MAATURISMI UURING 2012 - agri.ee · Hooajalistest töötajatest olid 55% kuni 24-aastased. Ettevõtetel on enamasti üks omanik (63%), 33% on kaks omanikku ning vaid üksikutel maaturismiettevõtetel

MAATURISMI UURING 2012

Tellija: Põllumajandusministeerium

Töö teostaja: OÜ Eesti Uuringukeskus

Pille Hillep

Riin Pärnamets

Eva Trubetskoi

Jon Ender

Liina Eik

Tiina Viin

Liis Juust

Nele Peil

Detsember 2012

2

SISUKORD

KOKKUVÕTE ...........................................................................................................................6

SISSEJUHATUS.......................................................................................................................10

METOODIKA ..........................................................................................................................11

Valim ........................................................................................................................................................11 Siseturistide küsitluse valim ....................................................................................................................................11 Maaturismiettevõtete küsitluse valim ...................................................................................................................13

Küsitlusmeetodid...................................................................................................................................18 Ankeetküsitlused .........................................................................................................................................................18 Fookusgrupiintervjuu .................................................................................................................................................19

Andmetöötlus .........................................................................................................................................20

ÜLEVAADE TURISMISEKTORIST ....................................................................................21

Turismisektori arengud Euroopas ....................................................................................................21 Turismisektori arengud Eestis ...........................................................................................................21

Välisturistid Eestis ......................................................................................................................................................22 Siseturistid Eestis.........................................................................................................................................................25

LINNA- JA MAATURISM .....................................................................................................27

Maa- ja linnaturismi võrdlus ..............................................................................................................28 Maaturismi kasvu potentsiaal ja mõju maapiirkondadele ..........................................................30

MAJUTUS.................................................................................................................................33

Linnade ja maapiirkonna riiklik majutusstatistika ......................................................................33 Maapiirkonna majutusettevõtete majutusnäitajad küsitluse põhjal .........................................37

Voodikohtade arv ........................................................................................................................................................37 Voodikohtade täituvus ...............................................................................................................................................37 Müügitulu ühe voodikoha kohta.............................................................................................................................37 Majutusettevõtete külastajate arv ...........................................................................................................................38

Siseturistide ööbimine maapiirkonna majutusettevõtetes küsitluse põhjal .............................38 Ööbimisega sisereiside arv .......................................................................................................................................38 Siseturistide majutuskohtade valikud ...................................................................................................................39 Erinevate faktorite olulisus maapiirkondades tasulise majutuskoha valikul ...........................................39

MAAPIIRKONDADESSE REISINUD SISETURISTIDE EESMÄRK, TEGEVUSED

JA EELISTUSED .....................................................................................................................45

Siseturistide reisi eesmärk maapiirkondades..................................................................................45 Siseturistide sihtkohad maapiirkondades ........................................................................................46 Siseturistide tegevused maapiirkondades ........................................................................................47

3

SISETURISTIDE EELISTUSED TULEVIKUS PUHKUSEREISIDE OSAS...................50

Eelistused puhkusereisi koha valikul ................................................................................................50 Eelistused puhkusereisi pikkuse osas................................................................................................50 Eelistused tegevuste osas......................................................................................................................51 Siseturistide valmisolek kulutusteks .................................................................................................52 Reisiplaanid 2012. aastal .....................................................................................................................53

MAATURISMI SEKTORI FINANTSNÄITAJAD...............................................................54

Müügitulu ja kasum .............................................................................................................................54 Finantssuhtarvud ..................................................................................................................................54 Investeeringud ja toetused maaturismiettevõtetes.........................................................................56

MAATURISMI SEKTORI OMANIKUD JA TÖÖJÕUD ...................................................57

Maaturismiettevõtete omanikud ........................................................................................................57 Maaturismiettevõtete tööjõud ............................................................................................................58 Töötajate täiendkoolituse vajadus .....................................................................................................59

MAATURISMI SEKTORI TURUNDUS...............................................................................61

KOOSTÖÖ................................................................................................................................64

Regioonid ................................................................................................................................................67 Koostöö parandamine ..........................................................................................................................67

ARENGUVÕIMALUSED .......................................................................................................68

Maaturismiettevõtete probleemid ja võimalikud lahendused .....................................................68 Maaturismi sektori tugevused, nõrkused, võimalused ja ohud (SWOT)..................................73

Tugevused ......................................................................................................................................................................73 Nõrkused ........................................................................................................................................................................74 Võimalused ....................................................................................................................................................................75 Ohud.................................................................................................................................................................................76

SISETURISTI JA MAATURISMIETTEVÕTTE PROFIIL...............................................78

Maapiirkonna siseturisti profiil .........................................................................................................78 Maaturismiettevõtte profiil .................................................................................................................78

JÄRELDUSED JA SOOVITUSED ........................................................................................80

SUMMARY AND CONCLUSIONS.......................................................................................84

KASUTATUD KIRJANDUS...................................................................................................91

LISA...........................................................................................................................................93

Siseturistide ankeet ...............................................................................................................................93 Maaturismi ettevõtete ankeet ..........................................................................................................102 Fookusgrupiintervjuu kava .............................................................................................................110

4

MÕISTED

Turism on inimeste reisimine väljapoole nende igapäevast elukeskkonda puhkuse, äri või muudel eesmärkidel kestusega kuni üks kalendriaasta. Määratlusele vastavaid reisijaid nimetatakse külastajateks ja nad jagunevad ühepäevakülastajateks ja turistideks. Turism jaguneb väljaminevaks, sissetulevaks ja siseturismiks.

Siseturism on riigi residentide reisimine riigi territooriumil asuvatesse, kuid väljapoole nende igapäevast elukeskkonda jäävatesse paikadesse.

Maaturism on inimeste reisimine maapiirkonda, väljapoole nende igapäevast elukeskkonda puhkuse, äri või muudel eesmärkidel.

Siseturist on käesoleva uuringu kontekstis 15-74-aastane Eesti alaline elanik, kes 2011. aasta jooksul reisis Eestis isiklikel või tööalastel eesmärkidel maapiirkondadesse väljaspool maakonda, kus ta alaliselt elas või töötas. Välisturist on välisriigi püsielanik, kes reisib Eesti piires.

Ühepäevakülastaja on isik, kes külastab väljaspool oma igapäevast elukeskkonda asuvat paika seal ööbimata.

Turist ehk ööbimisega külastaja on isik, kelle reis väljapoole oma igapäevast elukeskkonda hõlmab vähemalt üht ööbimist sihtkohas.

Puhkusereis on reis, mille eesmärk on puhkamine: aastapuhkuse või nädalalõpu veetmine, sugulaste, tuttavate külastamine vm vaba aja veetmise reis.

Tööreis – tööandja korraldatud või kinnimakstud reis, mis on seotud tööülesannete täitmisega, k.a. osalemine kongressil, konverentsil, nõupidamisel, seminaril, koolitusel jms.

Turismitoode (-teenus) on terviklik külastuselamus, mis koosneb erinevatest toodetest ja teenustest, mida külastaja oma reisi ajal tarbib.

Maaturismiettevõte on maapiirkonnas tegutsev turismiettevõte, mis pakub majutus- ja/või aktiivse puhkuse teenuseid.

Majutusettevõte on majandusüksus, mille kaudu ettevõtja oma majandus- või kutsetegevuse raames osutab majutusteenust. Majutusteenus on ööbimisvõimaluse ning sellega kaasneva kauba või teenuse müügiks pakkumine ja müük. Majutusettevõtte liik iseloomustab majutusettevõtet ja selle kaudu pakutavat majutusteenust. Majutusettevõtete põhilised liigid on hotell, motell, külalistemaja, hostel, puhkeküla ja -laager, puhkemaja, külaliskorter, kodumajutus. Hotell on toitlustusteenust pakkuv vähemalt 10 majutusruumiga majutusettevõte. Motell on eeskätt mootorsõidukitega liikujate teenindamiseks mõeldud toitlustusteenust pakkuv vähemalt 10 majutusruumiga maantee läheduses paiknev majutusettevõte, kus on tagatud turvaline parkimine.

Külalistemaja on toitlustusteenust pakkuv vähemalt viie majutusruumiga majutusettevõte. Hostel on toitlustusteenust või toiduvalmistamise võimalust pakkuv majutusettevõte.

5

Puhkeküla ja -laager on piiratud mahus teenuseid pakkuv majutusettevõte, kus on platsid telkide ja/või haagissuvilate jaoks, parkimiskohad mootorsõidukitele ja võivad olla ka majutushooned. Puhkemaja on puhkuseks mõeldud majutusettevõte, mille toiduvalmistamise võimalust pakkuv majutushoone üüritakse välja täies ulatuses. Külaliskorter on majutusettevõte, mille toiduvalmistamise võimalust pakkuv majutusüksus on korter, mis üüritakse välja täies ulatuses. Kodumajutus on hommikusööki pakkuv füüsilise isiku valduses olevas talus, majas või korteris paiknev majutusettevõte. Maapiirkond on haldusüksus, kuhu alla kuuluvad külad, alevikud/alevid ning alla 4000 elanikuga linnad (Kehra, Räpina, Tamsalu, Otepää, Kilingi-Nõmme, Karksi-Nuia, Antsla, Lihula, Abja-Paluoja, Suure-Jaani, Kunda linn, Kärdla linn, Loksa linn, Tõrva linn, Narva-Jõesuu linn, Püssi linn, Mustvee linn, Võhma linn, Kallaste linn, Mõisaküla linn). Linnapiirkond (linn) - üle 4000 elanikuga asulad.

6

KOKKUVÕTE

Üldised näitajad

Maaturismiettevõtted tegutsevad kõige sagedamini kolmes valdkonnas: majutusteenuste (88%), aktiivse puhkuse teenuste (48%) ja toitlustuse (36%) pakkumisega, kusjuures viimane on valdavalt kõrvaltegevus.

Kolmandik ettevõtetest on turismiteenuseid ja/või tooteid pakkunud 2-5 aastat, 26% 6-10 aastat, 20% 11-15 aastat ning 13% üle 15 aasta. Turismivaldkonnas kuni aasta tegutsenuid oli 11%. Pooled uuringus osalenud ettevõtetest on turismiteenuseid või -tooteid pakkunud 8 aastat või kauem.

Enamike turismiettevõtete jaoks on kõrgperioodideks suvekuud: juuli (87%), august (79%) ja juuni (72%). Lõuna-Eestis asuvate ettevõtete jaoks on võrreldes teiste regioonidega kõrghooajaks sagedamini ka detsember, jaanuar ja veebruar.

2011. aastal viibis uuringus osalenud maaturismiettevõtetes kokku (nii ühe- kui ka mitmepäeva külastajaid) 151 670 inimest, keskmiselt 972 külastajat ettevõtte kohta. Ühepäevakülastajad moodustasid 76%.

Uuringus osalenud ettevõtteid külastas 2011. aastal 28 057 välisturisti, kellest majutusettevõtetes ööbis 9194 (33%). Välisturistide osakaal maaturismiettevõtteid külastanud turistidest oli 18%. 72% välisturistidest tuli naaberriikidest: Soomest (37%), Venemaalt (20%) ja Lätist (15%).

