Närvisüsteem

NärvisüsteemHelina Reino

GAG2013

NÄRVISÜSTEEMNÄRVISÜSTEEMInimese närvisüsteemi võib kokkuleppeliselt jagada kaheks osaks: kesknärvisüsteem (KNS), peaaju seljaaju perifeerne närvisüsteem ülejäänud närvid närvirakkude kehad kogumikest väljaspool kesknärvisüsteemi (ganglionid)

NÄRVISÜSTEEMNÄRVISÜSTEEM

Kesknärvisüsteem tegeleb: Organismi välis- ja sisekeskkonnast saadud informatsiooni kogumise ja töötlemisega. Info põhjal sobiva vastuse väljatöötamise ning algatamisega. Lisaks toimuvad kesknärvisüsteemis ka erinevad psüühilised protsessid.

NÄRVISÜSTEEMNÄRVISÜSTEEM

Kesknärvisüsteem - juhib kogu organismi tegevust.

Peaaju Peaaju

Vasak aju pool juhib parema kehapoole tegevust ja parem aju pool vasaku kehapoole tegevust.

Selle põhjuseks on ajusse saabuvate närvi-kiudude omavaheline ristumine

PEAAJUPEAAJU

AjutüviPiklikajuKeskajuVaheaju

Väikeaju Suuraju

SUURAJUSUURAJU

laubasagar

kuklasagar

oimusagar

kiirusagar

VÄIKEAJVÄIKEAJUUKESKAJUKESKAJU

PIKLIKAJUPIKLIKAJU

VAHEAJUVAHEAJU

PEAAJUPEAAJUPiklikajuPiklikaju: Reguleerib tahtele allumatuid tegevusi (hingamine, südametegevus). Tugimotoorika üks keskusi, mis võtab osa lihaste toonuse ja kehahoiaku regulatsioonist. Refleksikeskused:

SeedetalitlusHingamine Vasomotoorne ja südame talitlusHigistamiskeskus

Piklikaju

www.daviddarling.info/images/brainstem.jpg

PEAAJUPEAAJU

KeskajuKeskaju: närviimpulsside liikumine pea- ja seljaaju vahel. tagab lihase pingeseisundi ehk toonuse. akustilised orienteerumisrefleksid. optilisted orienteerumisrefleksid.


Keskaju

PEAAJUPEAAJU

Vaheaju:Vaheaju: reguleerib ainevahetust, reguleerib paljunemist, reguleerib kehatemperatuuri. Aju peamine informatsioonikeskus: teadete vastuvõtmine sorteerimine koordineerimine


Vaheaju

PEAAJUPEAAJU

Väikeaju:Väikeaju: Teiste motoorsete keskuste tegevuse toetamine ja koordineerimine. Reguleerib lihaste koostööd ja tasakaalu. Reguleerib kehahoiakut ja liigutusi.


Väikeaju

PEAAJUPEAAJU

Suuraju:Suuraju: Välispinda nimetatakse ajukooreks, mis kõrgeim, kõige hilisema arenguga KNS osa ja seal paiknevad mitmed keskused. Ajukoore funktsiooniga on seotud: inimese teadvus, mõtlemine, meeleelundite tegevus, tajud, õppimine, mälu, sihtmotoorika


Suuraju

SUURAJUKOORliigutuskeskus

mõtlemiskeskus

kõnelemiskeskus

maitsmiskeskus

haistmiskeskus

kuulmiskeskus

nägemisskeskus

naha- ja lihas-tundlikkuskeskus

LIMBILINE SÜSTEEM Fülogeneetiliselt vanim ja struktuurilt lihtsam ajukoore osa ning koorealused tuumad, mis on seotud organismi bioloogiliste vajaduste rahuldamise ja emotsioonidega Limbiline süsteem reguleerib meeleolu ja tegevusvalmidust, emotsioone, õppimis- ja mäluprotsesse. Kujundab inimese sise- ja väliskeskkonnast saabuva info tähenduse ja määrab inimese iseloomuliku käitumise. Limbiline süsteem parandab üldist adaptatsiooni pidevalt muutuvale ümbrusele.

Limbiline süsteem

content.answers.com/.../Brain_limbicsystem.jpg

NÄRVISÜSTEEM

SeljaajuSeljaaju Kraniaalselt läheb seljaaju vahetult piklikajuks. Kaudaalselt lõpeb I – II nimmelüli kõrgusel koonusja teravikuga – ajukoonusega.

Seljaaju ülesandeks on vahendada informatsiooni peaaju ja keha vahel ning juhtida tingimatuid reflekse (liigutusi).

SeljaajuSeljaaju

Läbilõikelt on seljaaju H

tähe kujuline.

REFLEKSIDREFLEKSID

Refleksid võivad väljenduda liigutuste või ka elundite talitluse muutustena. Reflekse esineb kahte tüüpi: tingimatud refleksidtingimatud refleksid – kaasasündinud tingitud refleksidtingitud refleksid - omandatakse elu jooksul

Refleks toimub kesknärvisüsteemi vahendusel.

REFLEKSID

Refleksikaare osad on järgmised: 1. erutust vastuvõttev närvirakk;2. närvikiud, mis juhivad erutuse kesknärvisüsteemi;3. kesknärvisüsteemi piirkonnad, mis analüüsivad erutust;4. närvikiud, mis juhivad erutuse edasi vastavasse organisse või elundisse;5. organ või elund, mis erutusele reageerib.

Teed, mida mööda erutus kulgeb, nimetatakseTeed, mida mööda erutus kulgeb, nimetatakse refleksikaareks.refleksikaareks.Refleksikaar koosneb vähemalt kahest närvirakust.

http://content.answers.com/main/content/img/oxford/Oxford_Sports/0199210896.reflex-arc.1.jpg/

retseptor

effektor lihasrakk

NÄRVI EHITUS

PERIFEERNE NÄRVISÜSTEEM

Perifeerne närvisüsteem koosneb: 12 paari kraniaalnärve 31 paari seljaajunärve

See närvisüsteemi osa on vahendavaks lüliks (välis)keskkonna ja KNS vahel.

PERIFEERNE NÄRVISÜSTEEM

Perifeerne närvisüsteem jaguneb: somaatiliseks autonoomseks e.vegetatiivseks

SOMAATILINE NÄRVISÜSTEEM

Somaatiline närvisüsteem on seotud: info juhtimisega vastavatelt retseptoritelt KNS poole (aferentne e. sensoorne osa) kesknärvisüsteemist lihaste, liigeste, mõningate näärmete või muude efektororganite suunas (eferentne osa).

AUTONOOMNE NÄRVISÜSTEEM

Autonoomne närvisüsteem reguleerib: silelihaste südamelihase kopsude mõningate näärmete tööd.Autonoomne närvisüsteem ei ole üldiselt inimese tahtliku kontrolli all.

AUTONOOMNE NÄRVISÜSTEEM

Autonoomne närvisüsteem jaguneb:

Sümpaatiliseks - valmistada organism ette tegutsemiseks

Parasümpaatiliseks - loob sobiva olukorra energia kokkuhoidmiseks. fc.units.it/ppb/NeuroBiol/SNA.jpg

http://www.youtube.com/watch?v=6M2-X1mhNDE

Documents

Närvisüsteem