Avinurme Kultuurikeskuse laulu- ja helistuudio

Avinurme Kultuurikeskuse laulu- ja helistuudio

Sisekujundusprojekt

Koostas:

O SPORT (Tiit Sild, Terje Ong,

Jaanika Sokman, Martin McLean),

Kalmistu 13-4, Tartu 50303

Tartu Avinurme 2011

Avinurme kultuurikeskuse laulu- ja helistuudio

2

Sisukord

1. Lhtelesanne ................................................................................................................................................. 3

2. ldist ................................................................................................................................................................ 3

3. Ruumiprogramm ............................................................................................................................................. 4

3.1 Ruumide pindalad .................................................................................................................................... 4

3.2 Piirdekonstruktsioonid ............................................................................................................................ 4

3.2.1 Seinad .............................................................................................................................................. 4

3.2.2 Vaheseinad ...................................................................................................................................... 7

3.2.3 Akustilised kardinad ning muud heli neelavad materjalid seintel .................................................. 8

3.2.4 Vaheuksed ....................................................................................................................................... 9

3.2.5 Aknad ............................................................................................................................................. 10

3.3 Ruumi pinnad ........................................................................................................................................ 10

3.3.1 Pranda aluskonstruktsioonid ....................................................................................................... 10

3.3.2 Prandakatted ............................................................................................................................... 11

3.3.3 Laekonstruktsioonid ...................................................................................................................... 11

4. Ruumide varustus .......................................................................................................................................... 13

4.1 Inventar ja mbel ................................................................................................................................ 13

4.2 Valgustid ................................................................................................................................................ 14


3

1. Lhtelesanne

Ttada vlja sisekujunduslahedus Avinurme Kultuurikeskuse lavatorni projekteeritavasse laulu- ja

helistuudiosse. Pakkuda vlja ruumiprogramm, millega lahendatakse helistuudio koosseisus olevate

eri-otstarbega ruumide optimaalne asukoht ning paiknemine jrgides akustilisi disainiphimtteid.

Luua valmidus jrgmisteks funktsioonideks:

Suur stuudioruum (live room) muudetava klaga ruum, mis on meldud koosseisude,

bndide, trummide ning teiste valju klaga instrumentide salvestamiseks.

Vike stuudioruum klapildilt matt ruum, mida on vimalik kasutada vokaali vi erinevate

instrumentide isoleeritud salvestamiseks.

Kontrollruum, kus toimub tehnika seadistamine.

Abiruum (pillide ja seadmete ladustamiseks).

Pakkuda vlja phimtteline disainlahendus ruumides kasutatavate siseviimistlusmaterjalide ning

kujunduselementide suhtes.

2. ldist

Antud projekt on sisekujundusprojekt ning eeldab teostuse eelselt eraldi insenertehnilise ekspertiisi

ja projekti koostamist. Edasise projekteerimise ning ehituse kigus tuleb konsulteerida tiendavalt

mne stuudiote ehitamise praktikuga, niteks Kristo Kotkasega (mob +37256666699).

Eraldi projekt tuleb tellida konstruktsioonile, elektrile, kttele ja ventilatsioonile.

Konstruktiivse projekti raames tuleb teha ekspertiis olemasoleva betoonpranda kandevime

hindamiseks. Sellest tulenevalt selgub, kas saab kasutada ka raskeid mra isoleerivaid seinu vi

tuleb ajada lbi kergkonstruktsioonidega.

Kttena on eelistatud elektriline prandakte (vee voolamine torudes tekitab mra).

Ventilatsioon on soovitav lahendada soojatagastusega sundventilatsioonina (seadmed paigutada

kelpkatuse alusesse ruumi). Ventilatsioonitorud on soovitav tublisti le dimensioneerida,

ventilatsioonimra tase peab olema normatiivsest vaiksem.

Ehitustd teostada Hea Ehitustava (ET-1 0207-0068) kohaselt ning vastavalt Eesti Vabariigis kehtivatele tulekaitse, tervisekaitse ning muudele ehitustde normatiividele.

Projekti joonised, seletuskiri ja spetsifikatsioonid moodustavad terviku ja neid tuleb ksitleda koos.

Kui seletuskiri vi joonised ei vimalda tpselt mratleda tliigi ulatust vi ehituslikku teostatavust,

vi kui nende vahel ilmnevad vastuolud, peab tvtja enne tde teostamist hankima tiendavalt

informatsiooni projekteerijalt.


4

3. Ruumiprogramm

Ruumide jaotuse ning parameetrite kujundamisel on arvestatud helistuudiote akustika

phimtetega, ruumi kasutajate logistiliste vajadustega ning lhtetingimustega.

