-
November2011
Nr. 2 (23)
245 AASTAT HARIDUSELU MATSI TALUSTÜLENURME GÜMNAASIUMINI
21. oktoobril tähistati Ülenurme Gümnaasiu-mis valla hariduselu
245. aastapäeva. Toimusidaktused õpilastele ja endistele
õpetajatele ningkülalistele. Viidi üheskoos lilli nii Reola kooli
kuika Matsi talu mälestuskivide juurde.
Hariduselu arengu lühikroonika• Lõuna-Eesti on Eestimaa
maahariduse häll
– üle 300 aasta vana.• 1766 – andis Liivimaa kindralkuberner
George
von Braun korralduse alustada igas mõisasmaalaste
õpetamisega
• 1766 – mardipäeval alustas 20 õpilast õpin-guid Matsi talus,
kuhu kool jäi tegutsema 73aastaks; õpetati lugemist, piiblilugu,
rehken-damist, hiljem ka kirjutamist, alates 1885. aas-tast ka vene
keelt
• 1839 – ehitati uus koolimaja Reolasse, õpilasi25
• 1927 – sügisel alustati Reolas samale kohaleuue koolimaja
ehitust, avati 3. ja 4. klass ningvõeti juurde teine õpetaja
• 1928 – avati 5. klass• 1929 – avati 6-klassiline Reola
Algkool, sellele
järgnevad Reola Mittetäielik Keskkool, Reola7-kl Kool ja Reola
8-kl Kool
• 1984 – tööd alustas Ülenurme Keskkool,valminud koolimajas oli
ruumi 350 õpilasele,ehituse initsiaatoriks Ülenurme
õppekatse-majandi direktor Kalju Roosve, kooli direktorTarmo
Kerstna
• 1989 – septembris avati Ülenurme Muusika-kool
• 1994 – keskkoolist sai Ülenurme Gümnaa-sium, kus õppis üle 600
õpilase, algklassidviidi Tõrvandi koolimajja
• 1990 – valmis staadion• 1992 – valmis
võimlakompleks-spordihoone• 2010 – lõppes ehituse ja
renoveerimise
I etapp, valmisid raamatukogu, söökla, töö-õpetuse klassid,
muusikakooli uued ruumid,seal hulgas kammersaal
• 2011 – Ülenurme Gümnaasium kuulubUNESCO koolide
rahvusvahelisse võrgustikku
• Ülenurme maadel on haridust ja traditsioonealati
väärtustatudPraegu on Ülenurme Gümnaasium vabariigis
ja maakonnas tunnustatud gümnaasium, kus tooniannavad muusika-
ja spordikallak. Kolme parallee-liga gümnaasiumiastmes on võimalik
õppidahumanitaar-, reaal- ja loodus-spordiklassides.Õpilaste arv on
653. Loobutud on klassipäevi-kutest ja üle mindud internetipõhisele
e-koolile.
Ülenurme õpilased on edukalt esinenudmaakonna- ja vabariiklikel
olümpiaadidel ja võist-lustel. Kasvanud on rahvusvaheline
koostöö.Kuulumine Pierre de Coubertini koolide rahvus-vahelisse
võrgustikku on võimaldanud kooliõpilastel osaleda ülemaailmsetel
spordifoorumitelAustrias, Tšehhis, Slovakkias, Hiinas.
Europar-lamendi töös Strasbourgis on osalenud 120 õpi-
Mis sünnipäev see oleks ilma tordita! Juu-belitordi lõikas lahti
vallavolikogu esimeesHeiki Sarapuu. Foto: Maire Henno
last. Toimunud on mitmeid laulukooride välisreise.Üle 20 aasta
kestab koostöö Soome Joroinenivalla koolidega.
OLEV SALUVEER,Ülenurme Gümnaasiumi direktor
○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○
○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○
2011/2012. ÕPPEAASTA KÕIGE NOOREMAD
1.a klass – klassijuhataja Monika Meitern
Õpilased esireast: Mathias, Kasperk, Märten,Kirke, Kasper
1.b klass – klassijuhataja Malle Kont
Õpilased esireast: Ketlin, Lisette, Kirke, Tauri,Marcus
1.c klass – klassijuhataja Krista Prušinskaja
Õpilased esireast: Cätriin, Kadriann, Karl,Daniel, Anete, Helena
Fotod: Jaan Aitaja
-
OlevikOlevikOlevikOlevikOlevik - 2 -- 2 -- 2 -- 2 -- 2 - kooli
lEHT
PREEMIAREIS BRÜSSELISSERahareformiteemalisel õpilasvõistlusel
saa-
vutas põhikooli osas vabariigis I koha ÜlenurmeGümnaasiumi 8.a
klassi õpilane Kätlin Peetsalu,kes kirjutas uurimistöö „Erinevad
rahad eestimaa-lase pihus 1918–2011“ (juhendajad õpetajad
MilviTisler ja Omar Saksing).
Rahareformiteemalise õpilasvõistluse võitjatepreemiareis toimus
18.–20. oktoobril k.a. Kavas olikohtumine Euroopa Parlamendi liikme
hr IndrekTarandiga ja lühike ekskursioon istungitesaalis,kohtumine
Euroopa Komisjoni transpordivoliniku hrSiim Kallasega ja teemapargi
Mini-Euroopa külas-tamine ning linnaekskursioon Brüsselis. Toimus
kalühike kohtumine Eesti esinduses Euroopa Liidujuures, kus
esinduse tööd tutvustas Eesti esindusepressiesindaja Helen
Ennok.
