Upload
others
View
6
Download
0
Embed Size (px)
Citation preview
„Toimetulek rändeajastul – rahvusvahelise kaitse valdkond ja kohalik
tasand“ teabepäevadel tekkinud küsimuste vastused
Raport
2016
2
SISUKORD:
Kasutatud lühendite nimekiri ............................................................................................ 6
Peamised mõisted ............................................................................................................ 7
Sissejuhatus ...................................................................................................................... 9
1. Valga maakond ....................................................................................................... 10
1.1 Menetlusprotsess ....................................................................................................... 10
1.2 Tööturg ...................................................................................................................... 11
1.3 Haridus ...................................................................................................................... 12
1.4 Siseturvalisus ............................................................................................................. 12
1.5 Lõimumine ................................................................................................................. 13
1.6 Rahastus .................................................................................................................... 13
2. Tartu maakond ........................................................................................................ 15
2.1 Menetlusprotsess ....................................................................................................... 15
2.2 Tööturg ...................................................................................................................... 15
2.3 Tervishoid .................................................................................................................. 16
2.4 Haridus ...................................................................................................................... 17
2.5 Siseturvalisus ............................................................................................................. 18
2.6 Kultuur ...................................................................................................................... 19
2.7 Rahastus .................................................................................................................... 19
2.8 Muu ........................................................................................................................... 19
3. Järva maakond ........................................................................................................ 20
3.1 Menetlusprotsess ....................................................................................................... 20
3.2 Elukoht ...................................................................................................................... 20
3.3 Tööturg ...................................................................................................................... 20
3.4 Kultuur ...................................................................................................................... 22
4 Harju maakond ........................................................................................................ 25
4.1 Menetlusprotsess ....................................................................................................... 25
4.2 Tööturg ...................................................................................................................... 27
4.3 Tervishoid .................................................................................................................. 27
4.4 Haridus ...................................................................................................................... 28
4.5 Siseturvalisus ............................................................................................................. 29
4.6 Kultuur ...................................................................................................................... 29
3
4.7 Rahastus .................................................................................................................... 30
5 Hiiu maakond .......................................................................................................... 32
5.1 Menetlusprotsess ....................................................................................................... 32
5.2 Elukoht ...................................................................................................................... 32
5.3 Siseturvalisus ............................................................................................................. 33
6 Pärnu maakond ....................................................................................................... 34
6.1 Menetlusprotsess ....................................................................................................... 34
6.2 Elukoht ...................................................................................................................... 35
6.3 Tervishoid .................................................................................................................. 36
6.4 Haridus ...................................................................................................................... 36
6.5 Siseturvalisus ............................................................................................................. 37
6.6 Kultuur ...................................................................................................................... 38
6.7 Lõimumine ................................................................................................................. 38
6.8 Rahastus .................................................................................................................... 39
7. Saare maakond ....................................................................................................... 40
7.1 Menetlusprotsess ....................................................................................................... 40
7.2 Elukoht ...................................................................................................................... 41
7.3 Tööturg ...................................................................................................................... 41
7.4 Siseturvalisus ............................................................................................................. 41
7.5 Kultuur ...................................................................................................................... 43
7.6 Rahastus .................................................................................................................... 44
8. Ida-Viru maakond .................................................................................................... 46
8.1 Menetlusprotsess ....................................................................................................... 46
8.2 Tööturg ...................................................................................................................... 46
8.3 Haridus ...................................................................................................................... 46
8.4 Siseturvalisus ............................................................................................................. 47
8.5 Rahastus .................................................................................................................... 47
8.6 Muu ........................................................................................................................... 48
9 Lääne maakond ....................................................................................................... 49
9.1 Menetlusprotsess ....................................................................................................... 49
9.2 Siseturvalisus ............................................................................................................. 49
9.3 Kultuur ...................................................................................................................... 51
9.4 Muu ........................................................................................................................... 52
4
10 Lääne-Viru maakond ............................................................................................... 54
10.1 Menetlusprotsess ....................................................................................................... 54
10.2 Elukoht ...................................................................................................................... 55
10.3 Haridus ...................................................................................................................... 57
10.4 Siseturvalisus ............................................................................................................. 57
10.5 Kultuur ...................................................................................................................... 58
10.6 Muu ........................................................................................................................... 58
11 Viljandi maakond .................................................................................................... 59
11.1 Menetlusprotsess ....................................................................................................... 59
11.2 Elukoht ...................................................................................................................... 59
11.3 Tööturg ...................................................................................................................... 60
11.4 Haridus ...................................................................................................................... 60
11.5 Siseturvalisus ............................................................................................................. 61
11.6 Kultuur ........................................................................................................................... 63
11.7 Rahastus .................................................................................................................... 65
11.8 Muu ........................................................................................................................... 65
12 Rapla maakond ....................................................................................................... 66
12.1 Haridus ...................................................................................................................... 66
12.2 Siseturvalisus ............................................................................................................. 66
12.3 Kultuur ...................................................................................................................... 67
12.4 Rahastus .................................................................................................................... 68
12.5 Muu ........................................................................................................................... 69
13 Põlva maakond........................................................................................................ 70
13.1 Menetlusprotsess ....................................................................................................... 70
13.2 Elukoht ...................................................................................................................... 72
13.3 Tervishoid .................................................................................................................. 73
13.4 Siseturvalisus ............................................................................................................. 73
13.5 Lõimumine ................................................................................................................. 75
13.6 Rahastus .................................................................................................................... 75
13.7 Muu ........................................................................................................................... 76
14 Võru maakond ........................................................................................................ 77
14.1 Menetlusprotsess ....................................................................................................... 77
14.2 Siseturvalisus ............................................................................................................. 77
5
14.3 Lõimumine ................................................................................................................. 80
14.4 Rahastus .................................................................................................................... 80
14.5 Muu ........................................................................................................................... 81
15 Jõgeva maakond ...................................................................................................... 82
15.1 Menetlusprotsess ....................................................................................................... 82
15.2 Tööturg ...................................................................................................................... 83
15.3 Haridus ...................................................................................................................... 84
15.4 Siseturvalisus ............................................................................................................. 84
15.6 Lõimumine ................................................................................................................. 86
15.7 Rahastus .................................................................................................................... 86
15.8 Muu ........................................................................................................................... 86
Kokkuvõte ...................................................................................................................... 87
Kasutatud kirjandus: ....................................................................................................... 88
6
Kasutatud lühendite nimekiri
AMIF – (Asylum, Migration and Integration Fund), Varjupaiga-, Rände- ja Integratsiooni
Fond
ECHO – (European Commission’s Humanitarian Aid and Civil Protection department)
Euroopa Komisjoni Humanitaarabi ja Tsiviilkaitse osakond
EHIS – Eesti Haridus Infosüsteem
EL – Euroopa Liit
EMN – (European Migration Network) Euroopa Rändevõrgustik
HTM – Haridus- ja Teadusministeerium
ILO – (Immigration Liaison Offider) sideohvitser
JMK – Johannes Mihkelsoni keskus
KAPO – Kaitsepolitsei
KOV – kohalik omavalitsus
KPK – kinnipidamiskeskus
PPA – Politsei- ja Piirivalveamet
UNHCR – (United Nations High Commissioner for Refugees) Ühinenud Rahvaste
Organisatsiooni Pagulaste Ülemvoliniku Amet
VMS – välismaalaste seadus
VRKS – välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seadus
VSS – väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seadus
7
Peamised mõisted
Ümberasustamine – on rahvusvahelise kaitse saanud inimese Eestisse vastuvõtmine
kolmandast riigist (välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seadus, edaspidi VRKS, § 51
lõige 1). Ümberasustamine puudutab neid inimesi, kes on Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni
Pagulaste Ülemvoliniku Ameti (edaspidi UNHCR) poolt pagulaseks tunnistatud, kuid ei ole
Euroopa Liitu (edaspidi EL) jõudnud.
Ümberpaigutamine – on rahvusvahelise kaitse saanud isiku Eestisse vastuvõtmine teisest EL
liikmesriigist (VRKS § 51 lõige 2).
Põgenik – inimene, kes on sunnitud lahkuma oma kodakondsusjärgsest riigist või alalisest
asukohast mõne erakorralise sündmuse (nt relvakonflikti, üldise vägivalla, inimõiguste
rikkumise, looduskatastroofi) või tagakiusukartuse tõttu. Kui selline põgenik ei ületa
rahvusvaheliselt tunnustatud riigipiiri, siis on tegemist sisepõgenikuga.
Rahvusvahelise kaitse taotleja – välismaalane või liikmesriigi kodanik, kes on esitanud
rahvusvahelise kaitse taotluse, mille suhtes ei ole veel lõplikku otsust tehtud (VRKS § 3 lõige
1).
Rahvusvahelise kaitse taotluse võtab vastu ning lahendab Politsei- ja Piirivalveamet (edaspidi
PPA) (VRKS § 3 lõige 4). Lõpliku otsuse tegemisega lõppeb rahvusvahelise kaitse menetlus
ning taotleja staatus. Rahvusvahelise kaitse menetluse lõppemisel säilib inimesel õigus otsus
kohtus vaidlustada (VRKS § 31 lõige 2).
Rahvusvahelise kaitse saaja – välismaalane, kelle suhtes on tuvastatud pagulasseisund või
täiendava kaitse seisund või kelle suhtes on tuvastatud, et ta kuulub EL Nõukogu otsusega
määratletud ajutist kaitset vajavate isikute kategooriasse (VRKS § 1 lõige 2).
Taotlejale, kelle suhtes on tuvastatud pagulasseisund või täiendava kaitse seisund ning keda
tunnustatakse pagulasena või täiendava kaitse saajana, antakse rahvusvaheline kaitse ja
tähtajaline elamisluba, kui ei esine pagulasena või täiendava kaitse saajana tunnustamist
välistavat asjaolu (välja toodud VRKS §-s 22) või rahvusvahelise kaitse taotluse
tagasilükkamise alust (VRKS § 37).
Pagulane – välismaalane, kes põhjendatult kartes tagakiusamist rassi, usu, rahvuse, poliitiliste
veendumuste või sotsiaalsesse gruppi kuulumise pärast viibib väljaspool päritoluriiki ega
suuda või kartuse tõttu ei taha saada nimetatud riigilt kaitset ning kelle suhtes ei esine
8
pagulasena tunnustamist välistavat asjaolu (VRKS § 4 lõige 1-2). Pagulasele antakse Eestis
elamisluba kolmeks aastaks, mida saab vajadusel pikendada (VRKS § 38 lõige 1).
Täiendava kaitse saaja – välismaalane, kes ei kvalifitseeru pagulaseks ja kelle suhtes ei esine
täiendava kaitse andmist välistavat asjaolu ja kelle suhtes on alust arvata, et tema Eestist
tagasi- või väljasaatmine päritoluriiki võib talle nimetatud riigis kaasa tuua tõsise ohu, sh. (1)
talle surmanuhtluse kohaldamise või täideviimise või (2) tema piinamise või tema suhtes
ebainimlike või inimväärikust alandavate kohtlemis- või karistamisviiside kasutamise või (3)
konkreetselt tema või üldse tsiviilisikute elu ohtu sattumise või tema või tsiviilisikute kallal
vägivalla rakendamise rahvusvahelise või riigisisese relvakonflikti tõttu (VRKS § 4 lõige 3).
Eestis antakse täiendava kaitse saajale üheaastane elamisluba, mida saab vajadusel pikendada
(VRKS § 38 lõige 2).
Ajutise kaitse saaja – välismaalane, kes on sunnitud eelkõige rahvusvaheliste
organisatsioonide üleskutse tulemusena oma päritoluriigist või –piirkonnast lahkuma või on
sealt evakueeritud ning kellel seoses olukorraga kodumaal ei ole võimalik turvaliselt ja
püsivalt tagasi pöörduda ja kes võib kuuluda rahvusvahelist kaitset reguleerivate sätete
reguleerimisalasse ning (1) kes on põgenenud relvakonflikti või püsiva vägivalla piirkonnast;
(2) keda ähvardab tõsine oht langeda või kes on langenud inimõiguste süsteemse või üldise
rikkumise ohvriks (VRKS §5 lõige 2).
Majandusimmigrant – ei ole ametlik klassifikatsioon, vaid pigem mõiste, mida kasutatakse
üldisemalt inimeste kohta, kes liiguvad/kolivad ühest riigist teise, et leida parem majanduslik
elujärg ja professionaalne perspektiiv.
9
Sissejuhatus
Raport on vastuseks Sisekaitseakadeemia koostatud teabepäevade raportile „Toimetulek
rändeajastul - rahvusvahelise kaitse valdkond ja kohalik tasand“, mis võttis kokku 2015.
aastal toimunud teabepäevadel toimunu. Käesolevas raportis vastatakse teabepäevadel
tekkinud osavõtjate küsimustele seoses sõjapõgenike ümberpaigutamise ja -asustamisega.
2015. aasta teabepäevi koordineeris Sisekaitseakadeemia koostöös Sise-, Sotsiaal-, Haridus-ja
Teadusministeeriumi (edaspidi HTM) ning rahvusvahelise kaitse saajatega tegelevate
vabaühendustega. Teabepäevad toimusid kõigis Eesti maakondades ajavahemikul 26.
oktoober – 2. november 2015 ning sihtrühmaks olid eelkõige kohaliku omavalitsuse ja
koolide juhid, sotsiaaltöötajad, maavalitsuste ametnikud ning kogukonna liidrid (nt
külavanemad, kultuuritegelased, tugiteenuse pakkujad) ehk inimesed, kes reaalselt
sõjapõgenike vastuvõtmisega tegelema hakkavad.
Teabepäevade eesmärgiks oli tutvustada riigi ja vabaühenduste tegevusi rahvusvahelist kaitset
vajavate inimeste ümberpaigutamisel ja –asustamisel ning pidada dialoogi kohalikul tasandil.
Samuti arutati olukorda Euroopas: milline on hetke olukord, kuidas seda lahendada saaks,
mille taga kriisikolletes lahendus seisab ja mida saame omalt poolt ära teha.
Teabepäevad olid produktiivsed, inimeste huvi osaleda oli suur ning küsimusi tekkis
osalejatel palju. Seetõttu on küsimustele vastamine käesoleva raporti kaudu mõistlik ning
kuna tegu on kirjaliku materjaliga, siis on see kättesaadav huvi ja/või vajaduse korral kergesti
kasutatav kõigile soovijatele.
Raport on üles ehitatud maakondade kaupa. Maakondade peatükid jagunevad peamisteks
kategooriateks, nagu menetlusprotsess, elukoht, tervishoid, rahastus jne.
Vastused on koostatud koostöös Siseministeeriumi, Sotsiaalministeeriumi, Haridus- ja
Teadusministeeriumi ning Politsei- ja Piirivalveametiga.
10
1. Valga maakond
1.1 Menetlusprotsess
1.1.1 Mis saab siis, kui Eesti ei võtaks ühtegi rahvusvahelise kaitse saanut?
Eesti on võtnud praeguse ajani vastu rahvusvahelist kaitset vajavaid inimesi ning võtab neid
vastu ka tulevikus. Rahvusvahelise kaitse taotlemine ja vajaduse korral saamine on üks
inimese põhiõigustest ja selle võimaldamine on rahvusvaheline kohustus, mis pandi paika
1951. aastal Genfi pagulasseisundi konventsiooni ja 1967. aasta protokolliga. Eesti liitus
1997. aastal Genfi konventsiooniga, millega võttis endale kohustuse seda ka järgida.
Euroopa Liiduga ühinemisega kaasnes nii häid kui halbu külgi. Liikmesriigina tuleb Eestil
panustada ühistesse eesmärkidesse ja tegemistesse, mis võib olla sel hetkel ei tundu Eestit
otseselt puudutavat. Samas, kui Eesti soovib, et teised liikmesriigid austaksid Eesti huve ja
toetaksid Eestile olulisi algatusi ning abistaksid vajadusel Eestit, tuleb Eestil teha koostööd
teiste liikmesriikidega ning kaasa aidata probleemide lahendamisele, et muuta EL ühtsemaks
ja tugevamaks.
Eesti on siseriiklikult arvestanud vastu võtta kuni 550 kaitset vajavat isikut. Tänaseks on Eesti
Euroopa rändekava alusel vastu võtnud 68 sõjapõgenikku, sh 49 inimest Kreekast
ümberpaigutamise raames (seisuga 11.10.2016) ning 11 inimest Türgist ümberasustamise
raames (seisuga 16.09.2016). Eesti paigutab sõjapõgenikke ümber vastavalt Euroopa
Nõukogu otsustele (EL) 2015/16011, (EL) 2015/1523
2 ning asustab ümber vastavalt EL-Türgi
kokkuleppele ja Euroopa Nõukogu järeldusele 20.07.20153.
1.1.2 Mis saab siis, kui rahvusvahelise kaitse saanu ei soovi Eestisse tulla?
Eesti arvestab ka rahvusvahelise kaitse saanud inimese enda soovi Eestisse tulla. Selline
kriteerium hoiab ära võimaliku edasise rände teistesse EL liikmesriikidesse. Kui inimene ei
soovi Eestisse tulla, ei saa teda selleks ka sundida ning seda inimest Eestisse ümber ei
paigutata ega -asustata.
1 Nõukogu otsus (EL) 2015/1601, 22.september 2015, millega kehtestatakse rahvusvahelise kaitse valdkonnas
ajutised meetmed Itaalia ja Kreeka toetamiseks. http://eur-lex.europa.eu/legal-
content/ET/TXT/HTML/?uri=CELEX:32015D1601&from=ET (19.08.2016) 2 Nõukogu otsus (EL) 2015/1523, 14. september 2015, millega kehtestatakse rahvusvahelise kaitse valdkonnas
ajutised meetmed Itaalia ja Kreeka toetamiseks. http://eur-lex.europa.eu/legal-
content/ET/TXT/HTML/?uri=CELEX:32015D1523&qid=1445498717500&from=EN (19.08.2016) 3 Council of the European Union. Outcome of the Council Meeting. Brussels, 20. juuli 2015.
www.consilium.europa.eu/en/meetings/jha/2015/07/st11097_en15_pdf/ (19.08.2016)
11
1.1.3 Kui suur on rahvusvahelise kaitse saanu pere, mitu naist ja last võib kaasa võtta?
Perekonna taasühinemise lubamise osas teeb otsuse PPA. Igal üksikul juhul hinnatakse eraldi,
kas perekonna taasühinemine on võimalik hoopis mõnes muus riigis. Ehk siis automaatselt
lähisugulasi riiki kaasa võtta ei saa.
Rahvusvahelise kaitse saanud inimese pereliikmeks loetakse seaduse kohaselt tema abikaasa,
vallaline ja alaealine laps (sh lapsendatud laps) ja abikaasa vallaline ja alaealine laps (sh
lapsendatud laps). Pereliikmeks ei loeta näiteks täiskasvanu õdesid, vendi, vanemaid jt. Kaitse
saaja vanem või vanavanem loetakse perekonnaliikmete hulka vaid juhul, kui päritoluriigis
puudub muudest perekondlikest sidemetest tulenev toetus. Vallaline ja täisealine laps loetakse
pereliikmeks juhul, kui laps ei ole terviseseisundi või puude tõttu suuteline iseseisvalt toime
tulema (VRKS § 7).
Eestis on mitmenaisepidamine keelatud (perekonnaseadus § 4). Kui ümberasustamise/-
paigutamise raames toimub perekonna taasühinemine, siis kehtivad neile isikutele VRKS §-s
10 ja §-s 11 sätestatud õigused ja kohustused, millest tulenevalt on neil isikutel kohustus
järgida Eesti seadusi.. Sellest tulenevalt võib rahvusvahelise kaitse saaja kaasa võtta ühe
naise.
1.2 Tööturg
1.2.1 Kuidas rahvusvahelise kaitse saanu tööturule integreeritakse?
Rahvusvahelise kaitse saanud inimesed integreeritakse tööturule Töötukassa ja tugiisiku abil.
Rahvusvahelise kaitse saanud inimestel on Eestis viibimise ajal õigus saada tööturuteenuseid
ja -toetust samadel õigusaktides sätestatud alustel nagu Eesti püsielanikul (VRKS §75 lg 1).
Töötukassa pakub tööturukoolitustest kuni karjäärinõustamiseni. Vajadusel koostatakse
rahvusvahelise kaitse saanud isikutele Töötukassa poolt individuaalne tööotsimise plaan.
Rahvusvahelise kaitse saanud inimest aitab nii igapäevaelus kui töö alaselt tugiisik. Tugiisiku
nõustamisvaldkonnaks on muu hulgas ka tööga seotud küsimused nagu Eesti töökultuuri
tutvustamine, suhtlemine Töötukassaga, tööalane täiendkoolitus ning probleemide ennetamine
töökohal.
1.2.2 Kuidas leitakse rahvusvahelise kaitse saanule töökoht?
Töötukassa abil. On ka firmasid, kes on ise ühendust võtnud ja vabu töökohtasid pakkunud.
Samuti on võimalus rahvusvahelise kaitse saajal ka ise omal käel tööd otsida.
12
1.2.3 Kuidas viiakse kokku tööandja ja töövõtja (rahvusvahelise kaitse saanu)?
Töötukassa ja tugiisiku abil.
1.3 Haridus
1.3.1 Kas koolid peavad hakkama rahvusvahelise kaitse saanutele lastele erimenüüga
toitu tegema?
Koolid ei ole kohustatud õpilastele kultuurilistel põhjustel erimenüüd koostama. Praktikas on
vajadusel erimenüü taganud lapsevanemad.
1.3.2 Kas koolijuhtidele ja õpetajatele on plaanis korraldada haridussüsteemist
lähtuvalt ja süvendatult eraldi teabepäevi, mis puudutavad rahvusvahelist
kaitset?
On juba toimunud ja plaanitakse korraldada erinevaid teabepäevi. Nt. 21. oktoobril toimub
rahvusvahelise kaitse saanud laste hariduse teemaline konverents koostöös MTÜ Eesti
Pagulasabi; TÜ Eetikakeskuse ning USA Suursaatkonnaga. Toimuvad ka rohujuure tasandi
hariduse teemalised nõupidamised nendes kohalikes omavalitustes (Tartu ja Tallinna puhul ka
koolides), kus varem sarnast kogemust ei ole olnud.
1.4 Siseturvalisus
1.4.1 Kuidas on Eesti valmis massiliseks sisserändeks?
Kuigi massilise sisserände tõenäosus Eestisse on väike, on Eesti selliseks olukorraks
valmistunud. PPA on koostanud ametkonna sisest riskianalüüsi, kuid valdkonna ülese
riskianalüüsi koostamist on juhtinud Sotsiaalministeerium. Viimane riskianalüüs koostati
2016.a kevadel Sotsiaalministeeriumi juhtimisel kaasates Siseministeeriumi, Politsei- ja
Piirivalveametit ning teisi valdkonnaga seotud asutusi. Hädaolukorra toimumisele anti
hinnang 5 ehk väga suur ning tagajärgedele B ehk kerge. Riskianalüüsi kinnitamise järgselt
koostati hädaolukorra lahendamise plaan, mida enne kinnitamiseks esitamist testitakse
õppusel.
Oluline on välja tuua, et PPA on saanud vajalikke kogemusi erinevatel missioonidel
Vahemere piirkonnas ja ka nt Sloveenias, mis on andnud praktilisi kogemusi massilise
sisserände ohjamisel. Kaardistatud on võimalikud ajutised majutuskohad ja ka ajutised
kinnipidamiskohad (sinna paigutatakse need, kes ei soovi varjupaika või on pannud toime
süüteo).
13
Lisaks jälgitakse pidevalt sündmusi ja arenguid teistes Euroopa riikides ning vahetatakse
parimaid praktikaid, et veelgi paremini olla olukorra lahendamiseks valmis.
1.4.2 Milline on politsei valmisolek, et tagada turvalisus ja avalik kord, kui
rahvusvahelise kaitse saanud asuvad elama kohaliku omavalitsuse
territooriumile?
PPA on valmis tagama turvalisuse ja avaliku korra riigi sees. Rahvusvahelise kaitse saajad on
üks osa Eesti ühiskonnast ja neid ei eristata kogukonnast. PPA teeb omalt poolt kõik, et kõigil
õiguskuulekatel inimestel oleks Eestis võimalikult turvaline. Selle nimel teeb PPA aktiivselt
koostööd nii partnerorganisatsioonidega riigiasutuste seas kui ka erasektoris ja
mittetulundusühingute ringis.
1.5 Lõimumine
1.5.1 Miks ei ole kohanemisprogramm rahvusvahelise kaitse saanule kohustuslik?
Algselt ei olnud kohanemisprogramm kohustuslik, kuid alates 1. maist 2016 on
kohanemisprogrammi rahvusvahelise kaitse moodul kaitse saanud inimestele kohustuslik..
Võimalikult kiire sulandumine Eestis ühiskonda ja oskus iseseisvalt uues keskkonnas toime
tulla on nii üksikisiku enda kui ka avalikes huvides.
1.6 Rahastus
1.6.1 Milline institutsioon peab arvestust, kui rahvusvahelise kaitse saanul täitub kaks
aastat?
Arvestust peavad erinevad asutused koostööna, näiteks peab Sotsiaalministeerium arvestust
rahvusvahelise kaitse saajale võimaldatava eesti keele õppe ning rahvusvahelise kaitse saajale
võimaldatava tõlketeenuse kulu kohta kahe aasta vältel.
1.6.2 Kes katab rahvusvahelise kaitse saanutega seotud kulud, kui EL toetused
lõppevad pärast kahte aastat?
Rahvusvahelise kaitse saaja peaks kahe aasta jooksul leidma endale töö ning suutma uues
ühiskonnas toime tulla. Pärast esimest kahte aastat peab ta suutma oma kulud ise katta.4
1.6.3 Kuidas toimub kulude katmine, kui rahvusvahelise kaitse saanu otsustab teise
valda kolida?
4 Rahvusvahelise kaitse saajal õigus taotleda toetusi (peretoetusi, toimetulekutoetus jne) samadel alustel nagu
teistel Eestis alaliselt või tähtajaliselt elavatel isikutel.
14
Kui rahvusvahelise kaitse saanud vahetab elukohta omaalgatuslikult ning tema
vastuvõtmisega kaasnevad uuele kohalikule omavalitsusele kulud, siis sellistel juhtudel
lepitakse kulude katmises kokku juhtumipõhiselt.
1.6.4 Mis saab siis vabakondlikest tugiisikutest, kui Euroopa liidu rahastus lõppeb?
Otsust, mil moel tugiisiku ja teiste teenuse, mida vabakond praegusel hetkel pakub,
osutamine jätkub pärast EL rahastuse lõppemist, ei ole veel tehtud.
15
2. Tartu maakond
2.1 Menetlusprotsess
2.1.1 Kui suur on rahvusvahelise kaitse saanu pere, mitu naist ja last võib kaasa võtta?
Perekonna taasühinemise lubamise osas teeb otsuse PPA. Igal üksikul juhul hinnatakse eraldi,
kas perekonna taasühinemine on võimalik hoopis mõnes muus riigis. Ehk siis automaatselt
lähisugulasi riiki kaasa võtta ei saa. Samuti kontrollitakse, kas perekond oli olemas enne
Eestisse tulemist ning kas tegemist on tegelike pereliikmetega.
Rahvusvahelise kaitse saanud inimese pereliikmeks loetakse seaduse kohaselt tema abikaasa,
vallaline ja alaealine laps (sh lapsendatud laps) ja abikaasa vallaline ja alaealine laps (sh
lapsendatud laps). Pereliikmeks ei loeta näiteks täiskasvanu õdesid, vendi, vanemaid jt. Kaitse
saaja vanem või vanavanem loetakse perekonnaliikmete hulka vaid juhul, kui päritoluriigis
puudub muudest perekondlikest sidemetest tulenev toetus. Vallaline ja täisealine laps loetakse
pereliikmeks juhul, kui laps ei ole terviseseisundi või puude tõttu suuteline iseseisvalt toime
tulema (VRKS § 7).
Eestis on mitmenaisepidamine keelatud (perekonnaseadus § 4). Kui ümberasustamise/-
paigutamise raames toimub perekonna taasühinemine, siis kehtivad neile isikutele VRKS §-s
10 ja §-s 11 sätestatud õigused ja kohustused, millest tulenevalt on neil isikutel kohustus
järgida Eesti seadusi. Eestis ei ole mitmenaisepidamine lubatud. Sellest tulenevalt võib
rahvusvahelise kaitse saaja kaasa võtta ühe naise.
2.1.2 Kas laste puhul laieneb isale kaasavõtmise õigus ka näiteks tema teise, kolmanda
või neljanda naise lastele?
Välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse kohaselt kuulub pereliikmete ringi ka
abikaasa alaealised ja vallalised lapsed.
2.2 Tööturg
2.2.1 Kui rahvusvahelise kaitse saanu ei leia tööd kahe aasta jooksul, siis kes katab
temaga seotud kulud?
Rahvusvahelise kaitse saaja peaks kahe aasta jooksul leidma endale töö ning suutma uues
ühiskonnas toime tulla. Pärast esimest kahte aastat peab ta suutma oma kulud ise katta.5
5 Rahvusvahelise kaitse saajal õigus taotleda toetusi (peretoetusi, toimetulekutoetus jne) samadel alustel nagu
teistel Eestis alaliselt või tähtajaliselt elavatel isikutel.
