Oktoober 2012 - sindigymnaasium.eesindigymnaasium.ee/wp-content/uploads/2011/06/sindi_sahistaja_2012_10.pdf · muusika eriklass koolmeister Karl Rammi (laulu ^Õrn ööbik viisi autor)

1834. aastal saabus esimeste

välismaiste oskustööliste hul-

gas Sinti õpetaja. Sindi vabriku

omanik Johann Christoph

Wöhrmann avas 1. Jaanuaril

1837.a välismaalastest

(põhiliselt sakslastest) töötaja-

te lastele elementaar(alg)kooli.

Seitsmekümne kolmele poisile-

tüdrukule hakkas teadmisi

jagama Lübeckist pärit õpetaja

Daniel Mathias Krull. Õpilased

jagati vastavalt eelteadmistele

ja võimetele rühmadesse.

Iga rühma juhiks sai vanem ja

targem õpilane, nn mentor.

Õpetaja õpetas rühmajuhte,

need omakorda teisi õpilasi.

Eesti lapsed õppisid kohalikus

vallakoolis. Elementaarkoolist

arenes 1841. a välja 40 õpilase-

ga ja ühe õpetajaga saksa kool,

kuhu astusid ka esimesed eest-

lased. 1857. a jagati kool kol-

meks õppeasutuseks: eesti,

saksa ja vene (õigeusu) kooliks.

1887. a ühendati see taas

üheks kaheksaklassiliseks

kooliks, millest sai esimene

ministeeriumikool Eestis. 1893.

a oli koolis 200 õpilast ja kolm

õpetajat: J. Arak, K. Ramm, E.

Peterson-Särgava. Palju kuul-

sust tõi koolile Eesti esimene

Oktoober

2012

Teema Lk.

Kauaaegsed

õpetajad

2,6,

10,

14

Meie vilistlased 3,7,

11

Uued õpetajad 4,8,

12

Kahevõitlus 5

Õpilaste küsitlus 9

1. klasside küsitlus 13

Intervjuu koooli-

direktoriga 15

Meelelahutus 16

muusika eriklass koolmeister Karl

Rammi (laulu “Õrn ööbik” viisi

autor) juhtimisel. 1891. a pani K.

Ramm aluse 40 liikmega kooli-

poiste pasunakoorile.1901. a

valmis peale mitmete asukohtade

vahetuste kolmekorruseline kaar-

jate akendega punastest tellistest

koolimaja, mida me nüüd teame

Sindi Gümnaasiumi nime all. Esi-

mese maailmasõja puhkemise

järel koolitegevus katkes.

Eesti Vabariigi aastatel muutis

kool mitu korda nime Õppetöö

toimus emakeeles, keelati füüsili-

ne karistamine, loodi kooliteenija

koht, rakendati tööle kooli hoole-

kogu. 1944. a alustas tööd 7-

klassiline Sindi Mittetäielik Kesk-

kool, 1954. a moodustati Sindi

Keskkool. 1997. aastast kannab

kool Sindi Gümnaasiumi nime.

Koostas Terhi Eliise Siitam

Väikeses Sindi linnas on antud

lastele haridust juba 175

aastat. Riigikorrad on

muutunud ja inimpõlved

vahetunud, kuid õppimise ja

arenemise tahe on püsinud

läbi aegade ning loodetavasti

jääb ka kestma edaspidi.

Johann Christoph Wöhrmann

Tänases lehes

Vanaaja õpilased olid usinad

Fotod muuseumi arhiivist

1. Milline oli Sindi Gümnaasium, kui Teie õpetajana

alustasite?

2. Mis on selle aja jooksul kõige rohkem muutunud?

3. Millised olid õpilaste suhtumised õppimisse, kas

need on aja jooksul muutunud?

4. Mida olete õppinud nii kolleegidelt kui õpilastelt?

5. Esimeste tööaastate naljakad seigad?

6. Milline on tänane Sindi Gümnaasium ?

Lehekülg 2

Õpilastelt – ka õpilane on inimene, mis siis,

et noor ja väikene.

Üks väga meeldejääv seik oli kui oli

9.klassi aktus, kus üks õpilane ei lõpetanud,

kuid läks siiski pintsakus kohale ning tõi ter-

ve pere ka kohale ja aktuse ajal peitis ta en-

nast teiste taha. Kui aga selgus, et laps ei

lõpetanudki kooli ära, tekkis suur segadus.

See oli sel hetkel ebamugav teistele õpilas-

tele ja õpetajatele, aga meenutades väga

meeldejääv, naljakas situatsioon.

SG tugevused – turvaline õpikeskkond,

kaasaaegsed õppevahendid, avar, heas kor-

ras koolimaja. SG nõrkused – õpilaskonna

vähenemine, „koorekiht“ kipub peale põhi-

kooli Pärnu koolidesse. Tulevikuvisioon –

Sindi kool (vaatamata sellele, kas jätkatakse

gümnaasiumina või põhikoolina) on linna

vaimuelu ja tarkuse keskuseks.

Küsitles Terhi Eliise Siitam

Õpilasi oli kaks korda rohkem . Kooli

nimeks oli Sindi Keskkool , gümnaasiu-

miks nimetati ümber 1997.a Kooli õp-

petööks vajalik inventar oli napp,

amortiseerunud.

Kõige rohkem on muutunud tehniliste

vahenditega varustamine, nende kvali-

teet. Koolimaja on muutunud palju

kaunimaks tänu remonditöödele, üm-

berehitustele (õpituba, spordisaal

jne.).