Vaatamata sellele, et uuringus osalenud maaturismiettevõtete seas oli 2011. aastal ka ebakindlaid majandustulemusi, võib keskmisi tulemusi võrreldes siiski öelda, et Eesti maaturism on üsna elujõuline – sealsetel ettevõtetel on teistega võrreldes vähem laene, nende maksevõime on rahuldav ja vaatamata väikestele kasumitele on rentaablus hea.

Viimase viie aasta (2007-2011) jooksul on oma ettevõtluse arendamiseks saanud toetust 55% uuringus osalenud maaturismiettevõtetest. Toetust saanud ettevõtted said kõige enam (34%) toetusi investeeringuteks ja koolituseks (16%).

Investeeringuteks saadud toetustest tuli valdav enamik (91%) PRIA-st. EAS-ist said toetust kõik stardiabi saanud ettevõtted ning 68% koolituse ja 64% nõustamise jaoks toetust saanud ettevõtted. Turunduseks saadud toetused tulid 50% ulatuses PRIA-st ja 50% EAS-ist.

Kolmeks kõige olulisemaks probleemiks peavad ettevõtted madalat investeerimisvõimet (83%), maaturismi hooajalisust (82%) ja klientide vähesust (81%).

Maaturismiettevõtete tooted ja teenused

Turismiettevõtetes pakutavatest toodetest ja teenustest pakutakse enim majutust (86%), aktiivse puhkuse teenuseid (57%) ja ruumide renti (53%).

Koostöös teise teenusepakkujaga pakutakse kõige enam toitlustust (33%), aktiivse puhkuse teenuseid (29%) ja rekreatiivseid tegevusi maapiirkonnas (21%).

Turismiettevõtete poolt pakutavatest teenusest/toodetest tarbitakse nende sõnul nii sise- kui välisturistide poolt enim majutuse, toitlustuse ja aktiivse puhkuse teenuseid.

7

Siseturistid olid maaturismiettevõtete erinevate teenuste kvaliteediga rahul. Kõige kõrgem oli rahulolu toitlustuse kvaliteediga (98%). Rahulolematute osakaal oli kõige kõrgem (11%) lisateenuste (nt saun, grillimisvõimalused jms) kvaliteedi osas.

Majutus

Statistikaameti andmetel oli 2011. aastal Eestis 1158 majutusettevõtet. Eestis kokku oli 2011. aastal majutusettevõtteid linnapiirkonnas 35% ja maapiirkonnas 65%.

Majandustegevuse registri andmetel on 2012. aastal kõige enam majutusettevõtteid registreeritud linnapiirkonnas Harju- (sh Tallinn) (35%), Pärnu- (19%), Saare- (15%) ja Tartumaal (11%), kuid maapiirkonnas Saare- (18%), Pärnu- (10%) ja Valgamaal (10%). Kui võrrelda majutusettevõtete maakondlikku jaotust maapiirkondade ja linnade lõikes, siis maapiirkondade majutusettevõtete kontsentratsioon on kõige suurem Saaremaal, linnades asuvate majutusettevõtete puhul aga Harjumaal (sh Tallinn).

Kuigi majutusettevõtteid oli Statistikaameti andmetel 2011. aastal maapiirkonnas pea kaks korda rohkem kui linnades, oli majututatud turistide osakaal maapiirkonnas vaid 20% (551 966 in) ning linnades 80% (2 173 971 in).

Küsitluses osalenud maapiirkonna majutusettevõtetes oli kõrghooajal keskmiselt 19 voodikohta, madalhooajal 16 voodikohta. 2011. aasta keskmine voodikohtade täituvus kõrghooajal oli 44% ning madalhooajal 21%. Eesti Statistikaameti andmetel oli Eesti keskmine voodikohtade täituvus 36%.

Küsitluses osalenud maapiirkonna majutusettevõtete aritmeetiline keskmine müügitulu 2011. aastal oli ettevõtetes kõrghooajal 46 eurot ühe voodikoha kohta, mediaan aga 16 eurot. Madalhooajal oli keskmine müügitulu 18 eurot ning mediaan 13 eurot ühe voodikoha kohta. Aritmeetilist keskmist müügitulu kergitasid mõned valimis olnud külaliskorterid ning puhkemajad.

Maaturismiettevõtete töötajad ja omanikud

Maaturismiettevõtetes on keskmiselt tööl 4 inimest: 1,42 täistööajaga naist, 0,86 täistööajaga meest, 0,63 osalise tööajaga naist ning 1,04 osalise tööajaga meest.

Lepingulised töötajad jäid pea pooltes (49%) uuringus osalenud ettevõtetes vanusevahemikku 25-44 aastat. Hooajalistest töötajatest olid 55% kuni 24-aastased.

Ettevõtetel on enamasti üks omanik (63%), 33% on kaks omanikku ning vaid üksikutel maaturismiettevõtetel on enam kui kolm omanikku. Nii meeste kui naiste puhul on ülekaalus 45-64-aastased omanikud (mõlemad 47%).

Ettevõtte omanikest 58% on meesterahvad. Nende osakaal on eriti suur (65%) Kesk-Eestis tegutsevates ettevõtetes. Sooliselt on kõige enam tasakaalus Lääne-Eesti ettevõtted, kus naised moodustavad ettevõtete omanikest 47%.

Veidi üle poole (51%) ettevõtete esindajatest arvasid, et nende töötajad ei vaja täiendkoolitust. Koolitust vajalikuks pidanutest viiendik (21%) nägi vajadust klienditeeninduse alase ning võrdselt 15% turunduse alase ja erialase täiendkoolitusele järele.

8

Siseturistide reisi eesmärk ja majutuskohtade valik

Maapiirkonda reisisid 2011. aastal kõige enam Harju- (36%), Tartu- (15%) ja Pärnumaa (8%) elanikud.

2011. aastal külastati kõige enam Tartu- (37%), Harju- (26%) ja Pärnumaad (24%). Kõige vähem nimetati reisi sihtkohana Hiiumaad (11%).

Maapiirkondadesse sisereiside tegemise põhjustena toodi kõige enam välja sugulaste või tuttavate (87%) ning ürituste külastus (73%). Puhkus maaturismiettevõttes oli sisereisi tegemise põhjuseks 35% vastajate jaoks. Töö- või koolitusreisi tõttu käis maapiirkonnas 47% vastajatest.

Maapiirkondadesse reisinud siseturistidest oli enim (30%) neid, kes tegid seal 2011. aasta jooksul 1-2 ööbimisega reisi.

51% maapiirkonnas reisinud siseturistidest ööbis oma suvilas/maakodus, 33% sugulaste/tuttavate juures või nende suvilas, 10% tasulises majutusasutuses (k.a. tasuline telkimisplats) ning 7% tasuta telgis.

Tasulise majutuskoha valikul on kõige olulisemateks kriteeriumiteks hind ja teeninduse kvaliteet ning kõige ebaolulisemateks majutuskoha tüüp ja hoonete sisustus.

Maapiirkonna majutusasutuse juures on täiendavate võimalustena olulised kaardimaksevõimalus (81%), veekogu lähedus (80%) ning aktiivse puhkuse võimalused (72%).

44% vastajatest oli 2011. aastal maapiirkondadesse tehtud sisereisil kaasas alla 15-aastaseid ning 15% kuni 3-aastaseid lapsi. Lasteatraktsioonide külastamist nimetasid kõige enam ürituste külastamise eesmärgil reisil käinud vastajad.

Siseturistide eelistused reisimise osas

Vastajate üldiseks puhkusereiside veetmise eelistuseks on veeta puhkus sugulaste-tuttavate juures (38%) ja välismaal (23%). Maaturimismiettevõttes eelistab puhkust veeta 9% vastajatest.

Kõige eelistatum puhkusereisi pikkus on kuni üks nädal (42%). Tulevikus maapiirkonda tehtavate sisereiside ajal on vastajatel suur huvi

kontserdi/muusikafestivali külastamise ning looduslike ja ajaloo või kultuuriga seotud vaatamisväärsustega tutvumise vastu.

Siseturistid on puhkusereisi ajal Eestimaal valmis kulutama keskmiselt kokku 80 eurot inimese kohta päevas - sellest 26 eurot majutusele, 22 eurot toitlustusele, 15 eurot aktiivsele puhkusele ning 16 eurot muudele teenustele.

Infokanalid ja turundus

83% ettevõtetest uurivad klientidelt, milliste infokanalite kaudu nad ettevõtte kohta infot said.

Turunduskanalitest on esikohal ettevõtte koduleht ja tuttavate soovitused (mõlemad 86%).

Siseturistide jaoks on kõige olulisemateks infokanaliteks sõprade, sugulaste ja tuttavate soovitused (85%) ning turismiportaalid (60%).

Turundusele kulutasid ettevõtted 2011. aastal keskmiselt 988 eurot. 51% ettevõtete turundusele kulutatavad summad jäid kuni 200 euro piiresse aastas. 12% ettevõtetest ei teinud turundusele mingeid kulutusi.

9

Koostöö

Maaturismiettevõtted teevad enim koostööd turismiinfokeskuse või -punktiga ja kohaliku omavalitsusega (mõlemad 79%) ning teiste maakonna turismiettevõtetega (78%).

Ettevõtete esindajate hinnangul tehakse kõige enam koostööd kliendi edasi suunamisel (69%).

10

SISSEJUHATUS Eesti maapiirkonna ettevõtluse arengule avaldavad enim mõju madal asustustihedus ning pidev põllumajanduse osakaalu langus ettevõtluses (MAK 2007-2013). Põllumajanduses on kujunemas suurtalude ja väikeste „ellujäämistalude” kooslus, kus peamise kaubatoodangu annavad tuhatkond suurettevõtet ning keskmiste ja väikeste talude arv väheneb kiiresti: maad renditakse suurtele ettevõtetele ja majad müüakse suvitajatele (Eesti regioonide majandusstruktuuri muutuste prognoos, Siseministeerium). Vastav protsess toob kaasa tööhõivemäära languse maapiirkondades. Kuna maapiirkonna majandustegevus on (eriti äärealadel) ühekülgne, on põllumajandussektorist vabanenud tööjõul raske rakendust leida, mistõttu kahaneb maapiirkondade püsielanikkond. Maapiirkonna ettevõtlustegevuse mitmekesistamine väljapoole põllumajandussektorit peaks võimaldama hoida maapiirkonnas senist tööhõivemäära või seda isegi kasvatada. Uute töökohtade loomisel on aga suurem potentsiaal sekundaar- ja tertsiaarsektoril. Kuna Statistikaameti andmetel kasvab iga-aastaselt turistide huvi maapiirkondade vastu, on turismisektoril suur potentsiaal pakkuda ettevõtetele ja maapiirkonna elanikele sissetulekut ja rakendust tööturul. Maapiirkonnas tegutsevate ettevõtete elujõulisuse ja jätkusuutlikkuse suurendamiseks on Eesti Vabariigi Põllumajandusministeerium loonud Eesti maaelu arengukava 2007–2013 (edaspidi MAK) raames toetusmeetme 3.1 „Maapiirkonnas majandustegevuste mitmekesistamine“, mille kaudu toetatakse maapiirkonna ettevõtluse mitmekesistamist (eelkõige keskustest eemalejäävates piirkondades) ning sellega uute ja paremate töökohtade loomist. Üheks valdkonnaks, mida toetatakse läbi eelnimetatud meetme, on maapiirkonnas tegutsevate turismiettevõtete areng ning jätkusuutlikkus. Põllumajandusministeerium toetab läbi MAK-i meetme 3.1 maapiirkonnas tegutsevaid mikroettevõtjaid, kes plaanivad ellu viia maaturismi edendamiseks ning arendamiseks vajalikke investeeringuid. Läbi MAK-i meetme 3.1 toetatakse väikemajutust, ehk majutusettevõtteid, kus on kuni 30 voodikohta. MAK-i meetme 3.1 väikeprojektide kaudu eelistatakse maapiirkonnas teostatavaid investeeringuprojekte, mis on seotud maa- ja loodusturismitoodete arendamisega. 2012. aasta lõpuks on MAK-i meetme 3.1 raames eraldatud maaettevõtluse arenguks juba 65,9 mln eurot, millest maaturismi toetamise osakaal moodustab ligikaudu 50%. Lähtudes MAK-i meetme 3.1 eesmärgist, toetatavatest tegevustest ning eelistatavatest projektide tegevusvaldkondadest on oluline omada ülevaadet maapiirkonnas tegutsevatest turismiettevõtetest ning samuti nende toodete ja teenuste tarbijate eelistustest. Maapiirkonna turismiettevõtete kohta ei tehta riiklikku statistikat, mis raskendab maaturismi sektori hindamist ja analüüsimist. Maaturismi sektori andmed on olulised ka MAK-i meetme 3.1 rakendamiseks ning olemasoleva ja uue Eesti maaelu arengukava 2014-2020 toetusskeemide koordineerimiseks ning kavandamiseks. Lähtuvalt eelnevast on Põllumajandusministeerium tellinud käesoleva uuringu „Maaturism 2012“. Uuringu eesmärgiks on analüüsida maapiirkonnas tegutsevate turismiettevõtete olukorda ja arenguvõimalusi ning siseturistide eelistusi maaturismi toodete ja teenuste tarbimisel.