16
2.2.2 Kui palju rahvusvahelise kaitse saanutest saab tööd?
Töö leidmine oleneb peajoones rahvusvahelise kaitse saanutest endast – tema iseloomust (kas
hakkab kohe tööd otsima, on nõus alustama madalamalt pulgalt, jne), töökogemusest ja -
oskusest ning ka keele õppimise kiirusest.6
2.2.3 Miks ei tohi rahvusvahelise kaitse taotleja kohe tööle asuda, vaid peab ootama
kuus kuud?
Rahvusvahelise kaitse taotleja võib Eestis töötada, kui kuue kuu jooksul rahvusvahelise kaitse
taotluse esitamisest arvates ei ole temast sõltumatul põhjusel tema taotluse kohta otsust
jõustunud (VRKS § 101 lõige 1). Pooleaastane ooteaeg on loodud mitmel põhjusel. Esiteks
hoitakse sellega ära põhjendamatute rahvusvahelise kaitse taotluste esitamist, mille puhul
oleks eesmärgiks juurdepääs tööturule, mitte reaalne kaitsevajadus. Samuti on oluline tagada
rahvusvahelise kaitse taotlejale mõistlik aeg ühiskonnas kohanemiseks, mil ta saab tutvuda nii
Eesti töökultuuri kui ka siinsete tavade ja kommetega, õppida eesti keelt ning tutvuda tööturu
võimalustega.
PPAl on õigus taotlusi menetleda kuni kuus kuud (VRKS § 181 lõige 1), mis on sama periood
kui tööle asumise ooteaeg.
2.3 Tervishoid
2.3.1 Kes maksab rahvusvahelise kaitse saanu esmase tervisekontrolli eest?
Rahvusvahelise kaitse taotleja ja rahvusvahelise kaitse saanu esmane tervisekontroll
rahastatakse riigieelarvest. Rahvusvahelise kaitse saaja tervisekontroll nakkushaiguste suhtes
viiakse läbi, kui see on põhjendatud rahvatervise kaitsega (VRKS § 75 lõige 11, 1
2).
2.3.2 Kuidas ja kus tehakse ümberasustamise ja –paigutamise raames vastuvõetavatele
rahvusvahelise kaitse saanutele tervisekontroll? Kes maksab selle eest?
Inimestele, kes on rahvusvahelise kaitse saanud ehk kellele on pagulase või täiendava kaitse
staatus juba antud, Eesti piiri ületades täiendavat tervisekontrolli läbima ei pea.7
6 Inimesest endast olenemine käib kõikide inimeste kohta, kes tööd otsivad, mitte ainult rahvusvahelise kaitse
saajate kohta. Siiski tuleb arvesse võtta, et rahvusvahelise kaitse saaja võib olla traumeeritud ning seetõttu on töö
leidmine raskendatud. 7 Euroopa rändekava ümberpaigutamise raames rahvusvahelise kaitse saanud inimesed saavad esmase
tervisekontrolli Itaalias/Kreekas laagrites koha peal. Kolmandatest riikidest ümberasustamise puhul tehakse
rahvusvahelise kaitse saajatele tervisekontroll tavaliselt laagris enne, kui inimene oma uude koduriiki liikuma
hakkab. Põhimõtteliselt võib selles protsessis tervis olla ka üheks põhjuseks, miks inimest vastu ei võeta.
17
Rahvusvahelise kaitse taotleja ja rahvusvahelise kaitse saanu esmane tervisekontroll
rahastatakse riigieelarvest (VRKS § 75 lõige 12).
2.4 Haridus
2.4.1 Kes võib osaleda rahvusvahelise kaitse saanutele korraldavas keeleõppe hankes?
Avatud taotlusvoor on praeguseks läbiviidud ja eesti keele õpet ümberasustamise ja –
paigutamise raames vastuvõetavatele rahvusvahelise kaitse saajatele pakub üle-eestiliselt
Tartu Rahva Ülikool.
2.4.2 Kuhu kvalifitseeruvad vene õppekeelega keelekümbluskoolid. Kas ka neisse
paigutatakse rahvusvahelise kaitse saanute lapsed?
Keelekümbluskoolid saavad eesti keele õppe lisatoetust samadel alustel, mis eesti keele
õppega koolid. Rahvusvahelise kaitse saajad asuvad õppima elukohalähedasse kooli. Kui
lapsevanem soovib, et tema laps õpib vene õppekeelega koolis või keelekümbluskoolis, on
see tema vaba valik. Keelekümbluskoolidesse on seni läinud õppima vene kodukeelega
rahvusvahelise kaitse saajad omal initsiatiivil.
2.4.3 Millel põhineb 361-eurone summa aastas keeleõpperühmale?
Tegemist on lasteaedadele mõeldud keeleõppetoetusega, millele on riigieelarves igal aastal
määratud konstantne summa. See summa jagatakse proportsionaalselt võrdselt ära
keeleõppetoetust taotlenud lasteaedade vahel – sõltuvalt sellest kujuneb välja konkreetne
summa lasteaiale.
2.4.4 Kui suur peab olema keeleõpperühm, et saada 361-eurone toetus?
Kõik lasteaiarühmad, sõltumata suurusest, kus õpetatakse eesti keelt teise keelena, saavad
toetust.
2.4.5 Kas kool, kuhu määratakse rahvusvahelise kaitse saanu laps, saab temaga
tegelemiseks täiendavat tuge (nt. tugiisik)?
Kõik põhikoolis õppivad uussisserändajad (sh. rahvusvahelise kaitse saajad ja taotlejad)
saavad riigipoolset keeleõppe lisatuge Eesti Haridus Infosüsteemi (edaspidi EHIS) sissekande
alusel (sissekandes on märgitud ära hariduslik erivajadus „uussisserändaja“ ning eesti keele
18
lisatundide vajadus). Keeleõpe on 400 eurot õpilase kohta aastas; kogusumma kooli kohta on
vähemalt 1000 eurot aastas
2.5 Siseturvalisus
2.5.1 Väidetakse, et sisserännanute esimene põlvkond on tänulik vastuvõtvale riigile,
seega on nad huvitatud olema igati seaduskuulelikud. Kas ikka on nii?
Rahvusvahelist kaitset saanud inimene ei tule üldiselt teise riiki mõttega, et sooritada
kuritegusid. Rahvusvahelist kaitset saanud inimene otsib endale turvalist elu rahulikus riigis
ning suurem osa neist on tänulikud sellise võimaluse eest. Samas võib kohanemine täiesti
teistsuguse kultuuri ja seadustega ning esialgne kogukonnatunde puudumine ja madalam
sissetulek sisserännanutele uusi väljakutseid kaasa tuua. Selge on see, et politsei tegeleb
seaduserikkumistega olenemata sellest, kes rikkumise toime pani.
2.5.2 Kuidas tehakse kindlaks rahvusvahelise kaitse saanud isiku identiteet?
PPA-l on kohustus tuvastada rahvusvaheliste kaitset taotlev isik või kontrollida tema
isikusamasus. Kui isik jääb tuvastamata või tema isikusamasust ei ole võimalik kontrollida,
jäetakse taotletud toiming sooritamata8.
Isiku identiteeti on võimalik kindlaks teha mitmel erineval viisil ja isikul on kohustus anda
tõeseid andmed. Peamiselt tuvastatakse isik isikut tõendava dokumendi alusel. Kui
välismaalasel puudub isikut tõendav dokument, siis muude tõendite alusel:
o Biomeetriliste andmete põhjal
o DNA andmete põhjal
o Muude tõendite põhjal9
2.5.3 Milline on politsei valmisolek, et tagada turvalisus ja avalik kord, kui
rahvusvahelise kaitse saanud asuvad elama kohalikku omavalitsuse
territooriumile?
PPA on valmis tagama turvalisuse ja avaliku korra riigi sees. Rahvusvahelise kaitse saajad on
üks osa Eesti ühiskonnast ja neid ei eristata kogukonnast. PPA teeb omalt poolt kõik, et kõigil
õiguskuulekatel inimestel oleks Eestis võimalikult turvaline. Selle nimel teeb PPA aktiivselt
koostööd nii partnerorganisatsioonidega riigiasutuste seas kui ka erasektoris ja
mittetulundusühingute ringis.
8 Taotlus ei võeta menetlusse.
9 Muude tõendite alla käivad muude haldusorganitele teadaolevad andmed, sh varasemalt isiku suhtes läbiviidud
menetlustes kogutud või andmekogudes töödeldavad andmed, näiteks taotleja enda või teiste ütlused.
19
2.6 Kultuur
2.6.1 Kuidas muslimid pühasid tähistavad, mis see vastuvõtvale riigile kaasa toob?
Islamis on kaks levinud püha, mida tähistatav kõik muslimid: ʻīd al-fiṭr ja ʿīd al-aḍḥā.
Esimene on päev, mil lõppeb paastukuu ehk ramadaan (ramaḍān). Seda tähistatakse sõprade-
sugulastega koos süües, sageli tehakse lastele kingitusi. Teist tähistatakse kuul, mil paljud
inimesed võtavad ette palverännaku Mekasse.10
Kuna islami kalender on kuukalender, siis pole pühade kuupäevad fikseeritud11
, vaid liikuvad.
Asjaolu, milliseid pühasid inimene veel tähistab, on aga igaühe eraasi. Vastuvõtvale riigile ei
too see midagi kaasa peale religioosse mitmekesistumise.
2.7 Rahastus
2.7.1 Kes katab rahvusvahelise kaitse saanutega seotud kulud, kui EL toetused
lõppevad pärast kahte aastat?
Rahvusvahelise kaitse saaja peaks kahe aasta jooksul leidma endale töö ning suutma uues
ühiskonnas toime tulla. Pärast esimest kahte aastat peab ta suutma oma kulud ise katta.12
2.8 Muu
2.8.1 Kui alguses saab rahvusvahelise kaitse saanu ühe suurusega korteri, kuid hiljem
toob pere järgi, kes ja kas peab tagama suurema korteri?
Eluruumi leidmisel/üürimisel tagatakse abi inimesele/perekonnale ühekordselt.
10
Eid al-Fitr. Encyclopedia Britannica https://www.britannica.com/topic/Eid-al-Fitr (11.08.2016);
Eid al-Adha. Encyclopedia Britannica https://www.britannica.com/topic/Eid-al-Adha (11.08.2016). 11
Islami kalender on kuukalender. See põhineb kuu liikumisel, sisaldades 12 kuud. Kalendriaasta pikkuseks on
354 päeva. Nädal algab pühapäevaga ja lõppeb laupäevaga. Päev algab islami kalendri kohaselt
päikeseloojangul. Islami kalender on ametlik kalender Pärsia lahe äärsetes riikides, näiteks Saudi Araabias.
Teised pöörduvad islami kalendri poole religioossetel eesmärkidel, muidu aga kasutavad Gregoriuse kalendrit.
Ramadaan on islamikalendri üheksas kuu. 2016. aastal oli ramadaan 6.juunist kuni 5. juulini. 12
Rahvusvahelise kaitse saajal õigus taotleda toetusi (peretoetusi, toimetulekutoetus jne) samadel alustel nagu
teistel Eestis alaliselt või tähtajaliselt elavatel isikutel.
20
3. Järva maakond
3.1 Menetlusprotsess
3.1.1 Kas mitmenaisepidamine oleks Eestis lubatud?
Eestis on mitmenaisepidamine keelatud (perekonnaseadus § 4). Kui ümberasustamise/-
paigutamise järgselt toimub perekonna taasühinemine, siis kehtivad neile isikutele VRKS §-s
10 ja §-s 11 sätestatud õigused ja kohustused, millest tulenevalt on neil isikutel kohustus
järgida Eesti seadusi. Eestis ei ole mitmenaisepidamine lubatud. Sellest tulenevalt võib
rahvusvahelise kaitse saaja kaasa võtta ühe naise.
3.2 Elukoht
3.2.1 Kus rahvusvahelise kaitse saanud soovivad elada? Kas nad soovivad elada ainult
linnades või ka väiksemates kohtades?
Senine praktika rahvusvahelise kaitse saajate vastuvõtmisel näitab, et pigem eelistatakse
elukohana linnasid, kuid selles osas on ka erandeid.
3.3 Tööturg
3.3.1 Kuidas edastada positiivset infot, et rahvusvahelise kaitse saajad on ka
maksumaksjad, panustajad ning soovivad töötada (tööandjad ütlevad, et on
lojaalsed ja motiveeritud)?
Tööandjate tagasiside rahvusvahelise kaitse saajate kohta on üks võimalus. Teine võimalus on
edastada rohkem infot statistika kohta (kui paljud neist on töö leidnud, mis alal, jne).
3.3.2 Kust saada infot, et selgelt ja lihtsalt selgitada, miks EL piire kinni ei pane?
Piire ei pandud kinni peamiselt sellepärast, et Süüria kodanike ja elanike elu ja tervis oli ohus
ning piirilt füüsiline tagasisaatmine oleks tähendanud suure tõenäosusega nende elu seadmist
vahetusse ohtu. Selline käitumine ei ole kooskõlas rahvusvahelise õiguse põhimõttega „non
refoulement“ ehk keeluga saata isikuid tagasi riiki, kus nende elu on ohus.
Küll aga võeti kasutusele hulgaliselt teisi meetmeid piiriturvalisuse tagamiseks – loodi
füüsilised tõkked suunamaks sõjapõgenike registreerimispunktidesse, loodi võimalused
rahvusvahelise kaitse taotlemiseks, Euroopa Liidu Piirivalveagentuuri (edaspidi Frontex)
poolt korraldati erinevaid ühisoperatsioone surve alla sattunud riikide piirivalvete
tugevdamiseks nii tehnika, kui ka piirivalvuritega ning tõhustati nende isikute tagasisaatmist,
kes rahvusvahelist kaitset ei vaja. Piiride kinni panemise aluseks on lisaks füüsiliste tõkete
21
rajamisele ja täiendava isikkoosseisu piirile suunamise koostöö naaberriikidega ja efektiivne
tagasisaatmine.
3.3.3 Miks rahvusvahelise kaitse saanuid tagasi ei saadeta?
Kui inimene on saanud rahvusvahelise kaitse, tähendab see seda, et tagasi saatmine tema
päritoluriiki on ohtlik tema elule või tervisele. Sellisel juhul oleks tema tagasi saatmine
vastuolus 1951. aasta Genfi konventsiooniga, millega Eesti liitus 1997. aastal.
Samas, PPA hindab korrapäraselt ka elamisloa ja kaitse staatuse pikendamisel päritoluriigis
valitsevat olukorda ja otsustab, kas inimene on võimalik päritoluriiki tagasi saata sest olukord
päritoluriigis on paranenud ja ohtu tema elule enam ei ole.
3.3.4 Kuidas rahustada Eesti elanikke praeguses rändekriisis?
Hetkel ei saa me rääkida Eestis rändekriisist. Eestisse saabub pidevalt välismaalasi tööle,
elama, õppima, perekondlikel jm põhjustel ning nende inimeste kõrval on rahvusvahelise
kaitse saajad ainult väike osa. Näiteks 2015 aastal said Eestis tähtajalise elamisloa või
registreeris oma elukoha kokku 8 104 välismaalast13
. Neist 4 928 olid kolmandate riikide
kodanikud ning 3 176 EL-i, Euroopa Majanduspiirkonna või Šveitsi kodanikud. 4 928st
välismaalasest, kes on kolmandate riikide kodanikud, 1659 inimest tulid töötamise ja 1144
õppimise eesmärgil.14
Sellele võrdluseks võib tuua rahvusvahelise kaitse saajate arvu, mis
2015 aastal PPA kohaselt oli 231.15
Teadmatus tekitab hirmu ja võõraviha. Inimesi tuleb informeerida ja seda tuleb teha alatasa,
mitte alles siis, kui küsimused üles kerkivad. Tänaseks võib leida mitmeid artikleid uudistes,
mis räägivad rahvusvahelise kaitse saajatest ja nende peredest – kuidas nad elavad, mis toetusi
on neil võimalik saada, kus nad töötavad jms. Ümberpaigutamise ja -asustamise teema üles
kerkimisel esines teadmatust, mis on nüüdseks kõrvaldatud. Nüüdseks on loodud erinevaid
lehekülgi, kus võib leida vastuseid rahvusvahelise kaitse saajatega seotud küsimustele, nt
www.valitsus.ee/pagulased. Samuti võib leida informatsiooni ka PPA
(https://www.politsei.ee/et/teenused/rahvusvaheline-kaitse/) kodulehelt, erinevate
ministeeriumite lehekülgedelt (kohanemisprogrammi kohta leiab infot Siseministeeriumi
lehelt - https://www.siseministeerium.ee/et/kohanemisprogramm-0; hariduse ja ka
13
Siseministeerium. Facebooki postitus Arvamusfestivalile. 14
PPA, ALIS. 15
Politsei- ja Piirivalveamet. Rahvusvahelise kaitse statistika. https://www.politsei.ee/dotAsset/218156.pdf
(18.08.2016).
22
õpipoisiõppe kohta HTMi koduleheküljelt - https://www.hm.ee/et/opipoiss; toetuste ja
teenuste kohta Sotsiaalministeeriumi koduleheküljelt https://www.sm.ee/et/teenused-ja-
toetused-pagulastele) ning Rahvusvahelise Migratsiooniorganisatsiooni (edaspidi IMO)
kodulehelt (http://www.iom.ee/).
Samuti tuleb rõhutada, et Eesti on alati olnud rändepoliitika kujundamisel tasakaalukas,
tagades nt kõrgelt kvalifitseeritud tööjõule Eestisse saabumise lihtsustamisel ka asjakohased
eelkontrolli ja järelevalve meetmed. Eesti on nõustunud vabatahtlikkuse alusel ja vastavalt
oma võimekusele võtma vastu kindla arvu ümberpaigutatavaid ja –asustatavaid16
ning iga
vastuvõetud isiku osas on kontrollitud, et ta ei kujutaks ohtu meie avalikule korrale ja
julgeolekule.
Kindlasti võib välja tuua ka asjaolu, et Eestis ei ole sotsiaaltoetused nii kõrged, et keegi
sooviks siia n-ö toetustest elama tulla. Samuti ei ole soosiv ka meie kliima.
Eestis on olnud muslimi kogukondi alates Põhjasõjast, kui Eestisse jõudsid Tsaari sõjaväega
tatarlased. 2011.aasta rahvaloenduse käigus identifitseeris end islamiusu järgijana 1508
elanikku.17
Võrreldes muslimite arvu Eesti elanikkonnaga, on muslimite kogukond Eestis
olnud väga väike ning hetkel ei ole näha, et ka praegune üksikute muslimite lisandumine seda
kogukonda arvestatavalt kasvataks.
3.4 Kultuur
3.4.1 Kuidas muuta hoiakuid?
Hoiakud on individuaalsed arusaamad sellest, millised käitumisviisid on aktsepteeritavad ja
millised mitte18
. Inimeste hoiakud ei ole ettemääratud ja muutumatud, vaid vastupidi – need
olenevad suurel määral kontekstist, kus need luuakse. Intuitiivsed tunded, pealiskaudsed
muljed, stereotüübid ja ideoloogilised vaatenurgad mängivad hoiakute tekkimisel olulist
rolli19
. Seetõttu võib järeldada, et kui analüüsida stereotüüpe ja ideoloogilisi vaatenurki, saab
iga inimene esmalt teada oma hoiakutest. Kui hakata aktsepteerima midagi, mida varem ei
aktsepteerinud, siis muutuvad ka hoiakud. Nt inimese hoiak siesta20
pidamisse võib muutuda
16
Ümberasustamise raames on Eesti olnud nõus vabatahtlikult kahe aasta jooksul vastu võtma 188 isikut ning
ümberpaigutamise raames 329 isikut. 17
Statistikaamet. 2011 rahvaloendus. http://www.stat.ee/sab-uuendus?db_update_id=14122 (15.08.2016) 18
Huesmann, L. R., Guerra, N. G. „Children's normative beliefs about aggression and aggressive behavior“.
Journal Of Personality And Social Psychology, 72(2), 1997, lk 408-419. 19
Tourangeau, R., Rasinski, K. „Cognitive processes underlying context effects in attitude measurement“.
Psychological Bulletin, nr 103, 1988, lk 299-314. 20
Siesta on puhkepaus peale lõunat. Siestat kasutatakse mitmetes riikides, eriti maades, kus on väga palav.
Selleks ajaks on suletud kõik poed ja restoranid.
23
pärast seda, kui ta on elanud ja töötanud riigis, kus kuuma kliima tõttu peetakse keskpäevast
lõunapausi.
3.4.2 Milline peaks olema keelekasutus rahvusvahelise kaitse saanust rääkides?
Meedias peaks keelekasutus olema neutraalne ja korrektne, segamini ei tohiks ajada mõisteid
(pagulane, rahvusvahelise kaitse saaja, ümberpaigutatav, -asustatav, täiendava kaitse saaja,
varjupaigataotleja, jne) ja nendega seonduvaid fakte. Meedias on kerge kallutada arvamusi
ühes või teises suunas, kinnistada olemasolevaid müüte või luua uusi. Seetõttu on oluline
tasakaalustatud meediakajastus koos faktide eelneva kontrollimise ja terminite õige
kasutamisega. Hooletu ja ebaprofessionaalne keelekasutus võib kahjustada mitte ainult
kaitsetuid, vaid ka Eesti ühiskonda ennast. Seega faktide kontrollimine, terminite õige kasutus
ning allikate usaldusväärsuse kontrollimine oleks hea algus rahvusvahelise kaitse saanud
isikutest rääkides.21
3.4.3 Kuidas hakkama saada teisest kultuuriruumist tuleva rahvusvahelise kaitse
saanuga?
Et suhtlus teisest kultuuriruumist tuleva inimesega sujuks, on hea tema kultuuri tunda või olla
tähelepanelik ja arvestav suhtlemise käigus. Selleks, et hinnata muid kultuure ning panna
tähele teiste kultuuride erilisi omadusi ning neid tunnustada, on vaja kultuuritundlikkust.
Kultuuritundlikkus eeldab uudishimu ning huvi teiste kultuuride vastu. Mida halvemini
tunneb inimene kultuuri ja selle väärtusi, seda raskem on tal teistsugust käitumist mõista ja
seda raskem on tal teisest kultuurist pärit inimesega kohaneda/suhelda.22
Teise inimese
kultuuri tundes on kergem mõista rahvusvahelise kaitse saajat ning leida temaga ühine keel.
Siinkohal ei peeta silmas, et kõik peaks käima rahvusvahelise kaitse saanud inimese kultuuri
järgi, vaid pigem seda, et tema kultuuri tundes on kergem mõista rahvusvahelise kaitse saaja
tegusid, ütlemisi ja käitumist. Samuti on kultuuri tundmisel kergem talle selgitada, milline on
asukohariigi kultuur (kuidas erineb).
Üheks peamiseks takistuseks kultuuridevahelises suhtlemises on stereotüpiseerimine.
Stereotüpiseerimine tähendab, et inimene üritab sobitada teisest rahvusest/kultuurist pärit
21
Rahvusvaheline Migratsiooniorganisatsioon 2012. Pagulased ja Eesti Meedia. Juhendmaterjal ajakirjanikele.
http://www.iom.ee/ (18.08.2016) 22
Pajupuu, Hille 2000. Kuidas kohaneda võõras kultuuris. Eesti Keele Sihtasutus: Tallinn. Lk 12
24
inimesi mustritesse, mis tuginevad eelnevatel kogemustel või teadmistel.23
Kindlasti ei tohiks
võtta inimesi kui stereotüüpe, vaid kui individuaale ning sellest lähtuvalt ka käituda.24
23
Innove. Kultuurišokk. Kättesaadav arvutivõrgus: www.innove.ee/UserFiles/.../Kultuurišokk.pdf (19.08.2016) 24
Innove. Kultuurišokk. Kättesaadav arvutivõrgus: www.innove.ee/UserFiles/.../Kultuurišokk.pdf (19.08.2016)
25
4 Harju maakond
4.1 Menetlusprotsess
4.1.1 Millised on teiste riikide eelistused rahvusvahelise kaitse saajate
ümberasustamisel (nt Soome, Rootsi)?
Iga riik kehtestab ise oma vastuvõtukriteeriumid, mille tulemusel ei ole tekkinud ühtset
Euroopa Liidu riikide ümberasustamise- ja paigutamisepraktikat, vaid igal riigil on oma
lähenemine. Kuigi avaliku korra ja/või julgeoleku ohustamine on peamisteks keeldumise
põhjusteks, on nii Rootsil kui ka Soomel kõige tähtsamaks vastuvõtukriteeriumiks isiku
rahvusvahelise kaitse vajadus.
Ümberasustamine:
Rootsi on rahvusvahelise kaitse saajaid vastu võtnud alates 1950. aastast normipõhiselt.
Rootsi normiks on iga-aastaselt 1700 ja 1900 inimese vahel. Rootsi valikukriteeriumite
aluseks on Genfi 1951 aasta konventsiooni pagulasstaatuse andmise kord, st isikul on
tuvastatud põhjendatud tagakiusukartus rassi, usu, rahvuse, ühiskondlikku rühmitusse
kuulumise või poliitilise meelsuse alusel.25
Samuti võtab Rootsi vastu UNHCRi laiema definitsiooni alla kuuluvaid pagulasi, häda- ja
kiireloomulistes olukordades olevaid inimesi ning endisi sõjakohtu tunnistajaid ja nende
pereliikmeid. Integratsioonikriteeriume Rootsil ei ole.26
Soome põhiline kriteerium on konkreetse pagulase27
kaitse vajadus. Lisaks sellele arvestab
Soome potentsiaalse ohuga avalikule korrale ja rahvatervisele. Soomel on olemas ka
integratsioonikriteeriumid, millele mitte vastamine ei tähenda küll automaatset keeldumist
(kui näiteks konkreetse pagulase puhul on ümberasustamine hädavajalik), kuid mängib
valikuprotsessis siiski olulist rolli. Selleks on pagulase haridus (kirjaoskus ning ladina
tähestiku tundmine), töökogemus, tervislik seisund ja võimekus uude ühiskonda integreeruda.
Eelistatakse pagulasi, kes on pärit samast regioonist, kui Soomes juba elavad
25
Migrationsverket. The Swedish refugee quota. Kättesaadav arvutivõrgus:
http://www.migrationsverket.se/English/Private-individuals/Protection-and-asylum-in-Sweden/The-refugee-
quota.html (12.08.2016) 26
European Resettlement Network. Sweden. http://resettlement.eu/country/sweden (14.08.2016) 27
Ümberasustamise raames saavad vastuvõetud rahvusvahelise kaitse saajad pagulasestaatuse.
26
pagulaskogukonnad, et pagulastel oleks võimalus elada sarnase taustaga inimestega ühes
kogukonnas.28
4.1.2 Kas kehtestatud rahvusvahelise kaitse saanute valikukriteeriumid ei ole
diskrimineerivad?
Valikukriteeriumid ehk eelistused on loodud selleks, et hõlbustada ümberpaigutatud ja/või –
asustatud rahvusvahelise kaitse saanud inimeste integreerumist Eesti ühiskonda. Siiski ei saa
eelistada ainult osasid isiku gruppe teistele, sest sellisel juhul oleks see diskrimineerimine.
Eesti eelistab võimalusel inimesi, kellel on kõige suurem potentsiaal Eesti ühiskonnas edukalt
kohaneda ja hakkama saada, samuti haavatavaid gruppe (nt orvud, üksikemad, alaealised,
piinamise ohvriks langenud naised) ja perekondi. Menetluste käigus kontrollitakse siiatulevate
inimeste tausta. Kui tuvastatakse, et inimene on võimalikuks ohuks Eesti avalikule korrale või
sisejulgeolekule, on Eestil õigus sellise inimese vastuvõtmisest keelduda.29
Seda õigust oleme
ka kasutanud.
4.1.3 Kui palju rahvusvahelise kaitse saanutest tahavad Eestisse jääda, kui suur on
osakaal?
Rahvusvahelise kaitse saajatel on õigus liikuda lühiajaliselt ringi EL liikmesriikides vastavalt
selle liikmesriigi seadustele, nagu seda on kõikidel teistel alalistel Eesti elanikel. Kui nad
soovivad teise liikmesriiki elama jääda, peavad nad selleks vastavas riigis elamisluba
taotlema. Et ära hoida edasist rännet EL liikmesriikidesse, viiakse võimalike
ümberpaigutatavate/-asustatavate isikutega läbi intervjuud, kus tutvustatakse Eestit, siinset
kultuuri, kombeid, tavasid, kliimat jne, ning veendutakse, et inimene soovib Eestisse tulla.
4.1.4 Kui rahvusvahelise kaitse saanu riigis taastatakse rahu, kas ta saadetakse koju
tagasi? Kas see kehtib ka siis, kui talle on väljastatud elamisluba töötamiseks?
Kui pagulase või täiendava kaitse saaja tunnustamise asjaolusid (tagakiusamine, sõda , jne)
enam ei esine, lõppeb pagulasel pagulaseseisund ning täiendava kaitse saajal täiendava kaitse
seisund. Kuigi pagulase või täiendava kaitse staatuse lõppemisel lõppeb ka elamisluba ning
inimesel on kohustus naasta oma päritoluriiki, on tal õigus taotleda muid seaduslikke aluseid
Eestis viibimiseks, nt elamisluba Eestis töötamiseks. Sel juhul sõltub tema Eestisse jäämine
juba sellest, kas elamisloa saamise tingimused on täidetud või mitte.
