Upload
others
View
6
Download
0
Embed Size (px)
Citation preview
OECD TALIS 2013 uuringu tulemused
Ülle ÜbiusOECD TALIS Eesti riiklik projektijuht
Teemad
1. Ülevaade TALIS uuringust
2. Õpetajate professionaalne areng
3. Õpetaja enesetõhusus ja tööga rahulolu
4. Õpetamispraktikad ja pedagoogilised veendumused
5. Õpetajate koostöö
6. Klassikliima/klassikeskkond
7. Koolijuhtimine
8. Kokkuvõte
Ülevaade TALIS uuringust
• Esimene TALIS uuring viidi läbi 2008. a. ning selles uuriti 7.–9. klasside õpetajaid ja koolijuhte 24 riigis.
• TALIS teises uuringus (TALIS 2013) osales 34 riiki.
• Küsitletavateks olid põhikooli ülemise astme õpetajad (kes õpetasid ISCED teisel tasemel) ja koolijuhid nendes koolides, kus uuringus osalevad õpetajad töötasid.
• Igas riigis valiti juhuvalimiga 200 kooli ja igast koolist kuni 20 õpetajat.
Ülevaade TALIS uuringust
• Uuringu jaoks töötati välja eraldi õpetajale ja koolijuhile mõeldud küsimustikud, mille täitmine võttis aega umbes 45-60 minutit.
• Küsimustikke oli võimalik täita e-küsimustikuna või paberkandjal.
• Põhiuuring korraldati 2013. aasta märtsis-mais (põhjapoolkeral).
• Küsimustike tagastamise puhul oli õpetajate nõutav osalus vähemalt 75% igast riigist.
• Kokku osales uuringus 107 655 õpetajat.
Eesti osalejad TALIS 2013 põhiuuringus
• TALIS 2013 põhiuuringu küsimustikele vastas 100% koolijuhte ja 99% õpetajaid.
• Kokku kuulus TALIS 2013 põhiuuringu Eesti lõplikku valimisse:
197 kooli (49% ISCED II tasemel õpet korraldavatest Eesti koolidest),
197 koolijuhti ja
3129 õpetajat (38% ISCED II tasemel õpetatavatest Eesti õpetajatest).
OECD TALIS 2013 uuringus osales kokku 34 riiki
• Austraalia Araabia Ühendemiraadid Belgia
• Brasiilia Bulgaaria Eesti
• Hispaania Holland Horvaatia
• Iisrael Island Itaalia
• Jaapan Kanada Korea
• Küpros Läti Malaisia
• Mehhiko Norra Poola
• Prantsusmaa Portugal Rootsi
• Rumeenia Serbia Singapur
• Slovakkia Soome Taani
• Tšehhi Tšiili Inglismaa
• Ameerika Ühendriigid
Osalemine TALIS 2013 uuringus
• Eestis ja Singapuris osales kõigerohkem õpetajaid TALIS 2013 uuringus- 99% valimisse kuulunud õpetajatest
• Eestis, Singapuris, Poolas, Tšehhis jaRumeenias osales kõige enam kooleuuringus – 100%
TALIS-riikide õpetajad keskmise
vanuse ja naisõpetajate osakaalu
alusel
Eesti õpetajate vanus
• Eesti õpetajate keskmine vanus on 48 eluaastat
• 16% õpetajaskonnast on 60-aastased või vanemad
• Alla 30-aastaseid õpetajaid oli aastal 2008 11%, siis 2013. aastal on neid 7,4%
16
14
13
4
11
4
11
8
6
8
6
7
5
13
6
12
5
5
4
7
22
22
18
17
17
16
15
12
10
15
0 5 10 15 20 25 30
Läti
Eesti
Tšehhi
Jaapan
Poola
Korea
Soome
Inglismaa (Suurbritannia)
Singapur
TALIS-keskmine
Õpetajana töötatud aastate arv, keskmine
Selles koolis õpetajana töötatud aastate arv Õpetajana töötatud aastate arv teistes koolides
Õpilaste – õpetajate suhtarv ja klassi suurus
• Eestis on 7,7 õpilast ühe õpetaja kohta, mis on üks madalamaid. Kõige madalam on Küprosel 7,1
• Kõige kõrgem on Tšiilis 20,4 ja Jaapanis 20,3
• OECD keskmine on 12,4
• Eestis ja Belgias (Flandrias) on keskmine klassi suurus 17,3 õpilast, mis on väikseim
• OECD keskmine on 24,1
• Singapuris on keskmine klassi suurus 35,5 ja Mehhikos 33,0 õpilast, mis on suurim
Professionaalset arengut toetavates tegevustes
osalemine ja nende eest maksmine, %
Austraalia
Brasiilia
Bulgaaria
Tšiili
Horvaatia
Tšehhi
Taani
EESTISoome
Prantsusmaa
Island
Iisrael
Itaalia
Jaapan
Korea
Läti
Malaisia
Mehhiko
Holland
Norra
Poola
Portugal
Rumeenia
Serbia
Singapur
SlovakkiaHispaania
Rootsi
Abu Dhabi (AraabiaÜhendemiraadid)
Alberta (Kanada)
Inglismaa (Suurbritannia)
Flandria (Belgia)
TALIS-keskmine
0
10
20
30
40
50
60
70
80
90
100
70 75 80 85 90 95 100
Õp
etaj
ate
%, k
es e
i pid
anu
d m
aksm
a ü
heg
i pro
fess
ion
aals
et
aren
gut
toet
ava
tege
vuse
ees
t
Õpetajate %, kes osales mõnes professionaalset arengut toetavas tegevuses viimase 12 kuu jooksul
• OECD prognoosis seda, millised õpetajate või koolidega seotud tegurid võivad mõjutada seda, kas õpetaja on uuringule eelnenud aasta jooksul vähemalt ühest enesetäiendusvormist osa võtnud.Teostasime Eesti andmetel logistilise regressioonanalüüsi. Statistiliselt olulised seosed ilmnevad järgnevas:
naisõpetajatel on suurem tõenäosus osaleda;
õpetajatel, kes töötavad nädalas enam kui 50 tundi on suurem tõenäosus osaleda;
Tallinna ning Tartu koolide õpetajatel on suurem tõenäosus osaleda.
