ISUTEKITAJAD

VAAGEN KAHELE Vaagen kahele pakub eestipärase suupistevaliku läbi aastakümnete. Eestimaa on kolmest küljest veega ümbritsetud, meil on arvukalt saari, lisaks sellele ka palju jõgesid ning järvi. Sellel on olnud eestlaste toidulaua kujunemisele suur mõju ning kala on läbi aegade üks tähtsaid toiduaineid. Eestlased on alati olnud ka suured lihaarmastajad – eestimaalased tarbivad inimese kohta keskmiselt 65 kilogrammi lihatooteid aastas. Kala- ja lihavaliku

olengi kokku pannud suheldes parimate Eesti väiketootjatega. röstitud silmud | heeringahake | vürtsikilu

räimerull | küüslaugupekk | põdravorst | maasuitsusink maksapasteet | metsaseened | hapukurk | munakreem

mundris kartul | kange sinep| mädarõigas soolavõi | seemneleib

25 EUR [GL]

VIINAMÄETEOD Keskaegses Euroopas sõid tigusid meelsasti kloostrielanikud ning paljudesse riikidesse on viinamäetigu sattunud just munkade vahendusel: teda kasvatati kloostriaedades. Ka meile Lääne-Eestisse tõid selle liigi oletatavasti kloostrielanikud. Rohkem hakati Eestis tigusid sööma siiski alles 1990ndate alguses, kui meie riik sai iseseisvaks ja tigusid hakati siia

sisse tooma Prantsusmaalt. küüslaugu-ürdivõis küpsetatud viinamäeteod ja röstitud sai

13 EUR [GL]

LÕHESELG 48°C Nõukogude ajal lõhet poodidest naljalt ei leidnud. Parimates restoranides pakuti vaid soolalõhesaiu. Tänapäeval on lõhe kindlasti üks eestlaste lemmikkalu, mida lisaks

õrnsoolamisele ka grillitakse, praetakse pannil või küpsetatakse ahjus. Aastatetagusest defitsiitsest kalast on saanud toidulaual populaarne roog. Hõrk maitse teeb lõhest vetekuninga, keda rahvasuus kutsutakse veel hõbelõheks, kookninaks, laksuks ja

merikaks. lõhe | kaaviar | peedi-Hollandaise | jänesekapsas

9 EUR [L]

PARDILIHAPANNKOOK Kuna parte Eestis palju ei kasvatatud, siis ei olnud ka partidest valmistatud road Eestis

kuigi tuntud. Kuid koos Eesti iseseisvumisega 1990-ndatel hakkas pardiliha rohkem meie toidulauale tulema. Part on köögikunstis olulisel kohal näiteks Prantsusmaal ja ka Hiina köögis. Selles roas ongi mõjutusi erinevatest köökidest ning suitsune part on saanud endale

ümber pannkoogi. pardiliha suitsuses grillkastmes | pannkook | must ploom

9 EUR [GL]

PÕDER JA KADAKAS Eestlased on jahiloomade lihast rohkem lugu pidanud suurte sõdade ja muude kriiside ajal,

mil tavatoitu kippus nappima. Kuid muidu oleme põtrasid küttinud aastasadu ja teeme seda ka praegu – isepäise maitsega põdraliha on tervislik, sest ei sisalda rasva. Mina panin põdraliha riimuma eestlaste poolt käsitööna valminud ümara- ja kadakamarjamaitselise

džinniga Metsis Gin. Metsis Giniga riimitud põdraliha | Kolotsi talu trühvlijuust | mustjuur

kääbuspaprika | jänesekapsas | nõiakartul 10 EUR [GL]

SUITSURIBISUPP Liha suitsutamine on üks vana toiduainete säilitamise viis ning Võrumaal (Lõuna-Eestis)

on lihasuitsutamine suitsusaunas tavapärane taluelu osa. Eelmise sajandi algusaastatel tapeti talus aastas 2-3 siga ning osalt see liha suitsutati. Suitsuliha oli mõnus soolane

leivakõrvane, kuid ka supi sees andis leemele mõnusa maitse ja rammu. suitsutatud põrsa ribiliha | aedviljad | küpsetatud tainakatte all

