ONLINE-KOGUKONDADE ROLL RÄNDEMUSTRITE KUJUNEMISEL ... · RITA-RÄNNE projekt aitab välja töötada teaduslikult põhjendatud innovaatilisi lähenemisi rände ja lõimumise protsesside

RITA-ränneprojekt2018|https://ranne.ut.ee/|UuringuläbiviimisttoetabEuroopaLiitEuroopaRegionaalarenguFondikaudu

PAGE\*

RITA-RÄNNETP5

ONLINE-KOGUKONDADEROLLRÄNDEMUSTRITEKUJUNEMISEL

Kirjandusülevaade

Detsember2018

RITA-RÄNNEprojektaitabväljatöötadateaduslikultpõhjendatudinnovaatilisilähenemisirändejalõimumiseprotsessidejuhtimiseksEestis,eesmärgigaaidatakaasamajandusearengulejaühiskonnasidususesuurenemisele

RITA-ränneprojekt2018|https://ranne.ut.ee/

PAGE\*

ONLINE-KOGUKONDADEROLLRÄNDEMUSTRITEKUJUNEMISEL

Kirjandusülevaade

SanderSalvet

SISSEJUHATUS

Kuigi tänapäeval valitseb laiemas plaanis pigem rahvusvahelise liikumatuse,mitte liikuvuse ajastu,seisabosajõukamaidriikeglobaalsesPõhjassilmitsivägaulatuslikusisserändeganingosavaesemaidriike Lõunas laialdase väljarändega (Castles, 2013; Castles, 2014).Migrantide osakaal on kerkinudmaailmarahvastikus2017.aastaseisugaküllvaid3,4protsendini1,kuidkõigistmigrantidestumbeskolmandik on pärit kümnest suuremast lähteriigist2 ning veidi üle poole kõigist migrantidest onsuundunudelamavaidkümnessesuuremassesihtriiki3(UnitedNations,2017).

Sellised erinevused inimrühmade liikuvuses tulenevad võimaluste (nt sihtkohade ja trajektooride,transpordi- ja kommunikatsioonivahendite, seaduslike või ebaseaduslike rändeteede) ebaühtlasestkättesaadavusest(Kaufmann,Bergman&Joye,2004;Flamm&Kaufmann,2006).

Üks keskseid tegureid,mis on liikuvust hõlbustanud ja osalenud rändekogemustemuutumises, onmeedia- ja kommunikatsioonitehnoloogia areng (Couldry & Hepp, 2017; Jansson, 2018), eritisotsiaalmeedia kasutuselevõtt ja sealsete online-kogukondade levik (vt nt Schrooten, 2012).Meediauuendustekasvavroll rändekogemustespeegeldubnäiteksmigrantidehargmaistessuhetesja veebipõhistes suhtlusviisides nii lähteriiki jäänud lähedaste, sihtriigis jamujalmaailmas elavateteistemigrantidejamittemigrantidega(Collin,2014;Dekker&Engebersen,2013;Kang,2011).

Käesoleva tööeesmärkonandavarasemateempiirilisteuuringute ja teoreetiliste käsitlustepõhjalülevaadesellest:1)misonmobiilsus (liikuvus), immobiilsus (liikumatus) jamotiilsus (potentsiaalneliikuvus); 2) mis teeb motiilsusest omaette kapitalivormi; 3) millised mobiilsusmustrid võivadmotiilsuseerineva jaotuse tõttu kujuneda;ning4)milline roll onolnuduudsetelmeedianähtustel,naguonline-kogukonnad,potentsiaalseliikuvuseningrändemustriteja-kogemustekujunemisel.

(IM)MOBIILSUSJAMOTIILSUSRAHVUSVAHELISERÄNDEKONTEKSTIS

Ruumilisemobiilsuse(spatialmobility)4allmõistankäesolevaskirjandusülevaateskitsamaltinimesteomadust liikudaühestgeograafilisestasukohast teise,ehkki selline tunnusjoonvõib iseloomustada1 Absoluutarvuna teeb see umbes 258 miljonit migranti. Võrdluseks: 2000. aastal oli kogu maailmarahvastikustmigrante2,8protsentiehkumbes173miljonitinimest(UnitedNations,2017).2 34protsenti kõigistmaailmamigrantidestoli 2017. aasta seisugapärit kümnest riigist: Indiast,Mehhikost,Venemaalt, Hiinast, Bangladeshist, Süüriast, Pakistanist, Ukrainast, Filipiinidelt ja Ühendkuningriigist (UnitedNations,2017).3 51 protsenti kõigist maailma migrantidest elas 2017. aastal kümnes riigis: Ameerika Ühendriikides, SaudiAraabias, Saksamaal, Venemaal, Ühendkuningriigis, Araabia Ühendemiraatides, Prantsusmaal, Kanadas,AustraaliasjaHispaanias(UnitedNations,2017).4 Kirjanduses võib kohata veel hulgaliselt analoogseid mõisteid, nagu geograafiline mobiilsus (geographicmobility), rahvusvaheline mobiilsus (international mobility), rahvusülene mobiilsus (transnational mobility),


PAGE\*

kakaupu,masinaid, infot, ideidningpaljusidteisiainelisi jaabstraktseidolemeid(Kaufmannetal.,2004). Seejuures keskendun mobiilsusele, mis avaldub rahvusvahelise rändena: liikumisena, misületabriigipiireningmilleeesmärgiksonlühi-võipikaajalineümberasumine.Sellineliikuminealgablähteriigist,kulgebmöödaajasjaruumisvaadeldavattrajektoorininglõppebsihtriigis(Kaufmannetal.,2004).Kuiinimesedonliikumatudjapaikseeluviisiga,onteguvastupidisenähtusega–ruumiliseimmobiilsusega(spatialimmobility).

Nii ruumiline mobiilsus kui immobiilsus ei seisne pelgalt geograafilises ümberpaiknemises võipaigalseisus, vaid need on muu hulgas sotsiaalsed ilmingud (Castles, 2013; Kaufmann, 2014;Kaufmann et al., 2004). Ühelt poolt seostatakse ruumilist mobiilsust sotsiaalse mobiilsusega ehkindiviidide ja rühmade omadusega muuta oma sotsiaalset positsiooni (Kaufmann et al., 2004),näiteks kasutades sihtriigi tööturul olevaid võimalusi oma elujärje parandamiseks. Teisalt agasotsiaalsete muutustega laiemalt: üht tüüpi transformatsioonid tõukavad tagant rahvusvaheliserände kasvu (Castles, 2007), teist tüüpi muutusi kogevad migrandid oma teekonna käigus ningkolmandat tüüpi teisenemisi kutsuvad migrandid ise esile (Castles, 2013). Näiteks võibrahvusvaheliseks liikuvuseks anda tõuke see, kui juba osa pereliikmeid on rännanud sihtriiki;rändeteel võivad migrandid kogeda, kuidas muutub nende sotsiaalne staatus; ning migrandid isevõivadmoodustadateistemigrantidegauusikogukondi.Samalajalonruumilinemobiilsustihedastiläbipõimunud mitmesuguste tehnikaelementidega, näiteks transpordi- jakommunikatsioonitaristuga, mis loob eeldused suuremaks liikuvuseks (Sheller & Urry, 2006).Paralleelseltvormivadmobiilsust ja immobiilsustpoliitiline jamajanduslikkontekst (Sheller&Urry,2006),näiteksimmigratsioonipoliitikajasissetulekutekaudu.

Seda, miks osa indiviide ja rühmi on ruumiliselt mobiilsed ja teised immobiilsed, aitab seletadamotiilsuse (motility) ehk potentsiaalse mobiilsuse ebaühtlane jaotumine maailma elanikkonnahulgas. Mõiste ühe esimese kasutuselevõtja Vincent Kaufmanni (2014) järgi hõlmab motiilsusümberasumiseksvajalikketeadmisi jaoskusi(ntkuidaselamis- jatöölubataotleda)javõimalusi(ntligipääsu transpordi- ja kommunikatsioonisüsteemile) ning samuti oskust kasutada neid ressursseisiklikurändeprojektielluviimiseks.Motiilsuseitähenda,etpotentsiaalnemobiilsusviiaksetingimataellu(Flamm&Kaufmann,2006).AastatejooksulonKaufmannijatemakolleegidemotiilsusemõistedefinitsioonmõnevõrravarieerunudjaolnudteatudaspektidesebajärjepidev(vrd:Kaufmannetal.,2004;Flamm&Kaufmann,2006;Kaufmann,2014).Näiteksonebajärjepidevusavaldunudselles,kasmotiilsushõlmabinimestevõikaelututeobjektidemobiilsuspotentsiaali,ainultpotentsiaalsetvõikapraktiseeritud mobiilsust (Kellerman, 2012). Käesolevas töös käsitlen siiski vaid inimestepotentsiaalsetmobiilsust. Samuti lähtun põhimõttest, etmotiilsusemõiste sisaldab praktiseeritudmobiilsustvaidsellesaspektis,kuivõrdvarasemrändekogemusaitabkaasamotiilsusekujunemisele(Kellerman,2012).

MOTIILSUSEELEMENDID:LIGIPÄÄS,PÄDEVUSEDJAPLAANID

Motiilsus põhineb Kaufmanni ja kolleegide (Dubois et al., 2015; Flamm & Kaufmann, 2006;Kaufmann et al., 2004) kolmel üksteisest sõltuval elemendil: ligipääsul (access), pädevustel(competence/skills)japlaanidel(plans/appropriation),vtjoonist1.

ekspatriatsioonimobiilsus(expatriatemobility)jne,milleüldistusastejateoreetilinetaustvõibollapisuterinev.Käesolevas töös olen eelistanud ruumilise mobiilsuse (spatial mobility) mõistet, mida on varasemateskäsitlustes seostatud sotsiaalse mobiilsuse (Kaufmann et al., 2004) ja sotsiaalsete transformatsioonidega(Castles,2007;Castles,2010;Castles,2013),sestsotsiaalsedmuutusedpakuvadhuvikakäesolevastöös.