82
51
51
34
31
23
22
19
16
71
37
44
31
19
14
29
18
13
0 20 40 60 80 100
Kursused/töötoad
Osalemine õpetajate võrgustikes, mis on moodustatud
spetsiaalselt õpetajate professionaalseks arenguks
Hariduskonverentsid või -seminarid
Individuaalsed või koostööl põhinevad uuringud Teie
professionaalse huvi valdkonnas
Vaatluskülastused teistesse koolidesse
Täiendkoolituskursused äri-, avalikes, valitsusvälistes
organisatsioonides
Mentorlus ja/või kolleegi töö vaatlemine ning harjutamine
kui osa formaalsest koolikorraldusest
Kvalifikatsiooniprogramm
Vaatluskülastused äri-, avalikesse, valitsusvälistesse
organisatsioonidesse
Professionaalset arengut soodustavad tegevused, milles
õpetajad on viimase 12. kuu jooksul osa võtnud, %
Eesti
TALIS-keskmine
80
80
71
69
63
50
47
47
37
37
24
22
20
10
93
85
83
88
84
78
84
84
77
85
84
78
79
73
0 20 40 60 80 100
Teadmised ja arusaamine minu õpetatava(te) aine(te) kohta
Teadmised õppekavast
Õpilaste hindamisega seonduvad tegevused
Pedagoogiline kompetents minu õpetatava(te) aine(te) vallas
Õpetamiseks vajalikud IKT-alased oskused
Õpilaste käitumine ja klassi haldamine
Uued tehnoloogiad töökohas
Aineüleste oskuste õpetamine
Hariduslike erivajadustega õpilaste õpetamine
Individuaalne õppimine
Ametiüleste oskuste arendamine tulevase töö ja õpingute
jaoks
Õpetamine mitmekultuurilises või mitmekeelses keskkonnas
Õpilaste karjäärinõustamine
Koolijuhtimine ja administreerimine
Professionaalset arengut toetavate tegevuste sisu ja
positiivne mõju, %
Osa võtnud õpetajate % Keskmine või suur positiivne mõju
Välismaal viibimine õpetajakarjääri jooksul või seoses
õpetajahariduse omandamise/õpingutega, %
46
40
31
26
15
60
37
40
23
13
31
69
0 10 20 30 40 50 60 70 80
Jah, õpetajana minu kooli või piirkonna koolipoolt korraldatuna
Jah, iseenda initsiatiivil
Jah, õpetajana ELi programmi raames (ntComenius)
Jah, õpetajana regionaalse või riiklikuprogrammi raames
Jah, üliõpilasena osana minuõpetajaharidusest
Ei ole
Eesti TALIS-keskmine
Õpetajakarjääri jooksul või seoses õpetajahariduse omandamise/õpingutega välismaal
viibinud õpetajate välismaakülastuse eesmärgid; õpetajad, kes on välismaal viibinud, %
55
43
39
29
20
6
30
34
33
36
27
21
11
29
0 10 20 30 40 50 60
Välismaa koolidega kontakti loomine
Õpilaste väliskülastusega kaasa minemine
Õpetamine kui osa Teie õpetajaharidusest
Keele õppimine
Õpetamine
Teise õppeaine õppimine
Muu
Eesti TALIS-keskmine
Eesti õpetajate tunnetatud vajadus (väga vajalik)
enesetäiendamise järele aastate võrdluses
28
28
23
10
5
24
20
12
9
4
0 5 10 15 20 25 30 35 40
Õpetamiseks vajalikud info- jakommunikatsiooni-…
Hariduslike erivajadustega õpilasteõpetamine
Teadmised ja arusaam minuõpetatava(te) aine(te) kohta
Õpetamine mitmekultuurilises võimitmekeelses keskkonnas
Koolijuhtimine ja administreerimine
2008 2013
Õpetajate tunnetatud vajadus (vägavajalik) enesetäiendamise järele, %
VanusgruppKuni 29-a 30-49-a 50+
Õpetamiseks vajalikud IKT oskused 16,2 24,5 25,0
Uued tehnoloogiad töökohas 15,8 21,8 20,9
Hariduslike erivajadustega õpilaste õpetamine
27,4 22,5 15,9
Õpilaste käitumine ja klassi haldamine 33,2 17,9 13,1
Aineüleste oskuste õpetamine (nt probleemide lahendamine, õppima õppimine)
22,8 17,3 11,0
Õpilaste hindamisega seonduvad tegevused 19,6 14,5 12,4
Teadmised õppekavast 13,9 12,8 12,5
Pedagoogilised oskused õpetatava(te) aine(te) osas
19,2 14,6 8,4
Teadmised ja arusaam õpetatava(te) aine(te) kohta
10,6 13,9 9,4
Individuaalne õppimine 13,2 10,0 9,4
Õpetamine mitmekultuurilises või mitmekeelses keskkonnas
16,2 9,5 7,9
Ametiüleste oskuste arendamine tulevase töö ja õpingute jaoks
19,4 9,0 5,2
Õpilaste karjäärinõustamine 9,2 8,3 7,4Koolijuhtimine ja administreerimine 8,8 3,9 2,3
Õpetajatöö hindamis- ja tagasisidesüsteemide roll õpetajate
hinnanguil (nõustub/täiesti nõustub), %
0
10
20
30
40
50
60
70
80
90
100
Mala
isia
Sin
gapur
Poola
Bulg
aaria
Läti
Rum
eenia
Tšehhi
Tšiili
Abu D
habi (A
raabia
Ühendem
iraadid
)
Kore
a
Slo
vakkia
Eesti
Inglism
aa (
Suurb
rita
nnia
)
TALIS
-keskm
ine
Jaapan
Roots
i
Mehhik
o
Austr
aalia
Itaalia
Serb
ia
Alb
ert
a (
Kanada)
Iisra
el
Horv
aatia
Soom
e
Holland
Taani
Bra
siilia
Port
ugal
Isla
nd
His
paania
Fla
ndria (
Belg
ia)
Norr
a
Pra
nts
usm
aa
Kõige tulemuslikumalt töötavad õpetajad saavad suurimat rahalist või mitterahalist tasu
Õpetajate tööd hinnatakse ja tagasisidestatakse peamiselt administratiivsete formaalsuste täitmiseks
Õpetajate töö hindamine ja tagasisidestamine selles koolis mõjutab vähe nende tööd klassis
80
52
46
28
6
7
92
98
75
92
69
2
0 20 40 60 80 100
Kooli juhtkonna liige/liikmed
Kooli direktor
Teised õpetajad
Koolivälised isikud võiametkonnad
Määratud mentorid
Ei ole kunagi tagasisidetsaanud
Õpetajate tagasiside allikad
(õpetajate vs direktorite hinnangud), %