28
Euroopa Resettlement Network. Finland. http://www.resettlement.eu/country/finland (14.08.2016) 29
Inimese vastuvõtmisest keeldumise ainukeseks põhjuseks võib olla oht avalikule korrale või julgeolekule.
27
4.1.5 Kuidas toimub riigipoolne kohaliku omavalituse teavitamine rahvusvahelise
kaitse saanute paigutamisest omavalitsusüksusesse?
Esimese inimese/perekonna elama asumisest konkreetse kohaliku omavalitsuse territooriumile
teavitatakse omavalitsust kirjalikult. Kirjas antakse mh teada Sotsiaalministeeriumi poolne
kontakt ja palutakse määrata ka omavalitsuse poolne kontaktisik. Ametikirjas teavitus toimub
esimese pere/inimese omavalitsuse territooriumile elama asumisest teavitamisel. Järgnevate
inimeste puhul toimub teavitus kontaktisikute vahelise infovahetusena.
4.2 Tööturg
4.2.1 Kas rahvusvahelise kaitse saanute puhul arvestatakse kohaliku omavalitsusse
määramisel töökohtade olemasolu?
Jah, rahvusvahelise kaitse saanu elukoha valimisel arvestatakse nii töötamis- kui ka
elamisvõimalusi, sh rahvusvahelise kaitse saajate proportsionaalset jaotumist kohaliku
omavalitsuse üksuste vahel.
4.3 Tervishoid
4.3.1 Kes maksab rahvusvahelise kaitse saanu esmase tervisekontrolli eest?
Rahvusvahelise kaitse taotleja ja rahvusvahelise kaitse saanu esmane tervisekontroll
rahastatakse riigieelarvest. Rahvusvahelise kaitse saaja tervisekontroll nakkushaiguste suhtes
viiakse läbi, kui see on põhjendatud rahvatervise kaitsega (VRKS § 75 lõige 11, 1
2).
4.3.2 Kuidas ja kus tehakse rahvusvahelise kaitse saanule tervisekontroll? Kes maksab
selle eest?
Inimestele, kes on rahvusvahelise kaitse saanud ehk kellele on pagulase või täiendava kaitse
staatus juba antud, Eesti piiri ületades täiendavat tervisekontrolli läbima ei pea.30
Rahvusvahelise kaitse taotleja ja rahvusvahelise kaitse saanu esmane tervisekontroll
rahastatakse riigieelarvest (VRKS § 75 lõige 12).
30
Euroopa rändekava ümberpaigutamise raames rahvusvahelise kaitse saanud inimesed saavad esmase
tervisekontrolli Itaalias/Kreekas laagrites koha peal. Kolmandatest riikidest ümberasustamise puhul tehakse
rahvusvahelise kaitse saajatele tervisekontroll tavaliselt laagris enne, kui inimene oma uude koduriiki liikuma
hakkab. Põhimõtteliselt võib selles protsessis tervis olla ka üheks põhjuseks, miks inimest vastu ei võeta.
28
4.4 Haridus
4.4.1 Kuidas ja kes nõuab keeleõppe ebaõnnestumisel rahvusvahelise kaitse saajalt
raha tagasi? Kas kulude tagasinõudmine ei lähe kallimaks maksma kui algne
summa?
Nõutud keeleoskustaseme mitte saavutamisel on võimalik keeleõppele planeeritud (kui õppes
ei osaletud) või kulunud summad tagasi nõuda. Kulude tagasinõudmise süsteem on veel
kujundamisel.
Hetkel on kulude tagasinõudjaks Sotsiaalministeerium.
4.4.2 Milline on õpiabi/tugiteenus rahvusvahelise kaitse saanu lapsele koolis ja
lasteaias?
Kõik põhikoolis õppivad uussisserändajad (sh. rahvusvahelise kaitse saajad ja taotlejad)
saavad riigipoolset keeleõppe lisarahastust EHISe sissekande alusel (sissekandes on märgitud
ära hariduslik erivajadus „uussisserändaja“ ning eesti keele lisatundide vajadus).
Vajadusel on võimalus saada õpiabi nõustamist regionaalsetest Rajaleidja
nõustamiskeskustest samadel alustel, mis teistegi laste puhul.
Lisaks eelmainitud keeleõppe toetusele põhikoolis, saavad lasteaia lapsed rühmapõhist
keeleõppe toetust. Nii koolidel kui ka lasteaedadel on võimalik saada SA Innove
Keelekümbluskeskuse vahendusel metoodilist tuge eesti keel teise keelena õpetamisel
(koolitused, materjalid, nõustamine). Keeleõpet viiakse lasteaias integreerituna mängulistesse
tegevustesse keelekümbluspõhimõtteid ja – meetodeid kasutades.
4.4.3 Kuidas peab kool käituma teisest kultuurist isikute suhtes, et näidata üles
lugupidamist teise kultuuri suhtes?
Eeskätt seeläbi, et kool peab tagama kvaliteetse hariduse kõikidele õpilastele sõltumata nende
kultuurilisest taustast ja kohtlema kõiki õpilasi võrdsetel alustel (PGS §3 §4 §5).
4.4.4 Kas koolis peaksid olema eraldi ruumid, et islamiusulised rahvusvahelise kaitse
saanud lapsed saaksid palvetada?
Kool ei ole kohustatud looma usuliste rituaalide täitmiseks eraldi tingimusi. Kool võib omal
initsiatiivil seda teha tingimusel, et kõiki religioone koheldakse koolis võrdsetel alustel.
Praktikas saavutatakse usuliste vajadusega seotud küsimused lahendatud kokkuleppel
lapsevanemaga. Hijabi on asendanud müts või koolibuff; avalikult nähtaval olevas menüüs
29
märgitakse visuaalsete sümbolitega probleemsed koostisained (sea- või loomaliha /hindud/).
Palvetamisvajaduse aeg ja koht saavutatakse samuti kompromisside leidmisel.
4.4.5 Mida kool peab tegema ramadaani ajal?
Koolil ei ole spetsiaalseid kohustusi ramadaani ajal.
4.4.6 Kas koolid peavad hakkama rahvusvahelise kaitse saanute lastele erimenüüga
toit tegema?
Koolid ei ole kohustatud õpilastele kultuurilistel põhjustel erimenüüd koostama. Praktikas
on vajadusel erimenüü taganud lapsevanemad.
4.4.7 Kas keeleõpe on kohustuslik või mitte?
Jah, alates 2016.aasta 1.maist on eesti keele õppimine pagulastele kohustuslik.31
4.5 Siseturvalisus
4.5.1 Kuidas tehakse kindlaks rahvusvahelise kaitse saanud isiku identiteet, kui tal ei
ole ühtegi dokumenti?
PPA-l on kohustus tuvastada rahvusvaheliste kaitset taotlev isik või kontrollida tema
isikusamasus. Kui isik jääb tuvastamata või tema isikusamasust ei ole võimalik kontrollida,
jäetakse taotletud toiming sooritamata32
.
Isiku identiteeti on võimalik kindlaks teha mitmel erineval viisil ja isikul on kohustus anda
tõeseid andmed:
Peamiselt tuvastatakse isikut tõendava dokumendi alusel. Kui välismaalasel puudub isikut
tõendav dokument, siis muude tõendite alusel:
Biomeetriliste andmete põhjal
DNA andmete põhjal
Muude tõendite põhjal33
4.6 Kultuur
4.6.1 Kuidas lahendatakse olukord, et muslimi naine võiks meessoost riigiteenistujaga
otse suhelda?
31
Siseministeerium. Teenused ja toetused pagulastele. https://www.sm.ee/et/teenused-ja-toetused-pagulastele
(14.08.2016) 32
Taotlus ei võeta menetlusse. 33
Muude tõendite alla käivad muude haldusorganitele teadaolevad andmed, sh varasemalt isiku suhtes läbiviidud
menetlustes kogutud või andmekogudes töödeldavad andmed, sh taotleja ja teiste isikute ütlused.
30
Islam on religioon, kus esineb soolist segregatsiooni.34
Selle määr sõltub inimese
päritoluriigist, kultuuriruumist, isiklikest hoiakutest ja usklikkuse tasandist. On reegel, et
võõrad mehed ja naised, kes ei ole abielus, pereliikmed või lähisugulased, ei käi omavahel
läbi. Kas ja mil määral seda reeglit täidetakse, sõltub eelpool toodud asjaoludest. On riike, kus
mehed ja naised käivad vabalt läbi: õpivad ülikoolis kõrvuti, käivad poodides, sõbrutsevad, nt
Jordaania. Samas on ka riike, kus mehed ja naised õpivad ülikoolis erinevates hoonetes, nt
Saudi Araabia.
Kui naine ei soovi religioossetel või kultuurilistel põhjustel meessoost riigiteenistujaga otse
suhelda, siis sellistel puhkudel on tal tavaliselt kaasas maḥram ehk lähisugulasest mees (isa,
vend, onu vms), kes saadab teda ja aitab taolistes olukordades.
4.6.2 Kuidas selgitatakse islamiusulistele, et Eestis on mehed ja naised võrdsed?
Islami seisukohalt on mehed ja naised võrdsed, kuid neil on erinevad kohustused, käsud ja
keelud.35
See, kas inimene suhtub erinevatesse sugudesse võrdselt, sõltub ta mõttemaailmast,
haridustasemest ja kultuuriruumist.
Eestisse kolival inimesel on võimalik läbida kohanemisprogramm, kus keeleõppe kõrval
räägitakse ajaloost, kommetest ja kultuurilistest tavadest, k.a erinevate sugude vahelistest
suhetest ja suhtumisest. Tutvustatakse ka fakti, et Eestis on soopõhine diskrimineerimine
keelatud (põhiseadus § 5 lõige 1). Ümberpaigutatavatele, - asutatavatele inimestele
tutvustatakse Eestit sh soolist võrdsust juba enne Eestisse tulekut.
Igale rahvusvahelise kaitse saanule määratakse tugiisik, kellel on samuti võimalik tutvustada
sotsiaalseid erinevusi, kui neid on.
4.7 Rahastus
4.7.1 Kuidas toimub rahvusvahelise kaitse saanute tugiisiku rahastamissüsteem – kes
rahastab?
Rahvusvahelise kaitse saajatele Johannes Mihkelsoni Keskuse poolt (edaspidi JMK)
pakutavat tugiisikuteenust rahastatakse Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondist (edaspidi
AMIF, Asylum, Migration, and Integration Fund).
4.7.2 Kui suur on tugiisiku tunnitasu rahvusvahelise kaitse saanutega tegelemiseks?
34
Armstrong, Karen 2003. Islam. Tartu:Ilmamaa, lk 16. 35
Koraan 4:34. www.tanzil.net
31
Tugiisikuteenust pakub 3 MTÜ-d. MTÜ Eesti Pagulasabi pakub teenust vabatahtlikkuse
alusel, st et kaetakse teenuse osutamisega kaasnevad kulud (side, transport jms), kuid teenuse
eest vabatahtlikud palka ei saa. MTÜ JMK ja MTÜ Pagula tugiisikud on tasustatud.
Sotsiaalministeeriumil on lepingud MTÜ JMK ja MTÜ Pagulasabiga. Kahe organisatsiooni
hinnad on väga erinevad, erisus tuleneb teenuse osutamise põhimõttelistest erinevustest –
vabatahtlik v tasustatud töö. Teenuse maksumus 1 kuu/kaitsesaaja kõigub 170-666 euro vahel.
Rahvusvahelise kaitse saajad, kes ei ole Euroopa rändekava alusel Eestisse saabunud, saavad
tugiisikuteenust, mida osutab MTÜ JMK AMIFi projekti kaudu. See leping on
Siseministeeriumiga ning selle sõlmitud toetuslepingu alusel toimub tugiisikuteenuse
tasustamine vastavalt töötundidele ning klientide arvule. Projektis on kaasatud keskmiselt 10
tugiisikut, kelle eelmise projekti 12 kuu keskmine tugiisiku töötasu kuus viimase 12 kuu
jooksul oli 550€. Tugiisikute töötasu sõltub suuresti ka klientide arvust.
4.7.3 Kui suur on rahvusvahelise kaitse saanuga kaasnev pearaha kohalikule
omavalitsusele? Kuidas seda võib kulutada?
Kohalikul omavalitsusel (edaspidi KOV) on vabadus kasutada 3000 € suurust ühekordset
toetust vastavalt KOV-i vajadustele ja soovidele. Selle 3000 € sisse ei käi VRKS § 73 lg 5
nimetatud kulud (eluruumi ühekordselt sõlmitava üürilepingu sõlmimisega seotud kulu, eesti
keele õppe kulu, tõlketeenuse kulu).
KOV võib kasutada eraldatavaid vahendeid nii, nagu KOV peab vajalikuks. Lähtudes sellest,
et KOV võimekused ja inimeste vajadused on erinevad, ei ole vahendite kasutamist kindlate
teenuste ja tegevustega piiratud. Vahendite eest võib näiteks palgata lisatööjõudu, pakkuda
töötajatele keelekoolitusi, korraldada arutelusid kogukonnas, toetada tegevusi või teenuseid,
mis on suunatud just kaitse saajatele jne.
4.7.4 Kuidas toimub kulude katmine, kui rahvusvahelise kaitse saanu otsustab teise
valda kolida?
Kui rahvusvahelise kaitse saaja vahetab elukohta omaalgatuslikult ning tema vastuvõtmisega
kaasnevad uuele kohalikule omavalitsusele kulud, siis sellistel juhtudel lepitakse kulude
katmises kokku juhtumipõhiselt.
Kolides, säilib rahvusvahelise kaitse saajal õigus ebapiisava sissetuleku korral taotleda
toimetulekutoetust, millest vajadusel kaetakse ka eluaseme kulud. Samas tuleb arvestada, et
eluruumi leidmisel/üürimisel tagatakse abi inimesele/perekonnale ainult ühekordselt.
32
5 Hiiu maakond
5.1 Menetlusprotsess
5.1.1 Kes kuuluvad pereliikmete hulka, keda võib Eestisse kaasa tuua?
Perekonna taasühinemise lubamise osas teeb otsuse PPA. Igal üksikul juhul hinnatakse eraldi,
kas perekonna taasühinemine on võimalik hoopis mõnes muus riigis. Ehk siis automaatselt
lähisugulasi riiki kaasa võtta ei saa. PPA kontrollib samuti, kas perekond oli olemas enne
Eestisse tulekut, ning kas tegemist on tegelike pereliikmetega.
Rahvusvahelise kaitse saanud inimese pereliikmeks loetakse seaduse kohaselt tema abikaasa,
vallaline ja alaealine laps (sh lapsendatud laps) ja abikaasa vallaline ja alaealine laps (sh
lapsendatud laps). Pereliikmeks ei loeta näiteks täiskasvanu õdesid, vendi, vanemaid jt. Kaitse
saaja vanem või vanavanem loetakse perekonnaliikmete hulka vaid juhul, kui päritoluriigis
puudub muudest perekondlikest sidemetest tulenev toetus. Vallaline ja täisealine laps loetakse
pereliikmeks juhul, kui laps ei ole terviseseisundi või puude tõttu suuteline iseseisvalt toime
tulema (VRKS § 7).
Eestis on mitmenaisepidamine keelatud (perekonnaseadus § 4). Kui ümberasustamise/-
paigutamise raames toimub perekonna taasühinemine, siis kehtivad neile isikutele VRKS §-s
10 ja §-s 11 sätestatud õigused ja kohustused, millest tulenevalt on neil isikutel kohustus
järgida Eesti seadusi. Eestis ei ole mitmenaisepidamine lubatud. Sellest tulenevalt võib
rahvusvahelise kaitse saaja kaasa võtta ühe naise.
5.1.2 Kas Eesti hakkab aktsepteerima mitmenaisepidamist?
Eestis ei ole mitmenaisepidamine lubatud (perekonnaseadus § 4) ning hetkel ei ole plaani
selles vaates midagi muuta.
5.2 Elukoht
5.2.1 Kas on otsustatud, keda ja kuhu kohalikku ümberpaigutamise ja –asustamise
raames omavalitsusse hakatakse paigutama?
Senine kogemus on, et korraga võtab Eesti vastu 2-3 perekonda, kellele leitakse eluruumid
erinevates kohalikes omavalitsustes. Omavalitsuse valikul võetakse arvesse töökohtade
leidmise võimalikkust, teenuste kättesaadavust, aga ka vastuvõetavate inimeste profiili.
33
5.3 Siseturvalisus
5.3.1 Mis on saanud nendest inimestest, kes on saanud rahvusvahelise kaitse taotlusele
eitava vastuse?
Rahvusvahelise kaitse tavapärases korras ehk Eestis kohapeal taotlemisel tehtud negatiivne
otsus:
Isikutele, kelle osas on PPA teinud negatiivse otsuse, tehakse ettekirjutus Eestist lahkumise
kohustusega (VSS § 7 lõige 1). Lahkumiskohustus võib olla vabatahtliku lahkumise tähtajaga
(7-30 päeva) või koheselt sundtäidetav. Eestist lahkub rahvusvahelise kaitse taotluse
menetlusperioodil (enne otsuse tegemist) omavoliliselt ca 5-10 isikut aastas.36
Kui taotleja on aga saanud sundtäidetava ettekirjutuse või ei ole lahkunud riigist
vabatahtlikult talle antud ajavahemikus, täidetakse isiku lahkumiskohustus kinnipidamise ja
Eestist väljasaatmise teel (VSS § 73 lõige 2). Väljasaatmist korraldab PPA või Kaitsepolitsei
(edaspidi KAPO) ning seda reguleerib väljasõidu ja sissesõidukeelu seadus (edaspidi VSS).
Isik, kes on saanud rahvusvahelise kaitse taotlusele negatiivse vastuse saadetakse tagasi riiki,
kust ta saabus Eestisse st välismaalase kodakondsusriiki, asukohariiki või kolmanda riigi
nõusolekul kolmandasse riiki.
Euroopa rändekavaga seoses ümberpaigutamine ja –asustamine:
Juhul, kui tuvastatakse, et rahvusvahelist kaitset taotlev inimene võib kujutada ohtu Eesti
julgeolekule või avalikule korrale, keeldub Eesti tema vastuvõtmisest ning sellisel juhul ta ei
jõuagi Eestisse.
5.3.2 Kui palju on suudetud eitava vastuse saanud varjupaigataotlejatest välja saata?
Tagasilükkava otsuse saanud rahvusvahelise kaitse taotlejate osas algatatakse isiku
tagasisaatmise menetlus. Eestist lahkub rahvusvahelise kaitse taotluse menetlusperioodil
omavoliliselt ca 5-10 isikut aastas37
. 2015 aastal tehti 588 kolmanda riigi kodanikule
lahkumisettekirjutus. Sellest 508 täideti, sh sundtäidetavad ja vabatahtlikud lahkumised.38
36
PPA vastus päringule 37
PPA vastus päringule 38
Annual Report 2015. Migration and Asylum Policy. 2016. European Migration Network, Tallinn University. :
http://ec.europa.eu/dgs/home-affairs/what-we-do/networks/european_migration_network/reports/docs/annual-
policy/annual-policy-08a_estonia_apr_part2_final.pdf (18.08.2016) lk 35
34
6 Pärnu maakond
6.1 Menetlusprotsess
6.1.1 Kui suur on rahvusvahelise kaitse saanu pere?
Perekonna taasühinemise lubamise osas teeb otsuse PPA. Igal üksikul juhul hinnatakse eraldi,
kas perekonna taasühinemine on võimalik hoopis mõnes muus riigis. Ehk siis automaatselt
lähisugulasi riiki kaasa võtta ei saa. PPA kontrollib samuti, kas perekond oli olemas enne
Eestisse tulekut, ning kas tegemist on tegelike pereliikmetega.
Rahvusvahelise kaitse saanud inimese pereliikmeks loetakse seaduse kohaselt tema abikaasa,
vallaline ja alaealine laps (sh lapsendatud laps) ja abikaasa vallaline ja alaealine laps (sh
lapsendatud laps). Pereliikmeks ei loeta näiteks täiskasvanu õdesid, vendi, vanemaid jt. Kaitse
saaja vanem või vanavanem loetakse perekonnaliikmete hulka vaid juhul, kui päritoluriigis
puudub muudest perekondlikest sidemetest tulenev toetus. Vallaline ja täisealine laps loetakse
pereliikmeks juhul, kui laps ei ole terviseseisundi või puude tõttu suuteline iseseisvalt toime
tulema (VRKS § 7).
Eestis on mitmenaisepidamine keelatud (perekonnaseadus § 4). Kui ümberasustamise/-
paigutamise raames toimub perekonna taasühinemine, siis kehtivad neile isikutele VRKS §-s
10 ja §-s 11 sätestatud õigused ja kohustused, millest tulenevalt on neil isikutel kohustus
järgida Eesti seadusi. Eestis ei ole mitmenaisepidamine lubatud. Sellest tulenevalt võib
rahvusvahelise kaitse saaja kaasa võtta ühe naise.
6.1.2 Kas rahvusvahelise kaitse saanu võib suguvõsa kaasa võtta?
Rahvusvahelise kaitse saanud inimene ei või võtta kaasa oma suguvõsa, küll aga võib
kohaldada PPA perekonna taasühinemist, millega võib riiki tuua perekonna. Automaatselt
lähisugulasi riiki kaasa võtta ei saa. Igal üksikul juhul hinnatakse eraldi, kas perekonna
taasühinemine on võimalik ka mõnes muus riigis. Ümberpaigutamise ja –asustamise puhul
keskendub Eesti tervikperedele abi pakkumisele, siis on ka väiksem tõenäosus hilisemaks
perekondade taasühinemiseks.
Rahvusvahelise kaitse saanu pereliikmeks loetakse seaduse kohaselt tema abikaasa, vallaline
ja alaealine laps, sealhulgas lapsendatud laps ja abikaasa vallaline ja alaealine laps, sealhulgas
lapsendatud laps. Pereliikmeks ei loeta näiteks täisealise isiku õdesid, vendi, vanemaid jt.
Samuti loetakse perekonnaliikme hulka tema või tema abikaasa ülalpidamisel olev vanem või
vanavanem, kui päritoluriigis puudub muudest perekondlikest sidemetest tulenev toetus ning
35
tema või tema abikaasa vallaline ja täisealine laps, kui laps ei ole terviseseisundi või puude
tõttu suuteline iseseisvalt toime tulema (VRKS § 7).
6.1.3 Kuidas toimub rahvusvahelise kaitse saanu perega ühinemine, kas peab ise kinni
maksma?
Perekonna taasühinemise lubamise osas teeb otsuse PPA. Igal üksikul juhul hinnatakse eraldi,
kas perekonna taasühinemine on võimalik mõnes muus riigis. Samuti kontrollib PPA, kas
perekond oli olemas enne Eestisse tulekut, ning kas tegemist on tegelike pereliikmetega.
Eestis peab rahvusvahelise kaitse saaja esitama pere ühinemise taotluse pärast rahvusvahelise
kaitse saamist, kuid mitte hiljem kui 6 kuud (VRKS § 46 lõige 5). Rahvusvahelise kaitse
saanu pereliikmeks loetakse seaduse kohaselt tema abikaasa, vallaline ja alaealine laps,
sealhulgas lapsendatud laps ja abikaasa vallaline ja alaealine laps, sealhulgas lapsendatud
laps. Pereliikmeks ei loeta näiteks täisealise isiku õdesid, vendi, vanemaid jt. Samuti loetakse
perekonnaliikme hulka tema või tema abikaasa ülalpidamisel olev vanem või vanavanem, kui
päritoluriigis puudub muudest perekondlikest sidemetest tulenev toetus ning tema või tema
abikaasa vallaline ja täisealine laps, kui laps ei ole terviseseisundi või puude tõttu suuteline
iseseisvalt toime tulema (VRKS § 7).
Perekonna taasühinemisel saavad perekonnaliikmed Eesti elamisloa (samaks perioodiks kui
pagulasstaatuse saanud inimene) ning neil on õigus reisida legaalselt Eesti Vabariiki.
Lennupiletid ja viisad tuleb ühinejal aga ise tasuda (võimalusel ka küsida abi MTÜ-delt).
6.2 Elukoht
6.2.1. Milline on ümberpaigutamise ja –asustamise poliitika – suured linnad, väiksed
linnad?
Euroopa rändekavaga seoses Eestisse ümberpaigutatavate ja –asustatavate elamiskohtade
valikul lähtutakse piirkonnas töötamise ja elukoha leidmise võimalustest, laste parimatest
huvidest (koolide ja lasteaedade olemasolu) ja omavalitsusüksuse valmidusest. Samuti
võetakse arvesse kohanemiseks ja toimetulekuks vajalike teenuste kättesaadavust ning isiku
vajadusi (nt sotsiaal-, tervishoiu ja tugiisikuteenus, kohanemisprogramm). Arvestades
eeltoodud kriteeriume, on tõenäoline, et kohavalik on seotud eelkõige suuremate
kohtadega/linnadega. Hetkel on vastuvõetud rahvusvahelise kaitse saajad ümber paigutatud
Tallinna, Tartu, Haapsallu, Rakveresse, Viljandisse, Kundasse ja Pärnusse (seisuga
24.08.2016) .
36
6.2.2 Kas on olemas ümberasustamise ja –paigutamise maakondlik kvoot?
Ei.
6.2.3 Kas on teada kohalikud omavalitsused, kuhu rahvusvahelise kaitse saajad
paigutatakse?
Kohaliku omavalitsuse valikul töö ja - elukohtade leidmise võimalikkust, teenuste
kättesaadavust, aga ka vastuvõetavate inimeste profiili. Eelistatult paigutatakse rahvusvahelise
kaitse saajad elama suurematesse kohalikesse omavalitsustesse.
6.2.4 Kas on olemas nimekiri korterite võimaldajatest maakonnas?
Sellist nimekirja ei ole. Korterite otsimisega tegeleb hanke võitnud Kinnisvaraekspert AS
jooksvalt.
6.2.5 Kui palju varem annab riik teada rahvusvahelise kaitse saaja paigutamisest
maakonda/linna?
KOV-i teavitatakse kirjalikult rahvusvahelise kaitse saajate elama paigutamisest nende
territooriumile. Teavitus edastatakse reeglina pärast seda, kui on teada elukoha olemasolu,
vastuvõetavate inimeste hulk ja inimeste saabumise aeg.
6.3 Tervishoid
6.3.1 Kas on olemas nimekiri haigustest, mis ei luba inimesi Eestisse ümber paigutada?
Nimekirja haigustest, mis välistavad Eestisse inimese vastuvõtmise, ei ole.
6.4 Haridus
6.4.1 kui tuleb kooli nt 12 aastane rahvusvahelise kaitse saanud laps, millisesse klassi
ta siis paigutada?
Eakohasesse klassi – reeglina aste allapoole. Ehk siis 5. klassi.
6.4.2 Kes analüüsib rahvusvahelise kaitse saanud lapse kooliküpsust ja valmisolekut,
kuhu klassi ta panna?
Kõik lapsed pannakse eakohasesse klassi, kus tal algab õpe individuaalsele õppekavale
toetudes. Enne õppetööd viiakse koolis läbi arenguvestlus, kus uuritakse üleüldistel alustel
õpilase varasemat koolikogemust, hobisid ja huvisid. Tehakse vähesel määral ülesandeid, mis
aitavad välja selgitada õpilase kognitiivset küpsust, lingvistilist tausta, sümbolite mõistmist.
37
Arenguvestluse juures on tõlk. Lapsi ei testita kindlasti standardiseeritud testide alusel, sest
need ei annaks adekvaatset tulemust.
6.4.3 Kas ikka 78 sendist piisab rahvusvahelise kaitse saanud lapsele koolitoidu
valmistamiseks, kui tal on erimenüü?
Koolid ei ole kohustatud õpilastele kultuurilistel põhjustel erimenüüd koostama. Praktikas
on vajadusel erimenüü taganud lapsevanemad.
6.5 Siseturvalisus
6.5.1 Kui kriminaalsed võivad üldse olla rahvusvahelise kaitse saajad, kes ümber
asustatakse ja –paigutatakse?
Rahvusvahelise kaitse saajate minemist seadusega pahuksisse aitab ära hoida ühelt poolt
võimalus leida tööd, võimalus õppida keelt ning tutvuda vastuvõtva ühiskonna toimimise
põhimõtetega, väärtustega ja kultuuriga, kui teiselt poolt ka kogukonna toetus ja
vastuvõtmine. Eesti ametivõimud kontrollivad kaitset vajavate inimeste osas, et nad ei
kujutaks ohtu avalikule korrale ja julgeolekule. Kui tuvastame, et inimene võib olla ohuks
avalikule korrale ja julgeolekule, on Eestil õigus keelduda tema ümberpaigutamisest. Lõpliku
otsuse inimese vastuvõtmise osas teeb Eesti.
6.5.2 Kuidas tuvastatakse terroristid rahvusvahelise kaitse saajate seast?
PPA-l on kohustus tuvastada rahvusvaheliste kaitset taotlev isik või kontrollida tema
isikusamasus. Kui isik jääb tuvastamata või tema isikusamasust ei ole võimalik kontrollida,
jäetakse taotletud toiming sooritamata39
.
