EESTI SKOUTIDE MALEVA HÄÄLEKANDJA.

Väljaandja : Eesti Skou- tide Maleva Päästaap.

Toimetus ja talitus : Tartu, Põik tän. 3.

Aadress kirjavahetuseks: Tartu, postkast 130.

Vastutav toimet.: K. Treff­ner. Päätoimetaja : Joh. Elken. Toimetus : R. An- lik, E. Jogi, R. Kõiv, K. Olev, R. Rosing, J. Te-

derson, E. Vardja.

„Eesti Skout" ilmub 8 korda aastas ja maksab koju saates120 maika aastas, 60 marka poolaastas. Tellimisi võtavad vastu kõik postiasutused.— Kuulutuste lehekülg maksab2000 mrk., pool lh|<- UDO mrk-, veerand lehekülge 600 marka.

Nr. 2. 1924. a. : E^ISV 'i *V. aastakäik.

Gruide-lipud saluteerimas.

Cicii * Skoufmaster Elken-: „Mõnda põhimääruse praktilisest teostami-I919U 4i —- AÄrrf a Anth nrtftrfp fflfinfmc 9^ SkOUtHläStCr 3051sest', — ,,Mida „HundipoegIus", Lõkke jutt",

õpib guide laagris ?" teated, kuulutused.

Üksik number 20 marka.

Ole valmis ! Saa paremaks !

Eesti Skoutide Malevaõn asutatud 20. III. 21., et koondades kõiki Eestis tegutsevaid skout-rühmi, ühiselt teostada skoutluse kõrgeid ülesandeid, mis oma eesmärgiks seadnud kasvatada mehi­seks meest, kehaliselt terveks ja tugevaks, osavaks ning töökaks eneseaitajaks, kõlb- liselt ausameelseks, iseloomu poolest kindlaks, enesevalitsejaks ja iseseisvaks, kel julgust jätkuks raskemategi ülesannete kallale asuda, kes tugevtahtelisena iga alga­tatud töö võidukalt lõpule viiks, kes õrnatundelisena armastaks kaasinimest ja lille- sid-loomi, kuid isamaa pojana alati oma riiki ja rahvast kaitseks, kes eluraskustes nõutult seisatama ei jääks, vaid algatusvõimsana — ole valmis ! — alati valmis

oleks oma kohustust kõige otstarbekohasemalt täitma.Organisatsiooni

kõrgemat võimu esitab E. Skoudi Sõprade Liit, mis koosneb maakondades tegutseva­test Skoudi Sõprade Seltsidest. Seltsid ja Liit töötavad avaliku õiguse alusel. Liit, mille ülesanne noori igapidi toetada, valib E. Sk. Maleva Päästaabi; viimase otse­kohese juhatuse ja valve all tegutsevad maakondade skoutide malevad, kus juures Päästaabi asemikuks koha pääl õn Maleva Vanem. Maak. sk. maleva, mille juhata­jaks noor päälik, skoutmaster, jaguneb rühmadeks, mida Maleva Vanema poolt ametisse seatud Rühma Vanema järelvalvel juhib päälik, noorem skoutmaster. Rühm oma korda jaguneb 2—4 salka, mida juhatab sälgä päälik ehk tema abi — sälgä kordnik. Salka koondub 6—8 skouti. — Hundipoegade organisatsioon töötab maa­konna skoutide maleva juures viimase osakonnana ning õn oma tehnilise korralduse poolest täiesti sarnane skoutidele: skoutide rühm — hundip. kari, sk. salk — hp. pesa, Rühma Vanem — Karja Vanahunt, rühma päälik — karja hunt, salga päälik —

pesavana jne.Skoudid jagunevad

vanaduse järele järgmiselt: 8—13 a. — hundipojad, 12—18 a. — pärisskoudid ja 17—20 a. — rover-skoudid. Selle järele, kui palju üks ehk teine organisatsiooni liige skoutlisi teadmisi kogunud, võivad hundipojad olla hellkäpad, ühe ja kahekõrva hp., pärisskoudid: algajad, skoudid, Il-se ja I-se järgu skoudid, rover-skoudid peavadolema kõik I-se järgu skoudid, milleks aukohtu ees vastav eksam tuleb teha. Tublid I-Se jsk., kel laiem silmaring ja üldine lugupidamine, võib E. Sk. M. Peavanem ülen­

dada nooremaks skoutmasteriks, viimaseid skoutmasteriks.■ Skoutide aupresident — Konstantin Päts — Riigivanem.

E; Sk. M. a u j u h a t u s : Prof. Dr. K ö p p e 1 — Tartu Ülikooli Rektor, G. V e s t e 1 — Rahaminister, H. Bauer — Koolijuhataja, Dr. 0. Kallas — Eesti saadik-minister

Londonis.E> Sk. M. Päästaap: N. Kann — peavanem* G; Ollik — abipeavanem, J. Hüner­son — staabiülem, B. Rautsmann — staabiülema abi, V. Peet — laekahoidja. Pää­

lt- staabi nõunikud: K. Treffner, F. Sauer, V. Freyvald, J. Elken.Skoutmasterite Kogu, mis Päästaabi juures skoutluse sisusse puutuvates küsi­mustes nõuandvana asutusena esineb, koosneb järgmistest skoutmasteritest: V. Andree­sen, R. Antik, J. Elken, V. Grimm, E. Jogi, J. Rõks (Kogu sekretär), K. Olev, H. Paalmann, A. Purin, H. Silber, V. Sirgo (Kogu juhataja), J. Tederson (Kogu laekahoidja) ja järg­mistest noorem-skoutmasteritest: H. Kiviste, J. Lepp, L. Martin, E. Pavelson, R. Tul-

ven, H. Unter, E. Vardja.„Eesti Skout“, — skoutline ajakiri, ilmub E. Sk. M. häälekandjana Päästaabi väljaandel. — Vastutav toimetaja: K- Treffner. Päätoimetaja: üliõpil. J. Elken. Toimetus koosneb järgmistest üliõpilastest: R. Antik, E. Jõgi, R. Kõiv, K. Olev,

R. Ritsing, J. Tederson ja E. Vardja. — Ärijuht: üliõpil. E. Jogi.

Skout õn hoolas õppija ! Skout ei suitseta ! Skout õn karske !Iga päev üks häätegu !

EESTI SKOUTNr 2. 1924 a. IV. aastakäik.

ARHIIV RAAMATUK

I KLEO!Eesti Skoutide Maleva põhimäärus, mis möödaläinud aastal Maleva

Nõukogu poolt vastu võeti, peab E. Sk. M. peavanema sellekohase korralduse järele kõigis Maleva osades hiljemalt k. a. Jüripäevaks läbi viidama. Kuna põhimäärus trükitud kujul igale asjahuvilisele kergesti kättesaadav, mis või­malikuks teeb temaga tarvilikult tutvunemise ning kuna tema lõpulikuks ellu viimiseks võrdlemisi pikk ettevalmistamise aeg antud (1. dets. 1923 kuni 23. aprill 1924, s. o. ligi viis kuud), siis tuleb oodata, et eeltöödega õigeks ajaks valmiks jõutakse ning et tema maksmapanekul iseäralisi arusaamatusi ei ole ette näha. — Aga vaatame vähe lähemalt, kui võrra põhimääruse maksma pannes praegune olukord muutub ning mida kellegil tuleb teha, et põhimäärust kindlaks määratud ajaks läbi viia.