PAGE\*

Joonis1.Motiilsusekolmelementi.(Duboisetal.,2015;Flamm&Kaufmann,2006;Kaufmannetal.,2004)

Ligipääs viitab esiteks liikumisvõimalustele: transpordi- ja kommunikatsioonisüsteemidele,teenustele ja varustusele (Kaufmann et al., 2004). Teiseks osutab ka tingimustele, misliikumisvõimalustele juurdepääsu piiravad, alustades hindadest-sõiduplaanidest ning lõpetadesmakrotasandi tingimustega kogu potentsiaalse rändetrajektoori ulatuses (Flamm & Kaufmann,2006). Selliste makrotasandi tingimuste hulka võivad kuuluda näiteks riiklikud majandusolud(Castles, 2013; Castles, 2014), poliitikad ja õiguskeskkond (Czaika & de Haas, 2016; Carling &Schewel,2018;Sheller,2014;Anderson,2010),geograafilis-ruumilisedtingimused(Anderson,2011;Beine, Bertoli &Moraga, 2016; Kaufmann et al., 2004; Kaufmann, 2014) ning keelelis-kultuurilinelähedusvõikaugus(Beineetal.,2015).

Majandusolud võivad luua võimalusi ja kehtestada piiranguid liikuvusele erinevatel viisidel jaerinevatelesotsiaal-majanduslikutaustagarühmadele(Castles,2013;Castles,2014).Näiteksteatudelualadelvalitsevtööpuuduslähteriigisvõibmõjutadaindiviididevõimalusikogudarändeksvajalikkumajanduslikkukapitali,samasmadalakvalifikatsioonigatööjõupuudussihtriigisvõibkujutadaendastvõimalust immigrantidest sinikraedele jne (Castles, 2014). Poliitilis-õiguslikud tingimused võivadnäiteks määrata, millise sotsiaal-majandusliku taustaga ja kui paljud immigrandid on oodatud jalegaalsed ning millised immigrandid on soovimatud ja illegaalsed ning kehtestada erinevakeerukusastmega bürokraatlikke toiminguid viisa, elamis- ja tööloa taotlemiseks jne (Czaika & deHaas, 2016; Carling & Schewel, 2018; Sheller, 2014; Anderson, 2010). Geograafilis-ruumilisedtingimused viitavad vahemaale kui võimalikule takistavale tegurile (Beine et al., 2016), hüvede jateenuste erinevale kättesaadavusele linnades ja maapiirkondades ning eri riikides, samutiterritooriumidelejariigipiiridele,misonomakordatihedastiseotudpaikkondlikepoliitilis-õiguslikejamajandusoludega(Kaufmannetal.,2004,Kaufmann,2014).Sihtriigikeelelis-kultuurilinelähedusestvõikaugusestvõibagasõltuda,millistespotentsiaalsetessihtiriikidesonhõlpsamomandadaametlikkeel(ntsamakeelerühmakeelteõppiminevõibollatänusarnasustelelihtsam)jakergemkohanedasealsekultuurikeskkonnaga(Beineetal.,2016).

Ligipääsu võimaluste kasutamine neid piiravate tingimuste kontekstis nõuab indiviididelt jarühmadelt kolme tüüpi pädevusi: füüsilist võimekust, teadmisi ja oskusi ning


PAGE\*

organiseerimissuutlikkust (Kaufmann et al. 2004). Füüsiline võimekus tähendab laias laastus, etindiviid on võimeline muutma enda geograafilist asukohta (Kaufmann et al., 2004). Erinevadliikumisviisid, nagu kõndimine, autojuhtimine, lennukite või busside-rongidega sõitmine, nõuavadkõik teatud füüsilist ja vaimset võimekust, mis võivad sõltuda vanusest ja tervislikust seisundist(Church, Frost & Sullivan, 2000). Rändeks vajalike teadmiste ja oskuste spekter on küllaltki lai.Eeskätt tuleb tunda õiguskeskkonda, milles liigutakse, sh kuidas taotleda elamis- ja tööluba(Kaufmannetal.2004).Samasvõibnäitekskakaardilugemis-jaautojuhtimisoskus(Kaufmannetal.,2010),sihtriigikohalikukeelevaldamine(Churchetal.,2000)ningisegivilumusstressigatoimetulla(Duboisetal.,2015)osutudaoluliseksressursiks.Organiseerimisoskustonagavajaselleks,etnäiteksplaneeridaligipääsutagamiseksinfokogumist,teadmistejaoskusteomandamist,piletiteostmistjne(Kaufmann et al., 2004). Kas või oskuslik sooduspakkumiste jälgimine võib aidata madalamasissetulekugainimestelületadaligipääsupiirangud,näitekskuilennupiletitehindonmuiduliigakallis(Duboisetal.,2015).

Plaanidseisnevadagaselles,midaindiviididjarühmadsoovivadtulenevaltligipääsuvõimalustestjatingimustestningenesepädevustestedasiteha(Flamm&Kaufmann,2006;Kaufmannetal.,2004).See tähendab erinevate rändevariantide kaalumist ning nende hulgast valiku tegemist –mõlematprotsessi kujundavad pürgimused, vajadused, eesmärgid, arusaamad, strateegiad, väärtused jaharjumused (Flamm & Kaufmann, 2006; Kaufmann et al., 2004). Neist üks olulisemaidanalüüsikategooriaidonpürgimus(aspiration),midamõnikordonnimetatudkirjanduseskasooviks(wish) (vt Dubois et al., 2015) või ihaks (desire) (vt Collins, 2018). Pürgimus on siinses kontekstisveendumus, et ränne on paigalejäämisest eelistatum – see võib varieeruda tugevuse ningvalikuvabaduse ja sunni tasakaalu poolest (Carling & Schewel, 2018). Rändepürgimus võib täideminna, aga võib ka mitte realiseeruda (Carling & Schewel, 2018) ning seda sõltuvalt ligipääsuvõimalustest,tingimustestjaolemasolevatestpädevustest.Samasvõibpürgimusväljendudahoopissoovinapaigalejääda(Kaufmannetal.,2004;Carling&Schewel,2018),näitekskuielukohariigisonka indiviidi pereliikmed (Haug, 2008). Pürgimuse aluseks võib olla ühtlasi see, kui rändamine onteatud elustiili komponent või on kindlas sihtriigis elamine soovitud elustiili viljelemiseks vajalik(Castles, 2014). Alahinnata ei saa lihtsalt seiklusjanu või uudishimu tähtsustki (Carling& Schewel,2018).

Lisaks eelnevalt mikrotasandi teguritele võivad plaanid ja pürgimused sõltuda laiematestmakrotasandi faktoritest. Majandusolud, näiteks lähteriigis valitsev tööpuudus ja indiviidi endamadal sotsiaal-majanduslik staatus, võivad motiveerida ümberasumist kõrgema elatustasemegariikidesse (Castles, 2013; Castles, 2014). Järjest enam esineb töörände kõrval ka õpirännet, milleüheks põhiliseks eesmärgiks on kasutada paremaid võimalusi hariduse omandamiseks välismaal(Castles,2014).Niipürgimuskuikasellesttulenevadplaanidvõivadollaajendatudkultuurilistestjasotsiaalsetest normidest, nagu näiteks Senegalis, kus rännet võetakse kui peaaegu kohustuslikkunoormeeste riitust (Mondain & Diagne, 2013). Ühendkuningriigi noormeeste puhul võibrändepürgimuse kujunemine ollamärksa situatsioonipõhisem ja sõltuda hoopis teistest teguritestkui kohustus (Carling& Schewel, 2018). Samas on täheldatud, et nii rohkemkui vähemarenenudühiskondades võidakse seostada mobiilsust näiteks edu (Jansson, 2018), sotsiaal-majanduslikuheaolu(Castles,2013;Castles,2014),individuaalsevabaduse(Kesselring,2006;Sager,2006;Flamm& Kaufmann, 2006) ja üldise ühiskondliku arengupotentsiaaliga (de Haas, 2010; Faist, 2007),vormides nii ka rändepürgimust ja -plaane. Poliitiline olukord, näiteks autoritaarne riigikord japiiratudisikuvabadusedvõivadhoogustadarännetpiirkondadesse,kusdemokraatlikudväärtusedonparemini kaitstud. Keskkonnamuutused, nagu globaalne kliimasoojenemine, võib mõjutadanegatiivselt näiteks teatud piirkondade põllumajandussektoris töötavaid inimesi ja ande tõukerändeks. Mida äärmuslikumad on sellised makrotingimused, näiteks kui tegu on terava vaesuse


PAGE\*

(Castles, 2013; Castles, 2014), poliitilise tagakiusamise (de Haas, 2008), looduskatastroofide jaepideemiatega(Beine&Parsons,2015),sedaenamvõibrändepuhulollategusunnitudvalikuga.

