Embed Size (px)
DESCRIPTION
[email protected]. Ökomaksureformi vajadus ja alused. V aldur Lahtvee Säästva Eesti Instituut ( SEI-Tallinn ) www.seit.ee. [email protected]. Jätkusuutlik ja konkurentsivõimeline?. Allikas: Eurostat. [email protected]. Jätkusuutlik ja konkurentsivõimeline?. - PowerPoint PPT Presentation
Citation preview
Ökomaksureformi vajadus ja alused
Valdur LahtveeSäästva Eesti Instituut
(SEI-Tallinn)www.seit.ee
Jätkusuutlik ja konkurentsivõimeline?
Gross Domestic Expenditure on R&D in 2002 ('2001), %
1,99 1,93
0,75
3,46
4,27
2,52
0,42 0,67
00,5
11,5
22,5
33,5
44,5
%
Gross DomesticExpenditure on R&D in2002 ('2001), %
Allikas: Eurostat
Jätkusuutlik ja konkurentsivõimeline?
Materials Productivity, GDP/DMI in 1999 EUR/t
1152
868
22657
586
896 957
72 109
0200400600800
100012001400
Materials Productivity,GDP/DMI in 1999 EUR/t
Allikas: Eurostat ja Wuppertal Institute
Jätkusuutlik ja konkurentsivõimeline?
Allikas: Eurostat
Energy Intensity, Total inland energy consumption/GDP in 2002 kgoe/EUR
191,15209,28
1156,18
272,01224,4122,93
759,2
1273,08
0200400600800
100012001400
kgoe
/EUR Energy Intensity, Total
inland energyconsumption/GDP in2002 kgoe/EUR
Jätkusuutlik ja konkurentsivõimeline?
Environmental Sustainability Index
0
10
20
30
40
50
60
70
80
ESI
2002 2005
2002 60 73,9 72,6 56,2 63 57,2
2005 58,2 75,1 71,7 58,2 60,4 58,9
Estonia Finland Sweden Denmark Latvia Lithuania
Allikas: Yale Unversity 2002 ja 2005
ESI näitab riikide suutlikkust kaitsta keskkonda järgmiste aastakümnete vältel. Integreerib 76 andmestut ja 21 indikaatorit 5 poliitikavaldkonnas
Jätkusuutlik ja konkurentsivõimeline?
Ecological Footprint, 1999, ha per cap
2,3
5 4,94
8,42
6,73 6,58
3,43 3,07
0123456789
ha p
er c
apita
Ecological Footprint,1999, ha per cap
Allikas: Living Planet Report 2002 (ja 2004), WWFRiigi jalajälg on pindala, mida riik vajab et oma tarbimisvajadusi (toidutootmine, puidu ja muu toorme tootmine) rahuldada ning loodusesse paisatavaid heitmeid ilma ökoloogilist tasakaalu rikkumata vastu võtta ning paigutada vajalik infrastruktuur. Jätkusuutlik tase on 1,7 ha elaniku kohta . Eesti jalajälg 2001.a. On kasvanud 6,6 ha !!!
Elektritootmise osakaal õhuheitmete tekitamisel
SO2 heitmed, 1000 tAasta 1993 2000 2001 2002Paiksed saasteallikad 145 91,5 87,4 83,9Elektrijaamad 113,7 79,9 74,7 70,5Osakaal 78% 87% 85% 84%
Õhk Tallinnas 11/03 8:30 Viru mõõtejaama andmetel VÄGA HALB!
