpitoad
Kas Teil on kõrge vererõhk?Kas Teil on kõrge kolesteroolitase?Kas Teil on perekonnas esinenud südame-veresoonkonna haigusi?Kui jah, siis on Teil kõrgenenud risk haigestuda jala arterite ateroskleroosi.
TULE VERESOONI KONTROLLIMA!Jala arterite ja vererõhu kontrollimine toimub neljapäeval, 29. septembril kell 9–17Võhma Kultuurikeskuses, Kauba 1, Võhma.
Registreerimine vastuvõtule 22.–27. septembrini (va püha-päev) kell 9–13 tel 5698 5633.
Eriti on oodatud inimesed, kellel esineb sageli sääreli-hastes valu ja krambihooge.
Protseduur maksab 6 eurotHooli endast ja tule kontrolli!
Tervise Tugi OÜ
Jooga tervistav vägi
Tervislike puu- ja köögiviljatoitude valmistamise
ÕPITUBA
3. OKTOOBRIL KELL 17.30VÕHMA PÄEVAKESKUSES (Veski tn 11)Koolitusele registreerumiseks palume pöörduda päevakeskuse perenaise poole:Mai Enno, telefon 437 7108.
* Sille ise oma koge-muste ja tulevikusoovide kohta: 2010. a mitmeid kuid kestnud kokaklubi praktilistel kursustel Vil-jandis said perenaised koos Sille Varblase juhendamisel praktiseerida julget, aga sa-mas väga lihtsat ja odavat köögiviljade kasutust, mis avardas ja rikastas osavõt-jate toidulauda. Osalejad leidsid, et üheskoos uue kat-setamine on palju meele-pärasem ja julgem, kui üksi kodus tehes.
Hea meelega korraldaks Sille Varblane veelgi selliseid praktilisi koolitusi, mis on osalejatele nii abiks kui ka suurepäraseks elamuseks.
Koolitused toimuvad:• Viljandis 28. septembril ja 12. oktoobril kell 17.30 Seiklusliku Lastekirjandusmaja
ruumides Lossi tn 7.• Võhmas 3. oktoobril kell 17.30 Päevakeskuse ruumides Veski tn 11;• Karksi-Nuias 5. oktoobril kell 15.30 lasteaia ruumides Männiku tn 1.
Õpitube „5 peotäit puu- ja köögivilju“ rahastatakse südame- ja veresoonkonnahai-guste ennetamise riikliku strateegia Viljandi maakonna tegevuste eelarvest. www.viljandimaa.ee/tervis
4 Võhma LinnalehtNR. 160. september 2011
Koerte ja kasside kohustuslik marutaudivastane vaktsineeriminelaupäeval, 24. septembrilKella 10.00st endise kultuurimaja ristisKella 12.00st raudteeülekäigu juures (Tallinna ja Lai t ristmikul)
Statistikaamet kuulu-tas välja konkursid üle
2400 rahvaloendustöötaja leidmiseks aasta lõpus al-gava rahva ja eluruumide loenduse läbiviimiseks. Töökonkursid kestavad kuni novembri alguseni.
„Rahvaloenduse läbivii-miseks plaanime järk-järgult palgata üle 2400 inimese ja Eesti oludes on tegemist väga suuremahulise värba-misega. Meie eesmärk on see, et igasse kodusse jõuak-sid parimad rahvaloenda-jad,“ rääkis 2011. aasta rah-va ja eluruumide loenduse (REL 2011) personalijuht Palmi Lindjärv.
16. oktoobrini on avatud 132 piirkonnajuhi töö-konkurss. Piirkonnajuhi ülesanne on juhtida 15–17 rahvaloendajat ja tagada, et tööplaan saaks täidetud.
Piirkonnajuhid värvatakse ajavahemikuks 05.12.2011–23.04.2012.
23. oktoobrini otsitak-se Tallinnasse 90 andme-töötluse operaatorit, kelle tööülesanne on korrastada ja töödelda loendusel kogu-tud andmeid. Operaatorid värvatakse ajavahemikuks 15.12.2011–04.04.2012.
Kõige suurem töökon-kurss algab 3. oktoobril, kui kuulutatakse välja töökon-kurss 2200 rahvaloendaja leidmiseks. Rahvaloendaja töö algab 6. veebruaril, kui nädala jooksul viiakse läbi põhjalik koolitus. Küsitlus-töö elanikkonna kodudes algab 16. veebruaril, loenda-ja töö lõpeb 2. aprillil 2012. Loendajaks saab kandidee-rida kuni 3. novembrini.
„Rahvaloenduse töö-kohad on väga atraktiivsed juba ainuüksi niivõrd suures
projektis kaasalöömise või-maluse, saadava kogemuse kui ka koolituste pärast, mille iga rahvaloenduse töö-taja läbib oma tööperioodi hakul. Meie eesmärgiks on leida igasse kodusse parim rahvaloendaja,“ rääkis Palmi Lindjärv.
Kõikidelt kandideerijalt oodatakse head eesti (ole-nevalt piirkonnast ka vene) keele oskust kõnes ja kirjas, head suhtlemisoskust, ar-vutikasutusoskust, ausust ja usaldusväärsust. Kandidee-rimise täpsemad tingimu-sed leiab www.REL2011.ee rubriigist „Vabad töökohad”.
Eestis toimub rahva-loendus tänavu 31. det-sembrist järgmise aasta 31. märtsini. Esimese kuu jook-sul (31.12.2011–31.01.2012) toimub elektrooniline rah-valoendus ehk e-loendus, kus Eesti alalised elanikud
Algas 2400 rahvaloendustöötaja värbamine
Hämaras toas küünlavalgusel istunüksinda siin ainult sulle ma mõtlen.Kui ma korra vaid saaks lapsepõlve veel tulla,joosta su juurde ja emmata hellalt.
