N R . 1 ( 9 5 ) V E E B R U A R 2 0 0 6

E E S T I

P A R E M P O O L N E

A J A L E H T[

[

[

[

[

[

[

[

[

[TOIMETUSE AADRESS:Tõnismägi 9, 10119 TallinnTelefon: +372 6 80 80 80, faks +372 6 80 80 81e-mail: toimetus@paremaduudised.eeToimetaja: Peep Lillemägiwww.paremaduudised.ee

juhtkiriHead mõtted on oodatud

repliikÜlle Rajasalu tasuta asjadest

intervjuuKärdla linnapea Ene Kaups sooviks tänavatel näha rohkem noori emasid

ideeAndrus Ansip selgitab, miks madalad maksud on kasulikud

probleemMaret Maripuu: anonüümne kommentaar on nagu anonüümkiri

Jaanus Rahumägi: Kadrioru noortepeod osutasid turvariskidele

TallinnTaavi Rõivas: teedeehitus vajab raha, mitte udujuttu

Remo Holsmerist sai revisjonikomisjoniesimees

piirkonnadUued piirkondlikud liidrid

arvamusHarri Õunapuu: riik ei tohi kontrollimatult laenata

Tõnis Kõiv: iive peab muutuma positiivseks

Reformierakonna esimees peaminister Andrus Ansiptutvustas jaanuari lõpus avalikkusele ideed, et tulumaksvõiks Eestis edaspidigi alaneda üks protsent aastas ja2011. aastal võiks tulumaksumäär olla 18 protsenti.

Ansipi sõnul peab majanduse jaoks headel aegadelkindlustama vundamenti, milleks on ettevõtlusearendamine. "Kui riigieelarve kasvab aastas ligi 15protsenti, tekib suur kiusatus see raha kohe erinevatekulutustena uuesti laiali jagada. Jättes majanduskas-vust loodava lisaraha Eesti inimestele kätte, on sellekasutamine kindlasti tõhusam kui riigi poolt tehtavadotsused. Tegemist on ju inimeste endi poolt väljateenitud rahaga," lausus ta.

Reformierakonna esimehe hinnangul ei tohiks üldi-ne maksukoormus Eestis mingil juhul tõusta. "Olukor-ras, kus kaudsed maksud aktsiiside ja lõivude näolnagunii kasvavad, on tasakaalu säilitamiseks otstar-bekas jätkata tulumaksumäära alandamist ka pärast2009. aastat," kõneles ta. Teadupärast on seadustatud,et aastaks 2009 alaneb tulumaks 20 protsendini.

Andrus Ansip, kelle pikem kirjutis madalate maksu-de mõjust majanduskasvule ilmub ka ParemateUudiste selles numbris, rõhutab vajadust hoida Eestisstabiilset 6–10protsendilist majanduskasvu aastas,tasakaalus eelarvet ning senist edu taganud soodsamajanduskeskkonna stabiilsust.

Ansipi juhitav valitsus töötab kindla sihiga võtta Ees-tis võimalikult kiiresti kasutusele ka Euroopa Liiduühisraha euro. Eurole üleminekul on selge positiivnemõju majandusele ning see muudab Eestit välisin-vestorite silmis veelgi atraktiivsemaks.

Üksikisiku tulumaks on viimase kahe aastaga täna-seks alanenud kolme protsendi võrra. See alaneminepeab edaspidigi jätkuma. Nagu juba öeldud – mada-lamad maksud toetavad majanduskasvu. Selle tule-musena laekuv maksuraha võib aga olla suuremgi,kui kõrgete maksumäärade puhul. Pealegi pole min-git mõistlikku põhjust, miks teenimine peaks Eestisolema maksustatud kõrgema määraga kui tarbimine.Käibemaks on aga just 18 protsenti.

Mõte üksikisiku tulumaksu jätkuvast alanemisest onajakirjanduses pälvinud soosivaid arvamusi. "Riik an-nab mõista, et avalik sektor peab muutuma veelgiefektiivsemaks, kuna kulutused mõni aeg ei kasva,"kirjutab 1. veebruari Eesti Päevaleht. Ka avalikkus ter-vikuna toetab tulumaksu vähenemist. Päeval, milpeaminister oma ettepanekuga välja tuli, viis TV3oma uudistesaates läbi küsitluse, millele vastanutesttoetas tulumaksu edasist alanemist 68 protsenti.

PU

Tulumaks peab ka edaspidi vähenema

ANDRUS ANSIPI (fotol paremal ees) arvates peab Eesti edaspidigi pingutama selle nimel, et rahvusvahelises konkurentsis püsida. Kui see õnnestub, jätkub ka rahva elujärje kiire paranemine. Foto: Indrek Poolak

[2 INTERVJUU PAREMAD UUDISEDnr 1 (95) veebruar 2006 tel 680 80 80 / www.paremaduudised.ee

juhtkiri

Uute sihtide seadmineParemate Uudiste selles numbris on erinevate poliitikute sulest

leida rohkesti juttu seisukohtadest, mis Reformierakonna ilmet ku-jundavad ja teda teistest Eesti erakondadest selgelt eristavad. Seisu-kohtade selgus, samuti arutelu erakonna uute eesmärkide üle onseda olulisem, et parlamendivalimisteni on aega vaid veidi üleaasta. Veebruarist on alustanud taas erakonna programmitöörüh-mad, kus nii spetsialistid kui huvilised ja arvajad saavad sõna sekkaöelda selle kohta, milliseks Eesti riik Reformierakonna juhtimiselviie aasta jooksul peaks kujunema.

Mida rohkem inimesi, seda rohkem mõtteid, millest parimad väljavalida. Reformierakonnas on tavaline, et kõik head mõtted sünni-vad ühises arutelus. Pakutakse välja idee, seda arutatakse ja kaalu-takse, kõige paremad ideed jõuavad valimisprogrammi, sealt koa-litsioonilepingusse ning saavad lõpuks seadusteks, mis mõjutavadkõikide Eesti inimeste elu, muudavad seda paremaks.

Just sellistest aruteludest on alguse saanud nii ettevõtete inves-teeringute vabastamine tulumaksust, mis on loonud tuhandeid uusitöökohti, vanemahüvitus, mis on esimene samm Eesti teel kasvavarahvastikuga riigiks, üksikisiku tulumaksu alandamine, mis jätabtöötegijate rahakotti rohkem raha ja motiveerib töötama. Kõiki neidasju meenutades ei saa kuidagi kahelda selles, et Eestil on läinudhästi.

Võib olla täiesti veendunud, et järgmiste Riigikogu valimiste eelpakub Reformierakond välja mitmeid uusi algatusi, mis tagaksidEesti edu jätkumise. Ka siis, kui sina, hea Paremate Uudiste lugeja,ei ole erakonna liige, vaid ainult toetaja, võiksid leida mõne vabahetke, et Eesti riigi tuleviku peale mõtelda. Ehk arutad seda sõpra-degagi ja kui mõni mõte tundub hea, annad oma arvamusest teada.Eesmärk on ju meil kõigil üks: Eesti peab jääma vabaks, edukaks jaarenevaks riigiks, kus kõigil on hea elada.

[repliikTasuta koolitoidust

Oktoobris võttis Riigikogu vastu seaduse, mis või-maldas eraldada selle aasta eelarves raha tasutakoolilõuna toetamiseks. Riigikogu liikmete enamu-sel oli algusest peale selge, et konkreetses koolis jakohalikus omavalitsuses on koolilõuna maksumuserinev. Maal võib see olla veidi odavam, linnaskallim ning seepärast on kohalikele omavalitsuste-le pandud kohustus kehtestada koolilõuna toetu-seks makstav kord ja tingimused.

2006. aasta riigieelarve seadus näeb ette lastelekoolilõuna toetuseks õpilase kohta 10 krooni. Koo-lilõuna toetusraha maksmist 10 krooni õpilase koh-ta alustati juba Siim Kallase valitsuse ajal. Siis ainult algklasside õpilastele. 2006. aastal saavadaga riigi poolt 10kroonist koolitoidu toetust kõikpõhikoolis õppivad lapsed.

Kas 10 krooni päevas lapse kohta on piisav toiduvalmistamiseks? Arvutused on näidanud, et ei!Raha tuleb juurde maksta, aga kes maksab? Hari-dusminister on lubanud kõikidele põhikooli õpi-lastele tasuta koolitoidu, kuid eelarves on toetu-seks ette nähtud vaid 10 krooni. Oli see siis valear-vestus, tegemata kodutöö või oli haridusministereelarve menetlemise käigus nõus Reformierakon-na ideoloogiaga, et iga toetusega peaks kaasnemaka omavastutus?

Kui koolitoidu õige hind on päevas õpilase kohtaca 14–16 krooni, siis lapsevanemad peaksid päe-vas maksma juurde 4–6 krooni, mis teeks kuus ca80–130 krooni. Arvan, et enamikule lastevanema-test sellise summa maksmine üle jõu ei käiks. Sa-mas aga näitaks omavastutuse osa maksmine koo-litoidus ära tegeliku süüa soovivate õpilaste arvu,tagaks paremini toidu kvaliteedi ja kõhutäieks pii-sava koguse.

Täna nõuab haridusminister linna- ja vallavalit-sustelt, et lisaraha peavad kinni maksma kohalikudomavalitsused. Sest lubatud on ju tasuta! Paljudeleoma peaga mõtlevatele omavalitsusjuhtidele onsee aga põhimõtteline küsimus. Kokkuvõttesnõuab see üle Eesti miljoneid kroone, mis olidomavalitsuste eelarvetes algselt mõeldud mängu-või spordiväljakute, parkide, spordihallide, teedevõi koolisööklate ehitamiseks.

Ülle Rajasalu

jatesõbralik erakond – meiearengud peaksid olema sellised,et investorid ja tulevased ettevõt-jad soostuksid ka Kärdlasse in-vesteerima. Ettevõtjatega aru pi-dades oleme jõudnud järelduse-ni, et takistusi ettevõtluse aren-damiseks Hiiumaal ei ole. Meieareng on kinni meie enda mõtle-mises ja suhtumistes. Reformi-erakond on ka noorte erakond.Soovin, et Hiiumaa noored leiak-sid tagasitee Kärdlasse ja rajak-sid siin oma kodu, sest Hiiumaaon suurepärane paik laste kasva-tamiseks.

Millised on Hiiumaalt vaadatesReformierakonna jaoks täht-saimad ülesanded paariks eel-seisvaks aastaks?

Hiiumaalt vaadates peaks Re-formierakond jätkuvalt seismaettevõtjasõbraliku keskkonna jamajanduskasvu eest, noorte pe-rede ja suureneva iibe eest. Omaigapäevatöös soovin, et Kärdlaareneks ja saaks veelgi enamtuntuks meeldiva puhkuse- jasuvituskohana. Samuti tahan, etmeil oleks rohkem noori peresidja lapsevankritega emmesid tä-navatel kui praegu.

Küsitles Peep Lillemägi

jangumuusika Kõpu tuletorni ja-lamil, Hiiumaa paadimatkad, Tu-bala vaia naelutamine, pärimus-muusika festival “Hiiu folk” japalju veel. Usun, et nende mõte-te teokstegemine ei ole enamväga keeruline. Seda enam, etsügistalvel sai valmis Lääne-Eesti turismi arengukava, kus kaHiiumaal oma koht.

Kärdla trump on info jagamineHiiumaa kohta. Meil on I-punktja seda teenust soovime veelgiparandada. Asjakohase info saa-mine on ju alati turisti esmava-jadus.

Kas ja miks võiks just Reformi-erakond olla hiidlaste jaokssobivaim erakond?

Reformierakond on hiidlastejaoks sobiv erakond, hiidlastesterakonna liikmeid on palju, ko-hapeal on meid 36, lisaks toeta-jad. Reformierakond on ettevõt-

Ene Kaups: Kärdla tänavatel peaksolema rohkem lapsevankriteganoori emasid

Kuidas on möödunud esime-sed kuud linnapea ametis? Kasneed on olnud sellised, naguoodatud või on olnud ka ülla-tusi?

Kolm kuud sellest, kui Kärdlavolikogu mind 3. novembril linna-peaametisse kinnitas, on möö-dunud hetkega! Väga suuri ülla-tusi pole ma eest leidnud – oleneelnevad kuus aastat tööd teinudvolikogu laua taga ja seetõttu onlinnapea ametis läinud ootuspä-raselt.

Mis teeb Kärdla teiste Eesti lin-nadega võrreldes unikaalseks?

Kärdla on ju väikese mereriigipealinn! Kui saarlased saavadsilla, siis on meil lootus saadaEesti suurimaks saareks.

Kärdla on eriline ka oma loo-dusliku keskkonna ja ajaloopoolest. Imetlusväärne on see,mida perekond Ungern-Sterber-gid siin sajandi jooksul kordasaatsid. Nad tõid 1830. a. omakalevivabriku Kärdlasse, see oliüks esimesi suurtööstusi Eestis.

Vabriku juurde ehitati ka sa-dam, mille kaudu toimus nii kau-ba kui reisijate vedu. Asula ilmekujundasid vabrikutööliste ma-jad ja kaunid aiad. Töötajateletagati sellised sotsiaalsed garan-tiid ja nad olid nii motiveeritud,et Kärdla kujunes oma aja kauni-maks asulaks ja võitis auhindumaailmanäitustel.