Tallinna keskkonnainfo http://veeb.tallinn.ee/keskkond/
Piirnorm 75 ug/m3
Detsember 2004
Ühistranspordi maht
0
1000
2000
3000
4000
5000
6000
7000
1991 1993 1995 1997 1999 2001 2003
Mill
ion
pass
enge
r kilo
met
res
Air transport
River transport
Sea transport
Railway transport
..urban transport
Road transport (buses)
Reisijatekäibe dünaamika 1992-2002
40433326
27602720265025802553250523982448
2786
250212203189190189231319390494501
3542
2396 2129 2167 2316 2363 2370 2380 2390 24002832
33603734
4121
44624760
4960 51405308 5440
2630
3017
0
1000
2000
3000
4000
5000
6000
1992 1993 1994 1995 1996 1997 1998 1999 2000 2001 2002
Ühistransport kokku sh rongid sh bussid, trammid, trollibussid Sõiduautod
Maksumaksja ja ÜT kasutaja maksab autokasutaja kulud
• UNITE projekti hinnangul Eesti TS väliskuludest:1998.a. laekus transpordiaktsiiside ja muude tasudena ca100 miljonit eurot, otsesed infrastruktuuri kulud (k.a. KOV kulutused) olid kokku ligi kolm korda suuremad – 272 miljonit eurot. Vastupidiselt üldiselt levinud arusaamadele subsideeritakse seega autokasutust Eestis ja Tallinnas väga tugevalt -Tallinnas maksavad ühistranspordikasutajad linna transpordisüsteemi kasutamise eest aastas kokku ca 200 miljonit EEK aastas, autokasutajad parkimistasuna vaid 30 miljonit!
• UNITE-projektis hinnati Eesti transpordisektori väliskuludest liiklusõnnetuste, õhusaaste ja kliimamuutuste kulusid - kokku ca 3,5 miljardit
krooni 1998. a. Müra, vee- ja pinnasereostuse, ummikute ning loodusliku mitmekesisuse ja maastikega seotud mõjude kulusid andmete puudumise tõttu ei hinnatud. Umbes 7% maanteetranspordi õhusaaste väliskuludest langeb bussiliiklusele, 51% veoautodele ja 42% sõiduautodele. 33% õhusaaste väliskuludest tekib linnaliikluse tõttu.
• JP-Transplani hinnangul kasvavad transpordisektori keskkonnaga seotud väliskulud aastaks 2005 ligi 40% (ca 5 miljardit).
Veekasutus (2002)• Kokku veekasutus Eestis – 1.44
miljardit kuupmeetrit• Veekasutus elaniku kohta 941 m3
• Põhjaveekasutus elaniku kohta 174 m3 (4-s “koht” Euroopas)
Veekasutus• 90% veest kasutatakse
energiatootmisel
0%10%20%30%40%50%60%70%80%90%
100%
1990 1995 2000 2002
year
%
Aquaculture, other
Agriculture
Energy supply
Industry
Domestic sector
Ehitusmaterjalide kavandamine
0
1000
2000
3000
4000
5000
6000
7000
1992 1993 1994 1995 1996 1997 1998 1999 2000 2001 2002 2003
Ehituskruus, tuhat m³
Ehituskruusliiv, tuhat m³
Tehnoloogiline javiimistlusdolomiit , tuhat m³Ehitusdolomiit , tuhat m³
Tsemendi- ja tehnoloogilinelubjakivi, tuhat m³Ehituslubjakivi, tuhat m³
Tsemendi- ja keraamikasavi,tuhat m³Tehnoloogiline- jakeraamikaliiv, tuhat m³Ehitusliiv, tuhat m³
Kõikide maavarade kavandamine
0
5000
10000
15000
20000
25000
1992 1993 1994 1995 1996 1997 1998 1999 2000 2001 2002 2003
Ehituskruus, tuhat m³
Ehituskruusliiv, tuhat m³
Järvelubi, tuhat m³
Tehnoloogiline javiimistlusdolomiit, tuhat m³Ehitusdolomiit , tuhat m³
Tsemendi- ja tehnoloogilinelubjakivi, tuhat m³Ehituslubjakivi, tuhat m³
Tsemendi- ja keraamikasavi,tuhat m³Tehnoloogiline- jakeraamikaliiv, tuhat m³Ehitusliiv, tuhat m³
Hästilagunenud turvas, tuhattonniVähelagunenud turvas, tuhattonniPõlevkivi, tuhat tonni
JäätmetekeTööstusjäätmete tekitamine on vähenenud 1/4
võrra 1992-2002; ohtlike jäätmete tekitamine 1/3;Samas viimasel 5 aastal jäätmeteke suureneb;Aastas tekib 14.4 miljonit tonni tööstusjäätmeid s.h.
