Meister ja margarita

Raamat koosneb kahest osast.Selle teose kirjutamine võttis Mihhail Bulgakovil küllaltki kaua aega - ta kirjutas seda 1929-1940 s.t. 11 aastat.Teos on kirjutatud kõrvalvaataja silme läbi.Esimese osa sündmused ei järgne üksteisele loogilises ajalises järjekorras, vaid on esitatud läbisegi.Ainukesed raamatut läbivad tegelased on maag Woland ja tema kaaskond (kass, kes oskab rääkida; alasti naine, kellel on arm kaelal ja mees katkiste näpitsprillidega ning ühe kihvaga).Tegevus toimub Moskvas ja selle ümbruses.

Romaanis on käsitletud 4 tasandit.

Fausti tasand:Woland – musta maagia professorMeister – kirjanik,looja,kes kirjutab romaani Jeesusest ja PilatusestMargarita – Meistrile vääriline kaaslaneLatenski – kriitikIvan – temast saab Meistri järglane,hüüdnimega Bezdomnõi

Idee: eneseteostus.

Moskva tasand:Berlioz – ajakirja toimetajaLihhojedov – varietee direktorBossoil – korteriühistu esimeesVarenuhha – varietee administraatorRimski – teatri finantsdirektorBengalski – konferansjee

Idee: näidatakse ebaausaid ametnike,altkäemaksuvõtjaid,riigi raha raiskajaid,karjeriste – väikseid ja tühiseid inimesi,kes tahavd silma paista,karjääriredelil tõusta ja mugavalt teiste arvel elada. Woland karistab neid liigse ahnuse eest.

Igavikulisuse tasand:Jeasua – JeesusPontius Pilatus – Juudama 5. prokuraatorLevius Matteus – Jeesuse jüngerJuudas – äraandja jüngerBar-Raban – vabaks lastud vang

Muinasjutuline,tinglik tasand:Woland – kõikvõimas KuratAzarello – Wolandi abiline,kaaslaneKorovjov – Wolandi tõlk,vahel nimega FogottKass Peemot – kassHella – noor naine

Idee: paisatakse segi meile mõistetavad aeg-ruumi suhted. Woland korraldab maailma suhteid oma printsiipide järgi tema võimuses olevate aeg-ruumi dimensioonide alusel.

Lühidalt võiks sisu kokku võtta järgmiselt.Ühel päeval saabub Moskvasse mustkunstnik Woland, kes annab kohalikus Varieteeteatris etenduse.Kohe tema saabumise hetkest on kõik pea peale pööratud, hakkab juhtuma igasuguseid imelikke asju ja enamus inimesi, kes Wolandiga natukenegi rohkem kokku puutuvad, lähevad hulluks.Põhimõtteliselt ongi kogu esimene osa täidetud kirjeldustega, kuidas erinevad inimesed mustkunstnikuga mingil moel kohtuvad ja selletõttu peaaegu alati ühte ühisesse punkti (selleks punktiks on hullumaja) jõuavad.Esimene ja teine osa on teineteisega seotud ainult mustkunstnik Wolandi ja mõne väiksema tegelase kaudu.Sisulist kokkuminekut minu arvates eriti ei ole.Raamatu teine osa jutustab noorest naisest Margaritast, kes armastab ühte kunstnikku.Margaritat ja seda kunstnikku on korraks mainitud ka esimeses osas (kunstnik on samuti hullumaja patsient).Margarita elust ja oma mehe hülgamisest räägitakse natukene raamatu alguses.Kogu ülejäänud lehepinna koos väikeste kõrvalepõigetega hõlmab Margarita ja Wolandi kohtumise kirjeldus.Woland korraldab balli, mille perenaiseks ta kutsub Margarita.Natukene mainitakse vahetevahel ka kunstnikku.