Üheks valusamaks kohaks, mida põhimääruse maksmapanek vast küll l õige laiaulatuslisemalt puudutab, — õn nõudmine, et kõik skoudid, kes 17—18 aastat vanaks saavad, esimese järgu eksami ära peavad tegema. Põhimää­ruse § 5 kõneleb skoutide jaotusest, kus kindlaks õn määratud, et 17—20 a. vanaduseni skoudid roverite rühmades tegutsevad. Ja pärisskoudid, s. o. poisid kuni 18 aasta vanaduseni lõpetavad oma töö esimese järgu skoudina (§ 6). Roverskout, —■= see õn väljamail igalpool esimese järgu skout ja nii õn temast kä meil aru saadud. Kuigi see nõue kaugeltki mitte uus ei ole, õn nende kahe põhimääruse punkti tähendus ometi väga suur, mida küllalt sel­gelt juba järgmised võrdlusedki iseloomustavad:

Meil oli 1065 skoudist *) 1. a. 1. märtsiks 31% vähemalt 17 aastat vanad.Need õn 23. aprillil k. a. kõik erandita juba 18 aasta vanused, nii et kõnesoleva esimese järgu eksami tegemine esimeses joones just neid puudutab. Edasi teame neist samadest andmetest, et esimese järgu skoute meil ainult 4% oli, kellele juure tuleb arvata veel % % skoutmasterisi. Kui nüüd oletada, et va- hepääl organisatsioonist lahkunud ning esimese järgu skoudid, nooremad kui 18 aastat, ühelt poolt ja juurde tulnud ning esimese järgu sooritanute kogu­arvud teiselt poolt isekeskis lähedalt võrdsed, mida väga tõenäolikuks võib pidada, siis jääb meil ümarguse!t järele ikkagi veel 26%, ehk arvuliselt kaugelt üle kahe ja poole saja (276) skoudi. Neil kõikidel tuleb 23. aprilliks s. a. esi­mese järgu eksam ära teha, muidu peavad nad organisatsioonist lahkuma.

*) Kahjuks ei ole Äkad. Sk. Selts, kust käesolevad andmed päritud, hilisemaid andmeid meie skoutide kohta veel avaldanud, nii et siinkohal 1. III. 23. omadega leppida tuleb. Autor.

jÄõnda põhimääruse praktilisest teostamisest.

Esimene järk seab aga küllalt suured nõudmised üles ning selle ära andmine õn väga mitmete raskustega seotud. Nii näit. kaugemad linnad (Kuresaare) ja maakohad ei ole saanud seda juba sel lihtsal põhjusel teha, et neilt eksami keegi pole vastu võtnud. Sellepärast tuleb asjaga iseäranis visa olla, et üles­seatud nõudmisi ometi täita võiks.

Kaudsed seadused (§ 10 — „Skout õn hoolas õppija1', „Skout ei suitseta11, „Skout õn karske11), mille elluviimist alati õn nõutud, tuleb nüüd iseäralise hoolega teostama hakata. Siin tuleb tingimata koolijuhatuse seisukohti peri­oodiliselt teatada paluda (esimene raudne seadus) ning nende (seaduste) täit­mist kõige piinlikumalt nõuda.

Põhimääruses määratakse skoutide vormiriided ja märgid kindlaks, mis mitmeid vähemaid lahkuminekuid, mis sellel alal üksikute maakondade vahel valitsenud, kahtlemata ühtlustab ning lihtsamaks teeb. Kuna vormi ja mär­kide juures iseäralist põhjust ei ole ligemalt peatada, tahaksin siiski üht näpu­näidet anda, mil vast praegusel ajal just kõige rohkem praktilist tähtsust. Põhimääruse § 33 lubab skoutidel kanda hakirohelisi, muste ja siniseid pükse. Muidugi ei ole nii mõeldud, et ülles rühmas ehk salgas ühel skoudil oleksid rohelised püksid, teisel sinised, kolmandal jälle mustad, vaid siin peab või­malikult suurem tiksus, soovitav rühm ehk koguni maakondline maleva, ühte moodi riietatud olema. Põhimäärus jätab suure valiku, kuid vanemad ja pää- likud olgu asjas täiesti teadlikud, mida eelseisvaks suviseks hooajaks iseära­nis tuleb silmas pidada.

Mõnesuguseid ümbergruppeerimisi skout-rühmades nõuab põhimääruse § 55, kus rühma koosseis 2—4 salga suuruseks määratud, salgas aga omakorda 6—8 skouti ette õn nähtud. Tarvilist arvu juhte juure arvates näeme, et rühma liigete arv vähemalt 14 peab olema (2 salka ä 6 skouti, pluss rühma päälik ja vanem skout), kuid ei või kä üle 35 tõusta (4 salka ä 8 skouti, pluss r.-päälik, tema abi ja v.-skout). Nii oleks keskmise rühma suurus 25—30 skouti. Kuna meil skout-rühmad aga pääasjalikult koolide järele õn organi­seeritud, siis ei ole võidud neist nõudmistest iseäranis kinni pidada: rühmas õn nii palju skoute, nagu ühest ehk teisest koolist õpilasi skoudiks õn haka­nud. Võrdlemisi harv õn juhtumine, kus kahe kooli õpilased ühte rühma oleks koondatud või jälle ühe kooli õpilased-skoudid kahte rühma jaotatud. Kuid üksikud erandid välja võttes vastab keskmiselt praegu valitsev olukord siiski kõnesolevale nõudmisele, sest jagades skoutide üldist arvu (1065) skout-rüh- made arvule (39), saame 27—28, mis täielikult põhimäärust rahuldab.

Kaua aega tegutsesid skoudid Eestis pääasjalikult noorte eneste juhatu­sel. Vanemaid oli kaunis raske liikumise teenistusesse saada. Kuid skoutlus õn sarnane liikumine, mida keegi jätta ei või, kes temast kord juba õieti aru õn saanud. Ja nii õn kä Eesti skoutline organisatsioon omale aja jooksul terve rea häid sõpru vanemate hulgast võitnud ning kindlustanud nende poolehoiu, kes oma jõudu ja elukogenud teadmisi liikumise edasi arendamiseks õn tööle rakendanud. Neid vanemaid skoudi sõpru tahetakse nüüd põhimääruse kaudu asjale õieti ligi tuua, seades neid rühma vanematena rühma staapidesse, kuna maakonna maleva staabis vanemate käes koguni enamus (4 vanemat, 3 noort) (§§ 69 ja 112).

Üleriiklise ulatusega asjade juhtimine läheb nüüdsest pääle juba täielikult vanemate kätte. Sellega toob põhimäärus meie skoutlisesse organisatsiooni võrdlemisi tähtsaid muudatusi, sest nagu juba öeldud, — oli varem juhtimine

— 18 —

pääasjalikult ainult noorte ülesanne. Muidugi saab liikumine selle muudatuse kaudu üksnes võita.

Võrdlemisi raskesse seisukorda sattuvad põhimääruse elluviijad § 26-ga, kus nõutakse, et maakonna malevapäälik, tema lähem abi ja maleva aukohtu esimees skoutmasterid peavad olema; maleva staabi ja aukohtu liikmed, rüh­made päälikud ja hundipoegade karjade hundid aga nooremad skoutmasterid. Arvesse võttes, et meil 39 skoutide rühma, 9 hundipoegade karja ja 8 maa- kondlist skoutide malevat, ei ole raske välja arvata, et meil vähemalt 24 skoutmasterit ja 72 nooremat skoutmasterit tarvis läheb. Praegu õn meil ole­mas aga ainult 12 skoutmasterit ja 7 nooremat skoutmasterit, ning neist ei ole 11 otsekohe ei rühma ega maleva juhtimisega seotud, vaid täidavad mitme-

Tartu skoudid Jüripäeva pühitsemas.

suguseid muid kohustusi. Kaheksast päälikust-skoutmasterist õn ainult ühel maleval päälikuks skoutmaster ning neljal rühmal päälikuteks nooremad skoutmasterid; samast kaheksast päälikuna ametis olevast skoutmasterist õn kolm nooremat — malevate päälikuteks. Neist väljaarvamistest võib küllalt selget pilti saada selle kohta, kui palju meil veel häid juhte tarvis läheb, keda praegu olemas ei ole. Seda õn kä põhimääruse kokkuseadjad väga hästi aru saanud (ja sellest ei saa veel kä lähemate 2—3 aastaga üle!), mis pärast rühma pääliku ametisse seadmisel maleva staabile (§ 70) ja malevapääliku suhtes maleva vanemale (§ 117) iseäralised volitused õn antud, mis põhimääruse § 26-st tarbekorral kä mööda lubavad minna. Igatahes tuleb meil veel mõnda aega päälikute määramisel n. n. kohustetäitjatega läbi ajada.