MOTIILSUSKUIKAPITAL

Eelnevasttulenevaltvõibmotiilsustkäsitledaeraldikapitalivormina,midaonvõimalikvahetadateisttüüpi kapitalide vastu, nagu majanduslik, sotsiaalne ja kultuuriline kapital (Flamm & Kaufmann,2006;Kaufmannetal.,2004),vt joonist2.5Sellinevahetamisvõimalus iseloomustabkõikimainitudkapitaliliike, näiteks on võimalik ka sotsiaalset kapitali konverteerida majanduslikuks kapitaliks,majanduslikkukultuuriliseks jne (Bourdieu,1986).Majanduslik kapital onotseselt rahasmõõdetavkapitaliliik ja sellele kohaldub enamasti omandiõigus (Bourdieu, 1986). Sotsiaalne kapitalinakäsitletakse eelkõige nii näost näkku kui ka virtuaalselt loodud ja hoitud sotsiaalseid sidemeid(Bourdieu, 1986; Bourdieu & Wacquant, 1992), mis võimaldavad indiviidil pääseda ligi teisteindiviidideressurssidelejatänuselleleomaeesmärkepareminitäita(Lin,2001).Kultuurilinekapitaltähendab üldisi omandatud kultuuriteadmisi ja -praktikaid, kultuurilise väärtusega objekte, naguraamatud, fotod, maalid ja masinad, ning akadeemilisi pädevusi, nagu omandatud kõrgharidus(Bourdieu, 1986). Kõiki kapitalivorme saab hinnata skaalal madalast kõrgeni, ent eriliseks teebmotiilsuse see, et hinnata saab samuti ruumilistest ja muudest kontekstilistest piirangutesttulenevaiderinevusi(Kaufmannetal.,2004),näitekskuhuonindiviididelvõimalikminnaviisavabaltjakuhuviisaga,millistetranspordiliikidegaonvõimalikjõudalähteriigistsihtriikivõikuipikkvahemaatulebrändekäigusläbida.

Joonis 2. Eri kapitalivormide konverteerimisvõimalused motiilsuseks ning motiilsusekonverteerimisvõimalusedteistekskapitalivormideks.

Majanduslik, sotsiaalne ja kultuuriline kapital võivad olla mitmel moel vajalikud, isegimöödapääsmatud motiilsuse kui kapitali komponentide – ligipääsu, pädevuste ja plaanide –omandamisel (Kaufmann et al., 2004; Flamm & Kaufmann, 2006). Ligipääs võib eeldada teatud5 Kuigi Pierre Bourdieu (1986) on käsitlenud majanduslikku, sotsiaalset ja kultuurilist kapitali peamistekapitalivormidena, võib kirjandusest leida veel samaväärseid kategooriaid, nagu sümbolkapital (Bourdieu &Wacquant, 1992), aga mitmesuguseid alamkategooriaid, nagu intellektuaalne kapital, moraalne kapital,poliitiline kapital jne. Majandusalstes käsitlustes võib omakorda kohata mõisteid, nagu inimkapital,finantskapital,aktsiakapitaljne.KäesolevastöösolenselgusehuvidessiiskipiirdunudBourdieu(1986)kapitalipõhivormidega.


PAGE\*

tasemelmajanduslikku kapitali, eeskätt sissetulekut, et tasuda transpordi jamajutuse, telefoni- jainternetiühenduse, vajalike kommunikatsiooniseadmete ning muu varustuse eest, makstariigilõivusid ning katta muud ettenähtavad ja ettenägematud kulud (Kaufmann et al., 2004).Sotsiaalse kapitali roll võib avalduda ligipääsu puhul näiteks selles, kui sotsiaalne staatus mõnearengumaakodanikusttöölisenaraskendabelamis-jatööloataotlemistjõukamatesriikides,samutisiis,kuitippspetsialistisotsiaalnestaatustaotlemisthõlbustab(Anderson,2010).Kultuurilinekapital,näiteks teatud keeleoskus võib lihtsustada rännet riikidesse, kus kõneldakse sama võimõnd samakeelkonna keelt, keeleoskuse puudumine võib aga ligipääsu rändevõimalustele halvemaks muuta(Beineetal.,2016).Pädevusteomandamiselvõibollamajanduslikkapitalvajalik,etnäitekstasudaõppemaksu või koolituskulude eest (Kaufmann et al., 2004). Samuti võib sotsiaalne kapital, eritikontaktid teistemigrantidega,osutuda väärtuslikuks rände tarvis praktilise info kogumisel, näitekshankides bürokraatlike toimingute, potentsiaalsete rändetrajektooride, tööturu jamajutusvõimalustekohta(Kaufmannetal.,2004;Flamm&Kaufmann,2006).Kakultuurilinekapital,näiteks omandatud haridustase, teatud religioosne taust, sihtriigi traditsioonide ja kommetetundmine,võib lihtsustada toimetulekut jakohanemistuueselukohas (Beineetal.,2016).Kuivõrdplaanid ja pürgimused põhinevad ligipääsul ja pädevustel (Kaufmann et al., 2004; Flamm &Kaufmann,2006),oneelnevaltkirjeldatudseosedmajandusliku, sotsiaalse jakultuurilisekapitaligaülekantavad ka plaanidele ja pürgimustele. Suurem majanduslik, sotsiaalne ja kultuuriline kapitalvõimaldavad ligipääsu rohkematelemobiilsusvõimalustele ja võivad tagada laia valiku omandatudpädevusi, tänu mille võib olla enesele sobivaid mobiilsusvariante kergem leida. Lisaks võib ollakaudne seos teiste kapitalivormidega näiteks ka läbi plaane ja pürgimusi kujundavate väärtuste,harjumuste või arusaamade,mis võivad eri sotsiaal-majandusliku ja kultuurilise taustaga rühmadelõikesvarieeruda.

Motiilsust saab omakorda konverteerida majanduslikuks, sotsiaalseks ja kultuuriliseks kapitaliks(Kaufmann et al., 2004; Flamm & Kaufmann, 2006). Rände-eelselt või paigale jäädes võib seeavalduda näiteks selles, kui rahvusvaheliselt hinnatud tippjuhile või spetsialistile pakutakseelukohariigis majanduslikumalt tulusamaid töövõimalusi, võimaldades nii paremat sotsiaal-majanduslikku staatust ning suurendades majanduslikku ja sotsiaalset kapitali.Kommunikatsioonitehnoloogia vahendusel hoitavad rahvusvahelised tööalased kontaktid võivadnäiteksolla ka innovatiivsete teadmiste jaoskusteehkkultuurilise kapitali allikaks. Sageli agavõibolla vajalik selleks, et motiilsust teiste kapitalivormide vastu vahetada, realiseeridamobiilsuspotentsiaal rändena. Näiteks suundudes jõukamasse riiki, kus on paremad võimalusedkõrgema sissetuleku teenimiseks, võib kasvatada nii indiviidi majanduslikku kapitali suuremasissetulekunäol (Kaufmannetal.,2004;Flamm&Kaufmann,2006).Näitekssihtriigis looduduuedtutvusedvõivadagasuurendadasotsiaalsetkapitalininguueselukohariigisõpitudkeeleningmuudeteadmistejaoskustevaralkasvabkakultuurilinekapital.Samastulebarvestada,etmidaväiksemonmotiilsus, seda napimad on ka vastusaadavad teised kapitalivormid. Näiteks halva ligipääsu javähestepädevustetagajärjeksvõibollaillegaalseimmigrandistaatus,kesontööturulhaavatavamadjaonseetõttusunnitudleppimaebasoodsamatetöötingimustega(Castles,2013;Castles,2014).

Motiilsuskuikapitaliebaühtlase jaotusetulemuseksühiskonnasonerinevamobiilsuspotentsiaaligamobiilsedjaimmobiilsedrühmad(Kaufmannetal.,2004;Flamm&Kaufmann,2006).

EBAVÕRDSELTJAOTUNUDMOTIILSUS(IM)MOBIILSUSEKUJUNDAJANA

Motiilsusejaotumistmobiilsetejaimmobiilseteühiskonnarühmadevahelonpüüdnudtüpoloogiateabil kirjeldada teiste hulgas nii Kaufmann ja kolleegid (Dubois et al., 2015; Ravalet, Dubois &


PAGE\*

Kaufmann, 2014) kui ka Jørgen Carling ja Kerilyn Schewel (2018). Laias laastus onmõlemal juhulvõetud aluseks ühelt poolt rändeplaanid ja -pürgimused ning teisalt muudmobiilsuseks vajalikudressursid, mis hõlmavad nii ligipääsu kui ka pädevusi. Seejärel on nende kahe dimensiooni lõikeskirjeldatuderinevamotiilsusegamobiilseidjaimmobiilseidrühmi.

Kaufmann ja kolleegid (Dubois et al., 2015; Ravalet et al., 2014) on oma tüpoloogias käsitlenudmobiilsust laiemastähenduseskuivaidrahvusvaheliserändena:samavõrdontähelepanupööratudigapäevaseltvõi-nädalaseltpikkadevahemaadeläbimisele,äri-japuhkusereisidelejaelukohariigieripiirkondadevahelisele rändele.TuginedesSaksamaal,Hispaanias,Prantsusmaal jaŠveitsis2007. ja2011. aastal kogutud mobiilsusandmetele, on nad jaganud küsitlustes osalenud vastajad kuueksalljärgnevakserinevamotiilsusastmegarühmaks.

❖ Vähemotiilnerühm(unmotile,peumotiles)–ligikeskmiseltasemelligipäästranspordile,kuidjuurdepääskommunikatsiooniseadmeteleonvilets,kavõõrkeeleoskusonvähene.Puudubsoovollamobiilne.Rühmaliikmetevägavähenemotiilsusonselgitatavnendekõrgemavanusega,misvõibraskendadatehnoloogilisteuuendustegakohanemistjavõibollaseotudkasoovigastabiilsusejärele.Kunateguonpigemabielusinimestega,kellelonlapsed,ningnadomavadkinnisvarajaelukohalähedaltöökohta,onnadelukohtaküllaltkitugevastiankurdunud.Liikuvustvõibtakistadasamutipigemväikesissetulek.Mittemotiilsetehulgasonrohkemnaisikuimehi.

