Ülevaade Eesti 2014. aasta esialgsest eelarvekavast · Ülevaade Eesti 2014. aasta esialgsest eelarvekavast Rahandusministeerium 2 ... Rahandusministeeriumi suvine majandusprognoos

Ülevaade Eesti 2014. aasta esialgsest eelarvekavast

Tallinn, 11. oktoober 2013


Rahandusministeerium 2

Sisukord Sissejuhatus ................................................................................................................................ 3

1. Makromajandusprognoos ....................................................................................................... 4

2. Eelarve-eesmärgid ................................................................................................................. 11

3. Tulu- ja kuluprognoosid muutumatu poliitika eeldusel ....................................................... 15

4. Kulu- ja tulueesmärgid. Valitsussektori kulutused funktsioonide lõikes .............................16

5. Esialgses eelarvekavas sisalduvad kaalutlusõigusel põhinevad meetmed ............................19

6. Võimalikud seosed esialgse eelarvekava ning liidu majanduskasvu ja tööhõive strateegiaga

ette nähtud eesmärkide ning riigipõhiste soovituste vahel ..................................................... 24

7. Võrdlus viimase stabiilsusprogrammiga .............................................................................. 28

8. Peamiste kulu- ja tulumeetmete oodatav jaotuslik mõju ..................................................... 31

Lisa: Metoodikaaspektid, sealhulgas agregeeritud eelarvemeetmete hinnanguline mõju

majanduskasvule ...................................................................................................................... 32



Sissejuhatus Vastavalt 30. mail 2013 jõustunud Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrusele (EL) nr 473/2013 euroala liikmesriikide eelarvekavade seire ja hindamise ning nende ülemäärase eelarvepuudujäägi korrigeerimise tagamise ühiste eeskirjade kohta (ELT L 140, 27.05.2013) peavad kõik euroala liikmesriigid esitama igal sügisel 15. oktoobriks järgmise aasta kohta oma esialgsed eelarvekavad (draft budgetary plan, DBP). Eelarvekavas esitatav informatsioon peaks võimaldama teha kindlaks võimalikud lahknevused viimases stabiilsus-programmis (stability programme, SP) esitatud eelarvestrateegiast. Peamiselt tuleks eelarve-kavas seetõttu esitada stabiilsusprogrammi standardtabelid uuendatud andmetega, millele tuleks lisada üksikasjalik teave esialgses eelarvekavas esitatud meetmete kohta. Eesti Vabariigi 2014. aasta riigieelarve seaduse eelnõu lähtub riigi eelarvestrateegiast 2014–2017, Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammist ning Euroopa Komisjoni ja Nõukogu soovitustest1 (antud Stabiilsusprogrammi ja Eesti 2020 Konkurentsivõime kava alusel) ning kavandas tegevusi nendele vastavalt. Eelarvepoliitika kujundamisel peetakse kinni Stabiilsuse ja kasvu pakti (Stability and Growth Pact, SGP) nõuetest EL liikmesriikide eelarvepoliitikale. 2014. aastal on valitsussektori struktuurselt tasandatud eelarve vastavalt riigi eelarvestrateegias seatud eesmärgile ülejäägis (0,7% prognoositavast SKPst). Seega peab Eesti kinni oma keskpika perioodi eesmärgist (medium-term objective, MTO), mis alates 2007. aastast on valitsussektori struktuurne ülejääk. Riigieelarve strateegia koos Stabiilsusprogrammiga kiideti Vabariigi Valitsuse poolt heaks 25. aprillil 2013. 2014. aasta riigieelarve eelnõu koos seletuskirjaga kiideti heaks 24. septembri Vabariigi Valitsuse istungil ning eelnõu anti Riigikogule üle menetluseks 25. septembril.

1 Eesti riigispetsiifilised soovitused lühidalt:

(1) Usaldusväärse eelarveseisundi säilitamine. (2) Sotsiaaltoetuste süsteemi tulemuslikumaks muutmine ja töötamise stimuleerimine. (3) Hariduse parem sidumine tööturu vajadustega. (4) Energia- ja ressursisäästu suurendamine. (5) Omavalitsuste efektiivsuse tõstmine teenuste pakkumisel.

Tegevused Euroopa Komisjoni soovituste täitmiseks avaldatakse iga-aastaselt http://valitsus.ee/et/riigikantselei/eesti2020.

http://valitsus.ee/et/riigikantselei/eesti2020



1. Makromajandusprognoos Eesti Vabariigi 2014. aasta riigieelarve baseerub Rahandusministeeriumi suvisel majandus-prognoosil, mis avalikustati 2. septembril 2013. Rahandusministeeriumi majandus-prognoosid on avalikud ja leitavad ministeeriumi veebilehelt aadressil (http://www.fin.ee/majandusprognoosid). Suvise majandusprognoosi eeldused fikseeriti 2013. aasta juuli lõpu seisuga. Rahandus-ministeeriumi eelmise, 2013. aasta kevadise prognoosi tegemise ajast alates on majandus-usaldus ELis paranenud ning selle trend on positiivne. Eesti majandususaldusindeks aga näitab kevadisega võrreldes veidi tagasihoidlikumat taset nii tarbijate kui tööstuse ja ehituse osas. ELi majandus pöördus teises kvartalis pärast pooleteise aasta pikkust langust taas tõusule ning Läti ja Leedu taastuvad kriisist kiires tempos. Samas on Soome ja Venemaa kasvuprognoose viimasel ajal korrigeeritud allapoole. USA börsiindeksid on kasvanud viimase poole aasta jooksul Euroopa omadest kiiremini, kuid Aasia börsid on olnud pigem languses. Eesti ekspordinõudluse prognoosi 2013. aasta kohta on viimase kahe aasta jooksul pidevalt langetatud ning see on praegu madalam ka kevadisega võrreldes, kuid 2014. aasta osas ei ole meie ekspordipartnerite kasvuprognoos kevadisega võrreldes enam muutunud. Väliskeskkonna aeglasel taastumisel põhineb ka käesolev majandusprognoos. Eesti sisemajanduse koguprodukt kasvab prognoosi põhistsenaariumi kohaselt 2013. aastal 1,5% ja 2014. aastal 3,6%. Aastaks 2015 ootame 3,5%st kasvu. Rahandusministeerium on selle aasta majanduskasvu prognoosi võrreldes kevadise prognoosi põhistsenaariumiga alandanud, mille peapõhjuseks on esimese poolaasta nõrgad reaalkasvu näitajad. 2014. ja 2015. aastate majanduskasvu prognoosid ei ole võrreldes eelneva prognoosiga muutunud. Majanduskasvu toetab neil aastail nii välis- kui sisenõudluse suurenemine. Eksport kasvab impordist kiiremini, mille tagajärjel netoekspordi panus osutub positiivseks. 2016–2017 kiireneb majanduskasv vastavalt 3,6%ni ja 3,8%ni. Kasvu vedajaks jääb eksport, kuid sise-nõudluse tugi peaks taas suurenema. Sisenõudluse kasvutempo aeglustub 2013. aastal pärast kahte kiiret kasvuaastat oluliselt. See tuleneb valdavalt investeeringute kasvu taandumisest marginaalseks sellel aastal peamiselt kõrgele tõusnud võrdlusbaasi tõttu, kuna kahel eelneval aastal on investeeringute kasv ületanud 20%. Lähematel aastatel on oodata valitsussektori investeeringute vähenemist seoses CO2-kvoodi müügituludest finantseeritavate mahtude kahanemisega. Lisaks mõjutab valitsussektori investeeringute dünaamikat praeguse struktuurivahendite perioodi lõppemine ja uue käivitumine, mis toob kaasa vahendite vähenemise järgneval kolmel aastal. Ettevõtete investeeringuid hoiab sellel aastal tagasi ilmselt vähene nõudlus, mille rahuldamiseks on praegu piisavalt tootmisressursse. Oodatava välisnõudluse taastumisega seoses järgmisel aastal peaks nende panus pöörduma taas positiivseks. Elanike eluasemeinvesteeringute tase on endiselt madal vähese laenujulguse ja -võime tõttu. Ühtlasi piirab turu elavnemist tagasi-hoidlik pakkumine turul, kuna kriisiaastatel langes korterelamute arendusmaht mitu korda ning ei ole seni taastunud. Investeeringute kasvuks prognoosime 2013. aastal 1,2% ja 2014. aastal 3%, mis on vähem kui kevadel arvatud. Eratarbimise kasvutempo aeglustub sellel aastal 3,5%ni, mis ületab selgelt SKP kasvu, kuid jääb veidi alla reaalse palgatulu kasvutempole. Eraisikute säästumäära kriisijärgne vähenemine võib olla praeguseks peatunud ning tarbimiskulutuste kasv ei ületa lähiaastatel ilmselt sissetulekute kasvu, kuid aeglustuv inflatsioon lubab järgmisel aastal taas era-tarbimise kasvu kiirenemist. 2015. aastal toetab elanike tarbimisvõime kasvu kavandatud tulumaksumäära alanemine.