Kõrgemat võimu esitab põhimääruse järele Eesti skoutlises organisatsi­oonis Eesti Skoudi Sõprade Liit, mis koosneb maakondades tegutsevatest

Skoudi Sõprade Seltsidest. Kuna praegu Liit alles loomisel (ehk küll tema tegevuse avamine ainult veel aja küsimus!) täidab tema aset ajutiselt edasi endine kõrgem orgaan, E. Sk. Maleva Nõukogu. Viimase väljaandel ilmus pääle muu kä meie ainukene skoutline ajakiri „Eesti Skout,“ mis aga põhi­määruse järele E. Sk. M. Päästaabi ülesannete hulka peab kuuluma. Loode­tavasti jõutakse kä Sõprade Liidu loomisega Jüripäevaks lõpule, nii et säält edasi skoutline organisatsioon õige peremehe juhatuse all võib töötada.

Üldiselt peab aga tähendama, et kuna põhimäärus pääasjalikult praegu maksvast korrast maha õn kirjutatud, kus juures vaielusalused ühte teatud viisi õn otsustatud, siis ei too ta enesega kaasa mitte raskeid ümberkorral­damist vaid üksnes vähemaid muudatusi ja parandusi. Ehk kui kä põhja­panevamaid uuendusi, siis oli meie organisatsioon nii kui nii teel nende juurde, nii et põhimäärus sammumise tempot üksnes kiirendanud õn. Selles mõttes peaks vist küll kõige loomulikum olema, et põhimäärus enam-vähem näge­mata kujul ajajooksul jõusse astub, ning et tema maksmapanek midagi vapus­tavat kaasa ei too. Skautmaster Elken.

pliida õpib gaide laagris TKevad läheneb ja temale järgneb suvi. Tuleb aeg, kus võib heita enesest talve

tüdimuse, kus väheneb töö koorm, kus ollakse vaba.Vaba — suur sõna! Vaba olla — ülev tunne! Kus võib inimene end aga täiesti

vabana tunda? Looduses — vabas looduses. Kes aga saab selle vabaduse osa­liseks täiel määral? Ainult see, kes suudab enesest heita kõik need välise kultuuri köidikud, mis vaimu kiitkendavad ja väsitavad: kes suudab anduda loodusele, täieliku looduselapsena, ainult see saab tunda, mis vabadus õn, ainult see ammutab loodusest vaimuvärskust ja elujõudu ning kogub säält seda, mis kultuurelus kaduma kipub.

Paljude aastate eest elas ühes suures linnas mees. Ta oli tähtis seltskonna­tegelane, kes palju, palju oma kaasinimeste kasuks korda saatis ja kellest suuresti lugu peeti, hää varandusline seisukord lubas tal oma elu mugavalt korraldada ja kõiki mõnususi maitsta Kuid ometi ei tunnud see mees end õnnelikuna; talle näis, otsekui oleks midagi temas hädaldanud: „päästa mind, ära lase mind hukkuda, vii mind sinna, kus elada võin.“ Ei teinud talle rõõmu ei kaasinimeste auavaldused ega elu- mõnusused. Sellest kõigest oli ta tüdinud, väsinud. Sääl jõudis seesama mees ühel päeval otsusele: „Ära suurlinna kärast ja kärsitusest, eemale inimestest." Ta läks üksikusse paika, looduse rüppe, et siin elada looduse lapsena, ürginimesena, oma keha kosutada ja vaimu värskendada.

Raske oli alguses hellitatud kultuurinimesel uutes oludes kohaneda; ei hoolit­senud siin tema eest osavate teenijate käed, ei olnud peenete toitutega kaetud lauda ega pehmeid patju asemeks. Kõigi elutarvete eest tuli enesel hoolitseda. Et endale toitu muretseda, selleks oli tarvis abinõusid leida, kuidas loomi püüda, puid raiuda, tuld teha jne. Ta tegi enesele kivist kirve; selle abil sai ta puude küljest oksi kätte. Okstest valmistas ta püünise, millega metslooma kinni püüdis. Looma liha tarvitas ta toiduks, naha katteks. Indiaanlaste kombel kaht puutükk! üksteist vastu hõõrudes sai ta tule. Lihatoidu kõrvaseks tarvitas ta marju, puuvilja ja söödavaid juuri. Aseme valmistas ta enesele pehmest samblast ja rohust. — Möödusid päevad, ja meie üksik­lane tundis end hoopis uue inimesena. Kui paljude asjade üle mõtles ta nüüd, mis

TO

31. Nii saatis Ants terve suve Juku juures mööda. Tuli sügis ning algas kooliaeg. Ants pidi varem Valvest ja Jukust linna sõitma. Valve ja Juku tulid Antsu jaama saatma. Lahkudes surus Juku isa Antsu kätt ning ütles: „Jää neisse jälgisse, mil­les sa oled !“

32. Teel jaama juhtus aga õnnetus. Nende ees sõitis üks vanem naisterahvas ar­vatavasti oma tütrega. Korraga hakkas nende hobune lõhkuma, noor tütar­laps aga ei suutnud tarvilikult kõvasti hobust tagasi hoida.

33. Autos olijad panid seda tähele ning hakkasid järele kihutama. Algas võidu­sõit, milles Juku suurepäraline auto võitjaks jäi.

34. Niipea kui auto teatavasse lähedusse jõudis vankriga, hüppas Ants vankrisse ning taltsutas oma osavate kätega peagi hobuse, kes norsates ja värisedes seisma jäi.

35. Ants ei lasknud ennast palju tänada, vaid kargas kohe autosse ning sõit läks edasi jaama poole. Kuid minuti järele kõlas juba ärasõitva rongi vile.

36. Ants palus Jukut otse edasi rongile vastu (mitte jaama) sõita. Meeletu ki­hutamise järele jõudsid nad paar mi­nutid enne rongi ristteele, kus Ants õn­nelikult rongile hüppas. Ants andis Ju­kule lubaduse ennast talvel palju täi­endada. (Lõpp;.

endises elus iialgi tallo meele polnud tulnud; Kui palju leidlikkust ja osavust tuli temas ilmsiks, mida ta ennem ei olnud aimanudki! Ei olnud tal tarvis abilisi, ta sai ise kõigega toime. Tervis oli hää, meel rõõmus.

Olid tungivamad elutarvidused rahuldatud, siis, hakkas meie üksiklane kä oma -,aimu eest hoolt kandma. Loodus ümberringi oli täis ilu ja salapärasust, ja mida rohkem üksiklane teda vaatles, seda suuremaks kasvas tema huvi. Kui palju nägi ja kuulis ta uut, millest tal suures ilmas elades aimugi ei olnud. Loodus oli temale ülikooliks, kontsertsaaliks, kunstimuuseumiks ja kirikuks. Uurides loodust, täiendas ta omi teadmisi mite varadega; kuulates lindude laule, hakkas temagi laulema ja luu- lema; nähes toredat looduspilt! enese ees, võttis ta söe ja joonistas selle pildi puukoo­rele; mõteldes looduse üle, tõusid ta mõtted kä loojani; nii mõnegi tänu ja kiituse laulu pühendas ta sellele algjõule, kellest kõik saadud.

Nõnda elas üksiklane mõne aja, siis pööris ta kultuurilora tagasi, kuid koguni uue inimesena; keha mitmeti karastatud. Vaim värskendatud, ta oli korjanud ene­sele hulga uusi eluväärtusi. Ta oli õppinud eluraskustes ise ennast aitama ja enese iile valitsema; ta oli nii mõnestki veast vabaks saanud.

Kä guideid lähevad välja loodusesse, et maha raputada enesest kõike seda, mis tüütav ja koormav olnud, et täiendada ennast selles, mis elu ilusamaks, väär­tuslisemaks teeb. Looduse rüppe löövad guideid oma telgid üles ja elavad siin ühise perekonnana laagris. Siin õn guideid õed, kes ühiselt oma elu korraldavad, üksteist õpetades — üksteiselt õppides.

