N R . 1 0 ( 9 4 ) D E T S E M B E R 2 0 0 5

E E S T I

P A R E M P O O L N E

A J A L E H T[

[

[

[

[

[

[

[

[

[

[TOIMETUSE AADRESS:Tõnismägi 9, 10119 TallinnTelefon: +372 6 80 80 80, faks +372 6 80 80 81e-mail: toimetus@paremaduudised.eeToimetaja: Peep Lillemägiwww.paremaduudised.ee

juhtkiriPaar põhjust Reformierakonda hinnata

repliikHariduse toetamine sõnades ja tegudes

intervjuuKristen Michal võtab aasta kokku

peaministerAndrus Ansip rääkis Tony Blairiga Euroopa Liidu eelarvest ja Angela Merkeligavanemahüvitisest

julgeolekRein Lang ja Jaanus Rahumägi käisid Ameerikasuurimas, kuidas sisejulgeolekut tagada

TallinnVolikogu suitsunurk on muutunud venekeelseks

piirkondLahemaal sai Reformierakond võimule

arvamusIgor Gräzin ei mõista, miks peab Kalevipojamerre lapsi hirmutama panema

nooredNoortekogul uued juhid

Reformierakond tänab kõiki oma liikmeid ja toetajaid!Õnnelikku jõuluaega ja veelgi

paremat uut aastat!

Kätte on jõudnud aeg, mil lõbusate mütsidega päka-pikud tähtsalt ringi sehkendavad, aga ka aeg kokku-võtete tegemiseks, tulevikku vaatamiseks, heade soo-vide ütlemiseks. Mida meie päkapikud sel aastal öeldavõivad? Head kavatsused ellu viidud ja mis nüüd edasi?

Võime julgelt tagasi vaadata sellele aastale ja öelda,et valimistel läks meie päkapikkudel hästi – inimesedusuvad meisse ja toetavad meid. Ja on ka põhjust.

Meie suur eesmärk – teha kõik meie laste tulevikuheaks – on vaatamata skeptikute kriitikale hoo sissesaanud. Mitte küll peadpööritava, aga positiivse hoosiiski. Elik siis – vanemapalk on oma tänuväärse tööteinud ja lapsi sündis 2005. aasta esimese kümnekuuga rohkem kui eelmise aasta sama ajaga. See pluss-märgiga number ei ole küll väga suur: 310, aga ikkagipositiivne. Usume, et vanemapalga maksmise pikene-mine 15 kuu peale annab peredele kindlust otsustadaja meile sünnib veel rohkem lapsi. Aga mitte ainultesimesed poolteist aastat ei vaja noor pere toetavatõlga. Iga laps peab saama mõnusa lapsepõlve, et kõi-gist neist kasvaksid säravad ja tublid inimesed. Refor-mierakonna eestvõttel viidi Tallinnas sisse lapsehoiu-raha. See annab hea võimaluse kergendada nende

perede elu, kes otsustanud mingil põhjusel lapsehoid-ja kasuks. Ja veel parem, kui see annab võimalusepere vanaemale või vanaisale lapselapsega kodusolla. Nii saavad lapsed hoitud ja pere kasvab veel roh-kem kokku.

Erinevaid toetusi meie noortele peredele ja võima-lusi sünnitada rohkem lapsi on Reformierakonna eest-vedamisel loodud kõikjal Eestis. Ja see peab edasiarenema. Lapsepõlv peab olema kindlustatud ja rõõ-mus ning lapse areng võimalikult mitmekülgne.

Hakkame lähenema meie järgmisele eesmärgile –Eesti iive muutub positiivseks! Viimastel aastatel onEesti loomulik iive olnud negatiivne ja rahvaarv kaha-nenud. Reformierakonna eesmärk aga ei saa ega tohiolla väiksem, kui see number positiivseks muuta.2007. aasta valimiste eel on just õige aeg Reformiera-konnal see ka kõva häälega meie valijatele väljaöelda. Kui me kõik koos selle põhieesmärgiks seame,on see võimalik ja seda juba lähemas tulevikus, sestmeile on meie lapsed kõige tähtsamad.

“Eesti iive muutub positiivseks!” – just selline onsellel aastal päkapikkude tulevikusoov.

PU

Päkapikkude jõulusoov

REFORMIERAKONNA POLIITIKUD (vasakult) Väino Linde, Harri Õunapuu, Kristiina Ojuland, Raivo Järvi, Ülle Rajasalu ja Sergei Ivanov jõulude eel erakonna kontori trepil. Foto: Peep Lillemägi

[2 INTERVJUU PAREMAD UUDISED

nr 10 (94) detsember 2005 tel 680 80 80 / www.paremaduudised.ee

juhtkiri

Paar konkreetset põhjustReformierakonda hinnata

Justiitsminister Rein Lang on pakkunud välja mõtte, et internetisanonüümselt sõimlejaid peaks olema võimalik korrale kutsuda.Selle mõtte peale lahvatanud kriitikapuhang annab märke, et kaas-kodanikele maski tagant näkku sülgamist harrastatakse Eestis roh-kem, kui karta oleks osanud. Kui julged öelda, siis peaks julgema kaseda tunnistada. Anonüümsed sülgajad ning neile sülgamiseks pin-da võimaldavad portaalid on grimass, millel sõnavabadusega mida-gi pistmist ei ole. Reformierakond on alati seisukohal olnud, et va-badus ja vastutus käivad käsikäes. Teisiti ei ole see ka internetiskommenteerides.

Kaitseminister Jürgen Ligi on algatanud arutelu selle üle, kas Ees-ti kaitseväe tulevik peaks olema pigem elukutseliste sõjaväelastevõi kohustuslikus korras mõneks kuuks mundrisse topitud ajateeni-jate pärusmaa. Kindlustamaks seda, et kaitsetahe ei vähene, passi-vad noorte elust välja rebitud kohustuslike sõjaväelasekuude ase-mele kenasti regulaarsed õppused Kaitseliidu koosseisus ja riigi-kaitseõpetuse süvendamine koolides. Arusaamatuks jäävad siinko-hal kaitseministri oponentide väited, kes ühel hetkel kinnitavad, etiga Eesti mees peaks saama sõjaväelist õpet, järgmisel aga väida-vad, et riigikaitseõpetuse koolides kohustuslikuks muutmine polelähiaastatel võimalik. Kaitseväe professionaalsemaks muutmine onpikaajaline protsess ja paljud asjad siin paika pandud pikema ajapeale. Päevapealt ajateenistust keegi palgaarmeega ei asenda,noorte isamaalisus Eestis vajab kindlasti kasvatamist, aga osalemi-ne rahvusvahelises kaitsekoostöös nõuab järjest suuremat profes-sionaalsust.

Need kaks näidet on viimastel kuudel taas kinnitanud, et Reformi-erakonnal on programm, erakonna poliitikutel sellest lähtuvad veen-dumused ja nende veendumuste elluviimiseks tehakse iga päevtööd. Seda tööd mõistetakse ja hinnatakse – küsitlused näitavad, eterakonna toetajate hulk on veelgi kasvanud.

[repliik

Koalitsioon näeb Eestit tervikuna

Kui parlament järgmise aasta riigieelarvet luges,tegi Res Publica teatrit ja venitas istungit läbi öö.Sõnades seisti õpetajate palgatõusu eest. Tegeli-kult oldi aga kahekeelsed ja kahemeelsed. Järgne-valt selgitan, miks nii arvan.

Kui Taavi Veskimägi oli rahandusminister, lülitatitema koostatud eelarvesse õpetajate palgatõusuksmõeldud raha alles koalitsioonipartnerite pealekäi-misel. Nüüd, kui valitsemisvastutusest ollakse priid,räägib Veskimägi õpetajate palgatõusu vajadusest.Silmakirjalik, kas pole?

Res Publica käitumine, kus õpetajate palgatõusutoodi ettekäändena parlamendi töö pidurdamisel,oli vastutustundetu ja solvav kõikide Eesti inimeste –nii õpetajate, meedikute, kultuuritöötajate, pääste-töötajate kui kõikide teiste ametite pidajate suhtes.Olukord, kus üks parlamendierakond hakkab jõuli-selt esinema vaid ühe huvigrupi eestkõnelejana,on väga ohtlik. Valitsuskoalitsioon hoolib kõikidestEesti inimestest ja arvab, et nad kõik väärivad pal-gatõusu ning riigi rahakotist palka saavate inimestepalk 2006. aastal ka üldjuhul suureneb.

Kui rääkida õpetajatest, siis õpilase pearaha kas-vab 2006. aasta eelarves üle 11 protsendi. Sellestrahast maksavad omavalitsused lisaks koolide ma-jandamisele ka õpetajatele palka. Kohati tundub,et Res Publica võitleb enda loodud tondiga. Rahajagamine koolidele õpilase pearaha kaudu on ResPublica enda idee, kusjuures üldsegi mitte valeidee. Ent kui Res Publica oleks valitsuses murettundnud selle pärast, et õpilaste vähenemine eipruugi tähendada ka õpetajate arvu vähenemistning sama või isegi suuremat pearaha jagades eipruugi reaalset palgatõusu saavutada, ei oleks valit-suskoalitsioon eelarvet koostades pidanud lahen-dusi otsima, kuidas haridustöötajatele konkurentsi-võimeline töötasu tagada. Kui räägitakse vaid õpe-tajatest, mitte haridusest tervikuna, siis tuleks rää-kida ka kulupõhisest rahastamisest, millest ResPublica eestvõtmisel hariduses loobuti.

2006. aasta eelarves üritas valitsus võrdsetel alus-tel suhtuda kõigisse riigieelarvest palka saavatesseinimestesse. Esimesed sammud ei saa lahendadakõiki aastate jooksul kogunenud probleeme, kuidneed tõestavad, et oleme õigel teel.

Meelis Atonen

Tegelikult on kõik lahtine – ke-na oleks kui õnnestuks parlamen-dis kokku leppida ja presidentära valida, aga midagi pole kakatki, kui valik jääb valijameeste-le. Seda, kas ta tuleb Reformiera-konnast, on vara ennustada, pea-asi, et on tubli ja korralik inimene.

Alanud on valmistumine Riigi-kogu valimisteks. Millist tule-must Reformierakond nendelsaavutada soovib?

Võitu – saada enim kohti. Ole-me seadnud üsna konkreetsedeesmärgid ringkondade kaupaja tugeva töö ja tublide inimeste-ga on see saavutatav.

Emapalk ja tulumaksualanemi-ne on valimislubadusest reaal-suseks saanud. Millised on needuued ideed, mida valijatelehindamiseks ja otsustamisekspakume?

Nende ideede sõelumiseks onmeil programmitöörühmad, misaasta algusest taas tööd alusta-vad ja märtsiks–aprilliks esime-sed tööviljad üldkogu ette toovad.Lõpliku lihvi ja kinnituse saavadneed ideed juba 2006. aasta sü-gisel ja talvel. Selles töös saavadkaasa lüüa kõik erakonna liikmed.

Kuidas ise jõulud ja aastavahe-tuse veedad?