http://www.fin.ee/majandusprognoosid



2013. aastal võib oodata kaupade ja teenuste ekspordi 6%st kasvu. Kuigi välisnõudlus on sel aastal nõrgem kui aasta tagasi, ei too see kaasa ekspordi kasvu pidurdumist. I poolaasta tugev eksport viitab ekspordipositsiooni tugevnemisele sihtturgudel. Aasta teisel poolel annab tuge välisnõudlusele euroala majandusarengute väljavaadete paranemine, mis soodustab ka Skandinaavia kui meie olulise ekspordituru kasvu taastumist. Väliskeskkond hakkab jõudsamalt taastuma 2014. aastal, mis suurendab siinsete tööstusettevõtete kasvuvõimalusi. Ekspordi kasv kiireneb järk-järgult ning prognoosiperioodi lõpus stabiliseerub 7% lähedal. Kaupade ja teenuste impordi kasv pidurdub 2013. aastal 6,8%ni ettevõtete ja valitsussektori tagasihoidlikuma investeerimisaktiivsuse tõttu. Aastatel 2014–2015 kujuneb ekspordi kasv impordist kiiremaks ning netoekspordi panus pöördub ajutiselt positiivseks. Aktiivse investeerimistegevuse ning nõrgeneva väliskeskkonna tõttu pöördus jooksevkonto 2012. aastal defitsiiti. Nii käesoleval kui järgnevatel aastatel jooksevkonto puudujääk väheneb tagasihoidlikumast investeerimisaktiivsusest tingitud kaubandusbilansi puudujäägi vähenemise ning välisriikidest teenitud suurenevate investeerimistulude tõttu. Välistasakaalu mõjutab ka teenuste ülejäägi mõningane vähenemine, kus oma osa on veoteenuste ekspordi nõrkusel. Tarbijahindade (THI) tõus alaneb 2012. aasta 3,9%lt 2013. aastal 3,2%ni ning 2014. aastal 2,7%ni. Inflatsiooni alanemist selle aasta teisel poolel soodustab välistegurite, nagu nafta-hindadest sõltuvate kütuse ja soojuse, mõju vähenemine aastataguse kõrge võrdlusbaasi ning septembris toimuva haridusteenuste odavnemise tõttu. Toidu hinnatõus on sellel aastal kiirem kui aasta tagasi ebasoodsatest ilmastikuoludest tingitud puu- ja köögiviljade kallinemise tõttu. 2014. aastal pidurdub tarbijahindade tõus eelkõige energiahindade nagu elektri, kütuse ja soojuse hinnasurvete taandumise tõttu. Sellest olulisima tegurina langeb järgmise aasta alguses inflatsioonist välja elektrituru avanemise mõju. Seevastu kodumaiseid tegureid kajastav baasinflatsioon kiireneb järgmisel aastal, kus oma osa on tugevamal palga-kasvul ning osade teenuste ühekordse hinnalanguse lõppemisel. Eeldusel, et tooraine-hindades suuremaid kõikumisi ei esine, stabiliseerub tarbijahindade tõus järgnevatel aastatel allpool 3% taset. Võrreldes 2011. aastaga, kui toimus kiire hõive taastumine, alanes eelmisel aastal hõive kasv 2,5%ni, tempo aeglustus just eelkõige aasta teises pooles. 2013. aasta alguses on hõive kasv taas kiirenenud. Agregeeritult oli 2013. aasta teises kvartalil hõivatute arv vaid 1,7% väiksem 2008. aasta kriisieelsest tipptasemest. 2013. aasta kokkuvõttes on oodata eelmise aastaga võrreldes hõive kasvu mõningast aeglustumist 1,3%ni, kuid 2014. aastal peaks hõive kasv piirduma vaid 0,4%ga ning peale seda peatuma. Selle tingib eelkõige tööealise rahvastiku vähenemine, mida lähiaastail kompenseerib veel tööjõus osalemise määra tõus tulenevalt tööealise vanusstruktuuri muutusest. Tööpuudus alanes 2012. aastal 10,2%ni ning jätkab vähenemist ka prognoosiperioodil, jõudes 2013. aastal 9,3%ni ja 2014. aastal 8,3%ni. Keskmine palk on 2013. aasta esimeses pooles väga kiirelt kasvanud vaatamata majandus-kasvu pidurdumisele. Palgatõus on eeldatavalt toimunud ettevõtete kasumlikkuse arvelt, mis-tõttu pikas perioodis on samas tempos palgakasvu jätkumine ilma tööviljakuse kasvuta eba-tõenäoline. Aasta kokkuvõttes ootame 6%list palgakasvu, 2014. aastal peaks majanduskasvu kiirenemise ja peamiste partnerriikide olukorra paranemisega koos tõusma palgakasv 6,2%ni. Reaalpalga kasv jääb 2013. aastal veel alla 3%, kuid tarbijahindade kasvutempo aeglustamise toel peaks see järgnevatel aastatel kiirenema. 9. septembril avaldas Statistikaamet 2009.–2012. aasta rahvamajanduse näitajate arvestuste regulaarse revisjoni tulemused. Rahandusministeeriumi suvine majandusprognoos baseerus varemavaldatud rahvamajanduse andmetel, mistõttu on prognoosi tulemusi tehniliselt korrigeeritud nii, et need oleksid võrreldavad ajaloolise aegreaga.



Joonis 1

Eesti majanduskasv ning tarbijahinnaindeksi muutus (protsenti)

Allikas: Statistikaamet, Rahandusministeerium.

Joonis 2

Potentsiaalse SKP ja SKP lõhe areng (protsenti)


-15

-12

-9

-6

-3

0

3

6

9

12

15

1996 1998 2000 2002 2004 2006 2008 2010 2012 2014* 2016*

Eesti majanduse reaalkasv Eesti THI

-15

-12

-9

-6

-3

0

3

6

9

12

15

2001 2003 2005 2007 2009 2011 2013* 2015* 2017*

SKP lõhe (% pot. SKPst) Eesti majanduse reaalkasv Potentsiaalse SKP kasv



Tabel 0.i) Põhieeldused

2012 2013* 2014*

Lühiajaline intressimäär (aasta keskmine) 0,6 0,2 0,3

Pikaajaline intressimäär (aasta keskmine) 1,6 1,5 2,0

USD/€ vahetuskurss (aasta keskmine) 0,78 0,76 0,76

Nominaalne efektiivne vahetuskurss -1,5 0,7 0,0

SKP kasv maailmas, v.a EL 3,9 4,0 4,4

EL SKP kasv -0,3 0,0 1,4

Asjakohaste välisturgude kasv 1,5 1,3 2,0

Impordimaht maailmas, v.a EL 3,9 4,5 6,2

Nafta hind (Brent, USD/barrel) 111,6 107,5 102,5

Allikas: Rahandusministeerium.

Tabel 1.a. Makromajanduslikud väljavaated

ESA kood

2012 2012 2013* 2014*

tase muutus muutus muutus

1. Reaalne SKP B1*g 12 725,4 3,9 1,5 3,6

millest

1.1. Agregeeritud eelarvemeetmete hinnanguline mõju majanduskasvule (1/)

– – – –

2. Potentsiaalne SKP 2,2 2,3 2,5

panused: - tööjõud 0,3 0,3 0,3 - kapital 1,7 1,6 1,5 - kogutootlikkus (TFP) 0,2 0,5 0,8

3. Nominaalne SKP B1*g 17 415,1 7,4 6,0 6,8

Reaalse SKP komponendid

4. Eratarbimiskulutused P.3 8 356,7 4,9 3,5 4,1

5. Valitsussektori lõpptarbimis-kulutused

P.3 3 233,0 3,8 0,3 0,2

6. Kapitali kogumahutus põhivarasse P.51 4 247,3 10,8 1,2 3,0

7. Varude muutus (% SKPst) P.52 + P.53

437,6 2,9 2,8 3,0

8. Kaupade ja teenuste eksport P.6 15 501,8 5,6 6,0 6,2

9. Kaupade ja teenuste import P.7 15 325,6 8,8 6,8 5,5

Panused SKP reaalkasvu

10. Lõplik sisemajanduse nõudlus 5,8 2,2 2,9

11. Varude muutus P.52 + P.53

-0,5 0,0 -0,1

12. Väliskaubanduse saldo B.11 -2,6 -0,7 0,7

1/ Eelarvemeetmete rakendamine otsustati peale majandusprognoosi valmimist ning nende mõju majanduskasvule ei ole prognoosis arvestatud.




Tabel 1.b. Hinnasuundumused

ESA kood

2012 2012 2013* 2014*

tase

2005=100 muutus muutus muutus

1. SKP deflaator 136,9 3,3 4,4 3,0

2. Eratarbimise deflaator 135,9 3,7 3,2 2,7

3. THHI 139,0 4,2 3,5 3,0

4. Avaliku sektori tarbimise deflaator 146,3 3,5 4,8 3,9

5. Investeeringute deflaator 121,6 3,5 3,9 2,7

6. Ekspordihinna deflaator (kaubad ja teenused)

128,7 1,7 0,7 1,4

7. Impordihinna deflaator (kaubad ja teenused)

127,0 2,7 -0,2 1,5


Tabel 1.c. Tööturu suundumused

ESA kood

2012 2012 2013* 2014* tase muutus muutus muutus

1. Hõivatud, tuhat 624,4 2,5 1,3 0,4

2. Tööhõive, töötunnid

3. Töötuse määr (%) 70,6 10,2 9,3 8,3

4. Tööviljakus, isikud (reaalne SKP inimese kohta)

20 380 1,4 0,2 3,2

5. Tööviljakus, töötunnid (reaalne SKP töötunni kohta)

6. Hüvitised töötajatele D.1 8 064,3 8,6 7,4 7,2

7. Hüvitised töötaja kohta 1 076,3 5,7 6,0 6,2


Tabel 1.d. Positsioonid sektorite lõikes

ESA kood

2012 2013* 2014* % SKPst % SKPst % SKPst 1. Netolaenuandmine/ -võtmine muu maailma suhtes

B.9 1,7 2,7 2,5

millest:

- kaupade ja teenuste bilanss 2,5 1,9 2,5

- esmaste tulude ja siirete bilanss -4,3 -2,7 -2,8

- kapitalikonto 3,5 3,5 2,8

2. Erasektori netolaenuandmine/ -võtmine B.9

3. Valitsussektori netolaenuandmine/ -võtmine

B.9 -0,2 -0,6 -0,4

4. Statistiline erinevus 0,0 - -




Rahandusministeeriumi majandusprognoosi koostavad ministeeriumi Fiskaalpoliitika osa-konna analüütikud, kes kuuluvad ministeeriumi koosseisu. Prognoosi objektiivsus ja sõltumatus on tagatud prognoosiprotsessi läbipaistvuse, erinevate majaväliste prognoosijate kaasamise ja prognoositulemuste pideva võrdluse kaudu. Rahandusministeeriumi majandus-prognoosi esialgne versioon arutatakse läbi Eesti Panga prognoosimeeskonnaga. Enne rahandusministeeriumi prognoosi lõplikku fikseerimist arutatakse selle põhieeldused ja tulemused ühisseminaril läbi kõigi Eesti olulisemate prognoosijatega, kes töötavad kesk-pangas, kommertspankades ja teistes majandusanalüüsiga tegelevates organisatsioonides. Kokku on selliseid kaasatavaid organisatsioone umbes kümmekond. Lisaks on rahandus-ministeeriumi prognoosi seletuskirjas välja toodud võrdlustabelid ja joonised erinevate sõltumatute prognoosijate prognoositulemustega, mille põhjal on lihtne veenduda mõne prognoosija süstemaatilises kallutatuses. Alates 2014. aastast hakkab Eesti Pank regulaarselt hindama rahandusministeeriumi makromajandus- ja fiskaalprognoosi realistlikkust. Alljärgnevalt on välja toodud olulisemad erinevused Rahandusministeeriumi 2013. aasta suvise majandusprognoosi ning teiste makromajandusprognoose koostavate institutsioonide viimaste avalikult teadaolevate kasvuootuste vahel. Nende omavahelisel võrdlemisel tuleb arvestada, et prognoosid on koostatud erinevatel aegadel ja sellest tulenevalt erineva informatsiooni alusel, mis tingib ka erinevused prognoosi eeldustes ja tulemustes. Kuna väliskeskkond on muutlik ning tulevikuväljavaated erinevad varasemast, siis tuleb varasemaid prognoose hinnates arvestada nende tegemise ajal kehtinud eeldustega. Kui kevadel olid 2013. aasta majanduskasvu osas erinevate prognoosijate hinnangud suhteliselt ühtlaselt kolme protsendi ligi, siis suvel ja eelkõige sügisel avaldatud prognoosides on hinnanguid oluliselt alandatud, pakkudes pooleteise ja kahe protsendi vahelist majandus-kasvu 2013. aastaks. Eelkõige on selle tinginud esimese ja teise kvartali madalad SKP kasvu näitajad ning nõrga välisnõudluse koosmõju. 2014. aastaks ootavad enamik institutsioone majanduskasvu kiirenemist üle kolme või ka nelja protsendi. See põhineb Eesti ekspordipartnerite majanduse elavnemise, Euroopa riikide kindlustunde indikaatorite jätkuva kasvu ning euroala võlakriisi leevenemise eeldustel. Hiljuti, oktoobris avalikustatud prognoosides on paar institutsiooni Eesti majanduskasvu prognoosi langetanud 2,5 protsendi lähedale. Võttes arvesse ka viimaseid prognoose, on Rahandusministeeriumi ootused majanduskasvu taastumise osas teiste prognoosijatega võrreldes keskmike hulgas.



