Sauga valla leht november 2014 (nr 11)

Sauga valla 23. aastapäeva tähis-tati seekord Tammiste lasteaias. Kutsutud olid kõik valla asutus-te töötajad ja tunnustuste saajad. Kogunemise kohaks valiti Tam-miste lasteaed, kuna seal avati uus moodulrühm ja Tammiste las-teaed sai sel aastal maakondliku tunnustuse – avalikus kasutuses olevate hoonete klassis kaunima kujunduse tiitli.

Külalisi tervitasid Sauga valla-volikogu esimees Kandela Õun ja vallavanem Priit Ruut. Peolistele esinesid lasteaia muusikaõpetaja Marge Lumisalu juhendami-sel Tammiste lasteaia töötajad ja naisansambel Nõianeitsid, noo-red muusikud Loore Lumisalu, Kristel Täker ja Berit Botman ning külalisena rahvatantsijad Pärnu-Jaagupist. Sauga valla nais-rahvatantsurühm Sassis sussid ül-latas peokülalisi videotervitusega.

Traditsiooni kohaselt anti valla aastapäeva üritusel ka üle tunnus-tused. Sellel aastal olid vastavalt Sauga valla tunnustuse avaldami-se korrale erinevate tunnustuska-tegooriate saajateks:

Aasta tegija – Marge Lumisalu,

Tammiste lasteia muusikaõpetaja ja naisansambli Nõianeitsid ju-hendaja. Marge osaleb aktiivselt Sauga valla kultuurielu edenda-mises, aidates oma teadmiste ja professionaalsete oskustega igati kaasa valla avalike ürituste korral-damisele.

Aasta ettevõtja – Arli Kanter, AS Nurme Turba juhataja. Ta on andnud oma panuse Sauga valla noorte töökasvatusse korralda-des Sauga õpilasmalevlaste tööd ja pakkudes lastele turvalist ning motiveerivat töökeskkonda ette-võttele kuuluvas turbarabas.

Aasta naissportlane – Jessika Scholz, sõudja. Jessica on saavuta-nud sõudmises märkimisväärseid tulemusi: Noorte EM 10. koht; Eesti Noorte MV – 2 kuldme-dalit, 2 hõbemedalit ja Eesti MV (täiskavanud) – 2 hõbemedalit.

Aasta meessportlane - Daniel Liik, sõudja. Võistluste tulemu-sed: noorte EM – 10. koht; Noor-te MM – 20. koht; Eesti Noorte MV – 2 kuldmedalit, 1 hõbeme-dal, 2 pronksmedalit; Eesti MV (täiskasvanud) - 1 kuldmedal, 1 pronksmedal.

Vallavalitsuse tänukirjaga tun-nustati algatustegevuse eest Sauga valla rahvajooksu „Jookse külale külla“ ürituse korraldajaid: Tuu-li Aunpuu, Kandela Õun, Kaie Koolme, Katrin Hansumäe, Pirko Palu ja Marno Maasikas. Spordiüritus toimus esmakordselt 18. mail 2014. a ja erinevatele dis-tantsidele kogunes võistlema sada-kond rahvasportlast.

Õnnitleti Jänesselja lasteaia di-rektorit Aina Alunurme, keda Tallinna Ülikool tunnustas tänu-kirjaga õpetajahariduse 95. aas-tapäeva puhul tema panuse eest õpetajahariduse edendamisel.

Valla aastapäeval avati moodulrühm ja tunnustati aasta tegijaid

Tähistati uute vallakodanike sündi

Teist korda sel aastal kogunesid noortekeskusesse valla kõige nooremad elanikud koos oma emade-isadega. Kas oli põhjuseks kuri sügisilm või miski muu, kuid kohale oli tulnud ainult veidi üle poole kutsutud peredest, 31-st tänavu sündinud lapsest, kuid see ei rikkunud teiste peo-tuju.

Taaskord olid piduliste hulgas kaksikud – õekesed Lau-ra ja Loore, pere esimene ja teine laps. Kutsutud olid veel seitse peret tähistama oma esimese, 12 peret oma teise ja 10 peret oma kolmanda lapse sündi.

Traditsiooniliselt esitasid kauneid tervituslaule Jänes-selja lasteaia lapsed õpetaja Nelli Vadami juhendamisel. Volikogu esimees Kandela Õun ja vallavanem Priit Ruut õnnitlesid vanemaid ja soovisid kohaletulnuile tervist ja peredele rõõmsaid ühiseid ettevõtmisi, andsid lilleõie emale ja nimelise hõbelusika pesamunale, perelukku jääd-vustati see sündmus fotograafi abiga.

Peo lõpetas juba tavaks saanud ühine tordisöömine.