Isiku identiteeti on võimalik kindlaks teha mitmel erineval viisil ja isikul on kohustus
võimaldada nõutud andmed:
Isikut tõendava dokumendi alusel. Kui välismaalasel puudub isikut tõendav dokument,
siis muude tõendite alusel:
o Biomeetriliste andmete põhjal
o DNA andmete põhjal
o Muude tõendite põhjal40
39
Taotlus ei võeta menetlusse. 40
Muude tõendite alla käivad muude haldusorganitele teadaolevad andmed, sh varasemalt isiku suhtes läbiviidud
menetlustes kogutud või andmekogudes töödeldavad andmed.
38
Enne Eestisse ümberpaigutamist viivad Eesti eksperdid PPAst, KAPOst ja
Sotsiaalministeeriumist läbi intervjuu võimalike vastuvõetavatega ning kontrollivad ja
analüüsivad põhjalikult saadud teavet. Kahtluste suhtes on Eestil õigus keelduda tema
ümberpaigutamisest. Lõpliku otsuse inimese vastuvõtmise osas teeb Eesti.
6.6 Kultuur
6.6.1 Millised on muslimitest rahvusvahelise kaitse saajate suhtumine naistesse?
Sellele küsimusele ei ole ühtset vastust, sest ei ole ühest kindlast suhtumisviisi, mis on omane
kõigile rahvusvahelise kaitse saajatele. Nii nagu ei ole ka ühest suhtumisviisi naistesse
eestlaste seas. Usutunnistusest ja päritoluriigist sõltumata on iga inimene erinev ja seeläbi
võib ka suhtumine naistesse erineda.
6.7 Lõimumine
6.7.1 Kas rahvusvahelise kaitse saajale tutvustatakse ka kohustusi või räägitakse
ainult õigustest?
Ümberpaigutatavatele rahvusvahelise kaitse saanud inimestele tutvustatakse Eesti kombeid ja
tavasid Itaalias/ Kreekas enne Eestisse ümberpaigutamist ning Türgis enne ümberasustamist.
Seda muu hulgas ka selleks, et välja selgitada, kas nad soovivad Eestisse tulla.
Rahvusvahelise kaitse taotlejale ja saajale ning ümberasustamise või ümberpaigutamise
raames vastuvõetavale välismaalasele tutvustatakse tema õigusi ja kohustusi kirjalikult allkirja
vastu (VRKS §15 lõige 14).
6.7.2 On levinud teadmine, et esimene põlvkond sisserännanuid lõimub, mida peaks
tegema, et ka teine põlvkond lõimuks?
Lõimumise ehk integratsiooni eesmärk on „soodustada olukorda, kus Eestis elavatel teiste
rahvaste esindajatel ja eestlastel on tagatud sidus ja tolerantne ühiskond, et siin oleks kõigil
hea ja turvaline elada – töötada, õppida, kultuuri edendada, olla ühiskonna osa ja selle
täisväärtuslik liige“ (Kultuuriministeerium).41
Et sisserännanud (nii esimene kui teine põlvkond) lõimuksid, tuleb neile mh asja- ja ajakohase
informatsiooni pakkuda praktilistes küsimustes; tagada neile eesti keele õpe või võimaldada
neil eesti keele oskust parandada; võimaldada neil omandada pädevust ühiskonnas
41
Kultuuriministeeriumi kodulehekülg. http://www.kul.ee/et/loimumise-meede (25.08.2016)
39
toimetulekuks ja aktiivseks osaluseks, sh tööturul, elukestvas õppes ja kodanikuühiskonnas;
ning luua neile ühiskondlikku aktiivsust toetav väärtusfoon.42
Kui hästi sisserännanud inimesed lõimuvad, sõltub nende haridustasemest, töökogemusest ,
kultuurist ning ühiskonnast, kuhu elama asutakse (sh kuidas neid vastu võetakse).43
Kuigi võiks arvata, et esimene põlvkond sisserännanuid lõimub, kuid teine põlvkond mitte,
siis viimased uurimused näitavad vastupidist. 2013 aastal Pew Research Centeri poolt tehtud
uuringu kohaselt (Ameerika Ühendriikide sisserännanute kohta) läheb teisel generatsioonil
(ehk asukohariigis sündinud) paremini kui esimesel sisserännanud generatsioonil. Uurimuse
kohaselt teenivad sisserännanute teine generatsioon rohkem, kolledži lõpetamise ja
koduomajate protsent on suurem ning vaesuses elavate protsent on väiksem.44
Ka Euroopa
riikide kohta tehtud uurimused tõestavad seda, kuid lisavad, et kuigi teisel generatsioonil
läheb paremini kui nende vanematel, läheb neil siiski halvemini kui kohalike vanematega
omavanustel.45
6.8 Rahastus
6.8.1 Kes ja kuidas katab rahvusvahelise kaitse saajaga seotud kulud pärast kahte
aastat, kui lõppeb Euroopa rahastus?
Rahvusvahelise kaitse saaja peaks kahe aasta jooksul leidma endale töö ning suutma uues
ühiskonnas toime tulla. Pärast esimest kahte aastat peab ta suutma oma kulud ise katta.46
6.8.2 Kes on või peaks olema maakondlikul tasandil ümberasustamise ja –paigutamise
infolevitaja?
Eestisse ümberpaigutatavatele või –asustatavatele sõjapõgenikele elukohtade leidmisega
tegeleb Sotsiaalministeerium. Sotsiaalministeerium räägib läbi selle kohaliku omavalitsusega,
kuhu sõjapõgenikud elama asuvad. Kui palju Eesti Euroopa rändekava raames sõjapõgenikke
vastu võtnud on ja millisesse Eesti piirkonda nad elama on paigutatud, teavitavad avalikkust
Siseministeerium ja Sotsiaalministeerium. See on omavalitsuse otsus, kuidas ta ise infot
sõjapõgenike aitamise kohta levitab.
42
Kultuuriministeeriumi kodulehekülg. http://www.kul.ee/et/loimumise-meede (25.08.2016) 43
Dixon, David 2006. The Second Generation in the United States. Migration Information Source.
http://www.migrationpolicy.org/article/second-generation-united-states (25.08.2016) 44
PewResearchCenter 2013. Second-Generation Americans.
http://www.pewsocialtrends.org/2013/02/07/second-generation-americans/ (25.08.2016) 45
CentrePiece. The integration of immigrants and their children in Europe. Winter 2009/10.
cep.lse.ac.uk/pubs/download/cp304.pdf (25.08.2016) 46
Rahvusvahelise kaitse saajal õigus taotleda toetusi (peretoetusi, toimetulekutoetus jne) samadel alustel nagu
teistel Eestis alaliselt või tähtajaliselt elavatel isikutel.
40
7. Saare maakond
7.1 Menetlusprotsess
7.1.1 Kui suur on pere, kes võetakse kaasa? Euroopas on näiteid, kus 20 last tuleb
kaasa? Kas teise ja kolmanda naise lapsed saab ka kaasa võtta?
Perekonna taasühinemise lubamise osas teeb otsuse PPA. Igal üksikul juhul hinnatakse eraldi,
kas perekonna taasühinemine on võimalik hoopis mõnes muus riigis. Ehk siis automaatselt
lähisugulasi riiki kaasa võtta ei saa.
Rahvusvahelise kaitse saanud inimese pereliikmeks loetakse seaduse kohaselt tema abikaasa,
vallaline ja alaealine laps (sh lapsendatud laps) ja abikaasa vallaline ja alaealine laps (sh
lapsendatud laps). Pereliikmeks ei loeta näiteks täiskasvanu õdesid, vendi, vanemaid jt. Kaitse
saaja vanem või vanavanem loetakse perekonnaliikmete hulka vaid juhul, kui päritoluriigis
puudub muudest perekondlikest sidemetest tulenev toetus. Vallaline ja täisealine laps loetakse
pereliikmeks juhul, kui laps ei ole terviseseisundi või puude tõttu suuteline iseseisvalt toime
tulema (VRKS § 7).
Eestis on mitmenaisepidamine keelatud (perekonnaseadus § 4). Kui ümberasustamise/-
paigutamise raames toimub perekonna taasühinemine, siis kehtivad neile isikutele VRKS §-s
10 ja §-s 11 sätestatud õigused ja kohustused, millest tulenevalt on neil isikutel kohustus
järgida Eesti seadusi. Eestis ei ole mitmenaisepidamine lubatud. Sellest tulenevalt võib
rahvusvahelise kaitse saaja kaasa võtta ühe naise.
Meediast on läbi käinud uudis, et Taanis on süüria migrant, kes tahab ühendada oma pere, mis
koosneb kokku kolmest naisest ja 20 lapsest.47
Kindlad allikaid sellest, kas ta ka seda saab
teha, puuduvad. Rohkem selliseid näiteid ei ole kohatud.
7.1.2 Kuidas tehakse kindlaks, et isik on alaealine?
Kui võib arvata, et isik on alaealine või ei ole isiku vanus teada, käsitatakse rahvusvahelise
kaitse taotlejat alaealisena. Taotleja käsitamise alaealisena või täisealisena otsustab PPA
(VRKS § 17 lõige 4). Kui PPAl tekib põhjendatud kahtlus taotleja poolt oma vanuse kohta
esitatud andmete õigsuses, võidakse taotleja nõusolekul teha meditsiinilised uuringud taotleja
47
Sunday Express, 2016, 16. mai. ‘Too sick to work migrant’ wants to bring 12 more chikdren ad three wives to
Europe, http://www.express.co.uk/news/world/674203/sick-work-migrant-bring-12-MORE-children-2-MORE-
wives-Europe-Denmark-Syria (14.08.2016).
41
vanuse kindlaksmääramiseks. PPA teavitab alaealist meditsiinilistest uuringutest, nende
tegemise viisist ning uuringutest keeldumise tagajärgedest (VRKS § 17 lõige 5).
7.2 Elukoht
7.2.1 Millal saadakse teada, et rahvusvahelise kaitse saaja tuleb maakonda?
KOV-i teavitatakse kirjalikult rahvusvahelise kaitse saajate elama paigutamisest nende
territooriumile. Teavitus edastatakse reeglina pärast seda, kui on teada elukoha olemasolu,
vastuvõetavate inimeste hulk ja inimeste saabumise aeg.
7.3 Tööturg
7.3.1 kas arvestatakse maakondliku tööjõuvajadusega rahvusvahelise kaitse saajate
suunamisel?
Jah, rahvusvahelise kaitse saanud inimese suunamisel kohalikku omavalitsusüksusesse
arvestatakse nii rahvusvahelise kaitse saaja terviseseisundit, sugulaste ja hõimlaste elukohta
kui ka muid tähtsust omavaid asjaolusid ning peetakse silmas töötamis- ja elamisvõimalusi,
s.h rahvusvahelise kaitse saajate proportsionaalset jaotumist kohaliku omavalitsuse üksuste
vahel.
7.4 Siseturvalisus
7.4.1 Kui edukas on riigis ebaseaduslikult viibivate inimeste väljasaatmine, teame ju,
et Euroopa Liit on saamatu selles valdkonnas?
Eesmärgiga tõhustada kolmandate riikide kodanike tagasisaatmisi, on Euroopa Liidus vastu
võetud direktiiv nr 2008/115/EÜ (naasmisdirektiiv), mis näeb Euroopa Liidu liikmesriikidele
ette ühise korra liikmesriikides ebaseaduslikult viibivate kolmandate riikide kodanike
tagasisaatmisel. Euroopa Liidu välispiiride agentuur Frontex korraldab lisaks tagasisaatmise
ühisoperatsioone, mille raames tehakse koostööd kolmandate riikidega ja mis on seni
osutunud tõhusaks meetmeks kolmandate riikide kodanike tagasisaatmisel.
Igal aastal tehakse Euroopa Liidu liikmesriikides kokku 400 000 – 500 000
lahkumisettekirjutust riigis ebaseaduslikult viibivatele kolmanda riigi kodanikele. Neist tagasi
pöördub (kas siis päritoluriiki või muusse kolmandasse riiki) igal aastal ligikaudu 40%.48
48
Euroopa Rändevõrgustik (2016). Ebaseaduslikult riigis viibivatele isikutele vabatahtliku tagasipöördumise
alase info jagamine – Euroopa Liidu praktika. http://emn.ee/wp-content/uploads/2016/03/nr2-2016.pdf
(18.08.2016).
42
2010. aasta lõpust kuni 2014. aastani tehti Eestis lahkumisettekirjutus 2200 isikule, kellest
sunniviisiliselt saadeti välja üle 700 isiku ning vabatahtlikult lahkus üle 1400 isiku. See
tähendab, et Eestis oli 2010.-2014. aastal lahkumisettekirjutuse täitmise protsent üle 90%.49
2015. aastal tehti Eestis lahkumisettekirjutus 588 isikule, sellest 508 täideti, sh sunniviisilised
väljasaatmised kui ka vabatahtlikud lahkumised. See teeb lahkumisettekirjutuse täitmise
protsendiks 86%.50
S oome Immigratsiooni Ameti andmetel võeti 2015. aastal 380st
rahvusvahelise kaitse saanud inimese väljasaatmise ettepanekust vastu 279, kuid kui palju
päriselt ka riigist lahkusid, ei ole teada.51
Saksamaal registreeriti 2015. aastal 18 363 väljasaatmist (jaanuar kuni novembri lõpp). 35
000 neist, kellele Saksamaa rahvusvahelist kaitset ei andnud, lahkusid Saksamaalt aga
vabatahtlikult (asukoht teadmata).52
7.4.2 Kas politsei on valmis rahvusvahelise kaitse saajate tulekuks?
PPA on valmis tagama turvalisuse ja avaliku korra riigi sees. Rahvusvahelise kaitse saajad on
üks osa Eesti ühiskonnast ja neid ei eristata kogukonnast. PPA teeb omalt poolt kõik, et kõigil
õiguskuulekatel inimestel oleks Eestis võimalikult turvaline. Selle nimel teeb PPA aktiivselt
koostööd nii partnerorganisatsioonidega riigiasutuste seas kui ka erasektoris ja
mittetulundusühingute ringis.
7.4.3 Kuidas me suudame rahvusvahelise kaitse saajaid kaitsta?
Rahvusvahelise kaitse saajad on üks osa Eesti ühiskonnast ja neid ei eristata kogukonnast.
Turvalisuse tagamisega tegeleb Eestis politsei. Oluline on kõikide inimeste roll seaduskuuleka
käitumise ja eeskuju näitamisega.
7.4.4 Politsei ei ole praegu kättesaadav ka elanikele, kas rahvusvahelise kaitse
saajatega tegelemiseks antakse politseile raha juurde?
49
Euroopa Rändevõrgustik (2016). Ebaseaduslikult riigis viibivatele isikutele vabatahtliku tagasipöördumise
alase info jagamine – Euroopa Liidu praktika. http://emn.ee/wp-content/uploads/2016/03/nr2-2016.pdf
(18.08.2016). 50
Annual Report 2015: Migration and Asylum Policy (2016). European Migration Network, Tallinn University.
http://ec.europa.eu/dgs/home-affairs/what-we-do/networks/european_migration_network/reports/docs/annual-
policy/annual-policy-08a_estonia_apr_part2_final.pdf (18.08.2016) lk 35 51
Finnish Immigration Service, http://www.migri.fi/about_us/statistics/deportations 52
Germany reports doubling of deportation numbers in 2015. GW 2015, 21. detsember
http://www.dw.com/en/germany-reports-doubling-of-deportation-numbers-2015/a-18931767 (15.08.2016)
43
Küsimuse esimene pool sisaldab väidet, mille argumendid on ebaselged. Inimeste esimeseks
kontaktiks nende kodukohas on nelja regionaalse prefektuuri allüksused olgu selleks siis
konstaablipunkt, kordon või prefektuuri teenindus. Politsei kliendiinfo telefon on 612 3000 ja
hädaabinumber 112. PPA kulud kaetakse riigieelarvest. Ameti eelarve kinnitab, seda muudab
ja selle täitmist kontrollib valdkonna eest vastutav minister (siseminister). Vajadusel esitab
amet eelarve muutmiseks ettepaneku ja vormikohase lisavajaduse taotluse. Lisataotlus
esitatakse, kui ameti osutatavate teenuste tegevusmahtu ületatakse. Lisaeelarve maht
otsustatakse vastavalt vajadusele koostöös Siseministeeriumiga.
7.5 Kultuur
7.5.1 Miks üldse peab ümberasustamise ja –paigutamisega tegelema?
Ümberasustamine ennetab ja vähendab inimkaubandust ja smuugeldamist, mis ainult ei pane
inimelud ohtu, vaid on ka seadusevastane. Ümberasustamine pakub inimestele, kellel on
vajadust, seaduslikult ja turvaliselt siseneda Euroopa Liitu, et leida kaitset sõjakolde,
tagakiusamise, jne eest. Samuti aitab ümberasustamine massilise sisserände tõttu raskustesse
sattunud riike.
Ümberpaigutamine on viis, mis aitab Euroopa Liidu liikmesriike, kes on sattunud raskustesse
massilise sisserände tõttu. Samuti aitab ümberpaigutamine kaitsta haavatavaid põgenikke
leidmaks neile alaline turvaline kodu.
7.5.2 Kuidas ristiusk ja islamiusk suudavad omavahel läbi saada?
Sageli vastandatakse kristlust islamile, ent tegelikult on neis kahes maailmareligioonis ka
sarnasusi. Näiteks, mõlemad religioonid on monoteistlikud ehk ainujumala religioonid.
Lähis-Idas on säilinud kristlikud kogukonnad ka pärast islami levikut piirkonnas. See näitab,
et kogukonnad on ajalooliselt omavahel läbi saanud. Viimasel ajal on probleeme piirkonnas
tekitanud äärmuslikud usutõlgendused. Üks riik, kus elavad rahumeelselt koos nii muslimid
kui kristlased, on Liibanon.
Nii ajaloo kui ka teiste riikide näitel teame, et kristlased ja muslimid suudavad omavahel läbi
saada. On oluline, et inimesed räägiksid omavahel erinevustest ja sarnasusest ning erinevuste
puhul otsiksid koos võimalust, kuidas leida kõigile sobiv lahendus. Seepärast on vajalik
pidada erinevate religioonide ja kultuuride vahelist dialoogi, et koos leida erinevatest
tõlgendustest tekkinud probleemidele lahendusi.
44
7.6 Rahastus
7.6.1 Mis ümberasustamine ja –paigutamine Euroopale maksma läheb?
Kui palju ümberasustamine ja –paigutamine igale riigile eraldi maksma läheb, on raske öelda
ja see erineb riigiti. Euroopa Liidu 2016 eelarves on rände- ja pagulaskriisi peale eraldatud
rohkem kui € 4 miljardit, mis läheb nii EL liikmesriikidele endile kui ka kolmandatele
riikidele aitamaks stabiliseerida rände- ja pagulaskriisi.53
Euroopa Komisjon rahastab ümberpaigutamise ja –asustamise raames erinevaid programme.
Euroopa Komisjoni „Humanitarian Aid and Civil Protection“ faktilehe järgi rahastab Euroopa
Liit koos EL liikmesriikidega sõjapõgenikke seoses Süüria kriisiga nii nende koduriigis kui ka
naaberriikides (Jordaania, Liibanon, Iraak, Türgi, Egiptus) rohkem kui € 5 miljardiga54
.
Näiteks rahastavad Euroopa Komisjoni Humanitaarabi ja Tsiviilkaitse osakond (ECHO) koos
EU liikmesriikidega fondi Facilities for Refugees in Turkey, mis pakub humanitaar- ja
arenguprojektideks 2016-2017 aastal kokku € 3 miljardit. 2016 aasta juulis lisandus sellele
veel €79 miljonit.55
Lisa rahastus sõjapõgenike kriisi (nii Türgis kui ka teistes Süüria
naaberriikides) parendamiseks tulevad teistest EL kanalitest nagu Instrument for Pre-
Accession Assistance ((IPA) 2014-2020 €4,453.9 miljonit)56
, Instrument for contributing to
Stability and Peace (IcSP) ja EU Trust Fund (Madad57
– koos EL liikmesriikidega on käiku
lasknud esimesel operatsiooni aastal €427 miljoni eest projekte.
7.6.2 Kes katab elupinna remontimise kulu?
Remondikulud kaetakse ainult munitsipaaleluruumide puhul. Kulud tasub
Sotsiaalministeerium KOV-ile. Eraomandis olevate eluruumide remondikulusid ei kaeta.
7.6.3 Kes katab korterikulu, kui rahvusvahelise kaitse saaja otsustab teise kohalikku
omavalitsusse kolida?
53
Euroopa Nõukogu. EU budget for 2016. http://www.consilium.europa.eu/en/policies/eu-annual-budget/2016/
(12.08.2016). 54
Euroopa Komisjon. 2016. Syria Crisis. http://ec.europa.eu/echo/files/aid/countries/factsheets/syria_en.pdf
(12.08.2016). 55
ECHO Factsheet. 2016. Turkey: Refugee Crisis
http://ec.europa.eu/echo/files/aid/countries/factsheets/turkey_syrian_crisis_en.pdf (12.08.2016) 56
Euroopa Komisjon. Turkey – financial assistance Under IPA II.
http://ec.europa.eu/enlargement/instruments/funding-by-country/turkey/index_en.htm (12.08.2016) 57
Informatsiooni Madad Fondi rahastamise kohta leiab Euroopa Komisjoni koduleheküljelt:
http://ec.europa.eu/enlargement/neighbourhood/countries/syria/madad/index_en.htm).
45
Kui rahvusvahelise kaitse saaja vahetab elukohta omaalgatuslikult ning tema vastuvõtmisega
kaasnevad uuele kohalikule omavalitsusele kulud, siis sellistel juhtudel lepitakse kulude
katmises kokku juhtumipõhiselt.
46
8. Ida-Viru maakond
8.1 Menetlusprotsess
8.1.1 Keda pereliikmetest on õigus kaasa tuua?
Perekonna taasühinemise lubamise osas teeb otsuse PPA. Igal üksikul juhul hinnatakse eraldi,
kas perekonna taasühinemine on võimalik hoopis mõnes muus riigis. Ehk siis automaatselt
lähisugulasi riiki kaasa võtta ei saa. Muuhulgas kontrollib PPA, kas perekond oli olemas enne
Eestisse tulekut ning kas ühineda soovivad inimesed on selle perekonna tegelikud liikmed.
Rahvusvahelise kaitse saanud inimese pereliikmeks loetakse seaduse kohaselt tema abikaasa,
vallaline ja alaealine laps (sh lapsendatud laps) ja abikaasa vallaline ja alaealine laps (sh
lapsendatud laps). Pereliikmeks ei loeta näiteks täiskasvanu õdesid, vendi, vanemaid jt. Kaitse
saaja vanem või vanavanem loetakse perekonnaliikmete hulka vaid juhul, kui päritoluriigis
puudub muudest perekondlikest sidemetest tulenev toetus. Vallaline ja täisealine laps loetakse
pereliikmeks juhul, kui laps ei ole terviseseisundi või puude tõttu suuteline iseseisvalt toime
tulema (VRKS § 7).
Eestis on mitmenaisepidamine keelatud (perekonnaseadus § 4). Kui ümberasustamise/-
paigutamise raames toimub perekonna taasühinemine, siis kehtivad neile isikutele VRKS §-s
10 ja §-s 11 sätestatud õigused ja kohustused, millest tulenevalt on neil isikutel kohustus
järgida Eesti seadusi. Eestis ei ole mitmenaisepidamine lubatud. Sellest tulenevalt võib
rahvusvahelise kaitse saaja kaasa võtta ühe naise.
8.2 Tööturg
8.2.1 Milline on nende inimeste motivatsioon tööd leida ja tööd teha?
Kuna tegu on sõja ja tagakiusamise eest põgenevate inimestega, kes soovivad leida endale
turvalist kohta elamiseks ja oma elu rahulikult edasi elada, siis töö leidmine ja selle tegemine
on nende jaoks üks peamisi eesmärke.
8.3 Haridus
8.3.1 Kuidas toimub suhtlemine kooliga – nt vanematega, kes ei valda eesti keelt?
Rahvusvahelise kaitse saajatel on õigus riigipoolsele tõlketeenusele (mis teistele
uussisserändajatele ei laiene). Kolme-nelja kuu möödudes, mis ajal on õpilasele õpetatud eesti
keelt teise keelena keelekümblusmeetodite põhjal, on laps ise infovahendajaks kooli ja kodu
vahel (v.a. probleemvestlused).
47
8.4 Siseturvalisus
8.4.1 Milline on Schengeni tulevik? Kui see laguneb, kuidas see Eestit mõjutab?
Milline on Schengeni tulevik, otsustavad Schengeni riigid ühtse liiduna. Schengeni kadumine
tähendaks sisepiiri kontrollide taaskehtestamist. See tooks nii Eestile kui ka teistele EL
liikmesriikidele kaasa suuri kulutusi nii rahas58
, kui ka piiriületuse ootamiseks ja selle
läbimiseks kulutatud ajas. Ebaseadusliku sisserände tõkestamiseks rakendatakse kohati küll
piirikontrolli ajutist taastamist, kuid see ei ole see piirikontroll, mis oli enne Schengenit, vaid
suunatud konkreetselt rändesurvega tegelemiseks.
8.4.2 Mis on Euroopa piirivalve?
Euroopa piirivalve moodustub liikmesriikide piirivalvetest, mille tegevusi koordineeritakse
keskselt Euroopa Piirivalve Agentuurist. Selle abil oleks võimalik paremini reageerida
kriisisituatsioonidele Euroopa Liidu välispiiril ja läbi selle suurendada vaba liikumise ala
julgeolekut. Euroopa Komisjoni kohaselt on „Euroopa piirivalve esmaseks eesmärgiks
jagatud vastutuse vormis tagada välispiiril Euroopa integreeritud piirihaldussüsteem ja seda
rakendada, eesmärgiga hallata tõhusalt rännet ja kindlustada ELis kõrge julgeoleku tase,
kaitstes samal ajal isikute vaba liikumist ELis. See hõlmaks Euroopa piirivalveametit
(praegune Frontex, mille ülesanded laiendatakse) ja piirivalve eest vastutavaid liikmesriikide
asutusi.“ 59
8.5 Rahastus
8.5.1 Milline ja kui suur on Euroopa Liidu toetus ümberpaigutamisele?
EL toetus on 6000€ või 10 000€ isiku kohta, vastavalt ümberpaigutamisel ja –asustamisel.
Toetust ei anta otse ümberpaigutatavale, vaid riigile, kes kasutab seda nende inimeste jaoks
vajaduspõhiselt.
8.5.2 Kuidas ja kellele makstakse toetust?
58
30.09.2015 toimunud riigikogu infotunnis teatas Taavi Rõivas, et Eesti ja Läti ning Eesti ja Soome vahelise
piiri taastamise maksumuseks oleks ligi 100 miljonit eurot ja ajaliselt võtaks see vähemalt 6 kuud aega.
ETV. 2015, 30.september. Eesti riigipiiri taastamine pikemaks ajaks maksaks 100 miljonit eurot.
http://etv.err.ee/v/paevakajasaated/riigikogu_infotund/videod/26f9341b-d0e3-4f88-800e-1369aa0116f9/eesti-
riigipiiri-taastamine-pikemaks-ajaks-maksaks-100-miljonit-eurot. 59
Euroopa Ülemkogu Euroopa Liidu Nõukogu 2016. Euroopa piirivalve: nõukogu on valmis läbirääkimisteks
Euroopa Parlamendiga. http://www.consilium.europa.eu/et/press/press-releases/2016/04/06-negotiations-
european-border-guard/ (25.08.2016).
48
Euroopa Liit maksab toetust riigile (ümberpaigutatavate ja -asustatavate eest), kes kasutab
toetust ümberpaigutatavate integreerimiseks ühiskonda. Näiteks riik maksab toetusi
kohalikele omavalitsustele, kuhu ümberpaigutatavad elama asuvad.
8.5.3 Kas toetus makstakse sularahas?
Ei, Euroopa Liidu poolt antav toetus ei maksta sularahas. Samuti ei maksta see otse
rahvusvahelise kaitse saanud inimesele, vaid see jääb riigile.
8.5.4 Elukoha registreerimine – mis saab siis, kui isik liigub teise omavalitsusse ja teine
omavalitsus esitab kooli eest arve?
Haridustoetuse puhul KOVide vahelist arveldamist ei toimu (välja arvatud juhul kui
kohalikud omavalitsused omal initsiatiivil vastava kokkuleppe teevad). Riiklikku
haridustoetust arvestatakse 10. novembri EHISe andmete alusel ning seda eraldatakse
KOVidele kord aastas.
Üldiselt, jättes kõrvale keeleõppe, KOVile mõne lapse lisandumine õppeaasta keskel kooli,
suuri lisa kulusid kaasa ka ei too. Välja arvatud juhul kui lapsel on lähtuvalt tervisest väga
erilise õppekorralduse vajadus (nt. väikeklass) – selliseid olukordi lahendatakse riigitasandilt
häda korral juhtumipõhiselt.
