Muukeelsete tudengite toimetulek eestikeelses õppes: tudengite ja aineõppejõudude hinnangud

Muukeelsete tudengite toimetulek eestikeelses õppes: tudengite ja

aineõppejõudude hinnangudHelena Metslang

Tallinna Ülikool, Tartu Ülikool

Erialase võõrkeele õpetamine ja õppimine: uudseid lähenemisviise IV22. jaanuar 2013, Kohtla-Järve

1

Teemad

• Uuringu eesmärgid• Taustast• Muukeelsete tudengite olukord ja vajadused• Keeleline tugi • Motivatsioonist• Kokkuvõtted ja soovitused • Erialakeele kogumik (www.cs.tlu.ee/erialakeel)

2

Projekt „Erialakeeleõppe arendamisvajaduse uuring“

Mai 2011 – aprill 2012

Eesmärk – aidata seostada kursuste sisu üliõpilaste vajadustega– toetada paremini muukeelsete üliõpilaste toimetulekut

eestikeelses hariduskeskkonnas.

3

Uuring “Muukeelse tudengi keeleline toimetulek ja vajadused ülikoolis“

4

Töörühm

• Helena Metslang• Anastassia Šmõreitšik• Ingrid Krall(Tallinna ülikooli eesti keele ja kultuuri instituut)

5

Uuringuküsimused

• EEE tudengite raskuste määr• Millised raskused?• Kellel ja kus?• Milline on tudengite ja õppejõudude K2 õppe

motivatsioon?• Keeletugi

6

Taust

2009/10 2010/11

Vene õppekeelega kooli lõpetajate arv 1924 1805

Vene õppekeelega gümnaasiumidest ülikooli astujate arv

1035 (53,6%)

863 (47,8%)

Eestikeelsele õppekavale astujaid 59,6% 61,9%

Venekeelsele õppekavale astujaid 39,6% 37,5%

Ingliskeelsele õppekavale astujaid 0,8% 0,6%

7

Eesti keelest erineva emakeelega gümnaasiumilõpetajad (HTM, analüüsiosakond aprill 2012)

Ülikool

Vastuvõetute arv kõrghariduse

esimesele astmele kokku

Eelmine omandatud haridustase EHISes kajastuvate

lõpetamisandmete põhjal on üldkeskharidus, õppekeeleks oli

vene keel

Eesti Kunstiakadeemia 205 6%

Eesti Maaülikool 867 5%Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia 100 4%

Tallinna Tehnikaülikool 2314 19%

Tallinna Ülikool 1923 9%

Tartu Ülikool 2805 6% 8

MeetodTLÜsPiloteerimine (laiendatud küsimustikud)

Fookusgrupiintervjuud•2 õppejõududega•2 üliõpilastega

Eri ülikoolidKüsitlused•aineõppejõududele (191 vastajat)•üliõpilastele (887 vastajat)

9

Osalenud ülikoolid (vastajate %)Ülikool Tudengid Õppejõud

Tallinna Tehnikaülikool 60 45

Tallinna Ülikool 9 30

Tartu Ülikool 17 12

Eesti Maaülikool 3 10

Eesti Kunstiakadeemia 2 3

Euroülikool 3 0

Tallinna Tehnikakõrgkool 2 0

Tallinna Majanduskool 1 0

Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia 1 0

Estonian Business School 1 0

Muu 1 0

Kokku (abs) 887 19110

Uuringus osalenud tudengite ja õppejõudude jaotus erialati, %

11

Valdkonnarühm Tudengid Õppejõud

Insenerierialad ja ehitus 16 29

Loodus- ja täppisteadused 30 26

Sotsiaalteadused ja ärindus 22 18

Humanitaarteadused 8 10

Haridus 5 7

Kunstid 5 4

Tervis 3 2

Õigus 2 2

Muu 5 2

Vastamata 4 0

Küsimustikule vastanud muukeelsete tudengite õppeaasta ja õppeaste, %.

Õpingute aasta/aste Vastajaid

magistrantuur 29

3. õppeaasta 25

1. õppeaasta 17

2. õppeaasta 16

doktorantuur 6

4. õppeaasta või vanem (kõrghariduse 1. aste) 4

kõrghariduse 1. aste, õppeaasta täpsustamata 1

lõpetanud 1

vastamata 1

Kokku 887

12

Muukeelsete tudengite olulisi keelevajadusi

13

Loengud, seminarid, praktikumid, uurimistööd

14

loengute kuulamine

seminaridiskussioonis sõnasaamise vilumus

eesti keeles oma arvamuse avaldamine

korrektne kirjalik väljendusoskus

uurimistöö kirjutamine

funktsionaalne lugemisoskus

Tulemused

15

1. Kui suurel osal teie EEE tudengitest tuleb ette probleeme ainesisust arusaamisega, nõuete

täitmisega?