Õpetajate hinnangud Direktorite hinnangud
99
99
98
96
97
89
62
89
72
71
70
73
0 20 40 60 80 100
Lapsevanemate või hooldajate poolt
antava tagasiside arutamine
Tundide külastamine vaatlemiseks
Õpilaste hinnete analüüsimine
Õpetajate tööga seotud
enesehinnangute arutamine
Õpilaste küsitlemine õpetamise kohta
Õpetaja õpetamisalaste teadmiste
hindamine
Meetodid, millega formaalselt õpetajatööd hinnatakse
(direktorite hinangud vs õpetajate hinnangud), %
Direktorite hinnangud Õpetajate hinnangud
64
43
38
28
30
57
47
43
43
33
0 20 40 60 80 100
Selles koolis on õpetajate tarvis koostatudarengu- või koolituskava, et parandada
nende tööd õpetajana
Õpetajate töö hindamine ja
tagasisidestamine selles koolis mõjutab
vähe nende tööd klassis
Kõige tulemuslikumalt töötavad õpetajad
saavad suurimat rahalist või mitterahalist
tasu
Õpetajate tööd hinnatakse ja
tagasisidestatakse peamiselt
administratiivsete formaalsuste täitmiseks
Õpetajatele antakse tagasisidet nende
põhjaliku hindamise tulemusena
Õpetajatöö hindamis- ja tagasisidesüsteemide mõju
(õpetajate hinnangud: nõustub (täiesti)), %
2008 2013
Klassikliima/klassikeskkond
Tunniaja jaotus kolme tegevuse vahel:
• Administratiivsed ülesanded
• Korra hoidmine
• Tegelik aeg õpetamisele ja õppimisele
Eesti õpetajad on ühed tublimad õppetunni aja tõhusal kasutamisel, kulutades tunniajast:
6% - administratiivsetele tegevustele
9% - korra hoidmisele klassis
84% - õpetamisele ja õppimisele
Õpilaste ja õpetajate vaheliste suhete võrdlus 2008 ja 2013 aastal
• 2013 a. väidab 91,8% õpetajaid Eestis, et enamikkuselle kooli õpetajaid huvitab, mida õpilased arvavad(2008 a. – 84,3%).
• OECD keskmine 2008 a. – 90%, 2013 a. – 91,8%
• 2013 a. väidavad Eesti õpetajad enam kui 2008 a., et:
- selles koolis saavad õpetajad ja õpilased tavaliseltüksteisega hästi läbi (2008 a. – 92,3%, 2013 a. – 96,4%)
- enamik selle kooli õpetajaid usub, et õpilaste heaolu ontähtis (2008 a. – 93,8%, 2013 a. – 96,9%)
- kui selle kooli õpilane vajab lisaabi, siis kool võimaldabtalle seda (2008 a. – 95,7%, 2013 a. – 97,4%)
92
94
84
96
98
96
97
92
97
75 80 85 90 95 100
Selles koolis saavad õpetajad ja õpilased
tavaliselt üksteisega hästi läbi (õpetajate
hinnang)
Enamik selle kooli õpetajaid usub, et õpilasteheaolu on tähtis (õpetajate hinnang)
Enamikku selle kooli õpetajaid huvitab, mida
õpilased arvavad (õpetajate hinnang)
Kui selle kooli õpilane vajab lisaabi, siis kool
võimaldab talle seda (õpetajate hinnang)
Suhted õpetajate ja õpilaste vahel on head
(direktorite hinnang)
Koolikliima - õpilaste-õpetajate suhted, %
Eesti 2008 Eesti 2013
95
75
89
93
84
87
75
93
93
90
0 10 20 30 40 50 60 70 80 90 100
Kooli töötajaskond jagab ühiseid vaateid
õpetamisele ja õppimisele
Kool ja kohalik kogukond teevad tihedatkoostööd
Kooli töötajaskond arutleb avatult ettetulevate
raskuste üle
Kolleegid respekteerivad vastastikku üksteise
ideid
Valitseb edu jagamise kultuur
Professionaalne kliima direktorite hinnanguil, %
Eesti TALIS-keskmine
61
51
50
49
35
33
29
13
13
48
26
38
47
38
37
29
19
30
0 20 40 60 80 100
Erivajadustega õpilaste õpetamiseks vajalike
oskustega õpetajate puudus
Õppematerjalide (nt õpikute) vähesus või nende
mittevastavus õppetöö vajadustele
Kvalifitseeritud ja/või tulemuslikult töötavate
õpetajate puudus
Õpetamist toetava personali vähesus
Arvutite vähesus või nende mittevastavus
õppetöö vajadustele
Arvutitarkvara vähesus või mittevastavus õppetöö
vajadustele
Raamatukogus olevate materjalide vähesus või
nende sobimatus õppetöö vajadustega
Kutseõpetajate puudus
Ebapiisav internetiühendus
Kooli ressursid, mis piiravad direktorite hinnangul võimalusi hästi õpetada, %
Eesti
TALIS-keskmine
Enesetõhusus: Eesti õpetajad hindavad oma enesetõhusust klassi juhtimisel
suhteliselt madalaks, kuigi on ühed parimad klassikorra
hoidmisel (%, üsna palju+palju)
Eesti Soome TALIS kesk.
*Enesetõhusus klassi juhtimisel
Talitsen segavat käitumist klassis 76,7 86,3 87,0
Teen oma ootused õpilaste käitumise suhtes selgeks 86,9 92,7 91,3
Tagan tunnireeglite järgimise õpilaste poolt 83,5 86,6 89,4
Rahustan maha õpilase, kes on segav või lärmakas 73,9 77,1 84,8
*Enesetõhusus õpetamisel
Töötan oma õpilaste jaoks välja head küsimused 74,4 90,1 87,4
Kasutan mitmekesiseid hindamisstrateegiaid 72,3 64,2 81,9
Pakun alternatiivseid selgitusi näiteks siis, kui õpilased
on segaduses
78,6 76,9 92,0
Rakendan tunnis alternatiivseid õpetamisstrateegiaid! 59,8 68,2 77,4
*Enesetõhusus õpilaste juhendamisel ja motiveerimisel
Panen õpilased uskuma, et nad võivad koolitöid hästi
sooritada
81,3 86,6 85,8
Aitan õpilasi, et nad väärtustaksid õppimist 86,0 77,3 80,7
Motiveerin õpilasi, kellel on vähe huvi koolitööde vastu 75,0 60,4 70,0
Aitan õpilastel kriitiliselt mõelda 74,8 72,8 80,3
Millest enesetõhusus sõltub?
