TALLINNA TEHNIKALIKOOL Sotsiaalteaduskond iguse instituut

EESTI KUI IGUSRIIK Referaat

ppeaine: iguse entsklopeedia ppejud:

Tallinn 2010

SISUKORD

SISSEJUHATUS Referaadi teemaks valisin Eesti kui igusriik. Referaadis pan anda levaate igusriigi ajaloost ning selle tunnustest Eesti nitel. Teema valisin phjuseks oli soov saada levaadet igusriigist ning selle tunnustest. Referaadi on jagatud kolmeks peatkiks, millest esimene rgib igusriigi tekkest ja arengus ning teine koos alajaotustega igusriigi tunnustest, nii materiaalsetest kui formaalsetest ning kolmas sisaldab niteid Eestist. Referaadi koostamisel kasutasin Annus, T.. Kiris, A., Nuuma, P., Kukrus, A., Oidermaa, E., Liventaal, J. ja Narits, R. raamatuid.

1. IGUSRIIGI TEKKIMINE JA ARENG iguse ja vimu omavaheliste suhete ning printsiipide otsingud ulatuvad sajandite taha. Antiikmaailmast on prineb idee sellisest hiskondliku elu korraldusest, mis vastab kaasaegsele ettekujutusele igusriigist1. Valgustusaja filosoofid ning Suure Prantsuse revolutsiooni ideoloogid judsid lpuks tdemusele, et rahavas on riigivimu allikakas. Riigisimu objektiivse allika tuvastamine andis vtme mistmaks, mis eesmrgil ja kuidas vimu teostatakse. Eeltoodu lahtimtestamine andis vastuse ksimusele, miks vimu teostamine igal ajastul ja igas riigis on reguleeritud teatud kindlal viisil. Riikluse praktikas muudetakse saavutatud poliitline vim seaduslikuks juriidiliseks pdevuseks. Seega muutub poliitiline vimuvitlus paratamatult vistluseks selle eest, mida riigi igusssteem ja iguskord, seejuures eriti konstitutsioon ehk phiseadus sisaldama peaksid.(...) Kuid mitte ainult poliitika ja vimu teostamine, vaid ka iguslik reguleerimine ise on juba vastavate igusnormidega reguleeritud ja tugineb aja jooksul kristalliseerunud printsiipidele. Poliitika ja vimu teostamine on jrjest juriditseerunud. Protsess sai tinglikult suure tuke Suure Prantsuse revolutsiooni ajal ning selle protsessi lppu ei ole nha2. igusriigi printsiibi tekkeloos ja arengus on vimalik nimetada teatud prdepunkte, phimttelisi muutusi sellest ideest arusaamisel3. iglaseks ehk igusele vastavaks loeti sellist hiskondlikku korraldust, kus igus, tnu avaliku vimu toetusele, muutub ldkohustuslikuks seaduseks ja avalik vim, olles ise iguse poolt korrastatud ja piiratud, igusele vastavaks riigivimuks 4. igusriiklus kige algelisemas thenduses sisaldas endas vaid seaduslikkuse printsiipi ehk nuet, et riigivimu teostatakse seaduse alusel. Seadusele allutatakse ka valitseja- endine suvern. igust peeti1Narits, R. iguse entsklopeedia. Lk 193 2Liventaal, J. Riik ja igus. Lk 169 3Annus. T. Riigiigus. Lk 73 4Narits, R. iguse entsklopeedia Lk 193

ainukeseks vimalikuks viisiks, hoidmaks hiskonnas stabiilseid suhteid ning kontrollimaks valitseja meelevalda. Siiski thendab esimene igusriigi tasand vaid formaalset igusriiklust, seaduste sisu kohta ei elda midagi5. igusriigi printsiip viitab kaugemale kui valitseja seotus seadustega. Kuna seadused on valitseja loodud, jtaks formaalne igusriigi miste igahe siiski valitseja meelevalla ktte, sest valitsejal on vim kskik, milliseid seadusi vastu vtta kskik, mis ajal. Nii tekkisid piirangud seadustele, mis andsid loa riigivimu teostamiseks ja ksikisiku vabaduste piiramiseks6.