6.4 miljonit tonni ohtlikke jäätmeid (suurim jäätmetekitaja energiatootmine);
Jäätmetekkelt elaniku kohta Eesti “juhib” Euroopa edetabelit;
Jäätmete taaskasutus – vaid 18%
[email protected]@seit.ee
Jäätmeteke 1999-2002, miljonit tonni
1999 2000 2001 2002 Kasv 2001>2002Tavajäätmed 5,23 5,65 6,63 8 21%Ohtlikud jäätmed 5,62 6 6,21 6,4 3%KOKKU 10,85 11,65 12,84 14,4 12%
Olmejäätmed
Olmejäätmete kogused kasvavad aasta-aastalt
Kokku tekkis 2002 a. 396,743 tonni Olmejäätmeid tekkis 290 kg elaniku kohta
- s.h. 85 kg pakendijäätmeid96 % olmejäätmetest ladestati
prügilatesse
Läänemere naftatransiitTransiidi osakaal SKP-s 15,3 (2004 I kv –
veondus, laondus, side);Naftatoodete vedu 1990-2003 kasvanud 0 > 28
miljoni tonnini aastas;Õlijäätmeid tekkis 2001.a. 33 318 tonni
2002.a. 66 521 tonni, kasv 100%Naftareostuste registreerimine Läänemerel
~300 juhtu aastas s.h. Eesti 8 (tegelik suurem ja võib ulatuda paarisaja juhuni aastas)
Laevaõnnetuste arv Eesti vetes kasvanud
Fiskaalpoliitika eesmärgid
• Fiskaalpoliitika eesmärk ei ole ainult riigi eelarve tulude rea täitmine, fiskaalpoliitika eesmärk on Eesti majanduse arengu ja laiemalt ühiskonna rikkuse suurendamine, majanduse konkurentsivõime tõstmine, samal ajal ka loodusvarade säästva kasutamise ja muude keskkonnahoiu-eesmärkide saavutamine ning regionaalpoliitika ja tööhõivepoliitika toetamine
Milleks ÖMR• ÖMR aitab kaasa nii majandus- kui keskkonnapoliitika
eesmärkide saavutamisele tõhustades seni kasutatud fiskaalmeetmeid ja toetades seni kasutatud teisi keskkonnakaitsemeetmeid – regulatsiooni, ruumiplaneeringuid , arendustegevust, haridust, infrastruktuuriinvesteeringuid jms.
• ÖMR Annab tõuke majanduse efektiivistamisele, tehnoloogilisele innovatsioonile, taastuvkütuste kasutamise osakaalu suurenemisele ja seonduvale töökohtade loomisele ning parendab keskkonnakvaliteeti.
Keskkonnamaksude osakaal EL liikmesriikide SKP-s
0
1
2
3
4
5
DK NL IT PT FI LU SE EL UK EU15 DE AT BE IE ES EE FR
Automaksud EL liikmesriikides EEK
RiikRegistreerimismak
s AastamaksSoome 110042 1992Rootsi ---- 3057Taani 244280 7222
Saksamaa ---- 1722Austria 21658 3307
Suurbrit. ---- 1800Iirimaa 68998 4804Holland 72150 6848
Automaksud ja autode arv1000 elaniku kohta
Kõrge maksumääraga Keskmise maksumääraga Madala maksumääragaAasta
Taani Soome Kreeka Iirimaa Austria Holland Saksamaa
Itaalia UK
Keskkonnamaksud ja tasud Eestis, % SKP-st
0
1
2
3
1994 1996 1998 2000 2002 2004Keskkonnaga seotud maksud Keskkonnatasud
ÖMR rahaline mõõde riigieelarves• Kate tulumaksu vähendamisest 2% aastas ärajäävatele
eelarvelaekumistele ca 1000 MEEK/a• Keskkonnainvesteeringute lisavajadus ca 500 MEEK/a• Energiasäästu ja taastuvenergia toetusmeetmete vajadus
ca 200 MEEK/a • Naftareostuse seire ja likvideerimise valmisoleku
vastavusse viimine ca 150 MEEK/a• Ühistranspordi edendamisele lisa ca 150 MEEK/a• ÖMR MAHT KOKKU 2,0-3,0 miljardit krooni NB! Pole arvestatud keskkonnakasu, mis on rahaliselt
mõõdetav ja ületab maksuraha kordades ega ka innovatsiooni, ettevõtluse ja tööhõive kasvu kasu!