Suurendab enesetõhusust Kahandab enesetõhusust
Õpetajate koostöö Meesõpetajate enesetõhusus on oluliselt madalam
Tagasiside õpilaste käitumise ja klassi haldamise kohta
Konstruktivistlikud uskumused
Ühised erinevate klasside ja vanusegruppide ülesed tegevused
Osalemine koostöises professionaalses õppimises
Eesti õpetajad on rahul oma tööga üldiselt ja oma kooliga, kuid rahulolematud
õpetajaameti staatusega meie ühiskonnas
Eesti Soome TALIS
keskmine
Õpetajaameti eelised on selgelt
kaalukamad puudustest
% 69,3 95,3 77,4
Kui ma saaksin uuesti otsustada, valiksin
ikkagi õpetaja töö/ameti
% 70,3 85,3 77,6
Kahetsen, et otsustasin saada õpetajaks % 10,2 5,0 9,5
Ma mõtlen, et kas oleks olnud parem
valida mõni teine amet
% 37,0 27,5 31,6
Leian, et õpetaja amet on ühiskonnas
väärtustatud
% 13,7 58,6 30,9
Vahetaksin võimaluse korral kooli % 15,7 16,2 21,2
Naudin töötamist selles koolis % 80,7 90,8 89,7
Soovitaksin oma kooli kui head kohta
töötamiseks
% 79,9 87,5 84,0
Olen rahul oma töötulemustega selles
koolis
% 88,6 95,0 92,6
Üldiselt olen oma tööga rahul % 90,0 91,0 91,2
14% meie õpetajatest tunneb, et õpetajaamet on ühiskonnas väärtustatud, kuid 86% arvab pigem vastupidist
„Leian, et õpetajaamet on ühiskonnas väärtustatud“ , % (täiesti nõustun+nõustun)
Õpetajad Koolijuhid
Eesti 14 12
TALIS keskmine 31 44
Koolijuhtide tööga rahulolu kooli õppekeele lõikes (%)
2%
9%
9%
79%
83%
86%
92%
96%
96%
5%
24%
0%
76%
85%
90%
90%
95%
100%
0%
26%
0%
94%
100%
94%
100%
100%
94%
0% 10% 20% 30% 40% 50% 60% 70% 80% 90% 100%
Kahetsen, et otsustasin saadakoolidirektoriks.
Leian, et õpetaja amet on ühiskonnasväärtustatud.**
Vahetaksin võimaluse korral kooli.
Selle ameti eelised on selgelt kaalukamadpuudustest.*
Kui ma saaksin uuesti otsustada, valiksinikkagi selle töö/ameti.
Olen rahul oma töötulemustega selleskoolis.
Naudin töötamist selles koolis.
Soovitaksin oma kooli kui head kohtatöötamiseks.
Üldiselt olen oma tööga rahul.
Koolijuhi tööga rahulolu (Täiesti nõustun/nõustun)
Eesti/vene Vene Eesti
Õpetajate tööga rahulolu kooli õppekeele lõikes (%)
8%
9%
14%
18%
38%
69%
70%
80%
89%
92%
17%
28%
18%
12%
35%
71%
71%
84%
84%
86%
19%
24%
21%
12%
36%
68%
70%
76%
88%
82%
0% 10% 20% 30% 40% 50% 60% 70% 80% 90% 100%
Kahetsen, et otsustasin saada õpetajaks.
Leian, et õpetaja amet on ühiskonnasväärtustatud.
Vahetaksin võimaluse korral kooli.
Naudin töötamist selles koolis.
Ma mõtlen, et kas oleks olnud parem validamõni teine amet.
Õpetajaameti eelised on selgelt kaalukamadpuudustest.
Kui ma saaksin uuesti otsustada, valiksinikkagi õpetaja töö/ameti.
Soovitaksin oma kooli kui head kohtatöötamiseks.
Olen rahul oma töötulemustega selleskoolis.
Üldiselt olen oma tööga rahul.
Õpetajate tööga rahulolu (täiesti nõustun/nõustun)
eesti/vene vene eesti
Millest rahulolu sõltub?
Suurendab rahulolu Vähendab rahulolu
Akadeemiliselt andekate õpilaste suur osakaal klassis (üle 10%)
Õpiraskustega õpilaste suur osakaal
klassis (üle 10%)
Õpetajate ja õpilaste head suhted Käitumisraskustega õpilaste suur
osakaal klassis (üle 10%)
Osalemine mentorluses, tunnivaatlustes, juhendamises osana kooli töökorraldusest
Tunnustus ja tagasiside peamiseltadministratiivsete nõudmiste pärast
Tagasiside õpilaste küsitlustest
Tagasiside, mis järgnes õpilaste testitulemuste analüüsile
Tagasiside puhul peeti õpilaste käitumist ja klassi haldamist oluliseks
Tagasiside puhul peeti õpetamisalaseid teadmisi ja arusaamu oluliseks
Õpetamine meeskonnana samas klassis
Osalemine koostöises professionaalses õppimises
Koolipere võimalus osaleda otsustamises
Õpetamispraktikad ja pedagoogilised veendumused
• TALIS kontseptsioon eeldab, et aktiviseerivadõpetamispraktikad (õppija aktiivsus on keskne) jakonstruktivistlikud pedagoogilised veendumusedtoetavad elus hakkamasaamiseks/tulevikuprobleemide lahendamiseks vajalike oskuste japädevuste arengut
• Kolm praktikat, mida TALIS uuringus on käsitletud kui aktiivseid praktikaid:
1. Õpilased töötavad väikestes rühmades, et lahendada ühiselt probleem või ülesanne
2. Õpilased töötavad projektide kallal, mille teostamiseks kulub vähemalt üks nädal
3. Õpilased kasutavad IKT vahendeid projektide või klassitöö jaoks
Eesti õpetajad kasutavad aktiviseerivaid
praktikaid suhteliselt vähe
(%, sageli + peaaegu kõikides tundides)
0 10 20 30 40 50 60 70 80 90
Ma teen kokkuvõtte hiljuti õpitu sisust
Kontrollin õpilaste töövihikuid või kodutöid
Lasen õpilastel praktiseerida sarnaseid ülesandeid,
kuni ma tean, et kõik õpilased on mõistnud
õppeaine sisu
Annan ülesandeid, mis näitavad, miks uus
teadmine või oskus on vajalik igapäevaelu või töö
jaoks
Annan erinevaid ülesandeid õpiraskustega
õpilastele ja/või neile, kes kiiremini edasi jõuavad
Õpilased töötavad väikestes rühmades, et
lahendada ühiselt probleem või ülesanne
Õpilased kasutavad IKT (info-ja
kommunikatsiooni-tehnoloogia) vahendeid
projektide või klassi töö jaoks
Õpilased töötavad projektide kallal, mille
teostamiseks kulub vähemalt üks nädal
TALIS keskmine
Soome
Eesti
0
10
20
30
40
50
60
70
80
90
100
Ab
u D
hab
i (U
nit
ed
Arab
…
Mexic
o
Ch
ile
Norw
ay
Den
mark
Au
str
ali
a
Alb
erta
(C
an
ad
a)
Brazil
En
gla
nd
(U
nit
ed
Kin
gd
om
)
Sw
ed
en
Mala
ysia
Averag
e
Neth
erla
nd
s
Slo
vak R
ep
ub
lic
Po
rtu
gal
Ro
man
ia
Bu
lgaria
Icela
nd
Sp
ain
Po
lan
d
Ita
ly
Latv
ia
Sin
gap
ore
Czech
Rep
ub
lic
Fran
ce
Esto
nia
Fla
nd
ers (
Belg
ium
)
Serb
ia
Israel
Ko
rea
Fin
lan
d
Cro
ati
a
Jap
an
Small
Groups
ICT
Projects
longer
than 1
week
Aktiviseerivate õpetamispraktikate kasutamine TALIS riikides:
1) töö väikestes gruppides,
2) IKT kasutamine,
3) projektitöö.