Hiiumaa üks murekohti onpraamiühendus. Millised onvõimalused ja lootused sedaparandada?

Praamiühenduse teema onhiidlaste jaoks suurim ja oluli-sim teema. Mõjujõudu sellel tee-mal kaasa rääkida on meil vä-hevõitu. Usun, et kõik hiidlasedja meie külalised on ühel meelelselles, et laevad peavad olemareisijate veoks sobivad, meregasobivad ja teeninduse kvaliteetpeaks vastama elementaarsete-le nõuetele. Uued lootused onmeie jaoks seotud uue liinilepin-guga.

Reformierakond lubas valimis-te eel Kärdlasse sadamat. Milli-ne see peaks olema? Kas onjuba midagi konkreetset otsus-tatud ja tehtud?

Kärdla sadamasild rajati 1849.aastal. Ühenduse pidamine mand-riga oli siis väga hea – veeti kau-pa ja reisijaid. Silla postid onvees alles tänini. Sadama taasta-misest jahisadamana on olnudjuttu juba aastaid. Hetkel on ole-mas sadama arengukava ja te-hakse uuringud, mille põhjalsaab edasisi otsuseid kavanda-da. Paralleelselt uuringutega japrojekteerimisega toimub koos-töösuhete ja sadamate võrgusti-ke loomine.

Teine mõte, millest valimiste eelräägiti: ka Kärdlas võiks ollatervisekeskus-spaa, mis turistemeelitaks. Kas see võiks ollaüks asi, mis inimesi Hiiumaalemeelitab ja mida pakub Hiiu-maa lisaks sellele?

Spaad võivad olla, aga spaa eiole ainuvõimalik turistide saare-le meelitamise variant, ei pea jutegema nii nagu kenad naabrid.Meie pooleliolevad projektid –Onu Ööbiku park ja sadam ontulevikku suunatud ja meelita-vad meie looduskeskkonda so-bivaid turiste – pereinimesi, me-returiste, loodusehuvilisi puh-kajaid. Meelitada aitab kindlastiüritusturundus ja oma saare ni-miüritused – Hiiumaa Lastefesti-val, kontserdisari päikeseloo-

KÄRDLA LINNAPEA TÕDEB Parematele Uudistele vastates, et praamiühendus on hiidlastele elutähtis, kuid võimalusi seda puudutavates otsustes kaasa rääkida on hiidlastel vähevõitu.

intervjuu

KÄRDLA LINNAPEAkutsub ettevõtjaid

Hiiumaale investeerima.

KÄRDLA LINNAPEA ENE KAUPS on valmis selleks, et Saaremaa sillavalmimise järel saab Hiiumaast Eestimaa suurim saar. Foto: erakogu

Reformierakond peabjätkuvalt seisma ette-

võtjasõbraliku kesk-konna ja majandus-kasvu eest, noorte

perede ja suure-neva iibe eest.

Soovin, et Hiiumaanoored leiaksid tagasi-tee Kärdlasse ja rajak-

sid siin oma kodu. Hiiumaa on suure-pärane paik laste

kasvatamiseks.

3TÄHTISPAREMAD UUDISEDnr 1 (95) veebruar 2006tel 680 80 80 / www.paremaduudised.ee

Rikkust loomata pole midagi jagada

Iga valitsuse ja iga erakonnaeesmärk on suurendada omarahva heaolu. Küsimus on vaidselles, milles nähakse taotletavaheaolu saavutamise teed. On niineid, kes usuvad heaolu sündi-vat ümberjagamisest ja tulevastepõlvede arvel võlgu elamisest,kui ka neid, kelle jaoks igasugu-se heaolu esmaseks eeldusekson edukas majandus ühes sedakindlustava terve majanduskesk-konnaga, mis stimuleerib igaühtoma võimeid täielikult rakenda-ma.

Enesestmõistetavalt ei eita kaliberaalset ja konservatiivsetmaailmavaadet kandvad era-konnad riigi ümberjaotavat rolli.Nende jaoks taandub küsimussuuresti sellele, kui suur peaksolema riigi sekkumise määr.

Samuti tunnistavad nad, et igasühiskonnas on neidki, kellele riikpeab paratamatult oma abistavakäe ulatama. Kuid parempoolsedei nõustu iialgi nendega, kelleveendumuse kohaselt pole indi-viid suuteline iseenda eest vastu-tama, mistõttu ta tuleb kohustus-likus korras allutada isaliku riigieestkostele. Et riik saaks sedateha, tulevat tõsta makse ja võttalaenu. Tõepoolest, nii saab kor-raks kõhu täis, kuid edasine onnende jaoks juba väheoluline.

Jagada oskavad kõik

Loomulikult on igal valitsuselkiusatus koguda laialijagamiseksmaksumaksjailt võimalikult pal-ju raha. Õigustavaid põhjendusi

Võlgu elamine on kallis. Pruu-gib intressidel taas tõusta, kuime nendesamade Lääne-Euroo-pa riikide näitel oleme tänulikudigieestlaslikule võõrastusele võl-gu elamise suhtes. Alles üsna hil-juti, nimelt 1990. aastal maksisBelgia oma riigivõla intressideks10,9 protsenti SKT-st, Itaalia 9,6protsenti, Iirimaa 8,5 protsenti.Ehk teisiti öeldes, umbes viien-dik maksumaksjalt kogutud rahatuli kulutada eimillegi peale.

Tulumaks peab langema

Meie ülesandeks on hoida omamajanduskeskkond konkurent-sivõimeline, et Eesti ettevõtjailoleks huvi teha oma investeerin-guid just Eesti majandusse ja etvälisinvestorid näeksid Eestisoma raha paigutamiseks usaldus-väärset riiki.

Liitumine Euroopa Liidu jaNATO-ga andis Eestile küll tule-vikuks väga kaalukad tagatised,kuid teisalt tähendab kuulumineEuroopa Liitu siinsete ettevõtjatejaoks üha teravnevat konkurent-si nii turgude, investeeringutekui ka kvaliteetse tööjõu pärast.

Kõiges selles peegeldub nii võiteisiti maksukonkurents – ette-võtlus- ja tööjõumakse alanda-takse, suureneb proportsionaal-se tulumaksu kasuks otsustanudriikide arv. Paraku hakkab Eestimaksunduse vallas oma eeskuju-positsiooni Slovakkiale loovuta-ma.

Eksivad need, kes arvavad, etkõrgem maksumäär tähendabriigile automaatselt suuremaidmaksutulusid. Kõneks olnudSlovakkias, kus ettevõtte tulu-maksumäär on 19 protsenti, ko-gutakse tulumaksu suhtena SKT-sse kaks-kolm korda rohkem ra-ha kui formaalselt ettevõtlustkaks korda kõrgemalt maksus-taval Saksamaal.

Unistused läänelikust heaolurii-gist täituvad üksnes siis, kuimeie majanduskasv on nendeomast oluliselt kiirem. Selle eel-duseks on omakorda Eesti atrak-tiivsem majanduskeskkond.

Päris kindlasti pole Eestil põh-just oma maksumäärade ja mak-sukoormusega meist oluliseltrikkamatele Lääne-Euroopa rii-kidele järele tormata. Veel isegi1990. aastal oli enamiku Euroo-pa Liidu vanade liikmesriikide n-öefektiivne maksukoormus (lae-kunud maksutulud miinus intressi-maksed) võrreldav Eesti praegu-sega või meist isegi oluliselt ma-dalam – Suurbritannial näiteks33 protsenti, Belgial 32 protsenti,Itaalial 31 protsenti, Iirimaal 25protsenti, Portugalil 21 protsenti.Eestis on see viimastel aastatelolnud 32–33 protsenti.

Eesti on endiselt kõrgete otses-te maksudega ja tööjõudu kõr-gelt maksustav riik. Olukorras,kus juba mitmendat aastat jär-jest on eelarvelaekumised üle-tanud kavandatud kulutusi ningkus eeskätt aktsiiside näol suu-renevad kaudsed maksud ja rii-gieelarve kasvab väga kiiresti, onmeil võimalik ja oluline jätkatatulumaksumäära edasist lange-tamist 18 protsendini.

Ka headel aegadel tuleb jätka-ta ettevõtluskeskkonna paranda-mist. See on vundament, milleletoetub meie majanduskasv jarahva heaolu tõus.

Andrus Ansip

leiab alati. Pealegi tähendab seelühiajalises perspektiivis täienda-vaid valijahääli. Samas on igaerakonna kohustus vaadata tule-vikku, muidugi kui ta just ei soo-vi jääda igaveseks populistlikukskiibitsejaks. Heaoluriigi mõõdu-puu pole riigieelarve kaudu laiali-jagatava raha kogus. Selleks onefektiivselt toimiv majandus, mison eduka sotsiaalpoliitika esma-ne ja tegelikult ka ainus tagatis.

Ikka ja jälle arvatakse, et hea-oluriigi võime saada lihtsalt ot-sustuskorras, suurendades palkuja tõstes makse. Kümmekondaastat tagasi tehti ajalehe Vide-vik veergudel isegi surmtõsineettepanek tõsta Eesti kroonikurssi 32 korda, et jõuda hetkegaheaoluriiki. Tegelik elu pole niilihtne. Majanduses nagu loodu-seski toimivad kindlad seaduspä-rasused, mille eiramine lõpebvarem või hiljem katastroofiga.

Eesti on olnud edukas. Me po-le viselnud ühest äärmusest tei-se, lootes naiivselt, et midagi tei-siti tehes oleksime veelgi eduka-mad. Erinevatel valitsusliitudelon majanduspoliitiliste otsustelangetamisel õnneks jätkunudtervet mõistust. Meie edu pan-diks on olnud vaieldamatult kon-servatiivne raha- ja rahanduspo-liitika. Me loobusime 1992. aastallõdva rahapoliitika ajamise või-malusest. Me oleme edendanudoma ühiskonda reaalsete võima-luste piires, hoidudes muuhul-gas kergesti külgehakkavast võl-gu elamisest ja laristamisest.

Võlgu elamist mittelubavat ta-sakaalustatud eelarve põhimõteton korduvalt sarjatud. Tuues omaargumentide õigustuseks eesku-juks suure võlakoormaga Lääne-Euroopa riigid, unustavad riigivõ-la eestkõnelejad ühe pisiasja –tänaseks selgelt vääraks osutunudotsused tehti vigasel eeldusel, ettulevased, nende võlgu maksvadpõlvkonnad on arvukamad kuieelmised.

ja sellisel juhul kindlaks tegema.Ent täna kehtiva elektrooniliseside seaduse ja infoühiskonnateenuse seaduse järgi ei tohiteenuse pakkuja avaldada klien-diandmeid ilma kliendi nõus-olekuta kellelegi, välja arvatudpolitseile jälitustegevuses. Seegaei tohi teenuse pakkuja andaneid andmeid ka kohtule väljas-pool kriminaalmenetlust. Tsiviil-kohtumenetluse seadustik ütlebüheselt, et kohtul on õigus väljanõuda kõik tõendid. Elektroonili-se side seadus aga keelab koh-tule sellise info andmise. Seegaon laimajad justkui kaitstud.

Tasub tähele panna, et ano-nüümsete kommentaaride piira-mise vastu sõdib kõige innuka-malt Res Publica, kelle ridadessekuuluv endine justiitsministervähem kui aasta tagasi kavandasplaani, mille kohaselt inimestesüüdimõistmine oli tabelissekantud numbrite, mitte süütegu-de küsimus. Vägisi tundub, etsellegi plaani elluviimist kavan-dati anonüümsete vihjete alusel.Anonüümne kommentaar ei olemidagi muud kui anonüümkiri.Seda, kas anonüümkirjad peak-sid olema lubatud ja tõsiseltvõe-tavad või mitte, peaksime küsi-ma nende inimeste käest, kedanaabrimehe anonüümse kaebu-se põhjal 1940-ndatel Siberisseküüditati.

Reformierakond on alati olnudseisukohal, et vabadusega käibkaasas vastutus. Kui julged mõel-da ja öelda, siis julge oma mõt-teid ka tunnistada ja nende eestvastutada. Kedagi ei tohi karista-matult laimata ja laimu korral onigal inimesel õigus kohtussepöörduda.

Maret Maripuu

Internetilaim mürgitab ühiskonda

Valimisprogrammi töörühmad on alustanud

2007. aasta Riigikogu valimisteni on jäänud napp aasta ja era-kond on alustanud valimisprogrammi koostamist. Program-mi pannakse kokku erinevaid valdkondi hõlmavates töörüh-mades, tänaseks on selliseid toimkondi 13. Just nendes töö-rühmades sünnivad Reformierakonna poliitilised seisukohadja tulevased valimislubadused. Programmitoimkondi juhivaderakonna tunnustatud poliitikud Rein Lang, Kristiina Ojuland,Keit Pentus jpt.

Kõik erakonna liikmed on oodatud töörühmadega liituma.Teretulnud on kõik sisukad arvamused ja uued ideed ka era-konnavälistelt ekspertidelt.

Töörühmadega liitumiseks palume ühendust võtta Reformi-erakonna peakontoriga telefonil 680 80 80. Programmi koos-tamise ja töörühmadega seotud küsimustega aitab Arto Aas(arto@reform.ee).