Alati on olnud pühendunud õpilasi, vä-

hem hoolsaid ja mitteõppijaid. Varem

oli ka vähem igasuguseid ahvatlusi ja

võimalusi (mobiiltelefonid, internet,

kaabeltelevisioon). Kool on muutunud

demokraatlikumaks, see on kaasa too-

nud teatud anarhia ilminguid. Mis pole

keelatud, see on lubatud.

Kolleegidelt – igas nõuandes on midagi

õpetlikku, kasulikku, tuleb arvestada

teise inimese arvamusega.

Lembit Roosimägi

3

2

1

4

5

6

Õpetaja Lembit on mitmekülgne

Foto erakogust

Allar Raja 1. Milline oli kool Teie ajal?

2. Millised on esimesed mälestused koolist?

3. Millised olid lemmiktunnid ja miks?

4. Kes õpetajatest on kõige rohkem meelde jäänud?

5. Lemmiktoit koolis?

6. Mida olulist Sindi Gümnaasiumist eluks kaasa

saite?

Üllatuseks ei saanud me isegi

noomida. Õpilasi siiski hoiti ja

aidati ning see, et lõpuks tead-

sid igat koolis olevat kambrit ja

nurgatagust, tekitas kindla ja

koduse tunde.

Noore poisi lemmik oli ikka

kehaline kasvatus, aga eks iga

tunniga kaasnesid erinevad

ekstravagantsed olukorrad

õpetajatega, mida ei unusta.

Bioloogias oli palju anatoomiat

puudutavaid ja inimese arengu

kohta käivaid õpetusi, mis haa-

kusid enda arenguga ning pak-

kusid noorena kõneainet ja

kõditasid meeli.

Iga õpetaja on absoluutselt

oma nägu ja oma stiiliga, ena-

mus olid tõeliselt meeldejää-

vad. Aga toon esile Marek

Nisuma, kes andis geograafiat

ja ajalugu ning kelle võtted ja

õpetamisviisid olid loovad ja

kaasakiskuvad. Tema noorus ja

Ma küll ei tea, mis tänaseks

on muutunud, aga igal vahe-

tunnil väljas basseinikat või

ronimisredelitel letsu mängida

olid ainetundidele hasarti ja

põnevust pakkuvad tegevu-

sed. Kooli poolt korraldatavad

diskoõhtud olid head võimalu-

sed tutvuda ja lävida teiste

õpilastega väljapool õppeae-

ga. Koolielu oli hubane ja va-

balt voolav, kuid samas piisa-

valt kontrollitud ja range, et

mitte lubada endale kõike, mis

parasjagu pähe tuleb. Meeldis

suhtumine ja võimaluste ole-

masolu kehalisse liikumisse ja

et sai harrastada erinevaid

spordialasid.

Meenub olukord, kui valge

vahuga sai bioloogia klassis

olevad suured lilled ja istikud

vahetult enne jõule valgeks

värvitud ja hiljem neid suuri

rohelisi lehti lapiga pestud!

rangus olid distsiplineeri-

vad ning kui ta suhtles,

siis nagu võrdne võrdse-

ga, mis tõstis õpilase ene-

sehinnangut. Ta oli eesku-

juks hea keelekasutuse ja

osava eneseväljendusos-

kusega.

Ei saa nuriseda ühegi

toidu üle, sõin kõike hea

isuga. Nii ka siiani, kui

satun koolisööklasse. Au

kokkadele! Magustoitu-

dest tõstaks esile saia-

vorm kisselli või piimaga.

Seda, et olenemata kooli

suurusest või mainest,

õpetajate valikust või

tasemest, on alati võima-

lus jõuda sinna tasemele,

kuhu on soov ja unistus.

Tahe ja motivatsioon

peab tulema enda seest

ja kodust, kool on ainult

Küsitleja Mariliis Õispuu

Lehekülg 3

1

6

5

4

3

2

Foto Allar Raja erakogust

Mind rõõmustab eelkõige

oma pere. Rõõmustan, kui

tütar Tallinnast helistab, rõõ-

mustan, kui mees Soomest

tuleb. Ja muidugi mu vana

koerahärra, kelle igapäevane

rõõm mu koju jõudmisel on

nii siiras ja lõputu.

Praeguseks on kätte jõudnud

aeg, kus tõepoolest saan enda

huvialadega tegeleda. Käin

joogas, mitmed hommikud

algavad jooksuga (koer ees,

mina järel). Igal vabal hetkel

„neelan“ ka raamatuid, eriti

uudiskirjandust. Jõudu mööda

aitan ka loomade varjupaiga

asukaid (meie koerad, kassid,

rotid jm lemmikud on kõik

endised varjupaiga elanikud).

Kahjuks olen aga viimasel ajal

liiga õrnaks muutunud ja kodu-

tute loomakeste valu ja igat-

sust on juba liig vaadata, sest

täielikku loomaaeda ju koju ka

teha ei saa.

Sindi koolis on väga toredad

õpilased. Võiksin kiita iga klassi

ja õpilast eraldi, aga läheb liiga

pikaks. Koolimaja on minu

jaoks natuke liiga suur ja võõ-

rastav.

Töötasin Tõstamaa kesk-

koolis, kus oli väga ilus

koolimaja ja imetore koo-

lipere, kuid mis asus Pär-

nust väga kaugel. Otsisingi

lähemat kooli ja märkasin

Sindi Gümnaasiumi kuulu-

tust. Nii kandideerisin ja

saingi töö.

Töötan Tori põhikoolis

infojuhina. Tööle sattusin

tänu Ain Keerupile, kes

mind kutsus. Võtsin väljakutse

vastu ja kandideerisin ning nüüd

olen 12. klassi matemaatika abi-

õpetaja.

Rõõmustab õpilaste asjalikkus.