Millest sõltub aktiviseerivate
õpetamispraktikate kasutamine ?
*Tööd väikestes gruppides kasutatakse enam:
-humanitaarainete õpetajate ja suurema kogemusega õpetajate poolt
-juhul, kui klassikliimat hinnatakse heaks
-enesetäiendamine mõju ei avalda
*IKT-d kasutatakse enam:
-suurema kogemusega õpetajate poolt;
-kursustel ja töötubades osalemine ei mõjuta positiivselt;
-konverentsid, tunnivaatlused teistes koolides, uurimistöö mõjutavad positiivselt
-kasutatakse rohkem klassides, kus on enam võõrkeelt kõnelevaid, erivajadustega ja andekaid õpilasi ja kus on parem klassikliima
*Projektitööd kasutavad teistest oluliselt vähem matemaatika ja humanitaarainete õpetajad ning õpetajad, kes tunnevad, et neil on parem ettevalmistus oma aine pedagoogikas (didaktikas)
-tunnivaatlused teistes koolides mõjutavad positiivselt projektitöö rakendamist
-klassi suurus mõjutab positiivselt
Eesti Soome TALIS
keskmine
Ma arendan välja ja viin ellu oma
hindamisviisi
56,1 66,2 67,9
Ma rakendan standardiseeritud
teste
32,2 28,0 38,2
Õpilased vastavad klassi ees
üksikult
23,2 10,8 48,9
Lisaks hinnetele annan ma õpilaste
töö kohta kirjalikku tagasisidet
34,4 25,2 54,5
Ma lasen õpilastel endil oma
arengut hinnata29,0
27,238,1
Ma jälgin õpilasi, kui nad
lahendavad konkreetseid
ülesandeid, ja annan neile kohe
tagasisidet
83,5 76,1 79,7
Hindamispraktikad %, õpetajate osakaal, kes kasutavad sageli+alati
Konstruktivistlikud pedagoogilised
veendumused
Eesti õpetajate konstruktivistlikud pedagoogilised veendumused on aktiviseerivate praktikatega suhteliselt nõrgalt seotud, sh ei ole seotud IKT kasutamisega.
0,0 10,0 20,0 30,0 40,0 50,0 60,0 70,0 80,0 90,0 100,0
Minu roll õpetajana on toetada õpilaste endauurimistegevust.
Kõige paremini õpivad õpilased siis, kui nadlahendavad probleeme iseseisvalt.
Õpilastele peaks andma võimaluse mõteldapraktiliste probleemide lahenduste üle, enne
kui õpetaja näitab, mil viisil neid lahendatakse.
Mõtlemine ja järelduste tegemine on tähtsamkui õppekava konkreetne ainesisu.
TALIS keskmine
Eesti
Õpetajate koostöö(Eesti õpetajate osakaal, kes väitsid, et nad
EI OLE neid tegevusi kunagi teinud)
Igapäevane teabevahetus ja töö koordineerimine
Professionaalne koostöö
Eesti õpetajate professionaalset koostööd soodustavad kõik enese-täiendamise viisid, kõige enam aga mentorlus, uurimistööd ja vaatlusvisiidid
Pole
kunagi
teinud,
%
Arutlete kolleegidega teatud
õpilaste õppeedukuse üle
0,7
Osalete meeskonna
nõupidamistel
2,3
Teete koostööd teiste selle
kooli õpetajatega tagamaks,
et õpilaste õppeedukust
hinnataks ühtsete
standardite alusel
6,9
Vahetate kolleegidega
õppemetoodilisi materjale
7
Pole
kunagi
teinud,
%
Külastate kolleegide tunde
ning annate neile
tagasisidet
32,9
Õpetate ühtse meeskonnana
samas klassis
31,7
Osalete erinevate klasside
ja vanuserühmade
vahelistes ühistegevustes
(nt projektid)
10,6
Osalete koostööl põhinevas
professionaalses
enesearenduses
6,1
Spain
Iceland
France
Brazil
Flanders (Belgium)
Portugal
Finland
Croatia
Italy
Israel
Sweden
Mexico
Chile
Alberta (Canada)
Norway
Denmark
Average
Australia
Malaysia
Czech Republic
Bulgaria
Estonia
Netherlands
Serbia
Slovak Republic
Abu Dhabi (United Arab
Emirates)
Singapore
England (United
Kingdom)
Poland
Romania
Latvia
Japan
Korea
Õpetajate koostöö: õpetajate osakaal, kes pole kunagi:
Spain
Iceland
France
Brazil
Flanders (Belgium)
Portugal
Finland
Croatia
Italy
Israel
Sweden
Mexico
Chile
Alberta (Canada)
Norway
Denmark
Average
Australia
Malaysia
Czech Republic
Bulgaria
Estonia
Netherlands
Serbia
Slovak Republic
Abu Dhabi (United
Arab Emirates)
Singapore
England (United
Kingdom)
Poland
Romania
Latvia
Japan
Korea
arutanud õpilaste arengut, vahetanud õpimaterjale, käinud konverentsidel
teinud tunnivaatlust, õpetanud meeskonnas, klassiülest koostööd, ühist enesearendust
Enesetäiendamise viiside ja kahe koostöövormi vaheline seos
Enesetäiendamise vormid Professionaalne
koostöö
Igapäevane
teabevahetus ja
töö
koordineerimine
Osalemine kursustel/töötubades 0,3 0,29
Osalemine konverentsidel või seminaridel 0,33 0,18
vaatlusvisiidid teistesse koolidesse 0,38 0,19
kvalifikatsioonitõstmise programmid
Osalus õpetajate enesearendamise võrgustikes 0,26 0,19
Individuaalne või koostööl põhinev uurimistöö
professionaalse huvi valdkonnas
0,40 0,23
Mentorlus või kolleegide juhendamine 0,65 0,36
Kooli koostöökultuur 0,29 0,26
Lahtrites toodud regressioonkordajad on statistiliselt olulised.