8 EUR [G]

TAIMSED ROAD

KOORENE KÜÜSLAUGULEEM Supp oli vanasti eestlasele kõige tähtsam toit. Keedeti nii oa-, herne- ja läätseleent, samuti

kapsa-, kala- ja lihaleent. Mina panin leeme sisse aga küüslaugu ning supist sai igati maitsenüansside rohke leem.

maheda umami ja pehme järelmaitsega sügissaagikorje järgne pidulauasupp 6 EUR [GLVT]

IDUSALAT MAASIKATEGA

Tänapäeva Eestis räägitakse palju sellest, et värske toit annab elujõudu ning vitamiinirikas ja krõmps idusalat on vägagi tervislik toit. Idud aitavad peletada väsimust ja suurendavad

vastupanuvõimet haigustele ning tänu E-vitamiinile on nad head nahale ja nägemisele. Minu idusalat kubiseb vitamiinidest, mida annavad lisaks idudele paprika, astelpaju,

maasikad ja seemned. mungoaidud | kooritud tomat | maasikas | frisee ürdid | kääbuspaprika | linaseemned | astelpaju

6 EUR [VT]

AEDVILJAKIHILINE Saksa mõisaköök on jätnud jälje eestlaste toidulauale eriti just aedviljatoitude näol.

Köögiviljaroogadel on oluline osa Eesti rahvusköögis. Eestlased tarvitasid aedviljadest toiduks kõige enam naereid, hiljem kaalikaid ja kapsaid ning lõpuks sai laialdase

kasutuse kartulid. Paprika ja tomat jõudsid eestlase toidulauale umbes 100 aastat tagasi. grillitud aedviljad | burrata-juust | paprikapesto

14 EUR [LT]

Kui olete mõne toiduaine suhtes allergiline, palun küsige menüüs pakutavate roogade kohta infot meie teenindajalt.

Restoran 100 Endla 15, Tallinn, Eesti tel +372 647 4733e-mail: resto100@uhotelsgroup.com www.uhotelsgroup.com www.resto100.ee

MENÜÜ

Minu jaoks on menüü koostamisel ja toidu valmistamisel oluline suhe kohaliku tooraine, Eesti looduse ja ajaloo vahel. Restoran “100” à la carte menüü ühendab

tänapäevaseid maitseid ja stiili sellega, mida on Eesti köögis pakutud viimase 100 aasta jooksul. Mõnede roogade retseptid, ideed või põnevad kombinatsioonid

pärinevad Eesti esimesest iseseisvusperioodist, mõned nõukogude ajast. Samas leiab à la carte menüüst ka toite rahvusvahelisest köögist, et kõik saaksid midagi

sobivat. Head nautimist!

Oleg Alasi

Peakokk

G – sisaldab gluteeni | L – sisaldab laktoosi | V – sobib veganitele | T – sobib taimetoitlastele

Kui olete mõne toiduaine suhtes allergiline, palun küsige menüüs pakutavate roogade kohta infot meie teenindajalt.

Restoran 100 Endla 15, Tallinn, Eesti tel +372 647 4733e-mail: resto100@uhotelsgroup.com www.uhotelsgroup.com www.resto100.ee

MENÜÜ

G – sisaldab gluteeni | L – sisaldab laktoosi | V – sobib veganitele | T – sobib taimetoitlastele

PEAROOG

JÄNES VERIVORSTIGA Jänes on Eestis enim kütitud väikeuluk, kellele peeti jahti hagijate ja urukoertega.