8.6 Muu
8.6.1 Kas on piisavalt araabia keele tõlke?
Hetkeseisuga katavad olemasolevad tõlgid vajaduse ära, küll aga võib probleem tekkida
massilise sisserände puhul. Hetkel on rahvusvahelist kaitset vajavate isikute abistamisel
kasutatud vajadusel ka tõlkimist läbi kolmanda keele, näiteks inglise või vene keel ning
vajadusel ka teiste riikide tõlke läbi videokonverentsi.
Ümberpaigutamise ja ümberasustamise protsessi raames kaitse saanud inimeste seas on Eesti
poolt võimalusel eelistatud perekonnad, kus vähemalt üks perekonnaliikmetest oskaks
võõrkeelt, nagu vene-, inglise- või prantsuse keelt. Sellisel viisil saab leevendada araabia
keele tõlkide koormust Eestis.
49
9 Lääne maakond
9.1 Menetlusprotsess
9.1.1 Kui suur on pere, kelle võib kaasa võtta?
Perekonna taasühinemise lubamise osas teeb otsuse PPA. Igal üksikul juhul hinnatakse eraldi,
kas perekonna taasühinemine on võimalik hoopis mõnes muus riigis. Ehk siis automaatselt
lähisugulasi riiki kaasa võtta ei saa. Muuhulgas kontrollib PPA, kas perekond oli olemas enne
Eestisse tulekut ning kas ühineda soovivad inimesed on selle perekonna tegelikud liikmed.
Rahvusvahelise kaitse saanud inimese pereliikmeks loetakse seaduse kohaselt tema abikaasa,
vallaline ja alaealine laps (sh lapsendatud laps) ja abikaasa vallaline ja alaealine laps (sh
lapsendatud laps). Pereliikmeks ei loeta näiteks täiskasvanu õdesid, vendi, vanemaid jt. Kaitse
saaja vanem või vanavanem loetakse perekonnaliikmete hulka vaid juhul, kui päritoluriigis
puudub muudest perekondlikest sidemetest tulenev toetus. Vallaline ja täisealine laps loetakse
pereliikmeks juhul, kui laps ei ole terviseseisundi või puude tõttu suuteline iseseisvalt toime
tulema (VRKS § 7)
Eestis on mitmenaisepidamine keelatud (perekonnaseadus § 4). Kui ümberasustamise/-
paigutamise raames toimub perekonna taasühinemine, siis kehtivad neile isikutele VRKS §-s
10 ja §-s 11 sätestatud õigused ja kohustused, millest tulenevalt on neil isikutel kohustus
järgida Eesti seadusi. Eestis ei ole mitmenaisepidamine lubatud. Sellest tulenevalt võib
rahvusvahelise kaitse saaja kaasa võtta ühe naise.
9.1.2 Kui on alaealine abikaasa, kas siis Eestisse ei saa?
Olukord, et rahvusvahelise kaitse saaja on abielus alaealisega ei põhjusta Eestisse
mittelubamise.
9.2 Siseturvalisus
9.2.1 Kuidas ikkagi tagatakse rahvusvahelise kaitse saajate väljavalimisel, et isik on
see, kes ta väidab end olevat?
Isikule rahvusvahelise kaitse saamise menetlustoimingute sooritamisel on haldusorganil
kohustus tuvastada isik või kontrollida tema isikusamasus. Kui isik jääb tuvastamata või tema
isikusamasust ei ole võimalik kontrollida, jäetakse taotletud toiming sooritamata ehk selle
isiku taotlust ei võeta menetlusse. Juhul kui isiku tausta kontrollimise käigus
50
avastatakse/otsustatakse, et isik on ohuks Eesti julgeolekule või avalikule korrale, on Eestil
võimalus konkreetse isiku vastuvõtmisest keelduda.
Isiku identiteeti on võimalik kindlaks teha mitmel erineval viisil, mille kasutamisel on isikul
kohustus võimaldada nõutud andmed:
Isikut tõendava dokumendi alusel. Kui välismaalasel puudub isikut tõendav dokument
muude tõendite alusel:
o Biomeetriliste andmete põhjal
o DNA andmete põhjal
o Muude tõendite põhjal60
9.2.2 Kuidas riik reageerib, kui rahvusvahelise kaitse saaja soovib abielluda
alaealisega?
Eestis sõlmitakse abielu täisealise mehe ja naise vahel. 15-17-aastane võib abielluda juhul,
kui kohus on tema teovõimet abiellumiseks laiendanud ja andnud abiellumiseks loa
(perekonnaseadus §1 lõiked 1-3). Rahvusvahelise kaitse saajad on kohustatud järgima Eesti
Vabariigi seadusi, seega rahvusvahelise kaitse saaja ja alaealise vahel Eesti pinnal abielu
sõlmida ei ole võimalik (v.a ülal toodud erand). Juhust, kus rahvusvahelise kaitse saaja on
juba alaealisega abielus, käsitletakse eraldi juhtumina ning võetakse arvesse Eesti seadusi
ning alaealise turvalisust.
9.2.3 Kas rahvusvahelise kaitse saajate saabumisel kasvab ka kuritegevus?
Rahvusvahelist kaitset saanud inimene ei tule üldiselt vastuvõtvasse riiki mõttega, et sooritada
kuritegusid, vaid ta otsib endale turvalist elu rahulikus riigis. Siiski võib uus keskkond esitada
sisserännanutele uusi väljakutseid, s.h seaduskuulekusele.
Rahvusvahelise kaitse saajate minemist seadusega pahuksisse aitab ära hoida ühelt poolt
võimalus leida tööd, õppida keelt ning tutvuda vastuvõtva ühiskonna toimimise põhimõtetega,
väärtustega ja kultuur ning teiselt poolt kogukonna toetus ja vastuvõtmine. Eesti ametivõimud
kontrollivad kaitset vajavate inimeste osas, et nad ei kujutaks ohtu avalikule korrale ja
julgeolekule. Kui tuvastame, et inimene võib olla ohuks avalikule korrale ja julgeolekule, on
Eestil õigus keelduda tema ümberpaigutamisest. Lõpliku otsuse inimese vastuvõtmise osas
teeb Eesti.
60
Muude tõendite alla käivad muude haldusorganitele teadaolevad andmed, sh varasemalt isiku suhtes läbiviidud
menetlustes kogutud või andmekogudes töödeldavad andmed.
51
9.3 Kultuur
9.3.1 kuidas haakub kristlik maailm ja islam?
Sageli vastandatakse kristlust islamile, ent tegelikult on neis kahes maailmareligioonis ka
sarnasusi. Näiteks, mõlemad religioonid on monoteistlikud ehk ainujumala religioonid.
Kristlus ja islam haakuvad õpetuslikult, sest enamik Vanas ja Uues Testamendis ära mainitud
pühakuid, olulisi tegelasi, tuntakse ka islamis. Muslimite seisukoht on, et varasemad
prohvetid ja olulised inimesed nagu Abraham, Mooses, Jeesus, Neitsi-Maarja on olulised, ent
Jeesus ei ole Jumala poeg ja Muhamed on viimane prohvet.61
Religioonide haakumist näitab ka asjaolu, et Lähis-Idas on säilinud kristlikud kogukonnad ka
pärast islami levikut piirkonnas. See näitab, et kogukonnad on ajalooliselt omavahel läbi
saanud. Üks riik, kus elavad rahumeelselt koos nii muslimid kui kristlased, on Liibanon.
Mittehaakumised võivad tulla kultuuriruumide ja tavade erinemisest. Nt lääneriikides ei ole
väga tugevaid soorolle ja mehed ning naised suhtlevad omavahel vabalt. Islamienamusega
riikides esineb soolist segregatsiooni ehk võõrad mehed ja naised ei käi omavahel läbi.62
Segregatsiooni määr sõltub paljuski riigist, kust inimene on pärit ja ta usklikkuse tasemest.
Oluline on silmas pidada, et ehkki igas religioonis on kuldreeglid, siis igat usundit
praktiseerib inimene. Tema viis usku praktiseerida sõltub ta päritoluriigist, usu
intensiivsusest, haridustasemest ja varasematest kogemustest.
Seetõttu on oluline arvestada inimeste taustaga ja erinevuste puhul astuda dialoogi ja arutleda,
kuidas leida kõigile osapooltele sobilik lahendus.
9.3.2 Mida toovad kaasa muslimid kristlikule ilmaruumile?
See on väga lai küsimus. Nii nagu ei ole olemas kaht ühesugust inimest, ei ole ka kaht
identset muslimit või kristlast. See, mis on ühe inimese jaoks tavaline, sõltub paljuski ta
päritoluriigist, riigi kultuurist – kommetest, inimese haridustasemest ja erudeeritusest,
usklikkuse tasandist ning sellest, kui palju on isik maailmas reisinud.
Mõnest muslimienamusega riigist pärit kristlikku kultuuriruumi kuuluvasse riiki kolinud
inimene võib lõimuda meie oludega väga hästi ja seeläbi mitte midagi kaasa tuua. On olemas
aga ka kombeid, traditsioone ja käitumuslikke tavasid, mis on muslimitele omased ja mida
viiakse ellu ka teises kultuuriruumis elades.
61
Armstrong, Karen. 2003 Islam. Tartu:Ilmamaa, lk 8-10. 62
Ibid., lk 16.
52
Nii näiteks tohivad muslimid süüa religioossete nõuete kohaselt tapetud looma liha. Seetõttu
võib tõusta muslimite arvu kasvuga ka nõudlus n-ö lubatud (araabia keeles „halal“) toidu
järgi.63
Islamis esineb soolist segregatsiooni.64
S.t et võõrad mehed ja naised ei käi omavahel läbi.
Segregatsiooni määr elus erineb tugevalt riigiti. Asjaolu, kas inimesed käivad nt ainult samast
soost arsti juures, sõltub seepärast inimese harjumustest, päritoluriigi kommetest ja usklikkuse
tasandist.
Asjaolu, mis on omane islamile, on naiste puhul enda katmine, mille viis ja määr sõltub
Koraani tõlgendamise viisist, naise usklikkusest, perekondlikust taustast ning tavadest ja
päritoluriigist.
Ülal toodud asjaolud on peamised, mille poolest islamlik ja kristlik kultuuriruum erineb.
Ehkki islamis on lubatud mehel abielluda kuni nelja naisega, siis ei ole Eestis
mitmenaisepidamine ja seetõttu selline praktika mitteaktsepteeritud.
Oluline on rõhutada, et inimesed on erinevad ja seetõttu on keeruline öelda, mida muslimite
arvu suurenemine võib kristliku ilmaruumile kaasa tuua.
9.3.3 Kas Eestisse peaks ehitama mošee?
Põhiseaduse § 40 kohaselt on igal inimesel usuvabadus nii individuaalsel kui ka kollektiivsel
tasandil. Eesti Vabariigis ei raja pühakodasid riik. Pühakodade ehitamine kuulub
usukogukondade pädevusse. Mošee, nii nagu iga teisegi pühakoja, rajamisel tuleb arvestada
kehtivaid õigusakte ning teisi ehitustegevusega seostuvaid nõuded (nt detailplaneering,
ehitusluba).
9.4 Muu
9.4.1 Kas nad on sunnimaised? Kas nad võivad Soome edasi liikuda?
Rahvusvahelise kaitse saanud inimesele on väljastatud Eesti elamisluba ja nii nagu igal teisel
Eesti elanikul, on ka rahvusvahelise kaitse saanud inimesel õigus Eestis vabalt liikuda ning
endale elukohta valida. Meetmeid rahvusvahelise kaitse saanud inimeste kinnistamiseks
riigile sobivatesse piirkondadesse ei rakendata.
63
Gorak-Sosnowska, K., Kubarek, M. 2007. Islamimaailmas. [Tallinn] : Jaan Tõnissoni Instituut, lk 104. 64
Armstrong, Karen. 2003. Islam . Tartu:Ilmamaa, lk 16.
53
Samuti ei ole ka piiranguid EL-i sisesel liikumisel. Oluline on aga mainida, et rahvusvahelise
kaitse staatusega seotud õigused kehtivad isikul üksnes riigis, kes nad vastu võtab. Seega
rahvusvahelise kaitse saanud inimene, kes siseneb mõne teise liikmesriigi territooriumile, ja ei
täida selles teises liikmesriigis viibimise tingimusi, peab tagasi pöörduma sellesse riiki, kuhu
ta ümber paigutati ehk riik, kes võttis inimese ümberpaigutamise raames vastu.
Juhul, kui rahvusvahelise kaitse saajad soovivad elama ja tööle asuda mõnda teise EL
liikmesriiki ja see liikmesriik on sellega päri, siis saavad nad selle riigi elamisloa, mis vastab
selle riigi nõuetele. Näiteks, kui Eesti elamisluba omav rahvusvahelise kaitse saanud inimene
soovib minna elama ja töötama Soome, siis selleks on tal vajalik taotleda Soome elamisluba.
Turistina on aga Soome külastamine lubatud.
54
10 Lääne-Viru maakond
10.1 Menetlusprotsess
10.1.1 Kas ümberpaigutamisel on ka reaalselt võimalik inimesi valida? Kas võib
juhtuda, et ei saa peresid, tulevad nt ainult mehed?
Eesti on saatnud Itaalia ja Kreeka ametiasutustele Eesti eelistatud profiilid, mille alusel meile
isikute toimikud saadetakse. Inimestega viiakse koha peal läbi intervjuud, tutvustatakse neile
Eesti olusid ning selgitatakse välja, kas nad soovivad Eestisse tulla, kusjuures neil on õigus ka
siiatulekust keelduda. Vastutavaks asutuseks kriteeriumide ja valiku osas on PPA, samuti
kaasatakse ka teisi asutusi ja spetsialiste. Eestil on võimalik indikeerida suurema
integratsioonipotentsiaaliga gruppe, kuid Eestil ei ole võimalik selle põhjal lõplikku valikut
teha. Oluline on siiski meeles pidada, et ümberpaigutamisele ja –asustamisele ei kuulu ainult
mehed, vaid ka perekonnad, saatjata alaealised, eakad inimesed jne.
Selline olukord, kus tulevad ainult mehed, ei ole võimalik kuna juba praeguseks oleme me
Eestisse võtnud vastu teiste hulgas ka täisperesid.
10.1.2 Kuidas kaitse saanuid ümber paigutama hakatakse?
Ümberpaigutamise protsess algab juba Kreekas/Itaalias koha peal. Eesti eesmärgiks on viia
läbi kõik vajalikud toimingud Kreekas/Itaalias, et inimestele antaks rahvusvaheline kaitse ja
elamisluba juba Eestisse saabumisel ning siia (Eestisse) jõudes saaksid nad elama asuda kohe
oma uude koju (ega peaks minema majutuskeskusesse). Kõigepealt esitab Kreeka/Itaalia
Eestile inimeste toimikud, mille põhjal on inimesi võimalik tuvastada ja veenduda, et nad
tõesti vajavad rahvusvahelist kaitset ning et nad ei kujuta ohtu riigi julgeolekule ega avalikule
korrale. Nendes toimikutes peab olema kajastatud kindlasti inimese nimi, foto, sõrmejäljed ja
kaitse taotlemise põhjus.
Kreekas/Itaalias viivad Eesti ametnikud läbi kõigi vastuvõetavatega intervjuu, kus muu hulgas
tutvustatakse neile Eestit, rahvusvahelise kaitse saanud inimese õigusi ja kohustusi Eestis ning
kohalikke tavasid. Sellise intervjuu jooksul veendutakse, et vastuvõetavad inimesed tõesti
vajavad rahvusvahelist kaitset ning nad ei kujuta endas ohtu.
Kui Eesti on omapoolse heakskiidu nende inimeste vastuvõtmiseks andnud, peavad kinnitama
ka vastuvõetavad ise oma soovi Eestisse elama tulla. Enne Eestisse tulemist läbivad ümber
paigutatavad inimesed tervisekontrolli ning seejärel organiseerib Rahvusvaheline
Migratsiooniorganisatsioon transpordi Eestisse, milleks tavaliselt on liinilend.
55
Eestisse jõudes toimetatakse vastuvõetud isikud koheselt elukohta, luuakse kontaktid
tugiisikutega, kohaliku omavalitsuse asutuste, haridusasutuse, tervishoiuteenuse osutaja ja
Töötukassaga ning suunatakse PPA poolt kohanemisprogrammi. Isikutele tagatakse Eestisse
saabumise hetkeks Eesti elamisloa väljastamine. Samuti on kõigile saabujatele valmistatud
ette elamispinnad ja tagatud vajalike teenuste pakkumine. Välismaalasele rahvusvahelise
kaitse andmise seaduse alusel tagatakse rahvusvahelise kaitse saajatele kahe aasta jooksul
eluruum, eesti keele õpe ja tõlketeenus.
Ümberpaigutatavate inimeste vastuvõtmine käib vastavalt välismaalasele rahvusvahelise
kaitse andmise seadusele § 73. Sotsiaalministeerium või Sotsiaalministeeriumi valitsemisala
asutus korraldab kokkuleppel kohaliku omavalitsusega rahvusvahelise kaitse saaja asumise
kohaliku omavalitsuse üksusesse, arvestades rahvusvahelise kaitse saaja terviseseisundit,
sugulaste ja hõimlaste elukohta ja muid tähtsust omavaid asjaolusid ning pidades silmas
töötamis- ja elamisvõimalusi, sealhulgas rahvusvahelise kaitse saajate proportsionaalset
jaotumist kohaliku omavalitsuse üksuste vahel.
Rahvusvahelise kaitse saaja võib osaleda talle sobiva kohaliku omavalitsuse üksuse otsimisel.
10.1.3 Mis siis saab, kui meile määratud kvoot täis ei tule, kui inimesed ei soovi siia
tulla?
Eestile ei ole määratud kvooti, vaid Eesti on olnud vabatahtlikult nõus vastu võtma teatud
arv65
inimesi, panustades seeläbi üldisesse EL ümberpaigutamisesse kui ka
ümberasustamisesse. Kuna Eestisse on nüüdseks jõudnud 60 inimest ümberasustamise ja –
paigutamise raames, siis võib eeldada, et protsess võtab aega, kuid toimib.
10.2 Elukoht
10.2.1 Kas on olemas riiklik jaotuskava, millest lähtutakse koha valikul?
Kindlat jaotuskava ei ole, kuid senine kogemus on, et korraga võtab Eesti vastu 2-3
perekonda, kellele leitakse eluruumid erinevates kohalikes omavalitsustes. Omavalitsuse
valikul võetakse arvesse töökohtade leidmise võimalikkust, teenuste kättesaadavust, aga ka
vastuvõetavate inimeste profiili.
10.2.2 Kas ja kui palju saab rahvusvahelise kaitse saaja ise valida, kuhu ta läheb elama?
Kas ta võib elukohta muuta?
65
Hetkel on Eesti arvestanud kuni 550 inimese vastu võtmisega ümberpaigutamise ja –asustamise raames.
56
Välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse kohaselt võib rahvusvahelise kaitse
saaja osaleda talle sobiva kohaliku omavalitsuse üksuse otsimisel (§ 73 lõige 2). Elukohaga
seotud küsimustel peatutakse Eesti tutvustuse läbiviimisel. Kui inimesel on selge eelistus
elukoha asukoha osas, siis võimalusel sellega arvestatakse.
Samas, rahvusvahelise kaitse saaja, kes aga keeldub elama asumast kohaliku omavalitsuse
üksusesse, kus ollakse tema vastuvõtmiseks valmis, peab ise otsima endale elukoha ja kandma
sellega seotud kulud. Viimasel juhul, võimaldatakse rahvusvahelise kaitse saanule majutus
rahvusvahelise kaitse taotlejate majutuses kahe kuu vältel nimetatud keeldumisest arvates
(VRKS § 73 lõige 7).
Jah, ta võib elukohta muuta. Rahvusvahelise kaitse saanud inimesele on väljastatud Eesti
elamisluba ja nii nagu igal teisel Eesti elanikul, on ka rahvusvahelise kaitse saanud inimestel
õigus Eestis vabalt liikuda ning endale elukohta valida. Meetmeid rahvusvahelise kaitse
saanud inimeste kinnistamiseks riigile sobivatesse piirkondadesse ei rakendata.
10.2.3 Millised on nõudmised elamispinnale? Saadaval olevad pinnad on väga erinevad
– alates ainult neljast seinast kuni möbleeritud korteriteni – on ka kortereid, kus
on vaja ka potte, panne jne.
Rahvusvahelise kaitse saaja võib majutada kas munitsipaal- või sotsiaalkorterisse või ka
üürikorterisse. Rahvusvahelise kaitse saanud isikutele elukoha leidmisega tegeleb praeguse
praktika järgi majutuskeskuse haldaja - riiklik AS Hoolekandeteenused, kes võtab vajadusel
ühendust omavalitsusega, kes on kaitse saanud isiku vastuvõtmisel valmis koostööd tegema.
Kehtestatud on elamispinna normsuurus: eluaset tuleb pakkuda sotsiaalselt põhjendatud normi
ulatuses - 18 m2 inimese kohta.
Sätestatud on, et munitsipaalelamispind peab olema remonditud. Üüriturult üüritava korteri
puhul remondikulu ja sisustuse kulu ette nähtud ei ole.
Sisustuse puhul eeldatakse, et see kulu hõlmab rahvusvahelise kaitse saajale esmavajaliku
mööbli, kodumasinate ja tarbeesemete (magamis- ja söögikoht, kapp, vooditarbed ja –pesu,
külmkapp ja pliit, sööginõud jne) soetamise kulusid.
10.2.4 Kui kaua inimesed keskmiselt Vaos elavad?
57
Vaos rahvusvahelise kaitse taotlejate viibimise aeg on väga erinev – alates mõnest päevast
kuni äärmuslikel juhtudel aastateni.
10.3 Haridus
10.3.1 Kuidas ja millist tuge koolidele antakse seoses rahvusvahelise kaitse saanud
õpilastega? Kuidas?
Koolidele pakutatakse esimeses järjekorras nõustamist, mida on võimalik kõige
operatiivsemalt organiseerida (alates kolleegilt-kolleegile telefoni/Skype nõustamisest
Lilleküla Gümnaasiumi ja Kiltsi Põhikooli koolijuhtidelt kuni tervikliku kogu koolitasandit
haarava meeskonnanõustamiseni välja). Pärast veebilehe Muu kodukeelega laps valmimist
2015. aasta detsembris, on koolide poolt vähenenud huvi koolitasandi nõustamise järele. Neli
korda aastas toimuvad keelekümblusmetoodikasse sissejuhatavad ABC-koolitused, mille
prioriteetne sihtrühm on RKS lapsi õpetavad õpetajad. Innove õppekava- ja nõustamiskeskuse
kaudu on võimalik koolidel saada tasuta õppevara keeleõppeks.
Vajadusel võib sotsiaalpedagoogi, psühholoogi ja eripedagoogi abi saada ka regionaalsetest
Rajaleidja nõustamiskeskustest.
Kõik põhikoolis õppivad uussisserändajad (sh. rahvusvahelise kaitse saajad ja taotlejad)
saavad riigipoolsed keeleõppe lisatuge EHISe sissekande alusel (sissekandes on märgitud ära
hariduslik erivajadus „uussisserändaja“ ning eesti keele lisatundide vajadus) . Keeleõpe on
400 eurot õpilase kohta aastas; kogusumma kooli kohta on vähemalt 1000 eurot aastas.
Lisaks eelmainitud keeleõppe toetusele põhikoolis, saavad lasteaia lapsed rühmapõhist
keeleõppe toetust. Nii koolidel kui ka lasteaedadel on võimalik saada SA Innove
Keelekümbluskeskuse vahendusel metoodilist tuge eesti keel teise keelena õpetamisel
(koolitused, materjalid, nõustamine)
10.3.2 Kuidas leida rahvusvahelise kaitse saanutele tööd?
Rahvusvahelise kaitse saanud inimene saab abi nii tugiisikult kui ka Töötukassalt.
Töötukassal on võimalik nõustada rahvusvahelise kaitse saajat ning talle sobilikku tööd
otsida. Samuti on olemas juba ka firmasid, kes ise pakuvad rahvusvahelise kaitse saajatele
vabu töökohti.
10.4 Siseturvalisus
10.4.1 Mis saab nendest, kes saavad eitava vastuse? Kui palju inimesi on “kadunud”?
58
Tagasilükkava otsuse saanud rahvusvahelise kaitse taotlejate osas algatatakse isiku
tagasisaatmise menetlus. Eestist lahkub rahvusvahelise kaitse (tavakorras saabunud, mitte
ümberpaigutamise/-asutamise raames) taotluse menetlusperioodil omavoliliselt ca 5-10 isikut
aastas.66
10.5 Kultuur
10.5.1 Kui sarnased piibel ja koraan tegelikult on?
Piibel ja Koraan on mõlemad pühakirjad, milles mõlemad leiduvad üldinimlikud põhimõtted
teevad need omavahel sarnaseks. Samas tuleb silmas pidada, et mõlemad pühakirjad
pärinevad erinevast ajaloolisest ja kultuurilisest kontekstist ning on kahe erineva religiooni
tüvitekstideks.
10.6 Muu
10.6.1 Kas Eestit turundatakse laagrites, et siia tulla?
“Turundustegevust” kui sellist ei toimu, Eestit tutvustatakse neile, kellega viiakse läbi
intervjuud, kus muu hulgas tutvustati neile intervjuu jooksul Eestit, rahvusvahelise kaitse
saanud inimeste õigusi ja kohustusi Eestis ning kohalikke tavasid. See tähendab, et selleks
ajaks on Eestile juba nende inimeste toimikud kohalike ametivõimude poolt esitatud.
66
PPA vastus päringule
59
11 Viljandi maakond
11.1 Menetlusprotsess
11.1.1 Kes täpselt rahvusvahelise kaitse saajatest välja valitakse?
Esimene ja kõige tähtsam tingimus inimese vastuvõtmiseks on tema vajadus rahvusvahelisele
kaitsele. Itaalias/Kreekas/Türgis koha peal viivad Eesti eksperdid (PPA, KAPO,
Sotsiaalministeerium, jne.) läbi võimalike vastuvõetavatega intervjuud, et uurida inimese
tausta ning vajadusi. Intervjuu käigus kontrollib PPA isiku kaitsevajadust, KAPO isiku tausta
julgeoleku aspektist lähtuvalt (veendumaks, et ta ei oleks ohuks Eesti julgeolekule ega
avalikule korrale) ning Sotsiaalministeeriumi ametnikud teevad selgeks inimese võimalikud
erivajadused ja kohanemisvõime. Eesti ei võta vastu inimesi, kelle puhul on tuvastatud
võimalik oht Eesti avalikule korrale ja julgeolekule.
Selleks, et hõlbustada rahvusvahelise kaitse saanute integreerumist ühiskonda, eelistatakse
võimalusel üksikvanematega peresid ja täisperesid, kus vähemalt üks pereliige oskaks
suhtlustasandil inglise, vene, prantsuse või saksa keelt.
Samuti võetakse võimalusel arvesse nende varasemat töökogemust (elukutset), haridust,
hoiakuid hariduse omandamise suhtes, kogukonda ning keskkonda, kust isikud pärit on. Ülal
mainitud intervjuude käigus tutvustatakse isikutele ka Eestit ning veendutakse, et nad
soovivad ise tulla Eestisse.
11.1.2 Millal saabuvad esimesed rahvusvahelise kaitse saajad?
Eesti on paigutanud ümber 49 sõjapõgenikku Kreekast (11.10.2016 seisuga) ning
ümberasustanud 11 sõjapõgenikku Türgist (seisuga 11.10.2016). Esimesed sõjapõgenikud
Euroopa ümberpaigutamise kava läbi jõudsid Eestisse 29. märtsil 2016 Kreekast
(viieliikmeline pere Iraagist, üks mees Süüriast ja üks Jeemenist). Elama on nad seni
suunatud Tallinnasse, Tartusse, Haapsallu, Rakverre, Viljandisse, Kundasse ja Pärnusse.
11.2 Elukoht
11.2.1 Kas rahvusvahelise kaitse saajate kohalikku omavalitsusse suunamisel
teavitatakse ka valda ega tehta seda sunniviisiliselt?
Vastavalt seadusele on kohalikul omavalitsusel õigus keelduda enda territooriumile pagulaste
elama võtmisest, sundi riigil kasutada võimalik ei ole.
60
Võib juhtuda, et omavalitsus ei saagi teada, et nende territooriumil elab pagulane, kui inimene
leiab endale ise elukoha, käib tööl ja ei vaja sotsiaalset tuge (nt. üürikulude katmist jms).
Euroopa rändekavaga seoses ümberpaigutavate elama suunamisel kohalikku omavalitsusse
teavitatakse kohalikku omavalitsust kirjalikult.
11.2.2 Millistesse kohalikesse omavalitsustesse sõjapõgenikud paigutatakse?
Ümberpaigutatavad suunatakse elama erinevatesse kohalikesse omavalitsustesse.
Omavalitsuse valikul võetakse arvesse töökohtade leidmise võimalikkust, teenuste
kättesaadavust, aga ka vastuvõetavate inimeste profiili.
11.3 Tööturg
11.3.1 Rahvusvahelise kaitse saajate puhul räägitakse, et nad on vajalikud ka tööturule,
sest meil on töökäte puudus, aga miks me ei too hoopis Lõuna-Euroopast
inimesi?
Euroopa rändekavaga pakume tuge inimestele, kelle elu ja tervis on nende kodumaal ohus.