Tabel 1.e. Majandusprognooside võrdlus SKP reaalkasv, % SKP nominaalkasv, %

2013* 2014* 2015* 2013* 2014* 2015*

Rahandusministeerium 1,5 3,6 3,5 5,8 6,8 6,5

Euroopa Komisjon 3,0 4,0 – – – –

Eesti Pank 2,0 4,2 4,3 5,3** 7,3** 7,8**

IMF 1,5 2,5 – – – –

OECD 1,5 3,6 – – – –

SEB 1,3 2,6 2,9 – – –

Swedbank 1,9 3,9 4,2 5,9** 6,7** 7,3**

Nordea 1,9 3,6 3,7 5,3** 6,1** 7,9**

Konjunktuuriinstituut 2,0 – – – – –

Danske 2,0 4,3 – – – –

Tarbijahinnaindeks, %

(sulgudes tarbijahindade harmoneeritud indeks)

Jooksevkonto, % SKPst

2013* 2014* 2015* 2013* 2014* 2015*

Rahandusministeerium 3,2 (3,5) 2,7 (3,0) 2,8 (3,0) -1,7 -1,2 -1,5

Euroopa Komisjon (3,6) (3,1) – -2,2 -2,0 –

Eesti Pank 3,0 (3,3) 2,5 (2,7) 2,7 (3,0) -0,8 -0,8 -0,2

IMF (3,5) (2,8) – -0,7 -0,2 –

OECD (3,4) (2,9) – -3,0 -2,6 –

SEB 3,2 2,7 2,6 -0,3 0,7 0,7

Swedbank 3,3 2,8 2,9 -1,8 -2,1 -1,4

Nordea 3,3 2,8 3,1 -0,8 -1,2 -1,3

Konjunktuuriinstituut 3,2 – – – – –

Danske 2,9 1,5 – -3,7 -2,9 –

** arvutatud nominaalse SKP mahu prognoosi põhjal. Allikad: Rahandusministeeriumi suvine majandusprognoos 2013. 2.09.2013. European Commission. European Economic Forecast. Spring 2013. 3.05.2013. IMF. World Economic Outlook. October 2013. 8.10.2013. OECD Economic Outlook No 93. May 2013, 29.05.2013. Eesti Pank. Rahapoliitika ja majandus. Hetkeseis ja ettevaade. 12.06 2013. Konjunktuuriinstituut. Konjunktuur nr 3 (186) 2013. 7.10.2013. SEB. Eastern European Outlook. October 2013. 9.10.2013. Swedbank. Swedbanki Majandusülevaade. 27.08.2013. Danske Markets. Emerging Markets Briefer. 15.04.2013. Nordea Economic Outlook. September 2013. 4.09.2013.



2. Eelarve-eesmärgid Valitsuse keskpika perioodi eesmärk on jätkuvalt valitsussektori eelarve struktuurne ülejääk. Eesti täitis seda eesmärki kuni globaalse majanduskriisini, kuid aastal 20082 langes valitsussektori eelarvepositsioon struktuursesse defitsiiti. Alates aastast 2009 on Eesti valitsussektor uuesti struktuurses ülejäägis ja sellega ka keskpika perioodi eesmärk täidetud. 2013. aastal struktuurne eelarvepositsioon küll halveneb, kuid jääb siiski ülejääki 0,4% SKPst. Fiskaalpoliitika üldine eesmärk on hoida eelarvepoliitika neutraalne või vastu-tsükliline, kuid kriisi ajal tekkinud nominaalse eelarvedefitsiidi korrigeerimiseni kavatseb valitsus rakendada majandustsükli nõutavast rangemat poliitikat. Järgnevatel aastatel on struktuurselt tasandatud eelarvepositsioon jätkuvalt ülejäägis. 2014. aastal on valitsus-sektori struktuurselt tasandatud eelarve vastavalt riigi eelarvestrateegias seatud eesmärgile ülejäägis (0,7% prognoositavast SKPst). Struktuurne ülejääk näitab, et jätkusuutlikkuse probleeme eelarves ei ole ning nominaalne puudujääk lähiaastatel on põhjustatud ajutistest teguritest. Seega peab Eesti kinni oma keskpika perioodi eesmärgist (MTO), mis alates 2007. aastast on valitsussektori struktuurne ülejääk. Nominaalselt jõudis valitsussektori eelarvepositsioon 2012. aastal majanduskriisi järgsest kahe-aastasest ülejäägist taas puudujäägini, mis ulatus 41,2 mln euroni ehk 0,2%ni SKPst. Keskvalitsus ja kohalikud omavalitsused lõpetasid aasta puudujäägiga vastavalt 0,7% ja 0,2% SKPst, sotsiaal-kindlustusfondid olid ülejäägis 0,7% SKPst. Puudujääk ja 2011. aastaga võrreldes negatiivsem tulemus tulenes peamiselt rahvusvaheliste heitmekvootide müügist varasematel aastatel saadud tulude aktiivsest kasutamisest (kulud ületasid tulusid 172 mln eurot). 2013. aasta valitsussektori eelarvepuudujääk ulatub 2014. a eelarve eelnõud arvestades 0,6%ni SKPst. Peamiseks puudujäägi tekitajaks on keskvalitsus, kuid ka kohalikud oma-valitsused jäävad sel aastal prognoosi kohaselt defitsiiti. Sotsiaalkindlustusfondid on tänu Töötukassale jätkuvalt ülejäägis (2013. a 0,3% SKPst). 2014. aasta riigieelarve kohaselt kujuneb valitsussektori nominaalseks eelarvepuudujäägiks 0,4% SKPst. Eesti valitsussektori võlg suurenes 2012. aasta jooksul 6,1%lt 9,9%ni SKPst, ulatudes nominaalselt 1 724 mln euroni. Võlakoormuse suurenemise põhjusteks olid eelkõige Euroopa Finantsstabiilsuse Fondi (EFSF) poolt väljastatud laenude mahu kasv ning Euroopa Investeerimispanga krediidilimiidi kasutamine struktuurivahendite kaasfinantseerimiseks. 2013. aastal suureneb valitsussektori võlakoormus peamiselt tulenevalt EFSFi mõju mõningasest suurenemisest veelgi, moodustades 10,1% SKPst, 2014. aastal väheneb võla-koormus 10%le SKPst.

2 Hilisemate ümberhindamiste tõttu on viimaste andmete alusel struktuurne defitsiit ka aastatel 2006

ja 2007.



Joonis 3

Valitsussektori eelarvepositsioon (% SKPst)


Joonis 4

Valitsussektori likviidsed varad, võlakoormus ja netopositsioon (% SKPst)


-5%

-4%

-3%

-2%

-1%

0%

1%

2%

3%

4%

5%

-500

-400

-300

-200

-100

0

100

200

300

400

500

2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013* 2014*

KOV Sotsiaalkindlustusfondid

Keskvalitsus Valitsussektori eelarvepos. (2014.a RE eelnõu)

Valitsussektori struktuurne eelarvepos.

10,1% 9,4%

10,1%

6,7%

0,0%

-3,9% -2,7%

-12

-9

-6

-3

0

3

6

9

12

15

2006 2007 2008 2009 2010 2011* 2012* 2013* 2014* 2015* 2016* 2017*

Võ

lg

Res

erv

id

Keskvalitsus Sotsiaalkindlustusfondid Kohalikud omavalitsused EFSF Netovarad(+)/-võlg(-)



Tabel 2.a. Valitsussektori eelarve eesmärgid allsektorite lõikes

ESA kood 2013 (1/) 2014*

% SKPst % SKPst Netolaenuandmine (+) / netolaenu-võtmine (-) (B.9) allsektorite lõikes

1. Valitsussektor S.13 -0,6 -0,4 2. Keskvalitsus S.1311 -0,7 -0,6 3. Liidumaa/ piirkondlik valitsus S.1312 - - 4. Kohalikud omavalitsused S.1313 -0,2 -0,2 5. Sotsiaalkindlustusfondid S.1314 0,3 0,3 6. Intressikulud D.41 0,2 0,2 7. Primaarne eelarvepositsioon (3/) -0,4 -0,2 8. Ühekordsed jm ajutised meetmed (4/)

-0,4 -0,7

9. SKP reaalkasv (%) (=1. Tabelis 1.a) 1,5 3,6 10. SKP potentsiaalne kasv (%) (=2. Tabelis 1.a)

2,1 2,4

panused: - tööjõud 0,3 0,3 - kapital 1,5 1,5 - kogutootlikkus (TFP) 0,3 0,6

11. SKP lõhe (% potentsiaalsest SKPst)

-2,1 -0,7

12. Tsükliline eelarvekomponent (% potentsiaalsest SKPst)

-0,6 -0,3

13. Tsükliliselt kohandatud eelarve-positsioon (=1 - 12) (% potentsiaalsest SKPst)

0,0 -0,1

14. Tsükliliselt kohandatud primaarne eelarvepositsioon (=13 + 6) (% potentsiaalsest SKPst)

0,2 0,1

15. Struktuurne eelarvepositsioon (=13 - 8) (% potentsiaalsest SKPst)

0,4 0,7

1/ 2014 riigieelarve eelnõu kohaselt. 2/ TR-TE= B.9. 3/ Primaarne eelarvepositsioon arvutatakse järgmiselt (B.9, punkt 8) + (D.41, punkt 9). 4/ Plussmärk tähendab puudujääki vähendavaid ühekordseid meetmeid.