❖ Mobiilsusvastanerühm(reluctanttobemobile,réticentsàbouger)–puudubsoovollamobiilne,ehkki ligipääs liikumisvõimalustele ja pädevused on head. Selle rühma liikmetele on omanepigem kõrge haridustase ja keskmine või suur sissetulek, samuti tugev side kodukohaga.Sarnaseltvähemotiilselerühmaleonkamobiilsusvastasesrühmasrohkemnaisi.

❖ Mobiilsusvalmisrühm(willingtobemobile,prêtsàbouger)–suurvalmidusollamobiilne.Kuigiligipääs liikumisvõimalustele on keskmine, on pädevused pigem nõrgad. Immobiilsus võib ollatingitud ebasoodsatest majanduslikest ja sotsiaalsetest oludest, sest rühmale on tunnuslikmadalam haridustase, halb võõrkeeleoskus ning pigem kehvad elutingimused. Varasemrändekogemusenamastipuudub.Rühmaliikmetehulgasonrohkemmehijavallalisiinimesi.

❖ Pendelränderühm (reversibles, réversibles) – hea juurdepääs transpordile jakommunikatsioonitehnikale,kõrgetasemelisedmobiilsuspädevused.Rühmaliikmedsoovivadollaväga mobiilsed, eelkõige läbida igapäevaselt või -nädalaselt töökoha ja kodu vahel pikkivahemaidjakareisidapalju.Ränneonneistpaljudejaoksjubavaremläbitudeluetapp.Vanuse,soojaklassipoolestvägamitmekesinerühm.Samasonüleesindatudvägamadalajavägakõrgeharidustasemega inimesed. Elavad koos partneri ja lastega, on kõrge sissetulekuga.Elukohamaagatunnevadkeskmistvõitugevatsidet.

❖ Püsiränderühm (non-reversibles, non réversibles) – hea ligipääs rändevõimalustele ja kõrgeltasemel pädevused, kuid sagedaste pikamaasõitude ja reiside asemel eelistavad püsirännet.Sellesse rühmakuuluvadeeskätt noored ja kõrgeharidustasemega inimesed, vaid vähestel onväike sissetulek. Elukohamaa vastu tunnevad nõrka emotsionaalset sidet. Elavad pigemüürikodusningrohkemonnendehulgasüksikvanemaid.

❖ Väga motiilne rühm (very motile, très motiles) – väga hea ligipääs transpordi- jakommunikatsioonitaristule, samuti head pädevused. On avatud mobiilsuse eri vormidele: niiigapäevastele või -nädalastele edasi-tagasisõitudele, reisimisele kui ka rändele.Ainsa rühmanaonvalmisülalpidamamajapidamistmitmesasukohas.Põhiliseltontegunoortemeestega,kellelpole lapsi.Vähesedneistonkoduomanikud.Sideelukohamaagaonnõrkningpaljudelneistonkavarasemvälismaalelamisekogemus.

Erinevalt Kaufmannist ja teistest, on Carling ja Schewel (2018) keskendunud kitsamaltrahvusvahelisele rändele. Samuti pole ta püüdnud määrata mobiilsuseks vajalike ressurssideerinevaid tasemeid, vaid on hindamisel lähtunud pigem põhimõttest, et need kas on või ei ole


PAGE\*

olemas.SellesttulenevaltonkaCarlingitüpoloogiamõnevõrralihtsustatum,koosnedesalljärgnevastneljasterinevamotiilsusegarühmast.

❖ Migrandid (migrants) – indiviidid, kel on rändepürgimus, head ligipääsuvõimalused japädevused.Kunaneilonolemasniisoovkuivõimalused,viivadnadkaomamobiilsuspotentsiaalirändenaellu.

❖ Vabatahtlikudmittemigrandid (voluntary non-migrants) – peavad immobiilsust eelistatumakskuimobiilsust,ehkkinendeligipääsrändevõimalustelejapädevusedonhead.

❖ Tahtevastased mittemigrandid (involuntary non-migrants) – rühmaliikmeil on olemasrändesoov, kuid olulisi puudujääke muudes ressurssides, mis ei võimalda neil pürgimustrealiseerida.

❖ Heitunudmittemigrandid(acquiescentnon-migrants)–selrühmalpuudubrändeksniipürgimuskui ka võimalused. Tegu võib olla näiteks väga vaeste inimestega, kelle jaoks ränne võib ollamidaginiikättesaamatutjaebarealistlikku,etseeeikerkigisoovinaesile.

Kõrvutadeseespoolkirjeldatudkahttüpoloogiatvõibmärgata,etneisonküllaltkisarnasedrühmad,kuidsamaskerkivadesilekamõnedvastuolud(vttabel1).

Tabel1.SarnasedrühmadKaufmannijakolleegide(Duboisetal.,2015;Ravaletetal.,2014)ningCarlingijaScheweli(2018)tüpoloogias.

Kaufmannijakolleegidetüpoloogia CarlingijaSchewelitüpoloogia

Püsiränderühm Migrandid

Vägamotiilnerühm

Pendelränderühm -

Mobiilsusvastanerühm Vabatahtlikudmittemigrandid

Mobiilsusvalmisrühm Tahtevastasedmittemigrandid

Vähemotiilnerühm Heitunudmittemigrandid

Kõigepealt,Carlingi jaScheweli (2018)migrantiderühmalonühiseid jooniKaufmanni jakolleegide(Dubois et al., 2015; Ravalet et al., 2014) püsirände-, pendelrände- ja väga motiilse ja rühmaga.Sarnasusonsuurimpüsirände- jamigrantiderühmapuhul, sestmõlemat iseloomustabrändesoov,healtasemelpädevusedjaligipääsrändevõimalustele.Vägamotiilsejamigrantiderühmavõrdlusesilmnebagaesimeneprobleem:kuiCarlingjaScheweleeldavad,etpürgimusejaligipääsu-pädevusteolemasolukorralon tagajärjekspüsiränne, siisKaufmanni ja teiste järgivõibvägasuuremotiilsusekorralollaalternatiivikskapendelränneehkigapäevanevõi-nädalanepikavahemaaläbiminetööjaelukohavahelningsagereisimine.Pendelränderühmsarnanebmigrantiderühmagasellepoolest,etmõlemalonhealigipäästranspordi-jakommunikatsioonitaristuleningkaheadteadmised-oskused.Samuti viitab pendelränderühma paljude liikmete varasem rändekogemus analoogiale migrantiderühmaga. Et pendelränderühma liikmeil võib aga olevikus rändesoov puududa, võib neid liigitadaCarlingi ja Scheweli tüpoloogia järgi ka vabatahtlikeks mittemigrantideks. Samas vabatahtlike


PAGE\*

mittemigrantiderühmaonkäsitletudmittemobiilsena,misonvastuoluspendelränderühmamobiilseolemusega. Seega võib pendelränderühma mõista ka täiesti eraldiseisva kategooriana, mis onCarlingijaSchewelitüpoloogiaskatmata.

Ülejäänud rühmade vahel on paralleele tõmmata mõnevõrra lihtsam. Kaufmanni ja kolleegidemobiilsusvastase rühma vasteks võib pidada Carlingi ja Scheweli vabatahtlike mittemigrantiderühma, sest mõlemal puudub mobiilsuspürgimus, ehkki neil on head pädevused ning ligipäästranspordile ja muule vajalikule tehnikale. Nii mobiilsusvalmit kui tahtevastaste mittemigrantiderühma iseloomustab soov kolida välismaale, kuigi ligipääs ja pädevused on selleks vähesed.Vähemotiilsel jaheitunudmittemigrantide rühmalpolekummalgi rändeplaaniegakamobiilsuseksvajalikke ressursse. Kui Kaufmann ja kolleegid seostavad sellistmotiilsusmustrit eelkõige kõrgemavanusega,siisCarlingjaSchewelpigemsügavavaesusega.

Kahe tüpoloogia võrdlusest järeldub, et kui lisaks rahvusvahelise rändega seotud plaanidele javõimalustele, võtta arvesse ka mobiilsuse teisi aspekte, nagu pendelrände ja reisimisega seotudsoovid ja ressursid, võimaldab see eristada motiilsuse rohkemaid tasemeid ning selgitada seeläbimõnevõrradetailsemaltmotiilsuserollimobiilsusevõi immobiilsusekujunemisel.Naguilmnesvägamotiilsejamigrantiderühmakõrvutamisel:rändeplaanijavõimalusteolemasolueipruugitingimataautomaatselt kaasa tuua reaalset rahvusvahelist rännet. Samamoodi ei pruugi mobiilsusvalmi võitahtevastastemittemigrantiderühmaliikmedollaimmobiilsed,kuigimobiilsusekstarvilikligipääsjapädevusedonnõrgad.Näitekskasutadesmobiilsusepraktiseerimiseks illegaalseidmeetodeid,võibrändepürgimuse realiseerimine siiski õnnestuda (Castles, 2013; Carling & Schewel, 2018). Samutituleks arvestada võimalusega, et sarnaselt immobiilsusele võib ka mobiilsus olla mõnikordtahtevastane:näiteksvanemategakoos rändavadalaealised, inimkaubanduseohvridningvähemalvõirohkemalmääralkapõgenikudvõivadollavägamobiilsed,omamataselleksrändepürgimustvõipiisavaid ressursse (Sheller, 2014). Seega motiilsuse taseme põhjal ei pruugi alati olla võimaliküksüheselt tulevast rännet või paigalejäämist ennustada, ehkki selline mobiilsuspotentsiaali määrvõibmängidaolulistrolli(im)mobiilsuskogemusekujunemisel.