Jõulud on ikka perega koos,aastavahetuse osas pole aega ol-nud plaane teha, kuid ilmselt sa-muti koos pere, sõpradega ja heaseltskonnaga. Koht polegi nii vägatähtis.

Küsitles Peep Lillemägi

igasugu trikimehed, kes tegid tri-kiplakateid. Ja eriliseks tegi selleka meedia, kes tahtmatult aitaspildis olla just mingil tootel võisellega väidetavalt seotud erakon-nal, mitte aga ei rääkinud sellest,mida keegi teeb järgmised 4 aas-tat omavalitsust juhtides.

Rohkem oli siiski positiivseidüllatusi – näiteks tubli töö Jõge-val, Haapsalus, Tartus või Kures-saares, aga kõiki ma siin üles lu-geda ei jõua.

Kokkuvõttes olen ma rahul jausun, et meie inimesed pinguta-sid nii palju kui suutsid ja see ongisee, mis tegi vahe sisse teistega.

Meie tulemus oli hea nii numb-rite kui sisetunde põhjal öeldes.Kui üldse midagi kriitilist otsida,siis pisut kripeldab hinges, et nö.kroonijuveel – Tallinn jäi puhtaltKeskerakonna valitseda, kuid seeon valijate tahe olnud ja meie tu-lemus oli Tallinnas 11 koha ase-mel 15, mis on väga hea. Seemuuseas viitab ka ühele stratee-giliselt olulisele suunale, mispeab meil tugevamaks muutu-ma – töö vene valijatega.

Järgmisel aastal on presidendi-valimised. Kas uus presidenttuleb Reformierakonnast?

Kristen Michal: Reformierakondsoovib parlamendivalimised võita

Milline oli aasta 2005 Reformi-erakonnale?

2005 oli hea aasta, kus näitasi-me ka reaalse tuleproovi ehk vali-mised läbides, et oleme sirgunudtugevaimaks paremerakonnaksja 2007 valimistel oleme võime-lised võitlema võidu pärast.

Kui lähtuda numbritest, siis toe-tuse kasv valimistel 12%-lt 17%-leoli kõvem kui kellelgi teisel. Seeon viimase pooleteist aasta tööja saavutatud tänu meie tublide-le inimestele piirkondades, kesmeie jõudu uskusid ja uusi ini-mesi juurde kutsusid.

Kampaania oli erakondadestilmselt kõige positiivsem, nagusee alati meie puhul ka olnudon, ning täitis oma toetava rollisuurepäraselt.

Trikke me ei teinud, ehkki misseal salata, oli ka meie sõpradehulgas neid, kes mõtlesid pärishuvitavaid lahendusi välja jakindlasti oleks ka nö. insenerteh-nilised võimalused olemas ol-nud. Lihtsalt see ei ole meie stiil.

2005. aasta oli tagasivaates te-gelikult ju murranguline aasta,kus erakonnana tuli võtta valitsu-se juhtimise vastutus, tuli vahe-tada ministreid ning teha kam-paaniat. Igav ei olnud. Ja toimetulime kenasti.

Oleme taas peaministripartei.Kuidas nii läks ja on see heavõi halb?

Seda, kas see on hea või halb,peaks minu meelest hindama sel-le alusel, mida suudame kordasaata. Võim iseenesest ei ole jukumbagi, sõltub ikka, milleks te-da kasutada.

Meie oleme võtnud vastutuse,et Eestis püsiks tänane ettevõtli-ku inimese ja ettevõtja sõbralikkeskkond, et kaitstud oleks isiku-vabadused ning lastel ja lasteva-nematel oleks hea.

Kui me seda koalitsiooni tege-ma hakkasime, siis oli meie esi-mene soov kindlasti parempool-sete erakondadega – Isamaa jaRes Publicaga koalitsioon teha,et tulumaksu kiiremini alandadaja teisi põhimõttelisemaid asjukorda saata. Sellest ei tulnud pin-gete tõttu midagi välja.

Kuid ka tänane koalitsioonile-ping ning see, et jätkub tulumaksualanemine ja vanemahüvitis prae-gusel kujul toimib ning pikeneb,oli päris hea saavutus ja oli ilm-selt ka avalikkuse jaoks üllatus.

Koalitsioonilepingu teine suurosa – pensionitõus on täna agavõimalik, sest Eestis majanduskasvab isegi meie kohta kiiresti.See on aga juba vesi parempool-sete veskile, sest tõestab ilme-kalt, et asi, milles meid süüdista-takse – et maksulangetamised onsaatanast, on vastupidiselt väide-tule andnud majandusele hoopisuue hingamise.

Parempoolsete koostööst eisaanud asja. Vasakpoolsetegaon vist raske valitsuses olla?

Kes ütles, et kerge peab ole-ma? Kui on olemas vastastikuneaustus ja kokkulepetest – koalit-sioonilepingust näiteks, peetak-se kinni, siis on võimalik tööd te-ha. Jah, mis seal salata – vaidlusion, ja väga maailmavaatelisi,kuid ega keegi ei ole öelnud, etkoalitsioonis olles peavad kõikparteid ühte nägu olema. Ei peaja 2007. aasta valimiste lähene-des tulevad need maailmavaate-lised erinevused ilmekamalt esi-le. Aga eks siis valija saab otsus-tada, kas toetada kurssi, mis onEestile edu toonud või karistadaneid, kes rohkem tööd teevad.

Mille poolest need kohalike vo-likogude valimised erilisedolid?

Eriliseks, negatiivses mõttes,tegid need valimised kindlasti

PEASEKRETÄR KINNITAB, et Reformierakonna edu aluseks on oma nägu.

intervjuu

REFORMIERAKONNAPEASEKRETÄR

Kristen Michal võtabintervjuus ParemateleUudistele 2005. aasta

kokku ja tõdeb – hea aasta oli.

KRISTEN MICHAL hindab Reformierakonna juures enim seda positiivset maailma-nägemist, mis on heaks aluseks mistahes asja ärategemisel. Foto: Peep Lillemägi

Pensionitõus on võima-lik, sest Eestis majan-

dus kasvab kiiresti.Majanduse kiire kasvon aga parempoolse

majanduspoliitika vili.

Oleme võtnud vastu-tuse, et Eestis püsiks

tänane ettevõtliku ini-mese ja ettevõtja sõb-

ralik keskkond, et kaits-tud oleks isikuvabadu-sed ning lastel ja laste-

vanematel oleks hea.

3PEAMINISTERPAREMAD UUDISEDnr 10 (94) detsember 2005tel 680 80 80 / www.paremaduudised.ee

Pärnus erakonna volikogul esi-nenud Reformierakonna esimeesAndrus Ansip ütles, et Saksamaauues koalitsioonileppes on kirjasvanemahüvitise kehtestamine.“Saksa uus liidukantsler AngelaMerkel, kellega kohtusin, rääkis,et Saksamaa kavandab vanema-hüvitise kehtestamist üsna sarna-sena kui see on Eestis. Mis sealsalata, seda oli meeldiv kuulata,”lausus Ansip.

Andrus Ansip märkis, et Eestijaoks on Angela Merkeli saami-ne Saksamaa kantsleriks kindlas-ti positiivne. “Angela Merkel onkorduvalt öelnud, et suurriigidpeaksid Euroopa Liidus rohkemväikeriikidega arvestama, kuiseni,” lausus Ansip, kes pärastSaksamaa koalitsioonileppe sõl-mimist oli esimene Saksa tuleva-se kantsleriga kohtunud Euroo-pa Liidu riikide valitsusjuht.

Ansipi sõnul jääb Eesti jaoksEuroopa Liidu liikmeks olemisekõrval alati oluliseks partnerlusAmeerika Ühendriikidega. “Sedaeriti olukorras, kus Euroopa Liiton kriisis ja Venemaa mõju maa-

ilmas kasvab,” lausus Reformi-erakonna esimees.

Reformierakonna volikogul Pär-nus tehti novembri lõpus kokku-

võtteid 2005. aasta kohalike voli-kogude valimistest ja seataksesihte 2007. aasta Riigikogu valimis-teks. Volikogu ühendab erakon-

na ministreid, parlamendisaadi-kuid ja piirkonnajuhte.

Reformierakonna pressiteenistus

Välisminister Urmas Paet kin-nitas novembri lõpus SaksamaalTüüringi liidumaal asuvas Jenaülikoolis peetud kõnes, et Euroo-pa riikide hulgas ei ole “uusi” ja“vanu”, vaid selle asemel on uusEuroopa, mis on viimase 15 aas-taga väga palju muutunud. “Pea-me oskama sellise uue Euroopamajanduslikku ja poliitilist potent-siaali ka tõhusalt ära kasutada,”sõnas ta.

Paet rõhutas, et Eesti on alatiolnud Euroopa ajaloo ja kultuuriosa. “Asjaolu, et Eesti oli pool sa-jandit Euroopast ära lõigatud, eimõrandanud meie Euroopa iden-titeeti, vaid hoopis tugevdas seda,”märkis välisminister. “Eesti kuu-lumine Euroopa kultuuriruumi onsama nähtav ja tunnetatav prae-gu nagu see oli juba palju varemHansaliidu aegadel,” ütles ta, tõ-dedes, et ajaloolased on tihtiHansaliitu pidanud tänapäevaEuroopa mudeliks. “Kas uus eiole mitte unustatud vana?” küsisvälisminister.

Rääkides Eesti kogemustestELi värske liikmesriigina, märkisPaet, et nüüdseks on juba paljuuusi kogemusi saadud ning üht-teist nii enda kui ka oma partneri-te kohta ära õpitud. “Olen veen-dunud, et Euroopa Liit on ulatus-liku potentsiaaliga suurepäraneprojekt,” ütles välisminister ningtõdes samas, et paraku saavadliiga tihti liikmesriikide sisepolii-tilised mured suurtele ideedeleja euroopalikule mõtlemisele ta-kistuseks.

“Poliitikud on siiski vaid poliiti-lise teatri näitlejad ning valijadpublik, kes neid ka välja vilistadavõivad,” tõdes Paet. “Vajame po-liitikutelt rohkem julgeid otsu-seid, et euroopalikele väärtuste-le kindlaks jääda, senist elustiilisäilitada ja ka edasi minna,” lisasta.

Peatudes oma kõnes EuroopaLiidu rollil laiemalt, leidis Paet, etEuroopa mõjuvõim maailmas

Paet: Ei ole uusi ja vanu Euroopa riike, vaid uus Euroopa

kasvaks, kui ka välissuhtlusesoma ühisväärtustele alati kind-laks jäädaks. “Peame ise julge-mad olema ning nii suhetesAmeerika, Aasia kui ka Venemaa-ga oma ideaale ja väärtusi esin-dama,” ütles Paet. “Me ei tohipartnerriikides toimuvate inim-õiguste rikkumiste ees silmi sulge-da ning peame aktiivsemalt levi-tama demokraatia ja õigusriigipõhimõtteid,” leidis ta. Välismi-nistri hinnangul on ELil suur hulkerinevaid instrumente, mida saabeuroopalike väärtuste levitami-sel ära kasutada. “Miks me ei usurohkem endasse ja oma ideaali-desse ning ei proovi just sellekaudu maailma paremaks ja tur-valisemaks muuta?” ütles Paet.