Aga aega ei saa keegi tagasi anda.See, mis oli, see läinud – ainult mälestus jäänd.
Miks on küll nii, et kui vanemaks saame,rohkem hindame noorust, mis meist maha on jäänud.Nagu vikerkaar taevas, nõnda kaunis ta tundubvõi on petlik see kõik, on vaid igatsus suur.
Aga aega ei saa keegi tagasi anda.See, mis oli, see läinud – ainult mälestus jäänd.
Elu hellitand pole mitte kedagi meist,mõnel rohkem või vähem õnne olnud on vaid.Ent vaid üks elu antud, seda elada tulebja las küünal, see ilu, ikka edasi põleb.
Aga aega ei saa keegi tagasi anda.See, mis oli, see läinud – ainult mälestus jäänd.
/Sirje Variksoo/
Aega ei saa keegi tagasi anda
saavad vastata küsimusti-kule internetis. Neid, kes e-loendusel ei osale, külas-tavad perioodil 16. veebruar – 31. märts 2012 rahvaloen-dajad.
2011. aastal toimub rahvaloendus Eesti alal üheteistkümnendat kor-da. Varasemad loendused on toimunud 1881., 1897., 1922., 1934., 1941., 1959., 1970., 1979., 1989. ja 2000. aastal. Aastatel 2010 ja 2011 toimuvad rahva ja eluruu-mide loendused enamikes maailma riikides.
Katerina DanilovaREL 2011 Kommunikat
sioonispetsialistStatistikaamet
Tänaseks on meie linna suursündmusest saa-
nud taas ajalugu. Viieteist-kümnendad Võhma linna päevad ja Kesk-Eesti laat kui meie linnakese suursünd-mus on lõppenud ja ees ootab arvult juba kuueteist-kümnes üritus. Kuidas edasi minna? Missugused oleksid Teie ideed, head linnapäe-vadest osavõtjad ja linnako-danikud?
Tõenäoliselt tuleks mi-dagi muuta, et nimetatud sündmus taas kord suure rahvahulga poolest võim-samaks muutuma hakkaks? Seetõttu annan Teile, hea rahvas, võimaluse rohkem kaasa rääkida ja oma ideid realiseerida linnapäevade heaks kordaminekuks.
Õnneks ei saa lõppkok-kuvõttes midagi halba öel-da. Tahan tänada kõiki, kes mingilgi moel aitasid kaasa ürituse heaks kordami-nekuks. Eriline tänu Ants Salustele, keda jätkus igale poole – küll spordivõistlus-te läbiviijana kui ka muudes tegemistes. Samuti on hea meel tänada Kenno Sood, kelle fotonäitust saate veel täna Võhma muuseumis näha. Loomulikult nägid
kõige rohkem vaeva korral-duskomisjoni liikmed, kelle õlgadel lasus lisaks põhitöö-le veel suur ja vastutusrikas tegevus. Samuti tänan kõiki, kes vähemal või rohkemal määral tegelesid Läti sõpra-de võõrustamisega.
Ükski sündmus ei saa toimuma, kui meil poleks nii häid toetajaid: Eckerö Line, OÜ Eesti Valgus, OÜ Gift Line, OÜ Revisanel, kohvik Võhma, AS Largo, AS Wendre, MTÜ Tuba, TreMusic, OÜ Prenton ja paljud teised ettevõtted.
Aitäh kõikidele korral-dajatele-abilistele! Loodan Teile kõigile ka aasta pärast, kui toimuvad järjekord-sed Võhma linna päevad ja Kesk-Eesti laat.
Seniks soovin kõigile to-redat ja tegusat aastat siin väikeses Võhmas. Ootan ka ideid, kuidas linnapäevi oleks mõistlik edasi korral-dada. NB! Nimetatud üritu-se korraldamine algab juba jaanuaris.
Korralduskomisjoni nimel,
Aare JärvikKorralduskomisjoni
esimees
Kokkuvõtlikult linnapäevadest
21. oktoobril kell 14.00
EAKATE PUHKEÕHTU
Teeme uusi plaane. Tantsime ja mängime.
Tantsuviisid Kapellilt
Uudiseid kultuurikeskusestTahame või mitte, aga paraku on suvi selleks aastaks ot-
sas ja Võhma kultuurikeskuse rahvale enneolematult kibekiire. Eesti-Läti ühisprojekti raames toimusid mitmed kontserdid ja koolitused, lisaks maakondlikud ja kohalikud ühisüritused. Kes osales, see igavuse üle küll kurta ei saaks.
Oktoobris algab uus hooaeg. Tegutsema jäävad enamas-ti kõik endised kollektiivid.
Plaanis on taaselustada seltskonnatantsu kursus, mida on nõus läbi viima tuntud treenerid Asa ja Paul Russanov. Selle kursuse taaselustamine või käima lükkamine sõltub muidugi paljuski sellest, kui palju on tantsuhuvilisi. Tree-nerid on nõus tantsukursust läbi viima ka kooliõpilastele. Siinkohal sooviksingi teha väikest luuret ja paluda kursu-sest huvitatutel anda endast teada Riinale kultuurikesku-ses tel 5345 7584 või Luulele gümnaasiumis tel 5345 9012. Oleks tore, kui saaksime oktoobri esimesel nädalal kursuse-ga algust teha. Seega, 1.oktoobriks ootame huviliste märgu-andeid. Kursused on tasulised.
Meie huviringide toimumise ajad oktoobri algusest:
Esmaspäev16.30–19.00 Rahvatantsurühmad Tald ja Apsat, Lilleke, juhendaja Heli Tammai19.00 Segakoor Leelo, juh Mait Reimann19.00 Näitering Rassijad, juh Olev Rass
Teisipäev17.15–18.00 Kõhutantsijad, juh Jane Paberit19.00 Jooga päevakeskuse ruumides, juh Meeri Kreen
Kolmapäev18.00–19.00 Aeroobika, juh Ketlin Allmaa19.00–21.00 Reserveeritud seltskonnatantsu kursuse-le
Neljapäev18.00–19.00 Näitering Rassijad, juh Olev Rass16.00 Käsitööring gümnaasiumi ruumides, juh Heli Lehis
Laupäev8.00 Hommikujooga päevakeskuse ruumides, juh Meeri Kreen
Mälumäng toimub pühapäeviti ja alustab novembris. Mängujuht Mati Roosmaa.