Peatselt jõuab Riigikogu saaliseaduseelnõu, mis piirab ano-nüümsete kommentaaride levi-kut internetis. Eelnõu on jubakoostamise ajal pälvinud avalik-kuse laialdast tähelepanu ja too-nud endaga kaasa debati, milleslisaks poliitikutele on ühtviisi kirg-likult osalenud ka meediaette-võtjad, koolipoisid ja paljudeteiste elualade esindajad. Nii onvaieldamatult tegemist teemaga,mis avalikkust sügavalt puudu-tab.

Kümne aasta jooksul on inter-net Eesti elanike jaoks saanudigapäevaseks ja enesestmõiste-tavaks. Paljudele on arvutivõrktöökeskkond, veelgi rohkem onneid, kelle jaoks internet onsuhtluskanal ja meelelahutusva-hend.

Näib, et arvutiklaviatuuriga ka-hekesi olles tunneb inimene endprivaatselt ning omaette. Justseetõttu on ta lähtuvalt kasvatu-sest ja väärtushinnangutest val-mis ütlema (loe: klahvidel toksi-ma) mõtteid, mis muidu sõna-deks ei vormuks. Ja mõnelgi ju-hul paljastub internetis kom-menteerides muidu igati ontlikuühiskonnaliikme maski tagantküüniline ja kibestunud kodanik.

Julgen väita, et Eesti avalikku-ses on juba ammu olemas mõist-mine, et anonüümsetel kom-mentaaridel, mida internetivälja-anded puhuti kontrollimatult levi-tavad, ei ole sõnavabadusega mi-dagi ühist. Tasub märkida, et eel-nõu koostamise ajal nõudsidmitmed ajalehed justiitsminist-rilt, peaprokurörilt ja õiguskants-lerilt aru, mida on ette võetudavaliku sõimu ohjeldamiseks.

Üht-teist on juba tehtud ka. 1. jaanuaril 2006. a. jõustus uusTsiviilkohtumenetluse seadustik,mis võimaldab kõigil oma õigus-te kaitseks kohtusse pöördudaka siis, kui laimaja ei ole teada.Kohtumenetlusega peaks laima-

REFORMIERAKONDLASED TERJE ROHI JA ANNIKA ARRAS jagavad erakonna esimehe Andrus Ansipi arvamust, et tulumaksu alandamine on mõistlik mõte. Foto: Mati Leet

REFORMIERAKONNAESIMEES ANDRUS

ANSIP on veendunud,et vaid madalad maksud tagavad

Eesti inimeste elujärje paranemise.

Igal valitsusel on kiusatus koguda laiali-

jagamiseks maksu-maksjailt võimalikult

palju raha. Õigustavaidpõhjendusi leiab alati.Pealegi tähendab see

lühiajalises perspek-tiivis täiendavaid

valijahääli.

Eesti avalikkuses onjuba ammu olemas

mõistmine, et anonüüm-setel kommentaaridel,

mida internetivälja-anded puhuti kontrolli-matult levitavad, ei ole

sõnavabadusega midagi ühist.

4 SEISUKOHT PAREMAD UUDISEDnr 1 (95) veebruar 2006 tel 680 80 80 / www.paremaduudised.ee

EESTI RIIGIKAITSET kavandades on oluline märki tabada.Foto: PU arhiiv

Peab taas kurvastusega nenti-ma, et Eesti poliitikutel tervikunaon julgeolekunärv väga halvastiarenenud. Selle probleemiga ole-me tegelikkuses silmitsi seisnudjuba viimased 15 aastat. Näiteid,millega seda kurba tõdemust kin-nitada, pole vaja kaugelt otsida.Meenutame kas või korraks vii-mase aja meedia peauudist.

Meie poliitikud käituvad nagurahulikus Lõuna-Eesti metsakü-las, kus kõik tunnevad kõiki, uk-sed jäetakse lahti ning kodustära minnes pannakse vaid luudukse taha. Valitseb suhtumine, etmeie küla on väike ja kõik pahadasjad juhtuvad suurte linnades,mis meist väga kaugel.

Aeg-ajalt, kui kuuleme, kuidas“mingid” eriteenistused on “kus-kil” hakkama saanud ühe või tei-se operatsiooniga, võime aima-ta, et me ei ela väikeses külasnimega Eesti, vaid keset suurt jaglobaliseeruvat maailma. Meienaaber on Venemaa, kelle presi-dent on endine kõrge luureohvit-ser. Jeltsini ajal kriisi kukkunudVenemaa eriteenistused on tä-naseks Lääne analüütikute hin-nangul saavutanud “külma sõja”aegse taseme. Vähe sellest, 21.sajandil on nii terroristidele, eri-teenistustele, kui ka kõikideleteistele, kes ei tegutse avalikku-se tähelepanu all, vaid pigemväldivad seda, abiks kaasaegnetehnoloogia, internet ja teisedkommunikatsioonid, millest “kül-ma sõja” ajal isegi und ei näh-tud. Selline on tegelik keskkond,milles Eesti elab ja väikese vaik-se külaga, kus midagi ei juhtu,pole siin midagi ühist.

Sellises olukorras ei ole võima-lik kuidagi väita, et Eesti sisejul-geoleku tegelikust tähtsusest

arusaamine on poliitikutel piisav.Väidet kinnitab näiteks teadmi-ne, et Eesti poliitikud käivad täht-satel koosolekutel mobiiltele-fonidega, mida tänapäeval onisegi väljalülitatuna võimalikpealt kuulata…

Julgeolekuriskidest rääkideseristab nii Eestis kui maailmapo-liitikas käesolevat ja möödunudkümnendit üks oluline asjaolu.Kui 1990-ndatel oli nii Eestis kuimaailmas julgeoleku põhiteemasõjaväeline areng ja kaitsevõimearendamine üle riigipiiri ründavavälisvaenlase agressioonile vastu-seisuks, siis käesoleval kümnen-dil on nii maailmas kui Eestis põ-hiteema terrorismioht ning sise-julgeolek ja eriteenistuste koos-töö arendamine, kes selle ohugavõitlema peavad. Nõnda on sise-julgeoleku korraldus Eestis välis-poliitiliselt olulise kaaluga.

Pole kahtlust, et Eestis on piisa-val hulgal piisava väljaõppe javahenditega eksperte, katmakshästi kõiki valdkondi, mis vaja-

vad tähelepanu. Poliitikute sageliliiga üleolev, ignorantne ja pea-liskaudne suhtumine aga ei in-nusta neid inimesi, kellel vahen-did ja oskused olemas, täitmakõiki reegleid sellisel moel naguneid on õpetatud. Pigem vastupi-di. Nii kujunes ka olukord, kusinimesed presidendilossis, kespidanuks justkui tagama presi-dendi institutsiooni väärikuse,tegelesid pigem kohalkäimise jamitte sisulise tööga.

“Külma sõja” ajal oli maailmaeriteenistuste üks oluline töötan-ner Soome kui Nõukogude Lii-du lähinaaber ning läänemaail-ma ja kommunistliku impeeriu-mi kokkupuutekoht. Balti riigidon täna mõneti sarnases olukor-ras. Vene eriteenistustele teevadBalti riigid köitvaks soodne kee-lekeskkond, NATO liikmelisus,kaasaegsed kommunikatsioo-nid, arenenud majandus ja pan-gandus. Lisame siia veel Vene-maa strateegilised huvid Lääne-mere ruumis.

Sisejulgeoleku tähtsus välispo-liitilise argumendina tõuseb lähi-aastatel veelgi. Ainus võimalusmahajäämusest sisejulgeoleku-poliitilises mõtteviisis üle saadaon lisada see selgemini meie rii-gi poliitiliste prioriteetide sekkaja riigieelarvesse. Seda tehesteeme me head mitte üksnesoma rahvale, vaid kogu regiooniturvalisusele ning ühtlasi näita-me Eestit tõsiseltvõetava partneri-na rahvusvahelistes suhetes. Te-hes lapsikuid vigu, mida kajasta-takse aktiivselt maailma ajakir-janduses, ei tõsta me oma riigiusaldusväärsust, vaid naeruvää-ristame iseennast.

Jaanus Rahumägi

Teed on nagu veresooned ini-mesel. Kui nad on korras, piisa-valt suure läbilaskevõimega jaelastsed, püsib inimene terve jatugevana. On aga veresoonedkehvas korras, on ka inimese ter-vis närb. See näide võiks vastkõige ilmekamalt illustreeridateede olukorra ja riigi “tervise”vahelist seost. On ju teed selleksinfrastruktuuri elemendiks, midamööda liiguvad kaubad ja inime-sed.

Maantee on nagu elektrijuhe –seal võib ilma suuremate kadu-deta liigutada väikseid vooluhul-kasid, aga teatud tingimustel põ-leb juhe lihtsalt läbi. Mida tiheda-maks liiklus läheb, seda suuremon oht, et üha sagedamini hak-kab olema olukordi, kus Tallinn–Tartu–Luhamaa maanteel liikluslihtsalt seiskub tundideks. Võibju optimistlikult loota, et seda eijuhtu, aga sellise transpordi in-tensiivsuse ja tee laiuse juuresjääbki see ainult lootuseks.

Kindlasti ei saa öelda, et Maan-teeamet pole küsimusega üldsetegelenud. Küll aga on vahepeal-sed arengud projekteerimistöö-des ja rahastamises andnud pa-raku trassi ehitusele mitmeaas-tase pidurduse. Loodame, et2006. aastal jõuame Vaida–Aru-valla teelõigu hankeni ja 2007.saame ehitusega alustada. Sellelõigu maksumus täna on ca 350miljonit, millest enamus on Eu-roopa Liidult.

Mäo ümbersõidu tehnilise pro-jekteerimisega plaanitakse valmisjõuda 2006. aasta lõpuks. Siinvõib osutuda takistuseks tee allajäävate maade võõrandamisesttõusvad vaidlused. Positiivsetearengute korral on aga võimalus,et selle umbes 220 miljonit kroo-

ni maksva teelõigu ehitust alus-tatakse 2008. aastal.

Murekohaks on ka Tartu ümber-sõit. Siin on aga täiesti reaalnelõpetada projekteerimine 2007.ja ehitusega algust teha 2009. aas-tal. Objekti maksumus tänaseseisuga on arvestuslikult 1,2 mil-jardit krooni.

Aruvalla–Mäo teelõigu projek-teerimise lõpptähtaeg on pla-neeritud aastale 2009. Millal agaseal ehitama saab hakata, sõltubjuba paljudest asjaoludest – Eestimajandusarengust, EL rahastamis-perspektiivist ja paljust muust.

Kõige olulisem on, et Tallinn–Tartu–Luhamaa trassi projekteeri-mine ja ehitus käiksid maksimaal-se võimaliku tempoga. Tõesti,täna ei ole koormus neljarealisekiirtee jaoks veel nö otstarbekas,aga see tõuseb iga päevaga. Kui

me ei tegele täna projekteerimi-se ja ehituse ettevalmistamise-ga, siis mõne aasta pärast olemejuba tõeliselt hiljaks jäänud.

Tallinn–Tartu maantee ei pruu-gi täna küll vastata Euroopa stan-darditele, aga meie väikese riigijaoks on see erakordselt olulinetuiksoon kahe linna vahel. Kuisee tuiksoon hästi ei toimi, pi-durdub areng mõlemas linnas jaelu maanteel on ebamugavamja põhjendamatult ohtlikum peakõigil eestimaalastel.

Selleks, et trassi projekteerimi-se ja ehituse tempo oleks maksi-maalne, peab see olema pide-valt päevakorras. Ja siin ei piisaainult Tartu ja Tallinna linnapea,mõne üksiku poliitiku või ettevõt-ja ajakirjanduses ilmuvast appi-hüüdena kõlavast artiklist. Sel-leks peab asjaomastele järje-kindlalt meelde tuletama ja neileigapäevaselt avaldama survetkõigis võimalikes kanalites. Kuime seda ei tee, pääseme varstikergemini Riiga õppima ja tööle,kui Tartust Tallinna või vastupidi.Mitte et mul Riiga mineku vastumidagi oleks, aga väga tahaksikka Eestimaa piires ka vabalt jakiirelt liikuda.

Lõpuks peaks ikka aru saada-ma, et meie teed on vajalikudeeskätt meie inimeste tarbeks jaheaoluks ning alles seejärelmuude Euroopa ülesannete täit-miseks! Me ei taha ju omal maalmuutuda lihtsalt teistele vajaliketeede kojameesteks, kes maan-teeservalt tolmu ja prahti pühi-vad, et kõigil teistel uhkem ja ilu-sam omi asju ajada oleks! Omarahva asjad tahavad Eestis ikkaennekõike ajamist.

Mait Klaassen

Põhiseaduse paragrahv 124kohustab Eesti kodanikke osavõtma riigikaitsest. Kui see sätekõlaks näiteks nii: “Mitte kedagiei saa kohustada Eesti riiki kaits-ma”, siis oleks tegemist täiestiteistsuguse olukorraga ja meieerakonnas leviv kohustusliku aja-teenistuse asendamise mõte kut-selise kaitseväega haakuks igatiEesti riigi alusdokumendiga.