Tundub, et gümnaasiumiõpilased

oskavad oma võimeid hinnata,

põhikoolis seda alati ei näe.

Ootan iga kord päeva, millal saan

jälle Sindi õpilasi õpetama tulla.

Tegelen peotantsuga, ku-

hu sattusin tänu sellele, et

leidsin endale meeldiva

tantsupartneri. Käin ka

jõusaalis ja mängin sulg-

palli ning tennist.

Algul jättis maja sellise

tööstusliku hoone mulje,

kus oli keeruline orientee-

ruda. Nüüd on muutunud

1. Kuidas Te Sindi Gümnaasiumi tööle sattusite, millega varem tegelesite?

2. Mis Teid rõõmustab?

3. Mis on Teie hobid?

4. Milline on esimene mulje koolist?

Harri Kivi

Kaia Maasalu

Küsitleja Oliver Vaabel

Lehekülg 4

4 3

2

1

3

4

2

1

Foto raamatukogu arhiivist


Küsitles Marko Nuut

Ain Keerup Lembit Roosimägi

Toolil istuval pardil Missugusel pardil on neli jalga? Pardi paaril

Kui vette läheb Millal hakkab part ujuma? Kui vette läheb

Hoiab teist jalga üleval

Mida teeb kurg, kui seisab ühel

jalal?

Seisab

Või Kumb sulab enne, kas raud või

tina? Või

Ranitsaga koolist Kust tulevad lapsed? Kotiga koolist

Mitte ühtegi Mitu elevanti mahub autosse? Oleneb elevandist

Koos leopardi, pardi ja elevandiga üks Mitu jõehobu mahub autosse? Kaks

Vastused: 1. Leopardil 2. Kui jalad põhja ei ulatu 3. Hoiab teist jalga üleval 4.Või sulab enne 5. Kui kott seljas, siis koolist 6. Neli-kaks

ette ja kaks taha 7. Ei ühtegi, sest elevandid on ees

Koostas Marko Nuut

Lehekülg 5

1. Milline oli Sindi Gümnaasium kui teie õpeta-

jana alustasite?

2. Mis on selle aja jooksul kõige rohkem muutu-

nud?

3. Millised olid õpilaste suhtumised õppimisse,

kas need on aja jooksul muutunud?

4. Mida olete õppinud nii kolleegidelt kui õpilas-

telt?


6. Milline on tänane Sindi Gümnaasium?

Lehekülg 6

Praegu on häiriv see üleüldine

vabadus - ei tohi koormata õpilast

koduste ülesannetega, ei või nõu-

da täiendavate teadmiste hanki-

mist ainekirjandusest. Kõige häiri-

vam on see, et ei saa tunnis suuli-

selt küsitleda ja hinnata, sest tei-

sed klassikaaslased segavad ja

mõni ei julge teiste ees vastata.

Õppimine, eriti hästi õppimine, ei

ole populaarne .

Teisi õpetades õpid alati ise. Kõi-

ge paremaks õppetunniks on

õpilastega õppekäigud väljaspool

kooli, matkad, ekskursioonid. Kee-

miaõpetajat asendades ütlesin

klassi ette astudes, et keemiast ei

tea ma eriti midagi, aga koos te-

gutsedes saame kevadeks kursuse

läbi. Ja tõesti, kogu klass aitas

mind ja mina neid – sõna otseses

mõttes õppisime koos. Kes segada

püüdis, seda kutsusid kaasõpilased

korrale,

Kui õpetaja tuleb kooli, siis esi-

mene aasta on reeglina kõige

raskem, sest õpilased proovivad

igati õpetajat, mida teab, kuidas

Sindi Gümnaasiumisse tulin tööle 1.

septembril 1974.a. Direktoriks oli siis

Harry Raide ja õppelejuhatajaks Raili

Uustan. Õpilasi oli palju rohkem kui

praegu, klassides 35-42 õpilast.

Vahetundides pidid kõik õpilased

korrapidajaõpetaja valvsa pilgu all

korralikult jalutama. Mürajad ja

jooksjad toodi ringi keskele korrapi-

daja kõrvale seisma. Koolivorm oli

kohustuslik, vahetusjalatsiteks olid

pehme tallaga sussid. Gümnaasiumi

poistel oli korralik tume ülikond ja

kindlasti lips ees.

Õppimine pidi olema korras. Vahemi-

kus 1974-1990 olid peamiseks töö-

kohtadeks lastevanematel Sindi vab-

rik ja Sindi sovhoos, et vanemad olek-

sid huvitatud oma laste õppimisest,

olid vabriku väravahoone seinal ja

sovhoosikontori fuajees suured sten-

did, kus olid üleval töötajate laste

õpitulemused ja käitumishinded. Kui

lapsel oli kahed või käitumine mitte-

rahuldav, siis vanem preemiat ei saa-

nud, kuigi ta võis tubli töömees olla.

Edukalt õppivate laste vanematele

aga maksti nn lapsepreemiat. See oli

üsna tugev mõjutusvahend, et lapsed

ikka korralikult õpiksid.

reageerib, kuidas nõuab jne. Minu

esimesel aastal proovisid ühe klassi

õpilase mind närvi ajada ümisemise-

ga. Kõigil suud kinni, aga hääl on.

Keeran tahvli poole, käib ümin, kee-

ran klassi poole- ümin vait. Sellest

sain huumoriga üle ja rohkem ei

proovitud. Teine klass proovis mind

ehmatada hiirega, lootes, et hakkan

kiljuma või midagi muud. Nimelt

panid nad tooli peale väikese män-

guhiire ( üsna tõepärase). Kui ma

oleksin ehmunud, nalja kui palju…

Mina märkasin hiirt, vaatasin klassi

poole- kõigil silmad põnevil. Võtsin

siis rahulikult hiire ja panin laua pea-

le. Oleks te neid pettunuid nägusid

näinud!