Romaan, mis on täis sümboleid, mitmetimõistetavusi, päästab meistri ja Margarita uppuvalt Venemaalt nagu Noa sai päästetud. Bulgakov ei nõustunud muudatustega, mis Venemaal kahekümnendatel-kolmekümnendatel läbi viidi, ta teadis, mis toimus tegelikult, ta nägi selle allakäiku. Ülistati valesid muusasid, valesid väärtusi. Romaan, mille ta kirjutas, pidi olema tema kirjanduslik testament, täis pikitud autobiograafilisi kujundeid, mis pidi kirjeldama maailma läbi tema silmade, ausalt ja valetamata. Seega on inimmaailm siiski kõige enam piiratud sellesse uskumisega - mis on tegelikult olemas, mis mitte; mis on võimalik ja tõeline, mis mitte... Margarita mehest oli naeruväärne nõuda tõendit selle kohta, et ta orika näol Saatana ballil osales. Ainus vajalik tõestus - ükskõik, mille kohta - on uskumus. Ja tegelikult ei ole kellelgi õigus seda teiselt võtta. "Meister ja Margarita" näitab tõetruult ja ilustamata seda, mida teeb inimmõistus, kui talle liiga palju võimalusi anda. See teeb romaanist oma kihilisuse ja sügavusega tingimusteta 20.nda sajandi tippude hulka kuuluva.

Erinevused tavaromaanist: Ebareaalne,tinglik sündmustik,mudelsituatsioonid. Puudub ühtne järjepidav süžee,peatükke võib ümber paigutada. Kujutatakse teadvus-jaalateadvusvoolu üksikasju,tuginedes hetkeseostele. Tähtis koht mälestustel ja assotsiatsioonidel.Ei lähtu meile arusaadavatest aja ja ruumi suhetest. Tegelaste metamorfoos,kahestumine,nimede vahetumine. Maailma ei suudeta seletada,kõik tõed on suhtelised,omavahel sõltuvuslikkuses seoses. Nauditavad filosoofiliste mõtiskluste poolest,aforismirohked. Esineb vihjeid teistele autoritele ja nende teostele,et luua mõtteavarust. Kujundirohked,sagedasemad võtted on grotesk,absurd,sümbol,paradoks. Meeleolult pessimistlikud,peategelast saadab mingi seletamatu äng,hirm,hingeline lõhestatus,pidetus. Palju monoloogi,sisekõnet,minategelase mõtisklust. Mitmetasandiliselt mõistetavad. Liikidena eristatakse absurdiromaani,eksistentsialistlikku romaani,süreealistlikku romaani ja uusromaani.

Meister ja MargaritaPatriarhi tiikide juures arutavad Berlioz ja Bezdomnõi, kas Jeesus Kristus oli olemas,ning leiavad et kindlasti mitte. Mingil hetkel ühineb nendega veider välismaalane, kesasub jutustama