Lähtuksime järgnevas siiski tä-na kehtivast põhiseadusest. Sa-mas on selge, et nõuda kelleltkimillegi sellise tegemist, mida taei oska, pole ka päris õige. Seegatuleb riigi poolt tagada kõigilekodanikele (teatud eranditegamuidugi) riigikaitseline väljaõpe,kusjuures kodanikud on kohus-tatud seda õpet läbides oman-dama vajalikul tasemel oskused.Kas see toimib osana üldharidus-liku kooli programmist, ajatee-nistusena või mingil muul moel,on juba n.ö tehniline probleem.

Sund või vaba tahe?

Kas kohustuslikkust poleks kui-dagi võimalik asendada vabataht-likkusega? Siinkohal võiks vahesttuua paralleeli maksudega. Re-formierakonna liikmetena toeta-me igati maksude alandamist jasuurema osa raha jätmist koda-nike kätte. Kui aga keegi kutsubüles kohustuslikest maksudestüldse loobuma ning asendamaneed vabatahtlike annetustega,siis ei saa seda ideed tõsiselt võt-ta isegi kaugemat tulevikku sil-

Ajateenistusest ja muustki militaarsestmas pidades. Kindlasti saadaksenii mingi summa kokku ja eks kameie maksaksime ilmselt mida-gi, kuid eeldada, et vabatahtlikemaksudega oleks võimalik ühis-kasutuseks koguda kas või viien-dik sisemajanduse kogutoodan-gust, tundub küll utoopia valdakuuluvat. Vahe maksumaksmiseja riigikaitse vahel on vabataht-likkuse mõttes vaid selles, et esi-mese puhul tuleb sellise otsusekibedaid vilju juba üsna peamaitsta, teisel aga vedamise kor-ral ehk mitte nii pea.

Kindlasti peavad meil olemakutselistest sõjameestest koosne-vad väeosad. Nende ülesandekson kas või missioonide kaudupanustamine liitlassuhetesse,ikka selleks, et meid oleks eba-mugav aitamata jätta, kui meilseda tarvis on. Samas peame isepanustama esmase kaitse või-messe, et meid oleks lihtsamaidata. Liitlaste poolt vaadateson kaks täiesti erinevat asja, kastulla appi kaitsjatele või hakatamaad tagasi vallutama. Olukordmuutub eriti komplitseeritukssiis, kui uus võim teatab jõuliseltkogu maailmale, et sekkuda po-le vaja ja kõik toimub Eesti rahvahuvides.

Eestis ei asu alaliselt oluliselmääral teiste NATO riikide sõja-väelasi ja seega võtab Eestile ap-pitulek aega. Samas on Eestiandnud NATO-le lubaduse oma-da võimekust esialgseks kaitse-tegevuseks. Kindlasti on seejuu-res tähtis roll kutselistel kaitse-

väelastel, kuid sama tähtsad onka taustajõud, kes kutselisi omategevusega toetavad, ühendadestsiviilelus kasutatavad võimedalgteadmistega militaarvallas.Kriisiolukorras on isegi erinevateobjektide ööpäevaringseks val-veks vaja üsna suuri jõude.

Kutseline kaitsevägi pole alter-natiiv, s.t. vastandatav kohustus-likule ajateenistusele. Üks ei vä-lista teist, pigem eeldab kutselisekaitseväe tõhus toimimine teata-val tasemel korraldatava kohus-tusliku ajateenistuse olemasolu.Eesti riigi vääramatu huvi japõhiseaduslik kohustus on anda

maksimaalselt suurele osale omakodanikest vähemalt riigikaitse-alane algõpetus, mille ainus moo-dus on teatav kohustuslikkus.Kui pikaks see algõpetus ajaliseltkujuneb ja millised on seejuuresriigipoolsed kohustused ajatee-nijate suhtes, on juba iseküsimus.

Oskustega riigikaitsjaid napib

Tänane kaitsevägi oma 4000-mehelise koosseisuga pole loodudmitte niivõrd riigi kaitseks sellesõna otseses mõttes, kui just tu-levaste võimalike Eesti riigi kaits-jate elementaarseks väljaõpeta-

miseks. Nende sõjalise algõppesaanud kodanike baasil moo-dustatakse kutseline sõjavägi,Kaitseliidu malevad ja reservük-sused, kes kokku annavad tege-liku Eestit kaitsva jõu.

Nüüd ka veel üks näide ja üsnaelust enesest. Teatavasti on meiesõjalise väljaõppe tähtis elementvalmistumine viivituslahinguks.Kuna paljudele on see sõjandus-lik termin võõras, siis veidi selgi-tuseks. Viivituslahingu puhul an-takse üksusele ülesanne, et vaen-lane ei läbiks teatud ala (nn vas-tutusala) näiteks kiiremini kuiviis tundi. Lihtsustatult selgitadesrajatakse kohas A ühe allüksusepoolt teele tõke (näiteks puudelangetamisega), see mineeritak-se ning jäädakse parajasse kau-gusse ootama. Sama teeb teineallüksus samal teel veidi edasikohas B. Kui vaenlase kolonn onpeatunud tõkke A ees, avab esi-mene allüksus tule, kuid erine-valt kaitselahingust ei jää esime-ne allüksus positsiooni hoidma,vaid liigub teise allüksuse seljataha ja rajab tõkke C. Kui vaen-lane on likvideerinud takistuse Aning jõudnud tõkkeni B, avab tei-ne allüksus omakorda tule. Kuikolonnis liikujad on hargnenudrünnakuks, on ka teisel allüksu-sel aeg liikuma hakata, minnaesimese allüksuse taha ja rajadatõke D jne. Kogu tegevuse ees-märk on võita aega, et meile jõu-taks appi tulla.

Mis siis tegelikult juhtus (seda-korda küll õppusel)? Kogu vastu-

tusalas olid iga tee peal igati tub-lid eesti mehed (isamaalised,motiveeritud, hästi välja õpeta-tud) valmis tegutsema. Tõkkeidasendasid õppusel kollased lin-did ja relvades olid muidugipaukpadrunid. Paraku ei jätku-nud ühe väikese põlluvaheteejaoks mehi. Vaenlase luure avas-tas selle ja kogu nende kolonnsõitis takistamatult läbi vastu-tusala. Tagatippu võeti n.ö käigu-pealt vangi üllatusest keeletukaitsva üksuse ülem. Sellisestkaitsest oli sama palju kasu kuitarast ümber õunaaia, kus igakümne meetri tagant on viismeetrit vahet. Järeldus juhtunust:teatud tegevuste jaoks peabolema kriitiline mass, millestvähema arvuga osalejate puhulpole võimalik ülesannet täita.Niipalju siis väikesearvulisest jahästi väljaõppinud kaitseväest!Tänane kaitseväe ja eeldatavaltka tulevase kutselise kaitseväesuurus ei taga muide isegi ühtmeest Eesti territooriumi kümneruutkilomeetri kohta.

Meil on kohutavalt vedanud,ajalugu pakkus meile võimalusetaastada Eesti riik. Me kõik pea-me olema valmis selleks, et min-gite asjaolude halva kokkusat-tumise tõttu see riik liialt hõlp-sasti ei kaoks. Me peame olemavõimalikult ebameeldiv suutäis,kui keegi kunagi unistab meieallaneelamisest.

Arvo Kivikas ja Kalev Kukk(reservohvitserid)

Julgeolekuriskid Tähtsad teed

5TALLINNPAREMAD UUDISEDnr 1 (95) veebruar 2006tel 680 80 80 / www.paremaduudised.ee

KEIT PENTUS muretsebselle pärast, et ka keskera-

kondliku linnavõimu möödu-mise järel jääks Tallinn

ilusaks linnaks.Foto: Reformierakonna

Tallinna piirkond

REMO HOLSMER tajub, etvaid ühe partei linnavõim

Tallinnas paneb selle tege-vuse kontrollimisel revis-

jonikomisjonile suurikohustusi. Foto: PU arhiiv

TAAVI RÕIVAS muretsebselle pärast, et Tallinn

saaks lahti Euroopa kõigeviletsamate teede ja täna-

vatega pealinna kuulsu-sest. Foto: erakogu

Ole hea, anna lühike iseloomus-tus tänase keskerakondliku lin-navalitsuse linnaplaneerimisepoliitikale.

Lühidalt? Suvaõigusel tuginevlinnaplaneerimine on selle asjanimi, mida praegune linnavalit-sus teostab. Ülim küünilisus jasuhtumine stiilis “peale meid tul-gu või veeuputus”.

Seda, et linnaplaneerimisegapole kõik kõige paremas kor-ras, on tähele pandud muidugijuba üsna ammu.

Just. On tähele pandud ja onmitu aastat ka tõsist tööd tehtud,et olukorda parandada. Reformi-erakonna algatusel on valmimaskõrghoonete teemaplaneering,et saaks lõpuks paika pandudsee, kuhu on kõrghoonete ehita-mine lubatud ja kuhu mitte. Sa-mamoodi tehti Kesklinna valitsu-ses tõsist tööd näiteks Kadrioruehitusreeglite paika panemisegaja selle põhimõtte juurutamise-ga, et südalinnas ja miljööväär-tuslikes piirkondades ei tehtaplaneeringuid üksikute väljakat-kutud tükkide kaupa, vaid lahen-datakse suuremad alad tervikli-kult.

Kadriorg on aga vist siiani ehi-tusreegliteta ja kõrghooneteteemaplaneering vastu võtmata?

Praeguseid arenguid vaadateson lihtsalt tunne, et linnavalitsu-sele meeldib toimetada sogasesvees. Abilinnapea Kallo ajakir-jandusele antud intervjuudestkion mitu korda läbi käinud see, ettemale meeldib asju ajada läbi-rääkimiste ja kokkuleppimistekaudu. Meie oleme nõudnudaga läbipaistvate ja selgete põhi-mõtete kehtestamist. Konkreet-sete ja kõigile ühtmoodi kehtiva-

te reeglite kehtestamine teeksmõistagi ka abilinnapea jaokserandite tegemise keerulisemaks,ruum läbirääkimiseks ja kokku-leppe pakkumiseks jääks siis jupalju ahtamaks. Nii käibki ehitus-reeglite kehtestamisega üks suurvenitamine. Aga ega meie käegalöö, survestame linnavalitsust tõ-siselt, et reeglid Tallinnas lõpuksikkagi kehtestatud saaks.

Mida Reformierakond oposit-sioonis olles reaalselt teha saab,et meie mitmeaastast tööd lin-naplaneerimise läbipaistvamaksmuutmisel ära ei nullitaks?

Eelkõige saame muidugi nen-dele asjadele, mida vaikselt jasalamisi ära teha tahetakse, ini-meste tähelepanu juhtida. Egame üksi ei suudagi väga palju te-ha, aga linlaste abiga küll. Viima-sel volikogu istungil andsimenäiteks üle eelnõu Tallinna vana-linna muinsuskaitseala ja miljöö-väärtuslike alade teemaplanee-ringu koostamiseks. See planee-ring peaks hõlmama lisaks Kad-riorule, Kassisabale, Süda-Tatari

kvartalile, Veerenni-Magasini-Herne-Õilme kvartalile ka vana-linna kaitsevööndit. Näiteks Tammsaare parki, mille servaleKalev Kallo peab võimalikuks veelühe Viru hotelli ehitamist, ja lin-namüüri äärset ala. Selle viima-se pärast valutab mul süda päristõsiselt. Eriti pärast seda, kui abi-linnapea Kallo teatas, et kui õn-nestub saavutada arendajagasoodus kokkulepe, siis tema ar-vates võiks linnamüüri külgeSuurtüki tänaval uuselamuidpüsti ajada küll.

Mis tähendab soodus kokku-lepe?

Ma pean nüüd refereerima Kalev Kallo sõnu – tema leiab, etkui arendaja on nõus Suurtükitänava ja Rannamäe tee vahelerajama jalakäijate läbipääsu, siisselle eest võiks lubada paar lin-namüüri tornivahet täis ehitadaküll. Eriti küüniliseks muudabselle seisukoha tõsiasi, et juba1998. aastal on linn ise seadnudselgelt tingimuse – selleks, etSuurtüki õues üldse hooneid re-konstrueerima hakata võiks, tu-leb Suurtüki tänavalt Rannamäeteele planeerida jalakäijate läbi-pääs ja see tuleb lahendada ro-helise bulvarina. Ehk lihtsalt öel-des – jalakäijate tee rajamine onarendaja kohustus, mitte mingi-sugune vastutulek linnale.

Sina leiad endiselt, et linna-müüri külge uuselamute ehita-mist lubada ei tohiks?

Linnamüür on üks Tallinnasümbolitest. See on ajalugu javäga suur väärtus, kui me sedaei hoia ja kaitse, siis millele mejärgmisena käega lööme? Kuimõne aja pärast tuleb keegi, kestahab Raekoja külge vanadehoonete rekonstrueerimise nimeall uuselamuid ehitada, siis ütle-me, et no hea küll – kui ehitajatagab uuselamute eest jalakäi-jate läbipääsu, siis olgu pealegi?Leian, et meil on kohustus aja-loolisi linna sümboleid säilitadaja kaitsta.