Enesetäiendamise viiside ja kahekoostöövormi vaheline seos
• TALIS riikide, sh ka Eesti puhul, olid seosed koostöö ja enesearengu pea kõikide vormide vahel positiivsed.
• Kõige tugevama positiivse mõjuga õpetajate koostööle (sh koostöö mõlemale aspektile) Eesti puhul on kolm enesetäiendamise viisi:
• individuaalne või koostööl põhinev uurimistöö,
• mentorlus/kolleegide juhendamine ja
• vaatlusvisiidid teistesse koolidesse.
• Seega õpetajate koostöö tugevdamiseks on vaja toetada neid nimetatud enesetäiendamise viise.
Varieeruvus õpetajate praktikate, veendumuste ja koostöö näitajates
• TALIS 2014 rahvusvahelises aruandes analüüsiti, millest tuleneb variatiivsus õpetajate pedagoogilistes veendumustes.
• Sarnaselt õpetamispraktikatega selgus, et:
• valdav osa varieeruvusest (87%) tuleneb õpetajate vahelistest individuaalsetest erinevustest,
• 12% riikidevahelistest erinevustest ja
• 2% on seotud kooli iseloomustavate näitajatega.
• See tähendab, et koolikultuur, seal valitsevad arusaamad ja riiki iseloomustavad näitajad ei muuda/kujunda eriti õpetajate pedagoogilisi veendumusi.
• Kord juba õpetajahariduses või eelneva elukogemuse alusel kujunenud pedagoogilised veendumused on suhteliselt stabiilsed (OECD2014: 163-164)
Varieeruvus õpetajate praktikate, veendumuste ja koostöö näitajates sõltub
valdavalt õpetajate individuaalsetest näitajatest
ning kõige vähem koolikeskkonna näitajatest
Hall-õpetaja individuaalsus; sinine-kool; must-riik
TALIS uuringus osalenud Eesti koolijuhtide portree
Eesti TALIS
keskmine
Vanus/ keskmine vanus 52.2 51.5
Naissoost koolijuhid (%) 60.2 49.4
Haridustase (doktorikraadiga koolijuhid)
(%)
1.5 3.2
Juhtimiskoolitus/ tugev juhtimiskoolitus
formaalhariduse raames
86.2 67,1
Töökogemus/ koolijuhina töötanud vähem
kui 3 aastat (%)
19.3 20.0
Töökogemus/ koolijuhina töötanud üle 20
aasta (%)
23.3 9.0
Keskmine töökogemus koolijuhina 12.1 8.9
Keskmine töökogemus õpetajana 22.4 20.7
Juhtimiskoolitus formaal-hariduse raames
0%
10%
20%
30%
40%
50%
60%
70%
80%
90%
100%
Jaapan
Kore
aSin
gapur
Eesti
Tšiili
Holland
Abu D
habi…
Alb
ert
a (
Kanada)
Roots
iRum
eenia
Mala
isia
Bra
siilia
Isla
nd
Mehhik
oBulg
aaria
Läti
Fla
am
i (B
elg
ia)
Soom
eKeskm
ine
Norr
aIt
aaalia
Pra
nts
usm
aa
Slo
vakkia
Vabaru
uk
Isra
el
Austr
aalia
Inglism
aa (
Suurb
rita
nnia
)H
ispaania
Tšehhi Vabariik
Taani
Poola
Port
ugal
Serb
iaH
orv
aatia
Juhtimiskoolituspuudub
Nõrkjuhtimiskoolituse
tase
Keskminejuhtimiskoolitusetase
Tugev
juhtimiskoolitusetase
Koolijuhi koormus ja õpetamisfunktsioon töös
69,563,2
25,2 28,7
0
20,3
62,4
25,4 34,9
71,1 67
97,6
71,4
35,4
0%
10%
20%
30%
40%
50%
60%
70%
80%
90%
100%
Osakoormus koos
õpetamiskohustusega
Osakoormus ilma
õpetamiskohustuseta
Täiskoormus koosõpetamiskohustusega
Täiskoormus ilmaõpetamiskohustuseta
Koolijuhi ajakasutus (Palju aega kulub keskmiselt õ.a.-s järgmistele tegevustele?) (%)
47,3 42,847,9
39,750,2
42 41,3
16,921,2
18,4
17,1
21,5
22,9 21,4
14,4 15,8 13,9
17,4
10,315 14,9
9,2 9,7 10,213
8,4 10,5 11,2
7,7 6,3 5,5 8,1 4,9 6,7 7,14,5 4,4 4,1 4,6 4,7 2,9 4,1
0%
10%
20%
30%
40%
50%
60%
70%
80%
90%
100%Ee
sti
UK
Soo
me
Läti
Tseh
hi
Po
ola
TALI
S ke
skm
ine
Muu
Suhtlemine kohaliku võiregionaalse kogukonna, ettevõteteja tööstusega
Suhtlemine vanemate võihooldajatega
Suhtlemine õpilastega
Õppekavaga ja õpetamisegaseotud ülesanded ja -kohtumised
Koolisisesed administratiiv- jajuhtimisülesanded ja -kohtumised
Koolijuhi töövaldkonnad(Palun märkige, kui sageli olete Te viimase
12 kuu jooksul teinud järgmist! (sageli + väga sageli)
7
19
36
41
41
43
52
53
62
49
47
61
68
64
66
69
76
62
0 10 20 30 40 50 60 70 80
Külastasin tunde jälgimise eesmärgil
Lahendasin tunniplaaniga seotud probleeme
Kontrollisin võimalikke eksimusi ja vigu kooli
juhtimisprotseduurides ja –aruannetes
Tegin õpetajatega koostööd, lahendamaks tundidesdistsipliiniprobleeme
Võtsin kasutusele meetmeid, toetamaks õpetajatekoostööd uute õpetamispraktikate…
Andsin vanematele või hooldajatele informatsioonikooli ja õpilaste tulemustest
Võtsin ette tegevusi kindlustamaks, et õpetajadparandavad oma õpetamisoskusi
Võtsin ette tegevusi kindlustamaks, et õpetajadvõtavad endale vastutuse oma õpilaste…
Tegin koostööd teiste koolide direktoritega
TALIS keskmine Eesti
Koolijuhtide professionaalne enesetäiendamine (Kas olete viimase 12 kuu jooksul osalenud …?