RÄNDEKOGEMUSEMEEDIASTUMINE

Ränne on tänapäeval üha tihedamini lõimitud meediaga. IKT-põhist, vahendatud suhtlustkasutatakse näiteks enne rännet ettevalmistumiseks ja infokogumiseks (Al-Rawi, 2017; Hiller &Franz, 2004) ning ümberasumise järel rände sihtriigis uute kontaktide loomiseks ja lähteriigisolemasolevate sidemete hoidmiseks (Collin, 2014; Dekker & Engebersen, 2013; Lášticová, 2014).Meediauuendused – eelkõige ajakirjanduslike veebiväljaannete, sotsiaalmeedia ja kõikvõimalikesuhtlusprogrammideesiletõus–onrännethõlbustanudmitmestaspektist.Üheltpooltonpraktilineja emotsionaalne tugi tänu uuele meediale kättesaadavam (Marino, 2015; Oh, 2016). Teisalt onmuutunud ränne sotsiaalselt aktsepteeritavamaks ka neile, kellele see varem nii aktsepteeritavpolnud: näiteks emadele, kes saavad videokõnede vahendusel hoida sidet rände lähteriiki jäänudlastega(Madianou,2014).

Et iseloomustada selliseid meediamuutuste ja sotsiokultuuriliste muutuste vahelisi vastastikuseidseoseid, on osameediauurijad (nt Couldry & Hepp, 2017; Krotz, 2007; Somerville, 1997) viimaselkolmel kümnendil järk-järgult kasutusele võtnud meediastumise mõiste (mediatization).Meediastumine pole niivõrd teatud nähtusi rangelt piiritlev mõiste, vaid on pigem tundlikustavkontsept (Hjarvard, 2013; Lundby, 2014). Teadlasi, kes uurivad meedia, kultuuriprotsesside ja


PAGE\*

sotsiaalsete institutsioonide järjest süvenevat lõimitust, peaks meediastumise mõiste muutmatundlikumaksnäiteksmuutusteajaloolisekontekstivastu(Lunt&Livingstone,2015).

Kuigimeediastumist on uuritud väga erinevas tähenduses, on käesoleval kümnendil liigutud pisutühtlasema ja üldisema lähenemise suunas (vt Couldry & Hepp, 2013; Lundby, 2014). Sellelähenemise järgi käsitletaksemeediastumist metaprotsessina, mille keskmes onmeediamuutusedning nendega seotud tranformatsioonid kultuuris, ühiskonnas ja inimeste igapäevaelus (Couldry&Hepp, 2017;Hjarvard, 2013; Jansson, 2018; Krotz, 2017; Lundby, 2014). Seejuures ei peeta silmasühesuunalisimõjusid, vaid justvastastikuseid seoseid.Oma laiaulatuse japikaajalisusepoolestonmeediastumine võrreldav teiste metaprotsessidega, nagu üleilmastumine, individualiseerumine,kommertsistumine, ratsionaliseerumine, demokratiseerumine ja linnastumine (Lunt & Livingstone,2015).

Meediauurijad Nick Couldry ja Andreas Hepp (2017) on osutanud tendentsile, et ajapikkumeediastumine süveneb. Süvenemine väljendub eelkõige selles, et IKT-põhine suhtlus on viimase150 aasta jooksul igapäevaelus märksa tähtsamaks muutunud ning meedia on kultuurist jaühiskonnastüharohkemläbipõimunud.CouldryjaHeppisõnulonsüvenevmeediastuminetoonudkaasa ka selle, et erinevalt varasemast konstrueeritakse sotsiaalnemaailm tänapäevalpaljudeseripaikades. Seda kõike võib märgata samuti rände korral, kui indiviidid, kes paiknevad üksteisestkaugel, sageli eri riikides ja ajavööndites, saavad kommunikatsioonitehnoloogia vahenduselüksteisegatihedaminisuhelda.

Selles,kuikauaonmeediastuminepraegusekskestnud,lähevadteadlastearvamusedlahku.Onneid(nt Krotz, 2017), kelle hinnangul algasmeediastumine koos inimsuhtluse sünniga, aga ka teisi (ntHjarvard, 2013), kelle sõnul on see oluliselt hilisem, alles kõrgmodernsuse (lääneriikides umbes1950.–1960. aastate) ilming.Mõlemal juhul võib siiski väita, et teguon ajaloolise protsessiganingsellest tulenevalt on mõlema suuna esindajad küllaltki üksmeelsed, et võrdlused ajalooteljel onmeediastumisuuringutesolulised.

Rände korral oleks seega huvipakkuv näiteks see, kuivõrd on aja jooksul muutunud koosmeediauuendustegaelanikemeediakasutusningmilmääralseostuvadneedmuutusedgeograafilisemobiilsuse ja immobiilsusega. Huvi pakuvad just sellised seosed, sest ka meediastumisalaseskirjanduses(Jansson,2018)onosutatud,etjustmeedialeligipääsustjameediakasutamisestsõltubtänapäevalindiivididevõimekontrollidaomamobiilsust.

Kuigi meediastumisuuringutele on mõned autorid (Deacon & Stanyer, 2014) heitnud ette liigsetmeediakesksust, justkui sõltuksid nende käsitluses kõik kultuurilised ja sotsiaalsedmuutused vaidmeedia rollist, siis kontsepti eestseisjad (Hepp, Hjarvard & Lundby, 2015) on täpsustanud, etmeediastumisuuringutes pakub meedia roll küll uurijatele erilist huvi, kuid arvestatakse ka teisteteguritega.Niionvaremnäitekskameediastumisträndekontekstisuuridestõdetud,etpelgaltkiirejataskukohasevahendatudsuhtlusekättesaadavuseiseletaseda,miksinimesedrändavadvõirändesihtriigis viibimist pikendavad – mainitud valikute tegemisel võivad olla määravaks väga erinevadsotsiaalsed,poliitilised,majanduslikud,soolised,kultuurilisedjaisiklikudpõhjused(Madianou,2014).Oma osa võib olla kas või sellelgi, et rännet seostatakse tänapäeval sageli eduga (Jansson, 2018).Seegaonmeediavaidükspaljudestteguritest,misvõibollamoelvõiteiselrändegaseotud.

MEEDIASTUMINEMIGRANTIDEONLINE-KOGUKONDADENÄITEL


PAGE\*

Detailsemaltpeatunmeediastumiselonline-kogukondadenäitel.Virtuaalkeskkonnasonnäostnäkkusuhtlus asendatud uute kokkusaamis- ja koosolemisviisidega, mis on lahutatud füüsiliseltkeskkonnastningmidaeitakistavahemaa(Adams,2005).Üksselliseidkoosolemisvormeinternetis–eriti sotsiaalmeedialehekülgedel, aga ka internetifoorumides ja ajakirjanduslike võrguväljaannetekommentaariumides – ongi online-kogukond (online community) (vt nt Komito, 2011; Oh, 2016).Online-kogukond moodustub, kui rühm indiviide osaleb veebis ühises suhtluses piisavalt kaua jaküllaldase emotsionaalsusega, nii et nende vahele tekivad isiklikud suhted (Rheingold, 1993).Kommunikatsiooni käigus kujundatakse välja ühised väärtused, tundmused ja tähendused ningluuakse teatud sotsiaalne struktuur,mis on online-kogukonna aluseks (Gotved, 2006).Migrantidekogukonnad kui sellised pole iseenesest uudsed, sest vahetul suhtlusel põhinevad kogukonnad,näiteksrahvusseltsid,onolnudvaremgiolemas(Hiller&Franz,2004).Olulinemuutusonagasee,etonline-kogukonnadvõimaldavadmigrantidelsuheldapaljutihedaminijakavägapikkadevahemaadetagant(Collin,2014).Online-kogukonnadvastavadsageliüldjoontesjubavaremolemasolnudoffline-ehk n-ö näost-näkku-kogukondadele ja võimaldavad viimastel virtuaalkeskkonna vahenduselintensiivsemalt suhelda (Dekker&Engebersen,2014;Hiller&Franz,2004). Samasei saaöelda,etonline-jaoffline-kogukonnapuhulonteguüksühelesamarühmaga,sestmõnelmääralvõiberinedanii liikmeskondkuikateemadekäsitlus(Hiller&Franz,2004).Võimalusi,kuidasonline-kogukonnadomaliikmeskondakasvatavadonmitu:indiviididotsivadisevõimalusionline-gruppidegaliitumiseks,kuidkagrupidvõivadaktiivseltuusiliikmeidvärvata(Oiarzabal,2012).Erinevadmigrantiderühmadvõivad osaleda online-kogukondades erineva aktiivsusega, näiteks on täheldatud, et väga hästiväljakujunenud näost-näkku-kogukonna korral võib olla online-kogukond vähetähtis või sootukspuududa(Dekker&Engebersen,2014).