Kõikidesse kollektiividesse ootame lisaks uusi liik-meid. USKUGE – IGAV TEIL EI HAKKA!
Riina PakaneKultuurikeskuse direktor
Vaktsineerimine on TASUTA.Info 509 1526 Ivan Ignatov
Võhma Linnaleht 5NR. 160. september 2011
Ko²l ikoorem September 201 1Ko²l ikoorem Kooli tegemised:http://www.kool.vohma.ee/
Tere, kool!
Käivitub rahvusvaheline projekt
Saame tuttavaks
Rebased juba ristitud
Ja muudki
Seekord lehes: Kool. Rõõm. Koolirõõm!Õpilastel on jälle kooli-
kotid selga ja igapäeva-ne koolitee jalge alla võetud. Mõtted kipuvad küll veel suves olema ja tegutsemis-vabadusele seatud piiridele vaadatakse viltu, aga rõõm sõpradega kohtumisest seob jälle ka õppimisega.
Kui kevadel kooliaastat kokku võtsime ja õpilased aasta jooksul tehtu osas ta-gasisidet andsid, siis oli see positiivne. Kiideti kaaslasi ja õpetajaid, lemmikaine tunde, korras klassiruume, koolitoitu. Oli neid, kes üt-lesid, et on ise ikka laisk ka oldud ja lubati edaspidi hoolsam olla.
Nüüd on uus algus. Ja kõigeks selleks jälle võima-lus.
Sel õppeaastal toimub nii põhikoolis kui gümnaa-siumis (10. kl) õppetöö uue, muudetud õppekava järgi. Rohkem on muutusi õpeta-ja kui õpilase jaoks. Kui õpi-lane saab sellega seoses ehk sisult uusi õpikuid ja töövi-hikuid kasutada, siis õpetaja tegeleb hoolega sellega, et kogu õppetegevus hästi pla-neeritud oleks ja tulemused just sellised saaksid, nagu õppekavas taotletud.
Augustis, õppeaasta al-guse eel, on ikka trendiks ajakirjanduses koolide ede-
tabel ilmutada ja lugejatel huvi sealt nende koolide nimesid leida, millega on oldud seotud või millega ol-lakse seotud. Võhma Güm-naasium ei pea häbenema: riigieksamitulemused la-sevad selles tabelis eelmise aastaga võrreldes oluliselt paremal kohal olla.
Kui uued õppekavad mõndagi uut toovad, siis suurem osa koolielu juur-de kuuluvat on ikka endist viisi. Nii söövad põhikoo-li õpilased koolilõunat ise selle eest maksmata. Güm-naasiumiastme õpilased maksavad koolilõuna eest. Bussisõit maakonna raames
on praegu korraldatud nii nagu eelmiselgi õppeaastal: maakonnaliinidel võimal-dab tasuta sõidu õpilaspileti esitamine. See tähendab, et õpilaspilet peab kindlasti korras ja pikendatud ole-ma. Õppetöös osalemine ei tähenda alati ainult klas-sis istumist. Tunnid võivad toimuda ka õues. Seepärast peaks õpilase riietus olema sobiv tööriietus, mitte üli-kallis ega kergesti määrduv. Esimesel veerandil toimu-vad kehalise kasvatuse tun-nid ikka välja, kui just talv kohe tulla ei taha. Seepärast tuleb valmis olla ka selleks, et jalanõud võivad tunnis
määrduda ja vihma võib ti-butada. Helkurid tuleb jälle oma riietusele lisada.
Soovin kiiret harjumist koolieluga 1. klassi õpilaste-le ja nende vanematele. Kii-ret kohanemist ka 10. klassi õpilastele. Tegusat algust 12. klassi õpilastele, kellele käesolev kooliaasta asjalike valikute tegemise peale sun-nib. Tahet koos tegutseda kõigile õpilastele, õpetajate-le, koolitöötajatele, õpilaste vanematele!
Rõõmu õppimisest ja õpetamisest!
Luule Tiirmaaõppealajuhataja
On juba traditsiooniks saanud, et septemb-
rikuu koolilehes ilmub ju-tuajamine meie kooli kõige tähtsamate isikutega – 1. klass õpilastega. See kohtu-mine on mulle alati olnud huvitav pilguheit koolialus-taja maailma. Aga küsimusi oskan neile ikka esitada vaid tavapäraselt igavaid.
Nädal aega on juba koo-lis käidud. Anna Lindal, Bregiinal, Henril ja Kaidaril on koolielust selge pilt välja kujunenud. Koolis on käia äge, koolisöök on superhea ning õpetajad toredad. Lem-miktunniks hüüavad poi-sid esimese hooga kehalise kasvatuse, aga Bregiinale meeldivad kõik tunnid. Siis tuleb Henrile meelde, et talle meeldib veel väga ma-temaatika ja Kaidar ütleb, et ka temale meeldivad tegeli-kult kõik tunnid. Anna Lin-da rõhutab, et eesti keel on tema lemmik.
Esimesest septembrist on lastel meeles kõige roh-kem see, et aktusel anti päris uus aabits. Sellist aabitsat ei olegi varasematel aasta-tel ükski laps saanud. Uus aabits oli aktusepäevaks vaevalt trükisoojast maha jahtunud.
Hommikuse ärkamisega ei ole koolilastel muret. Üks-ki lapsevanem ei pea unist last voodist välja sikutama või kõrva ääres kahurit pau-gutama. Henri saab kiidelda sellega, et ärkab mõnikord isegi enne isa.