Tabel 2.b. Valitsussektori võla suundumused

ESA kood 2013* 2014*

% SKPst % SKPst

1. Koguvõlg 3 10,1 10,0

2. Koguvõla suhte muutus 0,2 -0,1

Koguvõla muutuse tegurid

EFSF 2,5 2,6

3. Primaarne eelarvepositsioon (=10. Tabelis 2.a.i)) -0,5 -0,2

4. Intressikulud D.41 0,2 0,2

5. Muud võlakoormuse muutuse tegurid (stock-flow adjustment)

1,4 1,0

millest:

- erinevused kassa- ja tekkepõhise arvestuse vahel

- -

- finantsvarade netoakumuleerimine - -

millest:

- erastamistulud - -

- väärtuse hindamise mõju jm - -

p.m.: Võla kaudne intressimäär (1/) 1,7 1,9

Muud asjakohased muutujad

6. Likviidsed finantsvarad (2/) 7,9 6,6

7. Netofinantsvõlg (7=1-6) 2,1 3,4

8. Võla (olemasolevad võlakirjad) amortisatsioon alates eelmise aasta lõpust 4

0,1 0,1

9. Välisvaluutas nomineeritud võla osakaal 0,0 0,0

10. Keskmine tagasimaksetähtaeg 5 6,8 5,9

1/ Intressikulud jagatud eelmise aasta võlatasemega. 2/ Likviidsed varad on määratletud siin kui AF1, AF2, AF3 (valitsussektori puhul konsolideeritud, st valitsusüksuste finantspositsioonid on tasaarvestatud), AF.511, AF.52 (ainult juhul, kui on börsil noteeritud).


Tabel 2.c. Tingimuslikud kohustused 2013* 2014*

% SKPst % SKPst

Riiklikud tagatised 0,8 0,8

millest: finantssektoriga seotud tagatised 0,0 0,0


3 Prognoos enne Statistikaameti avaldatud uusi valitsussektori võla andmeid 2013. a septembris. Prognoos ja eelarve seletuskiri uuendatakse uute aegridade alusel aasta lõpuks. 4 Keskvalitsuse laenamine ilma sihtasutuste ja avalik õiguslike juriidiliste isikuteta. 5 Keskvalitsuse laenud ilma sihtasutuste ja avalik õiguslike juriidiliste isikuteta.



3. Tulu- ja kuluprognoosid muutumatu poliitika eeldusel Suvine prognoos (Tabel 3) erineb kevadisest prognoosist osaliselt seetõttu, et valitsussektori kogutulude taseme prognoos 2013. aastaks muutus seoses 2012. aasta andmete uuendamisega, mis mõjutas ka kogukulude taset. Näitajad protsendina SKPst ei ole võrreldavad, kuna suvise prognoosi tabelis on arvutused revideeritud SKPga. Tabel 3. Valitsussektori kulu- ja tuluprognoosid, mis põhinevad eeldusel, et poliitikat ei muudeta, peamiste komponentide lõikes

Valitsussektor (S13) ESA kood 2013* 2014* % SKPst % SKPst 1. Kogutulu muutumatu poliitika korral

TR 38,1 36,0

millest 1.1. Tootmis- ja impordimaksud D.2 13,6 13,2 1.2. Jooksvad tulumaksud, omandimaksud jm

D.5 7,3 7,2

1.3. Kapitalimaksud D.91 0,0 0,0 1.4. Sotsiaalmaksed D.61 11,3 11,1 1.5. Omanditulu D.4 1,2 1,2 1.6. Muu 4,6 3,3 p.m.: Maksukoormus (=D.2+D.5+D.61+D.91-D.995)

32,4 31,7

2. Kogukulu muutumatu poliitika korral

TE 38,3 36,6

millest 2.1. Hüvitised töötajatele D.1 10,4 10,1 2.2. Vahetarbimine P.2 7,1 6,9

2.3. Sotsiaalmaksed D.62

D.632 12,7 12,5

millest töötushüvitised 0,4 0,3 2.4. Intressikulud (=9. Tabelis 2.a) D.41 0,2 0,2 2.5. Subsiidiumid D.3 1,0 1,0 2.6. Kapitali kogumahutus põhi-varasse

P.51 5,2 4,7

2.7. Kapitalisiirded D.9 0,8 0,8 2.8. Muu 0,9 0,4




4. Kulu- ja tulueesmärgid. Valitsussektori kulutused funktsioonide lõikes Eelarve eelnõu prognoos (Tabel 4.a) erineb suvisest prognoosist (Tabel 3) tulu- ja kulu-meetmete tõttu (Tabel 5.a). 2013. aasta tulud vähenesid 0,4% SKPst seoses omanikutulude ajatamisega, kulud ei muutunud. 2014. aastal suurenesid tulud 0,7% SKPst ja kulud 0,5% SKPst. Tabel 4.a. Valitsussektori kulu- ja tulueesmärgid peamiste komponentide lõikes

Valitsussektor (S13) ESA kood 2013* 2014* % SKPst % SKPst

1. Kogutulu eesmärk TR 37,7 36,7

millest 1.1. Tootmis- ja impordimaksud D.2 13,6 13,4 1.2. Jooksvad tulumaksud, omandimaksud jm

D.5 7,3 7,3

1.3. Kapitalimaksud D.91 0,0 0,0 1.4. Sotsiaalmaksed D.61 11,3 11,3 1.5. Omanditulu D.4 0,9 1,4 1.6. Muu 4,6 3,4 p.m.: Maksukoormus (=D.2+D.5+D.61+D.91-D.995)

32,3 32,1

2. Kogukulu eesmärk TE 38,3 37,1

millest 2.1. Hüvitised töötajatele D.1 10,4 10,2 2.2. Vahetarbimine P.2 7,1 6,9

2.3. Sotsiaalmaksed D.62

D.632 12,7 12,5

millest töötushüvitised 0,4 0,3 2.4. Intressikulud (=9. Tabelis 2.a) D.41 0,2 0,2 2.5. Subsiidiumid D.3 1,0 1,0 2.6. Kapitali kogumahutus põhi-varasse

P.51 5,2 4,7

2.7. Kapitalisiirded D.9 0,8 0,8 2.8. Muu 0,9 0,7


Tulenevalt SGP nõuetest peaks liikmesriigi valitsussektori kulude kasv olema kooskõlas liikmesriigi majanduskasvuga. Kulude kasvu eesmärgiks (expenditure benchmark) loetakse reeglina liikmesriigi 10 aasta keskmine potentsiaalne majanduskasv, mis vastavalt Euroopa Komisjoni kevadisele majandusprognoosile on 2013. aastal 2,3% ja 2014. aastal 2,1%. Juhul kui liikmesriik ei täida jooksval aastal oma keskpika perioodi eesmärki (MTO), milleks Eesti puhul on valitsussektori eelarve struktuurne ülejääk, võetakse kokkuleppe kohaselt järgneva aasta kulueesmärgiks madalam väärtus (Eesti puhul 0,85%), mis aitab kaasa eelarve-positsiooni parandamisele ja viib MTO täitmiseni.



2013. aastal vähenevad Eesti valitsussektori kulud 5,7% (tabel 4.b.) võrra, mistõttu täitab Eesti kulueesmärgi. Samas 2014. aastal on kulude kasvuks 3,4%, mistõttu ületatakse kulude kasvu eesmärk 1,3 pp võrra eeldusel, et 2013. aastal saavutatakse struktuurne ülejääk. Selle mittetäitmisel võetakse kulu eesmärgiks madalam kasv, mida prognoosi järgi ületatakse 2,6 pp võrra. 2013. aastal suurenevad Euroopa Liidu välisvahendite kulud (Tabel 4.b.), mis on täielikult tuludega kaetud, 2014. aastal need vähenevad. Töötuskindlustuse kulu on üle aastate stabiilsel tasemel. Valikulised tulumeetmed vähenesid 2012. aastal oluliselt peamiselt vähenenud CO2 kvoodirahade tõttu. 2013. aasta meetmete vähenemine tuleneb peamiselt töötuskindlustusmakse määra alandamisest ning 2014. aasta kasv tuleneb peamiselt aktsiisi-tõusust ning käibemaksumuudatustest. Kulueesmärgi täitmist mõjutavad ka tavapärasest suuremad investeeringud aastatel 2012–2014. Tabel 4.b. Kulueesmärgist välja jäetavad summad

2012 2012 2013* 2014*

tase (mln

eurot) % SKPst % SKPst % SKPst

1. Välisvahendite kulu, mis on tuludega kaetud

906,6 5,21 5,54 4,56

2. Eelarvepoliitilistest otsustest mitte-tulenev töötuskindlustuse kulu 6

48,7 0,28 0,31 0,30

3. Valitsussektori tulusid muutvad valikulised meetmed (discretionary measures) 7

-141,4 -0,81 -0,23 0,51

4. Seadusest tulenevad muudatused valitsussektori tuludes, mis on seotud kuluvajaduse kasvuga

0,0 0,00 0,00 0,00

Valitsussektori kulud peale kohendusi 5 811,2 33,4 31,0 30,9 Valitsussektori kulude nominaalkasv (%) 9,1 -1,6 6,5 Valitsussektori kulude reaalkasv (%) 5,6 -5,8 3,4


6 Töötuskindlustus-, koondamise- ning maksejõuetuse hüvitiste kulu.

7 Arvestatud meetmed on: tubaka-, alkoholi- ja põlevkiviaktsiisi tõstmine; sõidupäevikuta sõiduauto kasutamise kompensatsiooni maksuvabastuse kaotamine; sõiduautoga seotud sisendi mahaarvamise piiramine; töötajate registreerimine; käibemaksu deklareerimise andmete täpsem kogumine; MTA kütuseturu meetmed; pensionide maksuvaba tulu tõus; palgatõusudega seotud maksulaekumised; suuremad riigilõivud; täiendavad dividendid riigiosalusega ettevõtetelt; investeerimiskonto avamine; pensionikindlustuse kolmanda samba sissemaksete lagi; tasemekoolituse mittekäsitlemine eri-soodustusena; töötuskindlustusmakse määra langetamine; tulud CO2 kvoodi müügist.