kõikvõimalikest uskumatutest asjadest, näiteks et ta sõi koos Kantigahommikust, et Jeesus Kristus oli kindlasti olemas ning et Berliozil lõigatakse pea otsast.Lisaks kõigele väidab ta, et peatub Moskvas olles Berliozi korteris. Berlioz ja Bezdomnõion veendunud, et professor Woland on hullumeelne ning Berlioz läheb abi järgi. Teelkohtab ta veel kord viirastust, kes juhatab talle teed pöördvärava juurde, kus Berliozlibiseb, kukub trammi alla ning jääb oma peast ilma. Pöördvärava juures kuulebBezdomnõi pealt naiste juttu, et Annuška olevat päeval oma õlipudeli maha pillanud ningseetõttu Berlioz libiseski. Bezdomnõi läheb tagasi tiikide juurde, kus ootavad teda professor ja Berliozi viirastus (Fagott). Regent teeb veidi Bezdomnõi kulul nalja ningveidi aja pärast lahkuvad kolm kogu – professor, regent ja kass. Poeet asub neid jälitama.Jälitatavad lähevad igaüks ise suunas. Bezdomnõi asub jälitama professorit, kaotab tavarsti silmist, kuid usub ta asuvat korteris, kust leiab hoopis väikese tüdruku ning naisevannist. Ta haarab köögilaualt paberist ikooni ja küünla. Moskva jõe ääres usaldab omariided tundmatule habemikule ning sukeldub lainetesse, tagasi jõudes leiab ta agavanamehe koos riietega kadunud olevat, alles on üksnes aluspüksid, küünal, ikoon ja pakk tikke. Bezdomnõi jätkab otsimist mööda kõrvaltänavaid, kartuses rahvarohketeskohtades aluspesus liikudes liialt tähelepanu äratada, Gribojedovi poole, kus asubMASSOLIT. Gribojedovis ootavad Berliozi kärsitult teised kirjanikud. Restoranis käibigaõhtune pidu delikatesside ja džässiorkestriga. Sinna saabub teade Berliozi surmast.Rõdule astub ka poolpaljas Bezdomnõi, kes räägib arusaamatut juttu Berliozi mõrvast, professorist jne. Bezdomnõi astub kähmlusesse teda rahustama tulnud mehega ning poeetsaadetakse vaimuhaiglasse. Bezdomnõi jutustab oma uskumatuna tunduvast päevast kaarstile, helistab miilitsasse ja käsib neil professorit jälitama minna ning üritab viimaseshädas akna kaudu põgeneda, kuid lõpetab hoopiski rahustava süstiga oma uues palatis.Korteris nr 50 ärkab Lihhodojev (Varieteeteatri direktor) kohutava pohmelliga. Korter onüleüldiselt veider. Stjopa leiab oma korterikaaslase Berliozi asemel eest hoopis professor Wolandi, kellega ta olevat sõlminud lepingu viimase esinemiseks Varieteeteatris. Stjopahelistab Varietee finantsdirektorile ning veendub lepingu ehtsuses. Stjopa tuppa on lisaks professorile ilmunud veel kass ja regent, mõne aja pärast astub kapist välja ka Azazello.Kõik neli kritiseerivad Stjopat ning otsustavad ta minema saata, paari hetke pärast leiabkimees end rannast – Jaltas. Bezdomnõi ärkab haiglas. Peale hommikusööki tuleb doktor Stravinski koos oma meeskonnaga ja lubab küll Bezdomnõi välja kirjutada, ent tõestabsamas, et mees oleks paari tunni pärast samas paigas tagasi. Bezdomnõi hakkab miilitsaleavaldust kirjutama ja jääb vabatahtlikult kliinikusse. Nikanor Ivanovitš Bossoi’lt (maja302B korteriühistu esimehelt) tahavad inimesed Berliozi korterit saada. Peremees lähebise korterisse 50 ning leiab pitseeritud ukse tagant Korovjevi (Fagott), kellega sõlmibnädalase üürilepingu, et professor, kass ja tõlk võiksid jääda korterisse seni kunietendused on antud. Korovjev annab Nikanorile ka lisaraha 400 rubla, mille viimane peidab oma korteri ventilatsioonilõõri. Woland annab teada, et talle Nikanor ei meeldi,mille peale Korovjev helistab miilitsasse esitledes ennast kui Timofei Kvastsov ja teatab,et korteriühistu esimehel on kodus välisvaluutat. Miilits ilmub söögi ajal Nikanori

korterisse ning leiabki ventilatsioonist dollarid. Nikanor üritab end kaitsma hakata, kuidtulutult, sest nii leping, kontramargid, üüriraha kui kiri on ta portfellist kadunud. Meesarreteeritakse. Teatris ootavad Stjopat Rimski (Varieteeteatri finantsdirektor) jaVarenuhha (teatri administraator). Telefon Stjopa juures ei vasta, käivadkontramargilunijad, arutatakse maagilise etenduse üle. Saabub kiirtelegramm JaltastStjopalt – arvatakse et tegemist on kas nalja või eksitusega. Saabub järgmine ning sellegakoos ka ehtne Stjopa allkiri. Jaltasse ei õnnestu helistada ning Rimski paneb telegrammidümbrikusse ja palub need Varenuhhal uurimisse viia. Varenuhha otsustab enne teeleasumist hetkeks aiast läbi astuda ning kohtub seal kassiliku mehe ja Azazelloga, kestemaga tõrelevad ja seejärel maagi korterisse toimetavad. Väljas möllab torm – vihm jaäike. Korteri 50 esikus kohtub Varenuhha alasti näitsiku Hellaga ja kaotab teadvuse.Bezdomnõi üritab kirjutada avaldust, kuid ettevõtmine ei taha kuidagi õnnestuda ja mees purskab nutma. Bezdomnõis hakkavad võitlema kaks isikut: üks, kes arvab, et professorittuleb ilmtingimata jahtida, ning teine, kes leiab, et asju tuleb rahulikult võtta. Bezdomnõi palati rõdule ilmub keegi võõras. Musta maagia etendus algab jalgrattatrikkidega. Rimskion segaduses – lisaks Stjopale on nüüd kadunud ka Varenuhha, telefonid ei tööta. Saabubmaag oma saatjaskonnaga ning etendus saab alguse juba riietusruumis –