Elades laagris märkab guide peagi, kui palju siin ebamõnususi õn. Ei ole siin hääd pliita ega kohaseid keeduriistu keetmiseks, kuivi puid tuletegemiseks, ei turgu ega poodi, kust osta saaks, mis süda soovib. Siin peab mõistma lihtsatest ainetest maitsvat toitu valmistada; peab ise puid korjama ja hääd joogivett otsima. Kuid hää tahtmise ja rõõmsa meelega teeb guide oma elu kä kõige lihtsamates oludes, mu­gavaks. Nii mõnigi esimene katse äpardab, kuid guide ei heida iialgi meelt, vaid õn rõõmus alati. Laager iseenesest esineb väikse riigina. Siin elavad koos vanemad ja nooremad, tugevamad ja nõrgemad, rikkamad ja vaesemad. Nagu igas riigis, peab kä laager-riigis kindel kord ja seadus valitsema, kui tahetakse ennast õnnelikuna tunda. Siin õpib guide käsku täitma, viisakas ja vastutule­lik olema. Laagri elu nõuab guideilt, et ta omi seadusi ja kombeid täiel määral teostaks ja näitaks, et ta neid õigesti mõistab. Ausus, sõprus, ligimese aitamine jne. — need õn nõuded, mis ühiselu vahetpidamata iga ühele ette seab, ja et neid nõudeid täita, tuleb õppida, et suudaks ennast võita, oma „mina“ salata. Laagri elu näitab, kuidas guide peab puhtust armastama; puhas peab ta ise olema, puhas ta eluase, puhas kõik, millega tal tegemist, sest mustus tekitab haiguse idusid, haigus aga rikub elu ilu ja mõnu. Kes õn õppinud kehalist puhtust pidama, see puhastab kä oma hinge vajest ja kurjusest. Hingeline puhtus aitab aga sooja vahekorda ja südamlikku sõp­rust luua. Nii õpib guide laagris puhas olema sõnas, mõttes ja teos,.

Kä õpib guide laagris kokkuhoidlik olema. Laagris peab guide ise omale Ühtsatest ainetest, lihtsate abinõudega toitu valmistama; peab ise omale pesu pesema, oma riideid parandama, oma ümbrust korraldama ja kaunistama, ilma et tal võimalik oleks selleks palju kulutada, sest ei saa siin teenijaid palgata, ega ole siin poodisid, kust omale uusi asju osta. Siin õpib guide, kuidas kä vähese kuluga enese elu mõnusalt korraldada võib.

Laagris viibides õn guideil võimalik kä loodust täiel määral tundma õppida. Ei see ole nagu koolis, kus loodusest küll palju räägitakse, • kuid tõepoolest teda vähe

tuntakse. Laagris seisab guide loodusega silm silmas tund tunni kõrval, päeval kui ööl. Lamades öösel lageda taeva all võib vaadelda miljonisid tähti ja enesele ette­kulutada, missugust hiiglasuurt ilmaruumi nad katavad. Koolis õn õpitud, et päike soendab ja valgustab pääle meie maakera veel mitmeid teisi ilmakehasid, mis ilma­ruumis tema ümber keerlevad, kui meie aga võtame viie margalise rahatüki ja hoiame ta silma ees, siis katab ta paarsada niisugust päikest ühes nende planeetidega kinni, alles siis saab meile arusaadavaks ilmaruumi ääretu suurus ja meie õpime tundma seda jumalikku jõudu, millest kõik oma alguse saanud.

Guide elab looduses väga mitmet seltsi taimede keskel, tal õn võimalus tutvuneda gimistega, mis igale neist soodsad, õn võimalik jälgida iga taime edenemist, õpib tundma nende tähtsust elu tarvis. Kõik looduses, olgu need loomad, linnud või pu­tukad, äratab guidei huvi. Mida rohkem ta neid tundma õpib, seda rohkem õpib ta neid armastama. Ja mida rohkem guide õpib loodust armastama, seda rohkem hak­kab ta seda kaitsma; ta ei salli, et loodusest midagi mõtlematalt ehk toorelt hävita­taks, olgu see loom või taim. Guide õn loomade ja loodusesõber.

Nii näeme, et ci ole ühtegi guidei seadust, mis laagri elus teostamata jääks. Laagris peab iga guide tõsise guidcina esinema, siin õpib ta kä kõike seda, mis guide teadma peab, et kord tõsiseks juhatajaks saada, kes alati valmis mõistab -.lia-

jCnndipoegltts.Vanad targad ja teadusemehed õn kaua pääd murdnud, otsides tarkade kivi,

mis õnnelikuks teeks iga inimese, kogu inimkonna. Seda kivi ei ole aga ükski tark senini veel leidnud. Nad õn teda liiga kaugelt otsinud, õn sääljuures liiga targalt tali­tanud. See kivi õn aga olemas. Ja teda võib igaüks leida, sest õn ta ju nii kätte­saadav. Tema leidmisega asub õnn leidja südamesse, ta saab rõõmsaks, lahkeks, õn kõigega rahul — ühe sõnaga: leidja saab õnnelikuks.

Missugune õn see kivi?Õn ta kullast? Kuldkivi ci leia igaüks kergesti, ja kuldkivi toob rõõmu ainult

väheseks ajaks. Ei, see kivi ei ole ega tohi olla kuldkivi: iga väärtkivi kaotab ker- kesti oma väärtuse.

Vaadake — sääl üle tee läheb skout. Skoudid õn kõik hirmus targad. Lähme küsime tema käest, kus see kivi võiks peidetud olla.

Hoi veli! Pea kinni! Ütle kus õn see kivi, mida leides inimene õnnelikuks saab?0, hundu! sarnast kivi ei ole; aga ma võin sinule saladusena teatada, kuidas

Onne leida. Õn üks asjaolu, mis rõõmu ning õnne toob. Iga skout teab seda. See õn suurepärane abinõu õnnelikuks saada. Kuid ära räägi sellest kellegile. See õn skou- tide üks saladustest. Kuid arva ise, mis võiks see olla!

Ma tean, see õn võidujooks!Ei.See õn siis huvitav skoudimäng!Kä mitto.Siis õn elu laagris lahtise taeva all, magus uni telgis!Ei, kä see mitte.See õn toidu valmistamine tulel!Ei, ei.See õn loomade jälgimine metsas!

Ikkagi ei. Kõik see, mille nimetasid, valmistab küll meile lõbu, kuid asi mis igat skouti lõpmata õnnelikuks teeb õn tugevam, kui kõik need ühte kokku. . See õn ligimesele hääd meelt teha, see õn

H Ä Ä T E G U.Sest kõige suurem häämeel hääteost õn hääteo kordasaatjal enesel. Kui sa seda mitte ei tea, ei ole sa veel hääd tõsiselt kellegile teinud. Tee seda otsekohe ja sa leiad selle kivi, mida otsisid. Hääd teha võid ju alati ja igalpool — kas sõbrale võõrale, vanale, noorele, väikesele, suurele, — ükskõik. Kä loomadele võib hääd teha. Nagu

Eesti skoudid külaskäigul Riias 1923. a. suvel.

vanasti suuremeelsed kangelased otsisid juhust, et nõrkadele, lapse ehk naisele abiks olla, teevad seda kä skoudid. Nõrgemaid aidata — õn suuremeelne. Iga häätegu tõstab eneseväärtuse tunnet.

Juhuseid häätegudeks õn palju. Koolis, tänaval, vagunis, teatris, kodus. Aidake ema ehk õde igapäevsetes toimetustes.