Tabel 4.c. Valitsussektori kulutused funktsioonide lõikes Tabel 4.c.i) Valitsussektori kulutused haridusele, tervishoiule ja tööhõivele

2013* 2014*

% SKPst % valitsus-

sektori kuludest % SKPst

% valitsus-sektori kuludest

Haridus 5,9 15,4 5,9 15,9 Tervishoid 5,2 13,7 5,4 14,4 Tööhõive 0,2 0,4 0,2 0,5

Tabel 4.c.ii) Valitsussektori funktsioonide liigitus

Valitsussektori funktsioonid COFOG kood 2013* 2014* % SKPst % SKPst 1. Üldised avalikud teenused 1 2,8 2,6 2. Riigikaitse 2 2,0 2,0 3. Avalik kord ja julgeolek 3 2,2 2,2 4. Majandus 4 4,2 4,2 4. Keskkonnakaitse 5 0,4 0,4 6. Elamu- ja kommunaalmajandus 6 1,3 0,0 7. Tervishoid 7 5,2 5,4 8. Vaba aeg, kultuur ja religioon 8 1,7 1,9 9. Haridus 9 5,9 5,9 10. Sotsiaalkaitse 10 12,7 12,5 11. Kulutused kokku (=2. Tabelis 2.c.i) TE 38,3 37,1




5. Esialgses eelarvekavas sisalduvad kaalutlusõigusel põhinevad meetmed 2014., 2015., ja 2016. aasta riigieelarvete laekumist mõjutab 14 erinevat tulu- ja kulumeedet. Meetmetest kokku üheksa mõjutavad riigieelarve tulusid, neli meedet kulusid ja üks meede mõlemaid. Meetmete peamine eesmärk on parandada valitsussektori eelarvepositsiooni. Kokku moodustab meetmete maht 2014. aastal 33,5 mln eurot ehk 0,2% SKPst ning suureneb aastaks 2016 87,0 mln euroni ehk 0,4% SKPni. Sõidupäevikuta sõiduauto kompensatsiooni kaotamine – tähendab erasektori kulude suurenemist ja täiendavaid tulusid riigieelarvesse. Võib väikeettevõtjate ja madalama rentaablusega ettevõtete majandustegevust negatiivselt mõjutada, mõju kasumlikele firmadele marginaalne. Sõiduautoga seotud sisendite mahaarvamise piiramine – uute autode müüki lühiajaliselt piirav meede. Suurendab ettevõtete ja majapidamiste kulusid, peaks toetama majandus-kasvu. Töötajate registreerimiskohustus – suurendab ümbrikupalka maksvate ettevõtete kulusid, võib kaasa tuua nende toodete ja teenuste hinnatõusu ning nende konkurentsivõime halvenemise võrreldes ausate ettevõtetega. Puhastab ettevõtlust. Käibemaksu deklareerimise andmete detailsem kogumine – vähendab ebaausat ettevõtlust, majandusarengule positiivse mõjuga. Kütuse salaturu vähendamise meetmed – positiivne mõju kütuse tarbimisele ning netotoote-maksudele (SKP arvestuses), toetades seeläbi majanduskasvu. Pensionide maksuvaba tulu tõus – eeldusel, et pensionäride säästmiskäitumine ei muutu, kaasneks sellega tarbimise suurenemine, positiivne mõju sisenõudlusele, SKP-le. Riigilõivud – tõenäoliselt marginaalse makromajandusliku mõjuga. Täiendavad dividendid koos tulumaksuga – mõjutab riigiettevõtete majandustegevust, kuna vähendab nende likviidsust. Võib tekkida vajadus täiendava pangalaenu järele omanikele suuremate dividendide väljamaksmiseks. Makromajandusliku mõju vaatevinklist pigem piirab ettevõtlust. Varade müük – raha liikumine valitsussektori ja erasektori vahel (investeeringute netomõju on null). Laiendab erasektori investeerimisvõimalusi, makromajanduslik mõju peaks avalduma pikemas plaanis (kui investeering hakkab tootlust pakkuma). Riigieelarvest palka saavate töötajate palgatõus – kui täiendavat palgakasvu ei säästeta, tähendab see tarbimise ning kaudselt ka investeeringute suurenemist (suurendab laenu-võimelisust pankade silmis) ning kokkuvõttes toetab tarbimist ning seeläbi majanduskasvu. Investeeringud – suurendab investeeringuid. Mõju majandusele oleneb sellest, kas täiendava rahaga soetatakse importkaupu või suunatakse sisenõudlusesse. Esimesel juhul mõjutab pigem jooksevkontot ning teisel juhul toetaks majanduskasvu.



Tabel 5.a. Valitsussektori võetud kaalutlusõigusel põhinevad meetmed

Meetmed Kirjeldus

Eesmärk (kulude/

tulude osa) ESA kood

Arvestuse põhimõte

Vastu-võtmise staatus

Eelarve mõjud

2013* 2014* 2015* 2016*

% SKP % SKP % SKP % SKP

1) Sõidupäevikuta sõidu-auto kompensatsiooni kaotamine

Ettevõtluse tarbeks soetatud autot peab tõendama igal juhul.

Tulumeede, D5, D611, D2

Tekkepõhine Esitatud koos eelarvega – 0,02 0,02 0,02

2) Sõiduautoga seotud sisendite mahaarvamise piiramine

Juhul kui ettevõte autot kasutatakse eratarbeks lubatakse käibemaksukohuslasel maha arvata 50% sisendkäibemaksust, kuid mitte üle 2 000 €.

Tulumeede, D2


3) Töötajate registreerimiskohustus

Luuakse töötamise register, kuhu tuleb tööle asumine registreerida.

Tulumeede, D5, D611

Tekkepõhine Eelnõu kooskõlastusel

– 0,02 0,04 0,04

4) Käibemaksu deklareerimise andmete detailsem kogumine

Alates 1. juulist 2014 peavad käibemaksu-kohustuslased esitama koos käibedeklaratsiooniga elektroonselt ka selle lisa, kus deklareeritakse ostjate ja müüjate lõikes arved, kui konkreetse tehingupartneri osas arve või arvete kogusumma on vähemalt 1 000 eurot ilma käibemaksuta. Selline kord parandab oluliselt riskianalüüsi ning käibe-maksu kontroll muutub efektiivsemaks, paraneb ausalt tegutsevate ettevõtete konkurentsivõime.

Tulumeede, D2

Tekkepõhine Esitatud koos eelarvega

– 0,07 0,14 0,14

5) Kütuse salaturu vähendamise meetmed

Eesti Maksu- ja Tolliameti suuremate õiguste andmine tagatiste määramisel ja järelevalve osas.

Tulumeede, D2


– 0,01 0,03 0,02

6) Pensionide maksuvaba tulu tõus

Pensionide maksuvaba tulu suurendati 336 €-lt kuus 354 €-le kuus.

Tulumeede, D5


– -0,05 -0,06 -0,06

7) Riigilõivud Tõsteti Majandus- ja kommunikatsiooni- ning Põllumajandusministeeriumi riigilõive.

Tulumeede, P11, P12


– 0,003 0,003 0,003

8) Täiendavad dividendid koos tulumaksuga

Dividende ajatati ja suurendati. Tulumeede, D4, D5

Tekkepõhine Eelnõu vajadus puudub

-0,37 0,33 0,29 0,12

9) Varade müük RKAS varade täiendav müük. Tulumeede, P11, P12


– 0,04 0,003 –

10) Riigieelarvest palka saavate töötajate palgatõus

Riigiteenistujate palgafondi kasv 5,1%. Kulumeede, D1,


– -0,27 -0,25 -0,23

Tulumeede D5, D611

– 0,11 0,10 0,09



11) Ringiraha tühistamine Otsus toetada riigieelarvest laste huviringe ei jõustu.

Kulumeede, D7


– 0,12 0,11 0,10

12) Investeeringud Sunnivajadusega kinnisvarataotlused. Kulumeede, P51


– -0,06 -0,11 -0,16

13) Ühekordsed kulud Ühekordsete kulude arvelt kaetakse ühekordsed investeeringud: näiteks IT projektid, 2014. a toimuvate ürituste kulud, välisvahendite kaas-finantseerimine, muud ühekordse projektid.

Kulumeede, P51


– -0,24 – –

Kulude eelduste korrigeerimine 14) Töötasu alammäära tõus

Töötasu alammäär tõstetakse 320 eurolt 355 euroni 2014. aastal.

Kulumeede, D1

Tekkepõhine Eelnõu ette-valmistamisel

– -0,02 -0,04 -0,05

Tulumeede D5, D611

– 0,03 0,11 0,16

15) Täiendavad kulude eelduste korrigeerimine

VV reservi vähendamine, NIB garantiid ja teeseaduse kulude muutus

Kulumeede, D7


– -0,05 0,05 0,03

Tulumeetmed kokku -0,37 0,69 0,87 0,71 Kulumeetmed kokku – -0,52 -0,24 -0,32 KOKKU -0,37 0,17 0,63 0,39




Tabel 5.b. Keskvalitsuse võetud kaalutlusõigusel põhinevad meetmed

Meetmed Kirjeldus

Eesmärk (kulude/

tulude osa) ESA kood

Arvestuse põhimõte

Vastu-võtmise staatus

Eelarve mõjud

2013* 2014* 2015* 2016*

% SKP % SKP % SKP % SKP

1) Sõidupäevikuta sõidu-auto kompensatsiooni kaotamine

Ettevõtluse tarbeks soetatud autot peab tõendama igal juhul.

Tulumeede, D5, D611, D2


2) Sõiduautoga seotud sisendite mahaarvamise piiramine

Juhul kui ettevõte autot kasutatakse eratarbeks lubatakse käibemaksukohuslasel maha arvata 50% sisendkäibemaksust, kuid mitte üle 2 000 €.

Tulumeede, D2


3) Töötajate registreerimiskohustus

Luuakse töötamise register, kuhu tuleb tööle asumine registreerida.

Tulumeede, D5, D611

Tekkepõhine Eelnõu kooskõlastusel

– 0,01 0,03 0,02

4) Käibemaksu deklareerimise andmete detailsem kogumine

Alates 1. juulist 2014 peavad käibemaksu-kohustuslased esitama koos käibedeklaratsiooniga elektroonselt ka selle lisa, kus deklareeritakse ostjate ja müüjate lõikes arved, kui konkreetse tehingupartneri osas arve või arvete kogusumma on vähemalt 1 000 eurot ilma käibemaksuta. Selline kord parandab oluliselt riskianalüüsi ning käibe-maksu kontroll muutub efektiivsemaks, paraneb ausalt tegutsevate ettevõtete konkurentsivõime.

Tulumeede, D2


– 0,07 0,14 0,14

5) Kütuse salaturu vähendamise meetmed

Eesti Maksu- ja Tolliameti suuremate õiguste andmine tagatiste määramisel ja järelevalve osas.