11

METOODIKA

2010. aastal viis MTÜ Eesti Maaturism EV Põllumajandusministeeriumi tellimusel läbi maapiirkonna turismisektorit kaardistava uuringu, mille peaeesmärgiks oli anda ülevaade maapiirkonnas tegutsevatest turismiettevõtetest ning maaturismi tooteid ja teenuseid tarbivate sise- ja välisturistide eelistustest ja soovidest. Uuringus kombineeriti erinevaid andmekogumismeetodeid. Maaturismiettevõtete uuring viidi läbi veebiküsitlusena ning välis- ja siseturistide küsitlus paberankeetküsitlusena (PAPI meetodil) MATKA 2010 ning Tourest 2011 turismimessil. Lisaks viidi läbi kabinetuuring ekspertidega. 2012. aastal viidi läbi sarnane uuring, kuid kuna tegemist oli mõnevõrra erineva metoodilise lähenemisega, ei ole võimalik kõiki uuringu tulemusi aastate lõikes võrrelda. Käesolev uuring viidi läbi kolmes etapis. Esimeses etapis toimus olemasoleva statistika, varasemate uuringute ja teoreetiliste materjalide analüüs. Teises etapis viidi läbi kaks kvantitatiivset ankeetküsitlust - maaturismiettevõtete ja 2011. aastal maapiirkonda reisinud siseturistide seas. Kolmandas etapis viidi läbi fookusgrupiintervjuu turismivaldkonna ekspertidega. Maapiirkonnana käsitleti antud uuringus külasid, alevikke/aleveid ning alla 4000 elanikuga linnasid (Kehra, Räpina, Tamsalu, Otepää, Kilingi-Nõmme, Karksi-Nuia, Antsla, Lihula, Abja-Paluoja, Suure-Jaani, Kunda linn, Kärdla linn, Loksa linn, Tõrva linn, Narva-Jõesuu linn, Püssi linn, Mustvee linn, Võhma linn, Kallaste linn, Mõisaküla linn). Siseturistina vaadeldi uuringu käigus läbiviidud küsitluses Eesti alalist elanikku, kes 2011. aasta jooksul reisis Eestis isiklikel või tööalastel eesmärkidel maapiirkondadesse väljaspool maakonda, kus ta alaliselt elas või töötas. Arvesse läksid ka sõidud oma suvilasse või vanematekoju, kui need toimusid harvem kui kord nädalas.

Valim

Siseturistide küsitluse valim

Eesti Statistikaamet kogub statistikat vaid mitmepäeva külastajate, ehk turistide osas, jättes välja ühepäevakülastajad. Kuna käesolev uuring vaatleb ka ühepäevakülastajaid, ei võimaldanud Statistikaameti andmed üldkogumit tervikuna määratleda. Seetõttu võtsid uurijad siseturistide valimi moodustamise aluseks Eesti alalise elanikkonna vanuselise ja soolise struktuuri. Käesoleva uuringu valimi suuruseks on 500 Eesti elanikku, vanuses 15-74, kes 2011. aasta jooksul reisisid Eestis isiklikel või tööalastel eesmärkidel maapiirkondadesse väljaspool maakonda, kus nad alaliselt elasid või töötasid.

Järgnevalt on välja toodud siseturismi küsitlusele vastajad soo, rahvuse, haridustaseme, vanuse, elukoha (maakond), asulatüübi ja sissetuleku lõikes (Tabelid 1, 2).

12

Valimisse kuulus veidi rohkem naisi (54%) kui mehi. Vanuseliselt oli vastajate seas kõige vähem (8%) 15-19-aastaseid noori. Ülejäänud vanusegrupid jagunesid üsna võrdselt: viiendik vastajatest olid 20-29- ja 60-74-aastased, järgnesid inimesed vanuses 40-49 ja 50-59 (mõlemad 18%) ning 17% vastajatest olid 30-39-aastased. Noorimad vastajad olid 15-aastased ja vanim 74-aastane. Keskmiseks vanuseks kujunes 43 aastat.

Tabel 1. Vastajate jaotus soo, vanuse, rahvuse, haridustaseme, elukoha ja põhitegevusala järgi, n=500.

N % mees 232 46 Sugu naine 268 54 15-19 40 8 20-29 97 20 30-39 83 17 40-49 89 18 50-59 90 18

Vanus

60-74 101 20 Eesti 454 91 Vene 38 8 Rahvus Muu 8 2 Põhiharidus või vähem 32 6 Kesk- või keskeri haridus 213 43 Haridustase Kõrgharidus 255 51 Suur linn (Tallinn, Tartu, Narva, Kohtla-Järve, Pärnu) 219 44 Väiksem linn 109 22 Elukoht Maa-asula [küla, alev(ik)] 172 34 Õpilane 67 13 Täiskohaga töötaja 273 55 Osalise tööajaga töötaja 42 8 Ettevõtja 23 5 Sõjaväelane 3 1 Emaduspuhkusel 10 2 Pensionil 52 10 Töötu 13 3 Töötab kodus 16 3

Põhitegevus

Palgata puhkusel 1 1

13

Tabel 2. Vastajate jaotus maakonna ja netosissetuleku järgi ühe pereliikme kohta, n=500.

N % Harjumaa 179 36 Hiiumaa 4 1 Ida-Virumaa 30 6 Jõgevamaa 8 2 Järvamaa 12 2 Läänemaa 12 2 Lääne-Virumaa 28 6 Põlvamaa 13 3 Pärnumaa 39 8 Raplamaa 24 5 Saaremaa 12 2 Tartumaa 77 15 Valgamaa 10 2 Viljandimaa 29 6

Maakond

Võrumaa 23 5 Kuni 200 eurot 48 10 201 – 400 eurot 153 31 401 – 600 eurot 126 25 601- 800 eurot 78 16 üle 800 euro 80 16

Netosissetulek ühe pereliikme kohta

Sissetulek puudus 15 3

Maaturismiettevõtete küsitluse valim Maaturismiettevõtete uuringusse kaasati nii majutusteenuse (sh toitlustus), kui ka aktiivse puhkuse teenuse pakkujad, kes majutusteenust ei osuta. Küsitlusele vastas kokku 160 ettevõtet.

Eesti Majandustegevuse registri põhjal on 2012. aastal maapiirkondades kokku 1022 majutusettevõtet. Käesolevas uuringus osales 14% üldkogumist ehk 140 majutusettevõtet. Majutusettevõtete valimi moodustamisel järgiti piirkvoodina maakondlikku jaotust (Joonis 1). Valim moodustati kvootjuhuvaliku teel.

14

Joonis 1. Majutusettevõtete jagunemine maakonniti (%), n=140.

Kuna aktiivse puhkuse pakkujate osas puudub Eestis täpne andmebaas, ei ole teada, kui palju on maapiirkondades aktiivse puhkuse teenuse pakkujaid, kes majutusteenust ei osuta. Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse andmebaasis on esindatud vaid osa aktiivse puhkuse teenuse osutajaid, kuna andmete esitamine antud andmebaasi on vabatahtlik ja pigem turundusliku eesmärgiga. Sellest lähtuvalt saab aktiivse puhkuse pakkujate hinnanguid üldistada vaid uuringus osalenud valimihulgale. Uuringus osales 20 aktiivse puhkuse teenuse pakkujat, kes majutusteenust ei osuta. Majutusettevõtete seas osutas aktiivse puhkuse teenuseid 58 ettevõtet.

Tabel 3 kirjeldab ettevõtete küsimustikule vastanute profiili. Kolmandik ettevõtetest on turismiteenuseid ja/või tooteid pakkunud 2-5 aastat, 26% 6-10 aastat, 20% 11-15 aastat ning 13% üle 15 aasta. Turismivaldkonnas kuni aasta tegutsenuid oli 11%. Pooled uuringus osalenud ettevõtetest on turismiteenuseid või -tooteid pakkunud 8 aastat või kauem.

Turismiettevõtetest valdav enamik (86%) tegutseb külas, kümendik alevikus/alevis ja 4% alla 4000 elanikuga linnas. 35% küsitlusele vastanud ettevõtetest tegutsevad Lääne-Eestis (sh Läänemaa, Pärnumaa, Saaremaa, Hiiumaa), 28% Lõuna-Eestis (sh Tartumaa, Põlvamaa, Valgamaa, Võrumaa) ning võrdselt 19% Põhja- (Harjumaa, Lääne- ja Ida- Virumaa) ning Kesk-Eestis (Järvamaa, Raplamaa, Jõgevamaa, Viljandimaa). Maakondade tasandil on kõige rohkem ettevõtteid Saaremaal (14%) ja Pärnumaal (11%), kõige vähem aga Tartumaal (3%).

Ettevõtete küsitlusele vastanud organisatsioonidest on 68% juriidiline vorm osaühing. Teise suurema grupi (23%) moodustasid füüsilisest isikust ettevõtjad. Mittetulundusühinguid oli vastajate seas 6%, aktsiaseltse 2% ning muid juriidilisi vorme 1%. Majutusega tegelevatest ettevõtetest oli kõige enam puhkemaju (37%), millele järgnesid kodumajutusega tegelevad

15

ettevõtted (18%), puhkekülad või –laagrid (17%) ja külalistemajad (16%). Ülejäänud majutusliike oli valimis 1-3%.

Tabel 3. Vastajate jaotus (%), n=160.