Kooliskäimise juures on seegi hea, et sõbrad samas koolis käivad ja on juba las-
teaiast saadik tuttavad. Pea-le tunde lähevad lapsed koju ja hakkavad kohe õppima, Anna Linda küll eelistab enne süüa ja puhata. Kui aga õppetööd tehtud, minnak-se õue või tegeletakse toas multifilmide vaatamisega jalegode ehitamisega. Kaidar mängib õues kindlasti jalg-palli ja meie jutuajamise käi-gus kutsub kampa ka Henri.
Viimane igav küsimus lastele on, kelleks nad saa-da tahavad. Kaidar hõikab kohe, et jalgpalluriks, aga täpsustab pisut hiljem, et ka politseinikuks. Eks ta peab siis aega jagama, kas on päe-
val politseinik ja õhtul jook-seb palliplatsil või täidab öösel korrakaitsja kohustusi ja jõuab trenni päevaajal. Henri veel ei tea, kes temast tulevikus saab, kuid eks kool ongi koht, kus aru saada, millised ametid enim sobida võivad. Bregiina tahab täies-ti kindlalt saada lasteteatri direktoriks, aga arvab ise ka, et kasvades võivad soo-vid ja huvid muutuda. Anna Linda kaalub praegu kahe ameti vahel, kas hakata poe-müüjaks või näitlejaks.
Marju Roosileht
Koolis on hea söök ja toredad õpetajad
1. ja 12. klass üheskoos pildi peal.
Traditsiooniline 1. septembri rongisõit.
Võhma Gümnaasiumi 1. klassis õpivad:Vaiko AasakülaSulvo AnveltHenri HelüKeiro KaruKaidar KeresHenrik LeierAnna Linda MeerbachNeleri NeemeEve-Liis OoloTuuli RandmäeRoger RätsepsoKristiina SaarBregiina TahkerKim Wüthrich
Klassijuhataja Ly Udikas
Olen üles kasvanud Võhma kandis ja 2007.
aastal lõpetasin siin güm-naasiumi. Seejärel õppisin Tartu Ülikooli Viljandi Kul-tuuriakadeemias huvijuhiks, kus omandasin kõrvaleri-alana ka draamapedagoogi kutse.
Nüüd on mul hea meel alustada tööd Võhma Güm-naasiumi huvijuhina. Varem olen olnud laagris kasvataja, näiteringi juhendaja ja kaa-sa löönud mitmes projektis, alates augustist olen Viljan-dimaa Noortekogu liige. Va-bal ajal meeldib mulle väga lugeda ja joonistada või midagi oma kätega valmis teha.
Minu huvijuht oli eriala valikul suureks eeskujuks ja loodan, et kunagi saavad praegused õpilased ka mind hea sõnaga meenutada. Noortega ja noorte heaks töötada meeldib mulle väga, sest kunagi ei tule puudust headest ideedest ega tore-datest inimestest. Noortele ütlen, et elu tuleb ise huvi-tavaks teha.
Tiina TartVõhma Gümnaasiumi
huvijuht
Tiina Tart.Minu nimeks on Kai-ri Laane. Olen pärit
Kõost ja põhihariduse saa-nud Kirivere Põhikoolis. Keskhariduse omandasin Tallinnas, pärast mida asu-sin õppima Tallinna Peda-googikaülikoolis klassiõpe-taja erialal.
Pärast bakalaureuseõp-pe lõpetamist asusin tööle Tallinna Rõõmutarekese Lasteaias, samas alustasin töö kõrvalt kohe ka magist-riõpinguid. Lasteaiaõpeta-jana töötasin 3 aastat, mil-le järel asusin tööle Viimsi Koolis klassiõpetajana, kus töötasin käesoleva aasta au-gustini.
Lisaks eelnevale õpe-tasin inglise keelt eelkoo-liealistele lastele Tommy Mängukoolis ning täiskas-vanutele ja päris väikestele Viimsi Keeltekoolis. Olen ka Tiigrihüppe Sihtasutuse koolitaja.
Vabal ajal tegelen aia-pidamisega, loen, sõidan rattaga. Üle kõige meeldib mulle aga oma perega aega veeta ja ujuda.
2011/2012 õppeaastal alustasin tööd Võhma Güm-naasiumis klassiõpetajana.
Kairi Laane.
Saame tuttavaks
Saame tuttavaks
Võhma Gümnaasiumi 10. klassis õpivad:Maarja-Liis HelüHanna KivilaMerit KlettenbergRobert-Martin RassMartin RemmerRaido RemmerGetter RoosnaGea RumjantsevaTauno RämsonAndris SildKristi Vindi
Klassijuhataja Kairi Ibrus
6 Võhma LinnalehtNR. 160. september 2011
LOODUSNURKVõhma Gümnaasium osaleb Comeniuse koolide mitmepoolses koostööprojektis „Folklore and Dance to Stem Bullying and Violence“ („Folkloor ja tants tõkestamaks kiusamist ja vägivalda“)
Võhma Gümnaasiumi õpilastele ja õpetaja-
tele edastati suve alguses väga meeldiv teade. Siht-asutus Archimedes valis meie kooli projekti rahas-tamiseks välja! Projekti tegevusteks ette nähtud summa on märkimisväär-ne – 20000 eurot.
Koostööd teevad seitse kooli üle Euroopa:
Võhma Gümnaasium (Eesti, koordinaator)
Sredno obshtoobra-zovatelno uchilishte Hristo Botev (Bulgaaria)
Scoala cu cls. I-VIII „Gheorghe Banea“ (Rumee-nia)
IPSIA Galileo Galilei (Itaalia)
Šolski Center Slovenj gradec, srednja ekonomska šola (Sloveenia)
Çarsamba Teknik ve Kız Meslek Lisesi(Türgi)
Gimnazjum imienia Armii Krajowej w Zorawinie (Poola)
Kõikidele nimetatud koolidele on Võhma Güm-naasiumi õpilastel ja õpeta-jatel, kes aktiivselt projektist
osa võtavad ja ka muidu tublid on, võimalik külla sõita. 2013. aasta kevadel võõrustab aga meie kooli pere kuuest riigist pärit õpi-lasi ja õpetajaid.