Tulumeede, D2


– 0,01 0,03 0,02

6) Pensionide maksuvaba tulu tõus

Pensionide maksuvaba tulu suurendati 336 €-lt kuus 354 €-le kuus.

Tulumeede, D5


– -0,05 -0,06 -0,06

7) Riigilõivud Tõsteti Majandus- ja kommunikatsiooni- ning Põllumajandusministeeriumi riigilõive.

Tulumeede, P11, P12


– 0,003 0,003 0,003

8) Täiendavad dividendid koos tulumaksuga

Dividende ajatati ja suurendati. Tulumeede, D4, D5


-0,37 0,32 0,29 0,12

9) Varade müük RKAS varade täiendav müük. Tulumeede, P11, P12


– 0,04 0,003 –

10) Riigieelarvest palka saavate töötajate palgatõus

Riigiteenistujate palgafondi kasv 5,1%. Kulumeede, D1,


– -0,19 -0,17 -0,16

Tulumeede D5, D611

– 0,08 0,08 0,08



11) Ringiraha tühistamine Otsus toetada riigieelarvest laste huviringe ei jõustu.

Kulumeede, D7


– 0,12 0,11 0,10

12) Investeeringud Sunnivajadusega kinnisvarataotlused. Kulumeede, P51


– -0,06 -0,11 -0,16

13) Ühekordsed kulud Ühekordsete kulude arvelt kaetakse ühekordsed investeeringud: näiteks IT projektid, 2014. a toimuvate ürituste kulud, välisvahendite kaas-finantseerimine, muud ühekordse projektid.

Kulumeede, P51


– -0,24 – –

Kulude eelduste korrigeerimine 14) Alampalga tõus Töötasu alammäär tõstetakse 320 eurolt 355 euroni

2014. aastal. Kulumeede, D1

Tekkepõhine Eelnõu ette-valmistamisel

– -0,01 -0,02 -0,02

Tulumeede D5, D611

– 0,02 0,08 0,11

15) Täiendavad kulude eelduste korrigeerimine

VV reservi vähendamine, NIB garantiid ja teeseaduse kulude muutus.

Kulumeede, D7


– -0,05 0,05 0,03

Tulumeetmed kokku -0,37 0,64 0,79 0,62 Kulumeetmed kokku – -0,43 -0,14 -0,22 KOKKU -0,37 0,22 0,65 0,40




6. Seosed esialgse eelarvekava ning liidu majandus-kasvu ja tööhõive strateegiaga ette nähtud eesmärkide ning riigipõhiste soovituste vahel Selles peatükis on esitatud informatsioon, kuidas eelarvekava meetmed võtavad arvesse riigi-põhiseid soovitusi (country-specific recommendation, CSR) ning aitavad saavutada ELi majanduskasvu ja tööhõive strateegiaga ette nähtud eesmärke. Tabel 6.a. Riigipõhised soovitused

CSR nr

Meetmete loetelu Kirjeldus, kuidas meede otseselt aitab saavutada

eesmärki 1. a) Jõustub uus riigieelarve

baasseadus Luuakse eeldused eesmärkide, tegevuste ja ressursside paremaks sidumiseks.

b) Jätkub tugiteenuste tsentraliseerimine

Arendatakse infosüsteeme avaliku sektori halduskoormuse vähendamiseks (rakendub riigitöötajate iseteenindusportaal) ning viiakse riigiasutused üle uuele SAP majandustarkvarale (sh ühtlustub aruandlus).

c) Avaliku sektori tegevuskulude ja personalikulutuste tõhustamine

Ametikohtade juurdeloomise vältimine ja praeguste avaliku sektori töötajate palgataseme konkurentsivõime hoidmine ning palgatõus suurema vajadusega valdkondades.

2. a) Töövõime toetamise süsteem Luuakse võimekus osutada aktiveerivaid tööturuteenuseid osalise töövõimekaoga inimestele. 2014. aastal toimub töövõime toetamise süsteemi metoodika piloteerimine ja arendamine, IT süsteemide arendamine, asutustevahelise koostöö ettevalmistamine ning muu ettevalmistustöö.

b) Töövõime toetamise süsteemi loomisega seonduv töötervis-hoiu ja tööohutuse ümber-kujundamine

Töötervishoiu ja tööohutuse reeglistik muudetakse õigusselgemaks ja kaasaegsemaks ning muutuva tööturu olukorraga paremini kooskõlas olevaks.

c) Koostöö KOV-ide ja noorte-keskustega tööturuteenuste osutamisel

Jätkub koostöö kohalike omavalitsuste ning töötukassa vahel, et leida üles ning aktiveerida tööturult eemalolevaid isikuid (sh noori) ning arendada nende huvisid ja oskusi.

d) Mobiilseid tööturuteenused Kättesaadavuse suurendamiseks osutatakse teenuseid koha-peal, mittestatsionaarsetes tööturuteenuste büroodes.

e) Suurendatakse lastehoiu ja alushariduse pakkumist

Väikelaste vanemate tööturule naasmise hõlbustamiseks alushariduse omandamise ja lastehoiu pakkumise suurendamine alla 3-aastastele lastele. Koolieelsetes laste-asutustes alushariduse kättesaadavuse suurendamine 4–6-aastastele lastele.

f) Koolituslubade süsteemi kohandamine EHISes registreerimise põhiseks

Tõstetakse elukestva õppe ja täiskasvanukoolituse kvaliteeti.

g) Maakonnakeskuste meetmete ettevalmistamine

Siseministeeriumi regionaalvaldkonnas kavandatakse toetus-meetmeid piirkondlikele algatustele tööturu ja ettevõtlikkuse edendamisel toimepiirkondades. Maakondades, kus tööpuudus on suuremaks probleemiks, saab panna enam rõhku tegevustele, mis on otsesemalt suunatud tööhõivele.

h) Tööturuvajaduse seiresüsteemi loomine

Arendatakse välja kompetentsipõhine tööjõuvajaduse seire ja prognoosime süsteem, millega hakatakse jälgima kvalitatiiv-seid muutusi tööturul, parandades nendele reageerimise võimet tööturuteenuste ning haridus- ja koolitusmeetmete abil.



3. a) Kutsesüsteemi kui hariduse ja töömaailma liidese arendamine

Kutsestandardite koostamine ja kutseeksamite korraldamise koordineerimine.

b) Õppekavade korrastamine Kutsehariduse õppekavad muudetakse väljundipõhiseks, sidustatakse Eesti kvalifikatsiooniraamistikuga ning õppe-kavarühmad akrediteeritakse tööandjate ja ettevõtjate poolt.

c) E-õppevara kvaliteedi nõuete väljatöötamine.

Luuakse standard digitaalse õppekirjanduse/ õppe-materjalide loomiseks.

d) Piirkondlikult kättesaadav õppe- ja karjäärinõustamis-teenus

Arendatakse noorte teavitamis- ja nõustamiskeskustele karjääriteenuste ja infoteenuste osutamist.

e) Suurendatakse kutseõppe-asutustes pakutavate tugi-teenuste kättesaadavust

Karjäärinõustamise ja teiste teenuste abil vähendatakse väljalangevust kutseõppest ning seostatakse õpe paremini tööturu vajadustega.

f) Luuakse koostöövõrgustikud NEET-noorte kaasamiseks

Suureneb kutseõppe roll NEET-noorte kaasamiseks.

g) Kõrghariduse uut tüüpi juhtimis- ja rahastamismudeli rakendamine

Rahvusvahelise konkurentsivõime tõstmiseks määratakse iga kõrgkooli vastutusvaldkonnad, mida toetatakse vastavalt ühiskonna vajadustele ning valdkondade erisustele.

h) Praktikakorralduse tõhustamine kutse- ja kõrg-hariduses

Töötatakse välja ühtne praktikakorralduse süsteem, mis võimaldab kõigil kutseharidussüsteemi õppuritel ning kõrg-hariduse esimese astme (nii bakalaureuse kui rakendus-kõrgharidusõppe) õppuritel saada parem ettevalmistus erialaseks tööks.

i) Ettevõtete ja teadusasutuste koostöö toetamine

Käivitub Ettevõtja arenguplaani toetusmeetme piloot, mis muuhulgas loob ettevõtjale võimalused oma arenguplaani realiseerimiseks ka koostöös teadusasutustega. Lisaks jätkub innovatsiooniosaku rakendamine, mille eesmärk on luua väike ja keskmise suurusega ettevõtjatele võimalus saada esmakordne arendustegevuse ja innovatsiooni kogemus, tehes muuhulgas koostööd teadusasutustega.

j) Nutika spetsialiseerimise lähenemise kasutamine

Prioriteetide seadmine paraneb, kuna uues TA strateegias on prioriteedid valitud nutika spetsialiseerumise metoodikale tuginedes.

k) Teaduse rahvusvahelistumise meetmed

Jätkatakse teaduse rahvusvahelistumisele suunatud tegevusi (mobiilsustoetused, osalus raamprogrammis ja ühis-algatustes, osalus valitud Euroopa taristu objektides).

4. a) Toetatakse kaugkütte-süsteemide renoveerimist või asendamist lokaalküttega (sh taastuvenergiale üleminek) ning hoonete rekonstrueerimist energiatõhusamaks

Jätkatakse investeeringuid energia lõpptarbimise ja tarbijate energiakulude vähendamiseks elamumajanduse valdkonnas.

b) Alternatiivsete kütuste laialdasem kasutamine transpordisektoris

Taastuvenergia eelistamine ühistranspordis, biokütuse tarnimise kohustuse lisamine tarnijatele; alternatiivsete kütuste, sh eelkõige biogaasi ja elektrimobiilsuse kasutamise ergutamine toetusskeemide abil.

c) Riigi poolt soetatavate uute busside (58 sõidukit) kasutusele võtmine Harjumaal

Piirkondliku ühistranspordi parem kättesaadavus.

d) Suurendatakse ühistranspordi dotatsioone

Kõigil riigi toetatavatel transpordiliikidel on võimalik piletihindu tõstmata eratranspordist energiatõhusam ühis-transporditeenus tagada suuremas mahus.

e) Alustatakse Tallinna trammi-teede renoveerimisega ning lisanduvad uued trammid 4. liinil

Pealinna reisijaterohkeima ühistranspordiliini teenuse kvaliteedi parandamine.

f) Kõigil reisirongiliinidel uus veerem

Paraneb reisirongiliikluse kvaliteet seoses uue veeremi kasutusele võtmisega.

g) Rakendatakse uus jäätmekava Valmis saab ja rakendatakse jäätmetekke vähendamise ja jäätmekäitluse arendamise strateegia ja tegevusplaan.