Leides Eestis töö, on nad kindlasti kasulikud ka Eesti majanduse perspektiivist. Eesti
tööjõuturg vajab kindlasti häid ja kvalifitseeritud töötajaid ka väljastpoolt Eestit ja reeglina
saabuvad nad Eestisse samal moel nagu eestlased on läinud tööle teistesse riikidesse. See
tähendab Euroopa Liidu sees tööjõu vaba liikumisega või kolmandatest riikidest tulles
töötamiseks mõeldud elamisloaga.
11.3.2 Kas rahvusvahelise kaitse saajate kriteerium lähtub meie tööjõu vajadusest?
Peamine kriteerium on rahvusvahelise kaitse saamise vajadus. Eesti eelistab võimalusel
täisperesid ning ühe vanemaga peresid, kus vähemalt üks pereliikmest oskaks võõrkeelt, nt
inglise-, vene- või prantsuse keelt. Need kriteeriumid aitavad perel kiiremini ja kergemini
meie ühiskonda integreeruda ja töökohta leida. Kindlasti uuritakse ka inimese hariduse kohta
ning kindla tööoskuse puhul on ta eelistatud, kuid ei ole peamine kriteerium.
Omavalitsustesse elama paigutamisel lähtutakse aga töökohtade võimalikkusest ja teenuste
kättesaadavusest.
11.4 Haridus
11.4.1 Mida see koolile tähendab, kui rahvusvahelise kaitse saanud laps tuleb kooli?
Siiani on see tähendanud rikastavat kogemust, mis on koolile andnud sisemise stiimuli
väljuda mugavustsoonist, et edaspidi õppida ning õpetada uue ja parema kvaliteediga. Seda
61
kvaliteeti on aidanud tõsta õpetajate keelekümblusmetoodika täiendkoolitused;
koolimeeskonna koolitused; kodanikuühiskonna partnerite ja ülikoolide abiga
maailmahariduse ning kultuuride vahelise dialoogi teemalised koolitused. Selleks, et
rändetaustaga õpilane ei satuks kiusliku tähelepanu fookusesse, on koolid pidanud rohkem
tähelepanu pöörama turvalisele koolikeskkonnale ning kiusuennetusele, mis on mõjunud
tervendavalt kogu kooli atmosfäärile.
11.4.2 Kas kool peab tagama rahvusvahelise kaitse saanud lapsele erimenüü?
Koolid ei ole kohustatud õpilastele kultuurilistel põhjustel erimenüüd koostama. Praktikas
on vajadusel erimenüü taganud lapsevanemad.
11.5 Siseturvalisus
11.5.1 Kuidas käib riigis ebaseaduslikult viibiva isiku väljasaatmise protsess ja kui
suure eduga?
Isikutele, kelle osas on PPA teinud rahvusvahelise kaitse taotluse osas negatiivse otsuse ning
kellel seetõttu puudub seaduslik alus Eestis viibimiseks, tehakse ettekirjutus Eestist
lahkumise kohustusega (VSS § 7). Lahkumiskohustus võib olla vabatahtliku lahkumise
tähtajaga (7-30 päeva) või koheselt sundtäidetav.
Vabatahtliku lahkumise tähtajaga ettekirjutise saanud võib taotleda Rahvusvahelise
Migratsiooniorganisatsiooni (IOM) Eesti esinduselt toetust tagasipöördumisele. Selleks on
VARRE projekt, mille kohta on võimalik lugeda informatsiooni siit:
http://www.iom.ee/varre/.
Kui taotleja on aga saanud sundtäidetava ettekirjutise või ei ole lahkunud riigist vabatahtlikult
talle antud aja jooksul, täidetakse isiku lahkumiskohustus kinnipidamise ja Eestist
väljasaatmise teel (VSS § 73 lg 2). Väljasaatmist korraldab PPA või KAPO. Väljasaatmist
reguleerib väljasõidu ja sissesõidukeelu seadus.
Väljasaatmine toimub 48 tundi pärast sundtäidetava ettekirjutise saamist. Kui juhtub, et
inimest on vaja kauem kinni pidada kui 48 tundi, paigutatakse ta halduskohtu loal KPKsse
(kuni kaks kuud). KPK kuulub PPA haldusalasse ning asub Harkus (Harjumaa). Asutus on
kinnine ning seal viibivad legaalse staatuseta riigis kinnipeetud välismaalased kuni nende
väljasaatmiseni. Asutuses on nii isikud, kelle rahvusvahelise kaitse taotlus on tagasi lükatud
ning kes saadetakse Eestist välja, kui ka isikud, kes on riigis illegaalses staatuses kinni peetud
ning on alles kinnipidamisel esitanud oma rahvusvahelise kaitse taotluse.
62
Rahvusvahelise kaitse taotlusele negatiivse otsuse saanud inimene saadetakse tagasi riiki, kust
ta Eestisse saabus, välismaalase kodakondsusriiki, asukohariiki või kolmanda riigi nõusolekul
kolmandasse riiki.
2015. aastal said Eestis lahkumisettekirjutuse 588 kolmandate riikide kodanikku. Neist 508
lahkusid Eestist, sh sundtäidetav ja vabatahtlik lahkumine.67
11.5.2 Kas ei vasta tõele, et muslimite seas on kuritegevus kõrgem Rootsis ja mujal?
Rootsi ei koosta erinevate rahvuste ega religioonide pooldajate kohta eraldi statistikat
kuritegevuse vallas. Seega ei ole võimalik sellele küsimusele vastata.
11.5.3 Kuidas politsei valmis on?
PPA on valmis tagama turvalisuse ja avaliku korra riigi sees. Rahvusvahelise kaitse saajad on
üks osa Eesti ühiskonnast ja neid ei eristata kogukonnast. PPA teeb omalt poolt kõik, et kõigil
õiguskuulekatel inimestel oleks Eestis võimalikult turvaline. Selle nimel teeb PPA aktiivselt
koostööd nii partnerorganisatsioonidega riigiasutuste seas kui ka erasektoris ja
mittetulundusühingute ringis.
11.5.4 Mida saame teha rassismi vähendamiseks?
Rassismi vähendamiseks peavad inimesed, kellel on rassistlikud mõttemallid, neid endale
tunnistama ja neid muutma?. Selline viis on tavaliselt aga raskendatud, sest rassistlik inimene
on juba negatiivselt meelestatud ning peab oma maailmavaadet õigeks. Selleks, et rassistlike
mõtetega inimene saaks aru, et rassism ei ole lahendus, peab ühiskond välja näitama, et
rassismi Eestis ei tolereerita ning sellist käitumist hukka mõistma. Üheks sammuks on võtta
sõna, nähes või kuuldes kedagi rassistlikult käitumas. Kui rassistlikult käituvad inimesed ei
hakka mõistma, et ühiskond ei võta nende käitumist vastu, jääb neile mulje, et selline
käitumisviis on lubatud.
Teine viis rassismi vähendamiseks on teiste kultuuride teadvustamine inimestele. Selleks on
suurepärane võimalus osa võtta erinevatest kultuurilistest sündmustest. Eestis korraldatakse
erinevate maade ja kultuuride tutvustamiseks (k.a Lähis-Ida, Aasia, Aafrika, Lõuna-
Ameerika, jne) üritusi, kus saab maitsta nende kultuuride toite, kuulata muusikat ning tutvuda
67
Annual Report 2015: Migration and Asylum Policy (2016). European Migration Network, Tallinn University.
: http://ec.europa.eu/dgs/home-affairs/what-we-do/networks/european_migration_network/reports/docs/annual-
policy/annual-policy-08a_estonia_apr_part2_final.pdf (18.08.2016) lk 35.
63
kultuuri endaga. Üheks selliseks ürituste läbiviijaks on MTÜ Mondo.68
Kodunt lahkumata on
võimalik teisi kultuure õppida tundma lugedes raamatuid või vaadates dokumentaalfilme.
Eesti Rahvusringhääling pakub erinevatest riikide ajaloost, poliitikast ja kultuuridest
kõnelevaid dokumentaalfilme69
ning raamatute seas üheks näiteks paljude seast võib tuua
“Minu-sarja”70
.
11.5.5 Mida edasi teha, et pingeid põliselanike vahel oleks vähem?
Kõige suurem hirmu ja viha tekitaja on teadmatus. Selleks, et teadmatust oleks nii vähe kui
võimalik, on soovitatav informeerida elanikke ning teha kõik, et põliselanikud tunneksid
ennast turvaliselt ja informeeritult. Info puudumisel tekivad stereotüübid ja liialdused, mis
omakorda külvavad hirmu ja võõraviha.
11.6 Kultuur
11.6.1 Kus siis ikkagi loomi tapma hakatakse muslimitele kohaselt?
Eestis toodavad liha ettevõtjad, kellele on selleks Veterinaar- ja Toiduamet andnud loa.
Selleks et moslemid, ja ka teiste religioonide esindajad, kellele see on vajalik, saaksid loa
religioossel eesmärgil looma tappa, peavad nad lähtuma loomakaitseseaduse § 17, mis
kehtestab vastava korra. 71
Seaduse § 17 lg 1 järgi tohib looma religioossel põhjusel tappa
ainult tapamajas ning teha seda siis, kui Veterinaar- ja Toiduamet on toiminguks andnud
kirjaliku loa.
11.6.2 Kas meie kultuur ei kao massiimmigratsiooni korral?
Eestisse ümberpaigutatavate arv on võrreldes teiste EL riikidega väga väike.
Massiimmigratsioonist Eestis praegu rääkida ei saa.
160 000 ümberpaigutatavast inimesest72
on Eesti vabatahtlikult nõustunud vastu võtma 329
rahvusvahelist kaitset vajavat isikut ümberpaigutamise teel ning 188 isikut ümberasustamise
teel. Sellele võrdluseks võib tuua tavarände (töötamine, ettevõtlus, õppimine, jne) arvud
68
Mondo kodulehekülg: http://mondo.org.ee/ 69
etv.err.ee 70
http://petroneprint.ee/kategooria/minu/ 71
https://www.riigiteataja.ee/akt/LoKS (24.08.2016) 72
Euroopa Komisjon. COM(2016) 85 final, http://ec.europa.eu/dgs/home-affairs/what-we-do/policies/european-
agenda-migration/proposal-implementation-
package/docs/managing_the_refugee_crisis_state_of_play_20160210_annex_01_en.pdf (11.08.2016).
64
eelnevatel aastatel – 2015 aastal said Eestis tähtajalise elamisloa või registreeris oma elukoha
kokku 8 104 välismaalast73
.
Kultuuri püsimine või mittepüsimine sõltub paljudest asjaoludest. Ajalooliselt on olulised
põhjused olnud muutunud loodusolud, looduskatastroofid, sõjad, viljaikaldusest tulnud
näljahädad, aga ka sisserändajate või kolonialistide poolt toodud haigused, millega kohalikud
pole varem kokku puutunud.
Kui otsida näiteid Eesti ajaloost, siis immigratsioon ei ole viinud Eesti kultuuri hääbumiseni,
pigem vastupidi. Kultuuri areng sõltub eestlastest endist. Iga inimene saab toetada kultuuri
ühelt poolt tarbides kohalike kunstnike, muusikute, kirjanikke, näitlejate jt loomingut. Teiselt
poolt kandes edasi tarkusi ja kombeid, mis on meile omased. Igal inimesel on oma panus
kultuuri toetuseks, luues seda ise ja/või toetades vanu ja uusi kultuuriloojaid. Kui kultuuri
hoitakse, siis ei ole muret selle ärakadumise pärast.
11.6.3 Kuidas kaitsta Eesti kultuuri, et see kestma jääks?
Kultuuri kestmine või mittekestmine sõltub paljudest asjaoludest. Ajalooliselt on olulised
kadumise põhjused olnud muutunud loodusolud, looduskatastroofid, sõjad, viljaikaldusest
tulnud näljahädad, aga ka sisserändajate või kolonialistide poolt toodud haigused, millega
kohalikud pole varem kokku puutunud.
Eesti säästva arengu riiklik strateegiadokument Säästev Eesti 21 näeb eesti kultuuriruumi
säilimisega seotud ohtudena 5 asjaolu, mis on kõik seotud keele ja kultuuripoliitika
ressurssidega. Ohtudena nähakse eesti keelt kõnelevate inimeste arvukuse vähenemist, keele
ja kultuuri väljatõrjumist teiste keelte-kultuuride mõjukuse tõuse arvelt, keele ja kultuuri
stagneerumist, aga ka labastumist. Lisaks toodi ohukohana välja ressurssidevähesust
kultuurivaldkonnas, mille tõttu on raske kultuuri kõigile kättesaadavaks muuta ning
talletada.74
Seetõttu võib öelda, et kultuuri püsimine ja arenemine sõltub suuresti inimestest. Iga inimene
saab kanda hoolt keele kõnelemise ja muutustega seotud ohtude eest, kandes hoolt enda
keelekasutamise eest. Lisaks on igal inimesel on oma panus kultuuri toetuseks, luues seda ise
ja/või toetades vanu ja uusi kultuuriloojaid.
73
Siseministeerium. Facebooki postitus Arvamusfestivalile. 74
Eesti säästva arengu riiklik strateegia „Säästev Eesti 21“, 2005, lk 14.
65
11.7 Rahastus
11.7.1 Kui palju maksab tugiisiku teenus?
Tugiisikuteenus rahvusvahelise kaitse saajale osutavad MTÜ JMK ja MTÜ Eesti Pagulasabi,
kellel on lepingud Sotsiaalministeeriumiga. Kahe organisatsiooni hinnad on väga erinevad,
erisus tuleneb teenuse osutamise põhimõttelistest erinevustest – vabatahtlik v tasustatud töö.
Teenuse maksumus 1 kuu/kaitsesaaja kõigub 170-666 euro vahel.
Rahvusvahelise kaitse saajad, kes ei ole Euroopa rändekava alusel Eestisse saabunud, saavad
tugiisikuteenust, mida osutab MTÜ JMK AMIFi projekti kaudu. See leping on
Siseministeeriumiga ning selle sõlmitud toetuslepingu alusel toimub tugiisikuteenuse
tasustamine vastavalt töötundidele ning klientide arvule. Projektis on kaasatud keskmiselt 10
tugiisikut, kelle Eelmise projekti 12 kuu keskmine tugiisiku tööhindtasu kuus viimase 12 kuu
jooksul oli ilma koolituseta 550€. Tugiisikute töötasu sõltub suuresti ka klientide arvust.
11.8 Muu
11.8.1 Miks terved mehed ikkagi põgenevad oma kodumaalt? Miks jätavad oma pered
maha?
UNHCRi andmetel oli 2015 aastal põgenikest, kes jõudsid Euroopasse, 58% mehed (siia sisse
ei ole loetud lapsi). Paljudel perekondadel, kes soovivad sõjakoldest, tagakiusamise eest või
mõnel muul põhjusel oma koduriigist põgeneda, ei ole võimelised seda tegema terve perega ja
seda just kõrgete inimkaubanduse hindade tõttu. Selle asemel, et põgeneda terve perega,
kogutakse ühe inimese jaoks raha, kes on kõige tõenäolisem kohalejõudja ning kellel on kõige
suuremad šansid leida töö. Selleks on tavaliselt mehed. Mitte ainult füüsilise koormuse
talumise tõttu, vaid ka seetõttu, et mehed on tavaliselt islamimaades paremini haritud (ei ole
reegel). Mistõttu on neil ka kergem leida tööd ning juhul kui pere ei suudeta Euroopasse järgi
tuua, on mehel võimalik saata oma perele finantsilist abi päritoluriiki.
Teiseks põhjuseks võib tuua terve perega reisimise ohtlikkuse. Kui mees jõuab aga
Euroopasse, kus tal on võimalik taotleda rahvusvahelist kaitset ning selle saades ka õiguse
toetustele ja perekonna taasühinemisele, saab ta oma pere Euroopasse tuua seaduslikul teel
(pere saab viisa ja saab reisida lennukiga sihtriiki). Kuna ta peab seda peamiselt tegema aga
oma enda kulul, siis töö omamine on selleks aga väga vajalik.75
75
Strindberg, Anna. Five reasons why the majority of refugees reaching Europe are men. Global Citizen 2015,
19.september. https://www.globalcitizen.org/en/content/five-explanations-to-why-the-majority-of-refugees/
(19.08.2016).
66
12 Rapla maakond
12.1 Haridus
12.1.1 Kust võiks leida õpipoisiõppe kohta rohkem infot?
Õpipoisiõppe kohta on võimalik leida informatsiooni HTMi koduleheküljelt:
https://www.hm.ee/et/opipoiss
12.1.2 Kas ja kuidas valmistatakse koole ette kultuuriliselt erinevate laste
vastuvõtmiseks?
Nii koolidel kui ka lasteaedadel on võimalik saada SA Innove Keelekümbluskeskuse
vahendusel metoodilist tuge eesti keel teise keelena õpetamisel (koolitused, materjalid,
nõustamine).
Õpetajatel on võimalus oma teadmisi ja oskusi rikastada erinevate vabal turul saada olevate
temaatiliste täiendkoolituste kaudu. Koostöös Siseministeeriumiga käivituvad 2017 kultuuride
vahelise dialoogi teemalised koolitused õpetajatele, mida viib läbi Tartu Ülikool. Koostöös
USA Suursaatkonna ja MTÜ Eesti Pagulasabiga viiakse 2016. aastal läbi meeskonnakoolitusi
nendes koolides, kus hetkel rahvusvahelise kaitse saanud õpilasi õpib. Koolitused on
koolidele vabatahtlikud Kui õpilase posttraumaatiline stress häirib igapäevaelu, sh. õppetööd,
koordineeritakse psühholoogilist abi Rajaleidja regionaalsete keskuste vahendusel.
12.2 Siseturvalisus
12.2.2 Mis saab siis, kui rahvusvahelise kaitse saajad lähevad seadustega pahuksisse?
Rahvusvahelist kaitset saanud inimene ei tule üldiselt teise riiki mõttega, et sooritada
kuritegusid. Samas võib kohanemine täiesti teistsuguse kultuuri ja seadustega ning esialgne
kogukonnatunde puudumine ja madalam sissetulek sisserännanutele uusi väljakutseid kaasa
tuua. Selge on see, et politsei tegeleb seaduserikkumistega olenemata sellest, kes rikkumise
toime pani.
Juhul kui rahvusvahelise kaitse saanud isik satub seadusega pahuksisse, koheldakse teda
võrdselt Eesti riigi kodanikuga. Kui rahvusvahelise kaitse saanud isik ohustab riigi
julgeolekut, ühiskondlikku turvalisust või avalikku korda, võib PPA tunnistada tema
tähtajalise elamisloa kehtetuks (VRKS § 43 lõige 1).
Rahvusvahelise kaitse saajate minemist seadusega pahuksisse aitab ära hoida ühelt poolt
võimalus leida tööd, õppida keelt ning tutvuda vastuvõtva ühiskonna toimimise põhimõtetega,
67
väärtustega ja kultuur ning teiselt poolt kogukonna toetus ja vastuvõtmine. Eesti ametivõimud
kontrollivad kaitset vajavate inimeste osas, et nad ei kujutaks ohtu avalikule korrale ja
julgeolekule. Kui tuvastatakse, et inimene võib olla ohuks avalikule korrale ja julgeolekule,
on Eestil õigus keelduda tema ümberpaigutamisest. Lõpliku otsuse inimese vastuvõtmise osas
teeb Eesti.
12.2.3 Mida teha, kui märkad/tekib kahtlus, et tegemist on Eestis ebaseaduslikult
viibiva inimesega?
Esmalt tuleks korralikult läbi mõelda, millest tuleb arvamus, et ta on ebaseaduslikult riigis
viibiv inimene. Tuleks analüüsida ka võimalust, et tegu võib olla hoopis turisti,
välisüliõpilase, välismaalastest tööjõu või juba rahvusvahelise kaitse saanud inimesega.
Seega, tuleks olla kindel, et tegu on ebaseaduslikult riigis viibiva inimesega.
Juhul, kui siiski tekib kahtlus, et tegemist on Eestis ebaseaduslikult viibiva inimesega, tuleks
pöörduda oma piirkonna politsei prefektuuri, kus võetakse sellekohane ütlus ning vajadusel
kohaldatakse vastavale inimesele järelevalve.
12.2.4 Kas Politsei- ja Piirivalveametil on piisavalt inimesi, et vajadusel suurem arv
taotlusi menetleda?
Jah, PPAs on piisavalt inimesi, kellel on oskused ja pädevused rahvusvahelise kaitse taotlusi
menetleda. Lisaks koolitatakse iga-aastaselt välja vajalikul hulgal reservametnikke. Põgenike
massilise sisserände korral kaasatakse menetlusse vastava väljaõppe saanud rahvusvahelise
kaitse menetluse reservametnikud.
12.3 Kultuur
12.3.1 Millised on matmiskombed islamikultuuris?
Šariaadi (islamiseadus) kohaselt tuleb islamis surnukeha matta. Surnukeha tuhastamine on
šariaadi kohaselt keelatud. Matmine ja lein on rituaalid, mis on kodifitseeritud fiqh76
kirjanduses. Need sisaldavad endas šahāda77
deklaratsiooni, keha puhastamist (ġusl) ning
sellele järgnevast keha katmisest. Keha tuleb islami kohaselt matta nii kiirelt kui võimalik,
76
Fiqh ehk islami seadusandlus 77
šahāda ehk usutunnistus
68
soovitatavalt paari tunni jooksul peale inimese surma. Rituaali kohaselt viivad surnukeha
surnuaeda mehed, kus surnukeha maetakse näoga Meka poole.78
Matmine, kas siis kirstus või urnis, on Eestis kalmistuseadusega reguleeritud. Eesti Vabariigi
kalmistuseaduse kohaselt maetakse surnu surmatõendi alusel (kalmistuseadus § 9 lõige 2).
Selleks, et saada surmatõend, tuleb teha rahvastikuregistrisse surmakanne.
Eestis jagunevad matused kaheks: usutavade kohased ja ilmalikud matused. Usutavade
kohaseid matusetalitused võivad toimuda pühakojas, kabelis või haual. Nende kahe
matusetalituse erinevus seisneb selles, et ilmalikke matuseid ei vii läbi vaimulik.79
12.4 Rahastus
12.4.1 Kas rahvusvahelise kaitse saajad jäävad kohaliku omavalitsuse ülal pidada? Nt
kohalik omavalitsus (edaspidi KOV) võtab vastu, aga inimene töötukassasse ei
lähe, on kohaliku omavalitsuse kaelas, lapsed kooli ei jõua – mis siis juhtub?
Rahvusvahelise kaitse saajad ei jää kohalike omavalitsuste ülal pidada. Pärast esimest kahte
aastat eeldatakse, et rahvusvahelise kaitse saanud inimene suudab ennast ära elatada. Töö
puudumisel ning Töötukassasse mitte minemist võetakse arvesse elamisloa pikendamisel.
Samuti on laste põhikooliharidus Eestis kohustuslik, ka seda võetakse elamisloa pikendamisel
arvesse.
12.4.2 Kui suure summa ulatuses saab rahvusvahelise kaitse saaja elamiskulutusi katta?
Elamispinna ja kommunaalkulud kaetakse kahe aasta jooksul alates elamisloa väljastamisest.
Kinni maksab need riik Sotsiaalministeeriumi eelarve kaudu.
Kaetavate kulude piirmäärad on seotud toimetulekupiiriga, mis on 130 eurot inimese kohta
kuus. Näiteks üürikulud kaetakse 18m2 inimese kohta valemiga, et üüri suurus ei saa olla
rohkem kui 0,3 toimetulekupiiri ruutmeetri kohta.
Lisaks igakuistele üürikuludele kaetakse vajadusel ka üürilepingu sõlmimisega seotud kulud,
nt vahendustasu ja ettemaks. Nimetatud kulud kaetakse ühekordselt, see tähendab, et kui
rahvusvahelise kaitse saaja soovib elukohta muuta, siis uue üürilepingu sõlmimisega
kaasnevad kulud tuleb tal endal kanda.
78
Martin, Richard C. [edit. of chief] 2004. Encyclopedia of Islam and the Muslim World. Macmillan Reference
USA, Thomson Gale: New York, Detroit, Sand Diego, San Fransisco, Cleveland, New Haven,Conn.,
Waterville,Maine, London, Munich. Lk 175 79
Eesti kodulehekülg. Surma registreerimine ja matused.
https://www.eesti.ee/est/perekond/surma_registreerimine_ja_matused (24.08.2016).
69
Kaetavatel kommunaalkuludel piirmäärasid pole.
12.5 Muu
12.5.1 kuidas parandada rahvusvahelise kaitse saajaga seotud kommunikatsiooni ja
meediakajastust?
Meedias on kerge kallutada arvamusi ühes või teises suunas, kinnistada olemasolevaid müüte
või luua uusi. Seetõttu on oluline tasakaalustatud meediakajastus koos faktide eelneva
kontrollimise ja terminite õige kasutamisega. Riigi poole pealt on oluline rääkida teemast
avatult. Tänavu sügisel on kavas jätkata maakondlike teabepäevadega, mille eesmärgiks on
tutvustada maakonna esindajatele, kohalike omavalitsuste ja koolide juhtidele,
sotsiaalteenuste pakkujatele ja aktiivsetele kogukonnaliidritele riigi ja vabaühenduste tegevusi
sõjapõgenike vastuvõtmisel ning pidada kohalikul tasandil dialoogi vastuvõtmise võimaluste
ja vajaduste osas.
12.5.2 Kas rahvusvahelise kaitse saajaid ei saaks paigutada nt turismitaludesse?
Põhimõtteliselt jah, kui olukord nõuab ja see on ressursi kasutamise mõistes mõistlik, siis
võib rahvusvahelise kaitse taotlejaid ja saajaid omanikuga kokkuleppel paigutada ka
turismitaludesse.
70
13 Põlva maakond
13.1 Menetlusprotsess
13.1.1 Millest lähtuvad Eesti valikukriteeriumid ümberasustamisel ja -paigutamisel ja
kas Soome ja Rootsi võtsid inimesi vastu ilma kriteeriumiteta?
Eesti esimene ja kõige tähtsam tingimus inimese vastuvõtmiseks on see, et ta tõesti vajab
rahvusvahelist kaitset. Kindlasti veendutakse tema tausta uurimisel, et ta ei oleks ohuks Eesti
julgeolekule ja avalikule korrale. Eesti poolt on eelistatud isikud, kellel on olemas tõendavad
dokumendid ning kes on andnud oma tausta kohta täpseid ja dokumentaalselt kontrollitavaid
andmeid. Muu hulgas vaadatakse ka perekonna koosseisu, haridust, hoiakuid hariduse
omandamise suhtes ja varasemat töökogemust.
Selleks, et hõlbustada rahvusvahelise kaitse saanute integreerumist ühiskonda, eelistatakse
võimalusel üksikvanematega peresid ja täisperesid, kus vähemalt üks pereliige oskaks
suhtlustasandil inglise, vene, prantsuse või saksa keelt. Samuti on tähtsaks kriteeriumiks
vastuvõetava enda soov Eestisse tulla.
Soome ja Rootsi on võtnud rahvusvahelise kaitse vajadusega isikuid ümberasustamise raames
vastu kriteeriumitega. Nagu ka Eestil, on Soomel ja Rootsil peamiseks ümberasustamise
raames vastuvõtu kriteeriumiks rahvusvahelise kaitse vajaduse olemasolu.
Ümberasustamine valikukriteeriumid:
Rootsi valikukriteeriumite aluseks on Genfi 1951 aasta konventsiooni pagulasstaatuse
andmise kord, st isikul on tuvastatud põhjendatud tagakiusukartus rassi, usu, rahvuse,
ühiskondlikku rühmitusse kuulumise või poliitilise meelsuse alusel.80
Samuti võtab Rootsi
vastu UNHCRi laiema definitsiooni alla kuuluvaid pagulasi, häda- ja kiireloomulisi juhtumeid
ning endisi sõjakohtu tunnistajaid ja nende pereliikmeid. Integratsioonikriteeriume Rootsil ei
ole.81
Soome põhiline kriteerium on konkreetse pagulase82
kaitse vajadus. Lisaks sellele arvestab
Soome potentsiaalse ohuga avalikule korrale ja rahvatervisele. Soomel on olemas ka
integratsioonikriteeriumid, millele mitte vastamine ei tähenda küll automaatset keeldumist
(kui näiteks konkreetse pagulase puhul on ümberasustamine hädavajalik), kuid mängib
80
Migrationsverket. The Swedish refugee quota. http://www.migrationsverket.se/English/Private-
individuals/Protection-and-asylum-in-Sweden/The-refugee-quota.html (12.08.2016) 81
European Resettlement Network. Sweden. http://resettlement.eu/country/sweden (12.08.2016) 82
Ümberasustamise raames saavad vastuvõetud rahvusvahelise kaitse saajad pagulasestaatuse.
71
valikuprotsessis siiski olulist rolli. Integratsioonikriteeriumiteks on pagulase haridus
(kirjaoskus ning ladina tähestiku tundmine), töökogemus, tervislik seisund ja võimekus uude
ühiskonda integreeruda. Rahvusvahelise kaitse saanud inimeste valimisel eelistatakse isikuid,
kes on pärit samast regioonist kui Soomes juba elavad pagulaskogukonnad, et rahvusvahelise
kaitse saanud inimestel oleks võimalus elada sarnase taustaga inimestega ühes kogukonnas.83
Kui Soome võtab selekteerimisprotsessis (ümberasustamise raames) arvesse ka isiku
potentsiaali integreeruda vastuvõtva riigi ühiskonda84
, siis Rootsis seda arvesse ei võeta.85
Nii
Eestil kui ka Soome86
puhul on oluline, et puuduksid välistavad asjaolud nagu ohtlikkus
avalikule korrale ja riigi julgeolekule.