Kõneldes Euroopa Liidu laie-nemisest, märkis välisminister,kui oluline on, et ka teised riigidEuroopa Liidu naabruses stabiil-susest ja heaolust osa saaks.“Seda kõike loomulikult siis, kuinad selleks ise valmis on,” tooni-tas ta. Välisminister selgitas, eteestlased teavad oma kogemus-test hästi, kui oluline on EL-liik-melisuse perspektiiv keerulisteja valulike reformide läbiviimi-seks. “Selle motivatsiooni säilita-mine ELi naabruses on olulineka liidu enda turvalise ja harmoo-nilise arengu seisukohalt,” kinni-tas Paet.

Välisminister sõnas, et isegi kuisuhtumine ELi edasisse laiene-misse on praegu teatud määralõigustatult skeptiline, ei tohi las-ta negatiivsel mõtteviisil võimustvõtta. “Tänapäeva maailmas eisaa ette näha, mis olukord valit-seb 15 aasta pärast,” tõdes Paet,toonitades, et ELil tuleb praegustrateegiliselt mõelda ja tulevikutarbeks teed lahti hoida. “Kaslaienemine ei ole olnud üleüldseüks ELi õnnestunumaid poliiti-kaid?” küsis Paet. “Miks me siisei peaks eduka mudeliga edasiminema?”

Välisministeeriumi pressiteenistus

Blair rääkis Balti riikide peami-nistritele Euroopa Liidu eelarve-kava põhimõtetest. Valitsuse kom-munikatsioonibüroo teatel Euroo-pa Liidu eesistujamaa Suurbritan-nia peaministri poolt esitatud eel-arve koostamise alused Eestit,Lätit ega Leedut ei rahuldanud.

Peaminister Andrus Ansip kin-nitas kohtumise järel ajakirjani-kele, et Eesti ei ole rahul algseltpakutust väiksema toetusega.“Ma ei ole sajaprotsendiliselt ra-hul selle ettepanekuga, midakuulsime,” lausus Ansip.

Peaminister Ansip toonitas Bal-ti riikide huvi Euroopa Liidu uueeelarve kiire vastuvõtmise vastu,sest kui see venima hakkab, te-kib probleeme Euroopa Liidusttoetusraha saamisega, kuid lisas,et Balti riigid ei saa nõustudaükskõik millise eelarvega. “KõikEuroopa Liidu riigid peavad ole-ma saavutatava tulemusega ra-hul,” lausus Ansip.

Peaministri hinnangul oli Euroo-pa Liidu laienemine väga edu-kas ning vaesemad liikmesriigidloodavad ühenduse solidaarsu-sele. Ansip avaldas rahulolu sel-le üle, et Balti riikide peaminist-rid said EL-i eesistujamaa Suur-britannia peaministriga oma sei-sukohti vahetada.

“Me ei saa kohe alguses öelda“ei”, kuna siis ei tule kindlasti

Ansip: Euroopa Liidu eelarve peab põhinema solidaarsusel

detsembris eelarve osas kokku-lepet, mis on Balti riikide jaoksoluline,” lausus Ansip. Tema sõ-nul on Eesti huvitatud kiirestarengust ja sellest, et Eesti are-neks Euroopa Liidult abisaajastvõimalikult kiiresti liidu neto-maksjaks, kuid praegu peavadrikkad riigid toetama vähemjõukaid.

Suurbritannia peaminister TonyBlair kinnitas, et ta mingeid arvu-des väljenduvaid ettepanekuidBalti valitsusjuhtidele ei teinudning kõne all oli euroliidu eelar-ve üldiselt.

Tony Blair ütles ajakirjanikele,et Euroopa Liidu eelarve koosta-mise põhimõtted vajavad radikaal-set reformi. Tema sõnul peab eel-arve toetama Euroopa Liidu

koostööd majanduse, tehnoloo-gia ja teaduse arenguks ning eel-arve peab olema suunatud tule-vikku.

Blairi sõnul on Suurbritanniasellega nõus, et Euroopa Liiduvähem rikkad riigid peavad saa-ma eelarvest toetust, et vähenda-da vahet uute ja vanade liikmes-riikide vahel.

PU

ANDRUS ANSIPIL oli Saksamaa uue kantsleri Angela Merkeliga kohtudes meeldiv kuulda, et Saksamaa kavandab sündide suurendamiseks samasuguseid otsuseid,

kui seda Eestis Reformierakonna eestvõtmisel on tehtud. Foto: Peaministri büroo

ANDRUS ANSIP JA TONY BLAIR soovivad mõlemad, et Euroopa Liit saaks hea eelarve, kuidon eri meelt selles, kuidas kõiki liikmesriike rahuldava eelarveni jõuda. Foto: Kaupo Kikkas

URMAS PAET KINNITAS Saksamaal kõnet pidades, et Euroopa Liidu liikmesriigid on mitte uued ja

vanad, vaid võrdsed. Foto: PU arhiiv

PEAMINISTERANDRUS ANSIP

kohtus koos Läti jaLeedu kolleegide Aigars

Kalvitise ja AlgirdasBrazauskasega

1. detsembril TallinnasStenbocki majas Suur-

britannia peaministriTony Blairiga.

Ka Saksamaal kehtestataksevanemahüvitis

4 UUDISED PAREMAD UUDISEDnr 10 (94) detsember 2005 tel 680 80 80 / www.paremaduudised.ee

AMEERIKA ÜHENDRIIKIDE KONGRESS.Foto: PU ja Internet

PAUL-EERIK RUMMO on veendunud, et just lapsed määravad Eesti tuleviku. Foto: PU arhiiv

REIN LANG JA JÜRGEN LIGI. Foto: Peep Lillemägi

Kui internetis laimu levitajatleida ei õnnestu, võiks justiitsmi-nister Rein Langi hinnangul kan-natanu esitada tsiviilnõude ka lai-mu avaldanud veebikeskkonnavõi näiteks internetikohviku vas-tu, kust laim kirjutati.

“Kohtule peaks jääma võima-lus tuvastada laimu allikas. Kuiinternetikeskkond seda ei võimal-da, võiks hagi pöörata sama kesk-konna vastu,” ütles Lang ajakir-janikele laimu ja vaenuõhutami-

muslikkuse hindamisel eksitav,”teatas Lang.

Minister lisas, et õigusriigis saablahendatuks lugeda vaid sellistkuritegu, mille toimepanija onkindlaks tehtud jõustunud kohtuot-susega või kus menetlus on pro-kuröri poolt lõpetatud alternatiiv-menetluses mõjutusvahendi ko-haldamisega.

Lang lisas, et Eesti senist olu-korda tuleb järgmise ja ülejärg-mise aasta jooksul otsustavaltmuuta. Ta meenutas, et süütegu-sid kajastava statistika kogumiseja analüüsimise ühtsete põhimõ-tete loomist nõuavad ka krimi-naalpoliitika arengusuunad.

PU

Kaitseminister Jürgen Ligi hin-nangul tuleks gümnasistidele rii-gikaitset õpetada kohustuslikuõppeainena.

“Arvan, et riigikaitseõpetuspeaks olema kooliprogrammis

kohustuslik,” kinnitas Ligi. “Kuiterve mõistus ajateenistuse tee-mal võidab, pole kohustuslikku-sest ka mingit pääsu. See olekssiis ühiskondliku kokkuleppe moo-di seos.” Ligi pooldab kaugemas

tulevikus üleminekut kutseliselearmeele.

Ligi sõnul hindab kaitseminis-teerium praegust riigikaitseõpe-tust väga edukaks. Selle maineon õpilaste, isegi tüdrukute seas

väga kõrge, märkis ta. Praeguõpivad riigikaitset valikainena 74kooli noormehed ja neiud.

PU

Ligi pooldab kohustuslikku sõjalist õpet koolides

Tänavuse aasta kodaniku tiitlipälvis kolmikute liidu eestveda-mise eest Tallinnas elav pere-kond Kai ja Arend Adamson. Rii-gikogu eesti keele toimetaja KaiAdamson ja pensionär ArendAdamson on kolmikutest 20-aas-taste poegade vanemad.

Kaks poega õpib praegu välis-maal, kolmas Eesti kõrgkoolis.Tänavuse kodanikupäeva tunnus-lause oli “Lapsest sirgub kodanik”.

Rahvastikuminister Paul-EerikRummo, kelle initsiatiivil aastakodaniku tiitel välja kuulutati,kutsus kodanikupäeva eel üles

keskendama tähelepanu hoolit-susele laste kui rahva ja riigi eluedasiviijate eest. “See, mida tä-nased lapsed oma kasvukesk-konnast ja lapsepõlvest kaasavõtavad, määrab enam kui miskimuu Eesti tuleviku,” seisab mi-nistri traditsioonilises kodaniku-päeva läkituses.

Tänavune aasta kodanik kuu-lutati välja Tallinnas Mustpeademajas 26. novembril, mil Eestistähistatakse tavakohast kodani-kupäeva.

Rahvastikuministri büroo

Justiitsminister Rein Lang kriti-seeris Riigikogu ees kriminaalpo-liitika suundi tutvustades teravaltEesti politseid, kinnitades, et ku-ritegevuse statistika sisuliseltpuudub.

Lang ütles Riigikogus esinedes,et politsei teavitab avalikkust küllüha kõrgemast kuritegude avas-tamise protsendist, kuid tegeli-kult kujutab see endast vaid nen-de asjade arvu, kus keegi on kaht-lustatavana üle kuulatud.

Politsei poolt esitatud numbridei sõltu tema sõnul sellest, kaskahtlustus peab paika, rääkima-ta süüdimõistva kohtuotsusenijõudmisest.

“Selline praktika on õigusriikli-kult absurdne ja menetluse tule-

se vastast eelnõud tutvustades. Samamoodi peaks ministri hin-

nangul internetikasutamise tee-nust pakkuvad ettevõtted tege-ma kellaaja järgi võimalikuksnende arvutist laimu levitanudisiku. “Kui netikohvik ei suudakasutajat tuvastada, peaks ole-ma võimalus ka tema vastu nõueesitada,” märkis Lang.

“Kui tuvastatakse, et interneti-kohvikust või -punktist konkreet-sest arvutist on tulnud sõim, siis

seal pole abstraktsed kasutajad –kellelegi on ju teenuse eest arveväljastatud,” selgitas Lang. “Portaa-lid ja internetipunktid ei peaksmingil juhul hakkama konkreet-set kasutajat otsima, vaid ainultkohtu nõudmisel esitama and-med, kellele teenuse eest arveväljastati.”

Langi hinnangul peaks konk-reetsed piirid, millal võib veebi-keskkonna või interneti kasutus-teenuse pakkuja teha vastuta-

vaks laimu eest, paika panemakohtupraktika.