Tänane Sindi Gümnaasium on muu-

tunud nagu ühiskond tervikuna.

Ruumid on remonditud ja puhtad,

igas klassis on arvuti, raadioühendus

alarmsüsteemiga. Toitlustamine on

tasemel. Kõik tegevused on suuna-

tud õpilaste paremaks õpetamiseks.

Kas õpilane need kõik vastu võtab ja

seda hinnata oskab, see on iseasi.

Maie Tamme

Küsitleja Tauri Traumann

5

4

3

2

1

6


Maie on loominguline ja nalja armastav õpetaja

1. Milline oli kool Teie ajal?



4. Kes õpetajatest on kõige rohkem meelde jäänud?


6. Mida olulist Sindi Gümnaasiumist eluks kaasa saite?

Lemmikõpetaja oli mul Lembit Roosi-

mäe, kellest sai juba enne räägitud, aga

kindlasti oli ka veel teisi häid õpetajaid.

Ning mulle meeldisid tol ajal just roh-

kem need õpetajad, kes teistele nii väga

ei meeldinud.

Koolitoit omal ajal oli väga hea ning

maitsev, probleeme ei mäleta. Teisiti oli

see, et sel ajal pidid lapsed sööklas ise

laua katma ning pärast ka ise ära koris-

tama. Aga söök sai alati söödud.

Sindi Gümnaasium on andud mulle vä-

ga palju teadmisi. Kindlasti sain endale

Sindi Gümnaasiumist hea põhja. Ning

nagu öeldakse, et kui tahad maja ehita-

da, siis peab alustama vundamendist.

Koolimaja ise oli peaaegu sama, küll aga

õpilasi oli peaaegu, et kolm korda roh-

kem kui praegu. Tol ajal oli õpilasi natu-

ke alla tuhande, aga suureks põhjuseks

oli ka see, et siis ei olnud Paikuse ja Rae-

küla kooli. Samuti oli ka venekeelseid

õpilasi rohkem kui praegu

Koolist on head mälestused, kooli ring-

käigu tegi mulle Avo Nurme tütar, kes oli

tol ajal 11. klassis ning kõige paremini jäi

mulle meelde bioloogia klassis olev luu-

kere.

Lemmiktund oli mul ajalugu. Ajalugu on

mind köitnud juba väiksest peale, huvi

selle vastu võis alata lasteaiast. Nimelt

ma leidsin maast ühe ajaloo õpiku ja see

äratas minus suurt huvi. Muidugi oli sel

ajal mul ka õpetajaks Lembit Roosimäe,

kelle hästi korda saadetud tunnid ärata-

sid veel suuremat tähelepanu ajaloo vas-

tu.

Marko Šorin


Lehekülg 7

3

2

6

5

4 1

Foto linnapea erakogust

Lehekülg 8

1. Kuidas Te Sindi Gümnaasiumi tööle sattusite, millega varem

tegelesite?



4. Milline oli esimene mulje koolist?

lenud laulmisega ja rahvatantsu-

ga ning mulle on meeldinud alati

luuletusi esitada. Jooksmisega

tegelen veel praegugi, kui aega

üle jääb.

Üldiselt ikka väga positiivne.

Esimene kogemus/emotsioon

ikkagi õpetajana Sindi Gümnaa-

siumis. Aga see oleks ilmselt igas

koolis sama. Õpetajatelt pole ma

kordagi tundnud pahameelt. Ikka

mõtlen, et olen noor ja kogene-

matu ja ei tea veel paljudest

asjadest midagi, aga ma pole

kordagi tundnud selle õppeaasta

jooksul, et keegi oleks olnud

sellise suhtumisega.

Sindi on selle kohapealt teistsu-

gune, et kui sa Pärnus oled õpila-

ne, siis oled sa linna suhtes väike

osa, aga Sindis oled sa koolis

käies Sindi linnas suur osa.

Ma õpin praegu veel Tartu Ülikoo-

lis ja kuna ma olen 2 aastat juba

kooli kõrvalt töötanud, siis ma

mõtlesin, et kui olen juba kooli

lõpetamas, võiks erialase töö pea-

le asuda. Kuna Sindi Gümnaasium

otsis matemaatika õpetajat, siis

ma kandideerisin ja osutusin vali-

tuks. Olengi õpilane siiamaani.

Minu jaoks on rõõmustav see, et

enamus õpetajaid teavad ikkagi

kõiki õpilasi. Kui pöörduda kellegi

poole oma murega, siis enamasti

kõik teavad kellest sa räägid. Kuna

kollektiiv on väike, siis tunnen ka

toetavat suhtumist nende poolt .

See meeldibki kõige rohkem.

Kõik vaba aeg kulub Pärnu ja Tar-

tu vahet sõitmiseks. Ma olen tege-

Nägin juhuslikult töökuulutust

ning tundsin kohe, et see on

midagi minu jaoks. Kandideeri-

sin, käisin töövestlusel ning

osutusingi valituks. Enne ja ka

praegu töötan põhikohaga Eesti

Postis.

Rõõmustab, kui ümberringi on

rõõmsad ja rahulolevad inime-

sed ning see, kui tööl kroonib

raskeid ja pikaajalisi pingutusi

edu.

Minu hobi on rahvatants. Käin

Paikuse Pastlapaari rahvatant-

sutrennis. Meil on seal ütlema-

ta vahva seltskond ning tore on

igasugustel üritustel esinemas

käia..

Sindi Gümnaasium on väga

kodune kool. Siin tunneb iga-

üks ennast pereliikmena.