Aineõppejõudude vastused (n=191)

Vastused %

vaid üksikutel eranditel 47

1/3 272/3 15peaaegu kõigil 9raske öelda 2 16

1. Mil määral on EEE tudengitel raskusi eesti keeles õppides?

Tudengite vastused, %

Hea/väga hea Rahuldav Halb Kokku (abs)

Loeng 69 23 8 874

Praktikum 66 26 8 844

Seminar 55 33 12 843

Uurimistöö

kirjutamine 42 38 20 772

17

Üliõpilaste hinnang oma toimetulekule. Vastused väga hea, hea, rahuldav (%).

18

2. Kellel ja kus raskused avalduvad?

Aineõppejõud (n=191), %:

19

Kursuse iseloomustus Vastuseid

praktikumid 44

loengud 40

seminarid 36



20


1. õppeaasta tudengid 40toimetulek ei sõltu tudengi kursusest 232. õppeaasta tudengid 223. õppeaasta tudengid 19magistrandid 17



21


üle 30 tudengiga kursused 22

16-30 tudengiga kursused 15

8-16 tudengiga kursused 11

alla 8 tudengiga kursused 4

Kas ja kuidas saavad EEE tudengid tuge?Aineõppejõud (n=191):

• Pole probleemi, pole vaja toetada• Räägin nendega vene/inglise keeles• Annan kirjanduse vene keeles• Kõik materjalid on elektrooniliselt kättesaadavad• Individuaalsed konsultatsioonid• Eestikeelsed tudengid vaatavad nende kirjalikud tööd üle• Ei arvesta grammatikavigu kirjalikes töödes, eestikeelsetel

mõjutab see hinnet• Välja on töötatud väga konkreetsed õpiväljundid

• Probleemi ignoreerimine• Enam tugimeetmeid venekeelsete gruppide õpetamisel.

22

3. Kas ja kuidas saavad EEE tudengid tuge?Aineõppejõud (n=191):

Põhilähenemised:•Tõlkimine.•Tänapäevased aktiivsemad õpetusvõtted (kasu ka emakeeles õppijatele).•Tudengite (erialase) keeleoskuse arendamine vs. lihtsalt abistamine ainekursuse nõuete täitmisel.

23

Õppejõudude kommentaarid pakutava keeletoe kohta (= tudengite raskused eesti keele kasutamisel erialakursustel)

Oskus %

Loengu kuulamine 25Kirjalikud tööd 12Funktsionaalne lugemisoskus 9Terminoloogia / Erialane eesti keel 7Suuline suhtlus, rääkimine 5Kirjalikele küsimustele vastamine (eksamil) 3Ülesandeinstruktsioonide mõistmine 3Grammatika õppimine, õigekeel 2Kursustel küsimuste esitamine ja neile vastamine (suuliselt) 1Kokku (abs): 127 24

Keeletoe pakkumise negatiivseid aspekte

• Töömahukus • Mõjutab loengu kulgu emakeelsete tudengite jaoks • Ei arenda muukeelsete tudengite keeleoskust (nt

tõlkimine)

25

3. Kas ja kuidas saavad EEE tudengid tuge?Tudengid (n=320):

Kas teil on võimalik märgata tänu ülikooli eesti keele kursustele oma arengut nendes valdkondades?

Pakutud kursused on suures osas vastanud tudengite vajadustele.

26


Kõige enam on kursused aidanud arendada: •grammatikatundmist*•3 kirjalikku suhtluse oskust

– hea kirjalik väljendusoskus – lühikeste tekstide kirjutamise oskus*– tekstide lugemise ja kasutamise oskus

•oma arvamuse avaldamist

27


Kõige vähem on keelekursused aidanud arendada:

•erialase eesti keele tundmist•2 suulise suhtluse oskust

– diskussioonides osalemise oskus– ettekannete tegemine

•1 kirjaliku suhtluse oskus – uurimistöö kirjutamine

•toimetulekut praktikal

28

Kas ja kuidas peaks EEE tudengite keeletuge arendama?