Küsitles Anneli Berends

Enne valimisi olid Tallinnas va-likud selged – valid Keskerakon-na, saavad augud lapitud, validReformierakonna, saad teed, misviivad liikluse südalinnast möö-da. Valid sotsid, saad tasuta bus-siga sõita ja nii edasi.

Valimiste järel on olukord tun-tavalt hägustunud, kuigi tavapä-raseid koalitsiooni loomise komp-romisse polnud keskerakond-lastel seekord vaja leida. Eelkõi-ge kahest suurest linnaosast saa-dud tugev mandaat lubab prog-rammi täielikult ellu viia või hä-bist silmad maha lüüa. Piinlik lu-gu, aga esimesed sada päeva on,vähemasti teedemajanduses, lii-gutud küll viimase suunas.

Suuga teeb suure linna

Võtkem kas või needsamadteede-ehituse lubadused. Kesk-erakond lubas investeerida igalaastal teedesse 400 miljonit.Käesolevaks aastaks leiti kõigest300 miljonit, mida püütakse ka-

valjutu abil suuremana näidata.Sellest, et tegu pole Keskerakon-na jaoks esimese järgu teemaga,annab tunnistust kas või fakt, etvaldkonna abilinnapeaks määra-ti linnavalitsuse selgelt kõige ko-genematum liige.

Ühe nõksuna on appi võetudmitu aastat planeeritud sadama-te maismaaühenduste projekt,mis lihtsalt öeldes tähendab mit-me suure trassi ehitamist ühte-kuuluvusfondi abiga. Justkui sel-leks, et veokid segamatult sada-mast maanteele saaks, kuid te-gelikult ikka parandamaks üldi-seid liiklustingimusi. Hea projekt.

Hiljuti jõuti järjekordse vahefi-nišini – linnavalitsuses kinnitatinelja olulise ristmiku tehnilisedlahendused. Haabersti ringristmi-ku kolmetasandiliseks kavanda-mine pole suurem asi uudis, küllaga Paldiski maantee tunnelidHipodroomi juures ning vasak-pöördel Sõle tänavale. Ka Rus-salka ristmiku lahenduses võisleida uudseid suundi – olgu või

tunnel piki Pirita teed. Sellele projektile võiks kahe

käega poolehoidu avaldada, kuipoleks ühte “aga”. Nimelt puu-

dub igasugune selgus projektirahastamise osas. Teadupärastei kasva Euroopa raha imede-maal puu otas ning omafinant-seering on kohustus, millest eisaa üle ega ümber. Vähemasti15% teede kogumaksumusestpeab linn ise leidma.

Küsimusele “kui palju ristmikeehitus maksma läheb” jäi vald-

konna abilinnapea paraku vastu-se võlgu. Umbkaudu pakutudpoolteist miljardit on kohvilaua-jutuna tore, kuid tõsisema aru-telu aluseks seda võtta ei saa.Elementaarseks eelduseks, etristmike kavandamisega edasiminna, on jõuda selguseni mak-sumuses ning kavandada eelar-vesse vajaminevad summad.Kuni seda pole tehtud, on tegulobajutuga, mis ei tee au ei vald-konna eest vastutajatele ega lin-navõimule tervikuna.

“Kus viga näed laita, seal…”ütleb vanasõna. Nii ongi, oposit-siooni ülesanne pole ainult kit-saskohtadele tähelepanu juhti-mine, vaid ka lahenduste pakku-mine. Reformierakonna lahen-dus on tegelikult pakutud jubavalimiste eel – meie lubadus in-vesteerida igal aastal teede-ehi-tusse 500 miljonit ei olnud sugu-gi “laest võetud”, see sisaldas ar-vutusi nii “sadamate maismaa-ühenduste” ehk südalinnastpõhjapoolse läbimurde ehitami-

seks kui lõuna-läbimurde tarvis.Eesmärk on mõlemal trassil üks– et kõik liiklejad ei peaks välti-matult sõitma läbi südalinna. EtPiritalt Kristiinesse või ÕismäeltLasnamäele sõitjad ei läbiks Va-baduse väljakut, vaid sõidaksidhoopis kiiremini südalinnast möö-duvatel teedel.

Linnajuhtidel Keskerakonnaston ees põhimõtteline otsus – kasastuda tõsiseid samme ummiku-te vähendamiseks ning liikluseelavdamiseks või jätkata aukudelappimise lõputul teel. Selleks, etolukord tõesti paraneks, on vajaeraldada linnaeelarvest piisavaltraha. Opositsiooni ettepanekudteedeehitus-eelarve suurenda-miseks on volikogus siiani kesk-häältega maha hääletatud. Niijätkates võime läbimurretest küllunistada, kuid mitte enamat. Sü-dalinna jõudmine võib võtta nii45 kui 15 minutit, maitse asi…

Taavi Rõivas

Miks oli linn nii kaua ilma re-visjonikomisjoni esimeheta?Kas see oli lihtsalt kellegi kiusSinu vastu? Teadupärast on jurevisjonikomisjon seadusegaigale kohalikule omavalitsuse-le kohustuslik.Tõesti, revisjonikomisjoni esi-mehe valimine venis päris mitukuud, kuna Keskerakond otsus-tas valimised kahel korral nurja-ta. Revisjonikomisjoni esimehekoht on traditsioonide kohaseltolnud opositsiooni koht. Keskera-konna jutt, et opositsioon eitutvustanud oma kandidaati nei-le, on pehmelt öeldes kummaline.

Mida näed praegu kõige tera-vamate küsimustena, millegasaad kohe tegelema hakata?Keskerakonna venitamine viisolukorrani, kus revisjonikomisjo-ni töö oli kaks kuud halvatud,mistap ei saanud panna paika2006. aasta kontrollplaani (asu-tuste ja tegevuste iga-aastanekontrollikava). Esmaseks näengikomisjoni komplekteerimistning kontrollplaani koostamist.Kindlasti peaks plaanis sees ole-ma eelmise aasta investeeringu-te kava ning linna reservfondi ku-lutamise kontroll.

Midagi veel?Ise näen vajadust kontrollidalinna poolt asutatud sihtasutustetööd ja raha kasutamist.

Kas linna kontrollisüsteem toi-mib? Kui ei, mida tahad muuta?Ma usun, et üldjoontes toimib.Lisaks volikogu revisjonikomis-jonile, toimib linna sisekontrolliosakond. Parandada annaks asu-tuste endi sisekontrollisüsteemi.Hetkel võetakse seda kui tüütutlisakohustust.

Millised on erinevused linnaasjade ajamises praegu ja ajal,mil Reformierakond kuulusvõimuliitu?Suurim erinevus on kindlastisee, et võimuliit koosneb ühestparteist ning kontrollivõimalusedlinnajuhtide tegevuse üle on pii-ratumad kui mitme partnerigakoalitsiooni puhul. See paneb ka

revisjonikomisjonile suuremadkohustused käia linnas ringi nöhästi lahtiste silmadega.

Miks valiti just Sind?Töötan hetkel peaministri nõu-nikuna. Linnasüsteemis olen agakokku töötanud pea 3 aastat –volikogus ja linnavalitsuses nõu-nikuna ning hiljem Kristiine lin-naosa vanemana. Usun, et tun-nen küllalt hästi linna toimemeh-hanisme ning suudan näha neidmurekohti, mida annab paranda-da. Olen seisukohal, et revisjoni-komisjoni töö eesmärk on olu-korra parandamine, mitte süüd-laste otsimine ning karistamine.

Milline Sinu iseloomuomadustuleb selles ametis kasuks?Hästi vajalik on olulise eristami-ne ebaolulisest ning linna kui tervi-ku tajumine.

Kas Reformierakond on voliko-gus järgmised 4 aastat oposit-sioonis?Ma ei näe midagi dramaatilistopositsioonis olemises. Eelarvetegemise ajal aasta lõpus olikuulda teatavat rahulolematustKeskerakonna ridades, kuid eksaeg näitab, kui kaua nende napphäälteenamus volikogus säilib.Kuna nende fraktsioon on küllaltkireva koosseisuga, siis kindlastiei saa neil kerge olema hoidaoma seltskonda probleemidetaühtsena.

Küsitles Anneli Berends

Teeks tee, kui keegi tooks rahaTropid on endiselt ees

30. jaanuari hommikul võttisautosõit Tartu maanteed pidilinna piirilt Ülemiste ristmiku-ni aega 50 minutit. Alustasinkell 9.55 ja pöörasin Järve-vana teele kell 10.45. Ühtegiavariid polnud, autosid olilihtsalt palju ja need venisidteosammul. Lugedes keskera-kondliku linnavõimu vastu-meelsusest teedeehitusegategeleda, tundub, et nõndajääb veel aastateks…

Peep Lillemägi

Keit Pentus: Keskerakond pla-neerib linna suvaõiguse alusel

Remo Holsmer – lõpuksrevisjonikomisjoni esimees

TALLINNA UUS LINNAVÕIM on mõnekuuga suutnud korra

linnaplaneerimisesasendada sasi-

puntraga.

Valimistest sai möödakolm kuud ja RemoHolsmerist sai lõpuksTallinna linnavolikogurevisjonikomisjoniesimees.

Tallinna linnapea kutsus kokkuümarlaua ja kohaletulnud aru-tasid linna läbivate ohtlike veos-tega seonduvat. Kiideti heakshea tahte leping, otsustati kokkukutsuda rahvusvaheline konve-rents jne See on tore, et linna-valitsus on võtnud teema süda-measjaks, aga see kõik on jubakordi olnud. Vastu on võetud kamitu otsust linna kõrgeima või-muorgani – volikogu tasemel.Täitmisele pole aga neid pööra-nud ükski linnavalitsus.

Kui linnal on keeruline avalda-da survet Eesti Raudteele muut-maks vedudega seonduvat ohu-tumaks, siis kindlasti on linnavalit-suse võimuses maapealsete oht-like ainete mahutite likvideerimi-ne. Samuti nagu on linnavalitsu-se võimuses linna planeerida nii,et ei korduks Kristiine kauban-duskeskuse ala paigutus – raud-teetammi vahetus läheduses ontankla, mille vahetus läheduseson kaubanduskeskus, mille ava-riiväljapääs avaneb tanklaplatsi-

le. Pole ilmselt vaja kirjeldada,mis hakkab saama, kui kuskilseal midagi juhtub!

Sestap ei rahusta see ümar-laud mind, vaid jätab rea küsi-musi: Kas täitevvõimul jätkubjõudu volikogu otsused ellu viia?Kas linnavalitsus hakkab planee-rimise korraldamisel arvestamavastuvõetud Tallinna riskianalüü-siga? Kas midagi ka reaalseltmuutub või jääbki vaid hea tahe?

Maret Maripuu

Ohtlikud veosed taas päevakorras

6 PIIRKONNAD PAREMAD UUDISEDnr 1 (95) veebruar 2006 tel 680 80 80 / www.paremaduudised.ee

Käesolev aasta on lisaks uuteletuultele poliitikamaastikul enda-ga kaasa toonud ka üsna mit-meid muudatusi erakonna struk-tuuriüksustes.

Järgnevalt ülevaade positsioo-nidest, mis sel aastal jätkavadvalmistumist Riigikogu valimis-teks juba uute liidrite käe all.

Raplamaa maakondliku orga-nisatsiooni (MKO) esimehe tea-tepulga andis Aivar Surva mulluedasi Riigikogu liikmele HarriÕunapuule. Meeldiv on tõdeda,et juba 9. jaanuaril toimus aktiiv-se osavõtuga Raplamaa MKO üld-koosolek, mis tõendab, et uus aas-ta on uue hooga käima lükatud.

Samuti on Järvamaal uus MKOjuht, kelleks üldkoosolek valisPaide endise linnapea ja prae-guse Riigikogu liikme Tõnis Kõi-vu. Endine esimees, teenekaserakonnakaaslane Andres Taim-la, jätkab aktiivset tööd Riigikogukultuurikomisjonis. Uut esimeestaitab tema ametis taas maakond-lik arendusjuht Heli Suvi, kes oneelnevalt pikka aega arendus-juhi tööd teinud ning vahepealisegi Paide linnapeana vägesidjuhatanud.

Lisaks Rapla- ja Järvamaale onmaakondlik liider vahetunud kaJõgevamaal. Peep Lillemägi, kestäna töötab Riigikogu Reformiera-konna fraktsioonis ning toimetabka erakonna ajalehte ParemadUudised, on andnud oma ametiJõgeva abilinnapea Kalmer Lainihoolde. Jõgevamaa suurte koge-mustega arendusjuht Terje Treiabistab lisaks Kalmer Laini juha-tatavatele vägedele uuest aastastka erakonna Tartumaa MKO-d.

Võib öelda, et Jõgeva- ja Tartu-maal on valmistumine 2007. aas-ta Riigikogu valimisteks hooguüles võtmas.

Värsket hingamist on tulnud kaPõlva- ja Viljandimaa arendus-meeskonda. Põlvamaal on aren-dusjuhi positsiooni sisse võtnudJanis Kukk Kanepi vallast, keson erakonna ridades alates 2004.aastast. Viljandimaal on erakon-da arendamas senine Saarepee-di piirkonnaorganisatsiooni (PKO)juht ja volikogu esimees MarekTanvald.

Eespool loetletud uute ja mit-mete vanade olijate käe all val-mistub Reformierakond juba tänaaktiivselt 2007. aasta märtsis toi-muvateks Riigikogu valimisteks.