Foto autor Aasa Akerberg

Tammiste lasteaia kandlemängijad

Moodulrühma avamisel lõikavad linti vallavanem Priit Ruut, volikogu esimees Kandela Õun ja ehitajate esindaja Eero Leisna

Eda Tenson vallavanemalt Kauni kodu tunnuskirja vastu võtmas

Sauga Sõnumid2

Volikogu isTungil

VallaValiTsuses oTsusTaTioktoobrikuul

• tunnustada Sauga valla tänu-kirjaga 20 aktiivse tegevusaasta eest naisteklubi „Helle“ ja klubi kauaaegseid aktiivseid liikmeid: Vally Jaansen, Alma Kiigema, Ilme Mõis, Illi Paas, Helle Pill, Aino Tammik, Tiiu Viin

• kehtestada alates 1. no-vembrist Sauga Põhikoolis õpi-lase koolilõuna maksumuseks 1 (üks) euro

• algatada lihtmenetlusega rii-gihange „Sauga valla teede talve-hooldus 2014/2015“

• maksta toimetulekutoetust 7-le perele kokku 1161,02 eurot; vajaduspõhist peretoetust 1-le perele 19,18 eurot 3 kuu jooksul

• maksta sünnitoetust 8-le perele kokku 1400 eurot; 128 euro suurust 2-aastase lapse toetust 7-le lapsele; 65 euro suu-rust eakate sünnipäevatoetust 2-le eakale vallaelanikule; 64 euro suurust matusetoetust 3-le taotlejale; toetust 5-le abivajajale kokku 224 eurot

• sõlmida 1 uus lapsehoiutee-nuse rahastamise leping

• pikendada sotsiaalkorteri üürilepingut üheks aastaks

• rahuldada kahe hajaasustuse programmis osalenud pere taot-lused toetuse saamiseks ja maks-ta välja toetused vastavalt 5456 ja 4543,56 eurot

• väljastada projekteerimistin-gimused Kilksama külas Tam-miku tee 14 kinnistule elamu püstitamiseks; Tammiste külas, Ojaääre tee 7 kinnistule elamu püstitamiseks; Jõekalda tn 1 ja Tormilinnu tee 7 kinnistul aia-maja laiendamiseks; Urge külas Põlendiku tee 4a ja Suurfarmi kinnistule varjualuse püstitami-seks

• anda kirjalikud nõusole-kud: Nurme külas Tammepesa kinnistule kuuri ja abihoone püstitamiseks; Sauga alevikus Hirvela tn 6 ühes korteris teh-nosüsteemide muutmiseks ja Jänesselja tn 18 kinnistul asuva tootmishoone tehnosüsteemide muutmiseks; Tammiste külas 22-le taotlejale vee- ja kanali-satsioonitorustiku rajamiseks; Suur-Kaare tn 35 kinnistul asu-va kuuri lammutamiseks

• anda ehitusload: Eametsa külas Rästa tee 5 kinnistule ra-jatava elamu tarbeks elektriva-rustuse rajamiseks; Kilksama külas Koiksoni kinnistul endise lauda rekonstrueerimiseks; Nur-me külas Kooli tn 5 kinnistu-le elamu püstitamiseks; Sauga alevikus Selja tee 11 kinnistul asuva remondihalli laiendami-seks; Tammiste külas Käbi tn 4 kinnistul elamu ehitamiseks; Tarepere tee 2 kinnistul aiamaja laiendamiseks; Tammiste tee 59 kinnistul aiamaja elamuks re-konstrueerimiseks ja laiendami-seks; Suur-Kaare tn 35 kinnistul elamu laiendamiseks ja rekonst-rueerimiseks ning kasvuhoone laiendamiseks ja rekonstrueeri-miseks kuuriks

• väljastada kasutusload: Eametsa külas Sügislille ja Rõn-gaslille tänavate piirkonnas tä-navavalgustuse kasutusele võt-miseks; Rütavere külas Indriko kinnistul laiendatud angaari ja püstitatud talu abihoone kasutu-sele võtmiseks; Tammiste külas Ristiku tee 3 kinnistule püstita-tud elamu kasutusele võtmiseks; Urge külas Suuroja ja Kamara kinnistule rajatud elektrivarus-tuse kasutusele võtmiseks; Sau-ga valla territooriumil rajatud 330/110 kV elektrivarustuse ka-sutusele võtmiseks

• nõustuda Kilksama külas Metsatalu kinnistu jagamisega, määrata lähiaadressid ja maa sihtotstarve

• seoses Kosse detailplanee-ringu kehtetuks tunnistamisega anda nõusolek nimetatud pla-neeringuga moodustatud katast-riüksuste liitmiseks

• anda luba: Eametsa külas Astri tee 9 kinnistul 1 nulu, 1 le-hise ja 1 hõbekuuse raiumiseks; Tammiste külas Käbi tn 4 kin-nistul kasvava 7 männi raiumi-seks; Tammiste tee 37 kinnistul 2 saare ja 1 kastani raiumiseks; Jõekalda tn 3 kinnistul 1 kuuse raiumiseks ja Keskkonnaameti nõusoleku alusel Pärnaõie tee 22 kinnistul Pärnu jõe veekait-sevööndis hooldusraie teostami-seks (17 puud)

• rahuldada 1 korraldatud jäätmeveoga seotud avaldus.