Kuni 1 aasta 11 2-5 aastat 30 6-10 aastat 26 11-15 aastat 20

Turismiteenuste ja/või toodete pakkumise aeg

Üle 15 aasta 13 Küla 86 Alevik/alev 10 Ettevõtte tegutsemise

koht Alla 4000 elanikuga linn 4 Aktsiaselts 2 Füüsilisest isikust ettevõtja 23 Mittetulundusühing 6 Osaühing 68

Ettevõtte juriidiline vorm

Muu 1 Hostel 2 Motell 2 Hotell 3 Kodumajutus 18 Külaliskorter 1 Külalistemaja 16 Puhkeküla või-laager 17 Puhkemaja 37

Majutusettevõtte liik

Muu 3 Harjumaa 9 Hiiumaa 4 Ida-Virumaa 6 Jõgevamaa 4 Järvamaa 4 Läänemaa 6 Lääne-Virumaa 4 Põlvamaa 9 Pärnumaa 11 Raplamaa 4 Saaremaa 14 Tartumaa 3 Valgamaa 8 Viljandimaa 8

Maakond

Võrumaa 8 Põhja-Eesti 19 Kesk-Eesti 19 Lõuna-Eesti 28

Regioon

Lääne-Eesti 35

16

Maaturismiettevõtetest 88% pakkus majutust, 48% aktiivse puhkuse teenuseid ja 36% toitlustust (Joonis 2). Ülejäänud tegevusvaldkondadega tegeles kuni 8% ettevõtetest. Kõige vähem oli reisikorralduse ja kaubandusega tegelevaid ettevõtteid (mõlemad 3%). Muude tegevusvaldkondadega tegeles 7% ettevõtetest. Nende seas oli näiteks giidi-, ilu-, koolitus-, tervise-, sotsiaalhoolekande- ja saunateenuste pakkujaid.

Joonis 2. Maaturismiettevõtete/organisatsioonide tegevusvaldkonnad (%), n=160.

Kuna osad ettevõtted tegutsesid mitmetes valdkondades, küsiti nendelt ka peamist tegevusvaldkonda. 64% jaoks oli see majutus ja 19% jaoks aktiivse puhkuse teenuste pakkumine (Joonis 3). Selgus, et toitlustus oli paljude ettevõtete jaoks kõrvaltegevus – peamise valdkonnana nimetas seda vaid 4% ettevõtetest. Kõige vähem oli ehituse (2%) ja metsandusega (1%) põhitegevusvaldkonnana tegelevaid ettevõtteid. Muude peamiste tegevusvaldkondade all nimetati juba eelnevalt nimetatud valdkondi.

Joonis 3. Maaturismiettevõtete/organisatsioonide peamine tegevusvaldkond (%), n=160.

17

2011. aastal viibis uuringus osalenud maaturismiettevõtetes kokku (nii ühe- kui ka mitmepäeva külastajaid) 151 670 inimest, keskmiselt 972 külastajat ettevõtte kohta. Ühepäevakülastajaid oli küsitletud ettevõtetes 115 600 inimest (76%) ja mitmepäevakülastajaid 36 070 inimest (24%). 4 ettevõtte kohta andmed puuduvad, kuna nad ei nõustunud antud küsimusele vastama.

Joonis 4. Maaturismiettevõtete/organisatsioonide välisturistide osakaal riikide lõikes (%), n=160.

Turistidest 28 057 olid välisturistid, keskmiselt 180 inimest ühe ettevõtte kohta. Välisturistide osakaal maaturismiettevõtteid külastanud turistidest oli 18%. Maaturismiettevõtteid külastanud välisturistidest tuli naaberriikidest 72% (Joonis 4): Soomest (37%), Venemaalt (20%) ja Lätist (15%) (Joonis 21). Järgnesid Saksamaa (12%), Rootsi (5%) ja Leedu (3%). 1% moodustasid Poola, Norra, Hollandi, Austria ja Itaalia kodanikud. Ülejäänud 3% välisturiste tuli mujalt: Austraaliast, Belgiast, Gruusiast, Hiinast, Hispaaniast, Horvaatiast, Jaapanist, Kanadast, Kazastanist, Kreekast, Luxemburist, Portugalist, Prantsusmaalt, Suurbritanniast, Šveitsist, Taanist, Tšehhist, Türgist, Ungarist, USA-st, Ukrainast, Valgevenest ja Venezuelast.

18

Joonis 5. Turismiettevõtete/organisatsioonide kõrgperioodid kuude lõikes (%), n=160.

Maaturismiettevõtete jaoks on ülekaalukalt kõrgperioodideks suvekuud: juuli (87%), august (79%) ja juuni (72%) (Joonis 5). Mõnevõrra rohkem on turiste ka maikuus (23%), detsembris (20%) ja septembris (19%), kuid ülejäänud perioode võib pidada madalhooajaks. Lõuna-Eestis asuvate ettevõtete jaoks on võrreldes teiste regioonidega kõrghooajaks sagedamini ka detsember, jaanuar ja veebruar.

Küsitlusmeetodid

Ankeetküsitlused

Uuringu läbiviija töötas koostöös Põllumajandusministeeriumiga välja kaks ankeeti (vt Lisa): ühe siseturistidele ning ühe ettevõtetele. Ankeedid koostati nii eesti kui ka vene keeles.

Ettevõtete küsitlus viidi läbi ajaperioodil 15.05.-17.06. ning siseturistide küsitlus 15.-21.05.

Ettevõtete küsitluse läbiviimisel kasutati telefoni teel eelvärbamisega veebiküsitlust. Esimeses etapis toimus vastajate eelvärbamine, kus sihtrühma esindajaga võeti ühendust telefoni teel, selgitati uuringu eesmärki ja küsiti vastaja nõusolekut uuringus osalemiseks. Uuring viidi läbi kasutades CAWI meetodit, kus vastajad täitsid küsimustiku internetis. Respondendi nõusolekul saadeti talle e-kirjaga uuringus osalemise kutse koos elektroonilise küsimustiku aadressiga veebis. Kui vastaja oli kõigile küsimustele vastanud ja oma vastused kinnitanud, sulgus küsimustik ning teist korda seda täita ei saanud. Kui vastaja soovis ankeedi täitmise vahepeal pooleli jätta, siis oli tal võimalus hiljem ankeedi juurde naasta ja pooleli jäänud kohast jätkata.

19

Eelvärbamiseks koostati valim suurusega 718 maapiirkonnas tegutsevat turismiettevõtet. Majutusettevõtete valim moodustati Eesti Majandustegevuse registri ning Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse aktiivse puhkuse teenuste pakkujate andmebaasi põhjal. Kuna andmebaasides võis olla dubleerivaid ettevõtteid, siis puhastati enne küsitluse algust andmebaasidest saadud andmed topeltkontaktidest. Esialgsesse valimisse sattunud 718 maapiirkonnas tegutsevast turismiettevõttest saadi telefoni teel nõusolek uuringus osaleda 458 ettevõtte esindajalt, 160-le ei helistatud, kuna valim oli täis ning 100 keeldusid tabelis 4 toodud põhjustel uuringus osalemast.

Tabel 4. Maaturismiettevõtete küsitluses mitteosalemise põhjused.

Mitteosalemise põhjus Arv Ei ole aega vastata/ küsimustik on liiga aega nõudev 13 Põhjuseta keeldumine 5 Ei ole huvitatud uuringu teemast 19 Ei ole sihtrühm 43 Kõne katkestati, põhjus teadmata 20

Uuringus osalemiseks nõusoleku andnud 458 ettevõtte esindajatest vastasid küsitlusele 160, 68 respondenti jätsid ankeedi pooleli ning ei lõpetanud seda ka hiljem. 230 eelvärbamisel nõusoleku andnud ettevõtte esindajat ei avanud e-posti teel saadetud ankeedi linki.

Siseturistide küsitlus viidi läbi veebiküsitlusena Norstat Eesti AS eelvärvatud vastajatega küsitluspaneelis. Antud veebipaneeli kuulub Eestis kokku üle 20 000 liikme, kes on värvatud juhuvaliku alusel ning andnud nõusoleku osaleda erinevates uuringutes. Veebipaneeli liikmed värvatakse 95% ulatuses telefoniküsitluste ja üle-Eestiliste uuringute raames juhuvaliku alusel, mistõttu on tagatud paneeli kontaktide võimalikult kõrge kvaliteet. Ankeedid saadeti 1596-le respondendile, kellest 500 need ka täitsid. Uuringu kutsed saadeti välja mitme lainena, eesmärgiga täita kvoote võimalikult optimaalselt ning tagamaks vastused eri nädalapäevadel ja kellaaegadel.

Fookusgrupiintervjuu

Fookusgrupi intervjuu ekspertidega viidi läbi 2012. aasta septembrikuus Tallinnas. Ekspertgruppi kuulus üks esindaja Eesti Maaturism MTÜ-st, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumist, Tartu Ülikooli Pärnu kolledži turismiosakonnast ja kaks esindajat EAS-i Turismiarenduskeskusest. Fookusgrupi intervjuu läbiviimiseks koostati poolstruktrueeritud intervjuukava (vt Lisa), mis käsitles järgmisi teemasid: maaturismiettevõtete ühistegevused; maaturismi sektori ohud, nõrkused, tugevused ja arenguvõimalused; maaturismi sektori probleemide lahendamise võimalused.

20

Andmetöötlus

Raportis on kasutatud november 2012 seisuga kõige uuemaid kättesaadavaid andmeallikaid, mis pärinevad erinevatest perioodidest:

- Statistikaameti andmed turismi valdkonna majandusnäitajate kohta 2010; - Statistikaameti andmed välis- ja siseturistide kohta 2011; - Majandustegevuse registri andmed võrdlusena 2010 ja 2012; - Äriregistri andmed 2011. aasta majandusaasta aruannete põhjal; - Varasem maaturismi-teemaline uuring “Turismiettevõtjad maapiirkonnas” pärineb

aastast 2010 ning sisaldab osaliselt ka 2009. aasta andmeid.

Küsitlustulemuste töötlemiseks kasutati andmetöötluspakette SPSS for Windows ja MS Excel. Joonistel ja tabelites toodud andmed on ümardatud arvutiprogrammi MS Excel poolt ja seetõttu võib ridade ja/või veergude summa moodustada kohati 99% või 101%.

21

ÜLEVAADE TURISMISEKTORIST

Turismisektori arengud Euroopas

Majanduskriis Euroopas mõjutas Eurostati andmetel viimasel neljal aastal (2008-2011) märkimisväärselt negatiivselt eurooplaste tehtud tööreiside arvu, samas kui puhkusereiside arv jäi enam-vähem samaks. Kuid kriis mõjutas siiski nii töö- kui puhkereiside kestust – need muutusid lühemaks. Kuigi sageli arvatakse, et valdav osa maailma turismist on seotud välismaa ja/või välismaalastega - inimesed reisivad teistesse riikidesse, et avastada uusi kultuure, nautida seninägematut loodust või lihtsalt puhkust meeldiva kliimaga sihtkohas, näitab Euroopa turismistatistika, et domineeriv on siiski siseturism, ehk inimeste reisimine oma kodumaal. Euroopa Liidu (EL) riikides tehti 2011. aastal keskmiselt enam kui kolm neljast reisist siseturistide poolt oma riigi piires: puhkusereisidest poole moodustasid lühikesed (1-3 ööd) ja 26% pikad (vähemalt 4 ööd) sisereisid, millele järgnesid pikad ja lühikesed välisreisid (vastavalt 18% ja 6%). Regionaalsed erinevused olid aga riigiti väga suured, eriti Atlandi ookeani, Vahemere ja Musta mere ääres asuvates Lõuna-Euroopa riikides: Bulgaarias, Kreekas, Hispaanias, Prantsusmaal, Portugalis ja Rumeenias, kus tehakse ligi 90% kõikidest reisidest oma kodumaal. Samas väiksemates ja/või põhjapool asuvates riikides nagu Belgia, Luxemburg, Holland ja Sloveenia ületavad väljaminevad reisid sisereise.