Viimastel kohalikel valimistelvõitlesime välja head positsioo-nid, mis võimaldavad meil kind-lalt vastu minna järgmistele vali-mistele. Hea tulemuse saavuta-sime eelkõige tänu tublidele era-konnakaaslastele piirkondadesja nende tugevale eeltööle.

Ühtekokku kandideeris meilenam kui 2100 inimest üle Eesti

151 omavalitsuses. Esindatusesaime 127 kohalikus volikogus.Neist võimul oleme 49 omavalit-suses. See on meie läbi aegadeparim tulemus. Seega ka suurimvõimalus saavutamaks parimatresultaati aasta pärast kevadel.Tegutsegem selle nimel!

Eelmise aasta lõpus toimunuderakonna volikogul seadsime2007. aasta Riigikogu valimistekskõrged eesmärgid. Selleks, etmeie tänased unelmad ka reaal-suseks saaksid, peame hoolikaltjälgima iga tehtavat sammu. Meei tohi unustada, et mida päevlähemale valimistele, seda hoo-likamalt jälgib kõiki meie tege-misi avalik meedia ning seeläbika meie valija. Loomulikult ei istuniisama ka meie konkurendid.

Seega, suhelgem juba täna ak-tiivselt meie valijatega ja ka nen-dega, kes valisid mõne muu era-konna. Homme võivad nad omahääle anda juba meile. Hoidkemsilmad ja kõrvad lahti, kohtugeminimestega ning täitkem antudlubadusi. Lubadused ja eelkõigenende teostamine ning meiemaine on olulisimad parameet-rid, mille järgi valijaid meid hin-davad.

Mis iganes tekkivate problee-mide ja küsimustega võite alatipöörduda erakonna keskkontoripoole. Oleme selleks, et teidnõustada ja abistada.

Lauri Luik, Reformierakonnapiirkondade arendusdivisjon

56 659 599, lauri@reform.ee

Alates 2002. kuni 2005. aastanion Reformierakonna toetusprot-sent Jõgevamaal kasvanud 7-lt16,8. Hiljutistel kohalike voliko-gude valimistel olid Reformiera-konna nimekirjad üles seatud 12Jõgevamaa omavalitsuses, kus-juures võitjaks tuldi Jõgeva lin-nas ja Puurmani vallas. Nendespiirkondades ja ka Jõgeva vallaskuulub Reformierakond nüüdkoalitsiooni. See oli väikene valikfaktidest, mis öeldi välja Refor-mierakonna Jõgevamaa organi-satsiooni üldkoosolekul, kus esi-nesid ettekannetega alates 2000.aasta kevadest organisatsioonijuhtinud Peep Lillemägi, Jõgeva

linnapea Viktor Svjatõšev, aren-dusjuht Terje Trei ja uueks juhiksvalitud Kalmer Lain. Külalistenavõtsid koosolekul sõna Jõgeva-ja Tartumaalt valitud RiigikoguReformierakonna fraktsiooni lii-ge Tarmo Leinatamm ning Refor-mierakonna peasekretär KristenMichal.

Kristen Michal andis ülevaateerakonna 2005. a. valimistulemus-test ning ootustest 2007. a. vali-mistele. Jõgevamaa tulemus hin-nati heaks. “Jõgevamaa inime-sed on muutunud julgemaks jaettevõtlikumaks. Silmanähtavaidedasiminekuid on olemas nii Jõ-geva, Põltsamaa kui Mustveepiirkonnas,” ütles Michal.

Jõgeva abilinnapea KalmerLain, kelle Reformierakonna Jõ-gevamaa organisatsiooni juha-tus valis organisatsiooni uueksesimeheks, toonitas, et erakon-na edasisteks ülesanneteks onliikmete arvu suurendamine, va-limislubaduste täitmine ja omaselge joone edasi ajamine.

Puurmani piirkond ja sealsed

liikmed on alles värsked reformi-erakondlased. Esimesed liikmedastusid erakonda ja piirkondmoodustati septembris 2005.Ometi suudeti vaid nädalagamoodustada tugev nimekiri javõideti valimised. Puurmani piir-konna juht Raul Ilves peab edusaladuseks silmast-silma suhtle-mist valijatega ning Puurmanivalla elanike lootusi uuendusteleja muudatustele. “Vestlesime va-limiste eel paljude vanemate ini-mestega, kellel puudus ülevaadeReformierakonna tegemistest janende hoiak muutus positiivseksuuenduste lootuses,” ütles Ilves.

Jõgevamaa reformierakondla-sed on võtnud eesmärgiks, etpiirkonnast saaks 2007. aasta Rii-gikogu valimistel parlamendi-tööks mandaadi vähemalt kaksinimest, kusjuures tulevaste saa-dikute hulgas peaks kindlastiolema üks Jõgevamaa elanik.Jõgevamaal on 271 Eesti Refor-mierakonna liiget.

PU

Tartu Noorte Reformiklubi jaEuroopa Parlamendi liberaalidefraktsioon korraldasid Tartuskonverentsi “Üle-euroopalisedparteid – utoopia või tänapäev?”,kus mõtiskleti europarlamendisesindatud erakondade tulevikuüle.

Vanemuise kontserdimajja ko-gunenud noortele esinesid ette-kannetega Viljar Veebel TartuÜlikooli politoloogia osakonnast,Riigikogu Euroopa asjade komis-joni esimees Kristiina Ojuland,Euroopa Parlamendi liige Too-mas Savi ning Riigikogu liige IgorGräzin. Lõppsõnaga esines Refor-mierakonna peasekretär KristenMichal.

Esinejad möönsid, et üle-euroo-palised parteid küll toimivad Eu-roopa Parlamendis, ent nenderolli tugevnemine tekitab paljuküsimusi ning lähemas tulevikuson ebatõenäoline. Üle-euroopa-lised parteid ühendavad erakon-di liikmesmaades ühise katus-organisatsiooni alla – neil puu-dub eraldi liikmeskond või ise-seisev piirkondlik esindatus.

Lõuna-Eesti reforminooredtundsid huvi, kuidas toimub ot-sustusprotsess europarlamendisning millist rolli mängivad üle-euroopalised parteid Eesti polii-tikas. Viljar Veebel selgitas refor-minoortele Euroopa Parlamendiüldisi tööpõhimõtteid ning seda,

miks on seal vajalik rahvusülesteparteide esindatus. Reformiera-konna seotusest erinevate libe-raalsete erakondade rahvusva-heliste ühendustega rääkis pike-malt Kristiina Ojuland, kes oliaastatel 1995–2002 Reformiera-konna välissekretär.

Toomas Savi heitis valgust omategevusele Brüsselis ning kõne-les sellest, kuidas toimub frakt-sioonisisene töö Euroopa Parla-mendis. Ekslikult mõnel pooleuroskeptikuks nimetatud IgorGräzin toonitas, et tema näol ontegemist tugeva euro-optimisti-ga, ent ta ei saa mööda vaadataasjaolust, et Euroopa Liidul onpraegusel kujul raskusi hea aren-gutee leidmisel.

Konverentsil osalesid reformi-noored Tõrvast, Valgast, Räpinastja Tartust ning mitmed huvilisedmujaltki. Konverentsist osavõttoli kõigile tasuta.

Euroopa Parlamendi liberaali-de fraktsioonil (ALDE – Allianceof Liberals and Democrats forEurope) on europarlamendi 732kohast 88 kohta. Eestist kuulu-vad ALDE-sse Reformierakondja Keskerakond, keda esindavadEuroopa Parlamendis ToomasSavi ning Siiri Oviir.

Joel Hirv, Tartu NoorteReformiklubi esimees

Alates 16. jaanuarist töötab Re-formierakonna Põlvamaa maa-konnaorganisatsiooni arendus-juhina Janis Kukk.

25-aastane Kukk on lõpetanud

Kanepi Gümnaasiumi, VõrumaaKutsehariduskeskuse ja EestiPõllumajandusülikooli metsa-majanduse eriala. Elukoht onKanepis. Reformierakonna liige

nide ja maakonnaorganisatsioo-ni kohta leiab lisainfot Reformiera-konna kodulehelt www.reform.eening aadressilt polva@reform.ee.

PU

Põlvamaa uus arendusjuht on Janis Kukkalates 2004. aastast.

Reformierakonnal on Põlva-maal 13 piirkondlikku organisat-siooni kokku 228 liikmega. Era-konna piirkondlike organisatsioo-

Reformierakonna Järvamaa or-ganisatsiooni juhib sellest aas-tast Riigikogu liige Tõnis Kõiv.

Värskelt valitud maakonnajuhisõnul on tal hea meel asuda Jär-vamaal taas erakonda juhtima.“Reformierakonnal on olemaspotentsiaal saamaks suurimatoetusega erakonnaks Järva-maal. Me esindame oma valijatehuve Järvamaal mitmes omava-litsuses võimul olles ja mujalkasutades neid võimalusi, midaomab opositsioon. Senine eduei tähenda kaugeltki võimalusteammendumist. Maakonnas onhulk probleeme, mis on veel la-hendamata ja elu toob juurdeuusi. See aga tähendab iga ük-siku erakonnaliikme panusesuuremat osa maakonna eluedendamisel. Maakonnaorgani-satsiooni eesotsas teen omaltpoolt parima aitamaks Järvamaaja järvamaalaste elu edenemistja nii, nagu seda meie erakondseni on lubanud ja ka ellu vii-nud,” rääkis Tõnis Kõiv. Riigiko-gu liikmena püüab Kõiv kursisolla kõikide omavalitsuste 2006.aastaks planeeritud investeerin-gutega, keskendudes nendele,kus Reformierakond kannab valit-semisvastutust. “Märkimist väärton Imavere ja Paide valla soovinvesteerida lasteaedadesse.Meie pingutustel on mõtet vaidsiis, kui on lapsi, kellele päranda-da oma töö viljad. Inimeste ter-vise edendamiseks saab pidadaVäätsa noorte vallajuhtide plaanialustada Väätsa spordihoonekordategemist. Sportimine suu-rendab tervena elatuid aastaid,

mis on üks elukvaliteedi hinda-mise kriteeriume. Hea oli kuula-ta Türi Kolled´̀zi direktrissi sütita-vat rääkimist oma kooli mure-dest. Kolled´̀zi tähtsust maakon-nale tervikuna on raske alahin-nata. Loodan, et Elle Raudsepaljätkub meelekindlust ja energiat.Lootust annab, et Türil said või-mule jõud, kes kolled´̀zi tähtsu-sest jälle aru saavad,” sõnas Rii-gikogu liige.

RE Järvamaa organisatsioonison täna 260 liiget ning kokku 10aktiivselt tegutsevat piirkonda.Reformierakonna maakonna ju-hatusse kuuluvad erakonna põ-hikirja järgi kõikide piirkondadeesindajad, samuti noorteorgani-satsiooni esindaja ning Järva-maalt valitud Riigikogu liikmed.Juhatusse kuuluvad lisaks maa-konnaorganisatsiooni juhileTõnis Kõivule veel Riigikogu liigeAndres Taimla, Kristjan Kõljalg(Paide piirkonnajuhi kt), AivarLõhmus (Türi piirkonnajuht),Arne Palitser (Väätsa piirkonna-juht), Harti Paimets (Paide vallapiirkond), Mati Hõbemägi (Ima-vere piirkonnajuht), Tõnu Traks(Koigi piirkonnajuht), Harri Le-pamets (Ambla piirkonnajuht),Kristo Org (Koeru piirkonna-juht), Lembit Nõlvak (Roosna-Alliku piirkonnajuht), Ülo Ansberg(Kareda piirkonnajuht), Age Ki-vimägi (Reformierakonna Järva-maa noorteorganisatsiooni esin-daja).

Heli SuviJärvamaa arendusjuht

LAURI LUIK ON VEENDUNUD, et aasta pärast on Reformierakonnal head võimalused

võita Riigikogu valimised. Foto: PU arhiiv

Reformierakond Jõgevamaal vaatab tulevikku lootusrikkalt

2006. a. algusest toetab seni-ne Jõgevamaa arendusjuhtTerje Trei Reformierakonnapiirkonnaorganisatsioonidetegemisi ja uute piirkondademoodustamisi lisaks Jõgeva-maale ka Tartumaal.

“Jõgeva- ja Tartumaa on üksvalimisringkond. Lisaks seovadkahte maakonda ka muud ühis-jooned,” ütles Trei. Valimispiir-konnas on kokku 34 omavalit-sust, Reformierakonna piirkon-naorganisatsioonid on olemaspooltes. Kui Jõgevamaal on piir-konnad oma toimetustes hoosisse saanud ja vaid kahes oma-valitsuses ootab ees piirkonna-organisatsiooni moodustami-ne, siis Tartumaal tuleb nii mit-meski kohas alles alustada.Trei sõnul on aga esimese töö-kuu kokkuvõtted head ja Refor-mierakonna piirkonnaorgani-satsioone hakkab Tartumaallisanduma jõudsalt ning erakon-na toetuse tõus seeläbi onenam kui kindel.

2005. AASTA KOVVALIMISTEL edukaltosalenud Jõgevamaareformierakondlased

jätkavad tegevustKalmer Laini

juhtimisel.