• Kinnitati Sauga valla 2014. a I lisaeelarve kujul: põhite-gevuse tulud - 172  999 eurot, põhitegevuse kulud - 116  672 eurot, investeerimistegevus - (miinus) -56 327 eurot.

• Võeti vastu Sauga valla hu-vihariduse toetamise kord.

• Seoses Nurme-Papsaare tee äärde projekteeritud kergliik-lustee ja bussipeatuste laiendus-tega Nurme külas, omandati eraisikutelt järgmised katast-riüksused. 1) Jõekääru kinnis-tu koosseisu kuuluva 1492 m2 suuruse 19123 Nurme-Papsaare tee kü, hinnaga 2894,48 eurot; 2) Selliste I kinnistu koosseisu kuuluva 19123 Nurme-Pap-saare tee kü, pindalaga 30 m2, hinnaga 5,97 eurot ja 19123 Nurme-Papsaare tee kü pind-alaga 68 m2, hinnaga 13,97 eurot; 3) Ullaste kinnistu koos-seisu kuuluva 500 m2 suuruse 19123 Nurme-Papsaare tee kü, hinnaga 810 eurot. Nimetatud kü-d antakse riigile (Maantee-

ametile) tasuta üle kõnnitee ja bussipeatuste laienduste välja-ehitamiseks.

• Määrati Vainu külas asuva Jaagu kinnistu koosseisu kuu-luva 2,62 ha suuruse Jaagu ka-tastriüksuse jagamisel tekkiva ligikaudu 1,7 ha suuruse Jaagu-salu katastriüksuse sihtotstar-beks elamumaa.

• Volikogu esindajana valiti vallavarakomisjoni liikmeks Artur Maier.

• Parandati Sauga Vallavoli-kogu 27.02.2014 määrust nr 5 “Koolilõuna toetuse kasutami-se tingimused ja kord”.

Järgmine volikogu istung toi-mub 20. novembril 2014.

Volikogu istungi protokolli, otsuste ja määrustega on või-malik lähemalt tutvuda Sauga vallamajas, Sauga ja Urge raa-matukogus ning Sauga valla kodulehel www.sauga.ee (do-kumendiregister).

MTÜ Pärnu lahe Partnerluskogu kohtus kohalikegaMTÜ Pärnu Lahe Partnerlusko-

gul (PLPK) on valminud tegevus-piirkonna strateegia tööversioon 2014-2020. aastaks, mis on avatud täpsustusteks ning täiendamiseks. Programmi eesmärk on edendada elu maapiirkonnas läbi kohaliku tasandi koostöö, aidates luua ko-halikel partnerlustel põhinevaid maaelu arengustrateegiaid. 29. ok-toobril kutsuti Sauga avatud noor-tekeskusesse valla ettevõtjad ja ela-nikud.

Koosolekul arutleti:

• kas inimestel on meie vallas hea elada, kas ettevõtjal on siin põhjust investeerida,

• kuidas luua areneva ettevõtlus-keskkonnaga piirkond ja atrak-tiivne elukeskkond, leida ener-giasäästlikke lahendusi,

• kuidas harjutada elanikke koostööd tegema ettevõtjate, MTÜ-de ja kohaliku omava-litsusega.

Arutelu käigus selgus, et enam vajatakse kohapealseid teenuseid, paremat ühistransporti ning kogu-

konna ja kodutunde tugevdamist. Lähtudes piirkonna vajadustest

on PLPK eesmärgiks ettevõtjate konkurentsivõime tõstmine, uuen-duslike lahenduste leidmine ja ko-gukonnateenuste arendamine Ro-mantilisel Rannateel.

Jätkuvalt oodatakse ettevõtjatelt, MTÜ-delt ja seltsidelt uusi inno-vaatilisi kohalikku elu ja tegevus-piirkonda edendavaid ideid! Info telefonil 4331053, mobiilil 509 2261 ja veebilehelt www.plp.ee.

elukoha registreerimine on kohustuslikAstri Mäeste, registripidaja

Elukoha registreerimine tegelik-ku elukohta on vajalik ja lausa ko-hustuslik.

Et paljud seda teinud pole, selgub nii kirjakandja murest, kes ei oska kirja kohale toimetada, koolide poolt sõidusoodustuse saamiseks esitatud nimekirjadest, kus leidub alati õpilasi, kelle soovi me arves-tada ei saa, sest rahvastikuregistri andmetel ei ela nad meie vallas jne.

On muidki omavalitsusele, sa-muti isikule endale olulisi põhju-seid, miks kõik tegelikult piirkon-nas elavad inimesed peavad oma elukoha registreerima, sest sellest sõltub kogu omavalitsuse elu, tege-vuskava ja eelarve, mis omakorda mõjutab kõike muud – lasteaedu, koole, teid jne. Kohalikud oma-

valitsused pakuvad oma elanikele mitmesuguseid toetusi ja soodustu-si, mida saab paremini planeerida, kui on täpsemalt teada üht või teist teenust või soodustust vajavasse sihtgruppi kuuluvate inimeste arv. Seetõttu on kurb, kui inimene alles siis hakkab oma elukoha registree-rimise peale mõtlema, kui tal val-last midagi vaja läheb.