Sulu Pärnat Egle Valdaru


Küsitleja Terhi Eliise Siitam

3

2

1

3

4

2

1

4



Lehekülg 9

Mis teile Sindi Gümnaasiumis

meeldib?

Mida te muudaksite, kui

oleksite direktor?

Helen(10A): Õpetajad on ägedad. Õhkkond on hea

ja koolimaja on ka renoveerimisega ilusam.

Melissa(6A): Mulle meeldib Sindi Gümnaasiumi juu-

res see, et kui ma tulen hommikul kooli, on alati

keegi, kes ütleb:“ Tere !“ ja meeldib veel meie kooli

kord. Siin ei ole väga palju vägivalda ja muud sellist.

Maarjalis(6A): Mulle meeldib, et koolis on palju häid

õpetajaid.

Mari(6A): Mulle meeldivad paljud asjad- klass ja

sõbrad.

Mario(10A): Mulle meeldib Sindi Gümnaasiumis see,

et siin koolis on palju õpetajaid, kes teevad ka kõige

raskemad ained arusaadavaks.

Silja (10A): Sindi Gümnaasiumis õppides saab tar-

gaks ja just see mulle meeldibki.

Anette (6A): Ei kohta just igas koolis seda, et õpeta-

jad on sõbralikud.

Ülena (9A): Sindi Gümnaasiumis meeldib mulle see,

et siin on hästi toredad õpetajad ja õpilased. Kooli-

seintel on ilusaid pilte ning saab valida paljude eri-

nevate trennide ja huviringide vahel.

Karl (9A): Söök on Sindi koolis hea.

Robin (3A): Mulle meeldib see, et siin on gümnaa-

sium ja pärast põhikooli lõpetamist ei pea ma mine-

ma Pärnusse õppima

Madis (4A): Mulle meeldib Sindi Gümnaasiumis see,

et õpetajad teevad nalja.

Mario (10A): Direktorina muudaksin, et kool algaks kell

9,00 ja söögivahetunde teeks ka vähemaks.

Silja (10A): Muudaksin söögivahetunde: neljanda vahe-

tunni ajal võiks söömas käia 10-12 klass, mitte 9-12.

Anette (6A): Direktorina mõtleksin vabaaja ruumi loo-

misele.

Ülena (9A): Direktor olles ei muudaks ma midagi, kõik

on suurepärane.

Karl (9A): Olles direktor muudaksin seda, et tunnid

oleksid lühemad.

Robin (3A): Ma muudaksin koolis seda, et tunnid algak-

sid hiljem, mulle meeldib kaua magada.

Madis (4A): Muudaksin seda, et ma teeksin välibasseini

liivast tühjaks.

Küsitlejad Kati Aas ja Terhi Eliise Siitam

1. Milline oli Sindi Gümnaasium kui teie

õpetajana alustasite?

2. Mis on selle aja jooksul kõige rohkem

muutunud?

3. Millised olid õpilaste suhtumised õppi-

misse, kas need on aja jooksul muutunud?

4. Mida olete õppinud nii kolleegidelt kui

õpilastelt?



Lehekülg 10

Kui kohe nii mõtlema hakata, siis ei tulegi

meelde. Võibolla see, et ühe lapse ja vana-

ema perekonnanimi oli Linnudekla ( kunagi-

ne Sindi linnapea) ja direktor tuli minu

käest küsima, et kas Linnudekla on siin. Mi-

na vastasin, et minu käes küll ei ole (ei

teadnud kes/mis Linnudekla on). Hiljem

järele mõeldes ja teada saades, kes see

Linnudekla on, oli päris piinlik.

Sindi kooli lapsed on laululapsed. Ei saa

öelda, et Sindi kool on nõrk. Ei ütle ühtegi

paha sõna. Kunagi on kooli maine langema

hakanud ja enam millegipärast ei tõuse.

Sindi Gümnaasiumi nõrkuseks pean võib-

olla vähest meeskonnatööd.

Võiks märgata ka teisi ja hoolivust võiks olla

rohkem.

Ohuks pean keskkooli kadumist ja sellega

kaasnevat õpilaste vähenemist ka põhikooli

osas. Visiooniks oleks ikka see, et keskkool

säiliks.

Sindi Gümnaasiumisse tulin tööle 1981. aas-

tal. Sel ajal oli direktoriks Harri Raide. Koo-

lis olid kabinetsüsteemid. Siia tööle asu-

des olin vaimustuses sõbralikust ja heast

keskkonnast.

Lapsed on muutunud lärmakamaks ja rahu-

tumaks, eriti vahetundides. Vanasti nägid

vahetunnid välja sellised, et lapsed lihtsalt

jalutasid rahulikult.

Aja jooksul on õpilaste suhtumine õppi-

misse muutunud sel moel, et enam ei teh-

ta nii palju tööd raamatuga, austus õpeta-

jate vastu on vähenenud (lapsed on ühis-

konnaga koos muutunud). Infot on praegu

laste jaoks tunduvalt rohkem kui vanasti.

Kolleegidelt olen õppinud ja jälginud suh-

tumist õpilastesse. Teiste kolleegide saa-

vutusi nähes tuleb ka omal soov ja tahtmi-

ne rohkem pingutada. Õpilastelt olen õp-

pinud, et tuleb osata lahendada problee-

me ja õpilast kuulata.

Leili Täll

Küsitleja Sandra Siil

5

4

3

2

1

6


Lehekülg 11

5

Indrek Raadik 1. Milline oli kool Teie ajal?