1. jaanuarist hakkab tsiviilkoh-tumenetluses kehtima eeltõen-damismenetlus, mis lubab kan-natanul pöörduda kohtusse kailma süüdlast teadmata. Sel ju-hul jääb kohtu ülesandeks tuvas-tada ka kostja, laimukaasustepuhul seega laimu autor või levi-taja.

PU

Justiitsminister Rein Lang ütleskohtumiste järel Eesti Televisioo-nile, et julgeolekut ei saa tänapäe-va maailmas lugeda mitte üks-nes Ameerika Ühendriikide mu-reks, vaid sellega peaksid tegele-ma kõik riigid. “Eestis on parakuvaid vähesel määral mõistetud,kui tõsine maailmas olukord on.On põhjust muretsemiseks, agaon põhjust ka tegutsemiseks,” lau-sus Lang. Arvata, et polariseeru-vas maailmas julgeolekuga seo-tud riskid Euroopa Liidu riikidestmööda lähevad, on justiitsminist-ri arvamusel naiivne lootus. “Menägime, mis toimus sellel sügiselPariisi ümbruses, kindlasti ei jääsee viimaseks korraks,” ütles ta.

Sisejulgeoleku Nõukogu esi-mees parlamendisaadik JaanusRahumägi, kes Ameerikas käi-nud Eesti delegatsiooni juhtis,lausus, et Ameerika Ühendriiki-

danud soovi saada teadmisi jatõhustada erinevaid tehnoloo-giaid, et maailmas valitsevate jul-geolekuriskidega ise hakkamasaada,” selgitas Riigikogu liige.

“Eesti soovib saada sisejulge-oleku alaseks koolituskeskuseksnii Ida-Euroopa kui ka kaugema-

te idapoolsete naabrite jaoks, kusdemokraatiaga ehk veel seda-võrd harjutud pole, kui meil. Eritihäid kogemusi on Eestil raken-dada küberruumis interneti kau-du toimuvate kurikaelte ohjelda-misel. Mõttele Ameerika abigaEestisse selline koolituskeskus

luua saime toetust ja kinnitust,”rääkis Jaanus Rahumägi. Temasõnul tuleb sise-, justiits- ja välis-ministeeriumil lähikuudel selleprojekti realiseerimiseks tõhusatkoostööd teha.

Peep Lillemägi

analüüsi- ja ennetustaktikat kuika ekspertiise, uurimist ja paljutmuud,” rääkis Rahumägi.

Peapõhjus, miks Eesti delegat-sioon sellises koosseisus ja kõr-gel tasemel vastu võeti, on asja-olu, et Eesti on ameeriklaste liit-lane Iraagis. “Pealegi oleme aval-

de julgeolekupoliitika, mis kül-ma sõja ajal oli suunatud Nõuko-gude Liidu poole, on 2001. aastaseptembrirünnakute järel ümberorienteeritud uue vaenla-sega võitlemisele.

“Väikeriigid, kelleleÜhendriigid külma sõ-ja lõppemise järel roh-kesti tähelepanu pööra-sid, ei saa praegu sellesenam nii kindlad olla.Ameeriklastel on endil mu-resid küllaga. Kui väikeriiktahab maailmas toimuva-ga kursis olla, tuleb tal ennast kuul-davaks teha ja ise asjade vastuhuvi tunda. Just sellest teadmi-sest lähtuvalt sõitiski Eesti dele-gatsioon Ühendriikidesse. Taht-sime saada aimu sealsest julge-olekupoliitikast, aga ka sisejulge-oleku ametkondade töömeeto-ditest, mis sisaldavad endas nii

JAANUS RAHUMÄGI soovib Eestisse rahvusvahelist julgeolekualast koolituskeskust.

NOVEMBRI LÕPUS käisid Ameerika Ühendriiki-des Eesti õigusametite juhid, et näha, mida seal

julgeoleku tõstmiseks on tehtud. Kohtumisedtoimusid Kongressis, Rahvuslikus Julgeoleku-

nõukogus, sise- ja justiitsministeeriumis, FBI-s jateistes sisejulgeolekuga tegelevates asutustes.

Aasta kodanikuks sai kolmikute liituvedav perekond

Eestis puudub sisuliselt kuritegevuse statistika

Lang: Laimu eest vastutagu ka portaalid ja netikohvikud

Eestil on julgeolekus ameeriklastelt palju õppida

5TALLINNPAREMAD UUDISEDnr 10 (94) detsember 2005tel 680 80 80 / www.paremaduudised.ee

TRIINU RAJASALU Tallinna linnavolikogu istungil.

KEIT PENTUS: Reformierakond soovib, et pealinna ainuvõim lastele rohkem tähelepanu pööraks.

ÜLLE RAJASALU (paremal lastega) valimiskampaania üritusel. Fotod: Kätlin Atonen

JAANI KIRIK vajab uut orelit. Foto: Margit Selg

Tallinna Jaani kirikusse ehitasesimese oreli 19. sajandi Põhja-Eesti tuntuim oreliehitaja GustavNormann 1867. aastal. 1913. aas-tal moderniseeris oreli eestlasestorelimeister August Terkmann.Tänaseks on see suurepärasekõlaga pill väga halvas tehnilisesseisukorras.

2005. aasta jaanuaris sõlmitioreli restaureerimise toetuseksorelifondi ja saksa orelifirmaOrgelbau in Ostfriesland vahelleping, mille kohaselt orelimeis-ter Martin ter Haseborg ehitabJaani kirikusse uue altarioreli jarestaureerib Normann-Terkmann-oreli praegusel kujul.

Tööde lepingujärgne maksu-mus on ligi 7,5 miljonit krooni.Tallinna linn toetab projekti 2 mil-joni krooniga. Tänaseks on mit-mete ettevõtjate ja eraisikute an-netustest kogutud üle miljonikrooni. Suur hulk raha on siiskiveel puudu. Altarioreli ehitust japeaoreli restaureerimist on või-malik toetada, kinkides kirikulenimelise orelivile. Kõigi anneta-jate nimed jäädvustatakse orelikõrval asetsevale tänuplaadile.

Vilede hinnad jäävad vahemik-ku 500 kuni 50 000 krooni. Kahesorelis kokku saab olema 3610 vi-let pikkusega mõnest sentimeet-rist kuni 6 meetrini. Annetusi onvõimalik teha ka telefoni teel.Selleks on avatud erinumber9007100, millele helistades saa-te annetada 100 krooni.

Fond on korraldanud kirikusüle 70 erineva toetuskontserdi.

Tallinna Jaani kirikule saabkinkida nimelise orelivile

Aasta neljale viimasele pühapäe-vale planeeriti advendikontser-did. Esinenud on juba Hortus Mu-sicus ja tütarlastekoor “Eller-hein”, 11. detsembril esineb Sil-ver Brass ja solistid Sirje Puura,Heli Veskus, Väino Puura Eestistning Jie Ying Hiinast, 18. detsemb-ril Tallinna Kammerorkesterkoos kitarrivirtuoos Boris BjörnBaggeriga. Kontserdid on tasuta,kohapeal saab teha annetusi japidada läbirääkimisi nimeliseorelivile kinkimiseks.

Kiriku aktiivse muusikaelu ilu-saks jätkamiseks on Sinu abi vä-ga vajalik. Toetuskontserdid kes-tavad kuni oreli valmimiseni.

Maret MaripuuTallinna Jaani Kiriku

Oreli Fondi tegevjuht

Teatavasti on Pirita linnaosa Tal-linna koosseisus pindalalt ükssuurimaid, kuid elanike arvu poo-lest väikseim. Ent tunnistada tu-leb alati piritalase valimisaktiiv-sust, mis on Tallinnas kõrgeim,seekord ligi 60%. Numbriliseltnatuke alla 5000 elaniku, kesoma kodanikukohust täitsid jahääletamas käisid. Seepärast eisaagi siin piirkonnas kunagi ettenäidata ühele isikule antud tu-handeid hääli, mida Reformiera-konna tublid kandideerijad mu-jalt linnaosadest said.

Kuid tähelepanuväärne on see,et Pirital valimas käinutest andisiga kolmas oma hääle Reformi-erakonnale, mis tähendab lõpp-

kokkuvõttes kaks Tallinna voliko-gu ja viis Pirita halduskogu kohtaReformierakonna saadikutele.

Pirita elanike poolehoiu olimekindlustanud eelnevate aastatetöö tulemusena. Kuid olles või-mult eemal peaaegu aasta, tulimeie meeskonnal pingutada ka-hekordselt – kõigepealt ennastmeelde tuletada, seejärel tõesta-da, et oleme ikka tegijad.

Suur aitäh erakonnale igakülg-se abi ja toetuse eest valimispe-rioodil! Suured tänusõnad ma-nageridele ja kõikidele abilis-tele, kes aitasid meid valimisvõi-dule Pirital.

Ülle Rajasalu

Tallinn oli üks neljast linnast,mis teenis UNICEF Eestilt laste-ja noortesõbraliku linna tiitli. Uh-ke tiitel on omamoodi tunnistussellest, et siin linnas hoolitakse kõi-ge väiksematest linnakodanikest.

Reformierakonna eestvõttel jameie partnerite toel on Tallinnasviimase nelja aasta jooksul haka-tud maksma igale sündivale bee-bile 5000 krooni suurust sünnitoe-tust, igale kooliminevale lapsele5000 krooni suurust ranitsatoe-tust. Lasteaialaste puhul ei tehtaTallinnas enam vahet, kas lapskäib linna- või eralasteaias – ühe-sugust pearaha saavad mõle-mad. Valminud on hulk noorte-keskuseid ja linn on viimaksometi asunud toetama ka erahu-vialakoolides käivaid lapsi.

Muidugi on ilus tiitel ka tunnus-tuseks nende linnajuhtide tööle,kes on kõige järjekindlamalt seis-nud selle eest, et noortel ja lastelTallinnas hea elada oleks. Tun-nustus Maret Maripuule, kes mõ-ned aastad tagasi pealinna voli-kogu esimehena ka lastesõbra-likuma ühiskonnategelase nime-tuse teenis, Tatjana Muravjovale,kes abilinnapeana noorte ja las-te kaasaegsete tegutsemistingi-muste eest võitles, kõigile linna-osa vanematele, kes oma linna-osas ka kõige väiksemate tegu-de ja vahenditega lastesõbralik-ku keskkonda arendada püüdsid.

Vahetult enne järgmise aasta

linnaeelarve arutelusid voliko-gus on UNICEF Eesti poolt üleantud tiitel aga omamoodi süda-metunnistusele koputuseks kakõigile volinikele – lastesõbraliklinn peab ju kinnitama, et lastesthoolitakse nüüdki, kui tiitel kättevõidetud.

Reformierakond kinnitas vali-miste eel, et peame tähtsaks Tal-linnas 2500kroonise lastehoiura-ha kehtestamist. See on süsteem,mis peab aitama tagada kõigiTallinnas elavate eelkooliealistelaste lastehoiu rahastamise. Ehklihtsalt öeldes – idee elluviimiselhakkab linn toetust maksma kanendele vanematele, kellel polevõimalik lasteaias kohta saada jakes palkavad lapsele hoidja. Sel-lest ideest ei tagane Reformiera-kond ka pärast valimisi – laste-hoiuraha kehtestav eelnõu on voli-kogule otsustamiseks üle antud.