5Annus, T. Riigiigus. Lk 73 6Annus, T. Riigiigus. Lk 73

2. IGUSRIIGI TUNNUSED igusriik omab helt pool samu tunnuseid, mis on omased teistele riikidele7. Riigi olulised tunnused on rahvas, territoorium ja suvernsus8. igusriigi mtte ajalugu juhib thelepanu sellele, et igusriigile on omased ka rida eritunnuseid. Need eritunnused vivad leida oma vljenduse ldphimtetes, iguseinstituutides vi igusnormides. Selleks, et saaks rkida igusriigist, peavad olema nii normid kui ka phimtted konkreetse riigi puhul valitsevaks. Seega vib osa tunnuseid leida tunnustamist vaid formaalses mttes. Osadel tunnustel on aga materiaalne substants ja neil on kindel sisu positiivses iguses9. Riigi ja ka kohaliku omavalitsuse ssteem tohib halduskati regulatiivse toimega ksikisiku iguste ja huvide sfri tungida vimalikult vhe ja vaid eeldusel, et see on igustatud phiseaduse ning seaduse alusel. Phiseaduses ja sellega koosklas olevates seadustes kirja pandud phiigusi ja vabadusi tohib piirata vaid ldsuse huvides. Kui phiigus-vabadusi piirati on igalhel igus vaidlustada haldusakt erapooletus kohtus10. igusriik on riigivimu selline iguslik korraldus, mis jagab indiviidi ja iguste ja seaduslike huvide puutumatuse ning riigi ja indiviidi vrdiguslikkuse. igusriiki iseloomustavad eelkige jrgmised tunnused: 1. Vimude lahusus- phimte, mille kohaselt seadusanndlikku, tidesaatvat ning kohtuvimu peavad teostama erinevad subjektid. 2. ksikisik ja riik esinevad igussuhtes vrdsete igussubjektidena, st riigi igused ei ole prioriteetsed ksikisiku igustega vrreldes. 3. Riigi allutatus phiseadusele ja tema enda poolt kehtestatud seadustele- phimte, mis nuab riigilt lugupidavat suhtumist oma igusloomesse, hoiab teda tagasi seaduste kergekelisest kehtestamisest ja muutmisest.7Narits, R. iguse entsklopeedia Lk 197 8Narits, R. iguse entsklopeedia Lk 179 9Narits, R. iguse entsklopeedia Lk 197 10Liventaal, J. Riik ja igus. Lk 170

4. Phiseaduse vljakuulutanud iguste, vabaduste, aga ka inimiguste reaalne tagamine ning rahvusvahelise iguse ldtunnustatud phimtete ja normide austamine. 5. Seaduslikkuse phimtte realiseerimine riigiorganite, ametiisikute ja kodanike kitumises, nende kitumise vastavus igusnormide nuetele. 6. igusele rajaneva seaduse limlikkuse nude elluviimine, mille kohaselt kik seadusest madalama igusliku juga igusaktid peavad olema koosklas seadusega kui rahva krgeima esindusorgani igustlooda aktiga. 7. Demokraatlik igusemistmine sltumatu kohtu poolt ja igale isikule igusliku kaitse tagamine11. igusriigis on riigivim indiviidide teenistuses, mitte vastupidi12. igusriigi iseloomustamisel tehakse vahet materiaalsete ja formaalsete tunnuste vahel. Formaalsed tunnused on nhtavad ning enamasti igusaktidega vormistatud. Materiaalseteks tunnusteks loetakse seesmisi, olemuslikke omadusi 13. Formaalselt vaadatuna on igusriik riik, kus kik riigifunktisoonid on phiseaduseja teiste igusnormide poolt mratud ning mille titmine on igusreeglite alusel kontrollitav. Tnapeval on sellises riiklikult oragniseeritud hiskonas riigivimu kandjaks rahvas. Eesti Vabariigi phiseaduse paragrahvis 1 on stestatud Eesti on iseseisev ja sltumatu demokraatlik vabariik, kus krgeima riigivimu kandja on rahvas. Eesti riigi suvernsus on lppastmes Eesti rahva suvernsus, kuid rahavasuvernsuse petusel on ka teinegi klg14. Rahvasuvernsus thendab riigivimu teostamise legitimatsiooni rahva poolt. Riigivimu teostamise legitimatsioon hlmab endas ka kontrolli teostamist riigivimu teostamise le. Niteks Eestis Riigikogu valmistel, kuna riigivim peab olema rahva poolt legitimeeritud, ei tohi Eestis riigivimu teostada isikud ega organid, kellega rahval puudub legitiimne side15.

11Kiris, A., Nuuma, P., Kukrus, A., Oidermaa, E. iguspetus. Lk 33 12Kiris, A., Nuuma, P., Kukrus, A., Oidermaa, E. iguspetus. Lk 34 13Kiris, A., Nuuma, P., Kukrus, A., Oidermaa, E. iguspetus. Lk 33 14Narits, R. iguse entsklopeedia Lk 198 15Narits, R. iguse entsklopeedia Lk 199