4. Kes õpetajatest on kõige rohkem meelde jäänud ?


6. Mida olulist saite Sindi Gümnaasiumist eluks kaasa?

et kool oli väike ja vanema-

tesse klassidesse jõudes tek-

kisid sõprussuhted aastateks,

paljud kestavad siiani. Kui ei

oleks olnud Sindi kooli, siis ei

oleks ka Tuberkuloitedit.

Muusikatunnid olid huvita-

vad, tõmmati tumedad

kardinad ette ning kuulasime

muusikaõpetaja kommentaa-

ridega klassikalist muusikat,

need tunnid tulevad siiani

vahel meelde. Ajalootunnid

olid samuti huvitavad, eriti

tagantjärele mõeldes, kuidas

moonutati mingisuguseid

ajaloolisi sündmusi. Füüsika

ja hr. Kolnes. No see mees oli

omaette klass, super vana ja

väga mõnus oli tema tundi-

des olla.

Leili Liidemaa, tema on ol-

nud lausa nö minu perekon-

na õpetaja. Tema käe all on

õppinud mu ema, õde ja ma

ise. Väga soe ja tore õpetaja,

Kool nagu riikki oli siis teistmoodi.

Kui täna võib õpetaja õpilase

füüsilise karistamise eest ise

karistatud saada, siis meie ajal

oli see täiesti tavaline karistus-

meetod. Koolivorm oli ühtne:

poistel sinised püksid, helesinine

särk ja sinine pintsak. Tütarlastel

ruuduline seelik ja sinine särk.

Vahetundide ajal jalutati korido-

rides ringis nagu vangid.

Negatiivsena võin ma meenuta-

da esimest kolme klassi. Meie

esimene klassijuhataja oli sõna

otseses mõttes vaimselt väga

haige inimene. Laste sakutamine

nii kõvasti, et juuksed jäid kätte,

peaga vastu koolilauda löömine,

juustest kinni hoides jalaga sel-

ga löömine ja mööda põrandat

lohistamine oli täiesti tavaline

asi. Olen hiljem mõelnud, millise

psühholoogilise trauma paljud

minu klassikaaslased said ja kui-

das mõjutas see meie edasist

kasvamist, käitumist ja suhtu-

mist kooli. Positiivne oli vast see,

ma arvan, et kui tema oleks

olnud meie esimene õpetaja,

siis oleks paljude laste elud

teistmoodi kulgenud. Taivo

Sikk - korvpallitreener ja ma-

temaatikaõpetaja. Mees, kes

alati seisis oma poiste eest ja

aitas, kui oli vaja. Ma arvan, et

ma poleks matemaatikaga

hakkama saanudki, kui ta po-

leks mind teatud hetkedel

aidanud.

Esimese söögina meenub

hakklihakaste keedetud kar-

tuli ja peedisalatiga. Leib mait-

ses ka siis teistmoodi kui täna,

meil oli komme leiba sööklast

kaasa võtta ja seda tunnis

süüa, täna ma leiba nii palju

vist ei söögi kui toona.

Kindlasti seda, et oma seisu-

kohtade ja ideede eest tuleb

seista. Palju sõpru ja tutta-

vaid.


6

5

4

3

2

1

Foto Indrek Raadiku erakogust

Lehekülg 12

4 6

Ilona Veike 1. Kuidas Te Sindi Gümnaasiumi tööle

sattusite?

2. Millega tegeleb sotsiaalpedagoog?



5. Milline oli esimene mulje koolist?

alati oma muredega tulla. Eks siis püüame

neile koos lahendusi leida.

Rõõmustab mu perekond, südamlikud ja

hoolivad inimesed, sõbrad, soe naeratus,

head raamatud, päike ja meri. Mind rõõ-

mustavad tegelikult paljud asjad, olen õppi-

nud hindama lihtsaid asju ja rõõmustama

erilistest hetkedest , mis igas meie päevas

olemas on. Tarvis on ainult oskust vaadata

südamesilmadega.

Meeldib veeta aega oma pere ja sõprade-

ga. Armastan vabal ajal käia teatris, lugeda

või kuulata head muusikat. Käin paar korda

nädalas ujumas ja laulan oikumeenilises

naiskooris.

Suur maja, kus uks õiges kohas kinni müüri-

tud. Ilusad heledad ruumid ja kaunid joo-

nistused koridoriseintel, avatud ja sõbralik

koolipere. Toredad ja südamlikud lapsed.

Olen varem töötanud ohvriabis

ja koolitanud lapsevanemaid

ning õpetajaid ja sotsiaaltöötajaid,

lisaks olid mul super toredad lap-

sed Paikuse Põhikoolis, kus andsin

eelmisel aastal inimeseõpetuse

tunde 6. ja 7. klassidele. Kuna ot-

sisin täiskohaga tööd, siis ühel

hetkel jäi silma Sindi kuulutus ja

kuigi oli kahe koha vahel valida,

siis valisin ikkagi kooli. Arvan, et

siin on rõõmu ja positiivseid ela-

musi rohkem.

Mulle tundub, et teda võiks nime-

tada suhtesilla ehitajaks. Ta peaks

olema see, kes on toeks nii õpeta-

jale, õpilasele kui ka lapsevane-

male, et aidata õpilasel koolis pa-

remini toime tulla ning kindlasti

ka see inimene, kelle juurde võib

Küsitleja Tauri Traumann

5

4

3

2

1

Foto Ilona Veike erakogust

Lehekülg 13

KUI MA OLEKSIN SG DIREKTOR, SIIS...

1.b klassi mõtted olid peamiselt pahade laste

karistamisest. Mõni neist saadaks lapsed karistu-

seks õue kaevama ja lehti koristama, mõni teine

aga riidleks või kutsuks vanemad kooli. Mõni arvas

ka, et direktorina ta ei õpiks.