Eesti UK Soome Läti Tšehhi Poola TALIS
keskmine
Professionaalsed
võrgustikud,
mentorlus või
uuringud
54.1 78.7 48.1 53.6 28.1 31.2 51.1
Kursused,
konverentsid või
vaatluskülastused
93.3 94.4 87.7 98.0 82.2 95.6 83.4
Muu 48.0 26.1 36.2 52.2 33.7 51.2 33.5
Ei ole osalenud 5.1 3.2 8.3 0.7 13.4 0.7 9.5
Koolijuhtide professionaalset arengut takistavad barjäärid (Täiesti nõustun + nõustun)
13,3
7,2
20,7
35,4
43,1
22,4
29,9
5,6
7,1
9,2
9,7
14,8
16,3
22,5
0 5 10 15 20 25 30 35 40 45 50
Mul ei ole aega perekondlike kohustuste tõttu
Ma ei vasta esitatavatele nõuetele (nt kvalifikatsioon,kogemus, staaž)
Puudub tööandja toetus
Mul puudub stiimul nendes tegevustes osalemiseks
Professionaalset arengut toetav tegevus ei sobi mutöögraafikuga
Ei pakuta asjakohast koolitust või muudprofessionaalset arengut toetavat tegevust
Professionaalset arengut toetav tegevus on liigakallis, ma ei saa seda endale lubada
Eesti TALIS keskmine
Koolijuhi efektiivsust direktorina takistavad tegurid
(Väga palju + teataval määral (%))
30
33
38
42
50
49
72
69
79
22
30
34
43
52
53
67
85
89
0 10 20 30 40 50 60 70 80 90 100
Vähesed võimalused minuprofessionaalseks arenguks
Vähene juhtimise jagamine teistelekooli töötajatele
Õpetajate puudumised
Vähesed võimalused õpetajateprofessionaalseks arenguks
Lapsevanemate ja hooldajate väheneosalus ja toetus
Õpetajate karjääripõhine palgasüsteem
Liigne töökoormus ja kohustusterohkus minu töös
Valitsusregulatsioonid ja -poliitikad
Ebapiisav eelarve ja ressursipuudus
Eesti
TALIS
Õppekasvatustööd toetav juhtimisstiil
Moodustati õppekasvatustööd toetava juhtimisstiili indeks 3 küsimuse baasilt. Koolijuhtidelt küsiti kui sageli on nad viimase 12 kuu jooksul tegelenud järgmiste tegevustega (harva või mitte kunagi/ mõnikord/ sageli/väga sageli):
• Võtsin kasutusele meetmeid, toetamaks õpetajate koostööd uute õpetamispraktikate väljaarendamiseks.
• Võtsin ette tegevusi kindlustamaks, et õpetajad parandavad oma õpetamisoskusi
• Võtsin ette tegevusi kindlustamaks, et õpetajad võtavad endale vastutuse oma õpilaste õppimistulemuste eest.
38,4%
50,3%
50,9%
70,7%
65,9%
59,5%
32,3%
67,7%
53,1%
0% 10% 20% 30% 40% 50% 60% 70% 80%
Võtsin kasutusele meetmeid, toetamaksõpetajate koostööd uute
õpetamispraktikate
väljaarendamiseks.**
Võtsin ette tegevusi kindlustamaks, etõpetajad võtavad endale vastutuse oma
õpilaste õppimistulemuste eest.**
Võtsin ette tegevusi kindlustamaks, et
õpetajad parandavad omaõpetamisoskusi.
Õppekasvatustööd toetav juhtimisstiil
(Väga sageli + sageli)
Eesti/vene Vene Eesti
Detsentraliseeritud juhtimisstiil
Moodustati detsentraliseeritud juhtimisstiili indeks 3 tunnuse baasilt. „Mil määral nõustute või ei nõustu alljärgnevate väidetega selle kooli kohta“ (üldse ei nõustu, ei nõustu, nõustun, täiesti nõustun)
• Kool pakub töötajatele võimalust aktiivselt osaleda kooli puudutavates otsustes.
• Kool pakub vanematele või hooldajatele võimalust aktiivselt osaleda kooli puudutavates otsustes.
• Kool pakub õpilastele võimalust aktiivselt osaleda kooli puudutavates otsustes.
Detsentraliseeritud juhtimisstiil (Täiesti nõustun/nõustun)
90,2%
93,8%
100,0%
95,1%
95,1%
100,0%
93,5%
100,0%
100,0%
0,0% 10,0% 20,0% 30,0% 40,0% 50,0% 60,0% 70,0% 80,0% 90,0% 100,0%
Kool pakub õpilastele võimalust aktiivseltosaleda kooli puudutavates otsustes.
Kool pakub vanematele või hooldajatelevõimalust aktiivselt osaleda kooli puudutavates
otsustes.
Kool pakub töötajatele võimalust aktiivseltosaleda kooli puudutavates otsustes.
Eesti/vene Vene Eesti
Jagatud vastutus juhtimisülesannetes- Eesti ja TALIS riikide koolijuhid (%)
33
36
36
51
54
56
64
68
69
75
75
14
30
35
37
45
18
39
47
52
61
52
0 10 20 30 40 50 60 70 80
Esialgse palga määramine tööleasuvatele
õpetajatele
Õpetajate vallandamine
Õppeaine sisu määramine
Õpilaste kooli vastuvõtmine
Otsustamine, mis õppematerjalid kasutusele
võtta
Õpetajate palgatõusu määramine
Töölevõetavate õpetajate valimine
Eelarveraha jaotamine koolis
Õpilaste hindamispõhimõtete kindlaksmääramine
Õpilaste distsipliiniga seotud põhimõtete ja
protseduuride kehtestamine
Otsustamine, mis aineid koolis õpetada
TALIS riikide koolijuhid
Eesti koolijuhid
Jagatud vastutus juhtimisülesannetes
• Võib näha, et võrreldes TALIS riikide keskmisega rakendavad Eesti koolijuhid juhtimisülesannetes mõnevõrra enam vastutuse jagamist.
• Mitmete juhtimisülesannete puhul (nt. otsustamine, mis aineid koolis õpetada, õpilaste hindamispõhimõtete kindlaksmääramine) võimaldab kõrgeid tulemusi seletada see, et Eesti koolis on nad ajalooliselt olnud pigem eelkõige õppealajuhataja ülesanneteks, mis otsustatakse koostöös koolijuhiga.