Kõige populaarsem aeg reiside tegemiseks on EL-i riikides kolmas kvartal, ehk juuli, august ja september. Ainult ühel reisil neljast viibiti hotellis või mõnes muus sarnases majutusasutuses, enamikel juhtudel ööbiti aga oma sugulaste ja sõprade juures. Seda tendentsi on eriti näha sisereiside puhul, kus hotellis või muus sarnases majutusasutuses ööbiti vaid 18% reisidest (Tourism in Europe, 2012). Vaatamata sellele on siseturism turismisektoris väga olulisel kohal – siseturisti kulutused ühel aastal ühe inimese kohta ületavad välisturisti kulutusi kahekordselt. Kuna transpordikulud sihtkohta jõudmiseks on madalamad ning ka informatsiooni odavamate ööbimisvõimaluste kohta on lihtsam leida, eeldatakse üldiselt, et kulud sisereisidele on madalamad, kuid tegelikkuses kulutasid eurooplased 2010. aastal keskmiselt 52% oma turismieelarvest sisereisidele (Domestic Tourism, 2011).

Turismisektori arengud Eestis

Eesti turismisektorist on paaril viimasel aastal tulnud palju häid uudiseid. Ajalehtedes ja uudisteportaalides võib märgata pealkirju nagu „Hotellidel oli hea aasta“, „Majutusettevõtetel oli mullu edukas aasta“, „Majutusettevõtetes peatus I poolaastal rekordarv turiste“, „Eestlased tahavad üha enam puhata Eestis“, „Siseturistide osakaal kohalikes majutusasutustes tõuseb parimate aegade tasemele“ jne. Seda on põhjustanud mitmed viimase aja sündmused ja arengud nagu majandusolukorra paranemine nii naaberriikides kui ka Eestis, tihenenud lennuliiklus ja uued sihtkohad (2010. aastal alustas Eestis tegevust Ryanair), 2011. aastal kasutusele võetud euro, kultuuripealinna tiitlit

22

kandnud Tallinn ning nn pööring, kus Tallinn oli esmakordselt kruiisireisi alg- või lõpp-punktiks.

Välisturistid Eestis

Turismimajanduse osatähtsus Eesti SKP-s ja tööhõives on kaudseid mõjusid arvestades 6-7%, turism annab eksporditulude laekumisele olulise panuse (Turism, 2011). Tulenevalt majandusolukorra paranemisest ja nõudluse kasvust hakkasid Statistikaameti andmetel 2011. aastal kasvama ka kriisiaastatel tugevalt langenud majutusteenuste hinnad ja majutusettevõtete sissetulekud. Kui 2011. aastal kasvas (sise- ja välisturistide) ööbimiste arv kokku 15% (Tabel 5), siis Eesti majutusettevõtete sissetulek majutusteenuste müügist kasvas samal perioodil 22% (126-lt miljonilt eurolt 2010. a. 154 miljoni euroni 2011. a.) (Eesti ja maailma turism 2011, EAS). Tabel 5. Sise- ja välisturistide arv ja ööbimiste arv.

Turistide arv

2010 (N) 2011 (N)

kasv võrreldes

2010.a (N)

kasv võrreldes

2010.a (%)

osakaal turistidest (%, 2011)

Siseturistid 837811 918018 80207 10% 25% Välisturistid 1563952 1807919 243967 16% 75% Kokku 2401763 2725937 324174 13% 100% Ööbimiste arv Siseturistid 1496959 1650527 153568 10% 22% Välisturistid 3203721 3748865 545144 17% 78% Kokku 4700680 5399392 698712 15% 100%

Allikas Statistikaamet, (30.11.2012). Eesti Panga andmetel kulutasid välisturistid 2011. aastal Eestis (turismiteenuste eksport) 897 miljonit eurot. Võrreldes 2010. aastaga kulutasid väliskülastajad 2011. aastal Eestis 11%, ehk 88 miljoni euro võrra rohkem. Statistikaameti andmetel saabus 2010. ja 2011. aastal, kui siseturism alles langusest taastus, välisturiste Eestisse isegi rohkem kui enne majanduslangust. Statistikaameti andmetel jäi 2011. aastal Eestisse kauemaks kui üheks päevaks 1,8 miljonit välisturisti – 16% enam kui 2010. aastal (Tabel 5). Euroopa Liidu riikidest saabub pea 80% majutusettevõtete teenuseid kasutavaid välisturiste. Kõige rohkem tuleb neid naaberriikidest (Soome, Venemaa, Läti, Leedu ja Rootsi), kust saabub ligi 50% majutusteenuseid kasutavatest välisturistidest (Tabel 7). Välisturistide Eestis veedetud ööde arv kokku oli 3,75 miljonit (kasv võrreldes 2010. aastaga 15%). Ligikaudu kolmveerand väliskülalistest kasutab Tallinna majutusettevõtete teenuseid, kuid neid käib järjest rohkem ka väljaspool Tallinnat. Kõige suurem väliskülastajate absoluutarvu kasv on viimastel aastatel olnud Harju- (sh Tallinn), Saare-, Pärnu- (sh Pärnu linn), Tartu- (sh Tartu linn) ja Ida-Virumaal (Tabel 6).

23

Tabel 6. Välisturistide arv Eesti maakondade ja suuremate linnade lõikes.

2010 (N) 2011 (N) kasv (N) kasv (%)

osakaal kõikidest maakondadest (%, 2011)

Harju maakond 1159583 1359444 8567 1% 75% …Tallinn 1141695 1332989 191294 17% Hiiu maakond 5089 4586 -503 -10% 0% Ida-Viru maakond 38820 50251 11431 29% 3% Jõgeva maakond 1732 2090 358 21% 0% Järva maakond 2446 2474 28 1% 0% Lääne maakond 28740 31086 2346 8% 2% Lääne-Viru maakond 23240 25188 1948 8% 1% Põlva maakond 3028 5729 2701 89% 0% Pärnu maakond 146866 151088 686 0% 8% …Pärnu linn 140617 144153 3536 3% Rapla maakond 1188 1478 290 24% 0% Saare maakond 58489 63917 5428 9% 4% Tartu maakond 70198 83034 1675 2% 5% …Tartu linn 65170 76331 11161 17% Valga maakond 14272 14417 145 1% 1% Viljandi maakond 6025 7307 1282 21% 0% Võru maakond 4236 5830 1594 38% 0% Kogu Eesti 1563952 1807919 243967 16% 100%

Allikas Statistikaamet, (30.11.2012). Suure osa väliskülastajatest moodustavad soomlastest ühepäevakülastajad, kuid Statistikaameti andmed näitavad, et teiste riikide külastuste arv on suurenenud kiiremas tempos ning sõltuvus Soome turust seega tasapisi väheneb. 2011. aastal ööbis Eesti majutusettevõtetes 840 714 (kasv võrreldes 2010. aastaga 1%) soomlast, veetes Eestis kokku 1,68 miljonit (kasv võrreldes 2010. aastaga 1%) ööd (Tabel 7). Kuigi nende arv kasvas tagasihoidlikult, tuleb arvestada, et sellele eelnes märkimisväärne kasv 2010. aastal (15%). 2011. aastal moodustasid Soome turistid kõigist majutusettevõtetes ööbinud välisturistidest 47% ning nende ööbimised moodustasid 45% kõigist majutusettevõtetes veedetud välisturistide ööbimistest. Ligikaudu 2/3 Soome turistidest ööbis Tallinna majutusettevõtetes, 12% Pärnus ning Tartu- ja Saaremaal kummaski 4%. Absoluutarvudes kasvas 2011. aastal kõige enam Venemaa turistide arv (203 204 inimest), ületades 2010. aasta näitajat 43%, ehk 61 240 inimese võrra (Tabel 7). Venemaa turistide ööbimiste arv kasvas samaaegselt 44%, jõudes 475 905-ni. Kõige suurem ööbimiste arvu kasv oli Tallinnas ning Ida-Virumaal, kuid samas kasvasid ööbimised tunduvalt pea kõigis Eesti regioonides. Ka paljudes väiksema osatähtsusega sihtkohtades kasvas nende arv hüppeliselt, kajastades sihtkohtade ja ettevõtete aktiivset tegevust sellel sihtturul. Turism Venemaalt kasvas paljude tegurite koosmõjul (Eesti ja maailma turism, EAS 2011). Olulist mõju avaldasid lisandunud lennu-, laeva- ja bussiühendused ning avaliku ja erasektori turundustegevused. Oluliseks teguriks oli ka Venemaa elanike välisreiside üldine tugev kasvutrend Euroopa riikidesse. Turism Venemaalt on aastaid kasvanud tunduvalt kiiremini

24

kui välisturism tervikuna ning vene turistide osatähtsus Eesti majutusettevõtete klientuuri seas on aasta-aastalt tõusnud. Rootsi turistide arv on peale vahepealset tugevat langust viimasel kahel aastal mõnevõrra kasvanud (6%) (Tabel 7). 2011. aastal kasvas nende ööbimiste arv võrreldes 2010. aastaga 7%, eelkõige Tallinnas, Tartus, Läänemaal ja Ida- Virumaal. Norra turistide arv hakkas peale kolme aastast langust uuesti kasvama. Tõenäoliselt on kasvu üheks põhjuseks odavlennuliini avamine. Majutatud turistide arv kasvas 27% ja ööbimiste arv 20% (Tabel 7). Norralased eelistavad eelkõige peatuda Tallinnas, kus nende ööbimiste arv kasvas 2011. aastal 24%. Tallinnaga võrreldes tunduvalt väiksema osatähtsusega sihtkohtadest kasvas ööbimiste arv ka Tartus (+34%) ja Saare maakonnas (+50%). Absoluutarvudes kasvas 2011. aastal märkimisväärselt ka Läti turistide arv (17%) (Tabel 7). Suurim kasv oli Tallinnas (+18%). Tallinnas hakkasid Läti turistide ööbimised peale 2009. aasta majanduskriisist tingitud langust kasvama juba alates 2010. aasta algusest. Oluliselt kasvas nende ööbimiste arv ka Saaremaal (+23%) ja Tartus (+31%) – mõlemas eelnes sellele kaks aastat langust. Leedu turistide arv kasvas 2011. aastal 38% ning ööbimiste arv 39% (Tabel 7). Valdavalt toimus kasv Tallinnas, Tartus ja Pärnus. Tabel 7. Välisturistide arv ning ööbimiste arv riikide lõikes.