Teiseks olulisemaks valdkon-naks, mille eest ReformierakondTallinna 2006. aasta eelarve aru-teludel seisab, on investeeringudteede-ehitusse. Tartu maanteeehituse lõpetamine, Meriväljatee remont, Peterburi tee, aga kamitmete väikeste tänavate kordategemine – need on ettepane-kud, mida Reformierakond järg-mise aasta linnaeelarve arutelulkindlasti esitab.

Keit PentusTallinna Linnavolikogu

RE fraktsiooni esimees

Reformierakonna Tallinna piirkonna juhatus ning volikogu fraktsioonotsustasid minna Tallinnas opositsiooni. Teatavasti kuulub 63 linna-volikogu kohast 32 ehk absoluutne enamus Keskerakonnale. Seegasai koalitsiooni moodustamise initsiatiivi võtta ainult Keskerakond,kelle käes on valitsemiseks piisav enamus.

Erinevalt teistest ei ole meile sel korral tehtud ei ametlikku egamitteametlikku koalitsioonikõneluste alustamise ettepanekut. Küllon omavahelistes vestlustes vihjatud soovile meid võimuliitu kaasa-ta ja küsitud, mis oleksid meie tingimused.

Tallinna piirkonna juhatuse hinnangul olnuks võimuliitu mõtetminna ainult siis, kui viimase poolt langetatud otsuste osas meistmidagi sõltub, kui on võimalik oma valijate huve kaitsta ja antudlubadusi ellu viia, või olla see tasakaalustav jõud.

Lisaks ei saa kindlasti mööda vaadata asjaolust, et Reformiera-kond oli nendel valimistel selge alternatiiv Keskerakonnale. Olulineon olla see selge valik ka edaspidi ja täita oma lubadused ninghoida ära lollused, mida sinuga koos tahetakse teha. Seda staatustsaaksime võimuliitu minnes omada ainult siis, kui suudaksime otsu-seid mõjutada ning oma lubadusi ellu viia. Minnes koalitsiooni part-neriga, kes omab volikogus absoluutset enamust, kindlus aga puudub.

Kindlasti on tänane otsus kurvastavaks paljudele meie valijatele,kes meid linnavõimu teostamise juurde tagasi ootavad ning meiltlubaduste täitmist eeldavad. Aga usun, et ka nemad mõistavad, etTallinna piirkonna juhatus ei saa toetada otsust olla ühes kohas vaidmoe pärast partneriks. Partneriteks võime olla ikka olukorras, kusmeid on vaja ja meiega arvestatakse. See päev kahtlemata tuleb.

Võin kindlalt väita, et meie seekordne linnavolikogu fraktsioonsaab olema üle aegade tugevaim ja tegusaim. Enamjaolt moodus-tub meie fraktsioon juba pikalt linnavalitsuses ja volikogus karastu-nud inimestest, kes teavad, kuidas linna juhitakse ning millised mõ-jud on erinevatel otsustel. See, kui tugevad ja efektiivsed me oposit-sioonis oleme, sõltub ainuüksi meist endist. Volikogu opositsioonon 31liikmeline, seega olukorras, kus Keskerakonnal on Tallinna linnavolikogus vaid ühehääleline ülekaal, on meil kindlasti head või-malused ka oma lubaduste täitmiseks.

Olen kindel, et me saame ka opositsioonis oma lubadusi ellu viianing linna arengule kaasa aidata. Seda oleme lubanud ja selle eestseisame.

Andrus Umboja Reformierakonna Tallinna piirkonna esimees

Uus Tallinna volikogu on nüüd-seks mõned korrad koos käinud.Esimene Tallinna volikogu, kusühel erakonnal on absoluutnehäälteenamus.

Kes saalis istuvad

Seltskond, nagu Tallinna voli-kogus kombeks, on kirju. Onprofessoreid, lauljaid, sportlasi,noori ja vanu. Nägudel õnnestubparaku vahet teha vaid ühel saa-lipoolel – seal, kus istuvad refor-mierakondlased, isamaaliitlased,sotside ja Rahvaliidu ühendatudjõud ning kolm vaprat respubli-kaani. Teisel poolel on vähemaltminu jaoks suhteliselt võõradnäod (kui välja arvata meediasttuttav kurikuulus koolidirektorMärt Sults).

Esimestel istungitel on silma ha-kanud keskerakondlastest “kaa-saelajate” märkimisväärne arv.Volikogu koridorides hoiavad

värskete keskfraktsiooni liikme-te toimetamistel silma peal niierakonna peasekretär Kadri Must,Riigikogu liikmed Vilja Savisaarja Ain Seppik kui ka lugematuhulk endisi ja tulevasi linnaosa-vanemaid, abilinnapäid ja mui-du põnevaid tegelasi, näiteksEdgar Savisaare kunagine port-fellikandja Max Kaur. Mõni pildis-

tab, mõni valvab uksel, et keegisaalist välja ei pääseks.

Nii volikogu esimehe valimineesimesel volikogu istungil kui kalinnapea valimine teisel korralläksid Keskerakonna jaoks prob-leemideta. 32 häält püsisid koos.Ajakirjanike hulgas liikus jutt,kuidas Savisaar enne Riigikoguvalimisi linnapea toolile naaseb,Ratas uuesti abilinnapeaks lüka-takse ning abilinnapea Sõtniktaanduma peab. Majandusmi-nistriks pidavat saama Kalev Kal-lo. Huvitavad konstruktsioonid.Eks näis, kuidas tegelikult läheb.

Aga opositsioon kaotas jubaesimesel volikogu istungil ühehääle. Kui esimesel korral põh-jendas sotside fraktsiooni aseesi-mees Hannes Rumm oposit-sioonist tulnud üht lisahäält mõ-ne sotsi inimliku eksitusena, siisteisel istungil komisjonide esi-mehi valides läks taas üks häälopositsioonist koalitsioonile.

Vaevalt küll, et mõni opositsiooniliige nii “otu” on, et kahel istungiljärjest kogemata eksib. Kuna sa-lajaste hääletuste puhul ei oleeksijat võimalik tuvastada, levispärast hääletust kõikvõimalikkekuulujutte. Üks on aga selge –opositsioon vajab suurematkoostööd ja ka distsipliini.

Mis toimub väljaspool istungitesaali?

Kui linnavolikogu ametlikukstöökeeleks on eesti keel, siis vo-likogu suitsunurga suhtluskee-leks on huvitaval kombel hoopisvene keel. See näib ühendavaterinevatesse fraktsioonidessekuuluvaid vene emakeelega saa-dikuid. Tunnistan ausalt, ei saa-nud eriti aru, millest seal jutt käis.Tundus, et peamiseks jututeemaksoli volikogu liikmete tühi kõht.

Triinu RajasaluTallinna linnavolikogu liige

Reformierakond on Pirital tugev

Lastehoiuraha jaanuarist 2006

Vaade Tallinna volikogu saali

Reformierakond eesmärkidest Tallinnas

6 PIIRKOND PAREMAD UUDISEDnr 10 (94) detsember 2005 tel 680 80 80 / www.paremaduudised.ee

LÄÄNE-VIRUMAA NAISED peavad NaiRe’t toredaks võimaluseks kodukandi elu paremaks muuta. Foto: erakogu

TOOMAS MERILAIsoovitab Lääne-Virumaal

narkoennetusele enamtähelepanu pöörata.

Foto: erakogu

Foto: Peep Lillemägi

Kui Reformierakond 1997. aas-tal Lääne-Virumaale jõudis, olidteised erakonnad ja eriti Kesk-erakond juba puhta töö teinud.On ju Suure Edgari esimesed sam-mud Riigikogu valimistel algusesaanud just Virumaal ja siin ontema jalajälgi kõik kohad täis.Pole enam astudagi kuhugi. Põl-lumajandusrajoonina tuntudLääne-Virumaa on panustanudka neile, kes suuremaid toetusilubanud. Hiljem on hullutatudvalijaid luuletuste, veini ja sau-naga. Aga aeg on näidanud, etliberaalselt mõtlevad inimesedpole Lääne-Virumaalt kadunud.

1997. aastal loodi Rakvere piirkond, selle järel Kadrina jaPandivere piirkonnad. Maakonna-organisatsiooni asus juhtima tol-lane Kadrina piirkonna juht Pee-ter Smitt. 1999. aasta valimistelsaime esimesed tuleristsed, omanimekirjaga olime väljas küll ainult Rakveres (PKO juhi AvoPekri eestvedamisel), kuid saimemärgi maha Tapal ja Väike-Maarjas.

Siinkohal tänud Meelis Atone-nile, kes tol ajal piirkondades Re-formierakonna hea käekäigu eestseisis. Kevadel 2002 asus maa-konnaorganisatsiooni etteotsaErgo Mets ja nagu ikka enne vali-misi, tõusis inimeste huvi poliiti-

ka vastu. Kui 1999. aastal oli maa-konnas 35 reformierakondlast,siis 2002 sügiseks juba 67 ja piir-kondi viis. Valimistel olime omanimekirjadega väljas viies oma-valitsuses ja kolmes ka volikogusesindatuse saime. Tublilt läks meilVihulas, kus head tööd tegi piir-konnajuht Uno Õunapuu ja Rak-vere piirkonda juhtis võidukaltMatti Jõe. Rakvere siis küll ainu-ke koht, kus Reformierakondvõimule sai.

Riigikogu valimistel 2003. aastakevadel kandideerisid Lääne-Virumaal ka Ivi Eenmaa ja MärtRask. Märt sai valituks ja otsustasennast Lääne-Virumaaga rohkemsiduda. Suvel 2003 valiti ta maa-konnaorganisatsiooni juhtima,sama aasta sügisest alustas töödarendusjuht Marika Saško ja ava-ti oma kontor. Koosolekud läksidpõnevamaks, toimudes nt. Rak-vere ordulinnuses või muuseumis,kuhu erakonna liige Ants Lee-mets kõiki lahkelt kutsus. Vali-miste vahel taaselustati varjusur-mas piirkondi, loodi uusi, tegeldinoortega. Aasta lõpuks oli liik-meid 91 ja piirkondi 6.

Märt Raski Riigikohtu esimeheksvalimise järel 2004. aastal hak-kas maakonda vedama taas ErgoMets. Sügisel alustas tööd uus

arendusjuht Maris Viikberg. Algastaas ettevalmistus valimisteks.

Käesoleva detsembri algusekson Lääne-Virumaal Reformiera-konna liikmeid 170 ja piirkonna-organisatsioonid moodustatud10 omavalitsuses. Peale valdadeja linnade ühinemisi jäi Lääne-Virumaale kokku 15 omavalit-sust. Kohalike omavalitsuste voli-kogude valimistel olime väljas 10erakonna nimekirjaga.