Kohtumisel hr Tarandiga jäi kõlama pessimist-lik suhtumine
euroala tulevikku ja väljavaade-tesse, seevastu hr Kallase jutt oli
optimistlik ja tule-vikku vaatav. Külastasime ka vastavatud
Parla-mentaariumi, mis on mõeldud erinevate EuroopaLiidu riikide
tutvustamiseks. Seal saab tutvudaEL-i ajalooga. Kasutada on
võimalik iPod-i baasilloodud audio-videogiidi, kes räägib ka
eestikeeles. Viimasel päeval toimus Brüsseli muudehuviväärsete
kohtade tutvustus, näiteks nägimeBrüsseli sümbolit Pissiv poiss
(Manneken Pis).Kahjuks ei õnnestunud igale poole aja puuduselminna.
Oli tore ja huvitav reis.
OMAR SAKSING Kätlin Peetsalu ja Milvi Tisler Brüsselit avastamas
Foto: Omar Saksing○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○
○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○
○ ○ ○ ○ ○
UUS SUUR ÜLENURMEGÜMNAASIUMI RAAMATUKOGU
tänab Ülenurme Vallavalitsust ja ÜlenurmeGümnaasiumi direktorit.
Palju tänu headele ini-mestele, kes aitasid kolimisel, eriti
õpilastele 6. ja11. klassidest. Suur tänu raamatute
kinkijatele!
Raamatukogu on raamatu koduRaamatukogu on raamatu kodu –seal ta
on rahul, kui tolmu ei kogu,kui teda loetakse rõõmuga taas,voodisse
võetakse vahel ehk kaasa...Raamat tee lahti ja lehitse lehti –tead,
et nad puudest ja mõtetest tehti?Tähed ja numbrid ja punktid ja
komad,kunagi olid nad teab kelle omad!Keegi neid sõnu ja tarkusi
kogus –nüüd nad on hoiul siin raamatukogus!Raamat löö lahti, kui
veidi saad mahti –terve suur maailm on sinu ees lahti!
(Leelo Tungal)Foto: Ave Vigel
○
○
○
○
○
○
○
○
○
○
○
○
○
○
○
○
○
○
○
○
○
○
○
○
○
○
○
○
○
○
○
○
○
○
○
○
○
○
○
○
○
○
○
○
○
○
OMA SILM ON
KUNINGAS11. oktoobril toimus Ülenurme Gümnaasiumi
9. klassidel väljasõit Eesti Vabariigi pealinnaTallinnasse.
Kaasas olid ka klassijuhatajad EvelynKostabi ja Karin Peda,
ajalooõpetaja Milvi Tislerning õppealajuhataja Maili Mesipuu.
Tallinna jõudes oli meie esimeseks peatus-kohaks riigikogu
hoone. Enne sisenemist tuli kõigilläbida turvakontroll:
metalliotsija värav. Seejärelsuundusime riigikogu saali ning saime
põgusaltjälgida istungit. Õiguskantsler Indrek Teder oli justoma
kõne lõpetanud ning asunud vastama riigi-kogu liikmete küsimustele.
Saime kuulata kolmeküsimust-vastust ning liikusime edasi. Saime
nähaveel riigikogu hoonete maketti ja kuulata riigikogutöö
tutvustust ning infot hoonete ajaloo ja arhitek-tuuri kohta.
Järgmine peatuskoht oli Patarei vangla. Nägi-me vangla ruume,
kuulsime seiku vanglaelust.
Viimane peatuspaik oli Kristiine keskusesasuv 5D kino. Vaatasime
filmi „Lennuta mind kuu-le“, mis rääkis sellest, kuidas tulnukad
lendasidinimeste abiga Kuu pinnale. Film oli küll lühike,aga
eriefekte oli piisavalt: kord tuli tossu, kord sä-ristas miski
jalgu, tuulest ja tooli liikumisest rääki-mata.
Koju jõudsime enne kaheksat õhtul rõõmsate,kuid ka veidi
väsinutena.
HENRI MAALMANN,9.a klass
○
○
○
○
○
○
○
○
○
○
○
○
○
○
○
○
○
○
○
○
○
○
○
○
○
○
○
○
○
○
○
○
○
○
○
○
○
○
○
○
○
○
○
○
○
○
ÕPPEREIS KURGJALEReedel, 9. septembril asusid 10. klassid
teele
Kurgjale Carl Robert Jakobsoni talumuuseumi.Kes oli seal
esimest, kes teist korda.
Carl Robert Jakobsoni talumuuseumis tehtimeile väikene õppetund:
saime teadmisi Eestiesimese teadliku põllumehe, poliitiku,
rahvaval-gustaja ning eestlaste rahvusliku liikumise
ühearmastatuima juhi elust ja tegevusest. Me saimeteada nii tema
talu, pere kui ka loomingu kohta.
Muuseumi teeb eriliseks seal karjakasvatuseja põlluharimisega
tegutsev talu. Silmarõõmupakuvad eesti maatõugu lehmad, lambad,
hobune,kuked-kanad ja kalkunid. Kogu töö tehakse masi-nateta – nii,
nagu vanasti ikka asjad käisid.
Kuna muuseumis ning teistes kõrvalhoonetestatsamine tegi kõhu
tühjaks, siis läksime ühte Türisöögikohta keha kinnitama. Meile
pakuti sooja suppikoos saiakesega. Kes rutemini söönud sai,
seejõudis veel tutvuda ümbruskonnaga ning jalutadaümber tiigi.
Järgmisena suundusimegi Türi kirikusse, kuskirikuõpetaja
tutvustas meile kiriku arhitektuuri jaajalugu. Saime teada
aknavitraaýi minevikust,varastatud maalidest ning paljudest
muudestpõnevatest faktidest.
Kõige lõpuks külastasime kunstnik ResaTiitsmaa nukutuba. Ateljee
asub tema enda kodus,seega oli äärmiselt hubane ning omapärane
sealolla. Tema valmistatud nukud on kõik väga erilised,neil kõigil
on rääkida oma lugu ning kahtesamasugust nukku tema loomingust ei
leia.