Muide, ka piirkonnast välis-maale elama asumisest teatamine on kohustuslik, selleks on samuti vaja esitada elukohateade vähemalt uueks elukohaks valitud riigi täp-susega.

Võib-olla on vajalik teada ka seda, et kes veel ei ole oma elukoh-ta registreerinud, kuid faktiliselt elab vallas, siis oleks see toiming

vaja ära teha enne 1. jaanuari, sest rahalised arveldamised ja paljudel juhtudel inimese kvalifitseerumi-ne ühe või teise toetuse õigustatud saajaks on seotud sellega, kas ini-mene 1. jaanuari seisuga on meie valla elanike registris või mitte.

Elukohateate esitamine ei ole keerukas, tuleb tulla kas eluruu-mi omanikuga või endale kuulu-va omandi puhul seda tõendava-te dokumentidega elukohateadet esitama. Elukohateate võib saata ka posti teel (sel juhul peavad ole-ma lisatud ärakirjad nii isikut kui omandiõigust tõendavatest do-kumentidest), samuti on võima-lik teate esitamine elektrooniliselt kodaniku portaali kaudu. Täpse-mat infot saab telefonil 442 0724.

koos politsei- ja päästeametnikega otsiti lahendusi vallaelu turvalisemaks muutmiseksAndres Sinimeri, Pärnu politseijaoskonna juht

Laupäeval, 8. novembril külas-tasime politseinike ja päästjatega Sauga noortekeskust. Sauga valla-valitsuse ja volikogu korrakaitseko-misjoni kaasabil toimus seal Pärnu maakonna esimene turvalisuse ava-tud arutelu. Üheskoos otsiti ja leiti vastuseid valla turvalisust puuduta-vatele küsimustele. Arutelu toimus avatud ruumi meetodil. Osalejad said esitada ettepanekuid vallaelu turvalisemaks muutmiseks vajali-ke meetmete kohta ja need arutati läbi grupitöö meetodil, kus tehti ka hulgaliselt ettepanekuid, millised võiksid olla lahendused tõstatatud probleemile. Lõpuks paluti osaleja-tel hinnata 10-palli süsteemis, kui-võrd oluliseks nad peavad vallaelu turvalisuse seisukohalt tõstatatud probleemi. Allpool on toodud hin-damistulemused saadud punkti-summa järgi järjestatult:

• Süüteoennetus koostöös polit-seiga – 159

• Avalik kord vallas – 145 • Koolikiusamine ja -vägivald –

134 • Vargused – 129 • Koostöö kohalike haridus- ja

noorsootöö asutustega – 91 • Elanike vaba aja veetmise või-

malused – 88 • Tuleohutus Sauga vallas – 87 • Üldine turvalisus – 72 • Hulkuvad loomad – 49 • Tammiste bussipeatuse prob-

leemid – 44 • Järjepidevus konstaabliametis

– 43 Osalejate tagasiside arutelule oli

positiivne. Mõned hinnangud osa-lejatelt: – on hea, et politseinikud ja päästjad on nüüd nägupidi ja pare-mini vallaelanikele tuttavad; – aru-telust sündisid nii mõnedki väga head mõtted, mida edasi arendada; – kõigil, kes soovisid, oli võimalus kaasa rääkida ja just neid asju välja tuua, mis olulised tundusid.

Samas avaldati ka arvamust, et on pisut kahju, et Sauga valla ela-nikke oli vaatamata kutsetele üsna napilt kogunenud. Arvati, et kui inimesed oleks teadnud, milliseks see päev kujuneb, siis oleks rahvast palju rohkem olnud. Lepiti kokku, et järgmisel korral on osalejate ring suurem.

Olen siiski osalejate aktiivsusest

meeldivalt üllatunud. Kogukonna kaasamine turvalisuse küsimuste määratlemisele ja ka lahendamisele on väga vajalik. Mitte riik, vaid ini-mesed ise peavad eelkõige ütlema, mis on turvalisuse jaoks oluline. Ja just tugevas kogukonnas peitub turvalise kodukandi võti.

PolitseiteatedOktoober möödus Sauga

vallas turvalisuse seisukohalt suhteliselt rahulikult. Kok-ku registreeriti 44 väärtegu, mis kõik olid seotud liik-lusrikkumistega. Kõikidest alustatud väärteomenetlus-test oli 39 seotud kiiruse ületamisega. Sügis-talvisel perioodil peaksid sõidukiju-hid kiiruse valimisel olema eriti hoolikad, sest ideaalseid sõidutingimusi on harva.