1.a klassi mõtted olid aga, et pikapäevarühma

söömises võiks lastele hamburgerit anda. Direk-

torina lastaks igal lapsel valida oma lemmikvärvi

või suisa lemmikmustriga laud. Head ja tublid õpi-

lased võiks valida klassis omale uue koha.

Lapsed pandaks ka kahekaupa istuma, et oleks

pinginaaber. Üks poiss arvas, et direktorina kor-

raldaks ta nii, et jõulude ajal käiks koolis päkapi-

kud ja tooks maiustusi. Lausa 13 õpilast tahaks

direktorina kehtestada koolivormi.

MIS ON KOOLIS PAREM KUI

LASTEAIAS?

Esimeste vastuste seas olid koolitoit ja

see, et ei pea lõunaajal magama. Lapsed rää-

kisid, et neile meeldib sõpradega rohkem

mängida koolis kui lasteaias.

Tähtsustati ka haridust – kooli puhul on pa-

rem see, et peab õppima ja nii saab targaks.

Samuti oli nende jaoks oluline, et on vahetun-

nid ja koju saab varem kui lasteaiast. Kooli

peeti isegi sellepärast paremaks, et on palju

ruumi ringi jooksmiseks. Lemmiktunde on

lastel palju. Nii mitmelegi meeldivad lausa

kõik tunnid. 1.b klassis on kõige levinum lem-

miktund eesti keel, napilt on teisel kohal ke-

haline kasvatus. Veel meeldivad kunstitund,

matemaatika ja loodusõpetus. 1.a klassi lem-

mikuks on kehaline kasvatus, sellele järgneb

eesti keel. Meeldivad ka loodusõpetus ja ma-

temaatika.

Foto kooliarhiivist

Küsitleja Lisette Kandima

1. Milline oli Sindi Gümnaasium kui teie õpetajana

alustasite?

2. Mis on selle aja jooksul kõige rohkem muutunud?

3. Millised olid õpilaste suhtumised õppimisse, kas

need on ajajooksul muutunud?

4. Mida olete õppinud nii kolleegidelt kui õpilastelt?



7. Mis tunne on olla aastaõpetaja ?

Lehekülg 14

mulle tõendit, et saaks vabastuse

kehalisest kasvatusest.

Ma arvan, et ma olen kõigilt õppi-

nud. Kui ma koolis alustasin, siis

inspektorid olid tunnis ja kõige üle

oli suur kontroll. Distsipliini sai õpi-

tud. Olen õppinud suhtumist, see

on aja jooksul ehk kõige rohkem

muutunud. Ma olen muutunud

palju leebemaks, võrreldes sellega,

milline ma kunagi olin.

Kunagi oli üks kehakultuurikollek-

tiiv, kes organiseeris õpilastele üri-

tusi ja väljasõite, käisime mitmetel

suusareisidel Otepääl, mis kestsid

mitmeid päevi. Ühel korral juhtus

nii, et kui me läksime lastega pike-

male väljasõidule ühte eramajja,

siis kohapeal selgus, et seal ei ol-

nud vett ega solki välja viidud. Mi-

na, kes ma ei kannata okset ega

seda lõhna, hakkasin öökima. Tänu

sellele, oli mul peremehega võima-

tu rääkida ja õpetaja Arter (Helle

Arter, üks kunagistest kehalise kas-

vatuse õpetajatest - toim.) müksas

mind mitmeid kordi. Okserefleks on

Uued õpetajad võeti vastu soojalt,

kringliga. Oli suur kool, umbes 800

õpilast, klassis oli ligikaudu 40 õpi-

last. Alustasin algklassidega ja

normkoormus nädalas oli 36 tundi,

mis oli üpris suur. Hääle kaotasin

kohe esimesel aastal.

Võimla. Kui ma alustasin tööd, siis

olid tundideks mõeldud ainult pikk

koridor. Võimlad tulid hiljem. Ka

aula on muutunud. Ning õpilaste

arv on väiksemaks jäänud, Võiks

öelda, et ka lapsed on nõrgemaks

jäänud. Kunagi toimusid igakuiselt

spordipäevad, mis olid ministeeriu-

mi poolt ette nähtud. Ainekavad

aina muutuvad, lisaks tulevad tagasi

vanad asjad. Kunagi oli algklassides

rahvatants, kuid nüüd on see uuesti

kavas. Muutusi on iga poole pealt

olnud

Mina ütlen oma seisukohalt , et

lapsed on pisut laisemaks läinud.

Siia tuleb nagu nn Ameerika, igal

pool rämpstoit ja ülekaalulisus. Ja

kõik see mõjub tervisele. Vanasti ei

toodud iga nohu ja köha pärast

mul alati olnud hästi tugev.

Tüdrukuid on väheks jäänud

ja klassid üleüldse kokku

kuivanud. Kuigi viimased või-

dud ( Pärnu maakoolide 1-12

klassi krossi -ja pendelteate-

jooksude II ja III kohad -toim.)

näitavad, et me suudame ka

väikese kontingendiga midagi

saavutada. Võitlusvaimu on

vähemaks jäänud, oma kooli

ei taha esindada just kõik.

Leitakse igasuguseid põhju-

seid, et mitte osaleda ja pää-

seda kooli esindamisest. Nõr-

kuseks võib olla distsipliini

puudus. See on pigem ühis-

konna viga, mitte ainult meie.

Ma ei näe, et minu viimane

aasta oleks kõige kõvem ol-

nud. Eelnevad viis aastat olid

palju tugevamad.. Pigem oli

aasta õpetaja tiitel selle koha

pealt natuke vale.