2.1 igusriigi formaalsed tunnused Formaalsete tunnuste alla loetakse, vimude lahusust ning nende eristamist, seadustest kinnipidamist ja tidesaatva vimu seaduslikkust, iguslikku kaitset sltumatute kohtute poolt ning phiiguste ja vabaduste garanteerimist16. Vimude lahususe idee prineb juba antiikjast ning selle phiideeks on vltida vimu koondusmist he ju ktte17. Riigivim kui selline on ks tervik, mis vljendub eri vormides. Need jaotuvad seadusandlikuks, tidesaatvaks ja igustmistvaks. Selline jaotus thendab ksku kolme vimu organisatoorseks lahutamiseks. Riigivim vljendub eri vormides, mis thendab tjaotust riigivimu sees. Lisaks oma tga tegelemisele, vimaldab see kontrollida vastastikku ka tegevust kontrollida ning vajadusel piirata18. Eesti Vabariigi phiseaduse paragrahv 4 kohaselt on Eesti presidendi, Riigikogu, Vabariigi Valitsuse ja kohtute tegevus korraldatud vimude lahususe ja tasakaalustatuse phimttel, seega jlgib Eesti Phiseadus klassikalist skeemi, kus legislatiivorganid, eksekutiivorganid ja justiitsorganid on teineteisest lahutatud19. Seadusandlik vim phineb parlamendi tegevusel, mille tegevus realiseerub rahva poolt valitud eesindajate tegevuses. Parlament on riigi thtsaim organ, millega teised vimustruktuurid peavad alati arvestama. Seadused vetakse vastu lihthlteenamusega. Tidesaatvat vimu teostab riigipea ja valitsus. Valitsus koosneb ministritest ja peamisnistrist. Valitsus viib ellu riigi poliitikat ja tegeleb valitsemisega. Valitsus vtab osa seadusloomest, esitades seaduseelnusid parlamendile. Valitsemine peab olema allutatud seadustest kinnipidamise ehk seaduslikkuse nudele.

16Liventaal, J. Riik ja igus. Lk 168 17Annus, T. Riigiigus. Lk 85 18Narits, R. iguse entsklopeedia Lk 199 19Narits, R. iguse entsklopeedia Lk 206

igusmistmist teostavad demokraatlikes igusriikides sltumatud kohtud. Eesti Vabariigis mistab igust kohus, olles ainus kohtuvimu kandja. Riigikohus on riigi krgeim kohus, ning htlasi ka phiseaduslikkuse jrelvalve kohus20. igusriigile on iga inimene iguse subjekt. Sest kohtunikul on eelkige kohustus kaitsa ksikisikuid kaasinimeste ja riigiorganite omavoli eest21. Seadusest kinnipidamine ja tidesaatva vimu seaduslikkus iseloomustab igusriiki samuti formaalsest kljest. Tidesaatvad organid vivad sekkuda igusriigiks kodaniku ellu, kui neil on selleks volitus. Teatavasti riik on pdev enda jaoks seadusi looma ning igusriigis on oluline, et riiklikud struktuurid seadustest vga tpselt kinni peaksid. Just see, milline on riigi tegevuse suhe tema tegevuse iguslikesse alustesse, nitab igusriigi olemasolu vi selle puudumist22. Seaduslikkuse printsiibi tieliku realiseerimise tagab sltumatute kohtunike poolt teostatav iguskaitse. Kodanikel peab olema igus prduda vaidluste lahendamiseks kohtu poole. Kohtunikud peavad olema sltumatud nii isikuliselt kui objektiivselt. igusriigis tagab kohtunike sltumatuse fakt, et nad ei ole tagandatavad. Kohtute seaduse paragrahv 3 stestab, kohtunik nimetatakse ametisse eluajaks ning, et kohtunikku saab ametist tagandada ksnes kohtuotsuse alusel23. Phiiguste ja vabaduste garanteerimine thendab seda, et isikuvabadus on printsiibis piiramatu ning riigivimu sekkumine isiku ellu phimtteliselt piiratud. Isiku juriidilne vabadus tuleneb formaalsest seadusest, millega on seotud ka legislatiivorganid. Eesti iguskorras tuleb hoolikalt jlgida, et igusriigi formaalne tunnus- isiklike iguste ja vabaduste tagamine- oleks objektiivse iguse esemeks24.

20Narits, R. iguse entsklopeedia Lk 200 21Narits, R. iguse entsklopeedia Lk 201 22Narits, R. iguse entsklopeedia. Lk 201 23Narits, R. iguse entsklopeedia Lk 202 24Narits, R. iguse entsklopeedia Lk 203