Aidata ema, kuidas? Seda ei saa õpetada. Seda näitab ära teie armastus oma ema vastu. Igaüks teist teab ise kõige paremini, kus ema teie abi häämeelega sooviks. Teatage talle, et tahate teda kodustes töödes aidata ja ta annab teile tööd. Otsige sarnaseid töid kä iseseisvalt ja töötage selle hää teadmisega, et võite juba ka­sulik olla. Kandke vett; tooge puid, sülitage ahju tuli (seda õpetab teile osavasti kätte iga vana hunt); puhastage kä ema ja öe saapad ära — nendel saab väga hää meel

olema, kui omad jalanõud juba läikivatena leiavad; valmistage teed ja kohvi; pühkige toas tolmu — aga nii osavasti, et selle juures teie käe läbi mõni ilus asjake oma elu ei kaotaks; aidake, kui tarvis, kartulid koorida. Pühkige põrandat — aga ikka nõnda, et peegliraam piirstivarrele rippuma ei jääks. Peske aknaklaase, esiteks märja lapiga, pärast kuiva naha ehk rätiga hõõrudes.

Peske omale suklce ning tasku ja kaelarätikuid, seda oskavad kõik suured sõja- päälikud väga hästi. Esiteks pesete sooja vee ning seebi abil, siis loputades puhtas külmas vees. Kuivatute päikse ning tuule käes. Kui puudub kuum raud saate sileda pesu, kui märjad rätikud aknaklaasi kiilge päikese paistele kuivama asetate. Kuiv pesu kukub ise klaasilt lahti. Vaadake väiksemate laste järele. Viige neid jalutama, kaitske neid koerte, hobuste, autode eest. Ärge jookske sõprade kutsel mängima, jät­tes üksinda teie hoolde usaldatud last. .Jääge truuks oma ülesandele, nagu seda õn sõjalane valvel. Kiusatused tulevad võita. Seda suudavad mehed.

Tehke ise oma voodi. Vaadelge ja õppige seda enne ja siis katsuge seda ühel ilusal hommikul ise teha. Teie iillatate seda, kes teie voodit harilikult korraldanud. Ärge unustage voodi tuulutamist. Riputage igal hommikul tekid ning linad ja padjad mõneks minutiks päikse ja tuule katte. Päike ja värske õhk hävitab kõik mustust armastajad hädaohtlikud pisielukad.

Peske sööginõusid — tasse, taldrekud, klaase, nuge, kahvleid. Et asjad tõesti puhtad saaksid, tuleb soe vesi võtta. Kuivatage korralikult ja ettevaatlikult. Muidu kaovad tassidel kõrvad ja tekkivad taldrekud pojad. Mitte ainult hundipojad. Täitke igasuguseid ülesandeid kiiresti ning korralikult ja naeratades. See kõik õn väga lõbus ja igale hundipojale näo järele. Olge nendes asjades targemad kui harilikud poisid. Üks mees peab kõike oskama, palju teadma ja osavasti tegutsema.

Vanahunt võib teile kord mõne katse valmistada, et näha teie osavust kodustes töödes. Ta laseb teil kord karja korteris koosolekute toa korda seada. Sääl tuleb teil kaminasse tuli teha, põrand pühkida, ruumid tuulutada, aknaklaasid posta, tolmu võtta jne. Pidage meeles, et see tuba siis kä tõesti eeskujulises korras peab olema. Õppige seda juba varakult kodus. Teie korralikkust näeb vanahunt veel teie jalga­dest. Tema kaval silm tunneb otsekohe, kas teie omi saapaid ainult pühapäeviti või tihemini puhastate.

Kui teie neid hundipoja omadusi arendate, ei saa teie vanematel selle vastu vis­tisti midagi olema, et nende poeg lmndipojana korralikuks ning kasulikuks muutub.

Nüüd teate, kuidas häätegusid kodus teha. Kuidas teeme neid aga väljas, võõ­rastele, — sellest räägime allpool.

Niipalju seekord kodustest häätegudest. ära olles.

Nüüd õpime hääd te»MWi)»ii<kft™k('>d*m4'ARHIIV­

IGA A MATLI KOM. LEO KlViibides tänaval — vaata ringi, ehk näed kedagi, kes abi tarvitaks.

Ool Sääl, näed, astus parajasti omnibussist üks. härra välja ja vaatab otsivalt ringi. Tal õn niisugune ihne näol, mis igale skoudile ütleb, et siin õn kohane juurde astuda oma abi pakkudes. Vanahärra vaatabki vististi ringi, et mõnda rõõmsa näoga laiaääre kaabuga poissi leida ja temalt nõu küsida. Ta teab, et skout teda aidata võib ja tahab, et skout seda häämeelega teeb, et ta sellejuures lahke õn ja et tema sellest ühtegi omakasu ei taha.

Vaata, niisugust härrat ehk daami pead kä leidma. Õn see juhtunud, jookse kärmelt ta juurde ja paku oma abi: „Ma olen lumdipoeg — võin ma ehk teid aidata?”

Kui ta sinuga räägib, vaata talle rahulikult ja julgelt silmadesse. Hoia selle õnnetuse eest, et su näole tumedat varju ei ilmuks, et sa tusane ei oleks. Kä kohmetu, kartlik ega häbelik ei tohi sa olla. Sarnased õn ainult õrnad tüdrukud.

Teravalt jälgi ta sõnu ja küsimusi, et jutu lõpul mitte küsida, ajades suu laiali ia tehes õige rumala väikese eesli näo: „Mis?“ Hundipoeg, sa pead seda härratsõna päält mõistma ja siis arusaadavalt ning lühidalt vastama. Valitse ennast. Räägi selgelt. Ära rutta. Ära vadista nagu jutukas varblane või uudistega turunaine. Kui ta küsib, siis se'eta lahke näoga talle silmadesse vaadates, kuidas leiab ta otsitava koha, kuidas peab ta minema, missugust teed, missugusest tornist, puust, aiast, sam­bast, võõrastemajast tal tuleb mööda minna, kui kaugel see õn jne.

Õn otsitav koilt raske leida, paku ennast saatjaks. Tasu selle eest hundipoeg ei võta — see õn juba niisugune komme. Ta õn õnnelik. r»t võis kasulik olla. See õn tasu.

Väljamaa skoutide häätegu.

Ükskord, jutustab Baden-Poxvell, astunud ta sõbra, ühe vanapoolse härra juurde hulgus, löönud talle tugevasti rindu, tõmbanud tal taskust kallihinnalise uuri ning pistnud jooksma. See sündinud ühes vähe käidavas vaikses tänavas. Kuid sedrt juhtunud siiski kaks julget silma nägema. Üks hüpe ja härrast tormab mööda hulgu­sele järele noormees — skoutkaabus ja lühikestes pükstes. Ta lootis hulgust tabada, sest järgmises risttänavas liikus palju rahvast ja oli politsei valvepost. Kuid varas teadis seda kä ja arvas hääks terve nahaga pääseda. Ta pillas uuri tänavale ja kadus siis kärmesti nurga taha. Skout tõstis uuri üles, vaatas tagasi ja nähes, et vana­härra abi tarvitab ruttas ta juurde tagasi. Hüüdis voorimehe, aitas vanahärra vank­risse, andis ta kätte uuri, mis täitsa terve oli, tõstis saluteerides kolm sõrme mütsile ja oli kadunud. Vanahärra ei saanud järsku tänadagi. Aga skout oli kadunud, — ei enda nime, ega rühma asupaika ta ei nimetanud.

Vanahärra aga tahtis skoudile ta häätegu vääriliselt tasuda ja palus mind, ju­tustab Baden-Powell edasi, seda poissi üles otsida. Kuid ma ei ole kelkija. Skout täitis oma kohust. Ta ei teinud seda selleks, et võita kuulsust, kuulda tänu ning kii­tusi, ehk oodata tasu. Ei. Ta tegi seda lihtsalt sellepärast, et see ta kohus.

Nõnda tegutsevad skoudid. Nende sarnased tahavad kä hundipojad olla.Vilets õn poiss, kes hääteoga kelgib, sellest oma sõpradele ja tuttavatele jutus­

tab, missuguse vägiteoga ta toime saanud. Ta ei teagi, et see — millest kõik teavad, enam häätegu ci olegi. Sarnane poiss teenib enesele vana latraja naise nime. Hoia, et sind nõnda hüüdma ei hakataks.