Sauga valla territooriumil

pandi oktoobris toime kolm kuritegu – kaks vargust ja üks omastamine. Meenuta-me siinkohal, et kuritegevu-se ennetamiseks on võimalik anda ka oma panus märka-mise ja teavitamise kaudu. Kuriteo kahtluse korral tu-leb sellest teavitada politseid lühinumbril 110. Turvalisu-se küsimustes jagab Lääne prefektuur infot ka Faceboo-kis aadressil facebook.com/laaneprefektuur.

Arutelul osalejad hinnanguid andmas

Eelregistreerimine ja info: 601 5122

Nõustamiskoht: Kuninga 22, PÄRNU (Pärnu kohtumaja II korrus,

sisenemine Nikolai tn)

Toetab Justiitsministeerium

TASUTA ÕIGUSABI VÄHEKINDLUSTATUTELE

Sauga Sõnumid 3

sauga naisteklubil Helle täitus 20 tegevusaastatAlma Kiigema, klubi kauaaegne president ja nõukogu liige

12. oktoobril, 1994. aastal ko-gunes tollase valla sotsiaalnõunik Vally Jaanseni eestvedamisel Sauga raamatukogu ruumides-se 14 ärksat naist, kõigil sooviks luua klubi, mis ühendaks juba keskea ületanud sookaaslasi. Nii sündiski Sauga naisteklubi Helle (fotol), kes sai oma nime mõtte algataja Helle Pilli järgi.

Esimesteks liikmeteks olid Laine Nugiseks, Ene Tiismaa, Ilme Mõis, Elfriede Hansen, Vally Jaansen, Illi Paas, Helle Pill, Aino Tammik, Tiiu Viin ja Alma Kiigema. Praegu kuu-lub klubisse 17 liiget. Kahjuks on neli kunagist osavõtjat – Evi Saidla, Linda Nikolai, Salme Peetsalu ja Margarita Vilist – meie keskelt jäädavalt lahkunud.

Klubi eesmärgiks on pakku-da naistele ühist huvitegevust, täiendada suhtlemisvõimalusi, laiendada maailmapilti mitme-suguste väljasõitude ja klubiüri-tuste abil, tähistada nii isiklikke kui rahvakalendri tähtpäevi. Siin ei seata liikmetele vanuselisi ega elukohapiiranguid, ei tehta po-liitilist agitatsiooni, käsitledes maailmavaatelisi teemasid vaid informatiivselt, aidates nii kaa-sa koos meeldivale ajaveetmise-le ning väärikale vananemisele. Klubi juhib 7-liikmeline nõuko-gu, praeguseks eestvedajaks Val-ly Jaansen, ja meie motoks on: rahu, armastus ja üksteisemõist-mine. Rahaliselt toetab klubi Sauga vallavalitsus, ka liikmed ise panustavad igakuiselt 2 eurot. Arvepidajaks on meil väga kor-rektne Aino Tammik.

Klubi Helle käib koos kaks korda kuus teisipäeviti algusega kell 12.00. Ruume selleks pak-kus algusaastail Sauga raamatu-kogu, siis valla lasteaed, siis taas raamatukogu, kuid viimased aas-tad oleme olnud Sauga noorte-keskuse katuse all. Oma tegevuse paneme kirja klubi kroonika-raa-

matutesse, siinjuures avaldame tänu Illi Paasile, kes südilt on krooniku-ametit pidanud kõik need pikad aastad!

Nüüd lähemalt meie tegemis-test.

Esiteks: käeline tegevus. Port-selanimaal kui kunstiliik on kõik klubi liikmed oma võimusesse haaranud. Värvide võlumaail-ma aitas meil avastada ja maa-limistehnikat õpetada Mai Ko-lossova Pärnu nooruse majast. Siidimaali juhendajaks on An-nela Raud-Selge. Suured tänud neile! Kudumine, heegeldamine, tikkimine, õmblemine, keetmi-ne ja hoidistamine – kõike seda harrastavad naised nii kodus kui klubis. 20 tegevusaasta jooksul on korraldatud klubisiseselt 16 kevad- ja jõulunäitust ning kogu Sauga valla rahvale vaatamiseks 9 avalikku näitust. Kingitused külalistele või oma juubilaridele on tänu meelisharrastustele alati käepärast võtta.

Teiseks: vaimne tegevus. Siia kuuluvad kõik meie kohtumised mitmete kirjanike ja luuletajate-ga ning ka teiste huvitavate ini-

mestega: näiteks kunagine aasta isa Eduard Jaansen, rüütliristi kavaler Harald Nugiseks, Pär-numaa ringkonna naiskodukait-se esinaine Maie Pitsal, jooga- ja naeruterapeut Helje Kasearu ja veel palju teisi huvitavaid kaas-teelisi. Ka teatri- ning kontserdi-külastustest ei ütle me kunagi ära ning kuulame huviga klubiliik-mete reisielamusi.

Kolmandaks: liikumine. Tõsi, meie liikumine pole just võim-lemine ega pallimäng, vaid see-gi on rohkem seotud vaimsete väärtuste kogumisega. Need on ekskursioonid ja väljasõidud, kus tutvume Eestimaa huvitavamate vaatamisväärsustega. Meeleldi külastame ka oma klubiliikmete kodusid, sest pika elu jooksul on rajatud tõeliselt ilusaid maju ja aedasid.