Võimu teostavad reformikadVihula, Haljala, Tamsalu ja Sõ-meru vallas. Tugevamalt ehk Vi-hula vallas, kus tuli valimisvõit jaReformierakonna saagiks langesmuuhulgas vallavanema koht(Priit Pramann). Samuti Haljalavallas, kus meil on volikogu esi-mees (Leo Aadel).

Rakveres, Tapal, Vinnis, Viru-Ni-gulas ja Väike-Maarjas on meieinimesed volikogudes oposit-sioonis. Reformierakonna Noor-tekogu liikmeid on Lääne-Viru-maal kolmekümne ringis.

Lääne-Virumaa NaiRe-sse kuu-lub hetkel 11 naist üle maakonna.Tulevikuplaanid on seotud liik-mete aktiveerimisega. Selles osason tubli algatus tulnud RakverePKO juhilt Ants Leemetsalt.

Ja loomulikult on meie pilgudsuunatud piirkondadesse, kus

kes siiani täitis Kuressaare abilin-napea kohustusi. Tema kasuksrääkisid tema varasem mitme-külgne töökogemus ning seotusVihula vallaga.

Eelseisva nelja aasta jooksul onmeil plaanis parandada vallamainet ja taastada stabiilne valit-semine. Lisaks soovime endisestsuuremat tähelepanu pööratalastele ja noortele, ümbritsevalekeskkonnale ning turismindusearendamisele.

Uno ÕunapuuLahemaa PKO juht

Vihula vallas loodi Reformiera-konna piirkonnaorganisatsioonnimega Lahemaa PKO aastal2002. Nimevalikul otsustasime La-hemaa kasuks, sest peaaegupool Lahemaa Rahvuspargist asubVihula valla territooriumil ningvalla elule on rahvuspargil suurmõju. Esialgu oli liikmeid viis,praeguseks on liikmete arv kas-vanud 14-ni. Lisaks erakonnaliik-metele osalevad töös meie toe-tajaliikmed, kellega koos aruta-takse olulisi ning aktuaalseidprobleeme ja seatakse arengu-suunad.

Kohalikel valimistel osalesimeoma nimekirjaga teistkordselt.Eelmistel valimistel kandideeri-sime 11-liikmelise nimekirjaga.Siis saime volikogus 2 kohta ningei pääsenud võimule. Seekordkandideeris meie nimekirjas 17kandidaati ning me saime 7 koh-ta 15-liikmelises volikogus. Vali-miste võitjatena moodustasimekoalitsiooni Rahvaliiduga, sestmeie vaated vallaelule ning aren-gule paljus kattusid.

Koalitsioonileppe kohaselt jäivolikogu esimehe koht Rahvalii-dule ning vallavanema koht Re-formierakonnale. Vallavanemaksotsustasime kutsuda Reformi-erakonna liikme Priit Pramanni,

reformikad veel päriselt polekanda kinnitanud, kuid on viima-ne aeg, et reformierakondlik pa-remjõud ja liberaalne maailma-vaade jõuaks ka sinna.

Ergo MetsLääne-Viru MKO juht

Maris ViikbergLääne-Virumaa arendusjuht

2005. a. märtsis külastasid Lää-ne-Virumaad NaiRe juhatuseliikmed ja Valve Kirsipuu, eesmär-giga luua NaiRe kohalik ühendusLääne-Virumaal. Keskraamatu-kogus peetud seminaril tutvusta-ti kokkutulnud naistele NaiRevaateid, eesmärke ja tegevust.Samas pandi alus kohaliku Nai-Re ühendusele.

Tänaseks oleme kasvanud te-gusaks, aktiivseid naisi ühenda-vaks organisatsiooniks. Meie ees-märkideks on julgustada ja toe-tada naiste aktiivset osalemistpoliitilises elus, arendada naistesilmaringi ja üheskoos leida la-hendusi ühiskonna valupunk-tidele. Oleme ühendanud tõsi-sed töökoosolekud oma liikmeidarendavate ja ühteliitvate selts-kondlike üritustega.

Igal koosviibimisel saavad nai-sed ülevaate hetke poliitilisest olu-korrast ning kõigil on võimalusavaldada oma sellekohaseid ar-

Lääne-Virumaa NaiRe keskendub heategevusele

vamusi ja ettepanekuid. Kunameie liikmeid kuulub ka maakon-na erinevate piirkondade juha-tustesse või volikogudesse, on

meil hea võimalus vahetult edas-tada oma ühiselt vastuvõetud ot-sused ja ettepanekud kohalikelevõimuesindajatele. Seeläbi saa-

me aktiivselt kaasa lüüa kohali-ku elu edendamisel ja paremaksmuutmisel.

Oleme käivitanud kaks suure-mat projekti. Meie algatusel jaosalusel loodi suvel Rakvere Nais-te Varjupaik ja tugigrupp lähisuh-te vägivalla all kannatavatele nais-tele. Selle ettevõtmise raames kü-lastasime oma liikmetega kaTartu Naiste Varjupaika. Hetkelon meil käsil jõuluprojekt Rakve-re Lastekodu toetuseks. Selles-se ettevõtmisse oleme kaasanudka Reformierakonna Lääne-Viru-maa piirkonnaorganisatsioonid.

Meie järgnevateks põhisuunda-deks on koostöö arendamineNaiRe juhatusega ja NaiRe teistepiirkondadega ning suurendadaoma liikmeskonda, kaasatesoma tegevusse naisi erinevateltelualadelt.

Maie UrbasNaiRe Lääne-Virumaa

Ühenduse juhataja

Rakvere reformi noorteklubion tegutsenud pisut alla aasta.Hetkel on meil 11 liiget, kuid oota-me peatselt oma ridadesse täien-dust. Selle ajaga oleme käinud jaosalenud mitmetel huvitavatelüritustel. Seoses valimistega ja-gasime valimisreklaami, õhupal-le ja teisi erakonnaga seotudmeeneid. Oleme käinud Refor-mierakonna üldkogul, suvepäe-vadel, investeerimiskoolitusel jakorraldanud palju teisi toredaidüritusi. Hiljuti korraldasime üri-tuse nimega “Idamaine öö”, kusesinesid kõhutantsijad ja plaatikeerutas DJ Sultan. Oleme kind-lad, et kõik, kes üritusel käisid,jäid sellega rahule ning nautisidseda. Siiski oleme kindlad, et suu-dame teha veelgi huvitavamaidüritusi. Näiteks: koolitused, semi-narid, ekskursioonid jne. Sellekson vaja lihtsalt rohkem aktiivseidja lõbusaid noori, kes tahaksidasjadest osa võtta ja lööksid kaa-sa ka korraldamisel.

Oleme enda jaoks leidnud hul-ga vastuseid küsimusele, mikspeaksid noored astuma Reformi-noorte klubisse:

et teostada oma mõtteid, kasvõi kõige pöörasemaid,

Ühiskonna jätkusuutlikkuse ta-gavad vaid haritud elujõulised ter-ved noored. Küsitluste järgi on tea-da, et vähemalt iga 3. gümnaa-siumi lõpetaja Eestis on suitseta-nud kanepit või tõstnud peol tu-ju amfetamiini ja ecstasy’ga.

Lääne-Viru maakonna geograa-filine asend Ida-Virumaa ja Tal-linna vahel seab uimastiennetus-tööle pisut teistsugused ülesandedkui mujal Eestis. Olen töötanudLääne-Viru maakonnas uimasti-ja HIV/AIDSiennetuse valdkon-nas kaks aastat. Selle suhteliseltlühikese aja jooksul olen näinud,millised olulised muutused on toi-munud noorte suhtumises nar-kootikumidesse. Üha enam ka-sutavad noored narkootikumesotsiaalsete probleemide ja sise-

konfliktide lahendamise vahendi-na, vaatamata sellele, et pidevalträägime narkootikumide ohtlik-kusest. Minu arvates ühekordsedkampaaniad, kus rõhutataksenarkootikumide kahjulikkust, eiveena noori, kui nad ise on ko-genud hoopis vastupidist. Nõus-tajana puutun pidevalt kokkuolukordadega, kui soov teha mi-dagi keelatut ja võita sellegakaaslaste “tunnustus” on uinuta-nud ohutunde. Osa süüd lasubsiin ka lapsevanematel, kes iseei suuda kohaneda kiiresti muu-tuvas ühiskonnas. Esimesest nar-kootikumide kergekäelisest proo-vimisest saab märkamatult algu-se noore inimese moraalne jafüüsiline laostumine – sõltuvusnarkootikumidest. Narkomaani-

le on järjekordne doos elu ekvi-valendiks ja selle hankimisel eitakista teda ükski moraalikoo-deks. Narkomaani jaoks ei oletema enda elu püha, saati siisteise inimese (k.a. oma vanema-te) elu ja maine vara.

On saabunud aeg muuta uimas-tiennetustöö meetodeid. Enne-tustöös ei ole mõistet “liiga vara”,pigem pean oma igapäevasestöös tõdema “on juba liiga hilja”.Mida rohkem on ühiskonnas sõl-tuvusprobleemidega inimesi,seda vähem turvaline on elukesk-kond. Ja vastupidi. Nagu alkoholi-joobes nii ka narkojoobes inime-ne kaotab enesekontrolli, ohu-tunde ja muutub ohtlikuks iseen-dale ja teistele.

Toomas MerilaiVinni PKO esimees

korraldada erinevaid üritusija neil ka osaleda,

klubi pakub võimalust aktiiv-selt osaleda poliitikas ning annabaimu poliitikas toimuvast,

alati võib arvestada, et sindvõetakse kuulda,

saab sõlmida palju tutvusi, lei-da uusi sõpru ja kohtuda kuul-sustega,

võimalus kohtuda teiste klu-bide liikmetega ja teha nendegaühisüritusi.

Usun, et neid vastuseid on heateada ka kõikidel Eesti noortel.

Meie klubisse on oodatud kõik16-35aastased inimesed, kes ta-havad ja julgevad oma elu muu-ta mitmekülgsemaks ning on hu-vitatud poliitikast.

Selleks, et Rakvere noorteklu-biga liituda, peab minema meiekodulehele: www.reforminoo-red.ee/rakvere ja täitma seal aval-duse. Meiega saab ühendust katelefoni teel: Tuuli nr: 56 604 092ja Kristel nr: 53 496 791.

Soovitus: Noored, olge julgedja aktiivsed, siis jõuate kauge-le ja saavutate palju.

Kristel Hani Viru-Nigula vallavolikogu liige

RAKVERE REFORMINOORED naudivad ühistegevust.Foto: Reformierakonna noortekogu

Reformierakonnast Lääne-Virumaal Lahemaal tuli valimisvõit

Aeg aidata muuta

Reformierakonna Rakverenoorteklubi laieneb

7ARVAMUSPAREMAD UUDISEDnr 10 (94) detsember 2005tel 680 80 80 / www.paremaduudised.ee

Kui uskuda mitmetegi poliitiku-te ja juhtide arvamusavaldusi, po-le midagi lihtsamat, kui ausam-ba ülespanemine või vähemaltväljamõtlemine. Kõige hullem –seda on ka tehtud: üleöö ilmusMustamäele “Mõtlev mees” (pa-raku isegi mitte kaudne vari sel-lele, kuidas sama ideed kujutasRodin), kaks raudtoru Vabaduseväljakule ja ime veel, et just mo-numentaalsete ideede eest õnnes-tus päästa Kaarli puiestee.