Ole alati valmis hääd tegema. Aita pakki kanda vanal naisterahval; lapsel, vanakesel ehk pimedal üle tee minna; siin teed juhatada, sääl sellele naisterahvale rasket ust avada; vanal härral aidata voorimehe vankrisse astuda; anna oma koht om uis ehk vagunis vanemale inimesele, toida nälgi uut koera; jooda janunevat hobust, kaitse lindusid ja nende pesasid.

Õn veel palju võimalusi hääd teha. Otsige juhuseid. Hundipoegadel õn selleks teravad silmad, hää nukk. kõikekuulvad kõrval

Guide-lipud saluteerimas.

Kuid pidage veel kord meeles. Kinnimakstud häätegu ei ole enam häätegu. Sellepärast ei võta hundipoeg hääteo eest pakutud tasu vastu, vaid lausub julgalt nagu seda teevad skoudid: „Tänan teid, kuid olen hundipoeg ja meie seadused ei luba meil tasu võtta hääteo eest“. Naerata selle juures, tõsta viisakalt mütsi ja kao silma­pilkselt jäljeta. Skoutmaster Jõgi.

Eökke jutt.Pildi kiri.

Laagris pole külgetõmbavamat tööd, kui oma salga telki mälestusmärkide ja piltidega kaunistada. Maalimiseks võib tarvitada terpentiiniga segatud õlivärve. Ai­nult seda tuleb silmaspidada, et valget värvi ei tarvitataks ega teiste värvidega ei segataks: ta rikub telgi riideid. Tarvitada võib pimast, sinist, kollast, rohelist ja musta värvi.

Kahtlemata leiavad mitmed teist maitserikkaid kujutusi, mis igaühest enesest tema tööst ja tegevusest kõnelevad. Arvatavasti teate kä seda, et indiaanlased omi „tiipiisid“ ehk vigvame imelikkude joonistustega kaunistavad. Miks ei võiks seda kä skout teha? Te võite terve rühma ajaloo telgile maalida.

Joonistused tulevad enne söega ette märkida ja kui nad hästi õnnestavad, siis tasapind täita värvidega. Laager, kus telgid niiviisi kaunistatud, näeb palju skoudi- likum välja. Päälik võib ergutuseks kõige parema töö eest auhinna määrata. Sel kombel Saarne toreda võistluse laagris pääle lõuna vaiksete tundide jaoks. Kindlasti õn igas rühmas poiss, kes maalida oskab. Kui kõik telgid laagris pildikirjadega kau­nistatud, õn nad väga huvitavad. Ühe toonilised telgi riided õn väga igavad; õn aga laager hästi pildikirjadega ilustatud, võib kohe otsustada, missugune rühm kõige osa­vam, mis hää tunnistuse kä skotitide hoolsusest annab.

Kõik skoudid peaksid seda harjutama, sest igaüks peaks vähemalt nii hästi joo­nistada võima, et ta kaarte, plaane ja kujusid valmiks oskaks teha. Isegi Põlija- Ameerika indiaanlased oskasid joonistada, kuigi nii ütelda omal viisil. Ja see oleks ometi meile suureks häbiks, kui meie kõigevähemalt selles nendega võistelda ei suu­daks. Sellepärast võtame end kokku vennad! ja hakkame tööle! Te saate imestama, kui kiiresti see läheb kui kord vaimustusega asja juurde asute. Kindlasti õn joonis­tamine osa skoutlusest; aga ma tunnen siiski skoute, kes ei julge joonistama hakata, kartes, et neid välja naerdakse. Skout aga ei tee sellest väljagi, vaid otse vastuoksa: ta õn alati valmis oma teed kä läbi tuulte ja tormide lõpuni käima.

Ja nii tuleb teha! Tõlkinud V. G.

Tänuavaldus.Ajakirja „Eesti Skoudi“ toimetus

ja talitus avaldavad tänu Akadee­milisele Skoutide Seltsile meie ajakirjale antud toetuse eest Mk. 10.000 suuruses.

,,Eesti Skoudi" järgmine numberilmub aprilli lõpul, mille tõttu kaastöö saatmisega rutata palume.

Toimetus.

Tänuavaldus.Kõigile skoutidele, guideidelc, hun-

dipoegadele, tibudele ja meie sõpra­dele avaldab Akadeemiline Skoutide Selts südamlikku tänu nähtud vaeva ja üles­näidatud kaasabi eest Seltsi rahalise lo­terii korraldamisel.

Skoutmasterite KoguPidas oma koosoleku 2. III. 24. Tar­tus, Äkad. Sk. Seltsi korteris ära. Harutati skout-juhtide laagri küsimust, mida käesoleva aasta suvel kavatsus korraldada. Laagrist võtakisd iga ma­leva esitajad osa, laagri pääsiht õn tub­lideks juhtideks väljaarendada ja õpeta­da. Kõne alla tuli kä E. Sk. M. viiendama aastapäeva pühitsemine 1926. a., mille puhul Päästaabile ettepanekutega otsus­tati esineda. — Kevadeks kavatsusel

olevale üleriiklisele olümpiaadile aval­dati sooja poolehoidu. J. T.

Skoutide Kirjastuse-Ühisuse Nõu­kogu

koosolek peeti 2. III. 24. Tartus, Äkad. Sk. Seltsi korteris ära. Nõukogu eesis­tujaks ja Ühisuse presidendiks valiti hra J. H ii u e r s o n, kirjatoimetajaks skrri. 11. Pääl m a n n. Võeti vastu eelarve 1924. a. pääle, kuulati ära aruanne seni­sest tegevusest ning anti juhatusele uusi juhtnööre edaspidiseks tegevuseks, n.

Uued rühmade ajakirjad.Haapsalu skoutide maleva

hundipoegade kari annab välja ajakirja ,,L ä ä n e H ti n t“. Esimene number il­mus detsembrikuus, kaunistatuna paljude joonistustega. Toimetajaks õn kh. Alf­red Sammet.

Mustvee skoutide rühma väljaan­del ilmus ajakiri „Tuluke“. Esimene number õn nägusalt kaunistatud puulõi­getega. Toimetajaks õn rühma päälik K. Peterson.

.Jutustused maalt ja merelt, skouti- dele ja guideidele“.

Inglise kirjanik R. Kipling’i su­lest õn ilmunud uus jutustuste kogu: „L a n d and Sea Taies, f o r Scouts a n d Guido s.“ Jutud sisaldavad skou­tide juhtumisi ja tegevust, ning õn skout- luse tutvustamiseks määratud, millest Kipling huvitatud. Raamat maksab 4 shillingit. J. T.

Tallinna Guideide Malevaõn katsunud ennast mitmeti täiendada. Korraldati rida kursuseid, nagu raamatu­köitmise, käsitöö, papi ja puutöö alal. Kä noorseppade poolt korraldatud foto­

graafia kursustest võeti osa. — Ema- päeva puhul korraldatud näitusel esine­sid guideid hulga töödega; nendest kroo­niti IV rühma väljapanekud I auhinnaga ja I rühma — Il auhinnaga. Samuti astusid Enn päeva pidul guideid etteka,- netega üles. Jõulu pühade puhul oli igal rühmal jõulupuu.

Hiljuti alustas tegevust Maleva päälik gd. L. B i r k ’ i juhatusel „Päälikute kool14,- millest osavõtmas rühma ja salga päälikud, nende abid ja vanemad guideid. Kavas õn ettenähtud guidelust puuduta­vad küsimused, millest „tibupoeglus“ juba läbi võetud.

Eelseisvaks J äripäeva pühitsemiseks õn eeltööd ju varakult käimas, samuti tehakse kä eeltööd suvel korraldatava laagri jaoks, kuna kõige selle kõfval \ ahetpidamata võimlemist harrastatakse ja rahvatantse õpitakse. Kä laulu pääle pannakse rõhku, milleks 60 liikmeline laulukoor Maleva juures töötab. H. E.