5. a) Jätkatakse elukeskkonna arendamise rakenduskava 2007–2013 prioriteetse suuna „Piirkondade terviklik ja tasa-kaalustatud areng“ meetmete elluviimist

Programmist toetatakse erinevaid valdkondi, nagu kohalike avalike teenuste arendamine, piirkondade konkurentsivõime tõstmine, linnaliste piirkondade arendamine ning gümnaasiumivõrgustiku korrastamine.

b) Jätkatakse „Regionaalsete investeeringutoetuste programmi“ elluviimist

Toetatakse hoolekande-, õppimis-, sportimis- ja vaba aja veetmise tingimuste parandamist, et tõsta avalike teenuste kättesaadavust ja kvaliteeti.

c) Omavalitsuste haldus-võimekuse ja kompetentside tõstmise meetmete ette-valmistamine ja rakendamine

Toetatakse KOV koostööprojekte, sh kohalikku ja regionaal-set võimekust ning koostööd kodanikuühendustega poliitika-kujundamisel edendavate analüüside, uuringute ja mudelite koostamist ning kohaliku ja regionaalse tasandi ning piir-kondlikke teenuseid pakkuvate ühenduste koolitustegevusi.

d) Koostamisel on uus regionaal-arengu strateegia aastani 2020

Uue arengukava põhifookuseks on piirkondade tööturu tugevdamise ja piirkonnaspetsiifiliste eelduste parema ära-kasutamise kõrval piirkondliku ettevõtluse arendamisel ka teenuste tõhusam korraldus ja parem ligipääsetavus ning kohaliku ja piirkondliku arendusvõimekuse tugevdamine.

e) Tulude kasv KOVide ülesannete täitmiseks

7% paraneb kohalike omavalitsuste tulubaas tulumaksu laekumise arvel.

f) Teehoius keskendumine väiksematele kõrvalteedele

Paraneb juurdepääs KOV poolt osutatavatele teenustele.

Tabel 6.b. Liidu majanduskasvu ja tööhõive strateegiaga ette nähtud eesmärgid

Riiklikud 2020. a põhieesmärgid

Meetmete loetelu Kirjeldus, kuidas meede otseselt aitab

saavutada eesmärki Tööhõive eesmärk [76%] 1. Tööhõiveprogrammi

2014–2015 ellu-rakendamine

2014. aastal pööratakse tähelepanu enne-kõike noortele, pikka aega tööta olnud ning vanemaealistele inimestele.

2. Uute struktuuri-vahendite tööturu-meetmete ette-valmistamine

Kavandatakse tööturuteenuste osutamise laiendamist vanemaealistele ning töötatakse välja SoMi ja HTMi koostöös ühiskava noorte töötuse vähendamiseks.

3. Ettevõtluse kasvu-strateegia meetmete ettevalmistamine ja ellu-viimine

Arengukava meetmed panustavad tööturu struktuursete muutuste esilekutsumisele läbi kõrget lisandväärtust loovate töökohtade osa-kaalu suurendamise, mis viib läbi tootlikkuse kasvu pikemas perspektiivis ka tööhõive kasvuni.

4. Tööturu teadlikkust tõstvad meetmed

Levitatakse teavet paindlike töövormide teadmispõhiseks kasutamiseks, ühiskonna hoiakute muutmiseks vanemaealise tööjõu, eakana töötamise ja terviseprobleemidega töötajate suhtes.

5. Kollektiivsete töösuhete arendamine

Kaardistatakse vajadus täpsemalt reguleerida ebaselged osad kollektiivseid töösuhteid puudutavates õigusaktides.

Teadus- ja arendus-tegevuse eesmärk [3% SKPst]

1. Uue TA&I strateegia 2014–2020 rakendamise algus

Paika pannakse järgmise seitsme aasta ees-märgid ning rahastamise põhivalikud, mis toetavad 3% sihi suunas liikumist.

2. Uute struktuuri-vahendite meetmete väljatöötamine

Valmistatakse ette konkreetsed meetmed TA-tegevuste toetamiseks.



Kasvuhoonegaaside heite vähendamise ees-märk [6 269 tuhat tonni (+10% võrreldes 2005)]

1. Uue energiamajanduse arengukava aastani 2030 koostamine

Uue arengukava strateegilised eesmärgid on energia kokkuhoid kõigis valdkondades, energiaallikate mitmekesistamine. Arengu-kava valmib 2014. aasta lõpuks.

Taastuvenergia eesmärk [25%] Energiatõhususe ees-märk [2 818 ktoe] Koolist väljalangemise vähendamise eesmärk [9,5%]

1. Üleriigilise koolivõrgu korrastamine

Tugevate maakondlike gümnaasiumide sh riigigümnaasiumide rajamine, gümnaasiumi-astmest loobuvate põhikoolide ja ühinevate põhikoolide ruumiprogrammi optimeerimise toetamine.

2. Uus haridusasutuste hindamismudel

Uuendatakse haridusasutuste hindamis-mudelit tänapäeva nõuetele vastavalt.

3. Õpetaja kutsestandardi rakendamine

Õpetajatele kutse andmine uute kutse-standardite alusel.

Kolmanda taseme hariduse eesmärk [40%]

1. Jätkub kõrgharidus-reformi läbiviimine

Reform tagab õppemaksuta õppe kuni 12 500 sisseastumistingimused täitvale üliõpilasele eestikeelsetel õppekavadel ühe erialadiplomi omandamiseks nominaalaja jooksul. Lisaks määratakse iga kõrgkooli vastutusvald-konnad ning toimub nende toetamine vasta-valt valdkondadele ja ühiskonna vajadustele.

Vaesuse vähendamise eesmärk [15%8]

1. Toimetulekutoetuste tõstmine 90 €ni kuus

Absoluutses vaesuses elavate leibkondade arv väheneb hinnanguliselt ca 28% võrra.

2. Pensionide tõus keskmi-selt 5,8% ja tulumaksu-vaba tulu suuruse tõus pensionärile

Võimaldab vähendada vaesuse näitajaid, mis vanemaealiste seas on keskmisest kõrgemad.

8 Suhtelise vaesuse määr pärast sotsiaalseid siirdeid.



7. Võrdlus viimase stabiilsusprogrammiga Eesti Stabiilsusprogramm 2013 baseerus Rahandusministeeriumi kevadisel majandus-prognoosil, mis avalikustati 4. aprillil 2013. 2014. aasta riigieelarve baseerub suvisel majandusprognoosil, mis avalikustati 2. septembril 2013. Rahandusministeerium ootas 2013. aasta kevadise prognoosi põhistsenaariumis aastatel 2013–2014 majanduskasvuks vastavalt 3,0% ja 3,6%. 2015. aastast ootasime kasvu püsimist 3,5% lähedal. Käesoleva prognoosi põhistsenaariumis on arvestatud 2013. aasta esimese poolaasta tagasihoidlike SKP reaalkasvu näitajatega võrreldes eelmise prognoosiga ning Eesti majanduskonjunktuuri mõningase nõrgenemisega sellel aastal, kuid tarbimisjulguse vähenemist ei ole ette näha. SKP kasvutempot on 2013. aastaks vähendatud 1,5%le. Sise-nõudluse kasvutempo võrreldes kevadise prognoosis oodatuga jääb madalamaks, samas kui ekspordi kasv on kiirem. 2014. aasta SKP prognoosi pole võrreldes kevadise prognoosiga muudetud, järgnevate aastate osas on võrreldes kevadise prognoosiga suurendatud 2016–2017 aastate reaalkasvu, mille peapõhjuseks on valitsussektori investeeringute dünaamika muutus, mis tuleneb ELi järgmise eelarveperioodi vahendite kasutamisest. SKP komponentide kasvu ja hinnatõusu ootuste korrigeerimine tõi kaasa majanduse nominaal-kasvu prognoosi langetamise. Seetõttu on SKP maht jooksevhindades kevadise prognoosiga võrreldes 2013. aastal 0,14 mld eurot, 2014. aastal 0,16 mld eurot ja aastatel 2015–2017 aastatel vastavalt 0,2 mld, 0,19 mld ja 0,12 mld eurot väiksem. Sisenõudluse kasv osutus 2013. aasta esimeses kvartalis varem oodatust madalamaks. Era-tarbimise kasvutempo alanes eelmise aasta lõpu kõrgelt tasemelt oodatust natukene rohkem ja investeeringute maht koguni vähenes kõigis sektorites. Valitsussektori osas seletab mahtude vähenemist CO2 kvoodimüügi toel tehtavate investeeringute järsk langus mulluse kõrge võrdlusbaasi tõttu, ettevõtete puhul aga pole nõrga sise- ja välisnõudluse tingimustes praegu ilmselt põhjust tootmisvõimsusi oluliselt suurendada. Investeeringute reaalkasvu kärpis ka aasta alguses selgelt kiirenenud hinnatõus, mis oli eriti märkimisväärne eluaseme-kinnisvaraturul. Ettevõtete investeeringute kasvu taastumine peaks toimuma koos välis-turgude kosumisega alates selle aasta lõpust. Valdavalt eratarbimise toel kasvab sisenõudlus 2013. aastal varem prognoositud 3,6% asemel 2,3% ning järgmisel aastal 3% ehk pool protsendipunkti kevadel oodatust vähem. Eratarbimise kasvuootustes lähiaastatel siiski olulisi muutust ei ole ning selle aasta veidi vähendatud kasvu peaks kompenseerima kasvu kiirenemine 2014. aastal. Kuigi peamiste kaubanduspartnerite 2013. aasta majanduskasvu prognoose on mõnevõrra langetatud, ei avaldu see Eesti ekspordi kasvu aeglustumises. Sellele viitab tugev eksport aasta esimeses pooles. Ekspordi kasvu on seetõttu tõstetud 4,5%lt 6,0%ni 2013. aastal ning mõnevõrra ka järgmisel aastal. Impordi kasv kujuneb järgnevatel aastatel kevadise prognoosiga võrreldes veidi madalamaks sisenõudluse aeglasema kasvu tõttu. Inflatsiooniprognoos on aastatel 2013–2014 0,1–0,2% madalam võrreldes eelmise prognoosiga. Peapõhjuseks on madalamatest naftaeeldustest tingitud kütuse ja soojuse hinnalangus. Prognoosiperioodi lõpus kujuneb inflatsioon varasematest ootustest veidi kiiremaks palgakasvu kiirenemise ning sisenõudluse elavnemise tõttu. Tööturu arengud on 2013. aasta esimesel poolaastal osutunud kevadise prognoosiga võrreldes veidi positiivsemaks. Eriti hõive kasv on olnud kevadel prognoositust kiirem, millega seoses on hõive kasvu väljavaated 2013. aastaks paranenud ning kevadise 0,3% kasvu asemel ootame hõive 1,3%st kasvu. Järgnevate aastate hõive kasvuprognoosi pole kevadega võrreldes muudetud. Keskmise palga kasvuprognoos on 2013. aasta kohta jäänud samaks,