JONNA SILD, 10.b klass
-
OlevikOlevikOlevikOlevikOlevik- 3- 3- 3- 3- 3-----
kooli LEHT
7. oktoobril vahetasid taas õpetajad jaõpilased mõneks tunniks
oma rollid. Selletulemusena oli esimestel pisut pidulikum jateistel
vastupidi – töökam päev. Kuidas tundusnoortele „õpetajatele“
selline rollimuutus?Arvamust avaldavad 12.b klassi õpilased,
kes„õpetasid“ meie kooli vanemaid klasse, ja11ndikud, kes jagasid
teadmisi pisematele.Arvamusi on väga erinevaid.
Ma ei mõista inimest, kes tuli välja mõttegatähistada selliselt
õpetajate päeva. Enda venda-dele ja õele oskan ma küll moraali
lugeda, agaklassiruumis, mis on võõraid täis, on raske
selleülesandega toime tulla.
Mina loodan, et seda päeva korraldatakse katulevikus.
Mina ei taha mitte kunagi õpetajaks saada, sestma ei suuda
ennast kehtestada sellise rahva ees.
Päev ise valmistas mulle pettumust, sest meieklass polnud
suuteline korraldama õpetajateleväikest aktust, mis neile rõõmu
pakuks.
Õpetajaks olemine on raske: kogu aeg peabklassis korda looma.
Õpetajal on ka kuni 8-tunni-seid päevi, pärast mida peab veel
hakkama töidparandama.
Mulle meeldis. Natuke lühikeseks jäi seepäev, oleks võinud kauem
kesta.
ÕPETAJATE PÄEVA VALU JA VÕLUÕpetasin neile jäägiga jagamist,
alguses nad
ei saanud aru, aga kui võtsin abiks kommid, saidkõik aru.
Õpetaja oli päris lahe olla tegelikult. Kui keegivastu haukus,
siis tegin kõvemat häält ja lapsedhakkasid töötama.
Sain teada, mis tunne on olla õpetaja ja mis onselles ametis hea
ja halb. Õpetaja oleks tore olla,kui õpilased oleksid tublid ja
käituksid hästi. Parakusee nii ei ole ja seepärast ma ei suudakski
ollaõpetaja.
Sain teada, et õpetajaks olemine ei olegi niiraske, kui nad ise
seda väidavad. Tuleb ennastlihtsalt kehtestada ja reeglid paika
panna. Jäinendaga rahule ja ootan juba järgmist õpetajatepäeva.
Kui mina olin eesti keele õpetaja rollis, oli mulväga tore, sest
väiksed lugesid nii ilusti ja arm-sasti. Aga kui pidime hakkama
seletama sõnadetähendust, siis hakkas küll suu vahutama, sestüks ei
kuulanud, teine ei saanud aru, kolmas tege-les millegi muuga jne.
Mina arvan, et õpetajaametis on rohkem võlu kui valu!
Oli ka üks piinlik hetk, kus õpilane küsis muu-sika kohta ja ma
ei mäletanud algklassi materjali.Oli igati meeldiv kogemus olla
õpetaja. Kui on heaklass, siis ei olegi eriti valu ja õpetaja peab
olemaka piisavalt karm.
Õpetajate päeva planeerides tundus kõikväga lihtne. Kuid reedel
klassiruumi poole kõndi-des võttis juba värisema küll. Kas ma ikka
saanhakkama, kas olen piisavalt ette valmistanud ningkas õpilased
ikka austavad mind. Hea oli tunda,mida tunneb õpetaja klassi ees
seistes. Päev olitore ja meeldejääv.
Võin öelda, et õpetaja töö on nii vaimselt kuifüüsiliselt väga
kurnav, kui südamega asja juuresolla. Ma usun, et õpetajaks
saadakse armastusesttöö vastu, mitte palgatšeki pärast.
Õpetaja peab kindlasti olema natuke aukar-tust äratav, vaikse
häälega ei jõua tunnis eriti kau-gele.
Õpetajaks olemine on üldiselt raske, sestpeab klassis kogu aeg
korda looma ja õpilasedennast kuulama panema.
Õpetajaks olemise juures on ka häid külgi:suheldes kogu aeg
lastega, saab kogemusi omalaste kasvatamiseks.
Kõik oli tore, aga üle ühe päeva õpetaja eioleks. Alati on
klassis keegi, kes töötab sulle vastuja päevast päeva õpilast
korrale kutsuda ma eiviitsiks.
Võlu algab alles pärast seda, kui õpilased onõpetatud ja eksamid
tehtud. Rohkem ma õpetamakoolis küll ei hakka, sest tänapäeval
astuvad kõiküksteisest üle ja arvavad endast kõige paremini.
○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○
○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○
5. oktoobril toimus Ülenurme Gümnaasiumiloodushuvilistele
õpilastele GPS-mäng. Mängukorraldasid ja rahastasid KIK ja Peipsi
KoostööKeskus, läbiviijaks oli seiklusfirma 360°
mängujuhtMaili.
Mäng viidi läbi Ülenurme alevikus ja selleümbruses. Seiklusfirma
oli õpetaja poolt edastatudandmete alusel ette valmistanud
konkreetsemarsruudi just meie jaoks. Õpilastest
moodustati4-5-liikmelised meeskonnad, kes pidid läbimakindlad
punktid GPS-seadme abiga. Eestikeelsejuhisega GPS näitab noolega,
kuhu minna ja kuipalju maad on otsitava punktini. Kui
võistkondjõudis ette antud koordinaatidega kohta, tuli talvastata
küsimusele. Vastuste järgi täitus ristsõna.Vastavalt vastusele, kas
õige või vale, kuvati võist-konnale GPSi järgmine punkt. Võitis see
võist-kond, kes jõudis esimesena läbida kõik
punktid.Võitjameeskonnale oli seiklusfirma poolt kaauhind.