Migrantide jaoks täidavadonline-kogukonnad väga erinevaidülesandeid, nagu teistemigrantidegasotsiaalsete sidemete loomine (Al-Rawi, 2017), olemasolevate sidemete hoidmine lähedastegapäritoluriigis (Kang,2011), infokogumine (Oh,2016), kuuluvustundeväljendamine rände lähte- võisihtriigi vastu (Marino, 2015), identiteedi kujundamine (Schrooten, 2012), oma arvamuseavaldamine ja debatis osalemine (Al-Rawi, 2017), praktilise ja emotsionaalse toe pakkumine (Oh,2016)jne.See,millekserinevaidindiviididonline-kogukondikasutavad,sõltubosaliseltsellest,millisemobiilsuskogemuseetapigaonparasjagutegu(Hiller&Franz,2004).HillerjaFranz(2004)eristavadonline-kogukondade funktsioone kolme rändeetapi järgi, eristades rände-eelset, vahetulträndejärgsetningpikemaltsihtriigisviibitudperioodi.Ennerännetkogutakseenamasti laiapõhjalistinfotvõimalikusihtkohakohta (nt töö jamajutusekohta), luuakseuusikontakte jakasutataksekaolemasolevaid tutvusi abi saamiseks ja väljavaadete hindamiseks. Samuti küsitakse kogenumateltmigrantideltnõuningarutatakserändegaseotudtundeidjatähelepanekuid.Vahetultpärastrännetkogutataksekohalikukogukonnakohtaoskuslikumalt infot.Samashoitaksesidetkodukohaga,kustlahkuti (nt jälgides uudiseid ja suheldes lähteriiki jäänud lähedastega), ning luuakse kontakte kateiste migrantidega. Olles sihtriigis veidi pikemalt elanud hoitakse või taaselustatakse sidemeidlähteriiki jäänud pereliikmete ja sõpradega, kuid otsitakse ka uusi, sarnase mobiilsuskogemusegatuttavaid.

Palju on kirjanduses käsitletud migrantide online-kogukondi enesemääratluse – eriti etnilise võirahvusliku, aga ka soolise, professionaalse, kosmopoliitse vm indentiteedi – konstrueerimise javäljendamise aspektist (vt nt Al-Rawi, 2018; Lášticová, 2014). Etnilisel või rahvuslikul identiteedilpõhinevat kogukonnatunnet seostakse migrantide arusaamaga, et online-kogukonna liikmeil onühine kultuur, ajalugu ja väärtused (Al-Rawi, 2018). Jagatud kultuurile, ajaloole ja väärtusteleviidatakse kapostituses, neid arutatakse ja õpitakse tundma (Glukhov, 2017; Kang&Yang, 2011).Näiteksvõidaksekirjeldadateatudühiseidreligioosseidpõhimõtteidjanorme,osutadapäritoluriigifilmidele jamuusikale, jagadanostalgilisi fotosid päritolupaiga loomadest,maastikest, rahvuslikest


PAGE\*

embleemidest (nt lipust, vapist), tsiteerida rahvuslikku kirjandusklassikat (Glukhov, 2017) ja andainfot tulevaste etniliste ürituste kohta (Dekker, Belabas & Scholten, 2015). Samamoodi võidaksevaidlustada teatudametlikkeetnilis-rahvuslikkedikursusi jaosutadaneile vastupanu (Chan,2005).Samas on leitud, et etniline suunitlus iseloomustab vaid üht osamigrantide suhtlustest jaonline-kogukondadest ning enamasti luuakse kontakte ka teistsugust etnilist identiteeti kandvateinimestega (Dekker et al., 2015; Lášticová, 2014). Samuti on migrantide enesemääratluses endistihtipeale kombineeritud nii lähte- kui sihtriigi kultuurilisi elemente, nii etnilisi kui kosmopoliitseidmustreid(Al-Rawi,2018;Christensen,2011;Slany&Strzemecka,2015).

Selline enesemääratluste, täpsemalt etnilise/rahvusliku identiteedi, hübriidsus avaldub kamigrantide sotsiaal- jaonline-meediahargmaistes kasutamisviisides jaemotsionaalsetes sidemeteslähte- ja sihtriigi ning teiste maadega (nt Collin, 2014; Kang, 2011). Sotsiaalmeedia jasuhtlusprogrammide, sealhulga online-kogukondade, kaudu suheldakse lähteriiki jäänudpereliikmetejasõpradega,agakasihtriigisjamujalmaailmasresideeruvateteistemigrantideganingelukohamaa kohalike elanikega (Collin, 2014; Dekker & Engebersen, 2013; Kang, 2011), kusjuureslisaks aktiivsele suhtlusele jälgitakse passiivselt ka nende sotsiaalmeediavoogusid (Komito, 2011).Mõned migrandid kasutavad aga veebi ja online-kogukondi ainult üht kindlat tüüpi kontaktidegasuhtlemiseks (nt lähedastega kodumaal) ja teistega hoiavad sidet näiteks telefoni teel või näostnäkku(Lášticová,2014).Online-gruppidesvõidakseväljendadanostalgiatpäritoluriigijärele(Dekker&Engebersen,2013;Schrooten,2012;Figer,2010),samutikuuluvustunneträndesihtriigivastu(Al-Rawi, 2018). Emotsionaalset sidet lähteriigiga võidakse täiendavalt hoida veel näiteks jälgidessealseid paiku veebikaamera vahendusel, printides välja päritoluriigis tehtud fotosid ja riputadesneid koduseintele jne (Kang, 2011). On täheldatud, et kuuluvustunne päritoluriigi vastu võibiseloomustada pigem esimese põlvkonna migrante, nende järeltulijad on orienteeritud rohkempäritolukultuurile,mitteniivõrd-riigile(Dekkeretal.,2015).

Sotsiaalmeedia ja online-kogukondade rolli üle on arutletud nii segregatsiooni kui lõimumisekontekstis. Kui immigrandid elavad geograafiliselt üsna segregeeritult, näiteks olles koondunudmõnda kindlasse piirkonda või linnaosasse (Christensen, 2011), või enda mobiilsuskogemustpeetakseajutiseks(Komito&Bates,2009;Komito,2011),võidakseollahuvitatudpigemkontaktidesäilitamisest väljaspool elukohariiki ja nii online- kui offline-suhtlusest teistemigrantidega. Selliseljuhulkipuvadkavähesedsihtriigisloodudsidemedolemapigemnõrgad(Cachia&Jariego,2017).

Rohkem on siiski uuringuid (nt Dekker et al., 2015; Marino, 2015; Brown, 2015), milles ollaksesotsiaalmeediajaonline-kogukondadegaseotudlõimumisvõimalusteosasoptimistlikud.Näiteksvõibmigrantideonline-kogukondadepakutav tugi leevendadasihtriigiskohanemise traumaatilisustningkiirendada jamuuta sujuvamaks lõimumist (Cachia& Jariego, 2017). Seejärel, olles end juba sisseseadnudjakohanenud,tuntakserohkemhuvikohalikesündmustevastu,jälgitakserohkemsihtriigionline-väljaandeid, ajalehti ja telekanaleid (Cachia & Jariego, 2017). Paljud migrandid, eriti need,kelle rändeplaan on olnud püsivamat laadi, osalevad väga erinevates online-kogukondades jasuhtlevad eri etnilise taustaga inimestega (Dekker et al., 2015). Teiste etniliste rühmadegapuututakse kokku peamiselt sellistesonline-gruppides,mis on huvialapõhised, nagu arvutimängudvõi kokandus (Dekker et al., 2015). Sellistel kokkupuudetel nähakse pikemas plaanis potentsiaalisotsiaalse sidususe suurendamiseks, keeleõppeks jamuude kultuuriliste pädevuste omandamiseks(Erdem,2018;AbuJarour&Krasnova,2017;Dekkeretal.,2015;Lissitsa2014).

Sotsiaalmeediat ja erinevaid suhtlusprogramme saaks kasutada ka immigrantide ningvalitsusasutuste ja erinevate organisatsioonide vahelise suhtluse tõhustamiseks.Näiteks Aafrika jaLähis-Ida päritolu põgenikud on enamasti aktiivsed IKT-kasutajad, kel on nutitelefonid ja keskasutavadneisenimsotsiaalmeediaäppe (Borkert, Fisher&Yafi, 2018;Erdem,2018). Sellisel juhul


PAGE\*

võibki olla indiviidi eelistatud suhtluskanal mõni sotsiaalmeediaäpp või suhtlusprogramm (ntFacebook, Twitter, Instagram, WhatsApp, Viber), samas e-postikonto võib hoopis puududa(AbuJarour&Krasnova,2017).Migrandidonseniotsinudinfotsihtriigiõigusnormide,kodakondsuse,maksude ja bürokraatlike toimingute kohta pigem just mitteametlike online-kogukondade kaudu,eritikuiametlikeinfokanalitekasutamineonkeelebarjäärijavähesekasutajasõbralikkusetõttuliigakeeruline ja aeganõudev (AbuJarour & Krasnova, 2017; Erdem, 2018). Samas hindavadmigrandidsellistsotsiaalmeediastkogutudinfotvähemusaldusväärseks(Alencar,2018;Borkert,Fisher&Yafi,2018). Info usaldusväärsust on võimalik tõsta, kui seda jagada mõne asjakohase organisatsioonihallatavasonline-kogukonnas– infopeaksolema sellisel juhulmigrantideemakeelesningesitatudvõimalikult lihtsalt ja arusaadavalt, samuti peaks olema suhtlus online-kogukonna liikmete jaadministraatorite/moderaatoritevahelspontaannejavastastikune.