13.1.2 Milline on olnud sideohvitseride (edaspidi ILO) tagasiside – kas Eesti
rahvusvahelise kaitse saajate eelistus on reaalne?
Eesti rahvusvahelise kaitse saajate eelistust võib pidada reaalseks, kuna nüüdseks on Eesti
vastu võtnud 60 rahvusvahelise kaitse saanud isikut nii ümberpaigutamise kui ka –asustamise
raames.
13.1.3 Kas Itaalias üldse on Eestile huvipakkuvaid peresid?
Kindlasti on. Juba praegu on Eestisse ümber paigutatud 36 sõjapõgenikku Kreekast. Alles
juuli lõpus saabusid Kreekast Euroopa rändekava alusel kaks Süüria perekonda, kes asusid
elama Tallinnasse ja Pärnusse. Kindlasti on ka Itaalias kaitset vajavaid inimesi. Hetkel on
veninud ümberpaigutamine Itaaliast, kuna võimalike vastuvõetavate isikute toimikutes olev
informatsioon ei ole olnud adekvaatne ning selle põhjal ei ole võimalik inimesi
identifitseerida. Sealt tulenevalt ei ole võimalik ka välja selgitada kas neil üldse on vaja
rahvusvahelist kaitset või kontrollida nende tausta87
. Kuna ümberpaigutatavad ei tohi
kujuneda ohuks Eesti julgeolekule ega avalikule korrale, tuleb võimalike vastuvõetavate
taustasid korralikult kontrollida ning riske hinnata.
13.1.4 Miks rahvusvahelise kaitse saajad peaksid tahtma Eestisse tulla?
Rahvusvahelist kaitset vajavad inimesed põgenevad ohu eest, mis varitseb nende elu või
tervist ning seepärast otsivad endale turvalist paika, kus alustada uut elu või elada nii kaua,
83
European Resettlement Network. Finland. http://www.resettlement.eu/country/finland (12.08.2016) 84
Finnish Immigration Service, http://www.migri.fi/about_us/statistics/deportations (12.08.2016) 85
European Resettlement Network. Sweden. http://www.resettlement.eu/country/sweden (14.08.2016) 86
European Resettlement Network. Finland http://www.resettlement.eu/country/finland 87
Kaukvere, Tiina. Postimees 2016, 19. veebruar. //www.postimees.ee/v2/3589885/pevkur-selgitas-euroopa-
komisjonile-miks-pole-eesti-seni-pagulasi-vastu-votnud (12.08.2016)
72
kuni koju naasmine on turvaline. Eesti oleks kaitset vajavate inimeste jaoks igati turvaline ja
konfliktide vaba riik.
13.1.5 Kui rahvusvahelise kaitse saaja on 16-17-aastane laps, siis kes on tema seaduslik
esindaja ja kuhu ta paigutatakse?
Kui alaealine on ilma saatjata, siis määratakse menetlustoimingute sooritamiseks esindaja
niipea, kui on tuvastatud, et taotleja on alaealine. Saatjata alaealist võib esindada füüsiline kui
ka juriidiline isik, kes on usaldusväärne ning kellel on saatjata alaealise esindamiseks
vajalikud teadmised ja oskused88
. Siinkohal tuleb märkida, et kui saatjata alaealist on
määratud esindama organisatsioon, siis nimetab organisatsioon isiku, kes vastutab saatjata
alaealise ülesannete täitmise eest.
Rahvusvahelise kaitse taotlemise ajal, kui alaealine majutatakse rahvusvahelise kaitse
taotlejate majutuskeskusesse, tagatakse talle võimalus vaba aja tegevusteks, s.h eakohasteks
mängudeks ja huvitegevusteks ning tegevusteks vabas õhus.
Rahvusvahelise kaitse saajana, paigutatakse saatjata alaealine rahvusvahelise kaitse taotleja
või saaja majutuskeskusesse, suunatakse asenduskoduteenusele, täisealise sugulase juurde või
perekonnas hooldamisele (VRKS § 17 lõige 12).
13.2 Elukoht
13.2.1 Mida peab tegema vallasekretär rahvusvahelise kaitse saaja sissekirjutamisel
kohalikku omavalitsusse?
Rahvusvahelise kaitse saajal tuleb esitada elukohajärgsele kohalikule omavalitsusele
elukohateade. Elukohateatele tuleb lisada ruumi kasutamisõigust tõendav dokument või
ruumi omaniku nõusolek. Esitatud elukohateate alusel kontrollib kohaliku omavalitsuse
ametnik (nt vallasekretär) elukohateate saamisest alates kümne tööpäeva jooksul elukohateate
vastavust kehtestatud nõuetele ning kannab elukoha aadressi rahvastikuregistrisse või keeldub
elukoha aadressi kandmisest RRS § 44 lõikes 1 sätestatud alustel.
13.2.2 Kas rahvusvahelise kaitse saajalt küsitakse, kas ta tahab linna või maale?
Elukohaga seotud küsimustel peatutakse Eesti tutvustuse läbiviimisel. Kui inimesel on selge
eelistus elukoha asukoha osas, siis võimalusel sellega arvestatakse.
88
Alaealise seaduslik esindaja on perekonnaseaduse §97 eestkostja. Eestkostjaks isiku määramise ettepaneku
teeb eestkosteasutus. Eestkostja valikul tuleb arvestada isiku omadusi ja võimeid eestkostja kohustuste täitmiseks
ning tema suhteid isikuga, kelle üle eestkostet seatakse. Kuni eestkostja määramiseni täidab eestkostja
ülesandeid eestkosteasutus (§95).
73
13.2.3 Kuidas Eestis käib rahvusvahelise kaitse saaja kohalikku omavalitsusse
paigutamise otsustamine?
Senine kogemus on, et korraga võtab Eesti 2-3 perekonda, kellele leitakse eluruumid
erinevates kohalikes omavalitsustes. Omavalitsuse valikul võetakse arvesse töökohtade
leidmise võimalikkust, teenuste kättesaadavust, aga ka vastuvõetavate inimeste profiili.
13.2.4 Kas Sotsiaalministeeriumi “korteri küsitlus”, mis maakondades käis, võetakse
valmis listina või saab seisukohta muuta?
Valmisnimekirjana aasta tagasi antud tagasisidet ei võeta. Seisukohtade muutmiseks on
võimalus olemas.
13.3 Tervishoid
13.3.1 Kes maksab rahvusvahelise kaitse saaja tervishoiuteenuse eest, kui tal ei ole
haigekassakaarti, kas riik või KOV?
Esimesel kahel aastal maksab tervishoiuteenuste eest. Pärast kahte aastat, eeldatakse, et
rahvusvahelise kaitse saanud inimene on leidnud endale töö ning saab sellest ka Haigekassa.
Pagulastele laieneb ravikindlustus samadel alustel nagu teistele Eesti alalistele elanikele. Kui
pagulane ei tööta, ei õpi ega ole töötukassas töötuna arvel, talle ravikindlustus ei laiene.
Sellisel võimalusel peab pagulane tasuma ise oma tervishoiuteenused.
13.4 Siseturvalisus
13.4.1 Milline on riigi valmisolek massilise sisserände korral?
Kuigi massilise sisserände tõenäosus Eestisse on väike, on Eesti selliseks olukorraks
valmistunud. PPA on koostanud ametkonna sisest riskianalüüsi, kuid valdkonna ülese
riskianalüüsi koostamist on juhtinud Sotsiaalministeerium. Viimane riskianalüüs koostati
2016.a kevadel Sotsiaalministeeriumi juhtimisel kaasates Siseministeeriumi, Politsei- ja
Piirivalveametit ning teisi valdkonnaga seotud asutusi. Hädaolukorra toimumisele anti
hinnang 5 ehk väga suur ning tagajärgedele B ehk kerge. Riskianalüüsi kinnitamise järgselt
koostati hädaolukorra lahendamise plaan, mida enne kinnitamiseks esitamist testitakse
õppusel.
Oluline on välja tuua, et PPA on saanud vajalikke kogemusi erinevatel missioonidel
Vahemere piirkonnas ja ka nt Sloveenias, mis on andnud praktilisi kogemusi massilise
74
sisserände ohjamisel. Kaardistatud on võimalikud ajutised majutuskohad ja ka ajutised
kinnipidamiskohad (sinna paigutatakse need, kes ei soovi varjupaika või on pannud toime
süüteo).
Lisaks jälgitakse pidevalt sündmusi ja arenguid teistes Euroopa riikides ning vahetatakse
parimaid praktikaid, et veelgi paremini olla olukorra lahendamiseks valmis.
13.4.2 Kuidas hinnatakse potentsiaalset rahvusvahelise kaitse saajat?
Eesti peamiseks kriteeriumiks on, et vastuvõetav inimene ei ole ohuks Eesti avalikule korrale
ega julgeolekule (mille võimalikul esinemisel võib Eesti inimese vastuvõtmisest keelduda).
Eesti on loonud eelistatud isikute profiilid, et rahvusvahelise kaitse saanud inimene suudaks
Eesti ühiskonda kiiresti integreeruda, kuid kõige tähtsamaks kriteeriumiks on siiski isiku
rahvusvahelise kaitse vajadus ning ümberpaigutamise/-asustamise vajadus. Eesti eelistatud
isikute profiilid on täispered ja üksik vanematega pered, kellest vähemalt üks liige oskab
võõrkeelt (vene, inglise, prantsuse).
13.4.3 Kes jääb tegelema üle piiri tulnud ebaseadusliku isikuga ja kes vastutab tema
eest?
PPA ülesanneteks on muu hulgas:
- Eesti kodanike ja välismaalaste staatuse kindlaksmääramine ning kodakondsuse,
elamisloa, elamisõiguse, rahvusvahelise kaitse ja väljasaatmise menetluse läbiviimine;
- ebaseadusliku sisse- ja läbirände tõkestamine ning migratsioonireeglite täitmise
kontrollimine;
- liiklus- ja migratsioonireeglite rikkumisega seonduvate väärtegude menetlemine (PPA
põhimäärus § 16)89
13.4.4 Kuidas peab KOV käituma massilise sisserände kriisiolukorras?
KOV toimib igas hädaolukorras edasi ja täidab talle kohaliku omavalitsuse korralduse
seadusega pandud ülesandeid. Samas on võimalik, et hädaolukorra lahendamise vahetult
seotud PPA ja Sotsiaalministeerium kaasavad KOVe eesmärgiga leida põgenikele ajutisi
majutuskohti. Tegemist oleks KOViga sõlmitava kokkuleppega, kohustuslikus korras
KOVidelt ruume kasutusse ei võeta. Eeldatavalt võetakse esmaselt kasutusse tühjalt seisvad
majutuseks sobivad hooned nagu endised lasteaiad, koolid, spordihooned, majutatakse ka
89
Politsei- ja Piirivalveameti põhimäärus. https://www.politsei.ee/dotAsset/370181.pdf
75
erinevatesse majutusasutustesse aga vajadusel küsitakse KOVidelt juurde võimalusi leida veel
majutuskohti.
13.5 Lõimumine
13.5.1 Kuidas maakonda kohanemisprogrammi saada?
Kohanemisprogramm on suunatud kõigile vähem kui viis aastat seaduslikult Eestis elanud
välismaalastele, s.t mitte ainult kaitse saajatele. Kui maakonnas või kohalikus omavalitsuses
on koolituste läbiviimiseks vajalik hulk (koolitusgrupi suurus vähemalt 10-25 inimest)
uussisserändajaid ning on huvi kohanemisprogrammi koolituste pakkumiseks (tutvu enne
kohanemisprogrammi ja selle sisuga aadressil www.settleinestonia.ee), tuleb võtta ühendust
Siseministeeriumi kodakondsus- ja rändepoliitika osakonnaga (Liana Roosmaa
([email protected]) või Martin Tulitiga ([email protected]),
kellega on võimalik täpsustada kohanemisprogrammi läbiviimise ajad, kohad jmt detailid.
13.6 Rahastus
13.6.1 kui suured on rahvusvahelise kaitse saajatele makstavad toetused – 6000€, 3000€,
10 000€?
Euroopa Liit toetab ümberpaigutatava vastuvõtvat riiki 6000€ inimese kohta.
Ümberasustatava inimesega tuleb kaasa ELilt 10 000€ toetus. Vastuvõetav ise seda toetust
kätte ei saa, vaid see läheb tema integreerimise ja eluolude kulude katmiseks.
13.6.2 Kas rahvusvahelise kaitse saajaga kaasa tuleva 3000€ sees on ka eluruumi
remont?
Ei, 3000€ toetust kohalikule omavalitsusele/linnale võib KOV kasutada nii, nagu KOV peab
vajalikuks. Eluruumi remondikulud kaetakse ainult munitsipaaleluruumide puhul. Kulud
tasub riik KOV-ile. Eraomandis olevate eluruumide remondikulusid ei kaeta.
13.6.3 Kui rahvusvahelise kaitse saaja kolib teise valda, kuidas riigi ja kohaliku
omavalitsuse vahel kulud kantakse?
Kui rahvusvahelise kaitse saaja vahetab elukohta omaalgatuslikult ning tema vastuvõtmisega
kaasnevad uuele kohalikule omavalitsusele kulud, siis sellistel juhtudel lepitakse kulude
katmises kokku juhtumipõhiselt.
13.6.4 Kas rahvusvahelise kaitse saaja keeleõppe puhul makstakse talle transport kinni
teise linna koolitusele minemise eest (nt Põlva-Tartu)?
76
Keeleõpe korraldatakse inimese elukohajärgses kohalikus omavalitsuses.
13.7 Muu
13.7.1 Kas rahvusvahelise kaitse saajad kipuvad liikuma suurematesse keskustesse?
Kas nad omaalgatuslikult kipuvad liikuma suurematesse keskustesse pärast väiksematesse
linnadesse elama suunamist, on raske vastata. Lähteriigis (Kreekas, Türgis) toimuval
intervjuul ja lühikesel Eesti tutvustusel räägitakse ka elukohaga seotust. Inimestel ei ole
võimalik valida oma esimest elukohta vaid see valik tehakse nende eest. Senine praktika
rahvusvahelise kaitse saajate vastuvõtmisel näitab, et pigem eelistatakse elukohana linnasid,
kuid selles on ka üksikuid erandeid. Samuti võetakse omavalitsuse valikul arvesse töökohtade
leidmise võimalikkust ja teenuste kättesaadavust. Eelnevate välja toodud eelistuste kohaselt
on suurem tõenäosus, et rahvusvahelise kaitse saajad suunatakse juba algselt suurematesse
keskustesse/linnadesse.
77
14 Võru maakond
14.1Menetlusprotsess
14.1.1 Kui kauaks ümberpaigutamise raames tulevad inimesed saavad õiguse Eestisse
jääda?
Eesti väljastab kahte liiki kaitseseisundit. Nimelt täiendava kaitse saanud inimesele antakse
elamisluba üheks aastaks. Pagulasstaatuse saanud inimene saab elamisloa kolmeks aastaks.
PPA saab elamisluba pikendada, kui asjaolud, mis tingisid elamisloa andmise, ei ole ära
langenud ega esine elamisloa kehtetuks tunnistamise aluseks olevat asjaolu.
Rahvusvahelise kaitse saanud inimesel on õigus taotleda pikaajalise elaniku elamisluba, kui ta
vastab järgmistele tingimustele (VMS § 232 lõige 1):
- on elanud Eestis elamisloa alusel püsivalt viis aastat vahetult enne pikaajalise elaniku
elamisloa taotluse esitamist;
- tal on kehtiv tähtajaline elamisluba;
- tal on püsiv legaalne sissetulek Eestis toimetulekuks;
- ta on kindlustatud isik ravikindlustuse seaduse või Eesti Vabariigi välislepingu
tähenduses;
- ta on täitnud integratsiooninõude;
- tema elukoha andmed on kantud rahvastikuregistrisse ja
- tema puhul ei esine pikaajalise elaniku elamisloa andmisest keeldumise aluseks
olevaid asjaolusid.
14.2 Siseturvalisus
14.2.1 Kas kõik Vahemerelt tulevad inimesed on rahvusvahelise kaitse saajad või
ebaseaduslikud sisserändajad?
Vahemerelt tulevad inimesed on nii rahvusvahelise kaitse taotlejad kui ka mõningatel juhtudel
majanduslikult paremat elujärge otsivad majandusmigrandid. Nn laevadega tulnud inimesi
(boat people) ei peeta ebaseaduslikeks immigrantideks, vaid sõjapõgenikeks. Rahvusvahelise
kaitse taotlejate staatuse saavad nad sel juhul kui nad taotlevad rahvusvahelist kaitset. Sellisel
juhul omavad nad rahvusvahelise kaitse taotleja staatust kuni nende taotlus on vastuvõetud
või tagasilükatud. Siiski on nende seas ka inimesi, kes reisivad edasi, kuniks leiavad
majanduslikult parema riigi, kus ei taotlegi rahvusvahelist kaitset. Ilma rahvusvahelist kaitset
78
taotlemata või riigis ilma seadusliku aluseta (loa) viibides muutuvad saabujad oma staatuse
poolest ebaseaduslikeks sisserändajateks.
Kui PPA lükkab rahvusvahelise kaitse taotluse tagasi , muutub nende staatus ebaseaduslikeks
sisserändajateks, kes saadetakse tagasi päritoluriiki. Kui PPA on rahvusvahelise kaitse
taotluse puhul teinud positiivse otsuse, saab inimene rahvusvahelise kaitse. Rahvusvahelise
kaitse saaja on välismaalane, keda on tunnustatud pagulasena, täiendava kaitse- või ajutise
kaitse saajana ning kellele on antud vastavas asukohariigi elamisluba.
Pagulane on välismaalane, kes põhjendatult kartes tagakiusamist rassi, usu, rahvuse, poliitilise
veendumuse või sotsiaalsesse gruppi kuulumise pärast, viibib väljaspool päritoluriiki ning
vastab 1951. aasta Genfi Pagulasseisundi konventsioonis sätestatud tingimustele ja kellele on
asukohariik andnud pagulase staatuse.
Täiendava kaitse saaja on välismaalane, kes ei kvalifitseeru pagulaseks ja kelle suhtes ei esine
täiendava kaitse andmist välistavat asjaolu ja kelle suhtes on. On alust arvata, et tema riigist
tagasi- või väljasaatmine päritoluriiki võib talle nimetatud riigis kaasa tuua tõsise ohu, sh
surmanuhtluse, piinamise või ebainimlike või inimväärikust alandavate kohtlemis- või
karistamisviiside kasutamise või tema elu ohtu sattumise või relvakonflikti sattumisse (VRKS
§ 4 lõige 3).
Ajutist kaitset vajav isik on välismaalane, kes ei vasta pagulasseisundile Genfi konventsioonis
märgitud pagulase mõistele, kuid kelle riiki lubamine on põhjendatud humaansetel
kaalutlustel. Ajutist kaitset antakse massilise sisserände korral välismaalasele, kes on sunnitud
rahvusvaheliste organisatsioonide üleskutse tulemusena oma päritoluriigist lahkuma või on
sealt evakueeritud. Seoses olukorraga riigis ei ole neil võimalik turvaliselt ja püsivalt tagasi
pöörduda, nad on põgenenud relvakonflikti või püsiva vägivalla piirkonnast või ähvardab neid
tõsine oht langeda inimõiguste rikkumise ohvriks (VRKS § 5). Ajutise kaitse andmist ei ole
Euroopa Liidu riikides veel kasutatud.
Eestisse saabumiseks ja Eestis ajutiseks viibimiseks peab välismaalasel olema seaduslik alus
(välismaalaste seadus, edaspidi VMS § 43). Ebaseaduslikult riigis viibiv isik on inimene,
kellel puudub seaduslik alus riigis viibimiseks. Seaduslikud alused on sätestatud VMSi §-s
43: Eesti pädeva asutuse antud viisa; Schengeni konventsiooni liikmesriigi pädeva asutuse
antud viisa, kui viisa tingimused ei välista Eestis viibimise õigust; välislepingust vahetult
tulenev õigus Eestis viibida; Vabariigi Valitsuse otsusest viisanõudest loobumise kohta
tulenev õigus Eestis viibida; vahetult seadusest, kohtulahendist või haldusaktist tulenev õigus
79
või kohustus Eestis viibida; Schengeni konventsiooni liikmesriigi pädeva asutuse antud
elamisluba.
14.2.2 Mis saab nendest inimestest, kes ei saa õigust Eestisse jääda?
Isik, kelle osas on tehtud PPA poolt rahvusvahelise kaitse taotluse osas negatiivse otsus,
saadetakse tagasi riiki, kust ta saabus Eestisse, välismaalase kodakondsusriiki, asukohariiki
või kolmanda riigi nõusolekul kolmandasse riiki.
Kui rahvusvahelist kaitset taotletakse Eestis, teavitatakse taotluse tagasilükkamise otsuse
korral välismaalast viivitamatult. Juhul kui taotlejale on tehtud PPA poolt keelduv otsus
väljastatakse taotlejale ettekirjutis Eestist lahkumise kohustusega. Lahkumiskohustus võib
olla vabatahtliku lahkumise tähtajaga (7-30 päeva) või koheselt sundtäidetav. Vabatahtliku
lahkumise tähtajaga ettekirjutise saanud võib taotleda Rahvusvahelise
Migratsiooniorganisatsiooni (IOM) Eesti esinduselt toetust tagasipöördumisele. Selleks on
VARRE projekt, mille kohta on võimalik lugeda informatsiooni siit:
http://www.iom.ee/varre/.
Kui taotleja on aga saanud sundtäidetava ettekirjutise või ei ole lahkunud riigist vabatahtlikult
talle antud ajavahemikus, täidetakse isiku lahkumiskohustus kinnipidamise ja Eestist
väljasaatmise teel (VVS §73 lõige 2). Väljasaatmist korraldab PPA või KAPO. Väljasaatmist
reguleerib Väljasõidu ja sissesõidukeelu seadus.
Rahvusvahelise kaitse taotlejad, kelle taotluse läbivaatamise eest vastutab teine liikmesriik, ei
tehta isikule lahkumisettekirjutust, vaid talle pannakse taotluse tagasilükkamise otsuses
kohustus Eestist lahkuda taotluse läbivaatamise eest vastutavasse riiki. Kui isik
lahkumiskohustust vabatahtlikult ei täida või kui teda peetakse kinni, võidakse
lahkumiskohustus sundtäita väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduses (edaspidi VSS)
sätestatud korras (VRKS § 25 lõige 21).
14.2.3 Kui inimesed tagasi saadetakse – kas on juhtumeid, kus inimesed proovivad
uuesti tagasi tulla?
Eestis on esitatud ajavahemikul 1997-2016 aasta vahel 42 korduvat rahvusvahelise kaitse
taotlust90
. Korduv taotlus on täiendav rahvusvahelise kaitse taotlus, mis esitatakse pärast
eelmise taotluse kohta lõpliku otsuse tegemist ning milles taotleja esitab täiendavaid selgitusi
(VRKS § 24 lõige 1).
90
PPA statistika
80
14.3 Lõimumine
14.3.1 Kohanemisprogramm on praegu vabatahtlik. Miks ei saa kohustuslikuks
muuta? Kui anname kaitse, ei saa seda tingimuslikult anda.
Alates 1.05.2016 Kohanemisprogrammi rahvusvahelise kaitse teemamoodul on
rahvusvahelise kaitse saajale kohustuslik, kui PPA on ta sinna suunanud (VRKS § 75 lõige
45).
Rahvusvahelise kaitse saanud inimene, kes on Eestis seaduslikult elanud vähem kui viis aastat
ja kellele on antud tähtajaline elamisluba pärast 2015. aasta 1.augustit, peab
kohanemisprogrammis osalema. Rahvusvahelise kaitse saanud isik, kes on saanud tähtajalise
elamisloa enne seda aega, suunatakse kohanemisprogrammi inimese enda soovil
(kohanemisprogammi määrus § 4 lõiked 1-3).
PPA ei suuna alla seitsmeaastast uussisserändajat osalema kohanemisprogrammis, kui tema
seaduslik esindaja esitab sellekohase sooviavalduse.
14.3.2 Kuidas sanktsioneerida neid, kes ei võta osa kohanemisprogrammist?
Elamisloa pikendamisel võetakse arvesse rahvusvahelise kaitse saaja osavõtmist
kohanemisprogrammis.
14.4 Rahastus
14.4.1 Kuidas toimub eluaseme leidmine ja kui kallis see olla võib?
Rahvusvahelise kaitse saaja kohaliku omavalitsuse üksusesse elama asumist toetab ja
korraldab riigihankega leitav partner. Partneri ülesandeks on nii eluruumi leidmine ning
vajadusel korral ka eluruumi sisustamine kui ka eesti keele õppe ja tõlketeenuse korraldus,
rahvusvahelise kaitse saaja varustamine hooajaliste riiete ja muude tarbeesemetega; vajadusel
kohaliku omavalitsuse ja rahvusvahelise kaitse saaja nõustamine (sh elukoha registreerimine
rahvastikuregistris); rahvusvahelise kaitse saaja suunamine nt psühholoogilise nõustamise jms
teenustele.
Elamispinna ja kommunaalkulud kaetakse kahe aasta jooksul alates elamisloa väljastamisest.
Kinni maksab need riik Sotsiaalministeeriumi eelarve kaudu.
Kaetavate kulude piirmäärad on seotud toimetulekupiiriga, mis on 130 eurot inimese kohta
kuus. Näiteks üürikulud kaetakse 18m2 inimese kohta valemiga, et üüri suurus ei saa olla
rohkem kui 0,3 toimetulekupiiri ruutmeetri kohta.
81
Lisaks igakuistele üürikuludele kaetakse vajadusel ka üürilepingu sõlmimisega seotud kulud,
nt vahendustasu ja ettemaks. Nimetatud kulud kaetakse ühekordselt, see tähendab, et kui
rahvusvahelise kaitse saaja soovib elukohta muuta, siis uue üürilepingu sõlmimisega
kaasnevad kulud tuleb tal endal kanda.
Kaetavatel kommunaalkuludel piirmäärasid pole.
Sätestatud on, et munitsipaalelamispind peab olema remonditud. Üüriturult üüritava korteri
puhul remondikulu ja sisustuse kulu ette nähtud ei ole.
Sisustuse puhul eeldatakse, et see kulu hõlmab rahvusvahelise kaitse saajale esmavajaliku
mööbli, kodumasinate ja tarbeesemete (magamis- ja söögikoht, kapp, vooditarbed ja –pesu,
külmkapp ja pliit, sööginõud jne) muretsemise kulusid.
14.5 Muu
14.5.1 Kas ja milline on rahvusvahelise kaitse saanute õigus vabalt liikuda Schengeni
piires?
Rahvusvahelise kaitse saanud inimesele on väljastatud Eesti elamisluba ja nii nagu igal teisel
Eesti elanikul, on ka rahvusvahelise kaitse saanud inimesel õigus Eestis ning Schengeni piires
vabalt liikuda ning endale elukohta valida. Meetmeid rahvusvahelise kaitse saanud inimeste
kinnistamiseks riigile sobivatesse piirkondadesse ei rakendata.
14.5.2 Kuidas selgitada olukorda kohalikele, vältida müütide teket?
Müüti ehk arvamust, millel puudub alus ning, mis on muutunud teadmiseks, on kõige kergem
ennetada inimesi informeerides ja nendega arutades. Inimestel peab olema võimalus küsida
küsimusi ning tegeleda teemadega, mis neile muret tekitavad või huvi pakuvad. Eestis on
väga populaarseks saanud arvamusfestivalid (2016 a, oli seal esindatud ka rändelava) ja muud
kodanikke kaasavad üritused, kus saab kuulata ja küsimusi esitada oma ala spetsialistidelt.
Samuti on võimalik kohalikke informeerida läbi kohalike ajalehtede, üle-Eestiliste lehtede
ning ministeeriumite kodulehtede. Kõike seda on tehtud ning tehakse ka tulevikus edasi.
82
15 Jõgeva maakond
15.1 Menetlusprotsess
15.1.1 Kas laagrites tehakse Eesti tutvustust? Selgitatakse, milline on olukord Eestis,
mida siin oodata, jms?
Ümberpaigutamise ja -asustamise puhul saadetakse kohapeale PPA ILO, kelle ülesanneteks
on luua tööks vajalik koostöövõrgustik, korraldada infovahetust ja koostööd kohalike
ametkondadega ning teha vajalikud ettevalmistused rahvusvahelise kaitse saanud inimeste
Eestisse toomiseks. Nii ümberpaigutamise kui –asustamise puhul tutvustatakse
intervjueeritavatele inimestele põhjalikumalt Eestit ning veendutakse, et antud inimesed
soovivad Eestisse elama asuda. Intervjuude käigus tutvustatakse muu hulgas Eestit,
rahvusvahelise kaitse saanud inimeste õigusi ja kohustusi Eestis, kohalikke tavasid,
ühiskonnakorraldust, kliimat, jne. Samuti veendutakse intervjuude käigus rahvusvahelise
kaitse vajaduses, isiku psühholoogilises seisundis ning et konkreetne isik ei ole ohuks
julgeolekule ega avaliku korrale.91
15.1.2 Mis saab inimestest, kelle isikut ei õnnestu tuvastada? Kas ka selliseid inimesed
saavad Eestisse tulla või peavad jääma nt Itaaliasse/Kreekasse?
