Upload
others
View
4
Download
0
Embed Size (px)
Citation preview
NIIT
KUI ÖKOSÜSTEEM
Ivi Rammul
NIIDUD TEKIVAD:
- valdavalt lageraiete ja nendele järgnenud niitmise
ja karjatamise tagajärjel.
-mahajäänud põldudele
- osa niite jõelammidel ja mererannas on algselt
kujunenud niitudena
NIITE LIIGITATAKSE KUJUNEMISE JÄRGI:
- esmased e. primaarsed niidud ( on alati
olnud lagedad)
lamminiidud, rannaniidud, looniidud
- teisesed niidud e. sekundaarsed
(inimtegevuse tulemusena kujunenud
niidud)
aruniidud – mineraalmuldadel
sooniidud - turvasmuldadel
looniidud – paepealsetel
nõmme-aruniidud –
nõmmemännikutest, liivikutel
puisniidud - kus on veel laialehiseid
puuliike (n Laelatu puisniit)
Niitude taimkate on liigirikas, seal on
valguslembesed rohttaimed
Niidukoosluse iseärasuseks on ROHUSTU
moodustumine, siis kuuluvad rohttaimede
maapealsed osad
KAMARA moodustavad rohttaimede maa-aluste
osade pindmine kiht uuenemispungade, juurte ja
kuluga.
Kamaras elab hulgaliselt mikroorganisme,
mullaorganisme,
toimub intensiivne taimeosade lagundamine ning huumuse teke.
Niitudel elab
rohkesti putukaid
närilisi
putuktoidulisi imetajaid (karihiired, mutid)
Niitudelt leiavad toitu
linnud
metskitsed
põdrad
rebased
PUTUKAID
ÄMBLIKKE
VÄGA ISELOOMULIKUD ON KÕRRELISED
PALJU VALGUSLEMBESEID ÕISTAIMI:
võilill
HÄRJASILM
KÄOKANN
…OHAKAS
HARILIK HIIREHERNES
KASSIRISTIK
ROOMAV TULIKAS
…TULIKAS
ojamõõl
kerakellukas
Harilik kurekael
…mailane
Suureõieöine kellukas
Keskmine ristik
käbihein
nurmnelk
mägiristik
Niidud püsivad
tänu niitjatele
NIITMINE HOIAB NIITUDE LIIGILIST
MITMEKESISUST
Pilt: internet