• Ka eelarverahade jaotamisel, õpetajate töölevõtmisel ning palgatõusu määramine toimub koostöös teiste osapooltega. Kõige suurem erinevus ilmnebki õpetajate palgatõusu määramise puhul, mis on TALIS riikides sagedamini koolijuhi ainuisikuliseks pädevusvaldkonnaks kui Eesti tulemuste puhul ilmneb.
Õppekasvatustööd toetav ja detsentraliseeritud juhtimisstiil
(reg. analüüs) seoste tabel (Eesti andmed)
Õppekasvatustööd
toetav juhtimisstiil
Detsentraliseeritud
juhtimisstiil
I Demograafiline taust
Sugu (mees)
Töökogemus koolijuhina
Töökogemus õpetajana --
II Klassikeskkond
Õpilaste arv
Teise emakeelega õpilaste suur osakaal
klassis (üle 10%)
Erivajadustega õppurite suur osakaal klassis
(üle 10%)
Enam kui 30% õpilastest
majandusraskustega kodudest
+
Õppekasvatustööd
toetav juhtimisstiil
Detsentraliseeritud
juhtimisstiil
III Koolikliima
Materiaalsete ressursside puudumine kui
probleem
--
Pedagoogilise personali nappus kui
probleem
Koolivägivald
Koolikliima (vastastikune austus) ++
Pedagoogilise toetava personali osakaal
õpetajate arvu suhtes
IV Tööga rahulolu ++ ++
Koolijuhi tööga rahulolu (Täiesti nõustun/nõustun)
2
7,2
11,8
79,4
84,1
87,1
92,3
96,4
96,4
6,3
14
44
83,3
86,9
94,5
96,1
96,4
96,7
0 20 40 60 80 100 120
Kahetsen, et otsustasin saada
koolidirektoriks.
Vahetaksin võimaluse korral
kooli.
Leian, et õpetaja amet onühiskonnas väärtustatud.
Selle ameti eelised on selgelt
kaalukamad puudustest.
Kui ma saaksin uuesti
otsustada, valiksin ikkagi…
Olen rahul oma
töötulemustega selles koolis.
Naudin töötamist selles koolis.
Soovitaksin oma kooli kuihead kohta töötamiseks.
Üldiselt olen oma tööga rahul.
TALIS keskmine
Eesti
Tööga rahulolu (reg. analüüs) seoste tabel (Eesti andmed)
Tööga rahulolu
I Demograafiline taust
Sugu (mees)
Töökogemus koolijuhina
Töökogemus õpetajana
II Koolikeskkond
Asula suurus (15,001 või enam elanikku)
Kooli tüüp (riigikool)
Õpetajate arv +
III Klassikeskkond
Õpilaste arv
Teise emakeelega õpilaste suur osakaal klassis (üle 10%)
Erivajadustega õppurite suur osakaal klassis (üle 10%) ---
Enam kui 30% õpilastest majandusraskustega kodudest
IV Koolikliima
Materiaalsete ressursside puudumine kui probleem
Pedagoogilise personali nappus kui probleem
Koolivägivald
Koolikliima (vastastikune austus) +++
Pedagoogilise toetava personali osakaal õpetajate arvu
suhtes
+
V Koolijuhi efektiivsust takistavad barjäärid
Ebapiisav eelarve ja ressursipuudus
Valitsusregulatsioonid ja poliitikad ---
Õpetajate puudumised +
Lapsevanemate ja hooldajate vähene osalus ja toetus
Vähesed võimalused professionaalseks arenguks
Vähesed võimalused õpetajate professionaalseks
arenguks
Liigne töökoormus ja kohustuste rohkus minu töös --
Vähene juhtimise jagamine teistele kooli töötajatele
Koolis valitsev koostöökultuur- koolijuhtide ja õpetajate hoiakud rahvusvahelises võrdluses (täiesti nõustun + nõustun (%))
63
72
74
71
78
81
78
80
76
82
95
98
91
94
99
100
0 20 40 60 80 100 120
Kool pakub õpilastele võimalustaktiivselt osaleda kooli puudutavates
otsustes.
Kool pakub vanematele võihooldajatele võimalust aktiivselt
osaleda kooli puudutavates otsustes.
Koolis on koostööle suunatud kultuur,mida iseloomustab vastastikune toetus.
Kool pakub töötajatele võimalustaktiivselt osaleda kooli puudutavates
otsustes
Eesti koolijuhid
TALIS koolijuhid
Eesti õpetajad
TALIS õpetajad
Kokkuvõtteks
• Õpetajad osalevad enam neis enesetäiendustegevustes, mis on suhteliselt vähese mõjuga (kursused, töötoad) ja suhteliselt vähe neis, mille mõju on suurem (vaatlused/vaatluskülastused, kvalifikatsiooniprogrammid, uuringud, professionaalne koostöö)
• Eesti õpetajate enesetõhusus on TALIS riikide foonil pigem madal (alla TALIS keskmise mitmete näitajate alusel). Enesetõhusust suurendavad erinevad koostöö viisid (professionaalne koostöö, koostööga seotud enesearendus, koolisisene klassiülene ühistegevus)
• Õpetajate rahulolu sõltub hindamisest ja tagasisidest, klassi kompositsioonist ja võimalusest osaleda otsustamises koolis
• Eesti õpetajad rakendavad suhteliselt tagasihoidlikult aktiviseerivaid/õpilasekeskseid praktikaid.
Väljakutsed
• Õpetajaameti ühiskondlik staatus. Kuigi õpetajad on pigem rahul oma tööga ja kooliga, kus nad töötavad, on nii õpetajatel kui ka koolijuhtidel arusaam, et ühiskonnas ei peeta seda ametiti auväärseks
• Õpetajaameti professionaliseerumise/kõrgelt tunnustatud elukutseks kujunemise väljavaated?
• Koostöö ja koostöiste enesearendustegevuste toetamine. Õpetajate toetamine, et nad teeksid enam professionaalset koostööd ning osaleksid koostööl põhinevas õppes/enesetäienduses (tunnivaatlused, koostööl põhinevad uuringud jms), mis on ressursimahukam
• Käitumis- ja õpiraskustega õpilaste kõrge osakaal klassis on suur väljakutse nii õpetajale kui koolile
• Aktiviseerivate/õpilasekesksete praktikate laialdasem kasutamine
Kontakt
• Ülle Übius
• TALIS 2013 Eesti riiklik projektijuht
• Telefon 735 0721
• mobiiltelefon 5057924
• e-post: [email protected]
• http://talis.innove.ee