Aitäh kõigile, kes kooliellu vaheldust tõid jaõpilaste silmad
särama sättisid!
MAIA UIBO,geograafiaõpetaja
GPS-MÄNGÜLENURMEL
○
○
○
○
○
○
○
○
○
○
○
○
○
○
○
○
○
○
○
○
○
○
○
○
○
○
○
○
○
○
○
○
○
○
○
○
○
○
○
○
○
○
○
○
○
○
Ühel kevadiselvarahommikul leid-sin oma meilidehulgast kirja,
kuskutsuti noori ülesosalema Tartumaanoortekogu pro-
jektikonkursil „Noortelt noortele“. Tulemas olimajandusõpetuse
tund ja ma otsustasin seda õpi-lastele tutvustada, endal põues
väike lootus – ehkkeegi „võtab vedu“. Minu arvates oli tegemist
üheväga hea võimalusega oma kätt proovida.
Möödus umbes nädal, kui minu poole pöördus11.b klassi õpilane
Tiit Kroon ja küsis, kas ma olek-sin nõus olema tema täiskasvanud
esindaja. Minuhämmingut nähes ta muigas ja rääkis oma
soovistosaleda projektikonkursil. Konkurss nägi ettevähemalt ühe
täiskasvanu osaluse. Ta soovis viiagümnaasiuminoored Kassinurmele
tutvuma viikin-gite eluga. Nii sai meie koostöö alguse.
Projekti eesmärgiks oli meeskonnatöö ja ausavõitluse reeglite
täitmise abil tutvustada 11. –12.saj viikingiaega Eestis ning
toetada kooliprogram-mis käsitletavaid teemasid Eesti muinasajast
javarakeskaegsest Euroopast. Projekt viidi läbiKassinurme
muinaslinnuses 23.septembril. Osa-les 81 õpilast ja 7 õpetajat.
Vabas õhus toimusloeng viikingiaegsest elust ja võistumängud
vii-kingi moodi. Loengu käigus toodi ohtralt
paralleeletänapäevaeluga, rõhutati meeskonnatöö, aususeja sallivuse
olulisust oma eesmärkide saavuta-misel nii tänapäeval kui ka
viikingiajal.
KASSINURME VIIKINGIKÜLAVõistumängudeks jaotati õpilased
kaheks
võistkonnaks. Võistkonnad pidid leidma liidri,koostama
lahinguplaani ja võitlema pehmikrelva-dega kuni võiduni. Lahingud
toimusid otsekontak-tidena väljal ja vallutada tuli ka
kindlus.Noormeeste arvamused:• Iseenesest oli asjalik üritus, aga
„viikingi“
tegevus käis kohati närvidele. Meeskonnatööõppimise koha pealt
oli väga hea üritus.
• Mina ei jäänud üritusega rahule, sest mindabsoluutselt ei
huvita mingi mõõklemine, midame enamuse ajast tegime. Maru külm oli
ka,samas sain teada viikingitest väga palju.
• Väga huvitav oli, olin kunagi väga huvitatudsellisest
tegevusest – seega oli väga tore.
• Tore, arukas, informeeriv, meeltlahutav – kõikeseda esiteks
tänu asjalikule „viikingile“, kesoma tööd tõsiselt võttis, ja
teiseks sisse-elamisele sündmustesse (imiteerides sõda).
Tütarlaste arvamused:• Kui nüüd üldiselt öelda, siis alguses ma
mõt-
lesin küll, et kolm tundi on igav, aga lõpu pooleolin juba päris
aktiivne ja aeg lendas kui linnu-lennul. Üldiselt väga tegevusrohke
ja meeltmööda üritus.
• Tore on mõelda, et on selliseid inimesi naguneed kaks meest,
kes üritust läbi viisid. Neidhuvitab väga viikingite ajastu ja nad
samas-tavad end nii palju kui võimalik viikingitega.
MAIA UIBO,geograafiaõpetaja
-
OlevikOlevikOlevikOlevikOlevik - 4 -- 4 -- 4 -- 4 -- 4 - kooli
lEHT
Ma olen alati soovinud õpilastele sellist bio-loogia
lisakursust, kus ma saan enam õuesõpetrakendada ja õppekäike
erinevatesse asutustesseorganiseerida. Sel õppeaastal saigi see
teoks.Minu organiseerida ja juhendada on inimese jatervise
lisakursus, looduspraktika ja rakendusbio-loogia lisakursus. Minu
nägemuses moodustavadneed kolm kursust komplekskursuse, mis
algab10.klassis ja saab läbitud gümnaasiumi lõpuks.
Esimeses kursuses (inimene ja tervis) rõhunrohkem
loodusteadusliku uurimismeetodi kasuta-misele tervise teemadel ja
kellegi kogemuse põh-jal uurimistöö tegemisele. Looduspraktika
koos-neb KIK-i poolt pakutavatest õppeprogrammidestja
rakendusbioloogiakursuses tutvustan õpilasteleeelkõige erinevaid
ameteid (erinevad õppekäigud)seoses rakendusbioloogia ja
bioloogiaga.
Kui mõistlik minu lisakursuste ülesehitus on?Oskan seda öelda
alles selle kursuse lõppedes.Hetkel tundub, et õpilastele selline
tööjaotus ja –koormus sobib. Teadmisi hindan kursuse lõppe-des ja
veel terve gümnaasiumiastme vältel. Minaisiklikult arvan, et tähtis
on märgata, teada jatunda meid ümbritsevat. Mis kasu on
fotosünteesi-protsessi teadmisest, kui ei tunne ümbritsevaidtaimi
ja loomi!