Nanni Kull

Nanni Kull töötab Sindi Gümnaasiumis alates 1979. a

augustist kehalise kasvatuse õpetajana. Ühtlasi valiti just

tema sel aastal Pärnumaa 2012. aasta õpetajaks.

Küsitleja Kati Aas

7

6

5

4

3

2

1

Foto kooliarhiivist

Lehekülg 15

MILLINE OLI KOOL 175 AASTAT TAGASI?

Täpseid kirjeldusi peaks otsima erinevatest ajalooallikatest. Minu ettekujutus võiks olla umbes selline:

Õpilased kuulavad tasakesi, mida kooli ainuke õpetaja neile vaikselt saksa keeles räägib. Kedagi ei ole vaja korrale kutsuda,

sest puudub koolikohustus ning kõik, kes klassis viibivad, on tulnud siia omal soovil.

Õpilased teavad, et haritum inimene saab tulevikus suurema teenistuse ja elab teistest paremini.

Kindlasti ei arutata, kas õpetaja võib keelata tunni ajal mobiili või sülearvuti kasutamist. Tegelikult ei arutata üldse, kas

õpetaja ikka võib teha seda, mida ta just parasjagu teeb. Õpetajat austatakse.

MILLINE ON KOOL TEIE ARVATES 10 AASTA PÄRAST?

Kool on jätkuvalt gümnaasiumiharidust andev õppeasutus, sest igal linnal peab olema jaksu ja tahtmist oma linnako-

danikele eluks vajalikke teadmisi jagada. Elu koolis võib välja näha umbes selline:

Hommikul vara on koolimaja ukse taga õpilaste järjekord, sest esimestel õpilastel õnnestub endale õppetööks laenutada

parimad sülearvutid. Loomulikult jagub sülearvuteid kõigile, kuid kogu arvutiparki ei ole võimalik jooksvalt uuendada, seega

on mõned mudelid juba peaaegu aasta vanad. Aga pole hullu, kannatame ära. Tunglemist arvutijärjekorras ei näe me iga

päev, sest suurem osa õppimisest toimub ju veebi kaudu. Kooli tullakse näiteks üks päev nädalas. Ja tullakse kindlasti, sest

sellel päeval on alati ka klassiõhtu.

Me ei märka enam väikeseid õpilasi tassimas seljas endasuuruseid ranitsaid, sest õpikud ja töövihikud on tutvumiseks vaid

kooli muuseumis.

Kooli raamatukogust saab jätkuvalt laenutada väga põnevaid materjale, kuid ära minnes on käed tühjad, sest laenutatakse

õigust midagi mingi aeg lugeda. Raamatukogul võlglasi ei ole, sest kasutusõigus kustub õigel ajal lihtsalt ära.

Õhtuti on kool samuti rahvarohke, kuid siis tunglevad koolimajas lapsevanemad, kes on oma laste õppimisest ja arengust

väga huvitatud. Nad osalevad erinevatel koosolekutel ja arutlustel ning abistavad igati kaasa, et kool muutuks veelgi

atraktiivsemaks ja paremaks.

Ja kool saab iga nädal erinevaid e-kirju, kus küsitakse, kas tõesti ei ole koolil rohkem raha vaja, et muretseda midagi veel

uuemat ja veel paremat. Kool on aga sunnitud vastama, et kahjuks on kõik juba olemas!


Foto kooliarhiivist

... Õpetaja küsib Jukult: “Mille poolest erineb välk elektrist?”

Juku: “Välk tapab tasuta, aga elektri eest peab maksma!”

Juku kodune ülesanne on kirjutada üles 3 lauset, mida ta kuuleb.

Juku läheb koolist koju ja näeb, et kaks meest vaidlevad. Üks

mees ütleb "Sae pekki!" ja teine mees ütleb "Näksi muru!". Juku

kirjutab need laused üles. Kodus vaatab Juku väike vend multikaid

ja hüüab "Superman!". Juku läheb siis kooli ja õpetaja küsib tema

lauseid. Juku ütleb "Sae pekki!" õpetaja on hämmingus. "Kuidas

palun?". "Näksi muru!". "Juku, kelleks sa ennast pead?!" küsib

õpetaja. "Superman!" hüüab Juku.

Vastused mida leida: Wöhrman,Jaan Arrak,Karl Ramm , sovhoos , kool,

Keemia, luukere, sahistaja, tellised, Marko

1. Johann Christoph ...

2. Kes juhtis kooli aastatel 1904-

1925?

3. Laulu “Õrn ööbik” viisi autor?

4. Sindis üks pealmine töökoht

aastatel 1974-1990?

5. Asutus Sindis, mis saab 175 aas-

taseks?

6. Aine, mida õpetab Heli Salundi?

7. Asi, mis jäi Marko Šorinile kõige

paremini meelde?

8. Sindi koolilehe nimi Sindi...

9. Punased asjad, mille pärast on

SG muinsuskaitse all?

10. Mis on Sindi linnapea ees- nimi,

kes lõpetas SG aastal 1992?

SUDOKU

NALJAD

Peatoimetaja: Ilona Veike

Kujundaja: Rai Multanen, Maiko Tropp

Toimetus: Sandra Siil, Marko Nuut, Lisette Kandima,

Mariliis Õispuu, Kati Aas, Tauri Traumann, Terhi Eliise Siitam, Oliver Vaabel.

Lehekülg 16

ÕNNITLEME OKTOOBRI– JA NOVEMBRIKUU

SÜNNIPÄEVALAPSI !!!!

Documents

Oktoober 2012 - sindigymnaasium.eesindigymnaasium.ee/wp-content/uploads/2011/06/sindi_sahistaja_2012_10.pdf · muusika eriklass koolmeister Karl Rammi (laulu ^Õrn ööbik viisi autor)