inimlikulkombel käituv kass Peemot ja Fagotti trikk Rimski uuriga. Lavaline etendus saab algusekaarditrikiga, millesse kaasatakse ka publikut. Järgneb rahasadu, mille vastu Bengalski(teatri teadustaja) meelt avaldama hakkab. Peemot rebib viimasel pea otsast. Etendus jätkub moodsa kauba kinkimisega naispublikule ning paljastustega Arkadi ApollonovitšSemplejarovi eraelust. Lõpuks on lava tühi, esinejad kadunud, orkester mängib marssi,Semplejarovi looži jookseb miilits, rahvas tormab meeletuna ringi. Bezdomnõi rõdul olevmees on samuti kliiniku patsient, kuid temal on õnnestunud näpata võtmekimphajameelse õe käest. Bezdomnõi lubab luuletamise maha jätta ning jutu käigus selgubtõsiasi, et mõlemad mehed on asutuses Pontius Pilatuse pärast. Bezdomnõi räägibtundmatule oma loo, mille peale võõras teatab, et professor ei olnud keegi muu kuiSaatan isiklikult. Meister räägib ka oma loo: ta oli ajaloolane, kes võitis sada tuhat rubla,mille eest üüris keldrikorrusel kaks tuba ning ostis hulga raamatuid. Kirjutas raamatutPontius Pilatusest, kuid ühel päeval kohtas tänavanurgal naist, kel olid kollased lilledkäes ja keda ta hakkas armastama. Naine käis igal päeval meistri juures, oli lummatud niimehest kui tema teosest. Raamat sai valmis, kuid toimetaja seda ei avaldanud. Seevastuhakkasid ajakirjanduses ilmuma artiklid, et meister on üritanud trükki sokutada Jeesuseapoloogiat. Kõige hullema kirjatöö esitas Latunski. Meister jäi järjest haigemaks ningandis oma raha naisele. Hiljem üritab oma raamatut põletada, kuid naisel õnnestub sellestsiiski midagi päästa. Ühel ööl lubab naine, et hommikul tuleb ta igaveseks meistri juurde.Aegu hiljem läheb meister vabatahtlikult haiglasse. Sinnasamasse haiglasse oli toodud kaBengalski. Rimski istub oma kabinetis, kui tänaval läheb lahti uus möll – Fagoti antudrõivaesemed kaovad naistelt. Varsti ilmub tagasi ka Varenuhha, kuid Rimski taipab, etmidagi on väga valesti. Surnud punapea üritab aknast sisse ronida. Rimski tunneb, ettema lõpp on lähedal, kuid kireb kukk ja mõlemad koolnud hõljuvad aknast välja. Rimski põgeneb teatrist ja sõidab Leningradi rongile, tema juuksed on halliks muutunud. Nikanor on miilitsas, kuid ei suuda mõistlikku juttu rääkida, annab üksnes üles korteriühistusekretäri. Miilits käib ka korter 50nes, kuid toad on tühjad. Nikanori järgmine peatuspaik on närvikliinik. Teatris valitseb segadus – ukse ees on järjekord piletisoovijatest.Varenuhha, Rimski ja Stjopa on endiselt teadmata kadunud. Telefonid helisevad pidevalt. Kõik jäljed maagist on kadunud, ei mingeid tõendeid. Komisjonis valitses samuti segadus – esimees Prohhor Petrovitš oli kadunud, üksnes tema ülikond tegi laua taga tööd. Kurja juureks paistis jällegi kord olevat Peemot. Ka komisjoni teises filiaalis ei olnud olukord palju parem – seal oli käinud Fagott, mille tagajärjel laulsid nüüd kõik töötajadvahetpidamata ühte laulu. Õige pea saabuvad autod ning sõit Stravinski kliiniku pooleläheb jällegi kord lahti. Viimaks jõuab Stepanovitš ka rahandussektorisse ja on valmisraha üle andma, kuid selgub, et rublade asemel on tema käes hoopis dollarid ning vaenemees arreteeritakse. Kiievist saabub veidra telegrammi peale ja lootuses pärida korter,Berliozi tädimees. Korteriühistus ei ole keegi võimeline temaga rääkima ning ta suundubseejärel korterisse 50. Korovjev annab liigutava etenduse, kui murtud ta Berliozi surmaston, kass omakorda vaatab külalise passi ja käsib tal kiiresti tagasi Kiievisse sõita.Poplavski kohtub trepil mehega, kes pärib temalt korter 50ne asukoha järgi, ning poebsiis kolikambrisse varjule ning varsti sõidab tagasi Kiievisse. Vastutulijaks ei olnud keegimuu kui Andrei Fokitš Sokov (teatri einelaua juhataja). Mees juhatatakse elutuppa, kusviibib ka maag. Woland hurjutab külalist viletsa toidu pärast, söödab omaltpoolt parimate paladega. Kümnerublalised Fokitši käes olid muutunud taas kümnerublalisteks. Maagräägib ka Fokitši suurtest säästudest ja sellest, et mees sureb üheksa kuu pärastmaksavähki. Fokitš lahkub, kuid peab oma kaabu järgi tagasi tulema. Trepil muutubkaabu esmalt barretiks, seejärel kassiks. Fokitš läheb imekiiresti arsti vastuvõtule, kuidviimane ei leia jälgegi vähist. Arstile jäetud raha muutub kuldrahaks, arsti käes pudelisiltideks. Hiljem ilmuvad doktori lauale veel kassipoeg ja varblane, õeksmaskeerunud Azazello kaanidega, mida arst endale tellis. Arst saab vapustuse. Margarita Nikolajevna igatseb endiselt meistri järele. Aegu tagasi oli ta lubanud oma abikaasa jätta,et igaveseks meistri juurde minna, ent tol saatuslikul ööl ei jõudnuki ta abikaasa kojuning hommikul meistri juurde minnes oli ka tema kadunud. Ühel hommikul ärkabMargarita eelaimdusega, et midagi peab sel päeval juhtuma – ta oli meistrit unes näinud.Abikaasa on komandeeringus ning Margarita otsustab välja minna. Trolliga sõites kuulebMargarita, et Berliozi pea on kirstust varastatud. Pargipingil istudes kohtab Azazellot, kes

