MOONDEGA ARENGKoostas Leelo LusikAre PK 2013

KASVAMISE JA ARENEMISEGA KAASNEVAD MUUTUSED LOOMA KEHA KUJUS JA SUURUSES

Selline areng, mille puhul järeltulijad kasvavad suuremaks, ilma et nende sise- ja välisehitus oluliselt muutuks

Imetajad, linnud, roomajad

Areng, mille puhul järglased vanematest olulisel määral erinevad. Vastne peab läbi tegema mitu arenguetappi, enne kui muutub samasuguseks kui vanemad

Paljud selgrootud, aga ka kalad ja kahepaiksed

OTSENE ARENG MOONDEGA ARENG

MOONDEGA ARENG Moondega arengu

puhul nimetatakse järglasi vastseteks.

Neil on vanematest hoopis teistsugune välimus ja siseehitus, samuti toit, elupaik ja eluviis.

Nii on konkurents toidu ning elupaiga pärast väiksem

LÕHE ELURING

KONNA ELURING

MIKS ON LOOMAD VAHEL SÕJAKAD? Enamik loomi peab

omavahel toidu, paarilise ja pesapaiga pärast konkureerima

Seetõttu võetakse oma valdusse territoorium, mida tähistatakse ja liigikaaslaste eest kaitstakse, lubades sinna vaid paariline

Territooriumi suurus on liigiti erinev.

KOSIMINE LOOMARIIGIS Paljudel loomaliikidel

eelneb paaritumisele kosimine, mil otsustatakse omavahelise sobivuse üle.

Isased näitavad oma elujõudu emastele ja peletavad rivaale

Tugevatel ja paremini kohastunud isastel on elujõulisemad järglased

KOSIMINE LOOMAARIIGIS Isaslinnud laulavad ja

demonstreerivad oma uhket sulestikku

Konnad krooksuvad valjuhäälselt

Häälitsevad ka mitmed imetajad

Suurtel sõralistel on emaste peibutamiseks ja rivaaliga võitlemiseks sarved

JÄRGLASTE EEST HOOLITSEMINE Sigimise eesmärk on saada piisaval hulgal

järglasi, et liik säiliks ja leviks Pärast paaritumist lähevad paljudel juhtudel

partnerid oma teed ja emasloom peab üksi järglased üles kasvatama.

Paljud linnud kasvatavad poegi koos

JÄRGLASTE EEST HOOLITSEMINE

Kuna neid ohtude eest ei kaitsta, hävib enamik

Kulutatakse rohkem energiat sigimisele

Nende eest kantakse hoolt

Kulutatakse rohkem energiat järglaste eest hoolitsemisele

PALJU JÄRGLASI VÄHE JÄRGLASI

ELLU JÄÄB PIISAV HULK JÄRELTULIJAID

KES SELGROOGSETEST HOOLITSEVAD JÄRGLASTE EEST, KES MITTE? Kalad ja kahepaiksed

jätavad tavaliselt oma munad ja koorunud vastsed saatuse hoolde

Erandid : ogalik, merihobu, puukonnad

Enamik roomajaid ei tegele järglaste kasvatamisega – erandiks on krokodillid ja mõned maod

Imetajad ja linnud hoolitsevad lühemat või pikemat aega oma poegade eest

MIKS NÄEVAD LINNUD POEGADE KASVATAMISEGA PALJU VAEVA?

Koorunud pojad on hästi arenenud, neil on suled seljas, silmad lahti

Nad võivad oma vanematele varsti järgneda ja nendega koos toitu otsida

Munevad enamasti palju mune ,sest poegi saab palju hukka

Tedred, haned, pardid

Pojad paljad, pimedad, abitud ega suuda algul ise toituda

Jäävad pessa mitmeks nädalaks, sest vajavad vanemate toitmist ja hoolt.

Munevad vähem mune, sest nende pojad on paremini kaitstud ja neid hukkub vähem

Tihased, varblased, kuldnokad, rähnid

PESAHÜLGAJAD PESAHOIDJAD

IMETAJATE LASTETUBA Imetajatele on iseloomulik

poegade eest hoolitsemine: nad imetavad ja kaitsevad neid.

Väga oluline on poegade õpetamine: toidu otsimine, enda kaitsmine

Paljud loomapojad õpivad mängides

Osa loomi elavad rühmadena – kogemuste jagamine on karjades kergem

KUI KAUA KESTAB LAPSEPÕLV Kui kaua loomapere koos

püsib on liigiti erinev – kiiremini iseseisvuvad väikesed, lihtsama käitumisega loomad

Keerulisema käitumisega loomadel on poegadele rohkem õpetada.

Kui pojad on vajalikud oskused omandanud, alustavad nad iseseisvat elu ja otsivad endale uue elupaiga

KASUTATUD ALLIKAD http://www.nasco.int/images/lifecycle680x512.jpg http://www.frog-life-cycle.com/graphics/frog_life_cycle.jpg http://www.frog-life-cycle.com/graphics/2503-bullfrog-tadpoles-l.jpg http://3.bp.blogspot.com/-s9zJ5le7c3E/TcBwrvGqX2I/AAAAAAAAAp4/TTqLhfZE6Lg/s1600/Tedremang.jpg http://www.hullumaja.com/files/pictures/2010/07/14/xmFy8Ayl7K.jpg http://3.bp.blogspot.com/-WKq0msR1eDI/T6YP9aG7J_I/AAAAAAAAAEA/1Eo_vW2wfwY/s1600/Sookured.jpg http://f3.pmo.ee/f/2010/06/14/386115t20h5423.jpg http://f3.pmo.ee/f/2011/11/16/838648t20h120c.jpg http://ih2.redbubble.net/image.9532307.5039/flat,550x550,075,f.jpg http://bio.edu.ee/loomad/Kalad/gasacus.jpg http://www.kirss.net/images2/piglets_2_small.jpg http://www.ntnews.com.au/images/uploadedfiles/editorial/pictures/2008/10/27/croc-in-egg.jpg http://f1.pmo.ee/f/2012/06/20/1177550t40ha074.jpg http://y.delfi.ee/norm/102119/9660163_IWwzit.jpeg http://www.kassiabi.ee/failid/galeriiv62733.jpg http://st.gdefon.ru/wallpapers_original/224884_(www.GdeFon.ru).jpg http://www.lemmikajakiri.ee/upload/pictures/koer_kutsikatega.jpg http://dog-training-problems.maxupdates.tv/wp-content/uploads/2011/02/end-to-habit-of-puppies-peeing.jpg http://lemill.net/content/pieces/latikas/image_large http://www.wildlife-pictures-online.com/image-files/baby-hippo_0367.jpg http://3.bp.blogspot.com/_hppIcDgaTrE/SIxlCdAvn8I/AAAAAAAABSI/lsnqKvBSzZ4/s400/IMGP5466.JPG http://4.bp.blogspot.com/-z0bOM7R8mOk/UBkegQPM3TI/AAAAAAAAGhs/YpkhHJVrsYY/s1600/funny-monkey-ya

wning.jpg Relve, K, Kokassaar, U., Martin, M, Vanatoa, A., Rammul, Ü. Jt. Bioloogia 8. klassile 2. osa AS BIT 2012.a