2.2 igusriigi materiaalsed tunnused Materiaalsete tunnuste hulka kuuluvad inimiguste asustamine riigi poolt, seadusandja mitte ainult deklareeritud, vaid ka faktilist seotust phiseadusega, rahvusvahelise iguse ldtunnustatud phimtete ja normide titmist, inimvrikuse kaitsmist riigi poolt25. Inimiguste austamise ja kaitse ksk on igusriigis materiaalseks tunnuseks. Inimene on iguse keskne miste, kuna igus on alati seotud inimesega. iguskorra kige viksemadki osad hinnatakse inimvrikusel phinevate vrtuste ssteemi alusel. Materiaalse igusriigi doktriin tunnustab olulise osa phiiguste ja- vabaduste lipositiivset iseloomu. Nendest ideedest on kantud phiiguste ja vabadustega on seotud ka seadusandlikud organid26. Eesti iguskorras valitsev seadusiguste traditsioon rgib selle kasuks, et inimvrikusel phinev vrtuste ssteem kajastuks vjalikel juhtudel positiivses iguses.(...) Seadusandja seotust konstitutsiooniga ja lipositiivse igusega realiseerub tielikult kohtuliku kontrolli vimalustega. Selline igus on tavaliselt krgeimal kohtuinstantsi. Riigikohtu reglement punkt 1 stestab, et Eesti Vabariigi krgeim kohus on Riigikohus, mille kohtukolleegium vaatab lbi taotlusi kontrollimaks nende vastavust Phiseaduse vi seadustega27.

25Kiris, A., Nuuma, P., Kukrus, A., Oidermaa, E. iguspetus. Lk 33 26Narits, R. iguse entsklopeedia Lk 205 27Narits, R. iguse entsklopeedia Lk 205

3. IGUSRIIKLUSEST EESTIS Eesti on astunud mitu tublit sammu ideaalse igusriigi suunas. Mitmesugused grupid ja isikud nuavad ikka rohkem seadusi, seadusi, seadusi ja magustoiduks reegleid ning eeskirju. Juba praegu on meil olemas 'Kuvariga ttamise eeskirjad' (RTL 1996, 39, 250), mis enamiku kontoritkohtadest ebaseaduslikeks muudavad. Mitmete riigittajate vallandamine on muutunud protseduurireeglite ebatpse titmise tttu rmiselt raskeks osutunud. lipilased kulutavad tundide kaupa enda ja ametnike aega oma sidupileteid paberile kleepides ja vorme tites, sest ei saa ju sellist asja eraettevtete ja lipilaste omavaheliseks asjaajamiseks usaldada, samuti ei vi iial teada, kas mni lipilane mitte poole hinnaga sidu vimalust kuritarvitama ei hakka ja liiga palju ei sida, peab kindlasti kontrollima28. Samuti kehtivad ranged nuded rihingutele. iguskantlset leidis, et Tallinna Vee hindasid kehtestav mrtus on seadusevastane, kuna kehtestab endale liialt suure kasumi, olles vastuolus phiseaduse, seaduste ning tarbijate huvidega29.

28http://www.obs.ee/~allan/N2/riik.html 29Aug, T. Indrek Teder: Eesti on igusriik ja see kehtib ka rihingule. Eesti Pevaleht 26.03 2010

KOKKUVTE igusriiklus kige algelisemas thenduses sisaldas endas vaid seaduslikkuse printsiipi ehk nuet, et riigivimu teostatakse seaduse alusel. igust peeti ainukeseks vimalikuks viisiks, hoidmaks hiskonnas stabiilseid suhteid ning kontrollimaks valitseja meelevalda. Siiski thendab esimene igusriigi tasand vaid formaalset igusriiklust, seaduste sisu kohta ei elda midagi. igusriik on riigivimu selline iguslik korraldus, mis jagab indiviidi ja iguste ja seaduslike huvide puutumatuse ning riigi ja indiviidi vrdiguslikkuse. Formaalsete tunnuste alla loetakse, vimude lahusust ning nende eristamist, seadustest kinnipidamist ja tidesaatva vimu seaduslikkust, iguslikku kaitset sltumatute kohtute poolt ning phiiguste ja vabaduste garanteerimist. Materiaalsete tunnuste hulka kuuluvad inimiguste asustamine riigi poolt, seadusandja mitte ainult deklareeritud, vaid ka faktilist seotust phiseadusega, rahvusvahelise iguse ldtunnustatud phimtete ja normide titmist, inimvrikuse kaitsmist riigi poolt.

KASUTATUD KIRJANDUS Aug, T. Indrek Teder: Eesti on igusriik ja see kehtib ka rihingule. Eesti Pevaleht 26.03.2010 Kttesaadav: http://www.epl.ee/artikkel/494257 Annus, T. (2001) Riigiigus. Tallinn: Juura Kiris, A., Nuuma, P., Kukrus, A., Oidermaa, E. (2009) iguspetus. Tallinn: Klim Liventaal, J. (1999) Riik ja igus. Tallinn. Sisekaitseakadeemia kirjastus. Narits, R. (2002) iguse entsklopeedia. Tallinn: Juura http://www.obs.ee/~allan/N2/riik.html