Lisaks toredale võima-lusele reisida, kogeda ja õppida toimuvad projekti käigus mitmed erinevad
tegevused, näiteks vända-takse lühifilmid teemadel„Folkloor” ja “Reeglite ja käitumise ajalooline taust”, “Vägivald ja kiusamine koolis”, koostatakse kõiki-de projektis osalevate rii-kide rahvustoitudest ühine menüü, valmistatakse oma kooli, haridussüsteemi, lin-na ja kodumaad tutvustavad esitlused, õpitakse selgeks üksteise rahvatantsud jne.
Praeguseks on juba val-minud veebilehekülg, kus kõik huvilised saavad jälgida projekti käiku. Lehekülg on inglise keeles, kuna ka pro-jekti nö töökeel on inglise keel. Kuid lisaks sõnalisele infole on lehel ka pilte.
Veebilehele http://folkloreanddance.weebly.com/ lisatakse projekti ede-nedes pidevalt uut infor-matsiooni. Kindlasti kajas-tatakse seal ka õpilaste ja õpetajate esimest reisi Türki , mis leiab aset juba täna-vu novembris.
Heilika VahtraProjekti „Folklore and
Dance to Stem Bullying and Violence“ koordinaator
Projekti „Folkloor ja tants tõkestamaks kiusamist ja vägivalda“ eesmärgid on:• Innustada õpilasi õppima võõrkeeli• Euroopa riikide kultuurilise mitmekesisuse teadvusta-
mine• Jagada teadmisi folkloorist ja kõigest sellega seonduvast• Jagada teadmisi Euroopa riikidest• Ennetada vägivalda ja kiusamist• Parandada õpilaste sotsiaalseid oskusi• Soodustada kultuuridevahelist dialoogi• Õpetada konfliktide lahendamist• Toetada õppetööd• Anda väärtuslik suhtluskogemus• Avardada silmaringi
Õppekäigu tegus pool
9. septembril käisid 10.-12. klass õppepäeva raames Pärnumaal Varblas. Loodus-keskuse ees tutvustati kõigile päeva tegevuskava. Noored jagati gruppidesse ja kätte anti töölehed. Iga grupp pidi määrama vaatlusobjekti, mil-leks olid Varbla park ja vaat-luspäeva ilm.
Töö põhisoa koosnes vee-kogu kirjeldusest. Määrasi-me veekogu kaldal kasvavad rohttaimed, puud ja põõsad, loomad, linnud, samuti vees kasvavad taimed. Enne par-gist lahkumist võtsime tiigist veeproovid, et hiljem mikro-skoobi all neid analüüsida. Analüüsi käigus pidime kind-laks määrama, mida me mik-roskoobi all nägime. Õppe-käigu lõpus käisime ka mere ääres. Samal päeval toimus ka meie rebaste ristimine.
Reis oli huvitav ja meel-dejääv.
Mihkel Prantsus11. klass
Rebastest gümnasis�deks
9. septembril toimus Võhma Gümnaasiumi 10. klassi rebaste ristimine. Selle ürituse korraldas 12. klass.
Kogunesime kõik koo-li juurde kolmveerand ka-heksaks. Kohale jõudes tehti meile näod pähe ning jalgade külge seoti tühjad plekkpurgid, mis iga väikese liigutusega hirmsasti kolise-sid. Seejärel lasti meid üle õhuvärskendajaga „Rebase lõhn“.
Peale kõike seda pandi meid ritta, et saaksime oma esimese katsega alustada. Pidime ära sööma väikese kiluvõileiva koos sinepiga, mille peale paljud arvasid, et nad sinepit enam kunagi ei söö. Joogiks saime puhast siirupit.
Siis läksime bussi, kus meil kästi ees istuda. Bussis maskeeriti meid veel lisaks huulepulga, ripsmetušši ja silmapliiatsiga, et ikka rohkem rebase moodi välja näeksime.
Meie lõppsihtkoht oli Matsi rand, mis asub Varbla vallas Pärnumaal. Kohapeal sõime kõhud täis ja risti-mine jätkus. Võtsime ringi ning meile näidati võimle-misharjutusi, mida tuli järgi teha.
Järgmiseks ülesandeks tuli võtta paari. Ühele oli kaela riputatud pann ja tei-sel nööriga lusikas suus. Need, kes lusikaga rohkem
vastu panni lõid, olid võit-jad, ning nendel tuli juua munavalget.
Edasi anti meile kauss majoneesiga ning me pidi-me seda paarilisele pimesil-mi sisse söötma.
Viimaks tuli meil kõigil jalgupidi vette minna. Seal loeti ette vanne, mida hoo-
likalt järgi kordasime. Õn-nistuseks pritsiti kõigile vett peale. Sellega oligi ristimine lõppenud ning algas sõit kodu poole.
Kokkuvõttes oli see üks lõbus ja meeldejääv päev.
Maarja-Liis Helü10. klass
Esimesel õppereisil uuriti loodust ja ristiti rebaseid
Loodusnurka kirjuta-vad lugusid 8. klassi õpi-lased õpetaja Ave Leetna juhendamisel. Sellel õppe-aastal on läbivaks teemaks meie kodused juur- ja köö-giviljad. Õpilased uurivad, kust maailma kandist need pärit on, millal Eestis kas-vatama hakati, mida kasu-likku sisaldavad. Kindlasti on kaasas ka mõni lihtsam retsept, mida koolilaps kodus proovida võiks.