Valga Guideide Malevaslõppesid haavasidumise kursused, kus si- dumisvõtted praktiliselt läbitehti. Hoos õn käsitöö ja õlgtöö kursused. Esimeses pannakse erilist rõhku iluõmmeluseje Eesti stiilis. — Maleva juures asub kä tibupoegade kari, kes edukalt tegutsenud ja ligemal ajal juba mõned liikmed gui­deide ridadesse saadab. R. K.

US 1KÖ0TIU5 VftljjSMflüPeavanema tõotus Ungaris.

Mele hõimrahva Ungari asevalit­seja poolt määratud uus skoutide peavanem conte Charles Khuen He- derväry andis 1. a. pühaliku tõotuse. Tõotuse võttis vastu Skoutlise organisat­siooni Nõukogu President Paul Teleki, keda samal ajal aujuhatajaks nimetati. Tõotuse andmise juures viibisid aseva­litseja, Ungaris asuvad kuningasoo liik­med, valitsuse esitajad jne. J. T.

Akadeemiline Skoutide klubiõn asutatud Eesti eeskujul kä Riia ülikooli juurde. Klubi siht õn .koondada skoute- iiliõpilasi, et üheskoos skoutluse kasuks töötada. Seega sarnaneb väga meie Akadeemilise Skoutide Seltsile, kes hil­juti Riia vendadelt tervituse sai. J. T.

Inglismaalõn viimaste andmete järele 318.550 skouti ja 25.530 skoutmasterit. V: S.

Rahvusvahelisesse skoutide Liituõn vastuvõetud Leedu Skoutide Ühing.

Liitu astumiseks õn soovi avaldanud Bulgaaria ja Panama skout-organisatsi- oonid.

Egyptuse skoudidõn jällegi edukalt tegutsemas. Sel­lele mõjus oma jagu kaasa asjaolu, et kolm Egyptuse skouti Inglismaal Gillwell Parkas 1922. a. õppimas olid. Nendest ühe juhatusel korraldati suurem laager 1. a. suvel Aleksandria ligidal. Ollakse tööl laagrite korraldamistega Kairo ümb­rusesse. Organisatsioon kavatseb oma esitust saata J ämber eele 1924. „Jmbr.“

Skoutlus algkoolidesse.Prantsusmaal õn hiljuti ministeeriumi

ringkirjaga skoutlinc tegevus algkoolide õppekavva viidud nime all „kooli jalu­tuskäigud".

Annetuse 100.000 dollarisuuruses õn saanud skoutide ajakiri „B o y ’ s L i f e“ Ameerika Ühisriikides.

„Boy’s I,ife“ õn suurem skoutline aja­kiri üle ilma. Ta ilmub suures formaa­dis, 64 lehekülge iga number. Kaastöö­listeks õn paremad noorte kirjanikud ja kunstnikud. Ta õn ilmunud üle 10 aasta, praegu trükitakse 100.000 ekseinblaaris. Nüüd õn Rockfelleri preemiatest talle 100.000 dollarit määratud, kuna teda täht­saks teguriks noorsoo arendamises tun­nistatakse. J. T.

Austriasasutati skoutide organisatsioon juba 1910. aastal ,Pfadfinder’ite“ nime all. Algus oli raske, nagu ikka, majandus­

lisi alust ega poolehoidjaid ei olnud. Siiski suudeti püsima jääda.

Ilmasõja aj al, kus skoudid — „a lati valmis" — oma abi ligimeste aitami­sega agaralt pakkumas olid, tõusis nende poolehoid tuntavalt.

Eriti rõõmustav õn asjaolu, et siin lahkhelisid pole tekkinud. Küll asutati möödunud suvel „Austro-Helveetsia“ skoudid, kuid see läks kohe hingusele, kui ilmsiks tuli, missugused inimesed asja organiseerimas olid. H. P.

I Eesti skoutide üleriikline olümpiaadkorraldatakse Tartu Skoutide Maleva poolt Päästaabi loal Tartus, 25. mail 1924. a. Kavas õn pääle kergejõustiku võistluste skoutidele, guideidele ja hundi- poegadele veel mängud ja skoutlised võistlused. Olümpiaadi juriidilise vas­tutuse õn Tartu Skoutide Sõprade Ühing oma pääle võtnud.

Tartu Skoutide Sõprade Ühingukoosolek peeti Hugo Treffneri giinm. ruumides piihap. 9. märtsil. Ühingu ju­hatusse valiti pr. Hünerson, prl. Koch ja hrad Freyvald, Vellner ning Lehepuu. Revisjooni koin. hrad Kalkun, Seer ja Leppik. Samal koosolekul valiti koha­liku Skoutide Maleva abivanemaks Itra Freyvald ja staabi sekretäriks hra Riis­mandel. Master Ass.

Tartu Skoutide Sõprade Ühingukorraldusel õn käimas puu-, papp-, traadi- ja rauatöö, raamatu köitmise, keemia ning foto kursused, millest elavalt osa võetakse. Kursuseid juhatavad vanemad õpejõud.

Tartu Skoutide Maleva harjutuse kool

töötab pääle jõuluvaheaja uue eduga. Ju­hatajaks õn endiselt skm. V. Sirgo. Sa­muti käivad harjutuskooli õbejõud rüh­mades ja karjades loenguid pidamas.

Tartu Skoutide Maleva aastapldupeeti I Komerts-giimnaasiumis 2. märtsil. Ettekanded läksid hästi korda ning ül­dine mulje jäi kõige parem. Suusõnalisi ja kirjalikke tervitusi oli palju.

Skoutide laulukoorõn Tartus ellukutsutud. Juhatajaks õn üliõpilane sk. R. Rosing. Laulukoori esinemine oli maleva aastapidul.

Vahekord noorseppadega.Skoutide ja Noorseppade koostööta­

miseks Tallinnas õn skoutide päälikud juba aluse pannud. 5. jaanuaril kut­suti Tallinna Noorseppade esitajad läbirääkimistele. Lähem ühinemine pidi sääl kiili kõrvale jääma, sest pooled ei leppinud mõneski asjas kokku. Küll aga otsustati üldistes ettevõtetes koos- töötada, nagu: pidustused, väljasõidud, laagrid jne.

Tartu nõupidamist arvesse võttes moo­dustati segakommisjoon, kuhu kuuluvad 4 skoutide ja 4 noorseppade esitajat. See saaks vähemalt kord kuus koos olema ja harutama, missugused ettevõtted ühised oleksid. Kommisjooni kuulub mõlemid poolt üks vanem isik, 1 maa, 1 meri ja 1 nais organisatsiooni esitaja. Selle koos­seisu juures võib ta kõigil erialadel ot- susi teha. Tuleb ainult soovida, et astu­tud samm häid tagajärgi annaks ja kaks ühtlase sihiga organisatsiooni koos hak­kaksid töötama. H. P.

Skoutlus Jõhvissai alguse juba 1921. aasta keva­del; rühm kuulus Rakvere Skoutide Ma­levasse. Varsti lagunes aga maleva, ja kä Jõhvi rühma skoutest valgus suurem osa laiali. 1923. a. kevadel katsusid skoutlusele truuks jääjad uuesti tegevu­sele asuda, kuid õpetöö lõpp lõpetas sellegi katse. Sama aasta septembris asus asja juhtimisele skout Baumann, asutades rühma ning viimast Narva Ma­levas registreerides. Rühm töötab Narva III rühma nime all. Päälikuks õn skout Baumann, vanemaks õpetaja J. Kiiver.

Sk. Kalvi.

iSKOUTIM Miim3. Pime härra ja tema teenija Jaak.

Mängijad sünnitavad ringi, kätest kinni võttes. Ringi keskel viibivad kinniseotud silmadega kaks mängijat: härra, kellel nuut käes, ja Jaak.

Härra hüüab: „Jaak, kus sa oled?11 Jaak peab vastama: „Siin, härra.11 Härra tahab Jaaku karistada ning peab teda nuudiga tabama. Jaak aga põgeneb. Mängu sihiks õn kuulmise ja hääle sihi määramise arendamine.

Määrused; 1) Kui härra Jaaku löönud, muutub see härraks, kuna härra ringis- olijate hulka seistab. Ringist läheb üks Jaaguks. 2) Kui teatud aja jooksul (2 minutit) Jaaku ei saa karistada, vaheta­takse ringisolijad.