Stuudio sisearhitektuurne lahendus jaotab ruumi viieks ruumiks ja bassilksuks. Suur

helisalvestusstuudio on ligikaudu sama suure pindalaga kui kontrollruum, vike helisalvestusstuudio,

eesruum ning abiruum kokku. Suur helisalvestusstuudio on lahendatud kogu vimaliku krguse

ulatuses, lejnud ruumides on helikindel vahelagi toodud madalamale, bassilks asub nende

viksemate ruumide kohal.

Sisseps nii esimesele ning vajadusel teisele korrusele/tasandile toimub lbi lavatorniga klgneva

trepikoja.

Et vltida trepikojast helistuudiosse sisenemisel helide levimist kontrollruumi ning suurde

stuudioruumi, sisenevad stuudio kasutajad kigepealt lsi phimttel ttavasse eesruumi, kust on

vimalik edasi liikuda suurde stuudioruumi vi kontrollruumi.

Kontrollruumi kaudu on vimaldatud ligips vikesesse abiruumi. Abiruumis on vimalik hoiustada

niteks hetkel mitte vajaminevat tehnikat.

Sisseps vikesesse stuudioruumi toimub suure stuudioruumi kaudu.

3.1 Ruumide pindalad Suur laulu- ja helisalvestusstuudio 57,3m

Kontrollruum 21,6m

Vike helisalvestusstuudio 5,4m

Eesruum 6,3m

Abiruum 2,7m

Kokku: 93,3m

Bassilks 43m

3.2 Piirdekonstruktsioonid

3.2.1 Seinad

Seinte projekteerimisel tuleb juhinduda standardi EVS 842:2003 Ehitiste heliisolatsiooninuded. Kaitse mra eest ldistest nuetest heliisolatsiooni, ruumiakustika ja mra osas.

Ruumide optimaalne jrelklakestus ja muud akustilised parameetrid tagatakse ruumigeomeetria (vlditud on paralleelseid pindu) ning sobivate siseviimistlusmaterjalide valikuga. Stuudioruum on les ehitatud mitteparalleelsete seintega suhteliselt krge kontrollitud kajaga ruumina, kus soovitakse muudetavat jrelklakestust, nhakse ette teisaldatavad helineeldematerjalid (akustilised kardinad, laes heli neelavad statsionaarsed kobod).

humra isolatsiooniindeks helistuudio ning mratekitavate ruumide vahel ei tohi olla viksem kui

Rw = 75 dB, lgimrataseme indeks ei tohi olla suurem kui Lnw = 48 dB.

Nende nuete titmine eeldab, et helistuudio konstruktiivne lahendus jrgib nn karp karbis

phimtet, kus ruumi vlimine karp on olemasolev kivikonstruktsioon (olemasolev telliskividest


5

vlissein) ja sisemine karp ehitatakse tiesti iseseisva kummipuksidele toetatud ruumina, mille

kandestruktuur ei ole henduses hoone kandekonstruktsioonidega.

Vlisseintega klgnevad seinad on lahendatud puitkarkassil, mille sisemine klg on kaetud kvaliteetse

kasevineerplaadiga. Karkassi ning vlisseina ja karkassi ning kasevineerplaadi vahe on tidetud

tselluvillaga (skeem 1 ja 2).

Piki suurema stuudioruumi seinu katavad ca 1,2 m laiused ning 24 mm paksused kasevineerist

seinapaneelid, mis on paigutuselt ksteise suhtes nihkes. Plaatide mitteparalleelse paigutusega

tagatakse ruumis difuusne heli, plaatide vahedesse on paigutatud helineelavad kardinad, mis

vimaldavad ruumi lihtsalt matistada.

Helistuudio teisele tasandile tekkiva kontrollruumi bassilksuna toimiva ruumi mbritsevatesse

vlisseintesse (ja ka lakke) kinnitatakse tblitega 200 mm paksused kivivillaplaadid (vaata skeem 3).

Seinte karkass toetub prandale kummipuksidega.

Skeem 1. Kontrollruumi, vikese stuudio, ees- ning abiruumi vlisseinaga klgnev seinakonstruktsioon (tp VS 2)


6

Skeem 2. Suure stuudio vlisseinaga klgnev seinakonstruktsioon (tp VS 1)

Skeem 3. Bassilksu ja vlisseinaga klgnev seinakonstruktsioon (tp VS 3)


7

Helistuudiosse viiv trepikoda krohvitakse lubikrohviga, mille pinnale on vimalik krohvida reljeefne

ornament. Krohvitud pind vrvitakse helekollaseks.

3.2.2 Vaheseinad

Helistuudiot ruumideks jaotavad vaheseinad peavad vltima heli kandumist hest ruumist teise.

Vaheseinad on lahendatud puitkarkassil, pealt kasevineeriplaatidega kaetuna, karkass on lahendatud

kolmekihilisena, keskmist osa tidab liiv, vlimisi osasid tselluvill ning kihte eraldab OSB plaat (vaata

skeem 4 ja 5).