Tudengid (soovid keelekursustele):• Üks osa tudengeid eelistab suuliste ning teine

kirjalike oskuste arendamist. • Tahaksin rohkem suhelda kaastudengitega, osaleda

diskussioonides ja loengutes, aga kõike seda segab keelebarjäär.

29

30

3. Õppejõudude ja tudengite motivatsioonist seoses teisekeelse

õppega

31

Aineõppejõud tudengite kohta:Motivatsioon on: •väga tähtis toimetuleku mõjur.•üliõpilastel äärmiselt erinev. Õpimotivatsiooni mõjurid:

– tudengi karjääriplaanid – inglise keele tähtsuse kasv kõrghariduses – enesekindluse puudumine eesti keele kasutamisel – hirm vigade ees– eestikeelsest ainest mittearusaamine – (osaliselt) venekeelsel õppekaval õppimine.

32

Vähemabistavad toimimisviisid

• passiivsus kursusel osalemisel • tööde esitamine vene või inglise keeles• õppetöölt puudumine • eesti keele kasutamise vältimine• keeleaspektist lähtuvalt oma kursusevalikute

kitsendamine • tähtaegade ületamine• mittearusaamise varjamine• möönduste nõudmine ja õigustav suhtumine

33

34

Erialaainetes toimetulekuks vajavad tudengid spetsiifilisemat keeleoskust, kui

keelekursustel saab pakkuda.

4. Kas ja kuidas peaks EEE tudengite keeletuge arendama?

• Kas aineõppejõud peaksid spetsiaalselt kasutama võtteid, mis toetaks toimetulekut?

35

4. Kas ja kuidas peaks EEE tudengite keeletuge arendama?

Aineõppejõud (erialakursuste kohta, n=191):

36

Vastusevariant Vastajaid

Jah, kindlasti 13

Pigem jah 51

Pigem mitte 20

Kindlasti mitte 6

Ei oska öelda 10

Mured õppejõu ajapiirangute üle, hariduskvaliteedi ning tudengi enda vastutuse üle.

Kokkuvõtteid uuringust• EEE tudengite toimetulek eestikeelses õppes on pigem

hea. • Olukord on siiski heterogeenne ja kasvuruumi veel

palju. • Suur osa õppejõude suhtuvad keeleprobleemiga EEE

tudengite abistamisse toetavalt ja püüabki seda aktiivselt teha.

37

Uuringu ettepanekud

• Täiendada õppejõudude teadmisi spetsiaalselt väljatöötatud meetodite osas teises keeles õpetamiseks (LAK).

• Õppejõudude laiem teadlikkus neist võtetest tõstaks ka nende suutlikkust pakkuda paremal tasemel haridust ingliskeelsetel õppekavadel õppivatele tudengitele (kellest enamik ei ole inglise emakeelega).

38

Ettepanekud

• Pöörata tähelepanu aineõppejõudude muredele ja eelarvamustele seoses LAKi kasutamisega.

• Kohandada metoodika Eesti kõrghariduse oludega.• Administratiivsed meetmed?• Õppija autonoomia arendamise metoodika ja

õppevahendid• Muukeelsed tudengid kui sidusühm

39

Materjalid

40

41

www.cs.tlu.ee/erialakeel

42

43

44

Keeleõppejõududele

45

46

näited

47

48

49

Loengusalvestised keeleõppejõududele• Salasõna: keele7kogu

50

Täname:

Triin Kibar, Jelena Helemäe, Olga Pastuhhova, Peeter Mehisto, Jean-Marc Dewaele, Rosemary Wilson, Kadrin Kergand, Katri Lõugas, Katrin Aava, Helin Puksand, Inga

Petuhhov, Triinu Tõrv, Annekatrin Kaivapalu, Kristiina Ranne, Tõnu Ploompuu, Marju Ilves, Aleksei Aleksejev, Krista Ragel,

Erika Matsak, Tanel Toova, Kristo Kiis, Kristjan Madalvee, Aida Hatšaturjan, Inna Adamson, Polina Tšerkassova, Mare Kitsnik, Helen Kärner-Gavrilin, Gristy Lehtna, Katrin Hämäläinen, Ülle Hendrikson, Eveli Rea, Kadri Osula, Natalja Maksimova, Anne

Rooste, Jane Kreek, TLÜ Informaatika Instituut, E-õppe keskus, SA Archimedes, kõik uuringus osalenud õppejõud ja

üliõpilased51

Tänan kuulamast!www.cs.tlu.ee/erialakeel

52

Documents

Muukeelsete tudengite toimetulek eestikeelses õppes: tudengite ja aineõppejõudude hinnangud