MARINA KAMENSKAJA,bioloogiaõpetaja
Järgnevalt väljavõtted õpilaste arvamustest
*****Meie kõige esimene ja kõige rohkem elevust
tekitav õppekäik toimus biomeedikumi. Juba see‘’laiba
lahkamine’’ tundus nii põnev olevat. Kunama ei osanud midagi
oodata, siis kujutlesin vaimu-silmis ette, kuidas meie juhendaja
seal külma ningelutut laipa terava noaga lahti lõikab ning
kuidasverd pritsib igasse kaarde. Selleks ‘’laibahaisuks’’ma ka
juba valmistasin end ette.
Kui olime lahangusaali ukse taga, oli ärevusikka väga suur. Kohe
näeme ju laipa! Aga ei midagihullu siiski – ruum oli väga puhas
ning lõhnas for-maliini järgi. Formaliin on aine, kus hoitakse
laipuenne lahkamist – sellisel juhul ei levi haigused.
‘’Meie’’ laip oli juba 2 aastat olnud surnud ningkasutatud kui
õppematerjali. Seetõttu olid tal jubakõik siseorganid lahti
lõigatud. Ka tema nahk olieemaldatud – seda seetõttu, et saaks
õpilasteleparemini lihaseid näidata.
Kuna väljas sadas vihma ning kõik oli hall, tun-duski kogu see
laibateema seal väga… filmilik ningmõjus kuidagi eriti hästi. Kaks
tundi möödus kuilinnulennul. Kõige lõpuks tutvustas meie
juhendajameile veel preparaate, mis olid teises ruumis. Kaneid oli
väga huvitav vaadata.
Ei saa väita, et loengud nakkushaigustest võiviljastamisest
kunstlikul teel oleksid vähem huvita-vamad. Kõik loengud on
huvitavad ning rikastavadminu maailmapilti. Sest lõppkokkuvõttes
ongi iga-sugused elulised asjad ning õppekäigud need, mismeid
tegelikult harivad.
*****Sellel aastal oleme käinud päris palju loodus-
praktikaga klassist väljas. Meie klassile see vägameeldib, sest
klassist väljas õppimas käia on lahe!Selline õppimine motiveerib
palju rohkem ja pare-mini jääb meelde ka.
ÕPPEKÄIGUD BIOLOOGIA LISAKURSUSTE RAAMESEsimene koht, kus me
käisime, oli Tartu Pere
Leib. Seal nägime, kuidas valmistatakse saia jaleiba, kuidas
jõuab see poeletile ja kuidas tootminetoimub. Seal tekkis suur
nälg, sest olime otse koo-list tulnud ja kõhud olid tühjad. Lõpuks
saime ikka-gi degusteerida erinevaid saia- ja leivatooteid jakõht
saigi täis. Samuti „pommitati“ meid pidevalterinevate küsimustega,
kuid me olime ennast hästiette valmistanud ja suutsime peaaegu
alati õigevastuse öelda.
Sellised õppereisid pakuvad vaheldust klassistoimuvale tunnile.
Minu arvates teeb see tunni huvi-tavamaks ja õpilastel on ka
põnevam. Samuti peabtänama meie bioloogiaõpetajat, kes viitsib
meiejaoks selliseid õppekäike korraldada. Selle eest tallesuur
tänu!
*****Sel aastal oli igal õpilasel võimalik omale vali-
da lisaainena looduspraktika. Aine raames käimeerinevates
kohtades õppimas eluslooduse kõikvõi-malikke kooslusi ja riike.
Esimesena toimus meil loeng vee-elustikukohta. Nägime pilte
erinevatest loomadest ja õppi-sime neid tundma. Pärast seda käisime
ka ise Üle-nurme tiigi ääres erinevaid veekooslusi uurimas.Nägime,
kui palju erinevaid liike veeloomi võib ühesveekogus elada. Pidime
neid ise püüdma ja mää-rama.
Meie teine väljasõit oli juba natuke kaugemale– Meenikunno
rabasse. Me lahkusime koolisthommikul ja veetsime päeva rabas.
Meile räägititaimedest, loomadest, mullast ja kõigest, mis
sellemetsa- ja rabakooslusega kaasneb. Kõigepealtõppisime tundma
loodust enda ümber. Pidimeleidma omale ühe sõbra – puu ja seejärel
ka tallenime panema. Kõike seda tegime silmad kinni jaseejärel
pidime ta ka lahtiste silmadega üles leidma.Õppisime tundma ka
mulla koostist ja pidime äratundma erinevaid palumetsataimi.
Õppisime mää-rama puu kõrgust ja laiust. Pärast vajalikku
infotundiläbisime matkaraja. Teel olles räägiti meile erine-vate
taimede ja liikide kohta, kes rabas elavad. Kaseal asuva rabajärve
kohta saime üht-teist huvitavatteada. Samuti pidime ise leidma
mitmeid rabataimija hiljem need herbariseerima. Pidime taimed kaise
ära tundma. Käik sinna oli väga õpetlik ja huvi-tav. Omapead rabas
jalutades ei pööra sageli erine-vatele liikidele tähelepanugi. Kuid
minnes koos õpe-tajaga saime infot ka erinevate liikide kohta.
Meie kolmas õppereis toimus zooloogiamuu-seumisse. Seekordseteks
õppeteemadeks olidimetajad ja närilised. Selle käigus õppisime
mää-rama erinevat liiki hiiri ja hiirelisi. Nägime ka isepalju
huvitavaid liike. Pidime ise kirjeldama erine-vaid närilisi ja
imetajaid ning ka nende kohta näi-teid tooma. Samuti jäi muuseumis
silma väga paljumuid loomi ja putukaid peale nende.