KartulKartul on pärit Lõuna-
Ameerikast Andide kõrgmägedest. 16. sajandil leidsid hispaanlased sealt kultuurtaime, mille mugu-lad kõlbasid süüa. Mereme-hed tõid taime koju kaasa. Hispaaniast levis kartul ka Itaaliasse, Inglismaale ja mujale. Eestisse jõudis kar-tul esmakordselt 18. sajan-di keskel Venemaa kaudu. Esialgu kasvatati seda vaid mõisaaedades, seejärel hak-kasid talunikud oma ae-dades kartulit kasvatama. Tänapäeval kasvatatakse kartulit laialdaselt üle maail-ma. Hästi kohanemisvõime-line kartul kasvab kõige pa-remini parasvöötmes. Taim on valgusnõudlik ja kasvab kõige paremini parasniis-kes, poorses ja huumusrik-
Pime rebane on majoneesi peale maias
Asjalikud õpilased suundumas õpperajale.
Ris�mise raske töö
Meil – abiturientidel oli ülesandeks selle aasta reba-seid ristida ja nad gümnaa-siumiõpilasteks vastu võtta. Aega ettevalmistusteks palju ei olnud. Saime plaane teha klassijuhatajatunnis. Panime kirja mõned mängud ja ese-med, mida vaja läheb. Risti-mistalituse läbiviijateks said Marek, Manuel ja Elmar. Ot-sisime endale selga naljakad riided ning võiski ristimise-ga alata. Hommikul tegime kümnendikele rebaste näod pähe ning lõhnastasime nad sirelilõhnaga. Hommikusöö-giks said rebased mahedat kiluleiba sinepiga ja peale rüübata siirupit. Peale õppe-päeva Varbla looduskeskuses
ja kehakinnitust Matsi rannas näitas Valdo rebastele ette võimlemisharjutused, mis valmistasid nad ette eesoota-vaks. Rebased pidid üksteist toitma kinniseotud silmadega – kõigil oli lõbu laialt. Veel pi-did rebased rippuva lusikaga võimalikult kõvasti ja võima-likult palju kordi lööma vastu rippuvat panni. Tublim paar sai auhinnaks topsiga muna-valgejooki.
Rebasevande lugemiseks pidid uued gümnasistid jal-gupidi vette minema.
Kõik ei läinud küll nii, nagu tahtsime, kuid loodame, et see päev jäi kõikidele küm-nendikele meelde. See ju oligi meie ülesanne.
Manuel Riga12. klass
kas mullas. Liigset niiskust talub taim halvasti. Kartuli mugulaid kasutatakse Eestis laialdaselt toiduks ning see-tõttu kutsutakse seda tradit-siooniliselt „teiseks leivaks”. Aastas tarbitakse inimese kohta meil 84 kg kartulit, mis teeb ühe ööpäeva koh-ta keskmiselt 230 g. Kartul on meile olulisemaid süsi-vesikute (tärklise) allikaid nagu leibki. Kartul pole küll rikkaim C vitamiini allikas, kuid kuna tarbitav kogus on suhteliselt suur, siis siiski küllalt oluline allikas.
Kartul sisaldab veel B3 vitamiini, rohkesti kaaliu-mit, sealjuures vähe naat-riumit. Kasulikud toitained asuvad peamiselt koorealu-ses osas.
Tänapäeval pole kindlat arvestust, mille järgi saaks täpselt kindlaks määrata Eestis kasvatatavate sorti-de arvu, arvatavalt on neid 80–90. Kartuli sordiaretuse-ga tegeleb meil alates 1920. aastast Jõgeva Sordiaretuse Instituut, kus on kaasaja-ni aretatud 40 ametlikult registreeritud sorti. Läbi aegade on Eesti sortidest kõige kauem kultiveeritud „Jõgeva kollast“ (60 aastat), „Olevit’“ (42 aastat) ja „Su-levit“ (39 aastat). Kaasajal kasvatavatest sortidest on kõige kauem vastu pidanud „Ando“ (35 aastat). Kõige
uuemad sordid on meil „Pi-ret“ (2000), „Reet“ (2007) ja „Maret“ (2007).
Kasvuperioodil kahjus-tavad kartulit paljud bak-ter-, seen- ja viirushaigused, samuti on levinud kahjuriks kartulimardikas ehk Colo-rado mardikas, keda regist-reeriti Eestis esmakordselt 1965. aastal.
Kartuli-pannkoogid2 keskmist toorest kartulit1 muna1 sibulSoola või kartulimaitseainetJahuHapukoortÕli
Koori kartulid ja riivi jä-meda riiviga. Tükelda sibul kuubikuteks. Sega kausis kartul, sibul ja muna, lisa maitseained, hapukoor ning jahu nii, et moodustub pak-sem pannkoogitainas. Prae koogid pannil õlis pruu-niks ja krõbedaks. Et kartul küpseb kauem kui tavaline pannkook, siis tuleb teda ka kuumal pannil kauem hoida. Samamoodi võib pannkoo-ke valmistada ka keedetud kartulist.
Kadi Rohelpuu ja Laura Härg
8. klass
Mis sealt mikroskoobist paistab?
Võhma Linnaleht 7NR. 160. september 2011
SPORDISTPEOÕHTU KARL MADIS & MARGUS MARTMAA
Pääse 7.-EUR Puhvet
Laudade tellimine tel. 528 6574 Aare Järvik
8. oktoobril kell 21.00 Pilistvere rahvamajas
Nagu traditsiooniks on saanud tehti linna-
päevadel ka sporti, millest võtsid osa lisaks Võhma sportlastele spordihuvilised ka väljastpoolt meie linna. Siinkohal toon välja esikol-mikud erinevatel aladel.