Naisteklubi Helle on nüüdseks 20-aastane! Paarkümmend aas-tat maailma ajaloos on vaid viiv, kuid inimese elus pikk periood. Hellekad, rõõmustame, et meil on nii elujõuline ja tore naiskond! Olgem edaspidigi vaprad ja tegu-sad!

Prügi põletamine ohustab ümberkaudseid elanikke ja keskkonda Janne Soosalu, keskkonnaspetsialist

Kindlasti olete kuulnud keda-gi väitmas, et tal jäätmeid ei teki. Maakohtades on laialt levinud komme majapidamisjäätmed lõk-kes või küttekoldes ära põletada, et äraviidava prügi hulka vähendada. Papi, paberi ja puidu põletamine on keskkonnakaitseliselt aktsep-teeritav, kuid muude jäätmete, eriti plastmaterjali põletamine kahjus-tab oluliselt meie tervist ja ümb-ritsevat keskkonda ning on seadu-sega keelatud. Inimesed põletavad

sageli kodus riideid, jalanõusid, autorehve ja teisi suuremahulisi jäätmeid, mida on ebamugav ja kulukas prügilasse viia. Nii tehes mürgitavad nad nii end kui ka naabreid, maapinda ja põhjavett. Iga inimene, kes süütab prügilõk-ke, ohustab sellega ümberkaudseid elanikke ja keskkonda.

Parim viis koduste jäätmetega toimetulemiseks on need liigiti sorteerida ja panna vastavasse kon-teinerisse või kogumispunkti.

naisrahvatantsurühm sassis sussid osales naistetantsu konkursilAina Alunurm, tantsurühma liige

Esimene Eesti naiste tantsupi-du „Naise lugu“ toimus 2011. a Jõgeval ning tänaseks on alanud on 2016. a toimuva II Eesti naiste tantsupeo „Mehe lugu“ ettevalmis-tused. Hingedekuu esimesel päe-val toimus Jõgeva kultuurikesku-ses uute naistetantsude konkurss, kus Sauga naistantsurühm Sassis sussid (fotol) esitas kaks Marko Sassjani autoritantsu. Kahe aasta

pärast toimuv „Mehe lugu“ peaks korraldajate sõnul tantsudega avama naise läbi mehe silmade ja südame. Just selle tantsupeo reper-tuaari kokkupanemiseks otsitigi autoritantse. Uute naistetantsude konkurss oli suurejooneline üri-tus – osalesid 30 rühma 324 tant-sija ning 36 autoritantsuga, oma panuse konkursil andis ka Sauga naistantsurühm Sassis sussid.

Jänesselja lasteaias algas lamba-aastaAina Alunurm, Jänesselja lasteaia direktor

Jänesselja lasteaias rakenda-takse esmakordselt projektõppe meetodit, mille sisuks on lapsest lähtuva kasvatuse kasutamine kogemus-, õues- ja avastusõppes. Kogu õppeaastat hõlmav „Ko-dulamba“ projekti idee tuleneb meeskonnakoolitusest „Keskkon-na- ja säästva arengu teema lõimi-

mine õppe- ja kasvatustegevusse“, kus rõhuasetus on loodushoiul, väärtustel, keskkonna kasvataval mõjul ning pärimusel.

Lamba-aasta algas õppekäi-guga lambakasvatustaludesse. Lastele andis see elamusliku ko-gemuse – nad said näha lambaid nende loomulikus keskkonnas.

Lahke vastuvõtu eest täname lambakasvatustalu peremeest Mart Allikut ning meie laste-aia laste Atko Hartvig ja Lydia Adelheid Mölderi vanemaid.

Oktoobrikuu teema „Sirgu, sirgu, siidivilla, kasva, kasva, kaunist villa“ raames toimusid koostöös käsitöömeister Merike Palmiga töötoad – pesime villa, kraasisime, ketrasime kedervarre ja mõned usinamad ka vokiga. Nii jõudsimegi lõnga teemani. Katsetati erinevate looduslike vahenditega (lehed, viljad, samb-likud, marjad) lõnga värvimist – tulemused on uudistamist väärt! Ja lõngavihud said keradesse ke-ritud – sedagi tööd sai mitmel moel teha, näiteks kerilauaga, haspliga, käe pealt.

Mardi- ja kadripäeva vahelisel ajal on lasteaia koridoris ja vana-vara toas kudumite näitus. Tre-von Reiali vanaisa meisterdas meile ute (temaga saime tutta-vaks hõimupäeval), kellel peaks just kadripäeva paiku tall sündi-ma. Selle tähistamiseks toimub 25. novembril kadrikohvik koos käsitöö müügiga. Olete lahkelt palutud!

kergliiklejate jaoks on alanud aasta ohtlikuim aegKaire Kukk, noorsoopolitseinik

Sügisel on ohtlikus olukorras just kergliiklejad, kes liiguvad pi-medal ajal teepeenral või ületavad sõiduteed valgustamata ülekäigu-kohal. Olgu siinkohal meelde tu-letatud põhitõed, mida enda ohu-tuse tagamiseks tuleb järgida.