Vältimaks vere paksustamistkodus, nimetan lööktöökorrastaieldut mujal: Stalingradi kolos-saalmonument (“Rodina Matj” –ametlik ja tsensuurne nimetus)kutsub oma asendiga saksa sõdu-reid tungima edasi Siberi peale.Zurab Tsereteli Peeter I kujul onsajand vanemad riided ja veelvanem laev. “Lomonossovi” met-roopeatuses Leningradis asusgloobuse põhjakaar all.

Monumentaalkunsti suurus javiletsus seisneb selles, et erine-valt teistest kunstiliikidest on ta

monumentaalne. Luuletaja võibvalada oma südamevalu tindises-se sahtlisse, geniaalsed Kierke-gaard ja Kafka võivad jätta omafilosoofilised traktaadid kirjutus-pulti, lõppkokkuvõttes võib kaloomevalus tuuba- või flöödimeesrealiseerida end üksikuna metsas,aga inspiratsioon panna Tallinnalahe keskele väiksemaid lapsihirmust nutma ajav nõid-meeson oma olemuselt sotsiaalne. Misidee õõvastavasse esteetikassepuutub, siis palun kõiki, paluntungivalt! – jalutada mööda Tal-linna Linnavalitsuse akende altja heita pilt vastava taiese foto-rekonstruktsioonile, kuid hoiatan:nõrganärvilistel tuleks kaasa võt-ta valokordiin ja teistel võivad tek-kida ajutised uinumisraskused.

Mõistagi ei allu kunstiloogikaelu omale ja ärgem püüdkemteda mõista. Kuid fakt on siiskisee, et kunstilise idee äpardu-mist – mitte ainult konkreetseKalevipoja õuduses pole asi, vaidtema merre istutamise idees üld-

se – ei korva selle äparduse füü-siline suurendamine. Ka Mamaikurgaani naisterahva veelkordnesuurendamine kahekordseksoleks jätnud tolle Stalingradi sõ-jaka daami endiselt nõukogudekujuri Vutsetitsi nõukogude tööks.

Kopenhagenis puhkavat EdwardEriksoni loodud pisikest (165 sm),hella ja armsat Merineitsit teameme linnasümbolina kõik… ja ar-mastame veelgi rohkem, kui juh-tume elus seda taiest nägema:nii väikese ja abituna tundub taümbritsevas tööstusmaastikus.Meenutamaks kujuritele ja nen-de ametnik-patroonidele: rahvataskust on makstud Tseretelile,Lapinile kui ka Kangrole; Kopen-haageni linnale kinkis neitsi-kujuCarlsbergi õlle-kontserni omanik-ke, täis-eraisik Carl Jacobsen.Oma isikliku raha eest.

Kui monumentaalskulptuur onoma monumentaalsuse juureslinnaruumi muude komponenti-de osa, siis tähendab skulptuuriloomine ka seda, millised olemas-

olevad kujud tuleks kas ideelis-tel, esteetilistel või poliitilistelkaalutlusel kas maha võtta võiteisaldada. Eeldusel, et Vabadus-sammas tuleb ikkagi suhteliseltviisakas (1920. aastate stiilis,mingit eksperimenteerimist!, pa-rem – sisseostetuna kas või Was-hingtoni muuseumist, kus on pa-rimad kollektsioonid ja viisakahinnaga), tuleb tagada kahe torusilmapilkne likvideerimine Kaar-li puiestee otsast ja veelgi oluli-sem: teisaldada “Pronksmees”.Isegi kui jätta kõrvale asjaolu, etsee kuju on pandud 6–7 maro-dööri auku-ajamise kohale pä-rast nende mahalaskmist omapatrulli poolt, tähendab selletaiese säilitamine kontrasti suu-rendamist meie vabaduse välise,riikliku vormi ja selle igikartvamentaliteedi vahel, mida Mosk-va meis aiva kinnitab. Jutte tei-saldamise raskustest ei maksavõtta tõsiselt: kolm efektiivsetmahavõtmist on meil viimastelgiaastatel olnud: “Lihula sammast”

oleme võtnud kaks korda, Pitkakadus nii, et keegi ei küsigi. Võibka Jeltsinilt õppida: kolmeksaastaks vanameelsete räuskami-se kohale – Maneezhi väljakule –plank ümber ja asi tahe. Torustiklekib, milles küsimus? Ja kuiplangu tagant ilmus välja 5-tärni-line maa-alune kaubamaja (kah-juks kah – totaalne kitš, millelaes on maakera esitatud pahu-pidiselt – ida on paremal pool javastupidi!), olid küsimused ka-dunud.

Siin siis teatava valikukohtongi: kas Kalevipoja-peletis lahtevõi Vabaduse sammas Vabaduseväljakule? Rahva raha kulutami-ne mõlemale korraga oleks siis-ki kurjast. Venemaa Kristuse-Päästja kirik ehitati kehva rahvakopikalistest annetustest… Võikui keegi Kalevipoja Tallinnaletahabki kinkida, saab linn kõige-pealt sellest kingitusest loobuda(nagu on teinud Moskva, NewYork’i, Sevilla, Peterburi, Rio deJaneiro linnapead Tsereteli teos-

te puhul) ja kui loobuda ei so-biks, siis võib ju konkursi tehni-listesse tingimustesse kirjutada:kuju olgu mahavõetav püstitajakulul hiljemalt 72 tunni jooksul,ümbruskonda reostamata.

Igor Gräzin

Kui Eestis sünniks miljon lastaastas, oleks järgmisel aastalsünnitoetuseks vaja maksta 5miljardit krooni. Nii unistadesvõib muretseda, et kust me selleraha võtaksime? Ent võib mõel-da ka vastupidi: tore, kui lapsedsünniks, sest kui sünniks, leiaksiga valitsus selle raha rõõmuga.

Meie pingutustel on mõtet vaidsiis, kui meil on lapsi, kellele pä-randada oma töö viljad. Ja see-tõttu peab meie tegevuste ees-märk olema positiivse iibe saa-vutamine. Kõiki vastuvõetavaidriiklikke otsuseid tuleb hinnatanende mõju järgi demograa-filisele olukorrale. Et lapsed sün-niks, peab rahvuslik perepoliiti-ka olema pikaajaliselt ette pla-neeritud.

Reformierakond soovib ema-de sellist riiklikku toetamist, misvõimaldaks neil ühitada töö jalaste kasvatamise. Vanemad pea-vad olema kindlad, et saavad las-te kasvatamisega hakkama ninget emad säilitavad konkurentsi-võime tööjõuturul. Peredele onväikelapse koduskasvatamisesttulenev sissetulekute languskorvatud vanemahüvitise kehtes-tamisega. Juba pea kaks aastatkehtinud vanemahüvitis on olnudabiks paljudele emadele, isade-le, sündide arv on kasvanud.Käesoleval aastal otsustati vane-mahüvitise maksmise perioodipikendada kolme kuu võrra, lee-vendamaks veelgi lastega pere-de olukorda. Alates 7. kuust onka isal võimalus lapsepuhkuselejääda. Riik on suurendanud lap-se sünni korral panust ema ko-gumispensionisse ühe protsen-dipunkti võrra.

Riiklik sünnitoetus suurenebjärgmisest aastast 5000 kroonini.

Mitmed kohalikud omavalitsu-sed lisavad veel omalt poolt tu-handeid kroone. Näiteks Paideja Kuressaare, Koigi, Ambla jaAlbu, Mikitamäe ja Kõo valladjuba maksavad omalt poolt 5000krooni lapse sünni puhul. Rah-vastikuministri juhtimisel käibtöö lastehoiusüsteemi paranda-miseks, lapsehoidjate pädevus-nõuete ja seejärel ka registri loo-miseks.

Lapse sünd on toetamisväärtnii riigi, omavalitsuste, kolman-da sektori kui erasektori poolt.Igaühel on siin oma roll. Ka pal-jud eraettevõtted on viimastelaastatel leidnud võimalusi toeta-da noori peresid. Oma sammeon astunud ühiskondlikud organi-satsioonid. Kindlasti väärivadmitmed neist, olgu siin tegemistpaljulapselisi peresid või puuete-ga laste vanemaid ühendavateühendustega, palju enam toe-tust, tunnustust ja tähelepanu.

Ent peaks tähelepanu kesken-dama ka sellele, mis saab lapsestedasi. Millised on tingimusedlapsevanemate tööle naasmi-seks ehk siis lapsehoiuks, kaslasteaeda saab kohta, kui kaugelon koolimaja ning kuidas sinnasaab, milline on hariduse kvali-

teet. Vaja on arendada laste päe-vahooldevorme ja soodustadaperesõbralike töökohtade teket.

Riik soosib järjest enam ühis-konna lapsesõbralikkust. Aastastaastasse suureneb laste ningnoorte huvitegevuse toetamine.Kogu ühiskonna lapsesõbralik-kus tähendab, et lisaks riigile jakohalikule omavalitsusele hooli-takse igal tasandil. Väikelapseema või isa tahaks minna trenni,ent treeningsaalis pole laste män-gusaali?! Tahaks minna kohvi-kusse, aga seal suitsetatakse jalapsel pole kuskil mängida. Ta-haks minna õhtusele kontserdilevõi teatrietendusele, aga kuhupanna laps?! Need on vaid mõ-ned teemad, mille üle tasuks la-hendusi otsides mõtiskleda.

Meil on hea meel, et 2002. aas-tal koorunud ideed on rakendu-mas ellu, on Riigikogu saalis mõist-miseni jõudnud ja lahendusedon põhilises osas ellu viidud võiviimisel. Nüüd on aeg asudauute ideede kallale, uute võima-luste otsingutele, et lapsi rohkemsünniks, et neil hea elada oleks,et eesti rahvas välja ei sureks.Loodan, et kõik erakonnad raken-davad oma ajupotentsiaali la-henduste väljatöötamiseks, mison suunatud eesti rahva positiiv-se iibe saavutamiseks.

On selge, et ühekordne sünni-toetus ei ole võluvits. Seda ei oleka üle aasta makstav vanemahü-vitis. Ega ühtegi võluvitsa ei saagiselles küsimuses olla. On ühis-konna suhtumine ja soov jäädarahvana püsima. Teadvustaminetoob lapsed hällidesse, lastegapered ausse, töökohad lapse-sõbralikuks, avalikud asutusedja teenindusasutused lapsesõb-ralikuks jne. Kui lapsega või las-tega pere igal hetkel tunneb, etlaps ei ole ühiskonna arengu ta-kistuseks, vaid lootuseks, olemesuure sammu edasi astunud.

Tõnis Kõiv, Riigikogu sotsiaal-komisjoni liige, Reformierakond

Meid hoiab kammitsas päran-dus lapsepõlves nähtud filmi-dest, kus massid tõusid kaevi-kust rünnakule, tormates sõgedu-sest punnsilmse komandöri röö-gitud korraldusel selgesse surma.