Majutatud välisturistide arv Välisturistide ööbimiste arv 2 0 1 1 ( N ) k a s v v õ r r e l d e s 2 0 1 0 . a ( N ) k a s v v õ r r e l d e s 2 0 1 0 . a ( % ) o s a k a a l v ä l i s t u r i s t i d e s t ( % , 2 0 1 1 ) 2 0 1 1 ( N ) k a s v v õ r r e l d e s 2 0 1 0 . a ( N ) k a s v v õ r r e l d e s 2 0 1 0 . a ( % ) o s a k a a l k o g u ö ö b i m i s t e a r v u s t ( % )

Hispaania 27106 10246 61% 1% 59527 22158 59% 2% Holland 17968 6255 53% 1% 38930 14703 61% 1% Itaalia 33618 10601 46% 2% 79455 25004 46% 2% Leedu 47003 12896 38% 3% 77428 21893 39% 2% Läti 85229 12545 17% 5% 130154 18032 16% 3% Norra 51510 11096 27% 3% 122443 20424 20% 3% Poola 27093 7571 39% 1% 52153 15711 43% 1% Prantsusmaa 22301 2982 15% 1% 51223 6987 16% 1% Rootsi 86287 5091 6% 5% 179523 11358 7% 5% Saksamaa 103559 19105 23% 6% 218698 51190 31% 6% Soome 840714 7840 1% 47% 1677119 12980 1% 45% Suurbritannia 69912 34220 96% 4% 171748 89957 110% 5% Taani 13902 2762 25% 1% 27928 4439 19% 1% Venemaa 203204 61240 43% 11% 475905 145629 44% 13% Ameerika Ühendriigid 23824 3321 16% 1% 52387 6082 13% 1% Muud riigid 154689 36196 31% 9% 334244 78597 31% 9% Kokku 1807919 243967 16% 100% 3748865 545144 17% 100% Allikas Statistikaamet (30.11.2012).

25

Siseturistid Eestis Kui Euroopa Liidus moodustasid 2011. aastal keskmiselt 76% reisidest sisereisid, siis Eestis olid Eurostati andmetel samal aastal tehtud elanike reisidest 63% sise- ja 37% välisreisid. Kui vaadata eraldi pikki (üle 4 öö) ja lühikesi (1-3 ööd) reise, siis tehti EL-i 27 riigis keskmiselt 59% pikkadest reisidest oma kodumaal, samas kui Eestis on vastav protsent 28% (vaid viiel riigil oli antud osakaal veel madalam). Sellega kuulub Eesti samasse gruppi teiste väikeriikidega, kus on tendentsiks, et pikad välisreisid ületavad sisereise. Samas lühireisid tehti Eestis valdavalt kodumaal (79%) (Tourism in Europe, 2012). 2011. aastal ööbis Eesti majutusettevõtetes 918 018 siseturisti (Tabel 5). Nende arv kasvas võrreldes 2010. aastaga 80 207 võrra, ehk 10%. Siseturistide poolt veedetud ööde arv oli 2011. aastal 1,65 miljonit (kasv võrreldes 2010. aastaga 10%). Ööbimisega reisidest tehakse kodumaal kõige enam lühikesi reise (1-3 ööd, 88%). Siseturistide nõudluse kasv majutusettevõtetes on eelkõige seotud majandusolukorra mõningase paranemisega, mis soodustas eelkõige tööreise. Märgatav langus toimus 2009. aastal ja siiani pole siseturism veel majanduslanguse-eelsele ajale taastunud, mis on ilmselt põhjustatud kiirest hinnatõusust ning üle kahe ja poole aasta kestnud reaalpalga langusest, mis jätab inimestele kätte vähem vaba raha. Statistikaameti andmetel teevad siseturistid kõige enam reise sugulaste ja tuttavate juurde (56%), teisel kohal on puhkusereisid (33%) ja kõige vähem tehakse tööreise (9%). Võrreldes 2010. aastaga on 2011. aastal tehtud ligi kolmandiku (30%) võrra rohkem töö eesmärgil sisereise, samas puhkusereise ja vanemate ning sugulaste juurde tehtud reise tehti vähem, vastavalt 28% ja 18%. 2011. aastal olid kõige populaarsemad siseturistide sihtkohad Harju-, Pärnu-, Tartu- ja Ida-Virumaa majutusettevõtted. 2011. aastal kasvasid absoluutarvudes kõige rohkem siseturistide ööbimised Tallinnas (31 759 ööd), kus need ka kriisi ajal kõige rohkem vähenesid (Tabel 8). Absoluutarvudes kasvas siseturistide ööbimiste arv tunduvalt ka Tartus, Harjumaal, Lääne-Viru- ja Ida-Virumaal. Kui väliskülalistest peatub enamik Tallinnas, siis siseturistidest eelistab Tallinna majutusasutuste teenuseid kasutada 17%.

26

Tabel 8. Siseturistide arv Eesti maakondade ja suuremate linnade lõikes.

Majutatud siseturistide arv Siseturistide ööbimiste arv

2011

(N)

kasv

võr

reld

es 2

010.

a (N

)

kasv

võr

reld

es 2

010.

a (%

)

osak

aal k

õiki

dest

m

aako

ndad

est (

%, 2

011)

2011

(N)

kasv

võr

reld

es 2

010.

a (N

)

kasv

võr

reld

es 2

010.

a (%

)

osak

aal k

õiki

dest

m

aako

ndad

est (

%, 2

011)

Harju maakond 224224 25739 13% 24% 380827 56612 17% 23% ..Tallinn 156203 8526 6% 17% 267424 31759 13% Hiiu maakond 11759 -751 -6% 1% 22502 -360 -2% 1% Ida-Viru maakond 90382 3751 4% 10% 186761 16666 10% 11% Jõgeva maakond 15697 3199 26% 2% 28667 7367 35% 2% Järva maakond 8399 2386 40% 1% 16510 5749 53% 1% Lääne maakond 34339 -1294 -4% 4% 66523 3278 5% 4% Lääne-Viru maakond 65799 4824 8% 7% 118002 14184 14% 7%

Põlva maakond 27988 1345 5% 3% 69751 -10862 -13% 4%

Pärnu maakond 123682 12829 12% 13% 221478 20737 10% 13% ..Pärnu linn 87644 7886 10% 165145 12126 8%

Rapla maakond 11847 2766 30% 1% 19737 -3552 -15% 1%

Saare maakond 70089 4996 8% 8% 130916 7385 6% 8% Tartu maakond 104947 14007 15% 11% 175608 30585 21% 11% ..Tartu linn 88005 13461 18% 141957 33350 31% Valga maakond 64094 -2513 -4% 7% 100689 -4511 -4% 6% Viljandi maakond 32062 6375 25% 3% 47778 8601 22% 3% Võru maakond 32710 2548 8% 4% 64778 1689 3% 4% Kogu Eesti 918018 80207 10% 100% 1650527 153568 10% 100%

Allikas Statistikaamet (30.11.2012). Statistikaameti andmetel kulutati 2011. aastal ööbimisega sisereisidel keskmiselt 73 eurot ühe inimese kohta päevas, mis on võrredes 2010. aastaga pea poole võrra (49%) enam. Kõige rohkem kulutati puhkusereisidel - keskmiselt 108 eurot päevas inimese kohta, mõnevõrra vähem aga tööreisidel ning tuttavate ja sugulaste külastamisel (vastavalt 57 ja 56 eurot päevas).

27

LINNA- JA MAATURISM

Aastatel 2004-2010 kasvas EL-is reiside arv 19% ja seda peamiselt siseturismi arvelt (21%, välisreiside kasv samal perioodil oli 12%) (Domestic Tourism, 2011). Statistikaameti andmetel on Eesti rahvastikust linnainimesi umbes 70% ja maainimesi 30%. Kui arvestada asjaolusid, et enamik inimesi elab Eestis linnades ja kaotab järjest rohkem kontakti maaeluga, inimeste soov oma tavapärasest keskkonnast pääsemiseks kasvab ning Eurostati andmetel tehakse lühireisid Eestis valdavalt (2011. aastal 79%) kodumaal, loob see head eeldused maaturismi aastaringseks teenuste osutamiseks.

2009. aastal Siseministeeriumi poolt läbiviidud uuring „Eesti regioonide majandusstruktuuri muutuste prognoos“ toob tänase Eesti majanduse ühe kitsaskohana välja majandustegevuse liigse koondumise pealinna ja Tartu linnapiirkonda ning muude piirkondade liialt tagasihoidliku panuse SKT-sse ja seda eeskätt kõrgemat lisandväärtust loovas majandustegevuses. Uuringu tulemused tõid välja, et Eesti regionaalses arengus oli seoses uuringu ajal kestnud majanduslangusega toimumas teine suur struktuurimuutus pärast 1990-ndate üleminekuperioodi, kui toimus primaarsektori ja suurtööstuse taandumine, mis põhjustaski ääremaaliste piirkondade elanike vähenemise, ja rahvusvahelise teenindusmajanduse kasvu, mis soodustas ennekõike Tallinna arengut. Kuna vastavalt prognoosidele stabiliseerub primaarsektor edaspidi 3-4% hõive osakaalu juures, nähakse pikas perspektiivis tänu üldisele rikkuse kasvule, ülemaailmsetele trendidele ja ka Euroopa rahvastiku vananemisele isikuteeninduses nagu puhkemajandus, tervishoiu- ja hooldusasutused piirkondadele väljaspool suurlinnu kasvavat ja rohkelt uusi töövõimalusi loovat alternatiivset arenguteed. Sealjuures näevad uuringu läbiviijad tulevikus eelisarendatavate valdkondadena (loodus)turismi- ja puhkemajandust ning heaolu ja spaaettevõtlust nii Lääne-, Kesk- ja Lõuna-Eestis kui ka Ida-Virumaal.

Maaturismile iseloomulikud tunnused

Erinevate autorite järgi iseloomustatakse maaturismi läbi järgmiste näitajate (Mald, 1998; Bramwell, Lane 1993; Ardel, 2004, OECD):

‐ Eestis toimub keskkonnas, kus elanike arv on alla 4 000, mujal maailmas alla 10 000;

‐ maapiirkonnale omane keskkond, ajalugu ja hõre asustus; ‐ vahetu kontakt looduskeskkonna ja kultuuripärandiga; ‐ toimub vähem arenenud infrastruktuuriga piirkondades; ‐ tavaliselt väikesemahuline ettevõtlus, tihti pereettevõtted; ‐ ettevõtluse kasv on tavaliselt mõõdukas; ‐ iseloomult traditsiooniline, ehe, omapärane, seotud kohalike elanike igapäevase elu

ja tegevusega; ‐ baseerub kohalikel ressurssidel, toimub sageli ettevõtetes, mis on kohalike elanike

ühisomanduses või ühistegevuseks organiseerunud; ‐ väikesemahuline nii teenindava kui teenindatava inimkoosluse ja ehitiste suuruse

poolest; ‐ turismialane tegevus „toidab“ teisi kohalikke majandustegevusi (põllumajandus,

suveniiritööstus jms), tihti on turism ettevõtte kõrvaltegevusala;

28

‐ turismiettevõtjad elavad ja töötavad maapiirkonnas; ‐ suhted külastajatega on vahetud ja suhteliselt personaalsed, personaalne

lähenemisviis teeninduses; ‐ laialt levinud nn amatöörettevõtlus, sest alati pole inimestel piisavalt kogemusi ja

vastavaid teadmisi/oskusi; ‐ järgib säästva arengu printsiipe.