Samutivõibsotsiaalmeedia-jaonline-kogukondadepõhinekommunikatsioon,misonkombineeritudnäost-näkku-suhtlusega, aidata jõuda mittetulundusühinguil suurema hulga immigrantideni,toetamakslõimumist(Brown,2015).Mittetulundusühingudsaavadonline-kogukondadevahenduselnäiteks informeerida immigrante muutustest seadustes ning toimetulekut parandavatestvõimalustest,viiamigrantekokkuvabatahtlikega,kestoetavadkeeleõpet,ningtäitaläbirääkijarolli,kes viib immigratsiooniteemaliste poliitiliste konfliktide korral kokku ühiskonna erinevad grupid jaaitab leida lahendusi (Li, Dombrowski & Brady, 2018). Samas kaasneb sellise tegevusegamittetulundusühingute jaoks mitu proovikivi, näiteks võib olla tõhusaks sotsiaalmeedia teelsuhtlemiseks vajalik palgata juurde osakoormusega töötajaid ning koordineerida oma tegevustühiseltteisteühingute,fondidejaaktivistidega(Brown,2015),poliitilistekonfliktidekorraltulebagavalmisollateatudrühmadesagenevateimmigratsioonivastasteseisukohavõttudega(Li,Dombrowski& Brady, 2018). Põhjalikku läbikaalumist nõuab ka kommunikatsioon ise: rõhutades näitekskampaaniasõnumites kultuurilisi erinevusi, võivad etnilised rühmad teineteisest hoopis kaugeneda(Rodin,2017).

DISKUSSIOONJAKOKKUVÕTE

Maailmaeripiirkondade,riikidejainimrühmadevahelebavõrdseltjaotunudmotiilsusontinginudkanende erinevad mobiilsusmustrid, mille tulemusel kogeb osa ühiskondi rändevoogusid ja nendetagajärgi ulatuslikumalt kui teised (Castles, 2013;Castles, 2014).Ühelt poolt võib rände tulemuselvähenedaarengumaadesvaesusjaparanedaelanikemajanduslikjasotsiaalneheaolu(Castles,2013;Castles, 2014). Teisalt võib see tuua kaasa ka probleeme, nagu ajude äravool ja tööjõupuudus(Docquier&Rapoport,2011).Jõukamatesriikides,misonpaljudemigrantideeelistatudsihtkohaks,võib aga oodatust suurem sisseränne kutsuda esile näiteks mitmesuguseid pingeid, rassismi javõõraviha (Castles, 2018). Sisserännet võidakse piirata erinevate ränderegulatsioonide ja -poliitikatega, mille tulemusel liigitatakse teatud migrandid – enamasti need, kel on kõrgemkvalifikatsioon–legaalseteksjateised–enamastimadalakvalifikatsioonigatöölised–illegaalseteks(Anderson, 2010). Samas võib samade, rikkamate riikide tööturul valitseda töökätepuudus, misärgitab vaesematest riikidest pärit töölisi valima siiski illegaalse migrandi tee, olles seetõttuhaavatavamad ja langedes tööalaselt sagedamini ärakasutamise ohvriks (Castles, 2013; Castles,2014).

Uudsed nähtused meedia ja kommunikatsiooni vallas, nagu sotsiaalmeedialeheküljed ja sealsedonline-kogukonnad, võivad aidata vähemalt osaliselt selliseid probleeme ja vastuolusid ületada.Näiteks võimaldab osalus online-kogukonnas koguda potentsiaalsetel migrantidel motiilsust kuiliikuvuskapitali üht vormi, parandades nii ligipääsu rändevõimalustele kui ka täiendades vajalikke


PAGE\*

pädevusi rändeplaanide elluviimiseks (Kaufmann et al. 2014). Samuti võimaldavad sellisedvirtuaalsed suhtlusvõimalused luua näiteks huvialapõhiselt kontakte sihtriigis elavatemittemigrantidega, lähendades seeläbi omavahel erinevaid etnilisi kogukondi ja suurendadessotsiaalset sidusust (Dekker et al., 2015). Lisaks võivad pakkuda sotsiaalmeediakanalid ja online-kogukonnad sisserändajatega tegelevatelemittetulundusühingutele täiendavaid võimalusipakkudatugerohkematelemigrantidele(Brown,2015).

KASUTATUDKIRJANDUS

AbuJarour,S.,&Krasnova,H.(2017).UnderstandingtheRoleof ICTs inPromotingSocial Inclusion:TheCaseofSyrianRefugeesinGermany.Kogumikus:Proceedingsofthe25thEuropeanConferenceon Information Systems (ECIS), Guimarães, Portugal, 5.–10. juuni, 2017 (lk 1792–1806). Kasutatudleheküljel:http://aisel.aisnet.org/ecis2017_rp/115

Adams,P.C. (2005).TheBoundlessSelf:Communication InPhysicalAndVirtualSpaces.NewYork:SyracuseUniversityPress.

Alencar, A. (2018). Refugee integration and social media: a local and experiential perspective.Information,Communication&Society,21(11),1588–1603.doi:10.1080/1369118X.2017.1340500

Al-Rawi, A. (2017). Facebook and virtual nationhood: social media and the Arab Canadianscommunity.AI&Society,1–13.doi:10.1007/s00146-017-0742-3

Anderson, B. (2010). Migration, immigration controls and the fashioning of precarious workers.Work,employmentandsociety,24(2),300–317.doi:10.1177/0950017010362141

Beine,M., & Parsons, C. (2015). Climatic Factors as Determinants of InternationalMigration. TheScandinavianJournalofEconomics,117(2),723–767.doi:10.1111/sjoe.12098

Beine,M.,Bertoli,S.,&MoragaJ.F.-H.(2016).APractitioners’GuidetoGravityModels.TheWorldEconomy,39(4),496–512.doi:10.1111/twec.12265

Borkert,M.,Fisher,K.,&Yafi,E.(2018).TheBest,theWorst,andtheHardesttoFind:HowPeople,Mobiles,andSocialMediaConnectMigrantsIn(to)Europe.SocialMedia+Society,January–March,1–11.doi:10.1177/2056305118764428

Bourdieu, P. ,&Wacquant, L. (1992). An Invitation to Refelexive Sociology. Chicago:University ofChicagoPress.

Bourdieu,P.(1986).Theformsofcapital.J.Richardson(toim.),HandbookofTheoryandResearchfortheSociologyofEducation(lk241-258).Westport,CT:Greenwood.

Brown, H. (2015). The Institutional Digital Divide: Immigrant-Serving Nonprofit OrganizationAdoption of Social Media. Social Science Computer Review, 33(6), 680–695. doi:10.1177/0894439314563002

Cachia,R.,&Jariego, I.M. (2018).Mobility types, transnational tiesandpersonalnetworks in fourhighly skilled immigrant communities in Seville (Spain). Social Networks, 53, 111–124. doi:j.socnet.2017.03.014

Carling,J.,&Schewel,K.(2018).Revisitingaspirationandabilityininternationalmigration.JournalofEthnicandMigrationStudies,44(6),945–963.doi:10.1080/1369183X.2017.1384146


PAGE\*

Castles,S.(2007).Twenty-First-CenturyMigrationasaChallengetoSociology.JournalofEthnicandMigrationStudies,33(3),351–371.doi:10.1080/13691830701234491

Castles, S. (2010). Key Issues In Global Migration – A Human Development Approach.MigrationPolicyReview,2(2),169–190.

Castles,S. (2013).TheForcesDrivingGlobalMigration.Journalof InterculturalStudies,34(2),122–140.doi:10.1080/07256868.2013.781916

Castles, S. (2014). Internationalmigrationata crossroads.CitizenshipStudies,18(2),190–207.doi:10.1080/13621025.2014.886439

Chan, B. (2005). Imagining the Homeland: The Internet and Diasporic Discourse of Nationalism.JournalofCommunicationInquiry,29(4),336-368.doi:10.1177/0196859905278499

Christensen,M. (2012).Onlinemediations in transnational spaces: cosmopolitan (re)formationsofbelonging and identity in the Turkish diaspora. Ethnic and Racial Studies, 35(5), 888–905. doi:10.1080/01419870.2011.628039

Church, A., Frost, M., & Sullivan, K. (2000). Transport and social exclusion in London. TransportPolicy,7(3),195–205.

Collin, P. (2014).Digitally Enhanced?MediatedMigrationand ‘FourthWave’Chileans inAustralia.JournalofInterculturalStudies,35(5),532–548.doi:10.1080/07256868.2014.944111

Collins,F.L.(2018).Desireasatheoryformigrationstudies:temporality,assemblageandbecomingin the narratives of migrants. Journal of Ethnic and Migration Studies, 44(6), 964–980. doi:10.1080/1369183X.2017.1384147

Couldry, N., & Hepp, A. (2013). Conceptualizing Mediatization: Contexts, Traditions, Arguments.CommunicationTheory,23(3),191–202.doi:10.1111/comt.12019

Couldry,N.,&Hepp,A.(2017).Themediatedconstructionofreality:society,culture,mediatization.Cambridge:Polity.

Czaika,M.,&deHaas,H.(2016).TheEffectofVisasonMigrationProcesses.InternationalMigrationReview,51(4),893–926.doi:10.1111/imre.12261

deHaas,H.(2008)TheMythofInvasion:theinconvenientrealitiesofAfricanmigrationtoEurope.ThirdWorldQuarterly,29(7),1305–1322.doi:10.1080/01436590802386435

deHaas,H.(2010).MigrationandDevelopment:ATheoreticalPerspective.InternationalMigrationReview,44(1),227–264.doi:10.1111/j.1747-7379.2009.00804.x

Deacon, D., & Stanyer, J. (2014). Mediatization: Key concept or conceptual bandwagon?Media,Culture&Society,36(7),1032–1044.doi:10.1177/0163443714542218

Dekker, R.,& Engebersen,G. (2014). How socialmedia transformmigrant networks and facilitatemigration.GlobalNetworks,14(4),401–418.doi:10.1111/glob.12040

Dekker, R.; Belabas, W., & Scholten, P. (2015). Interethnic Contact Online: Contextualising theImplications of Social Media Use by Second-Generation Migrant Youth. Journal of InterculturalStudies,36(4),450–467,doi:10.1080/07256868.2015.1049981


PAGE\*

Docquier, F., & Rapoport, H. (2011). Globalization, Brain Drain and Development. IZA DiscussionPapers 5590, Institute for the Study of Labor (IZA), 6–60. Kasutatud leheküljelhttp://ftp.iza.org/dp5590.pdf

Dubois,Y.,Ravalet,E.,&Vincent-Geslin,S.,&Kaufmann,V. (2015).MotilityandHighMobility. G.Viry & V. Kaufmann (toim.), High Mobility in Europe: Work and Personal Life (lk 101-128).BasingstokeandNewYork:PalgraveMacmillan.