Kui aga ajaloohuvilisel noorel,kes ei ole oma lõputööks ainestleidnud, tekkiks tahtmist kas võimiljonilisegi täpsusega üle luge-da see hulk mehi, kes maailma-ajaloo sõdades mõttetult hukkaon saanud, siis võibolla mõistaksta, et kogu Eesti elanike arv ma-huks selles rehkenduses ridadevahele.

Ma ei ole professionaalse kait-seväe pooldaja mitte seepärast,et Ansip ja Ligi on minu erakon-nakaaslased ja Reformierakon-na juhtfiguurid, vaid põhjusel, etsee on 21. sajandi maailmasreaalsus. Olen juba paar aastatRiigikogu riigikaitsekomisjoni lii-ge ja ka oma sõitmistes maail-mas selle pilguga ringi vaada-nud. Üheski jutulauas ei ole pi-kalt mõtteid vahetatud massehõlmava selgelt frontaalse sõja-väelise konflikti üle. Küll aga onpalju juttu olnud sõjatehnikaarengust ja inimvõimete piiridestselle tehnikaga toimetulekul.

Arvan, et ka sina, hea lugeja, eiole viimasel ajal leidnud mee-diast uudiseid “vana hea” klassi-kalise sõja pidamisest. 21. sajan-di sõjalised konfliktid on ühte-aegu lokaalsed ja globaalsed.Vaieldamatult on need läbi vii-dud professionaalide poolt. Pro-fessionaalid on kindlasti ka ene-setaputerroristid, kes oma elumillekski pidamata surma külva-vad. Füüsiline ja vaimne valmis-olek ennast surma külvates õh-ku lasta kujuneb mitte nädalate,kuude, vaid aastatega.

Eesti sõdur on maailmas hin-natud. Seda ei ole öeldud meiepresidendile, peaministrile jakaitseministrile mitte suusoo-jaks. See on kumanud läbi ka rii-

gikaitsekomisjoni liikmete koh-tumistel partneritega nii Amee-rika Ühendriikidest kui EuroopaLiidust. Usun, et oma osa eestisõduri oskustest põhineb eestla-se geenidel ja on juurtega meieajaloos, mis on kogu rahvalt aas-tasadade jooksul nõudnud os-kust vastu pidada ja kestmajääda.

Kahjuks ei ole ohud Eestile ka-dunud ka tänapäeval, omariiklu-se ajal. Samal ajal, kui maailmasuurriigid ja suurlinnad maadle-vad füüsilise terrorismiga, tunne-me meie idanaabri vaimset ter-rorismi. Arvan, et ma pole ainus,kes näeb just selles Eestile suuri-mat ohuallikat. Venemaa demok-ratiseerimine, mis oleks Eestilekasulik, käib meile endile ülejõu. Meie võimuses on vaid ava-da silmad oma Euroopa Liidupartneritel ja hoida neid lahtiAmeerika Ühendriikidel. Meievõimuses on olla koos valmishalvimaks. See valmisolek kät-keb endas osalemist võitluses de-mokraatia ja vabaduse eest maa-ilma lokaalsetes kriisikolletes.Selles koostöös esindavad Eestitkõige paremini professionaalsedkaitseväelased. Ma ei tunne üh-tegi Eesti ema, kes sooviks saata

oma poja vintpüssiga kas siispõhja poole või lõuna poolePeipsit, et temast esimese viieminuti jooksul ilma jääda. Küllaga tean tundvat neid eestimaa-lasi, kes usaldaksid oma julge-oleku haritud ja treenitud profes-sionaalsete kaitseväelaste kätte.

Tundidega ei arene ainult arvu-tid, televiisorid, vaid ka relvad,kusjuures selle arengu eesliinjääb tavainimese jaoks varja-tuks, saades avalikkusele kätte-saadavaks alles mõned aastadhiljem, kui sõjatööstuse tehnika-imed jõuavad tavatarbijateni jatsiviiltööstusse. Relvad on selleksajaks juba uuel tasemel. Parata-matult tulevad sõdurid ajateenis-tusest koju vananenud teadmis-tega. Need aegunud teadmisedja oskused võivad reaalsituat-sioonis isegi kahju teha. Meenu-tame Poola ratsaväe valmistu-mist lahinguteks Teise maailma-sõja eelõhtul. Kohustuslikul aja-teenistusel Eestis on täna vaidüks funktsioon – isamaaliseksmeheks kasvatamise funktsioon.Ent elluastuvate poiste käsukor-ras mõneks kuuks kasarmussekupatamine ei ole sellise kasva-tuse ainus võimalus. On hea tõde-da, et riigikaitseõpe levib meiekoolides üha laiemalt. Isamaali-seks meheks kasvamise ja me-heks olemise parimat vormi pa-kuvad aga Kaitseliit ja muidugiisade isiklik eeskuju. Mul on ükshea sõber, keda teiegi teleekraa-nilt teate, ja kes selle kirjatüki il-mumise ajaks lõpetab reservoh-vitseride kursused. Usun, et temaeeskuju oma poegadele ja palju-dele teistele noortele meesteleon tunduvalt kõnekam, kui ühegipoliitiku pime kõne jätkata eel-mistesse sajanditesse jäänudarusaamaga valimatust kahurili-ha tootmisest käsukorras. Jääguselline käitumine meile pigemmälestuseks lapsepõlve sõjafil-midest.

Tarmo Leinatamm

Fotod: 2x PU arhiiv

Foto: Peep Lillemägi

Ausammas? Nigu niuhti!

Eesti muutub lastesõbralikumaks

Kahuriliha aeg on möödas

Reformierakond soovibemade sellist riiklikkutoetamist, mis võimal-daks neil ühitada töö ja laste kasvatamise.

Tundidega ei arene ainult arvutid,

televiisorid, vaid ka relvad.

Meenutame Poola ratsaväe valmistumist

lahinguteks Teisemaailmasõja eelõhtul.

8 MITMESUGUST PAREMAD UUDISEDnr 10 (94) detsember 2005 tel 680 80 80 / www.paremaduudised.ee

Lahendatud ristsõna koos lahendaja andmetega saatke postiga aadressil: Tõnismägi 9, 10119 Tallinn. Lahendajate vahel loositakse välja auhind.

Novembris ilmunud ristsõna lahendajate hulgast võitis auhinna Jaan Priimets NõmmeltVõitjal palun ühendust võtta telefonil 6 80 80 80 või meilitsi info@reform.ee

Haapsallu oli kokku sõitnud ligi400 noort 54 noorteklubist üleEesti. Noortekogu valis veenvaenamusega uueks esimehekssenise Haapsalu Noorte Refor-miklubi juhi ja Ridala vallavoliko-gu liikme Reimo Nebokati (19 a).Tema vastaskandidaat, Paide val-lavolikogu liige Kristjan Kõljalg va-jalikku häältehulka ei kogunud.

Kaheksaliikmelisse juhatussesaid kahel viimasel aastal Noorte-kogu juhtinud Lauri Luik ja Paa-vo Pärn, Käru vallavolikogu liigeKalle Palling, Haapsalu NoorteReformiklubi uus esimees Rut-mar Silde, juhatuse liige Allan All-mere, Paide Noorte Reformiklu-bi esimees Anu Ansberg ja liigeDairi Kullmann ning Väätsa valla-

volikogu esimees Age Kivimägi.Lisaks juhtkonna valimisele

võtsid üldkoosolekul sõna Euroo-pa Parlamendi saadik ToomasSavi ja Haapsalu linnapea TeetKallasvee. Oma tervitussõnadedastasid videolindi vahenduselka Euroopa Komisjoni aseesi-mees ja erakonna auesimees

Siim Kallas, peaminister ja era-konna esimees Andrus Ansip,erakonna peasekretär KristenMichal ja Riigikogu liikmed IgorGräzin ning Meelis Atonen.

Ametlikku osa täiendas hommi-kul enne kongressi toimunud Vil-lu Parveti koolitus teemal ”Mõ-jutamise vabadus”. Lisaks astus

üles Haapsalu noortebänd Imtra,Pärnu Cabriele tantsutüdrukud,vokaalsekstett KLÜKK ja ansam-bel Quattro.

Üldkoosoleku lõppedes suun-duti politsei eskordi saatel ühise-le rongkäigule läbi Haapsalu.Lisaks sadadele noortele liberaali-dele oli linnatänavatele kogune-

nud ka kohalikke elanikke. Rong-käigu lõpetas suursugune ilutu-lestik Haapsalu Kaubanduskes-kuse esisel platsil. Edasi suundu-ti öölokaali Africa, kus ligi 600 kü-lastajaga purustati klubi kõigiaegade rekord.

Reformierakonna Noortekogulon tänase seisuga üle 3500 liik-me ning esindatus 54 piirkonnasüle Eesti.

Lauri Luik, ReformierakonnaNoortekogu endine esimees

Reformierakonna Noortekogu avaldus

Kaitsevägi professionaalseksEesti Reformierakonna Noortekogu on seisukohal, et kutseline kait-sevägi on parim lahendus Eesti kaitsmiseks tänases julgeoleku-keskkonnas.

Seisame kindlalt isikuvabaduste ausseseadmise eest ka kaitse-väe tulevikku puudutavas debatis.

Noortekogu näeb just kutsevaliku vabaduses võimalust muutaEesti Kaitsevägi tugevamaks kui iial varem.

Me taunime Eesti kodanike suhtes levivat usaldamatust, mis väl-jendub arusaamas, et Eestis ei leidu piisavalt mehi ja naisi, kesoleks vabatahtlikult nõus Eesti riigi kaitses kaasa lööma.

Eesti Reformierakonna Noortekogu pooldab kutselise kaitseväeloomist, toetudes inimeste vabatahtlikule kutsevalikule. Noorte-kogu on seisukohal, et üleminekut kutselisele kaitseväele tulebkiirendada.

Pooldame ajateenistuse asemel sõjalise algõppe viimist kõiki-desse koolidesse ning soovitame pöörata suuremat tähelepanusellealaste noortelaagrite korraldamisel.

Kutseline kaitsevägi on parim lahendus Eesti kaitseks ja ainus või-malus tõhusaks koostööks NATO-ga sel eesmärgil. Vaba kodanikuvaba tahe, olgu kutselisena või kaitseliidus, annab kindlalt pari-ma tulemuse.

Reformierakonna Noortekogu valis üldkoosolekul uue juhtkonna ja toetas kutselise kaitseväe moodustamist

PABERITÜKISALUUT uue juhatuse valimise järel. Foto: Noortekogu arhiiv

REFORMINOORTE UUSJUHT Reimo Nebokat.

Foto: Peep Lillemägi

REFORMIERAKONNANOORTEKOGU kogu-nes novembri keskel

Haapsalu Kultuurikes-kusesse üldkoosole-

kule. Valiti uus esi-mees ja juhatus. Lisakstegi Noortekogu polii-tilise avalduse kutseli-se kaitseväe moodus-

tamise teemal.