Maa- ja linnaturismi võrdlus

Linnaturismi võib nimetada maaturismi vastandiks ja sellest tulenevalt võib välja tuua järgmise maapiirkonna turismitegevuse võrdluse linna turismiettevõtlusega (Mald, 1998; Ardel, 2004; Allas, 2011; Maailma Turismiorganisatsioon; OECD; Riiklik turismiarengukava aastateks 2001-2004; Abiks ettevõtjale: Maaturism):

‐ Keskkond. Maaturism leiab aset eemal ülerahvastatud keskustest, puudub tihe kaubandusvõrk ja aktiivne ööelu. See toob endaga kaasa puhtama õhu, väiksema liikluskoormuse ja mürataseme ning vähem keskkonnaprobleeme. Kuna linnades on tavaliselt suuremad turistide hulgad, siis avaldavad need seal elavatele inimestele ja ümbritsevale keskkonnale ka suuremat negatiivset mõju kui maal.

‐ Kliima. Ilmastikutingimused on maal suuremaks riskiteguriks, kuna maal on tegevused sageli seotud väliskeskkonnaga. Paljud turismiettevõtted baseeruvad looduslikele ressurssidele: külm suvi vähendab võimalusi ujuda veekogudes ning kasutada muid veeressursile tuginevaid teenuseid, vihmased ilmad suvel ja lumevaesed talved kahandavad võimalusi välisteks tegevusteks jne.

‐ Hooajalisus. Kuigi sesoonsus, mis võib esineda nädalapäevade, nädalate, kuude, aastaaegade, tähtpäevade, sündmuste ja kellaaegade lõikes, ja tundlikkus kriisidele, on omane nii linna- kui maaturismile, siis kuna maal on transpordiühendus kehvem, linnas aastaaegadest vähem sõltuvate turismitoodete loomine lihtsam ning sissetuleval turismil suurem osakaal, puudutavad need siiski enam maaturismiettevõtjaid.

‐ Kõrvaltegevused. Maaturism on tihti üheks sissetulekuallikaks, mille kõrvalt selle omanikud tegelevad muude ettevõtmistega või käivad mujal tööl. Maal olevad turismiettevõtted võivad tihti tegeleda lisaks ka põllumajandusega ning kuna turismi kõrghooaeg on suvel, siis langevad mõlemad tööd samale ajale.

‐ Infrastruktuur. Erinevalt linnas tegutsevatest ettevõtetest, kellel tavaliselt ei ole muresid infrastruktuuriga, võib selle vähene areng maapiirkonnas raskendada ettevõtjate võimalusi pakkuda kvaliteetset teenust, sest kui turistil on sideprobleemide tõttu raskusi oma puhkuse broneerimisega või füüsiliste takistuste tõttu ettevõttele ligi pääsemisega, valib ta suure tõenäosusega teise koha.

‐ Toetused. Kuna maal on ettevõtted enamasti väikesed, on neil võrreldes linnas paiknevate suurettevõtetega keerulisem taotleda investeeringutoetusi. Maaturismiettevõtted teevad selles osas sagedamini koostööd, taotledes ühiselt toetusi.

‐ Investeeringute tasuvus. Maaturismiettevõtete investeeringute tasuvus on linna ettevõtetega võrreldes pikemaealine, kuna paljudes neist toimub teenuse osutamine vaid hooajaliselt, 3-6 kuu vältel aastas. Samas kuna linnas tegutsevad ettevõtted juurdepääsuteede, viitade, vee- ja kanalisatsioonitrasside, elektri- ja sideliinide

29

olemasolu ning seisukorra pärast üldjuhul muretsema ei pea, võib maaturismiettevõtete investeeringuvajadus olla suurem.

‐ Turundustegevus ja suhtekorraldus. Ettevõtte väiksuse tõttu ei ole maaturismiettevõtjatel võimalik lubada endale kalleid turundustegevusi ja messidel eksponendina osalemist. Turundus põhineb peamiselt suust-suhu liikuval infol ja isiklikel kontaktidel.

‐ Kaubamärgid. Enamasti ei ole maal asuvatel väikestel ettevõtetel rahvusvahelisi kaubamärke või sertifikaate, mis tekitaks klientides äratundmise pakutavas kvaliteedis või ei ole need piisavalt reklaamitud või katavad vaid piiratud geograafilise piirkonna.

‐ Väiksus. Väikestel maaturismiettevõtetel on suurettevõtete ees ka mõned eelised: muutusi saab kiiremini ellu viia, muutuvas ärisituatsioonis paindlikumalt reageerida ja personaalse lähenemise tõttu oma klientide erisoovidele vastu tulla.

‐ Koostöö. Maaturismiettevõtete jaoks on peamiselt ressursside piiratuse tõttu linnaturismiettevõtetega võrreldes palju suurema tähtsusega piirkondliku koostöö tegemine.

‐ Privaatsus. Kuna maaturismiettevõte on sageli pereettevõte, muudab see piiri kodu ja töö vahel kas olematuks või väga õhukeseks, tuues kaasa vähese privaatsuse, raskused töö ja vaba aja lahutamisel ning pereelus. Samuti võib tekkida probleeme lähinaabritega, kes ettevõtlusega oma kodu ümbruses rahul ei ole.

‐ Ressursid. Maaturismi peamisteks ressurssideks on kohalikud inimesed, ümbritsev loodus ja ajaloo- ning kultuuripärand. Viimati nimetatud on ressursiks kindlasti ka linnaturismis, kuid inimeste elustiil, suhtlemise tavad, traditsioonid, olemasolevad hooned jne on erinevad ning tõmbavad ligi erinevat tüüpi turiste.

‐ Ressursside piiratus. Kuna väikeses ettevõttes pole võimalik igale töölõigule eraldi inimest palgata, peavad maaturismiettevõtte töötajad tavaliselt tulema toime mitme erineva tööülesandega. Seega eeldab maaturismiettevõte võrreldes linnas tegutseva ettevõttega töötajatelt rohkemat kursis olekut turismi puudutavate valdkondadega ning sellise ettevalmistuseta inimeste puudumine võib ärile kahjuks tulla. Samuti on piiratud turistidele olulised lisavõimalused nagu kaubandus, meelelahutus jne.

‐ Kliendid. Maaturismiettevõtete kliendid ei liigu suurte gruppidena, vaid pigem üksi, paaris, perega või väikese sõprade ringiga. Tavaliselt on sellistel turistidel rohkem aega, neil ei ole kindlat reisiprogrammi, vaid otsuseid tehakse spontaanselt. Linnaturistidega võrreldes on nad ka füüsiliselt aktiivsemad ja tulevad suurema tõenäosusega reisi õnnestumisel tulevikus ka tagasi.

‐ Reisi maksumus. Kuna linnas on suurem valik erineva hinnatasemega majutusettevõtteid ning ettevõtete rohkuse ja suurema konkurentsi tõttu ka toidu- jm kaupade hinnad madalamad, võib linnaturismiettevõtete külastajate jaoks kujuneda reisi üldmaksumus soodsamaks kui sama aja veetmine maal. Samuti tuleb reisi üldmaksumusel arvestada sõidukuludega, mis maal pikemate vahemaade tõttu kulukamaks osutuvad.

‐ Pakutavad tooted. Linnaturistid tarbivad enamasti standartseid lahendusi, samal ajal kui maaturismiettevõtete kliendid on rohkem huvitatud nišitoodetest. Oma tegevuse suunamine turuniššidele ongi väikese maaturismiettevõtte võimalus edukaks toimimiseks.

‐ Suhtlusstiil. Linnas võib turist tunda end anonüümsena ega pea kohalike elanikega nii palju arvestama. Maaturismis põhineb aga turismiettevõtja ja turisti vaheline suhtlemine külalise-peremehe suhtel, mis tähendab, et pererahvas määrab suhtlemisel piirid ning külaline peab arvestama nii kogukonna kui võõrustaja tavade ja elukorraldusega.

30

Maaturismi kasvu potentsiaal ja mõju maapiirkondadele

Paljud autorid ja organisatsioonid (Mald, 1998; Ardel, 2004; Allas, 2011; Maailma Turismiorganisatsioon; OECD; turismitrendid.blogspot.com; Abiks ettevõtjale: Maaturism; George, E.W jt, 2009) näevad tulevikuturismi mõjutavate muutuste seas trende, mis ennustavad maaturismile kasvu:

‐ Globaliseerumine toob kaasa piiride ja kauguse kadumise ning kaupade, teenuste, kapitali, tööjõu ja ideede liikumise;

‐ Reisimine muutub lihtsamaks (lihtsustuvad piirikontroll ja viisanõuded; Euro kasutuselevõtt üha rohkemates riikides, laialdane maksekaartide kasutamine jms);

‐ Sotsiaal-demograafilised muutused:

o Pikenev eluiga ja rahvastiku vananemine. Vanemad, üle 55-aastased inimesed reisivad üha rohkem, sest neil on parem tervis, rohkem vaba aega ja võimalik enda peale raha kulutada. Pensionärid on viimasel ajal muutunud turismis peamiseks kasvavaks turuks ja see tendents jätkub. Paljud inimesed jäävad pensionile varakult, on aktiivsed ning huvitatud reisimisest ning uute kogemuste saamisest. Ka ei sõltu nad tavapärastest turismi hooaegadest, koolivaheaegadest vms.

o Haridustaseme tõus. Haritud inimene on huvitatud maailmas toimuvast, teadlikum sotsiaalküsimustes, rohkem mures keskkonna pärast, tunneb suuremat huvi tervislike eluviiside vastu, tal on parem keeleoskus ning suurem reisisoov ja –oskus.

o Naiste kasvav majanduslik roll. Naiste majanduslik roll suureneb, sest üha rohkem naisi käib tööl, teenib raha ning neil on võimalik seda kulutada ka reisimisele. Suurlinnades elavate ja keskmisest enam teenivate 25-40-aastaste üksi elavate naiste segment on reiside kasvus eakate inimeste järel tähtsuselt teisel kohal. Lisaks sellele on suur osa alg- ja põhikooliõpetajatest naised ning just nemad otsustavad, kuhu klassiga ekskursioonile minna.

‐ Tõhusam side ja paremad transpordiühendused maapiirkondadesse jõudmiseks. Inimesed on liikuvamad – rohkem inimesi omab autot ning ühistranspordisüsteem lubab neil reisida laialdasemalt;

‐ Infotehnoloogia areng toob kaasa elektrooniliste kanalite kasutamise info edastamiseks, hankimiseks ja broneeringute tegemiseks, nõudluse individuaalsete reisipakkumiste järele ning e-turunduse ja sotsiaalvõrgustike kasutamise kasvu;

‐ Reisisihtkohti tutvustava reklaami paljusus, püüd leida uusi, huvitavaid reisi

sihtkohti;

‐ Suuremad sissetulekud ja seejuures rohkem vaba raha, mida ei pea kulutama põhivajaduste katmiseks;

31

‐ Väärtushinnangute ümberkujunemine: o väärtustatakse vaimseid ja püsiväärtusi, oma kogemust peetakse suuremaks

väärtuseks kui raha; o inimeste koondumine linnapiirkondadesse, kiire elutempo ning kõrge

mehhaniseerituse ja tehnoloogia tase põhjustavad üldist inimlike kontaktide puudujääki, kogetakse killustatust ja murenenud identiteeti, mis paneb soovima midagi, mis argipäevast välja tooks ja laadida aitaks: soovitakse uusi põnevaid kogemusi, avastada midagi uut või taasleida vana, millest tingitult kasvab huvi maatoidu, -töö ja käsitöö vastu;

o huvi kasv tervislike eluviiside vastu; o keskkonnateadlikkuse kasv ja respekteeriv suhtumine looduskeskkonda.