Võhma rammumees 20111. Rander Kaljula2. Lembit Kiis3. Indrek Kaalep
Puusaagimine1. Rein Peek – Aivo Peek2. Ülar Puskar – Hillar Puskar3. Tiit Pari – Margus Malken
Male1. Hillar Kuhi2. Ants Pihlak3. Rein Vahtra
Võrkpall1. Suure-Jaani (Reimo Laimets, Karli Ots, Eevi Putrolainen)2. Veteranid (Viljo Prantsus, Ivar Avik, Taivo Kivimäe)3. Kukerpillid (Tauri Tiir-maa, Ricki Tikas, Erko Trei)
Koroona1. Ando Saar2. Rainer Ahjupera3. Ilmar Roosioks
Lauatennis1. Andres Hõrak2. Erlend Kesa3. Neeme Kaurov
Mälumängu võitis Põlt-samaa võistkond koossei-sus: Jaak Valdre, Rein Mäll ja Raivo Lehiste.
Mängiti ka jalgpalli Põltsamaa veteranidega, mille võitsid seekord küla-lised.
Alati on programmis olnud ka sasku, kus see-kord osalesid ka Põltsamaa piirkonna kaardimängijad. Võistlust viis läbi legendaar-ne spordimees 80-aastane Villu Ojassalu.
Linnapäevade spordist
Kuigi linnavalitsuse juures platsil on vii-
masel ajal pühapäeviti vaikne, ei tähenda see veel petangihooaja lõppu. La-hingud on lihtsalt üle viidud kooli liivasele võrkpalliplat-sile, et proovida teistsugu-seid, ehk ka võrdsemaid võimalusi pakkuvaid, võist-lustingimusi.
Triode võistluses on õnnestunud võistkonnal „Oksad“ (Angelika Roosi-oks, Ilmar Roosioks, Raivo Ignatov) võita kaks viimast etappi ja kindlustada edu teiste ees. Teisel kohal on praegu võistkond „Prenton“ (Maila Meltsas, Ago Vingissar, Siim Vingissar) ning kolmandal kohal võist-
kond „Vennad“ (Annika Alliksaar, Rein Alliksaar, Aare Alliksaar).
Individuaalvõistluses võitis 3. etapi Raivo Ignatov, kellele järgnesid Rein Alliksaar ja Ivan Ignatov. 4. etapp tõi edu Mati Tiirmaa-le, Ando Saarele ja Ilmar Roosioksale. Praegu juhib kokkuvõttes endiselt Raivo Ignatov Rein Alliksaare ja Ilmar Roosioksa ees.
Tänavu esimest korda katsetatud noorteturniiril saatis edu Targo Tiirmaad, kellel õnnestus võita kõik kolm etappi. Kolmandal eta-pil järgnesid Targole Janek Võrk ja Rainer Kongas. Võib öelda, et noorteturniiri eta-
pid läksid korda, sest kord-korralt enam leidus julgeid, kes näitasid oma oskusi ka teistele. Arvan kindlalt, et oma linna noortega peame ikka ise tegelema – seepä-rast: kohtume kindlasti ka järgmisel suvel.
September tuleb kind-lasti väga põnev, sest alus-tatud võistlused tuleb ka vii-maste etappidega lõpetada ning peaks jõudma veel ka üllatusvõistlusi pidada.
Seniks kõigile edu!
Petankarite nimelkorraldaja
Mati Tiirmaa
Vaikus on petlik
Täiskasvanute mängult.
Janek Võrk, Targo Tiirmaa, Rainer Kongas, Mati Tiirmaa, Raido Remmer
Lastejooksus osales kokku 32 jooksjat.
Tänusõnad Teile Indrek Kiik, Ants Saluste, Vello Lehtla, Kuuno Tiitus, Riine Ant, Toivo Klamp, Indrek Valo ja Villu Ojassalu.
Eriline tänu ka Viljo Prantsusele, kelle eestve-damisel sai võrkpalliplats võistlusteks hästi korda.
Aare JärvikAbilinnapea
Korralduskomisjoni esimees
SK Võhma juhatuse liige
IX ÜMBER VÕHMA LINNA JOOKS:3. oktoober algus 12.00Registreerimine 10.00-11.30
Vanuseklassid:• kuni 12-aastased poisid ja tüdrukud• 13-18-aastased noormehed ja neiud• 19-40-aastased mehed ja naised• 41-55-aastased mehed ja naised• 56-aastased ja vanemad mehed ja naised
Vanuseklasside kolme parimat autasustatakse medalitega,võitjat karikaga ja eriauhinnaga.
NB! Osaleda võivad ka kepikõndijad ja matkajad.
Lasteaed Mänguveski väikesed sportlased tänavad Second-Hand Land OÜ-d toreda
kingituse eest!
TänuavaldusKuigi tuleõnnetusest on juba palju aega möödas, on
elu endisesse rööpasse saamine aeganõudev töö. Kõike olnut ei saagi kunagi tagasi. Palju on tehtud, palju veel teha. Õnneks on meie umber inimesi, kes meist hooli-vad ja tahavad ulatada abikätt. Aga nad ei oska oma abi tihti pakkuma minna. Abi tuleb küsida! Seda allakirju-tanu ka tegi.
Palusin abi aktsiaseltsilt Viljandi Aken ja Uks. Nad annetasid lahkelt mitu siseust ja korteri välisukse.
Palusin abi Kunda Tsemenditehaselt. Nemad anne-tasid lahkelt tsementi.
Võhma näitering esines etendusega Tänassilma Rah-vamajas, kogutud raha läks perele annetuseks.
Kaitseliidu Sakala Malev on otsustanud anne-tada oma üritustelt ülejääva toidukraami perekond Remmerile. Juba mitmeid kordi on toitu ka neile vii-dud.
Ääretult hea meel on teada, et me ei ole oma õn-netuses üksi. Suur tänu Teile, kallid abistajad ja sügav kummardus Teie ees!