4. Tühi koht.Kõik mängijad seisavad ringis nä­

gudega sissepoole. Üks mängijatest jääb ringist välja, kes ühte ringis- olijatest peab õlast puudutama. Puudu­tatud mängija jookseb seepääle vasa­kule, puudutaja aga paremale poole, püü­des teisest ennem tühjale kohale jõuda. Hiljaks jääja jääb väljaspoole ringi ja mäng läheb endiselt.

Määrus: Väljajääja ei tohi puudutada mängijat, kes temaga ühel ajal jooks­nud. Muster Ass.

nmsusnjiTelgi riide valmistamine.

Selleks tuleb võtta 1 kilo seepi, mis kuumas vees vähese hulga raua vitri- oliga segatakse. Vesi kallatakse põhja seistunud segu päält ära, segu aga pes­takse veel paar korda. Valmistatakse teine segu: 100 grammi kautshukki ja 134 kilo linaõli (värnitsat). Mõlemad se­gud segatakse ja kastetakse vastav riie

(linane) sellesse, millega lübiimbudcs muutub riie veekindlaks. Muster Ass.

Indiaanlaste tarkus.Häädus.

Indiaanlane õn kollane näitus häädu- sest. Kõik piinamised, mis omal ajal in­diaanlaste poolt tarvitusele võeti, olid õpi­tud hispaanlastel! ja teistelt valgetelt. Sa­masugune lugu oli vaenlaste skaneerimi­sega. Indiaanlane skalpeeris, et näidata, et ta õn tõesti selle ära tapnud. Nende usk ja õpetus käseb ainult hääd teha ini­meste ja loomade vastu.

Metsaelu ja skoutlus.Kõigist inimeste kihtidest maakeral

paistab indiaanlane kõige kohasemana skoudi eeskujuna. Tema arusaamine oli sama kiire ja väle kui tema kergesti paen- duvad ja jõurikkad liikmed. Tema ei või­nud mitte ainult jooksta ja ujuda, ratsu­tada ja sihtida, vaid võis kä selgesti mõ­telda. Ta teadis kõik metsade tundemär­gid, ja tema teadmised loomadest ning nende harjumustest tegid tema maakeral üheks kõige paremaks ja praktilisemaks looduse uurijaks. Ta saab meile alati oma hää jälgede lugemise võime pärast meele jääma, ja iseäranis skoutidele peab ta kui suur ja aukartust äratav -näitus tõelisest mehisusest ja ideaalsest skoutlusest sil­made ees seisma.

Tema kullisilm, tema täpipäälne otsus

jälgede lugemisel, tema kerge sammu­mine, tema sirge keha hoidmine, tema vaikimine, tema terav kõrv, tema tund­lik haistmine, tema eeskujulik julgus, kõik need ja palju teisi omadusi — paljuid, millest siin ei jõua rääkida — teevad in­diaanlasest kõige ideaalsema skoutide eeskuju. E. V.

Algajate elust

Algaja „fooreie materjalile": „Heida pabeross, skoutmasier ligineb."

Numbrite müüjaidkoolides, rühmades, seltsides jne. vajab „Eesti Skoudi" talitus. Soovijad teatagu talitusele (Tartu, postk. 130) oma elukoht ja tarvisminevate numbrite

arv. Müüjatele maksame 20% ning tellimiste vastuvõtjatele 10%.

„Eesti Skoudi" talitus.

• »-=

=^I©

0-<

< H

=d®

»-

=n®

ir==>

i >-=

r3©

r==-

< >=^

1® ir=

= *=

^®I^

^>=^

®l^

^t==

=a®

ir===

i>==

=a®

D==

=,-iE NOORSOO ENESEKASVATUSE JA ELUREFORMI AJAKIRI j

- ^ (5)ii YÄKEVADIK

ilmub Eesti Noorsoo Karskusliidu väljaandel 1924. a. alates 6 korda ,aastas ä 16 Ulk. J\

„KEVADIK“ sisaldab kirjutusi järgmistelt aladelt: enesekasvatus, elureforin (karskus, kehakultuur, tervishoid), eluloo­kirjeldused, ilukirjandus, noorsookirjandus- ja ajakirjan­duse ülevaade, ülevaade noorsoo isetegevusest (õpilas- üh., skoutlus jne.) ja juhatused selleks, ühismängud jne. Pääle selle sisaldab iga number rohkesti pilte.

„KEVADIK“ valib oma materjaali umbes 13—17 a. vanuse (5—9 õpiaasta) noorsoo huvide ja võimete seisukohalt.

„KEVADIK’u“ artiklite osas esinevad pääasjalikult küpsemad jõud, kuid kä noorsooga ja selle org-idega peab toimetus elavat kontakti, paludes neilt kaastööd eestkätt üle­vaadete osa jaoks.

„KEVADIK“ maksab aastas 75 mk., poolaastas 40 m., üksiknumber 15 mk. Kuulilt. Ihk. 1000 mk. Tellimisi võtavad vastu kõik postkontorid!

Kes „Kevadik’uIe“ vähemalt 10 aastatellimist muretseb või järje­kindlalt igast numbrist 15. eks. levitab, saab 1 eks. igast numbrist maksuta. ....

Levitajaid ja tellim. vastuv. vaja igasse kooli ja külla!

Kevadiku toimetus, Tartus. — Postkast nr. 86.

Toim. kõnet. Jakobi tän. 8, teisipäeval ja reedel kl. 1—2.

IIIÄ

I?

II

I

SKOUTLINE AJAKIRI

99 c II M O OIG(5

EESTI SKOUTIDE MALEVA HÄÄLEKANDJA.

♦♦♦♦♦♦♦♦♦♦♦♦♦♦♦♦♦♦♦♦♦♦♦♦♦♦!♦ ♦♦♦♦♦♦♦♦♦♦♦♦♦♦♦♦♦♦♦♦♦♦♦♦>♦ ♦ ♦ ♦ ♦ ♦ ♦ ♦ ♦ ♦ ♦ ♦: ♦ ♦xx ♦ ♦ ♦ ♦ ♦ .♦: ♦ ♦ ♦ ♦x ♦ ♦

. ♦ ♦ ■

♦♦ ♦ ♦ ♦ ♦ ♦ ♦ ♦ ♦ ♦ ♦x ♦ ♦:xX

X X X X X X X

J. MÄLLO TRÜKK, TARTUS.

Tellimine 1924. aasta pääle kestab edasi!„Eesti Skout“ õn ainukene skoutlisi küsimusi käsitav ajakiri

Eestis. Avaldab artikleid skoutluse põhimõtete vallast, jutustusi — ilukirjanduslisi töid, toob teateid kõigist skoutluse alaosadest (hundipojad, guideid, skoudid), nii kodust kui kä väljamailt.

„Eesti Skout“ trükitakse hääl paberil, ta õn tublisti kaunistatud ülesvõtetega skoutide elust, sisu selgitavad joonistused. Karrikatuurid, diagrammid.

„Eesti Skout“ ilmub 8 korda aastas, iga number vähemalt üks trükipoogen (16 Ihk.).

„Eesti Skout“ maksab aastas 120.— mrk., poolaastas 60.— mrk. Üksik nr. maksab 20.— mrk.

„Eesti Skoudi" hinnata saab aasta jooksul igaüks, kes vähemalt kolm aastatellimist vastu võtab. •

«Eesti Skoudi“ endiseid aastakäikusid õn vähesel arvul veel tervena saada. 1921. aastakäik (7 nrt) maksab 40.— mrk., 1922. aastak. (6 nrt) 90.— mrk., 1923. aastak. (8 nrt) 120.— mrk. ühes koju saatmisega.

«Eesti Skoudi“ tellimisi võtavad vastu kõik postiasutused. Üksikud nrid müügil suuremates raamatukauplustes.

Toimetus ja talitus: Tartu, Põik tän. 3.

Aadress kirjavahetuseks: Tartu, postkast nr. 130.