Lõuna-Eesti reforminoored arutlesidEuroopa Parlamendi üle

Järvamaal uusmaakonnajuht

Alanud on valimisteks valmistumise aasta

7ARVAMUSPAREMAD UUDISEDnr 1 (95) veebruar 2006tel 680 80 80 / www.paremaduudised.ee

“Me ei saa teid Manchesterilennukile lubada,” öeldi mulleAmsterdamin Schipoli lennujaa-mas. “Teil puudub viisa!?” Pisutuskumatu tundus lennujaama-ametnikule, et on olemas riik nimega Eesti ja et see on veelEuroopa Liidu liige.

Kui vähe ikkagi meie väikerii-gist teatakse, jäi kohati silma kamullu Manchesteris toimunudEuroopa Liidu kõrgeima tasemee-valitsuse konverentsil. Ministri-te koosolekul oli Eesti lipp koha-sildile paigutatud tagurpidi –valge-must-sinine. Samas, e-tee-nustega kursis olevad ametni-kud imetlesid eravestlustes Eestiedusammude üle.

Konverentsi ühe päevakorra-punkti all jagati välja auhindasidparimatele e-projektidele ningmessipaviljonis tutvustasid riigidoma parimaid e-ideid. Eesti bok-si messil ei olnud ning 56 parimaprojekti sisse ükski Eesti edu-samm ei olnud esitatud. Kui vaa-data parimaid projekte, siis olek-sime võinud võita neljast kate-gooriast kolmes.

Minu üldhinnang on, et olemeveel täna sammukese teistest ees,kuid meie edu on kahanenud väi-keseks. Eelkõige paistavad uutelahendustega silma Põhjamaad.

Näiteks Taanist oleks hea mõteüle võtta e-arvete süsteem, miskohustab kõiki eraettevõtjaidesitama teenuste eest riigile ainulte-arveid. Paberarveid enam liht-salt vastu ei võeta.

E-valimised

E-valimiste vastased pidasidID-kaardiga valimisi ebaõiglaseksning Euroopas ennekuulmatuks.On selge, et niikaua, kuni tradit-sioonilised valimistel osalemisevõimalused kehtivad, ei ole e-vali-mised ebaõiglased. Konverentsilsai samuti selgeks, et ennekuul-matusest on rumal rääkida.

Hollandi kahes munitsipaalis,kus valijaid üle 2 miljoni, toimu-sid samuti e-valimised. Kõik ko-danikud said postkasti valimis-ümbriku ning neil oli võimalusoma valik teha kas postiga vali-missedel tagasi saates, koodide-ga interneti teel hääletada võisiis traditsiooniliselt valimisjaos-konda minna. Üle 70% osales va-limistel kasutades kas posti võiinterneti teel hääletamist.

Rääkisin Hollandi e-valimistekorraldajatega ning neid üllatasEestis toimunud debatt. Nendearvates ei olnud uute ja muga-vate valimistel osalemise võima-luste väljapakkumine küll enne-kuulmatu ning lubamatu. Võinkindlalt väita, et Hollandi süsteemon meie omast märksa vähemturvalisem ning palju rohkeminimesi usaldav. Näiteks ei oleksju probleem avada oma elukaas-lase ümbrik ning tema eest inter-neti teel ära hääletada. Samuti einäinud Hollandi valimiskomis-jon probleemi selles, et teoreeti-liselt võis kogu perekond ju ühi-selt valimissedeleid täita.

Digitaalne lõhe

Üks konverentsil räägitud tee-madest oli digitaalne lõhe. Digi-

taalne lõhe tähendab, et teatudelanikkonna grupid võivad näi-teks oskuste puudumiste tõttumitte kasutada e-teenuseid. Kuiteenused muutuvad kättesaada-vaks vaid on-line teel, siis jääbsee grupp võimalustest ja infosttäiesti ilma.

Eestis, aga peaaegu kõigis Eu-roopa riikides on digitaalne lõhepäris suur. Nooremad ja rohkemharitud inimesed kasutavad e-võimalusi kordades rohkem, kuivanem ja/või vähem haritud ela-nikegrupp.

Sertifitseerimiskeskuse statisti-ka näitab, et ID-kaardi digitaalseidvõimalusi on kasutanud ligi 17 000kodanikku, samas kui kaart onvälja antud enam kui 80% elani-kele. Just seetõttu on hädavaja-lik tööle lükata koolitusprojektVaata Maailma II, ning koolitadakümneid tuhandeid inimesi üleEesti kasutama e-teenuseid.

Sellisest koolitusprojektist või-daks lisaks riigile ka erasektor,aga eelkõige koolituse läbinud.Mida rohkem on ID-kaardi e-ka-sutajaid, seda rohkem tekib tee-nuseid, mis elu mugavamaksteevad. Oleks tore, kui ID-kaardiabil saaks näiteks osta endalerongipileti, kommenteerida artik-leid uudisteportaalides ning all-

kirjastada kodanikualgatustpledgebank.com’is.

Eesti imago

Ei tasu vist pikalt arutada tee-mal, miks on vajalik, et meie riigimaine oleks kõrge. Kindlasti mõ-jub see rohelise tulena investori-tele, võimaldab paremini kaitstaEesti positsiooni rahvusvahelis-tes küsimustes ja vähendab või-malust, et kellegi käest veelAmsterdami lennujaamas viisatküsitakse.

“Maailmas teati meid kahemärksõnaga – Tšernobõl ja pros-tituudid,” rääkis mulle Ukrainaparlamendisaadik kevadel. “Nüüdon need märksõnad edukas oran´̀zrevolutsioon ja Eurovisiooni võit-ja Ruslana.” Ta rõõmustas, et rii-gi halb maine on vankuma löö-nud.

Eesti riigi mainet on kampaa-niast “Welcome To Estonia” küm-neid kordi paremini kujundanudühetaoline tulumaks ja e-riik.Mul on hea meel, et maksusüs-teemi ei ole suudetud lõhkudaning et e-valimiste toimuminevõimaldas meil jälle arengut näi-data. Taani eeskujul e-arvetesüsteemi sisseviimine, e-riigihan-ked ja paljud teised innovatiiv-

sed projektid suudaksid lahjen-dada näiteks keskkonna ja koda-nike kaasamise probleeme.

Igapäevases elus võime kohatariigi teenuseid, kus infotehnoloo-gist on ringiga mööda käidud. Niijooksevad abielludes nime va-hetanud noored ikka abielutun-nistusega mööda riigiasutusi,tööandjat ja pankasid, et vaheta-da andmebaasides oma nimi. E-abieluregister võimaldaks kõikneed mõttetud toimingud ühenupuvajutusega ära korraldada.Veelgi rohkem jooksmist tulebteha aga lapse sündides, kuigi kaneed asjad saaks teoreetiliseltära ajada otse sünnitusmajas võiID-kaarti kasutades kodus.

Ma ei tea, kui paljud kõrgetestriigiametnikest ja tipp-poliitiku-test kasutavad ID-kaarti ja e-tee-nuseid. Tean, et niikaua kuni nadise digitaalsete teenuste tarbijadei ole, ei suuda nad ka tehnoloo-gilises ruumis mõelda või piir-dub nende mõtlemine vaid selle-ga, et varem välja prinditud vor-mi saab nüüd arvutis tekstiredak-tori abil täita. Uuest tehnoloo-giast rääkides peaksime mõtle-ma aga ka protsesside muutmi-se peale.

Silver Meikar

Piisab, kui vaadata viimase viieaasta andmeid ja teha tuleb vägakurb järeldus – meid sureb roh-kem kui sünnib.

Aastatel 2000 kuni 2003 on va-he ehk negatiivne iive olnud üleviie tuhande inimese. See tähen-dab, et igal aastal jääb Eestis ini-mesi vähemaks rohkem kui näi-teks Põltsamaa linnas on elanik-ke. Kui terve linn elanikest korra-ga tühjaks jääks, oleks katastroo-figa tegemist ja kõik arutleks selteemal. Kui aga üle viie tuhandeinimese, hajutatult üle Eesti liht-salt vähemaks jääb, toimub seekuidagi märkamatult. Kuigi nii eitohiks olla.

Me teeme iga päev tööd janäeme vaeva, et elu oleks pa-rem ja loome oma tegevustegaalust veelgi paremale elule tule-vikus. Pikad tööpäevad, pingeli-sed nädala- ja kuugraafikud too-davad edu, kuid kas ilma lastetaon sellel mõtet? Paratamatult te-kib küsimus, kellele seda vaja onja kellele see kõik jääb?! Kui lap-si ei sünni, kellele pärandadaoma töö viljad? Üksikuna võttesleiab siingi lahenduse, aga ühis-konna jaoks tervikuna on lugutõsisem. Kas eestlus sureb välja?Igapäevaselt pingutades ei pruugimõte liikudagi sinnamaani, kuson rahvuse tulevik.

Püstitame uue eesmärgi – iive positiivseks!

Eesti negatiivset iivet näitavadarvud on julmad. Eelmise aastapuudujääk on 3630 inimest ehksiis pea terve Hiiumaa pealinnaKärdla jagu inimesi. Me võimerõõmustada, et alates 2004. aas-tast on laste sündivus kasvanudning negatiivne tulem on vähe-nenud, kuid number on siiskisuur. Vähenemist on mõjutanudkindlasti vanemahüvitis ning sa-muti seitsme ja enama lapsegapere ühele vanemale makstavvanemapalk.

Selleks, et eesti rahvas püsimajääks, ei piisa vaid toetuste tõst-misest. Ühiskonnas peab tekki-ma arutelu rahvuse püsimajää-mise teemal. Ühiskonna liikmeidon vaja üles kutsuda esitama la-hendusi, mille elluviimine tookskaasa sündivuse suurema kasvu.Samal ajal tuleb tähelepanu suu-nata ka vägivaldsete surmadevähendamisele ning alkoholist janarkootikumidest põhjustatudsurmade vähendamisele. Kuinoorte enesetapjalik käitumineedasi kestab, on rahvuse püsimi-ne ikkagi ohus.

Vaatame läbi kõik lapse aren-guetapid sünnist kuni täiskasva-nuks saamiseni. Alles tõstetudühekordne sünnitoetus ja vane-mahüvitis on tervitatavad, kuidviimast makstakse 14 kuud. Kuipeale seda tahab vanem tööleminna, siis loome tingimusedlastehoiuks. Kohti lasteaias peabolema igale soovijale. Kui lapse-vanema jaoks käib lapse laste-aeda panemine üle jõu, on linnalvõi vallal õigus toetada.

Lapse kasvades jõuab ta ikka,kus tuleb minna kooli. Kohe teki-vad uued küsimused kooli asu-kohast, õppe kvaliteedist, töövi-hikute, õpikute kuludest, huviha-riduse kättesaadavusest jne. Koo-lilapse kasvades on minu arva-

tes ülimalt oluline lükata võima-likult kaugele esimene sigaretvõi alkoholi proovimine. Midaväljakujunenum laps on, sedateadlikumaid valikuid ta teeb.Kui suitsetamine ja joomine onühiskonnas populaarsed tegevu-sed ja arvamusliidrid propagee-rivad seda, siis ei ole imestada,et üha rohkem noori ühiskonnann peajoonega kaasa lähevad.Agressiivsed reklaamid aitavadkõvasti kaasa. Üsna varakultviiakse noore inimeseni teadmi-ne, et “väike naps ja sigaret eitee ju midagi halba, pigem vas-tupidi – aitavad kaasa healeäraolemisele, vaat et isegi edu-kaks saamisele”.

Siit võiks retooriliselt küsida: etkes teeks vastukampaaniat ja üt-leks välja, et väike naps ja sigaretteevad ikka halba küll, eriti noo-rele. Kahjustavad pöördumatultaju ja tervist üldiselt ning vähen-davad seega oluliselt noore ini-mese suutlikkust tulevikus edu-kalt hakkama saada.

Põhikoolist edasi vajab noor ini-mene tõsist ja asjatundlikku tugekutsevaliku tegemisel, et saadaendas selgusele, kas mõistlikumon minna kutsekooli või ülikooliastumise sihti võttes hoopisgümnaasiumis edasi õppida.

Muudame suhtumist lastesse!

Diskussioon ühiskonnas peabkaasa tooma üldise lastesse suh-tumise muutuse. Lapsed peavadolema oodatud igale poole koosvanematega, olgu tegemist kinovõi kontserdiga, kohviku või tree-ningsaaliga. Lapsed ei sega, vaidon rikkuseks.

Meie igapäevastel pingutustelon mõtet ja rahvusena jääme mepüsima ainult siis, kui meid sün-nib juurde rohkem, kui siit ilmastlahkub.

Tõnis Kõiv

Rahvale on mõne poliitiku poolttaas hindamiseks pakutud kiiretvõimalust, et kogu riik hakkakslaenatud raha arvelt kohe hästielama. Järgnevalt toon välja mõ-ned põhjused, miks laenata eitohiks.