Perekond Remmerite nimelVõhma kodutütarde rühmavanem Maire Juus
Laupäeval, 1. oktoobril kell 11.00 Võhma gümnaasiumi spordisaalis
Pilistvere kihelkonna eakateTERVISEPÄEVKui oled otsustanud osa võtta, siis teata sellest 26. septembriks Riinale kultuurikeskusesse 5345 7584
Laupäeval, 1. oktoobril kell 14.00 Võhma Gümnaasiumi koroonatoas
KOROONA HOOAJA AVAMINE.
Kõik huvilised on oodatud!
8 Võhma LinnalehtNR. 160. september 2011
RistsõnaVastus tumedalt ääristatud ruutudes.Koostas Heino Laagus.Eelmises numbris ilmunud ristsõna vastuseks oli: ”Meie päevil on pere-konnapea see, kes otsustab, millist telekanalit valida”. Õigeid vastuseid laekus 20. Loosiõnn naeratas Monica Rigale. Õnnitleme võitjat ja ootame uusi lahendusi. Vastusekupongid palume tuua linnavalitsusse sekretäri kätte (samast saab kätte auhinna) või panna I korrusel asuvasse postkasti.
Võhma LinnalehtTiraaž 950
Võhma Linnalehte esindab:Angela Härm tel. 437 7228
Aadress:Tallinna 1570 603 Võhma
Küljendus ja trükk:Vali Press OÜPõltsamaa, tel. 776 8870
Võhma Linnaleht nr.
VASTUS:
________________________________________________
________________________________________________
________________________________________________
NIMI ja AADRESS:
________________________________________________
________________________________________________
________________________________________________
Õnnitleme septembrikuusünnipäevalapsi!88 12.09 MINNA VEIBER86 03.09 PETR CHIMOV 24.09 LYDIA VÄLJAK84 29.09 NADEZHDA KORZHINSKAYA82 02.09 VILHELMINE LAAMAN 10.09 VOLDEMAR OLESK 27.09 ÕILME-LISETTE KOPPEL81 09.09 ALIIS VAHTRA80 05.09 MAIMO VARES 06.09 EVI TURRO70 24.09 ALMA TOOME65 16.09 MIHKEL SALUMAA 23.09 TUULA HELENA HEIKKILÄ 30.09 HELDUR-HELMUT LOMP60 01.09 HILLAR RAUDSEPP 28.09 VÄINO KOTSALAINEN
TIITTAMMSAAR
h h
Noot Fantastika VinnidLääne-mere
saared
Tesla Paiknen Hingevaev Indiakirjanik
ValdHarjus
Minister
NootUkrainalennuk
Minister
Veri
Sidesõna
Rootsijõgi
Tervitus
Mustama
Mi
Detsiaar
Väärikus
Iraaniinfo-
agentuur
Tera
Palee Kirre
Hüljes
Kurtða-toorium
Itaalialüh.
Peennaine
Argoon
Valguseava
Sadama-sild
Austraaliarahvuslind
Astel-põõsas
RaadiumAbistama
Lind
Fosfor
Fosfor
Noot
PatareiNoot
Hapnik
Suurpärl
Mi
Elumaja
Näitlejanna
Moto-võistlus
ApetiitAlumiinium
Indiaosariik
Käitamis-seade
Koidulajutt
Noot
Naise nimi
Sõjajumal
Jook
Sumerijumal
Pude
Uran
Jood
Kuuletu
Aafrikariik
Edu
Islanditähis
Rooma501
SpargelParadiis
Avameelne
Mi
Alles
Aar
Mantra
Poolakirjanik
Nuhkima
Variant
Suurtaim
Aar
Piirkond
Islamipiirkond
EstraadKüsitlus-firma
Kala
Baski org.
Kann
Õnne 13tegelane
Kann
Faatum
Liitsõna
Liiter
Noot
Laplane
Raalid
El. 92
Metroo
Euroopariik
Planeet
Lämmastik
Mowglimadu
Ukrainameri
Kodu-poolis
Ilmakaar
Tonn
Rull-liha
Eneen
Hüüdsõna
Ainus
Filmitäht
Virguma
Rodo-dendron
Aar
Muusik
Liiter
KuldMetall
Ulata Ilmakaar
Põrsasteema
Tüli-jumalanna
...Vegas
Noot
Rõivaosa
LeibkondRaadius
Närv
Jeesuseemakeel
,
Kõik on kutsutud, kõik on oodatud. Pilistvere kogudus
PILISTVEREKOGUDUSETEATED
Jumalateenistus Pilistvere suures kirikus igal pühapäeval kell 13.00
Iga kuu 1. pühapäeval on kaetud armulaud
Oktoobri lõpus alustab leerikool. Jälgige teated ja pange ennast kirja.
Info koguduse vaimulikult.
Kontakt: Hermann Kalmus 55 32 789 [email protected]
8. oktoober, L Koguduse talgud. Algus kell 11.00Koristame vana pastoraati
9. oktoober, P Lõikustänupüha.Jumalateenistus armulauaga kell 13.00
HARRY JERLOV09.12.1931 – 25.07.2011
TAAVI MIKAADU06.05.1986 – 25.07.2011
Mälestame
Marika ja Andres Koovil sündisid22. juunil pojad REIGO ja LAURI
Merili ja Arvo Rebasel sündis 08. augustil poeg RENAR
Angelika ja Ilmar Roosioksal sündis02. septembril poeg OSKAR ERIK
Angeelika Tahkeril sündis14. septembril poeg RENERT
Veame ära Teid segava vana kodutehnika (ka külmkapid). Ostame muud sorti vanarauda
plekkpurkidest masinateni. Võib pakkuda ka muud sorti vanarauda. Mida suurem kogus – seda PAREM
HIND! Raha kohe kätte või pangaarvele.
Täpsem teave 5670 7523 või 5592 5998.
Palju õnne, palju jaksu,pikka meelt ja raha tasku.Palju tervist, palju head,kõike, mida kalliks pead!
Õnnitleme lapse sünni puhul!