Skeem4. Kontrollruumi, vikese stuudioruumi, ees- ning abiruumi vaheseinte konstruktsioon (tp SS2)

Piki suurema stuudioruumi seinu jooksevad vertikaalis laeni ca 1,2 m laiused ning 24 mm paksused

kvaliteetsed (ilma oksakohtadeta) kasevineerist seinapaneelid, mis on paigutuselt ksteise suhtes


8

nihkes (vaata skeem 5). Antud paigutus ning materjal tagab difuusse ruumiakustika. Seinapaneelide

phimtteline paigutus on vlja toodud eraldi skeemil

Skeem5. Suure stuudioruumi vaheseinte konstruktsioon (tp SS1)

3.2.3 Akustilised kardinad ning muud heli neelavad materjalid seintel

Suure stuudioruumi klapinda on vimalik muuta piki seina kulgevate paneelide klge paigutatud

siinidel jooksvate akustiliste kardinatega (heli neelav efekt), mida vajalikul hetkel saab paneelide

vahelt neile katteks peale tmmata. Kardina laius htib paneeli laiusega 1,2 m. Paneelide

vahekohtadesse on lisaks vimalik paigutada ka difuusereid (tpne valik tehakse koos helitehnikuga).

Kontrollruumi seinu saab vajadusel katta osaliselt akustilise kanga ja/vi profileeritud porolooniga

(tpsed katmist vajavate pindade asukoha ning materjalide tbi pakub vlja helitehnik). Vikese

stuudioruumi seinu kattev kasevineerplaat on omakorda kaetud ties ulatuses profileeritud

porolooniga (vaata nide 1). Porolooni ning kardina vrvus on ette nhtud tumehall vi must.


9

Nide 1: erinevad tbid profileeritud porolooni.

3.2.4 Vaheuksed

Krgendatud helikindluse saavutamiseks on kik vaheuksed ette nhtud helikindlatena. Planeeritud

vaheuksed on mtmetega 1000 mm x 2100 mm. Uksed peavad olema konstrueeritud heli ja mra

summutavatena. Uksele on paigaldatud kaks ringi tihendit, mis vlistavad ukselehe ja lengi vahelt heli

lbipsu. Uksel on keelatud lukud, mis omavad lahtisi ja katmata avasid.

Ustele (3 tk), mis viivad eesruumist suurde stuudioruumi ja kontrollruumi ning suurest

stuudioruumist vikesesse stuudioruumi, on ette nhtud klaasavad.

Uste paigaldamisel jrgida uksetooja poolseid paigaldusjuhiseid. Ruumidesse on vimalik vajadusel

paigaldada ka topeltuksed.

Nide 2: klaasavaga helikindel uks


10

3.2.5 Aknad

Ruumide vaheliste klaasidena (suure stuudioruumi ning kontrollruumi vaheline aken, vikse

stuudioruumi ning kontrollruumi vaheline aken) on ette nhtud kolmekordsed 6 ja 4 mm klaasist

tehtud pakettaknad. Resonantsi vltimiseks asetada ks pakett teise suhtes nurga alla. Pakettide

vaheline pind katta profileeritud metalli vi profileeritud vineeriga.

Vlisseintes asuvatele akendele tuleb lisada juurde tiendavalt kolmekordsed pakettaknad (paigutada

tselluvillast isolatsiooni kihi tasapinda). Suure stuudioruumi kaks lemist akent on ette nhtud kinni

ehitada.

3.3 Ruumi pinnad

3.3.1 Pranda aluskonstruktsioonid

Helistuudio alla on ette nhtud heliisolatsiooni suurendamiseks kummipuksidel ujuvprand (vt skeem

6). Ujuvad prandakonstruktsioonid nuavad suuremat paigaldustpsust kui tavaprane prand. Ujuv

prandakonstruktsioon peab olema hoone karkassist tiesti lahus. Ujuvpranda servadesse

pstitatavad heliseinad (k.a. vaheseinad) tuleb samuti lahendada kummipuksidel elastselt toestatuna.

Skeem 6. Ujuvpranda konstruktsioon


11

3.3.2 Prandakatted

Helistuudio prandakattena on ette nhtud termotdeldud kaselaudis lbivalt kogu stuudios.

Tiendavalt on vimalik kasutada vaipkatteid. Parema mulje loovad mara kujuga tumedas toonis

vaibad. Vikeses helistuudios on prand kaetud ties ulatuses vaipkattega. Vaipkatte vrvus tume.