Jäneserulaadi valmistati ja said lubada endale üksnes rikkad pered erilistel tähtpäevadel veel eelmise sajandi I poolel. Verivorst jõudis ajaloolaste põhjalikul uurimisel 19. sajandi alguses Eestisse rootslaste ja lätlaste vahendusel. Ning nüüdisajal peetakse üheks Eesti

rahvustoiduks. Eriline jänes ja traditsiooniline verivorst on hea ansambel. jäneserulaad | verivorst | kevadkogrits | juurseller

18 EUR [L]

KAMMKARBID Paarkümmend aastat tagasi sai Eestis restoranidest tellida vaid kohalikku siga ja kana ning ülejäänu tuli Eestist väljaspoolt kohale toimetada, praegu on seis palju parem. Me saame pakkuda restoranikülalisele palju rohkemaid maitseid. Eestlased on hakanud

nautima mahlast kammkarpi. kammkarbiliha | soolarohi | nõiakartul

19 EUR [L]

MURMANSKI TURSK Vanad eestlased seostasid turska vanakuradi ja surmaga, seetõttu seda kala ei püütud

ja tema arvukus kasvas ning eelmise sajandi I poolel oli tursk meie kaluritele lausa needuseks - lõhkus räimevõrke ja maksis kalaturul vähemgi kui räim. Nõukogude aastatel

sai osta külmutatud turska, mida suure lihunikukirvega kaalu järgi raiuti. Tursk oli sea- ja loomalihast 3-4 korda odavam ning teda oli ka sagedasti saada. Sööjad hindasid

läbikülmunud turska üsna madalalt. Tänapäeval on tursast saanud vääriskala, mille filee maksab rohkem kui lõhe oma.

tursafilee | soolarohi | küpsetatud kirsstomatid 16 EUR [L]

MAISIKANA Tänapäeval on eestlase toidulauale jõudnud magus ja mahlane, kuid eelnevalt tundmatu maisikana. Maisisööki saanud tibulind on saanud selles roas täidiseks Eesti metsadest korjatud puravikud. Vanad eestlased ei suhtunud seentesse hästi. Meil on ka halvustav vastumeelse jutu lõpetuseks öeldav ütlus „Sõida seenele!“ Alles 20. saj alguses alustati

Eestis seente korjamise propageerimist ning kuna ajalehepildi järgi oli söögi- ja mürgiseeni üsna raske tundma õppida, hakati 1930. aastatel korraldama ka seenenäitusi.

kanafilee puravikutäidisega | muskaatkõrvits | seenepuljong 15 EUR

VEISESTEIK Eestlased on veist pidanud vaid piima saamise eesmärgil ning söögiks tapeti tõesti juba vanad lehmad. Praegu on Eestis au sees rohumaal kasvanud õnnelik veis. Siin roas ongi

peategelane liha ise ning tema mahlane ja puhas maitse. veisefilee 200g | bimi | piprakaste

25 EUR [L]

LISAD grillitud aedviljad | salatilehed õlikastmega | soolamundris kartul

frititud maguskartul | aurutatud kinoa 3 EUR

DESSERT Magustoite hakati Eestis valmistama alles 20. sajandi algul ning kuna suhkur oli paljudele eestlastele kättesaamatu, siis magusus tuli „linnumagusa“ ehk mee abil.

PRESIDENDI KOOK anno 1993 Taasiseseisvumisaja esimene president Lennart Meri oli Eesti rahva president aastatel 1992 – 2001. Minul oli au olla presidendi esimene peakokk ja siit menüüst leiate presidendi lemmikkoogi, mida pakuti Eesti tipp-poliitikutele õhtusöögidesserdiks.

mandli-šokolaadikook | karamell | jogurt 7 EUR [GLVT]

ROOSAMANNA 20. saj alguses hakkasid Eesti külades levima uued toidud, mida varem oli valmistatud

ainult linnades ja mõisates. 1920-ndatest on pärit ka mannavaht, mis muutus ülipopulaarseks magustoiduks Nõukogude Eestis. Traditsiooniliselt süüakse mannavahtu koos piimaga. Olen Eesti köögi klassika pannud uude kuude – lisanud natuke želatiini ja lõpuks piima asemel kallanud vahu üle vanillikastme ja šokolaadiga. Üllatusesinejana

leiab vahu alt rukkikamast põhja. mannavaht | vanillikaste | rukkikama

6 EUR [GLVT]

TEKSTUURID Selles hõrgus tekstuuride maiuses leiate krõmpsuvat porgandijääpuru, tarretunud mustika-

koorekreemi ja õhulist õunamaitselist vahtu. porgandi-granita | mustikahüüve | õunasiidrivaht

5 EUR [LVT]