kuid 2014. aasta kohta on seda veidi alandatud ning edaspidi suurendatud. Kokkuvõttes ületab agregeeritud palgatulu kasv 2013. aastal kevadist prognoosi, kuid 2014. aastal jääb sellele veidi alla. Töötuse määra prognoosi on 2013. aasta kohta veidi suurendatud, eelkõige tuleneb see tööealise rahvastiku hinnangu erinevusest võrreldes kevadise prognoosiga, muid lähiaastateks suuremaid muutusi ei ole. 2013. aasta valitsussektori eelarvepositsiooni prognoos on võrreldes kevadel oodatuga paranenud 0,3 protsendipunkti võrra -0,2%ni SKPst. Põhjusteks eelkõige maksulaekumiste prognoosi suurenemine peamiselt juriidilise isiku tulumaksu tõttu. Samuti on mõnevõrra vähenenud pensionikulude prognoos tulenevalt saajate arvu prognoosi langusest. 2014. aasta valitsussektori eelarvepositsioon on võrreldes eelmise prognoosiga halvenenud 0,5 protsendipunkti võrra -0,6%ni SKPst. 2014. a eelarvepositsiooni mõjutab sarnaselt 2013. aastale maksutulude kasv. Samas valitsussektori nominaalne eelarvepositsioon halveneb võrreldes kevadega 103 mln euro võrra. Eelarvepositsiooni mõjutavad negatiivselt teeseadusest tulenevate riigieelarveliste kulude kasv, RKAS rendimaksete kasv, heitme-kvootide (EUA) müügiga seotud investeeringute nihkumine ja Töötukassa töötuskindlustus-hüvitiste kulude kasv (seotud keskmise hüvitise summa suurenemisega ja väljamakse-perioodi pikenemisega). 2013. aasta maksukoormuse prognoosi on võrreldes kevadel oodatuga suurendatud 0,4% võrra 33,3%ni SKPst. 2014. aasta maksukoormust suurendati samuti 0,4% võrra 32,5%ni SKPst. Tõsteti kapitali ja tööjõumaksude laekumise ootust, tarbimismaksude laekumise prognoosi vähendati. 2013. ja 2014. aasta võlakoormuse prognoosi on suurendatud kummalgi aastal 0,1% võrra SKPst, peamiseks põhjuseks kohalike omavalitsuste võlakoormuse suurenemine. Kohalikud omavalitsused suurendavad prognoosi kohaselt oma võlakoormust võrdeliselt nominaalse eelarvepuudujäägiga, mis suvises prognoosis on suurem kui kevadel oodati. Alates 2015. aastast on valitsussektori võlakoormuse prognoosi erinevus kevadise prognoosiga võrreldes suurem. Kui kevadise prognoosi ajal oli keskvalitsuse negatiivse eelarvepositsiooni maht selline, mida oli võimalik reservidega katta, siis nüüdse prognoosi kohaselt reservidest ei piisa ning tuleb kasutada ka laenuraha. Tabel 7.a. Kõrvalekalded viimasest stabiilsusprogrammist – struktuurne eelarvepositsioon ESA kood 2012 2013* 2014*

% SKPst % SKPst % SKPst

Valitsussektori struktuurse eelarve-positsiooni eesmärk (1/)

B.9

Stabiilsusprogramm 0,1 0,1 0,7

Esialgne eelarvekava 1,1 0,4 0,7

Erinevus 1,0 0,3 0,0 Valitsussektori struktuurse eelarve-positsiooni prognoos muutumatu poliitika korral

B.9

Stabiilsusprogramm 0,1 0,1 0,7

Esialgne eelarvekava 1,1 0,6 0,5

Erinevus 1,0 0,5 -0,2 1/ Eelarvepositsiooni eesmärk on seatud struktuurse eelarvepositsiooni järgi.




Tabel 7.b. Kõrvalekalded viimasest stabiilsusprogrammist – nominaalne eelarvepositsioon ESA kood 2012 2013* 2014* % SKPst % SKPst % SKPst Valitsussektori netolaenuandmise/ netolaenuvõtmise eesmärk

B.9

Stabiilsusprogramm -2,1 -0,7 0,0

Esialgne eelarvekava -0,2 -0,6 -0,4

Erinevus 1,9 0,1 -0,4 Valitsussektori netolaenuandmise/ netolaenuvõtmise prognoos muutumatu poliitika korral

B.9

Stabiilsusprogramm -2,1 -0,7 0,0

Esialgne eelarvekava (1/) -0,2 -0,2 -0,6

Erinevus 1,9 0,5 -0,6 1/ Tegelik (t-1) ja suvine majandusprognoos (t, t+1).




8. Peamiste kulu- ja tulumeetmete oodatav jaotuslik mõju Gini koefitsient, mis näitab kogu elanikkonna sissetulekute jaotuse võrdsust (suurem indeks tähistab suuremat ebavõrdsust), oli Eestis 2011. aastal 0,319, mis on Euroopa Liidu kontekstis suhteliselt kõrge määr. Suuremad olid indeksid 2011. aastal Lätil, Leedul, Bulgaarial, Rumeenial, Kreekal, Hispaanial, Portugalil ning Ühendkuningriigil. Samas ei pruugi erineva suuruse ja arengutasemega riikide koefitsientide võrdlus olla alati asjakohane. Sarnane seis on S80/S20 suhtarvu osas, 20% kõrgeima sissetulekuga elanikkonnast teenib 5,3 korda rohkem kui 20% madalaima sissetulekuga elanikkonnast (2011. aastal). Sama suht-arv on EL kontekstis üks väiksemaid, kui arvestada vaid üle 65-aastast elanikkonda. Enamus planeeritud kulu- ja tulumeetmetest kas ei mõjuta elanike tulujaotust või on mõju vaid kaudne ning mittekvantifitseeritav. Nende näideteks on täiendavate dividendide välja-võtmine riigi osalusega ettevõtetest, käibemaksudeklaratsiooni muutmine või valitsussektori investeeringud. Nendest meetmetest, mis mõjutavad elanike tulujaotust, ei ole ka kõige suurema puhul oodata numbriliselt väljendatavat mõju Gini koefitsiendile või S80/S20 suht-arvule. Vaesuse määra ei mõjuta otseselt ükski meede. Alljärgnevalt on suuremate meetmete puhul toodud ülevaade nende võimalikust mõjust. Sõiduautoga seotud sisendi mahaarvamise piiramine on seotud eratarbimisega, mida tehakse maksude optimeerimise eesmärgil läbi ettevõtete. Muudatus mõjutab rohkem neid ette-võtteid ja läbi selle ettevõtete töötajaid või omanikke, kes teevad suuremaid kulutusi sõidu-autole. Meetmega suurendatakse sõiduautode ja nendega seotud kulude maksustamist, kui sõiduauto on ettevõtte omanduses. Muudatus on üles ehitatud progressiivsena (maksu-tagastusel on ülempiir), mis tähendab, et väiksemate sõiduautokuludega ettevõtted saavad suhteliselt suurema maksutagastuse ehk nende efektiivne maksukoormus on väiksem. Muudatus puudutab 20 000–40 000 elanikku, kes kuuluvad peamiselt 8.–10. tuludetsiili. Isikliku sõiduauto sõidupäevikuta kasutamise kompensatsiooni maksuvabastuse kaotamine puudutab peamiselt sarnaselt eelmise meetmega neid elanikke, kes on tulujaotuse rikkamas otsas, mistõttu on maksumuudatus progressiivne. Kompensatsiooni makstakse ligikaudu 20 000le töötajale. Riigieelarvest palka saavate inimeste palgatõusu puhul ei ole seatud täpseid tingimusi, kuidas peavad erinevad asutused täiendavat palgaraha töötajate sissetulekute jaotuse mõttes kasutama. Eelduslikult on palgatõus neutraalne ning mõjutab maksimaalselt 44 000 riigi-eelarvest palka saavat töötajat, kogu avaliku sektori suurus oli 2012. aastal 138 000 inimest. Riigieelarvest palka saavate töötajate keskmine palk on 2013. aastal 14,4% kõrgem kui üldine keskmine palk. Ilma palgatõusuta väheneks vastav vahe vaid 7,8%le, kuna üldine prognoositud palga nominaalkasv on 2014. aastal 6,2%. Prognoositud THI kasv 2014. aastaks on 2,7%. Riigieelarvest palka saavate töötajate palgatõus on 5,1%, mis on suurem kui inflatsioon, kuid väiksem kui prognoositud erasektori palgatõus. Prognoositud riigieelarvest palka saajate palga vahe üldise keskmisega pärast palgatõusu on 2014. aastal 12%. Pensionide maksuvaba tulu tõus mõjutab 210 000 pensionäri (ligi pooled kõigist), kelle tulu-maksukohustus kasvaks pärast pensioniindeksi tõusu. Maksuvaba tulu tõusuga tasandatakse selle täiendavad maksukohustuse mõju. Kuigi meetme näol on tegemist regressiivse muuda-tusega (vähendades kõrgema sissetulekuga pensionäride maksukoormust), on sisuliselt tegemist neutraalse meetmega, hoidmaks pensionäride sissetulekute jaotust samal tasemel.



Lisa: Metoodikaaspektid, sealhulgas agregeeritud eelarvemeetmete hinnanguline mõju majandus-kasvule Tabel 8. Metoodikaaspektid

Hindamismeetod

Eelarvemenetluse etapid, mille puhul seda

kasutati

Kasutatud mudeli/ meetodi olulised

andmed Eeldused

Ekspertprognoos Makromajandus-prognoosi koostamine

SKP prognoos koostatakse tootmise, tarbimise ja sissetulekute meetodil ning konsistentsust kontrollitakse Excel’i abil. Eksperdid jälgivad oma valdkondi (tööturg, majandussektorid, hinnad, laenukäitumine, tarbimine…) ja pakuvad välja arenguvariandid, mis muudetakse konsistentseks iteratsioonide kaudu.

o Kodumajapidamiste säästumäär on stabiliseerunud ja ei muutu oluliselt prognoosiperioodi jooksul.

o Ekspordipartnerite kasvud kiirenevad.

o EUR/USD kurss püsib konstantsena.

o Nafta hind alaneb.

Documents

Ülevaade Eesti 2014. aasta esialgsest eelarvekavast · Ülevaade Eesti 2014. aasta esialgsest eelarvekavast Rahandusministeerium 2 ... Rahandusministeeriumi suvine majandusprognoos