Erdem,B. (2018).HowCanSocialMediaBeHelpful for Immigrants to IntegrateSociety in theUS.EuropeanJournalofMultidisciplinaryStudies,3(1),74–79.doi:10.26417/ejms.v3i3.p74-79

Faist,T.(2007).MigrantsasTransnationalDevelopmentAgents:AnInquiry intotheNewestRoundof the Migration-Development Nexus. Population, Space and Place, 14(1), 21–42. doi:10.1002/psp.471

Figer, R. C. (2010). Diasporic Discourse Online: Imagining the Homeland in Cyberspace. TheCopenhagenJournalofAsianStudies,28(2),82–102.doi:10.22439/cjas.v28i2.3430

Flamm,M.,& Kaufmann, V. (2006).Operationalising the Concept ofMotility: AQualitative Study.Mobilities,1(2),167–189.doi:10.1080/17450100600726563

Glukhov,A.(2017).Constructionofnationalidentitythroughasocialnetwork:acasestudyofethnicnetworks of immigrants to Russia from Central Asia. AI & Society, 32(1), 101–108. doi:10.1007/s00146-016-0644-9

Gotved,S.(2006).Timeandspaceincybersocialreality.NewMedia&Society,8(3),467–486.doi:10.1177/1461444806064484

Haug,S.(2008).MigrationNetworksandMigrationDecision-Making.JournalofEthnicandMigrationStudies,34(4),585–605.doi:10.1080/13691830801961605

Hepp,A.,Hjarvard,S.,&Lundby,K.(2015).Mediatization:theorizingtheinterplaybetweenmedia,cultureandsociety.Media,Culture&Society,37(2),314–324.doi:10.1177/0163443715573835

Hiller,H.H.,&Franz,T.M.(2004).Newties,oldtiesandlostties:theuseoftheinternetindiaspora.NewMedia&Diaspora,6(6),731–752.doi:10.1177/146144804044327

Hjarvard,S.(2013).TheMediatizationofCultureandSociety.London:Routledge.

Jansson,A.(2018).MediatizationandMobileLives.ACriticalApproach.Oxon,NewYork:Routledge.

Kang, T. (2011). Online Spatialisation and Embodied Experiences: The London-Based ChineseCommunity.JournalofInterculturalStudies,32(5),465–477.doi:10.1080/07256868.2011.593114

Kang, Y., & Yang, K. C. C. (2011). The Rhetoric of Ethnic Identity Construction Among TaiwaneseImmigrants in the United States. The Howard Journal of Communications, 22(2), 163–182. doi:10.1080/10646175.2011.567141

Kaufmann,V.(2014).MobilityasaToolforSociology.Sociologica,1/2014,1–17.doi:10.2383/77046

Kaufmann,V.,Bergman,M.M.,&Joye,D.(2004).Motility:MobilityasCapital.InternationalJournalofUrbanandRegionalResearch,28(4),745–756.doi:10.1111/j.0309-1317.2004.00549.x

Kellerman, A. (2012) Potential Mobilities. Mobilities, 7(1), 171–183. doi:10.1080/17450101.2012.631817


PAGE\*

Kesselring, S. (2006). Pioneering mobilities: new patterns of movement and motility in a mobileworld.EnvironmentandPlanning,38(2),269–279.doi:10.1068/a37279

Komito, L. (2011). Social Media and Migration: Virtual Community 2.0. Journal of the AmericanSocietyforInformationScienceAndTechnology,62(6),1075–1086.doi:10.1002/asi.21517

Komito,L.,&Bates,J.(2009).Virtuallylocal:socialmediaandcommunityamongPolishnationalsinDublin.AslibProceedings,61(3),232–244.doi:10.1108/00012530910959790

Krotz, F. (2007). The meta-process of ‘mediatization’ as a conceptual frame. Global Media andCommunication,3(3),256–260.doi:10.1177/17427665070030030103

Krotz, F. (2017). Explaining the Mediatisation Approach. Javnost – The Public. Journal of theEuropean Institute for Communication and Culture, 24(2), 103–118. doi:10.1080/13183222.2017.1298556

Lášticová, B. (2014). New Media, Social Capital and Transnational Migration: Slovaks in the UK.HumanAffairs,24(4),406-422.doi:10.2478/s13374-014-0237-6

Li, H., Dombrowski, L., & Brady, E. (2018). Working toward Empowering a Community: HowImmigrant-Focused Nonprofit Organizations Use Twitter during Political Conflicts. Paper Session:DigitalMedia&PolicyEngagement.GROUP2018,Jan.7–10,SanibelIsland,FL,USA.https://cpb-us-e1.wpmucdn.com/sites.northwestern.edu/dist/9/1940/files/2017/09/Group2018_camera_version-1j89gb3.pdf

Lin,N.(2001).SocialCapitalATheoryofSocialStructureandAction.LondonjaNewYork:CambridgeUniversityPress.

Lissitsa,S.(2016).Canonlinecontactsbetweenimmigrantsandveteransfacilitateimmigrants’socialintegration?Ethnicities,16(3)393–417.doi:10.1177/1468796814547235

Lundby, K. (2014). Mediatization of communication. K. Lundby (toim.), Mediatization ofCommunication(lk3–35).Berliin:DeGruyterMouton.

Lunt,P.,&Livingstone,S.(2015). Is ‘mediatization’thenewparadigmforourfield?Acommentaryon Deacon and Stanyer (2014, 2015) and Hepp, Hjarvard and Lundby (2015).Media, Culture andSociety,38(3),462–470.doi:10.1177/0163443716631288

Madianou, M. (2014). Polymedia communication and mediatized migration: an ethnographicapproach. K. Lundby (toim.),Mediatization of Communication (lk 323–346). Berliin: De GruyterMouton.

Marino,S.(2015).MakingSpace,MakingPlace:DigitalTogethernessandtheRedefinitionofMigrantIdentitiesOnline.SocialMedia+Society,1(2),1–9.doi:10.1177/205630511562247

Mondain, N., & Diagne, A. (2013). Discerning the Reality of ‘Those Left Behind’ in ContemporaryMigrationProcesses inSub-SaharanAfrica: SomeTheoreticalReflections in the LightofData fromSenegal.JournalofInterculturalStudies,34(5),503–516.doi:10.1080/07256868.2013.827831

Oh, J.-H. (2016). Immigrationand social capital inaKorean-Americanwomen’sonlinecommunity:Supporting acculturation, cultural pluralism, and transnationalism.NewMedia & Society, 18(10),2224–2241.doi:10.1177/1461444816655627


PAGE\*

Oiarzabal,P.J.(2012).DiasporaBasquesandOnlineSocialNetworks:AnAnalysisofUsersofBasqueInstitutionalDiasporaGroupson Facebook. Journal of EthnicandMigration Studies, 38(9), 1469–1485.

Ravalet, E., Dubois, Y., & Kaufmann, V. (2014). Grandes mobilités et accès à l’emploi. Reflets etperspectivesdelavieéconomique2014/3(TomeLIII),57–76.doi:10.3917/rpve.533.0057

Rheingold,H.(2000).TheVirtualCommunity.Cambridge,MA:MITPress.

Rodin,L.(2017).FromOtheringtoBelonging:IntegrationPolitics,SocialInterventionandtheLimitsofCulturalIdeology.JournalofSocialPolicyStudies,15(4),603–616.doi:10.17323/727-0634-2017-15-4-603-616

Sager,T.(2006).FreedomasMobility:ImplicationsoftheDistinctionbetweenActualandPotentialTravelling.Mobilities,1(3),465–488.doi:10.1080/17450100600902420

Schrooten, M. (2012). Moving ethnography online: researching Brazilian migrants' onlinetogetherness.EthnicandRacialStudies,35(10),1794–1809.doi:10.1080/01419870.2012.659271

Sheller,M.(2014).Thenewmobilitiesparadigmforalivesociology.CurrentSociologyReview,62(6),789–811.doi:10.1177/0011392114533211

Sheller,M.,&Urry,J.(2006).Thenewmobilitiesparadigm.EnvironmentandPlanning,38(2),207–226.doi:10.1068/a37268

Slany, K., & Stzemecka, S. (2016). Who Are We? Cultural Valence and Children’s Narratives ofNational Identifications. Central and Eastern European Migration Review, 5(1), 13–34. doi:10.17467/ceemr.2016.03

Somerville, M. A. (1997). Euthanasia in the Media: Journalists’ Values, Media Ethics and ‘PublicSquare’Messages.HumaneHealthCareInternational,13(1),17–20.

UnitedNations,DepartmentofEconomicandSocialAffairs,PopulationDivision(2017).InternationalMigration Report 2017 (ST/ESA/SER.A/403). Kasutatud leheküljelhttp://www.un.org/en/development/desa/population/migration/publications/migrationreport/docs/MigrationReport2017.pdf

Documents

ONLINE-KOGUKONDADE ROLL RÄNDEMUSTRITE KUJUNEMISEL ... · RITA-RÄNNE projekt aitab välja töötada teaduslikult põhjendatud innovaatilisi lähenemisi rände ja lõimumise protsesside