Tähelepanupüüdsid väga paljud kaslased ja erinevat liiki putu-kad
ning kalad.
Mulle on väga meeldinud kõik need välja-sõidud ja õppereisid.
Kindlasti tahaksin veel igalpool sellistel üritustel käia. Sellised
õppereisid tule-vad väga kasuks, eriti kui oled loodusest ja
bioloo-giast huvitatud. Kõigi nende programmide ja rei-side käigus
olen saanud väga palju targemaks jatundma õppinud nii erinevaid
taimi kui ka loomierinevates kooslustes. Omapead käies ei oska
sa-
geli tähelepanu pööratagi erinevatele loomadele,veel vähem
taimedele. Kindlasti on kõikidest nen-dest reisidest mulle ka
edaspidi väga palju kasu.
*****Rakendusbioloogia on huvitav ala, mille raa-
mes on meile selgitatud paljusid protsesse meieümber, mida me
niisama ehk tähelegi ei paneks.Kuid ometi, nad on meie ümber olemas
ja veelenam, nad on paljud seotud … bioloogiaga!
*****Esimene õppekäik oli meil Tartu Veevärki, kus
asutuse direktor selgitas meile lühidalt, kuidas vesipuhtaks
saab. Tartu Veevärki jookseb kokku terveTartu ja ka lähiümbruse
vesi, kus see puhasta-takse erinevate protsessidega nii
mehaanilisel kuibioloogilisel teel. Samuti saime teada, miks ei
olesoovitatav sattuda aerotankidesse ja kust tulebvahel hingemattev
hais. Kuid see probleem saablahenduse kohe, kui valmivad
metaanitankid.
*****Selle aasta alguses, kui meie ainekavasse
lisandus rakendusbioloogia lisakursus, hakkasimekäima harivatel
ja samas ka väga huvitavatel välja-sõitudel. Peale õppekäikude on
meie koolil olnudvõimalus võõrustada rakendusbioloogia vald-konnas
töötavaid või oma ala vaieldamatuid tipp-tegijad, kes tulevad meile
lahkelt seletatama omatööga seotud iseärasusi ja põhitõdesid.
*****Toimus loeng rohkem tüdrukuid huvitaval tee-
mal, nimelt kunstlikust viljastamisest, mida tehakseTartus dr
Sõritsa eestvedamisel Elite kliinikus. Meidmanitseti säilitama
tervislikke eluviise, kuna naiserasestumist võivad takistada nii
mõnedki muud te-gurid peale suitsetamise ja joomise. Öeldi ka,
etrasestumisprobleemide põhjuseks ei ole alati naine,vaid suure
tõenäosusega hoopis oma tervisestmitte hooliv mees. Saime ka teada,
et Eestis sünnibiga aasta umbes 350 last kunstliku viljastamise
teel,esimene Eestis aga juba 1995.a.
*****Kõige viimane käik leidis aset Tehnoloogia
Instituuti, kus meile räägiti meie praegusest õpita-vast teemast
– geenitehnoloogiast. Paberil tundubsee palju lihtsam, aga kui
meile seletati lahti erine-vad protsessid, kasutatavate ainete hulk
(juba rest-riktaase on üle 3500 erineva!), tundus, et asi
läksainult segasemaks. Saime ka teada, et DNA-d onvõimalik
sünteesida ka keemiliselt, kuid see on kallisja väga töömahukas,
seetõttu tellib TÜ TehnoloogiaInstituut seda teistelt firmadelt.
Lühidalt seletasidmehed ka seda, millega nad ise tegelevad, ja
tun-dub, et nad on oma tegevusega jõudnud juba niimõndagi saavutada
– mõlemad on Tartu Ülikoolidoktorandid.
Üldiselt võiks korraldada veelgi käike, minulei oleks midagi
selle vastu.
*****Loodan, et meie põnevad õppekäigud jätku-
vad sama hooga, kuna ise asju ligidalt nähes javõimaluse korral
proovides õpib inimene kõigeparemini. Tsiteeriksin vana
rahvatarkust: „Omasilm on kuningas“.
-
OlevikOlevikOlevikOlevikOlevik- 5 -- 5 -- 5 -- 5 -- 5 -kooli
LEHT
○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○
○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○
NOORED KOTKADKui oled poiss vanuses 8–18, siis see on
sulle!Kindlasti oled kuulnud midagi organisatsioonist
Noored Kotkad, kindlasti on sul sõpru, kes seal käi-vad ja
organisatsiooni tegevuses kaasa löövad.
Noored Kotkad on Kaitseliidu juures tegutsevvabatahtlik noorte
organisatsioon. Organisatsiooni ees-märk on noortes kasvatada
isamaalisust ja muid eluksvajalikke tarkusi, samuti valmistatakse
noori ette kaitse-väeteenistuseks. Organisatsioonis on 2300
liiget.
Ülenurme vallas tegutseb Noorte Kotkaste Tor-naado rühm. Rühm
tegutseb aastast 1999 ja liikmeidon hetkel 27.
Kui sulle pakub meie tegevus huvi, siis ootamesind 10. novembril
kell 18.30 Ülenurme Gümnaa-siumisse, kus toimub tutvustus
organisatsiooni kohta.Võid kaasa võtta ka lapsevanema.
MIKK OTSAR Noorkotkaste ja kodutütarde suvelaager 2011 Foto:
Mikk Otsar
Septembris toimusid kõigile Tartu maakonnalaulu- ja
tantsupeolistele tänuüritused, mis toi-musid Tartus Toomemäel
neljas erinevas paigas:TÜ ajaloomuuseumis, Toomkiriku
varemetes,vanas anatoomikumis ja Tähetornis. Loosi tahtelvõisid
õpilased sattuda ühte neist neljast paigast.