Helkuri kandmine on kohus-tuslik ja aitab oluliselt parandada jalakäija nähtavust autojuhtidele. Jalakäija peab liikuma vasakpool-sel teepeenral. Soovitav on hel-kurit riiete küljes hoida pidevalt, sest valget aega on järjest vähem. Lisaks helkurile on võimalik enda nähtavaks muutmiseks kasutada ka heledamat riietust, ohutusvesti, taskulampi ja ka helendavast mo-biiltelefoni ekraanist on abi.

Helkur tuleb riietele kinnitada nii, et see oleks nähtav mitmest suunast, helkurlindi võib varruka või püksisääre peale asetada. Nööri otsas olev helkur kinnitatakse riie-te külge sõidutee poolsele küljele

nii, et see jääb rippuma täiskasva-nud inimesel põlve kõrgusele ehk 50-60 cm maapinnast. Kulunud helkur tuleks uue vastu vahetada, kuna tema valgustpeegeldav toime on väike.

Jalgrattal peab olema ees valge ja taga punane helkur ning vähe-malt ühe ratta mõlemal küljel kol-lane või valge helkur. Lisaks peab pimedal ajal jalgrattal põlema ees valge ja taga punane tuli, sõita tohib vaid sõidutee parempoolsel äärel. Kindlasti soovitame jalgrat-turitel sõiduteel liikudes kasutada ka helkurvesti.

Praegu on viimane aeg kont-rollida, kas kõigil pereliikmetel on riiete küljes korras helkurid ja jalgrattaga sõitjail nõuetekohased tuled ning helkurid. Nii saate olla kindel, et olete ise enda turvalisuse nimel teinud kõik vajaliku. Olge nähtavad!

Naisteklubi Helle liikmed 1990-ndate keskpaiku

Lepatriinu rühma lapsed Lisanna Nõmm ja Kadri Ruut lõnga värvimas

MÄluMÄngu TuleMuseDSauga raamatukogu ja spordiklubi mälumängu võitis novembrikuul

tasavägises heitluses võistkond MAP koosseisus Marju Tomberg, Mihkel Tomberg, Külli Haltsonen, Astri Mäeste, Piret Valkma. Napilt jäi teiseks Matilda (Kristi Pill, Jaak Eamets, Uno Pill, Jaak Känd, Andres Martson), kolmanda koha pälvis võistkond VEAB (Eve Niklus, Liia Metsaäär, Aita Niklus, Liivia Koolme, Kristi Pruul, Ege Järvesaar-Busch).

Jõulukuu mälumängule on huvilised oodatud 9. detsembril kell 19.00 Sauga raamatukogus.

Sauga Sõnumid4

VäljaandjaSauga VallavalitsusAadress Selja tee 1a, Sauga alevik, 85008 PärnumaaE-post sauga@sauga.eeToimetajad Ave GrenbergTel 5866 6327E-post ave@sauga.eeTiiu Kaasik

Küljendus ja trükk HansaprintToimetus ootab kaastöid ja reklaame 10. kuupäevaks e-posti aadressil ave@sauga.ee. Toimetusel on õigus vajadusel kaastöid lühen-dada ja redigeerida.

Palume kindlasti teatada, kui te ei soovi oma sünnipäeva äramärkimist Sauga Sõnumites!

ÕNNITLEME!

VASTSÜNDINUD VALLAKODANIKUD

Helve Joosu 10.11.1927Valentina Tatter 29.11.1929Silvi Valge 21.11.1930Maia Raidmets 22.11.1931Vaike Popova 24.11.1931Aleksander Pallo 30.11.1933Zinaida Grak 11.11.1934Salme Talts 03.11.1935Mihhail Jemeljanov 10.11.1935Mikhail Arokhcheev 11.11.1935Helmut Kukk 11.11.1935Jaan Orav 25.11.1935Aita Niklus 08.11.1936Arvi Joa 01.11.1937Maimu Lensment 12.11.1938Helgi Aaviste 07.11.1939Viktor Haltsonen 30.11.1939Vello Lappmaa 02.11.1940Evi Männe 29.11.1940Leo Agasild 08.11.1941Vaike Kääni 13.11.1941Maie Merilaine 16.11.1941Astri Mäeste 22.11.1941Silvi Merimaa 21.11.1942Hilja Kukk 11.11.1943Jaan Kartau 26.11.1943Koidu Elmeste 27.11.1943Aare Järva 29.11.1943Aime Sireli 30.11.1943Peeter Prints 30.11.1943Hans Könninge 08.11.1944Maie Mere 23.11.1944

Tervist, õnne, headust ja meelerahu kõikidele sünnipäevalastele soovivad

Sauga Vallavolikogu ja Sauga Vallavalitsus

Õnnitleme emasid-isasid!