palub teda õhtul isanda juurde külla. Kui naine kuuleb, et õhtul võib ta saada meistristteateid, on ta rõõmuga valmis minema. Azazello annab talle purgi kreemi ning palubtelefonikõnet ootama jääda. Õhtul helisebki telefon. Margarita kingib oma asjad Natašalening alasti olles narrib ta oma naabrit Nikolai Ivanovitši, lendab Azazello antud juhiste järgi põrandaharja seljas kohtumispaiga poole. Ta sööstab ka Latunski korterisse, kus talõhub ja laamendab nii palju kui jaksab. Veidi hiljem lohutab samas majas elavat pisikest poissi, kes sellest kärast hirmunud on. Lend jätkub, varsti jõuab talle järgi Nataša, kes end ja Nikolai Ivanovitši kreemitanud oli, viimane oli aga kreemi mõjul hoopiski karvaseksorikaks muutunud. Margarita supleb jões ja talle saab osaks pidulik vastuvõtt. Sõit lähebMoskva poole lahti: seekord autos, mille juhiks on vares. Margarita unistab sõidu ajalmeistrist ja juba ongi auto surnuaeda jõudnud. Auto kukutatakse järsakust alla ning vareslendab oma teed. Järgmiseks teejuhiks on Azazello, kes viib Margarita korterisse nr 50.Margarita nõustub sel ööl olema peoperenaine. Margaritat pestakse basseinis verega,lõhnastatakse ja ehitakse. Ballisaalid on vaimustavad. Margarita ülesandeks jääb agakülalisi lõputult pikal trepil tervitada, parem põlv padjal. Erilised külalised saabuvadüksteise järel kaminast. Eriti sügava mulje jätab Margaritale naine Freida, kes härdalt palub oma piinade lõpetamist. Toimub värskendamine, jalutuskäik külaliste hulgas ja pidulik lõpp. Kõik muutub endiseks pärast karikast vere joomist. Woland toob tagasi