Mina sattusin Tartu tähetorni, mis on äsjarenoveeritud ja minu
poolt veel avastamata paik.Meid viidi kohe treppidest üles
planetaariumisse,kus vaatasime etendust. Näitlejateks olid
tähed,planeedid ja kuu ning tähtedest moodustatudtähtkujud ja
linnutee. Meile näidati kuu, päikeseja planeetide liikumist taevas.
Näidati ka lõuna-taevast, mida meie tavaliselt ei näe, aga minu
ülla-tuseks osutus põhjataevas palju põnevamaks –nii et tähtede
jälgimiseks elame vist väga heaspaigas!
Pärast etendust said kõik õpilased endaletaevakaardid, mille üle
nad väga rõõmustasid jalubasid need kodus seinale panna! Õpilased,
keskäisid ajaloomuuseumis, said endale meisterdadaise
liivakella.
Suur tänu Tartu maavalitsusele, kes otsustastänada kõiki
sellesuvisel peol käinud õpilasi. Usun,et need õppekäigud jäävad
õpilastele meelde.
MARIT RAUK,õppekäigul osaleja
Mina sain minna vanasse anatoomikumi. Sealoli väga äge. Nägime
igasuguseid huvitavaid asju,näiteks inimese silmamunasid, kasvajaid
ja sise-organeid. Veel oli seal nahatükke, kuhu peale olivanasti
lastud tätoveerida igasuguseid kujundeidja pilte.
LIISBET,õppekäigul osaleja
Mina käisin ajaloomuuseumis. See oli põnev.Ülakorrusel toimus
keemiateater. Saime põnevaidteadmisi ja mina olin lausa kaks korda
assistent.
CAROL,õppekäigul osaleja
TÄNUÜRITUSLAULUPEOLISTELE
○
○
○
○
○
○
○
○
○
○
○
○
○
○
○
○
○
○
○
○
○
○
○
○
○
○
○
○
○
○
○
○
○
○
○
○
○
○
○
○
○
○
○
○
○
○
○
○
○
○
○
○
○
○
○
○
○
○
○
○
○
○
○
○
ÜG 10ndike mitte enam nii värsked meenu-tused rebaste
ristimisest
Arvamust avaldasid Mikk Otsar, Eliisabet Serg,Laura Kaljusaar,
Gert Teesaar ja Tauri Helimets.1. Mis meeldis enam retsi juures?
Mis üldse eimeeldinud?Kõik meeldis retsi juures.Meeldis lõpus
takistusrada. Ei meeldinud mõnedtoidud, aga kannatas ära.Meeldis
uute kogemuste saamine. Ei meeldinudsüüa neid ilgelt rõvedaid kokku
segatud körte.Meeldis see, et terve päev oli hästi sisustatud
jaorganiseeritud. Mis ei meeldinud… praegu eioskagi öelda..
Võib-olla need jubedad asjad, midanad meile süüa andsid.Mul oli
väga aktiivne retsija. Söögid olid kapõnevad, kuigi vahel tekkis
tahtmine oksendada,aga selle elasin üle.2 Kuidas rahule jäid?Jäin
rahule, sest sibul oli hea!Natuke rohkem actionit oleks võinud
olla.Jäin rahule, palju nalja sai.
REBASTE RISTIMINE
Jäin väga rahule.3. Mis te arvate sellest traditsioonist? Kas
sedaon mõtet jätkata?Kui mina sain retsi, siis peavad teised ka
saama!HEA traditsioon! Uued gümnaasiumi õpilasedPEAB ära
ristima!Oleks kindlalt mõtet edasi jätkata, kuna siis saa-vad ka
järgmised 10ndikud kogeda sama, misoleme meie kogenud.See on
huvitav traditsioon, kindlasti on mõtet sedajätkata.See traditsioon
teeb elu palju põnevaks. Mina näi-teks ootasin seda väga ja ootan
ka järgmist aastat,kui saan ise retsida.4. Kas on juba ideid
järgnevaks retsiks?Ooooo jaaaa (kaval nägu)!On, aga neid tuleb veel
täiendada.Ei ole kahjuks.Hetkel ei ole veel.
JONNA SILD, OLIVER JÕESAAR,10.b klass
Pisut külmetavad, aga vaprad rebased Foto: Mikk Otsar
-
Palun vaikust! Alustame prooviga! Palunvaikust! Alustame
etendusega! Kui palju kordi onneid sõnapaare Tõrvandi algklasside
majateatritoas aastate jooksul korratud? Seda ei mäletakindlasti
mitte keegi. Alustati aga lastega teatritöödselles majas 1995.
aastal. Nüüd oli käes 3.juunihommikupoolik ja aasta 2011. Äsja on
lõppenudselle kooliaasta viimase päeva viimane teatri-etendus „Ilus
suvepäev”. Väikesed näitlejad Karol-Lota, Kaisa, Sten ja Kadi
õpetaja Sirle Kikerpilli1. b klassist ja Rando õpetaja Eve Kaljula
1. c-struttasid koos nende koolikaaslastest pealtvaa-tajatega
kiiresti teatritoast väljapääsude poole. Ikkaõuele, ikka sooja
päikese alla! Suvevaheajale!
Istusin keset näitelava pingile. Ümberringivalitses vaikus.
Vaikisin ka ise. Kerisin mõttes tagasiselle hooaja lavastusi.
Äkitselt sähvatas mulle pähenaljakas lause: „Üksmeeles jõuame
palju,kadedusega ei küüneotsa jagugi!” Mida see nüüdtähendas?