TeaTeD

Kärolin Mitri 07.09.2014 Merete Metsaveer 12.10.2014Triinu Nõupuu 24.10.2014Karl Uudre 05.11.2014

Selma-Marie Nõmm 13.01.1924 – 23.10.2014Arne Kuudisiim 01.06.1955 – 06.11.2014Vassili Kovaljov 04.02.1950 – 10.11.2014

laulufestivalil „Väike koolicanto“ selgusid parimad noored lauljadTiina Männik, Sauga põhikooli õpetaja

Pärnu maakonna koolide 1.-5. klasside õpilaste laulu-festivali „Väike Koolicanto 2014“ korraldajaks oli Sauga põhikool ja festival toimus 30. oktoobril Sauga avatud noortekeskuses. Laulufestiva-lil osales 70 õpilast 17-st Pär-nu maakonna koolist. Laulu-festivalile oli registreerunud 23 laulusolisti ja 9 duetti-an-samblit. Laulufestivali žüriis osalesid Evelin Mei, Pärnu linna muusikaõpetajate ai-nesektsiooni esimees, Marge Lumisalu, Pärnu muusika-

kooli ja Tammiste lasteaia muusikaõpetaja ning Vally Jaansen, Sauga valla kaua-aegne pedagoog.

Žürii tunnustuse pälvis 4 ansamblit ja 11 laulusolisti. Eripreemiad nii solistide kui ansamblite arvestuses viisid kaasa Surju põhikooli 2.-3. klassi ansambel ja solist Martti Tarsalainen. Sauga põhikooli esindasid tublilt 1. klasside ansambel ja lauluso-list Mairon Lelov. Laulufes-tival lõpetati ühise tordisöö-misega.

Laulufestivalil esindas Sauga põhikooli 1. klasside ansambel koosseisus Merili Klammer, Anita Leilop, Laura Leinus, Mairon Lelov, Triin Kuusaru ja Martha Hiiesalu

Kirjanikud Margit Peterson Pärnust ja Heli künnapas Halinga vallast tutvustasid oma loomingut 10. novembril Urge raamatukogus ja rääkisid kirjutamise võludest-valudest. Soovijad said raamatutesse häid soove ja autogramme.

EELTEAdE Valla pensionäride ja puue-tega inimeste uusaasta pidu toimub 17. jaanuaril kell 13.00 Sauga avatud noor-tekeskuse saalis. Täpsem info detsembrikuu Sauga Sõnumites.

urge naisselTsi Jõulukuu õHTu toimub neljapäeval,

11. detsembril kell 17.00.Kaasa 3-eurone kingipakk.

konTserDile!Neljapäeval, 11. detsembril

kell 18.15 esineb Urge raamatukogus jõulukuise kavaga ansambel “Šallallaa“. Tule kuulama!

Tasuta

SAUGA RAAMATUKOGUS saab aasta lõpuni vaadata Eve Reinvälja villanukkude näitust “Nad on kõikjal”.

REHViVAHETUS E-P Sauga alevikus (17 - euri vahetus), tel 5358 3301

sauga avatud noortekeskuse sünnipäev oli halloweeni-hõnguline Ivika Uslov, noortekeskuse juhataja

Oktoobrikuu viimasel reedel võis kohata noorte-keskuses ja selle ümbruses kummalisi olendeid, sest Sauga avatud noortekeskuses tähistati halloween’ i-hõngu-list kaheksandat sünnipäeva. Tähtpäeva puhul olid noored riietanud end nõidateks või mõneks muuks teemakoha-seks tegelaseks (fotol). Ühes-koos valmistati maitsvaid sünnipäevatorte ja korraldati lauamänguturniir. Selina-

Zoë Weberi eestvedamisel mängiti lustakaid saksapära-seid sünnipäevamänge ning noorte diskorite plaadikeeru-tamise saatel sai ka tantsida. Sauga avatud noortekeskuse esindajana tänan kõiki toe-tajaid, koostööpartnereid, noortekeskuse meeskonda ja noori möödunud kaheksa vahva tegevusaasta eest. Koos teiega jätkub energiat ja tahet korda saata uusi ning põne-vaid tegusid.

sauga aVaTuD noorTekeskuse TeaTeDHuvitegevus sauga avatud noortekeskuses

KOKANDUSRING esmaspäeval ja kolmapäeval kell 16.00KUNSTIRING teisipäeval kell 16.00LASTE RAHVATANTS kahel teisipäeval ja kahel neljapäeval kell 16.30KABEKLUBI neljapäeval kell 16.45DJ-KOOLITUS reedel kell 16.00

Huvitegevus täiskasvanutele sauga avatud noortekeskuses

NAISRAHVATANTSURÜHM SASSIS SUSSID esmaspäeval kell 18.00SAUGA SEGAKOOR kolmapäeval kell 17.30SELTSKONNATANTSU KURSUSED kolmapäeval kell 18.00AEROOBIKA neljapäeval kell 18.30

MÄLESTUST MATTA EI SAA...