Nide 3: naturaalne termokask (www.voodrilauakeskus.ee)

3.3.3 Laekonstruktsioonid

Olemasolev betoontaladest laepind isoleeritakse 15 cm paksuste kivivilla plaatidega. Kigi ruumide

kohalt, vlja arvatud suur stuudioruum, on lagi alla toodud ca 2,75 meetrini (planeeritud

prandapinnast).

Lbi helistuudio kulgevad vrdsete vahedega ca 2,75 meetri krgusel paiknevad metalltalad.

Allesjvad metalltalad kaetakse bituumenmattidega. Lbi suure stuudioruumi kulgevad talad

eemaldatakse soovitavalt.

Kontrollruumi, vikesesse stuudioruumi, ees- ning abiruumi paigaldatakse olemasolevate

metalltalade klge kinnituv vahelagi (vaata skeem 7). Talad isoleeritakse enne kandekonstruktsiooni

paigutamist kigist klgedest pigiplaadiga. Eelnimetatud ruumide kohale tekkiv teine korrus, toimib

eelkige kontrollruumi bassilksuna ning on eraldatud suurest stuudioruumist seinaga. Bassilksuna

toimiva ruumi mbritsevatesse lakke (ja ka vlisseintesse) kinnitatakse tblitega 200 mm paksused

kivivillaplaadid (vaata skeem 3).


12

Skeem 7. Allatoodud vahelae konstruktsioon, mis kinnitub olemasolevate metalltalade klge.

Suure stuudioruumi lae ning kontrollruumi vahelae klge on kinnitatud eraldi helineelajatena

toimivad kobod (vaata skeem 8). Kobo sisu mbritsev karkass on ehitatud 20 mm vineerplaadist,

mida toestavad seest puitprussid. Kobo sisu on tidetud kivivillaga ning alumine (nhtav) pool kaetud

musta kanga vi vrguga. Kobod kinnitatakse trossiga betoontaladest lakke. Kobode alumine osa

paikneb eraldi tasapinnal ning kobod on paigutatud lakke nii, et nende vahele jb 4 cm vaba ruumi

(valgusefekt). Kobode phimtteline paiknemine ning suurus on ra toodud eraldi skeemil (vt joonis

nr 3).


13

Skeem 8. Kobode phimtteline konstruktsioon

Vikese stuudioruumi lagi ja seinad on ties ulatuses kaetud profileeritud porolooniga.

4. Ruumide varustus

4.1 Inventar ja mbel

Lbiva ideena soovitame kasutada tumedat kvaliteetse kulumiskindla tekstiiliga kaetud mblit,

kontrastis heledate seinte, ja prandaga. Akustilised kardinad ja laed on ette nhtud tumedad.

Eesruumi nurkadesse on ette nhtud nurgariiulid, istumiseks jri vi tumbad (mbli phimtteline

asukoht ra toodud joonisel nr 1). Kogu puitmbel soovitavalt tumedaks peitsitud.

Abiruumi riiulite soovitav materjal naturaalne kasevineer.

Kontrollruumi on vimalik paigutada diivan, kohvilaud, tumbad.


14

Nide 4. diivanvoodi Sture (must kangaga) - on 24 sisustuskaubamaja (http://www.on24.ee)

4.2 Valgustid

Valgustuse lahenduses soovitame kasutada tavapraseid siinivalgusteid (va suures stuudioruumis),

mis paiknevad mda seina jooksval siinil. Siinivalgustid on ette nhtud suunatavana. Valgustite

valiku tegemisel lhtuda lihtsast vormikeelest ja kompaktsest disainist.

Suures stuudioruumis ning kontrollruumis paiknevad konoomsed valgusallikad ka kobode taga, mis

sisse llitatuna loovad pneva valgusefekti.

Lisavalgustusena on suurde stuudioruumi ette nhtud suuremtmelised ringikujulised heledast

pitsist kattega rippvalgustid: D = 800 mm ning krgus 400 mm (vaata valgustite nited allpool). Kuna

valgustid on vga lihtsa konstruktsiooniga, on vimalik ka kohalikel ksitmeistritel neid vajadusel

valmistada.

Valgustid kinnituvad tblitega kobode taga paikneva betoonlae klge.


15

Valgustite nited

Siinivalgustid:

Nide 5. Siinivalgusti Esedra Federal

Tarnija: www.hektor.ee

Nide 6. Siinivalgusti Flos Magnum

Tarnija: www.hektor.ee

Nide 7. Rippvalgusti suures stuudioruumis (hele pitsist kate kergel

metallkonstruktsioonil)


16

Nide 8. Tiendavate disainvalgustitena (seinal) soovitame

kasutada Tolomeo Micro Parete seinalampi (toon: must)

http://www.ambientedirect.com/en/artemide-tolomeo-

mini-parete-wall-lamp.html (vi analoogse disainiga toodet).

Documents

Avinurme Kultuurikeskuse laulu- ja helistuudio