Olen lastele kirjutanud näitemänge headusestja kurjusest,
tõsisemaid ja naljakamaid... Agakadedusest? Eks see nähtus ole ka
seal kusagilolemas. Enda puhul olen küll täheldanud, et mulselline
soon puudub. Aastad lähevad, aga ikka jajälle leian ma end
rõõmustamas teiste inimesterõõmude üle. Aga nojah! See selleks!
Mulle meeldib rohkem see esimene poollausest – üksmeeles jõuame
palju! Nii nagu mujalgikoolides on ka meie majas aeg-ajalt
leidunudvapraid klassijuhatajaid, kes oma põhitöö – kooli-tarkuste
õpetamise kõrvalt on leidnud aega omaklassiga nii mõnigi vahva
näidend selgeks saada.Samuti on lastele näitekunstioskuste
tutvustamiselpalju aastaid abiks olnud väsimatu Aime Kahk.
Ise alustasin algklasside majas aastal 1995.Siis sai
klassijuhatajate toetusel moodustatudmitme klassi
näitekunstihuvilistest lastest neljateist-kümneliikmeline
kooliteatri rühm. Praktilise tege-vuse tulemusena, eelkõige
koostöös klassijuhataja-tega kujunes aga välja hoopis uus,
töökindlamsüsteem. Klassides, kus olid teatrihuvilised lapsed,sai
läbi väikese sõela sõelumise abil moodustatudnäiteringid. Nende arv
iga aastaga kasvas ja nii oli2010/2011. hooajal mul juhendada
üheksa näite-ringi. Laste toetusel hakkasin juba varasematel
aas-tatel kirjutama ka näitemänge, vastavalt nendesuutlikkuse
astmele.
Just tänu üksmeelsele toetusele eesotsasmeie gümnaasiumi
direktori Olev Saluveeriga,algklasside maja õppealajuhataja Merje
Aavikuga,klassijuhatajate, lauluõpetajate Britt Laatsi ja
MargitPajuga, teiste õpetajatega on võimalik nii paljugatoime
tulla. Minu suurimad tänud ja lugupidaminekuulub neile
emadele-isadele, kes alati kindlustasidoma teatrilaste kohaloleku
õigel ajal ja õiges kohasetenduste andmiseks.
Aga ei oleks see tänu täiuslik, kui ma ei teekssügavat
kummardust kõige tublimatele teatritegija-tele, kõigile nendele
poistele-tüdrukutele, kellesüdames põleb teatrituli. Tänu nende
hoolikusele,püüdlikkusele, kannatlikkusele, abivalmidusele onkõik
meie lasteteatri näiteringide etendused teokssaanud.
OlevikOlevikOlevikOlevikOlevik - 6 -- 6 -- 6 -- 6 -- 6 - kooli
lEHT
MÕTTEKILDE EELMISEST HOOAJASTNo näete nüüd! Jäingi ise oma
mälestuste-
tulva kose alla! Eks kõik need möödunud 16 hoo-aega vajavad
eraldi raamatut. Nüüd aga vaatameneid uuslavastusi, millest ühest
juba oli jutt. Midasiis ja kes mängis?
1. „Murrumetsa jõulud” – see jõulunäidendnägi eelmisel hooajal
esimesena rambivalgust.Mängisid seda õpetaja Lairi Jürna 4.c
klassipoisid-tüdrukud kaheksandast näiteringist.
2. „Saladuslik Meralda” – jõululugu lastele,mängisid õpetaja
Malle Kondi 4.a klassi näitlejadseitsmendast näiteringist.
3. „Millal ükskord ometigi...?” – muinasjutulinekevadenäidend,
mängisid õpetaja Karin Pärli 3.aklassi poisid-tüdrukud neljandast
näiteringist.
J.Aitaja näidendis "Millal ükskord ometigi..?"metsavaim Pupi
Pahurake (An Priks).
4. „Kanged mehed Ruusaaugult” – luguvapratest poistest, mängisid
õpetaja Ivi Tumanski2.a klassi lapsed esimesest näiteringist.
5. „On ikka nuhtlus küll!” – naljakas lugu ühesvaatuses,
mängisid näidendit õpetaja MonikaMeiterni 3.c klassi lapsed
kuuendast näiteringist.
6. „Tassike maitsvat teed” – muinaslugukurjast kuningannast,
mängisid lugu õpetajaAnnika Küli 3.b klassi näitlejad viiendast
näite-ringist.
7. „Kui ma oleksin” – kauni muusikaga näi-dend, mängisid
näidendit õpetaja Eve Kaljula 2.cklassi lapsed kolmandast
näiteringist.
J. Aitaja näidendis "Kanged mehed Ruusaau-gult" vasakult
indiaanlesed Punane Karu (Jas-per Luik), Roheline Sisalik (Oskar
Puis) jaMöirgav Lõvi (Martin Rosenthal).
8. „Ilus suvepäev” – lastenäidend ühesvaatuses, sellest loost
oli juttu juba eespool. Lap-sed olid teisest näiteringist.
J.Aitaja näidendis "Ilus suvepäev" külapoisidArtur (Sten Reiter)
ja Andrus (Rando Klei-mann).
9. „Ootamatu külaline” – kaasaegne näidendühes vaatuses,
mängisid õpetaja Kristel Hokko-neni 5.a klassi poisid-tüdrukud
üheksandast näite-ringist.
Viimast lugu kavatsetakse mängida ka meiegümnaasiumi suures
majas, sest poisid-tüdrukudon kõik edukalt jõudnud edasi 6.a klassi
ja nendeuus klassijuhataja on õpetaja Helen Altin. Toimu-vad
täiendproovid, kuna üks osatäitja siirdus teisekooli õppima.
On alanud uus kooliaasta, teatrilastel uushooaeg – 2011/2012.
Uued lood, uued etendused!
JAAN AITAJA
Ülenurme koolilehetoimetas
Piret Rannast.