Maksukoormus ja keskkonnatasud
20
26
32
38
1994 1996 1998 2000 2002 2004
Maksutulud Keskkonnatasud
ÖMR alused 1/6
• ÖMRi läbiviimise tulemusena jääb üldine maksukoormus 2003. aasta tasemele. ÖMR-st tuleneva keskkonnaga seotud maksude ja tasude tõusu kavandatakse peamiselt asendamaks juba käimasolevat tulumaksu koormuse vähenemist.
• ÖMR-ga mõjutatakse tootjate ja tarbijate käitumist loodusvarade ja keskkonna säästlikuma kasutamise suunas. Keskkonnatasude järk-järgulise tõstmise abil hakatakse maavarasid enam väärtustama, sõltuvalt nende defitsiitsusest ja olulisusest.
ÖMR alused 2/6• ÖMR loob aluse energeetika keskkonnakahjulikkuse
vähendamiseks, energia- ja materjalikasutuse efektiivsuse tõstmiseks ning soodustab taastuvenergeetika arengut.
• Keskkonnakahjulikke (loodusvarasid mittesäästvaid ja saastavaid) tooteid ja tegevusi, sh põlevkivienergeetikat maksustatakse nende keskkonnakahjulikkust arvestavalt, misläbi antakse signaal keskkonnasõbralike toodete ja teenuste pakkumise suurendamiseks. Samas tagatakse tasakaalustatud sotsiaalmajanduslik areng, riigi konkurentsivõime säilimine ja energiatoodete varustuskindlus. ÖMRi eesmärgiks ei ole fossiilsete kütuste omavahelise konkurentsi mõjutamine ega imporditavale fossiilsele energiale eelise loomine.
ÖMR alused 3/6• Kõrgemaid keskkonnatasusid juurutatakse järk-järgult
pikema perioodi jooksul andmaks inimestele ja ettevõtetele aega muudatustega kohanemiseks ja muutmaks oma tegevust keskkonnasäästlikumaks. ÖMRi kavandamisel peetakse silmas struktuursete reformide aeganõudvust.
• ÖMR arvestab kehtivaid ja koostamisel olevaid riiklikke arengustrateegiaid. ÖMRi meetmed on vastavuses Eesti ja ELi õigusega, sh jälgitakse, et eluviidavad ÖMRi meetmed oleksid kooskõlas riigiabi reeglitega. ÖMRist tulenevate meetmete läbiviimiseks kasutatakse maksimaalselt olemasolevaid institutsioone ja kehtivat maksusüsteemi
ÖMR alused 4/6
• ÖMR suunab energia tootmist ja tarbimist tehnoloogiliselt uuendama. Selleks nähakse ette investeeringud alternatiivsete energiatootmise tehnoloogiate juurutamiseks ja laialdasemaks kasutuselevõtuks ning tootmise-, ülekande-, jaotamise- ja lõpptarbimise säästlikumate tehnoloogiate edendamiseks. Paralleelselt ÖMRiga tehakse energiasäästuinvesteeringuid.
• ÖMR aitab kaasa autode kasutamise piiramisele ning
aitab kujundada ühistranspordist võrdväärset alternatiivi sõiduauto kasutamisele.
ÖMR alused 5/6• Säilitatakse keskkonnainvesteeringute rahastamine
tagamaks Euroopa Liidu struktuurifondide raha kasutamiseks vajalik omafinantseering, EL-i keskkonnanõuete täitmine ja Eesti keskkonnakaitse rahastamine.
• ÖMR on meetmete kompleks, mis sisaldab keskkonnamaksude ja tasude kõrval tootjate ja tarbijate keskkonnateadlikkust tõstvaid meetmeid, samuti subsiidiume ja teisi abimeetmeid keskkonnakaitse edendamiseks.