Esiteks on Eesti riigi rahvusva-helise usalduse üheks alustalaksmaailma majanduspoliitilistesringkondades kinnistunud tead-mine, et taasiseseisvumisest ala-tes oleme ajanud tasakaalus eel-arvepoliitikat. Meie usaldusväär-sus on meie suurim kapital jameie majandusedu peapõhjus.Just nimelt konservatiivne eelar-vepoliitika on olnud üheks põh-juseks, miks Eesti on Ida-Euroo-pa riikide seas välisinvesteerin-gutelt elaniku kohta juba aastaidtipus püsinud. Välisinvesteerin-gud on toonud Eestisse teiste rii-kide ettevõtjate raha. Selle raha-ga on loodud tuhandeid, kui mit-te kümneid tuhandeid uusi töö-kohti. Soodsa investeerimisklii-ma tõttu elavnenud majanduson täitnud palga näol töötajate jamaksude näol riigi rahakotti. Vii-mast muide palju paremini, kuilaenamine seda eales teeks.

Teiseks puudub igasugunemõistlik selgitus, miks Eesti riigilkohe miljardeid kroone laenura-ha vaja läheks. Viimasel paaril-kolmel aastal on ministeeriumeilolnud raskusi ka praegu olemas-oleva raha efektiivse kulutamise-ga. Vaatamata Euroopa Liidu tõu-kefondide suhteliselt rahuldava-le kasutamisele on laenamiseasemel mõistlikum pöörata roh-kem tähelepanu praeguse eelar-veraha efektiivsemale administ-reerimisele. Lisanduv raha kind-lasti pigem lõdvendaks eelarve-distsipliini ja annaks ebamõistli-kule kulutamisele täiendavaidpõhjuseid ja õigustusi.

Kolmandaks. Laenu võib võttatulevikku suunatud investeerin-guteks, mis toodavad hiljem ra-ha tagasi. Jooksvaid kulutusi ei

finantseerita laenuga mitte ku-nagi. Küsin: kus on Eestil needprojektid, mida laenuga tahetak-se rahastada? Mis seisus needon? Kas sauna eesruumi jutud,et ehitame kiirteed ja sillad võion midagi ka kusagil kaustavahel? Räägime ikka konkreetse-test projektidest, mitte stiilis tee-me kõik kohe korda.

Neljandaks toob suure hulga(laenatud) raha toomine ehitus-turule, eriti teedeehituses kasu-mit ainult ettevõtjatele. Ehitusemaksumus tõuseb, ehitusvõim-sust mahtude suurendamisekseriti pole, seega annab riik avali-ku sektori tellijana lihtsalt roh-kem raha ära. See toimib väikestviisi juba praegu, kui ehitajad va-livad, mida ehitada, mida mitte.

Peamine põhjus jäi viimaseks.Eesti majandusel läheb praeguhästi. Raha laekub eelarvesserohkemgi, kui planeeritud. Ole-me saanud suurendada halbadepäevade tarvis loodud stabilisee-rimisfondi, kus praegu on üle 4miljardi krooni. Tänavu lisandub

sinna veelgi raha. Sellises olu-korras laenamisest rääkida on ko-hatu. Seda enam, et majandusesei ole head ajad kunagi igavestikestnud. Halbade aegade tule-kuks veel laenukoormuse planee-rimine on vastutustundetu. Lap-sed ei pea meie võlgu maksma.

Enne laenude võtmist on vajakaaluda sellest tulenevad nega-tiivsed ja positiivsed tagajärjed.Kuna ettevalmistav osa laenudevõtmiseks piirdub praegu vaidhüüatustega, et laename kohe japalju. Neid hüüatusi ei ole mõtettõsiselt võtta.

Muide, vähe küll, aga Eesti riigilon võlakohustusi ka praegu. Ra-handusministri päevilt mäletan,et meie võlakoormus on 5–6%SKP-st. See on kindlalt kõigeväiksem võrreldes teiste EL riiki-dega.

Kui laenamisele õhutajad viita-vad eraisikute kasvanud laenu-koormusele, siis tahan meenuta-da, et eraisikute ja riigi rahakot-tide põhimõttelistest erinevus-test on teadlikud isegi teise kur-suse majandustudengid. Omaltpoolt soovitan, et iga pere kaa-luks enne laenamist aastatepik-kuse püsikohustuse võtmist hoo-lega. Riik aga seda enam.

Harri Õunapuu

Fotod: 3x Reformierakond

E-stonia: kas tegelikkus või müüt

Iive positiivseks, kiiremini! Võlg on võõra omaMeie usaldusväärsus on meie

suurim kapital ja meie ma-jandusedu peapõhjus. Usal-dusväärsuse alusel tehtud vä-lisinvesteeringud on toonudEestisse teiste riikide ettevõt-jate raha. Selle rahaga on loo-dud tuhandeid, kui mitte küm-neid tuhandeid uusi töökohti.Soodsa investeerimiskliimatõttu elavnenud majandus ontäitnud palga näol töötajate jamaksude näol riigi rahakotti.Palju paremini, kui laenami-ne seda eales teeks.

8 MITMESUGUST PAREMAD UUDISEDnr 1 (95) veebruar 2006 tel 680 80 80 / www.paremaduudised.ee

Erakonna igapäevane liikme-suhtlus toimub üha enam inter-neti ja e-posti vahendusel. Para-ku on aga paljud meili-aadressiderakonna andmebaasis aegu-nud või üldse puudu, mistõttu eipruugi kogu vajalik informat-sioon alati Sinuni jõuda. Seetõttupalume Sul üle kontrollida era-konna peakontorisse teada an-tud e-posti aadress, telefoninum-ber ja postiaadress.

Tuletame meelde, et igal era-konna piirkondlikul organisat-sioonil on oma piirkonna infova-hetuseks välja töötatud omameililistid, kus võimalik e-kirjuvahetada. Üle riiklikud poliitili-sed diskussioonid toimuvad listisnimega Debatt. Samuti on loo-dud eraldi listid noorte ja teiste

erakonna klubide tarbeks. Kõi-gele sellele lisaks on erakonnaljuba mõnda aega ainult oma liik-metele mõeldud Intranet, kustsaad informatsiooni erinevateürituste ja muu vajaliku kohta.

Kõikide listide ja Intranetigaühinemisel saad abi aadressilabi@reform.ee – üldjuhul aitabSind erakonna IT-nõunik MatiLeet. Võid pöörduda meie pooleka telefoni teel või lihtsalt läbi as-tuda. Oled alati teretulnud pea-kontorisse Tallinas, Tõnismägi 9,tel 680 80 80.

NB! Erakonnaliikmete isiku-andmed on erakonnas kindlaltkaitstud ja neid kasutatakseainult liikmete enda huvides.

Internet on hea suhtluskanal

Suvepäevade, Üldkogu ja uus-aastaballi kõrvale pakub erakondkõigile võimaluse ühiselt koosaega veeta ka talvisel ajal. Kavason maha pidada ühed tõsisedolümpiamängud Reformiera-konna moodi. Tegemist on vabasvormis üritusega!

Laupäeval, 18. veebruaril onkõikidel Reformierakonna liik-metel ja nende peredel-sõpradelvõimalus tegeleda Käärikul spor-timise ja lõõgastumisega, kohtu-da oravatega teistest piirkonda-dest ja nautida imeilusat Lõuna-

Eesti kuppelmaastikku ja kel taht-mist, saab suusatada Kekkoseradadel. Puudu ei ole ka asjalikarutelu kõige olulisematel päe-vapoliitilistel teemadel. Õhtutun-didel saab jalga keerutada ansam-bel Apelsini saatel.

Pühapäeval, 19. veebruarillõpetatakse talvepäevad ühes-koos maitsva hommikusöögiga,pakitakse kotid ning asutaksekoduteele.

Kogu üritusest osavõtt maksabosalejale (sisaldab toitlustust):

a) 150 EEK (Majutus motelli/

kämpingutüüpi majakeses 4–6kohalistes tubades)

b) 300 EEK (Majutus 3* tase-mele vastavates hotellitubades2–4 kohalistes tubades)

c) lastele kuni 12 a maksabosavõtt 75 EEK

d) osavõtt ilma ööbimiseta (si-saldab toitlustust) täiskasvanute-le 100 EEK ja lastele 50 EEK

Osavõtutasu tuleb kanda Han-sapanga arvele 221002169472(selgitusse kirjutage osavõtjatenimed) või maksta sularahas era-konna kontorisse Tõnismägi 9.

Lisainformatsiooni talvepäeva-de ja registreerimise kohta saatetelefoninumbrilt 680 80 80.

NB! Kuna kohtade arv Kääri-ku puhke- ja spordikeskuseson piiratud, siis ööbimiskohta-de broneerimine toimub telefo-nil 680 80 80. Peale broneerin-gut tuleb arve tasuda 5 päevajooksul (broneerimise päevastalates), vastasel korral antaksekoht järgmistele soovijatele!

Reformierakonna talvepäevadKäärikul 18.–19. veebruaril

Detsembris Paremates Uudistes ilmunud ristsõna

lahendajate hulgast võitis auhinna Kuldar Orgussaar

Nõost. Võitja saab infot auhinna kättesaamise

kohta telefonilt 680 80 80 või e-kirjaga

aadressilt info@reform.ee.

Telli Paremad Uudised ka sõbrale!Saada tellimus aadressil toimetus@paremaduudised.ee

INTERNET on kujunenud erakonnaliikmete jaoksigapäevaseks suhtluskanaliks. Pildil IT-nõunik Mati Leet.

Foto: Reformierakond

LUND peaks Käärikul talvepäevade ajal piisama. Foto: PU arhiiv

Reformierakonna Tallinna piirkond viib läbi piirkonna liikmete seas küsitluse,

eesmärgiga korrastada Tallinna liikmete andmebaas ja saamaks

liikmetelt tagasisidet, mida nad piirkonnalt ootavad.

Küsitlust on saab täita alates 6. veebruarist 2006 Reformierakonna

kodulehel www.reform.ee, meili teel või tuua täidetud

ankeet erakonna kontorisse (Tõnismägi 9).

Kõigi vastanute vahel loositakse välja 1000kroonine

Tallinna Kaubamaja kinkekaart ja hulgaliselt

erakonna sümboolikaga meeneid.

Loosimine toimub 13. märtsil 2006.

Võitjatega võetakse ühendust.

Lisateave: Katrin Viks, katrin@reform.ee, 680 80 80

Paberdokumentideta linnavolikogu

Ajal, mil enamik Tallinna koh-vikuid, hotellidest ja õppeasu-tustest rääkimata, on varustatudtraadita internetiga, maadlebTallinna linnavolikogu juba kol-mandat kuud katkendliku võiolematu wifi-ga. Hoolimata kõigifraktsioonide kaebustest võibmõnedes volikogu ruumidesläptoppi vaid kapsavajutisenakasutada. Eriti irooniliseks võibsealjuures pidada volikogu kant-selei otsust, et paberkandjal ma-terjale edastatakse vaid neile vo-likogu liikmetele, kel pole süle-arvutit.

Kõige kilplaslikum viis saata e-kirja

Eelmisel nädalal potsatas mi-nu postkasti e-kiri volikogu kesk-konnakomisjoni materjalidega,mille sünnilugu võis välja nähaumbes nii:

1. Linnavolikogu ametnikulelaekub e-kiri;

2. Ametnik trükib selle välja;3. Teine ametnik skaneerib selle

uuesti arvutisse;4. Pdf-failiks muudetud e-kiri

saadetakse laiali volikogu liikmetele.

Triinu RajasaluTallinna e-linnavolikogu liige

Killukesi e-riigi pealinnae-asjaajamisest

Ungari liberaalne partei, miskuulub ka valitsuskoalitsiooni,tahab kevadiste valimiste järelkehtestada Ungaris 20-protsendi-lise proportsionaalse tulumaksu,teatas uudisteportaal Tax-news.com.

Ungari majandus- ja transpor-diminister Janoš Koka tegi ette-paneku viia Ungaris sisse pro-portsionaalse tulumaksu süs-teem, millesse kuuluks üksikisi-ku tulumaks, käibemaks ja ette-võtte tulumaks.

Koka, kes enne ametissesead-mist tegutses IT-ettevõtjana, ta-hab kaotada ka Ungari ettevõte-te varadele kehtestatud vara-maksu. Ungari suurim koalit-sioonipartei – sotsialistid – onettepaneku tagasi lükanud, kunanende hinnangul hakkavad siisedukad ärimehed maksma sa-ma palju kui madalapalgalisedtöölised. Juunis 2005 lükkas Un-gari valitsus ettepaneku üle min-na proportsionaalsele tulumak-sule tagasi.

Praegu on Ungari üksikisiku tu-lumaks suuruses 18–36 protsentining ettevõtte tulumaksumääron 16 protsenti. Käibemaksumäära Ungaris kärbiti 25 protsen-dilt 20 protsendini alates 1. jaa-nuarist.

Portaali teatel on proportsio-naalne tulumaks üha enam ka-sutatav maksusüsteem. Trendsai alguse 1994. aastal Eestist,kui see sätestas 26-protsendilisetulumaksu üksikisikutele ja ette-võtteile, mida kavatseb tulevikusvähendada 20 protsendini.

Eesti eeskujule järgnes Vene-maa 13-protsendilise tulumaksu-ga, Poola teatas, et plaanib pro-portsionaalset tulumaksu 2008.aastaks. Ka Slovakkia ning Ru-meenia plaanivad proportsio-naalse tulumaksu sisseviimist,teatas portaal.

PU

Ungari liberaalid tahavadproportsionaalsettulumaksu