Eestisse ei võeta vastu isikuid, kelle isikut ei ole olnud võimalik tuvastada.
Nii ümberpaigutamise kui –asustamise raames viivad Eesti eksperdid läbi intervjuu
võimalike vastuvõetavatega. Intervjuude käigus mitte ainult ei tutvustata Eestit ja Eesti eluolu,
vaid veendutakse rahvusvahelise kaitse vajaduses, isiku psühholoogilises seisundis ning
võimaliku ohu julgeolekule ja avaliku korrale puudumises. 92
Juhul kui esineb võimalus, et
isik võib Eesti julgeolekule või avalikule korrale ohuks muutuda, võib Eesti konkreetse
inimese vastuvõtmisest keelduda.
15.1.3 Kes on pereliikmed, kes on ümberpaigutataval õigus Eestisse kaasa võtta?
Perekonna taasühinemise lubamise osas teeb otsuse PPA. Igal üksikul juhul hinnatakse eraldi,
kas perekonna taasühinemine on võimalik hoopis mõnes muus riigis. Ehk siis automaatselt
91
Mägi, Janek. Tegevusplaan Euroopa Liidu ümberasustamise ja ümberpaigutamise skeemide käivitamiseks ja
tõrgeteta rakendamiseks.
https://valitsus.ee/sites/default/files/content-editors/failid/tegevuskava_memorandum.pdf (14.08.2016) 92
Mägi, Janek. Tegevusplaan Euroopa Liidu ümberasustamise ja ümberpaigutamise skeemide käivitamiseks ja
tõrgeteta rakendamiseks.
https://valitsus.ee/sites/default/files/content-editors/failid/tegevuskava_memorandum.pdf (14.08.2016)
83
lähisugulasi riiki kaasa võtta ei saa. Muuhulgas kontrollib PPA, kas perekond oli olemas enne
Eestisse tulekut ning kas ühineda soovivad inimesed on selle perekonna tegelikud liikmed.
Rahvusvahelise kaitse saanud inimese pereliikmeks loetakse seaduse kohaselt tema abikaasa,
vallaline ja alaealine laps (sh lapsendatud laps) ja abikaasa vallaline ja alaealine laps (sh
lapsendatud laps). Pereliikmeks ei loeta näiteks täiskasvanu õdesid, vendi, vanemaid jt. Kaitse
saaja vanem või vanavanem loetakse perekonnaliikmete hulka vaid juhul, kui päritoluriigis
puudub muudest perekondlikest sidemetest tulenev toetus. Vallaline ja täisealine laps loetakse
pereliikmeks juhul, kui laps ei ole terviseseisundi või puude tõttu suuteline iseseisvalt toime
tulema (VRKS § 7).
Eestis on mitmenaisepidamine keelatud (perekonnaseadus § 4). Kui ümberasustamise/-
paigutamise raames toimub perekonna taasühinemine, siis kehtivad neile isikutele VRKS §-s
10 ja §-s 11 sätestatud õigused ja kohustused, millest tulenevalt on neil isikutel kohustus
järgida Eesti seadusi. Eestis ei ole mitmenaisepidamine lubatud. Sellest tulenevalt võib
rahvusvahelise kaitse saaja kaasa võtta ühe naise.
15.1.4 Miks paigutatakse rahvusvahelise kaitse taotlejad kokku koos kerge puudega
inimestega?
Küsimuses peetakse silmas tõenäoliselt Vägeval asuvat majutuskeskust, kus samas majas
elavad ka puudega inimesed. Tegemist on Hoolekandeteenused AS (kes pakub rahvusvahelise
kaitse taotlejate majutuskeskuse teenust) omandis oleva hoonega, kus lõpetatakse vaikselt
erihoolekandeteenuse osutamist.
15.1.5 Millal võiks esimesed taotlejad Vägevale saabuda?
Vägevale saabusid esimesed taotlejad 2016 aasta suvel (juuni-juuli) seoses Vao keskuses
alustatava remondiga. Vägeva rahvusvahelise kaitse taotlejate keskuses viibib praegu 21
inimest: kaks Armeenia, kaks Iraani ning üks Afganistani pere.
15.2 Tööturg
15.2.1 Kas kaitse saanud ja taotlejad (kellel on õigus töötada) on motiveeritud tööd
leidma? Mis tööd nad praegu teevad?
Jah, muidugi nad on motiveeritud tööd leidma. Rahvusvahelise kaitse saajad on sõja ja
tagakiusamise eest põgenevad inimesed, kes soovivad leida endale turvalist kohta elamiseks.
Töö leidmine ja selle tegemine on nende inimeste jaoks üks peamisi eesmärke.
84
Eestis on rahvusvahelise kaitse saajad eelkõige hõivatud tootvas ja teenuste sektoris. Näiteks
töötavad nad hetkel mh pesumajades, ehitusettevõtetes, pagaritööstustes, majutus- ja
toitlustusasutustes.
15.3 Haridus
15.3.1 Kuidas hinnatakse inimeste oskusi ja teadmisi, milline on nende haridustase?
Täiskasvanu professionaalset kvalifikatsiooni on võimalik hinnata kompetentside hindamise
põhjal. Meetodid on olemas, aga praktika uussisserändajate kvalifikatsioonide hindamisel on
Eestis minimaalne. Sama kehtib akadeemiliste kvalifikatsioonide hindamise kohta.
Kõik lapsed pannakse eakohasesse klassi, kus tal algab õpe individuaalsele õppekavale
toetudes. Enne õppetööd viiakse koolis läbi arenguvestlus, kus uuritakse üleüldistel alustel
õpilase varasemat koolikogemust, hobisid ja huvisid. Tehakse vähesel määral ülesandeid, mis
aitavad välja selgitada õpilase kognitiivset küpsust, lingvistilist tausta, sümbolite mõistmist.
Arenguvestluse juures on tõlk. Lapsi ei testita kindlasti standardiseeritud testide alusel, sest
need ei annaks adekvaatset tulemust.
15.3.2 Kuidas valmistatakse õpetajaid ette töötamiseks kultuuriliselt erineva või ka
traumeeritud lapsega?
Õpetajatel on võimalus oma teadmisi ja oskusi rikastada erinevate vabal turul saada olevate
temaatiliste täiendkoolituste kaudu. Koostöös Siseministeeriumiga käivituvad sel aastal
kultuuride vahelise dialoogi teemalised koolitused õpetajatele. Koostöös USA Suursaatkonna
ja MTÜ Eesti Pagulasabiga viiakse 2016. aastal läbi meeskonnakoolitusi nendes koolides, kus
hetkel rahvusvahelise kaitse saanud õpilasi õpib. Kindlasti ei hakata õpetajatele korraldama
temaatilisi sundkoolitusi. Kui õpilase posttraumaatiline stress häirib igapäevaelu, sh.
õppetööd, koordineeritakse psühholoogilist abi Rajaleidja regionaalsete keskuste vahendusel.
15.4 Siseturvalisus
15.4.1 Miks tullakse Euroopasse läbi Kreeka, aga mitte nt läbi Hispaania, kust on ka
lühike vahemaa üle mere?
UNHCRi kodulehekülje järgi on 2016. aastal mere kaudu jõudnud Itaaliasse 101 775 ja
Kreekasse 162 015 inimest. Hispaaniasse aga 2 476 inimest (seisuga 30. juuni 2016). Alates
85
1. jaanuarist 2016 aastast on 266 266 inimesest olnud 30% lapsed, 18% naised ja 51%
mehed.93
Lääne Vahemere teekonda ehk teekonda Marokost Hispaaniasse on kasutanud peamiselt
inimesed Põhja- ja Lääne-Aafrikast. 2011 aastal oli peamisteks rahvusvahelise kaitse
taotlejateks Hispaanias inimesed Côte d'Ivoire’ist (16%), Kuubalt (13%), Nigeeriast (8%),
Guineast (4%) ja Palestiinast (4%). Alates 2012. aastast on Aafrika riikide kodanikele
lisandunud rahvusvahelise kaitse taotlejad Süüria Araabia Vabariigist, keda 2012 ja 2014 oli
protsendiliselt kõige rohkem – 2012 aastal 10% (Nigeeriast ja Alžeeriast 8%) ning 2014 aastal
27% (Ukrainast 16%, Malist 11%).94
Siinkohal tuleb aga ära märkida, et need arvud
kajastavad ainult rahvusvahelise kaitse taotlejaid, mitte aga kõiki riiki saabujaid.
UNHCRi statistika kohaselt 2015. aastal saabus Hispaaniasse 15 849 inimest (nii mere-, õhu-
kui maa kaudu), kellest 8 534 oli Iraanist, 7 192 Süüria Araabia Vabariigist ning 70
Nigeeriast. Mere kaudu tulijatest, oli 42.8% Süüria Araabia Vabariigi kodanikud.95
Ka Hispaaniat kasutatakse transiitriigina ja seda aina rohkem ja rohkem pärast Balkani
teekonna sulgemist. Siiski on suurem osa inimesi, kes kasutab Hispaaniat transiitriigina,
Aafrika riikidest pärit sõjapõgenikud või majandusimmigrandid. Hispaaniasse saadakse läbi
Maroko, mis on süürlastele ja iraaklastele väga kaugel, sellest tulenevalt ei ole ka nii suurt
rännet läbi Maroko Hispaaniasse.
Enne Dublini regulatsiooni96
ei kasutatud Hispaaniat kui transiitriiki nii aktiivselt kui Kreekat
ja Itaaliat, kuna Hispaanias oli kohutavalt aeglane menetlusprotsess ning Hispaanias ei lastud
rahvusvahelise kaitse taotlejaid enne mandrile vabalt liikuma kui nende taotlus oli menetletud.
Nüüdseks on see muutunud, kuid Dublini resolutsiooni tõttu peavad rahvusvahelise kaitse
taotlejad taotlema kaitset esimeses Euroopa riigis, kus nad maabuvad/maanduvad. Süürlased
aga ei soovi Hispaaniasse jääda, vaid minna edasi Saksamaale või mõnda Põhjamaade riiki.97
93
UNHCR. Regional Overview. http://data.unhcr.org/mediterranean/regional.php (19.08.2018) 94
EMN. 2014. Spain EMN Country Factsheet.
ec.europa.eu/...factsheets/26.spain_emn_country_factsheet_2014.pdf (19.08.2016) 95
UNHCR. 2016. Europe Refugees & Migrants Emergency Response: Nationality of Arrivals to Greece, Italy
and Spain. https://data.unhcr.org/mediterranean/download.php?id=927 (19.08.2016) 96
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 604/2013, 26. juuni 2013, millega kehtestatakse kriteeriumid
ja mehhanismid selle liikmesriigi määramiseks, kes vastutab mõnes liikmesriigis kolmanda riigi kodaniku või
kodakondsuseta isiku esitatud rahvusvahelise kaitse taotluse läbivaatamise eest. ESTERM.
http://termin.eki.ee/mt/esterm/concept.asp?conceptID=86818&term=Dublini%20m%E4%E4rus (19.08.2016) 97
Why Spain is not an option for Syrian refugees seeking a new life. El Pais. 2015, 29. märts
http://elpais.com/elpais/2015/05/25/inenglish/1432547509_880363.html (19.08.2016)
86
15.6 Lõimumine
15.6.1 Kas igas maakonnas on tugiisik olemas?
Rahvusvahelise kaitse saaja paigutamisel kohalikku omavalitsusse võetakse arvesse
töökohtade leidmise võimalikkust ning teenuste kättesaadavust, sh ka tugiisiku olemasolu.
Juhul kui maakonnas puudub tugiisik või piisav arv tugiisikuid, valitakse talle sobilikum
omavalitsus.
15.7 Rahastus
15.7.1 Millised on reaalsed kulutused rahvusvahelise kaitse taotleja majutamiseks ühes
kuus?
Rahvusvahelise kaitse saajate majutuskeskuse teenust pakub halduslepingu alusel AS
Hoolekandeteenused. Teenuse hind jaguneb kaheks: valmisolekutasu, mis sisaldab kulusid
hoonele, personalile jms ning mis ei sõltu teenusel viibivate inimeste arvust ning sellele
lisandub teenusemaksumus ühe inimese kohta. Ühele inimesele ühes kuus tehtavad kulud
2016. a on 225 eurot. See summa sisaldab kulusid riietele jm tarbeesemetele, tõlketeenusele,
tervishoiuteenustele, transpordile ja muudele esmavajalikele teenustele. Aastane
valmisolekutasu kogu majutuskeskusele on 101 353 eurot aastas.
15.8 Muu
15.8.1 Vägevale planeeritakse uut majutuskeskust. Mis saab praegustest elanikest?
Vägevas asuv majutuskeskus on Hoolekandekeskus AS omandis olev hoone, kus lõpetatakse
vaikselt erihoolekandeteenuse osutamist.
15.8.2 Kuidas viia teabepäeval arutatud teemade sõnum inimesteni, selgitada neile
olukorda?
Teabepäevad on mõeldud inimeste informeerimiseks, olukorra selgitamiseks. Selleks, et info
inimesteni jõuaks, on hea teabepäevadel osaleda. Kui osaleda ei saa, siis on võimalik leida
küsimustele vastuseid Siseministeeriumi kodulehelt (www.siseministeerium.ee) ning
valitsus.ee/pagulased. Samuti oleks hea kui omavalitsuse meedia kanalid (ajalehed,
veebilehed, jne) kajastaksid üritust ning annaks edasi informatsiooni, millest teabepäevadel
räägiti.
87
Kokkuvõte
Teabepäevadest, mis toimusid 2015. aastal, võttis osa 15 maakonda ning kokku üle 600
inimese. Teabepäevadel tekkis palju küsimusi, mis varieerusid seinast seina. Alustades
religioossetest küsimustest ja lõpetades kindlate protsesside kirjeldustega. Küsimused olid
väga praktilised ning sellest tulenes ka vajadus vastata küsimustele kirjalikul viisil, et
kodanikele oleks vajaduse ja/või huvi korral vastused kiirelt ja kergesti leitavad.
Teabepäevadel tekkis palju küsimusi nii menetlusprotsessi, hariduse, siseturvalisuse, kultuuri,
rahastamise, elukoha kui ka tervishoiuga seotud teemade kohta, mille järgi ka raporti
kategooriad jagati. Raport ise on üles ehitatud maakondade kaupa. Sisekaitseakadeemia
raportis oli kokku üle kahesaja küsimuse, millest osad kattusid täielikult või osaliselt.
Kuigi küsimusi oli seinast seina, olid suurem osa neist koondunud kindlate teemade ümber.
Näiteks menetlusprotsessi küsimused koondusid kõige rohkem rahvusvahelise kaitse saaja
perekonna suurusele ning mitmenaisepidamise teema ümber. Tööturul oli kõige rohkem huvi
rahvusvahelise kaitse saajale töö leidmise ja nende inimeste töö tegemise motivatsiooni
valdkonnas. Tervishoiuga seotult uuriti kõige rohkem rahvusvahelise kaitse saaja esmase
tervishoiu rahastamise kohta. Hariduses aga muudatustest koolides ning lisatoe kohta, kui
kooli tuleb rahvusvahelise kaitse saanud laps.
Siseturvalisuse valdkonnas tunti huvi kõige rohkem isikute tuvastamise ning kaitset
mittevajavate isikute väljasaatmise kohta. Samuti küsiti politsei valmiduse kohta ning Eesti
eelistuste ja valikukriteeriumite kohta. Rahastuse valdkonnas tunti huvi elukoha leidmise ja
rahastamise kohta ning uuriti EL toetuste ning tugiisikuteenuste maksumuse kohta.
Teabepäevadel oli ka usuga seotud küsimusi ning tunti huvi, kuidas muuta rahva hoiakuid
ning ennetada müütide teket. Nagu varem välja toodud, oli küsimusi erinevatest
valdkondadest, kuid kõik olid asjalikud ja elanike vaatepunktist vajalikud vastamiseks.
Küsimused said vastused Siseministeeriumi, Sotsiaalministeeriumi, HTMi ning PPA
koostööna.
88
Kasutatud kirjandus:
1. ‘Too sick to work migrant’ wants to bring 12 more chikdren and three wives to
Europe, Sunday Express 2016, 16.mai.
http://www.express.co.uk/news/world/674203/sick-work-migrant-bring-12-MORE-
children-2-MORE-wives-Europe-Denmark-Syria (14.08.2016)
2. Annual Report 2015: Migration and Asylum Policy. 2016. European Migration
Network, Tallinn University. http://ec.europa.eu/dgs/home-affairs/what-we-
do/networks/european_migration_network/reports/docs/annual-policy/annual-policy-
08a_estonia_apr_part2_final.pdf (18.08.2016)
3. Armstrong, Karen 2003. Islam. 2003. Tartu: Ilmamaa
4. CentrePiece. The integration of immigrants and their children in Europe. Winter
2009/10. cep.lse.ac.uk/pubs/download/cp304.pdf (25.08.2016)
5. Dixon, David 2006. The Second Generation in the United States. Migration
Information Source. http://www.migrationpolicy.org/article/second-generation-united-
states (25.08.2016)
6. ECHO Factsheet. Turkey: Refugee Crisis. 2016.
http://ec.europa.eu/echo/files/aid/countries/factsheets/turkey_syrian_crisis_en.pdf
(12.08.2016)
7. Eesti kodulehekülg. Surma registreerimine ja matused.
https://www.eesti.ee/est/perekond/surma_registreerimine_ja_matused (24.08.2016)
8. Eesti säästva arengu riiklik strateegia „Säästev Eesti 21“, 2005.
9. Eid al-Adha. Encyclopedia Britannica. https://www.britannica.com/topic/Eid-al-Adha
(11.08.2016)
10. Eid al-Fitr. Encyclopedia Britannica. https://www.britannica.com/topic/Eid-al-Fitr
(11.08.2016)
11. EMN. 2014. Spain EMN Country Factsheet.
ec.europa.eu/...factsheets/26.spain_emn_country_factsheet_2014.pdf (19.08.2016)
89
12. ESTERM.
http://termin.eki.ee/mt/esterm/concept.asp?conceptID=86818&term=Dublini%20m%
E4%E4rus (19.08.2016)
13. ETV. 2015, 30.september. Eesti riigipiiri taastamine pikemaks ajaks maksaks 100
miljonit eurot.
http://etv.err.ee/v/paevakajasaated/riigikogu_infotund/videod/26f9341b-d0e3-4f88-
800e-1369aa0116f9/eesti-riigipiiri-taastamine-pikemaks-ajaks-maksaks-100-miljonit-
eurot
14. Euroopa Komisjon (2016). Syria Crisis.
http://ec.europa.eu/echo/files/aid/countries/factsheets/syria_en.pdf (12.08.2016)
15. Euroopa Komisjon. COM (2016) 85 final. http://ec.europa.eu/dgs/home-affairs/what-
we-do/policies/european-agenda-migration/proposal-implementation-
package/docs/managing_the_refugee_crisis_state_of_play_20160210_annex_01_en.p
df (11.08.2016)
16. Euroopa Komisjon. EU Regional Trust Fund in Response to the Syrian Crisis.
http://ec.europa.eu/enlargement/neighbourhood/countries/syria/madad/index_en.htm ,
(12.08.2016)
17. Euroopa Komisjon. Turkey – financial assistance Under IPA II.
http://ec.europa.eu/enlargement/instruments/funding-by-country/turkey/index_en.htm
(12.08.2016)
18. Euroopa Nõukogu. EU budget for 2016. 2016.
http://www.consilium.europa.eu/en/policies/eu-annual-budget/2016/ (12.08.2016)
19. Euroopa Resettlement Network. Finland. http://www.resettlement.eu/country/finland
(14.08.2016)
20. Euroopa Rändevõrgustik (EMN). Ebaseaduslikult riigis viibivatele isikutele
vabatahtliku tagasipöördumise alase info jagamine – Euroopa Liidu praktika. 2016.
http://emn.ee/wp-content/uploads/2016/03/nr2-2016.pdf (18.08.2016)
21. Euroopa Ülemkogu Euroopa Liidu Nõukogu 2016. Euroopa piirivalve: nõukogu on
valmis läbirääkimisteks Euroopa Parlamendiga.
90
http://www.consilium.europa.eu/et/press/press-releases/2016/04/06-negotiations-
european-border-guard/ (25.08.2016)
22. European Commission. Ec.europa.eu, European Agenda on Migration – Legislative
Documents. http://ec.europa.eu/dgs/home-affairs/what-we-do/policies/european-
agenda-migration/proposal-implementation-package/index_en.htm (12.08.2016)
23. European Resettlement Network. Sweden.
http://www.resettlement.eu/country/sweden (14.08.2016)
24. Finnish Immigration Service. http://www.migri.fi/about_us/statistics/deportations
(12.08.2016)
25. Fleming, Louise. Excel Senior High School Studies of Religion. Pascal Press: 2001, lk
160
26. Germany reports doubling of deportation numbers in 2015. (2015) GW, 21.detsember.
http://www.dw.com/en/germany-reports-doubling-of-deportation-numbers-2015/a-
18931767 (15.08.2016)
27. Gorak-Sosnowska, K., Kubarek, M. 2007. Islamimaailmas. [Tallinn] : Jaan Tõnissoni
Instituut, lk 104
28. Huesmann, L. R., Guerra, N. G. „Children's normative beliefs about aggression and
aggressive behavior“. Journal Of Personality And Social Psychology, 72(2), 1997, lk
408-419
29. Innove. Kultuurišokk. Kättesaadav arvutivõrgus:
www.innove.ee/UserFiles/.../Kultuurišokk.pdf (19.08.2016)
30. IOM. Migration Trends Across the Mediterranean Trends: Connecting the Dots, 2016.
Kättesaadav arvutivõrgus:
https://publications.iom.int/system/files/altai_migration_trends_accross_the_mediterra
nean.pdf (14.08.2016)
31. Islam Eestis. http://www.islam.pri.ee/index.php?id=66 (14.08.2016)
32. Islam.pri.ee. Islam Eestis. Kättesaadav arvutivõrgus:
http://www.islam.pri.ee/index.php?id=66 (14.08.2016)
91
33. Jackson, R., McKenna, U., O´Grady, K., Ipgrave, J., Everington, J. Religion in
Education. A contribution to dialogue or a factor of conflict in transforming societies
of European Contries. – Religion and Education 37 (2), 2009: 175-178.
34. Kaukvere, Tiina. Postimees 2016, 19.veebruar.
http://www.postimees.ee/v2/3589885/pevkur-selgitas-euroopa-komisjonile-miks-pole-
eesti-seni-pagulasi-vastu-votnud, (12.08.2016)
35. Kulmar, Tarmo. Üldine usundilugu. 2006.
36. Kultuuriministeeriumi kodulehekülg. http://www.kul.ee/et/loimumise-meede
(25.08.2016)
37. Martin, Richard C. [edit. of chief] 2004. Encyclopedia of Islam and the Muslim
World. Macmillan Reference USA, Thomson Gale: New York, Detroit, Sand Diego,
San Fransisco, Cleveland, New Haven,Conn., Waterville,Maine, London, Munich. Lk
175
38. Migrationsverket. The Swedish refugee quota.
http://www.migrationsverket.se/English/Private-individuals/Protection-and-asylum-in-
Sweden/The-refugee-quota.html (12.08.2016)
39. Mondo kodulehekülg. Kättesaadav arvutivõrgus: http://mondo.org.ee/
40. Mägi, Janek. Tegevusplaan Euroopa Liidu ümberasustamise ja ümberpaigutamise
skeemide käivitamiseks ja tõrgeteta rakendamiseks.
https://valitsus.ee/sites/default/files/content-
editors/failid/tegevuskava_memorandum.pdf (14.08.2016)
41. Pajupuu, Hille 2000. Kuidas kohaneda võõras kultuuris. Eesti Keele Sihtasutus:
Tallinn. Lk 12
42. PewResearchCenter 2013. Second-Generation Americans. Kättesaadav arvutivõrgus:
http://www.pewsocialtrends.org/2013/02/07/second-generation-americans/
(25.08.2016)
43. Politsei- ja Piirivalveamet. Rahvusvahelise kaitse statistika.
https://www.politsei.ee/dotAsset/218156.pdf , (15.08.2016)
44. PPA, ALIS
92
45. Quran. www.tanzil.net (14.08.2016)
46. Rahvusvaheline Migratsiooniorganisatsioon 2012. Pagulased ja Eesti Meedia.
Juhendmaterjal ajakirjanikele. http://www.iom.ee/ (18.08.2016)
47. Schihalejev, O. Neill, S. Influences on students' views on religions and education in
England and Estonia. – British Journal of Religious Education, vol 33, 2, 2011.
48. Siseministeerium. Facebooki postitus Arvamusfestivalile, 12.08.2016.
https://www.facebook.com/siseministeerium/photos/gm.1019464878173777/1094267
763988953/?type=3&theater (18.08.2016)
49. Siseministeerium. Teenused ja toetused pagulastele. https://www.sm.ee/et/teenused-ja-
toetused-pagulastele (14.08.2016)
50. Statistikaamet. 2011 rahvaloendus. http://www.stat.ee/sab-
uuendus?db_update_id=14122 (15.08.2016)
51. Strindberg, Anna. Five reasons why the majority of refugees reaching Europe are men.
Global Citizen 2015, 19.september. https://www.globalcitizen.org/en/content/five-
explanations-to-why-the-majority-of-refugees/ (19.08.2016)
52. Tourangeau, R., Rasinski, K. „Cognitive processes underlying context effects in
attitude measurement“. Psychological Bulletin, nr 103, 1988, lk 299-314.
53. UNHCR. 2016. Europe Refugees & Migrants Emergency Response: Nationality of
Arrivals to Greece, Italy and Spain.
https://data.unhcr.org/mediterranean/download.php?id=927 (19.08.2016)
54. UNHCR. 2016. Monthly Arrivals to Greece, Italy, Spain. January-June 2016. UNHCR
kodulehel: http://data..unhcr.org/mediterranean/regional.php (19.08.2016)
55. UNHCR. Regional Overview. http://data.unhcr.org/mediterranean/regional.php
(19.08.2018)
56. Why Spain is not an option for Syrian refugees seeking a new life. El Pais. 2015, 29.
märts. http://elpais.com/elpais/2015/05/25/inenglish/1432547509_880363.html
(19.08.2016)
Kasutatud normatiivaktid:
93
1. Council of the European Union. Outcome of the Council Meeting. Brussels, 20. juuni
2015. Kättesaadav arvutivõrgus:
www.consilium.europa.eu/en/meetings/jha/2015/07/st11097_en15_pdf/ , 19. august
2016
2. Eesti Vabariigi Põhiseadus. Kättesaadav arvutivõrgus:
https://www.riigiteataja.ee/akt/633949 , 24. august 2016
3. Kalmistuseadus (RT I, 15.03.2011, 14). Kättesaadav arvutivõrgus:
https://www.riigiteataja.ee/akt/115032011014?tegevus=salvesta-link , 24. august 2016
4. Kohanemisprogrammi määrus (RT I, 22.08.2014, 5). Kättesaadav arvutivõrgus:
https://www.riigiteataja.ee/akt/122082014005 , 18.august 2016
5. Loomakaitseseadus (RT I, 01.09.2015, 19). Kättesaadav arvutivõrgus:
https://www.riigiteataja.ee/akt/LoKS
6. Nõukogu otsus (EL) 2015/1523, 14. september 2015, millega kehtestatakse
rahvusvahelise kaitse valdkonnas ajutised meetmed Itaalia ja Kreeka toetamiseks.
Kättesaadav arvutivõrgus: http://eur-lex.europa.eu/legal-
content/ET/TXT/HTML/?uri=CELEX:32015D1523&qid=1445498717500&from=EN
(19.08.2016)
7. Nõukogu otsus (EL) 2015/1601, 22.september 2015, millega kehtestatakse
rahvusvahelise kaitse valdkonnas ajutised meetmed Itaalia ja Kreeka toetamiseks.
Kättesaadav arvutivõrgus: http://eur-lex.europa.eu/legal-
content/ET/TXT/HTML/?uri=CELEX:32015D1601&from=ET , 19. august 2016
8. Pagulasseisundi konventsioon (RT II 1997, 6, 26). Kättesaadav arvutivõrgus:
https://www.riigiteataja.ee/akt/78623
9. Politsei- ja Piirivalveameti põhimäärus. Kättesaadav arvutivõrgus:
https://www.politsei.ee/dotAsset/370181.pdf , 12. august 2016
10. Välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seadus (RT I, 06.04.2016, 2).
Kättesaadav arvutivõrgus: https://www.riigiteataja.ee/akt/104072014019/ , 18. august
2016
11. Välismaalaste seadus (RT I, 06.04.2016, 20). Kättesaadav arvutivõrgus:
https://www.riigiteataja.ee/akt/106042016020/ , 18. august 2016
12. Väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seadus (RT I, 06.04.2016, 22). Kättesaadav
arvutivõrgus: https://www.riigiteataja.ee/akt/129062012048/ , 18. august 2016