• Peetakse üldjuhul kinni riigieelarve universaalsuse põhimõttest, mille kohaselt on kulude ja tulude sidumine lubamatu. ÖMRi rakendamise mõjuga arvestatakse riigieelarve kulude kavandamisel.
ÖMR alused 6/6
• ÖMRi kavandamisel arvestatakse Maastrichti konvergentsikriteeriumite täitmisega (sh inflatsioonikriteeriumiga).
• Kavandatakse uuringuvajadus ÖMRi raames elluviidavate meetmete mõjude kohta ja hinnatakse kasutusele võetud meetmete tõhusust.
• ÖMRi olemust, vajalikkust ja kasulikkust selgitatakse üldsusele põhjalikult.
ÖMR ajakava• 2005 juuni: ÖMRi lähtealuste heakskiitmine Vabariigi Valitsuse
poolt;• 2005 juuni - 2006 detsember: lähtuvalt ÖMRi lähtealustest vajalike
uuringute läbiviimine ja ettepanekute väljatöötamine koos mõju analüüsiga;
• 2005 - 2006: ÖMRi rakendavate õigusaktide eelnõude ettevalmistamine ja esitamine Vabariigi Valitsusele;
• 2006 – 2008: ÖMRi I etapi rakendamine;• 2007-2008: ÖMRi I etapi tulemuslikkuse hindamine ning II etapi
kavandamine ja väljatöötamine;• 2009-2013: ÖMRi II etapi rakendamine.
ÖMR suunad lähtuvalt olulistest keskkonnaeesmärkidest
Loodusvarade ja energiakasutuse efektiivsuse tõstmine ning ohtlike jäätmete tekke piiramine
1. CO2 saastetasu tõstetakse ja laiendatakse kõigile energiatootjatele2. Energiasektori vee erikasutuse ja jäätmete ladestamise tasu määrad samm-sammuliselt viiakse samale tasemele teiste sektorite tasumääradega
3.Keskkonnakasutuse tasuna kehtestatakse naftareostuse kompensatsioonitasu sadamate kaudu veetavatele naftatoodetele 5 kr/t
4. Maavarade kasutustasude tõstmine keskmiselt 2X 5. Alates 2008 (?) elektriaktsiisi kehtestamine 6. Energiaaktsiiside differentseerimine alammäärast alates
ÖMR suunad lähtuvalt olulistest keskkonnaeesmärkidest
Linnaõhu kvaliteedi parendamine ja autokasutamise ohjamine 1. Autode registreerimistasu kehtestamine tasemel 500-
1200 kr/a2. Kütuseaktsiisi tõstmine EL alammäärani kiirendatud tempos
3.Raskeveokimaksu tõstmine ja laiendamine alla 12 tonnistele veokitele (Eurovignjette)
4.Kütuseaktsiisist laekunud summade oluliselt suurem tagasisuunamine ühistranspordi piletihinna ja soetuste toetusteks
5. Omavalitsustele kohalike autokasutust ohjavate maksude kehtestamisvõimaluse andmine
ÖMR suunad lähtuvalt olulistest keskkonnaeesmärkidest
Jäätmetekke vähendamine ja taaskasutuse õhutamine 1. Pakendiaktsiisimäärade ja taaskasutusmäära
järkjärguline tõstmine ning aktsiisi alla kuuluvate pakendite nimistu laiendamine – ei suurenda laekumisi eelarvesse
2. Pandisüsteemi laiendamine toodetele nende end-of–life (ohtlike jäätmetena) kasutusest kõrvaldamiseks ja keskkonnaohutuks käitlemiseks – ei suurenda laekumisi eelarvesse
Kompensatsioonimeetmete rakendamine
1. Kütuseaktsiisi laekumiste senisest märksa suurema osakaaluga tagasisuunamine ühistranspordi soetuste toetamiseks ning kütuse(s.o.pileti) hinnatõusu kompenseerimiseks
2. Elektriaktsiisi kehtestamisega laekunud osa vahendeid suunatakse eluasemekulude kasvu kompenseerimiseks