Järjest rohkem turiste pöörab reisisihi valikul tähelepanu loodusele ja puhtale keskkonnale;

o kasvav huvi puhata eemal ülerahvastatud turismipiirkondadest. Maal puhata on prestiižne;

o kultuuride segunemine ja ühtlustumine ning kultuuride mitmekesisus tekitab huvi teiste rahvaste, kultuuride ning nende eluviisi vastu;

o propaganda massilise mere-päikese turismi vastu toob kaasa muutused vaba aja veetmise viisides. Paljud uurijad ennustavad, et kuna järjest rohkem inimesi on kuulnud osooniaugu ja ultraviolettkiirguse negatiivsetest aspektidest, hakatakse tulevikus päikesest hoiduma.

‐ Linnas sündinud ja kasvanud põlvkond on kaotanud kontakti maaeluga ning paljud otsivad võimalust olla ühenduses minevikuga, kogeda lihtsat elu või otsida oma „juuri“. Nostalgia on turistide jaoks reisisihtkoha valikul tugev argument;

‐ Suurenev üksikute inimeste arv, kelle jaoks töö on elu sisuks; ‐ Suurenev nn maailmakodanike arv. Tavaliselt on need noored inimesed, kes

reisivad üksi või koos poiss- või tüdruksõbraga;

‐ Muutused vabas ajas. Osad allikad näevad trendina vaba aja kasvu ja võimalust seda terve aasta jooksul kasutada, mis suurendab reiside arvu. Ühe pika iga-aastase puhkuse asemel võetakse vabu päevi kogu aasta vältel ja kasutatakse neid lühikesteks lõõgastusreisideks;

‐ Toimumas on nii turistide maitse kui toodete pakkumise polariseerumine ja seetõttu

kasvab nõudlus nišiturismi järele. Inimesed seovad puhkusega oma hobid, millele on kaasa aidanud ka spordiriietuse ja –varustuse kõrge tase;

‐ Kasvab kontsertide, etenduste, festivalide, rahvapidude jt sündmuste nagu messide

ja laatade külastatavus;

‐ Äriturismi kasv. Seminaride, koosolekute jms koosviibimiste läbiviimiseks otsitakse sageli töökeskkonnale vastandlikke alternatiive. Kuna ettevõtlus on üldiselt koondunud linna, siis kasvab maal läbiviidavate seminaride ja töönõupidamiste hulk.

32

Erinevad allikad (Simpson, 2008; Kivi, 2011; Rebane, 1999; Ardel, 2004) näevad turismi arengust maapiirkondadele järgmist kasu:

‐ eksporditulude suurenemine; ‐ investeeringud maapiirkonda; ‐ täiendavate töökohtade loomine; ‐ turismisektoris töötavate inimeste palkade kasv; ‐ turistide kulutuste suurenemisel jääb rohkem raha maapiirkonda; ‐ mitmekesistub maamajandus, vähendades maaelanike sõltuvust

põllumajandustootmisest; ‐ tugevdab ja elavdab ettevõtlust eri regioonides; ‐ aitab kaasa maapiirkondade tasakaalustatud arengule; ‐ areneb infrastruktuur, ‐ toob kaasa nõudluse suurenemise kaubanduses, ehituses, transpordis, suureneb

vajadus koolituse järele, tõuseb elanike haridus- ja kultuuritase, edenevad kontaktid ja koostöö inimeste vahel, mis võib anda algtõuke uute ettevõtete loomisele;

‐ kogukonna, kultuuri ja pärandi väärtustamine, pärandina kohalike keelte säilitamine;

‐ parandab üldist elu kvaliteeti maal; ‐ toetab kohalikku initsiatiivi; ‐ paraneb maapiirkonna maine.

33

MAJUTUS

Linnade ja maapiirkonna riiklik majutusstatistika

Statistikaameti andmetel oli 2011. aastal Eestis 1158 majutusettevõtet (Tabel 9). Eestis kokku oli 2011. aastal majutusettevõtteid linnapiirkonnas 35% ja maapiirkonnas 65%. Samas tube kokku oli linnapiirkonna majutusettevõtetes maapiirkonna omadest rohkem. Linnapiirkonnas on majutusettevõtetes keskmine voodikohtade arv toa kohta 2,1, maapiirkonnas aga 2,8. Seega võib öelda, et linnapiirkonnas on küll vähem majutusettevõtteid kui maal, kuid linnades asuvate majutusasutuste mahutavus on oluliselt suurem. Maaturismiettevõtte suurem voodikohtade arv toa kohta tuleneb ilmselt ka sellest, et maaturismiettevõtted on rohkem orienteeritud pere- ja gruppide turismile.

Kuigi majutusettevõtteid oli 2011. aastal maapiirkonnas pea kaks korda rohkem kui linnades, oli majututatud turistide osakaal maapiirkonnas vaid 20% (551 966 in) ning linnades 80% (2 173 971 in). Ööbimiste arvu osakaalud on külastajate osakaaludele väga sarnased - maapiirkonnas oli 4 korda vähem ööbimisi (1 105 236 ööd) kui linnas (4 294 156 ööd). Kuigi võiks eeldada, et linnadesse tehakse lühemaid reise kui maapiirkonda, siis tegelikult on keskmine reisi pikkus mõlemasse piirkonda sarnane: 2011. aastal ööbis linnas üks külastaja keskmiselt 1,97 ööd ja maatursimi ettevõttes 2,0 ööd.

Võrreldes 2010. aastaga kasvas 2011. aastal majutusettevõtete arv 17 võrra. Maapiirkonnas lisandus 45 ettevõttet, samas linnapiirkonnas vähenes majutusettevõtete arv 28 ettevõtte võrra. Maapiirkonnas kasvas majutusettevõtetes nii tubade (+529) kui ka voodikohtade arv (+2520). Linnapiirkonnas samas aga nii tubade arv (-390) kui voodikohtade arv vähenesid (-1122). Kuigi linnapiirkonnas majutusettevõtete, tubade ja voodikohtade arv vähenes, siis külastajate arv kasvas 14% (260 509 in) ning ööbimiste arv 16% (586 210 ööd). Maapiirkonnas kasvas külastajate arv 13% (63 665 in) ja majutatute ööbimiste arv 11% (112 502 ööd).

34

Tabel 9. Linna ja maapiirkonna majutuse näitajad.

Allikas Statistikaamet (30.11.2012). Märkus: Statistikaamet kogub majutusettevõtete andmeid, kellel on vähemalt 5 voodikohta.

Turismiseaduse alusel on Eesti majutusettevõtted kohustatud oma tegevuse registreerima kohalikus omavalitsuses. Registreeringuid kajastab Eesti Majandustegevuse register (edaspidi MTR). Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi hinnangul võib registris olla mittetegutsevaid ettevõtteid, seega tuleks andmete üldistamisel arvestada mõningase statistilise veaga.

MTR-i andmete alusel on võimalik iseloomustada majutusasutuste statistikat linna ja maapiirkondade lõikes.

01.11.2012 seisuga oli MTR-is registreeritud 1707 majutusasutust, maapiirkondades 1114 ja linnades 593. Juriidilisi isikuid, kes tegutsesid erinevat liiki majutusteenuse pakkumisega, oli kokku 1492, kellest maapiirkondades pakkusid majutusteenust 1022 ja linnades 470 ettevõtet. Registris on ka mitmeid ettevõtteid, kellele kuulub 2 või enam majutusasutust.

MTR-i andmetel on 2012. aastal kõige enam majutusettevõtteid registreeritud linnapiirkonnas Harju- (sh Tallinn) (35%), Pärnu- (19%), Saare- (15%) ja Tartumaal (11%), kuid maapiirkonnas Saare- (18%), Pärnu- (10%) ja Valgamaal (10%) (Joonis 6). Kui võrrelda majutusettevõtete maakondlikku jaotust maapiirkondade ja linnade lõikes, siis maapiirkondade majutusettevõtete kontsentratsioon on kõige suurem Saaremaal, linnades asuvate majutusettevõtete puhul aga Harjumaal (sh Tallinn).

35

Kui vaadata MTR-is registreeritud majutusettevõtete absoluutarvude muutusi ajaliselt ning piirkondlikult, siis võrreldes 2010. aastaga on 2012. aastal maapiirkonnas kõige enam kasvanud majutusettevõtete arv Pärnu- (+22) ja Saare- (+21) ning Viljandimaal (+17) ning linnades Harju- (+26) ja Pärnumaal (+20).

Joonis 6. Majutusettevõtete jagunemine maakondlikult (N). Allikas MTR (01.11.2012).

Turismiseaduse järgi on Eestis 8 majutusliiki (hotell, motell, külalistemaja, hostel, külaliskorter, puhkemaja, kodumajutus, puhkeküla ja –laager). Lisaks kehtivatele majutusliikidele, saab MTR-is ettevõtet registreerides jätta ettevõtte liigi määratlemata või kasutada mingit muud liiki iseloomustavat määratlust (muu liigi all on kasutatud näiteks, selliseid määratlusi: külalistoad, öömaja, telkimisplats, turismitalu, mõisamajutus, matkamaja, kämping jms). Kogu Eesti majutusettevõtete kontekstis on enim registreeritud puhkemaja ning kõige vähem motelli liiki majutusettevõtteid. Maapiirkonnas moodustavad majutustest suurema grupi puhkemaja, kodumajutuse, puhkeküla ja külalistemaja liiki ettevõtted (~78% kogu maapiirkonna majutusettevõtetest), kusjuures kõige enam on arvuliselt puhkemaju (35%), kõige vähem aga motelle (1%). Linnades moodustavad suurema grupi hotellid ja külaliskorterid (55% kogu linnade majutusettevõtetest) ning sarnaselt maapiirkonnale on ka linnades kõige vähem motelle (1%). Kui vaadata majutusettevõtete liikide absoluutarvude muutusi ajaliselt, siis 2012. aastal on maapiirkonnas kõige enam kasvanud puhkemajade arv (+64) ning linnades külaliskorterite arv (+53) (Joonis 7).

36

Joonis 7. Majutusasutuste jagunemine majutusliigiti (N). Allikas MTR (01.11.2012). Üle poole nii maapiirkondade kui linnade majutusettevõtetest on kuni 30 kohalised (maapiirkonnas vastavalt 78% ja linnades 69% ettevõtetest). Kuni 30 kohalised majutusettevõtted on valdavalt pereettevõtted ja seega on nende majandamine perele jõukohasem (tööjaotus toimub oma pereliikmete vahel ja puudub vajadus palgata juurde põhitöökohaga töötajaid) ja efektiivsem. See on arvatavasti ka põhjuseks, miks just kuni 30 kohalisi majutusettevõtteid on Eesti turismisektoris kõige rohkem (Maaturismi uuring 2010). Kui vaadata voodikohtade absoluutarvude muutusi ajaliselt, siis 2012. aastal on nii linnades kui ka maapiirkonnas kõige enam kasvanud kuni 15 voodikohaga majutusasutuste arv, vastavalt (+68) ja (+98) (Joonis 8).

37

Joonis 8. Majutusettevõtete arv voodikohtade suurusgruppide lõikes (N). Allikas MTR (01.11.2012).

Maapiirkonna majutusettevõtete majutusnäitajad küsitluse põhjal

Voodikohtade arv Uuringus osalenud majutusettevõtetes oli kõrghooajal keskmiselt 19 voodikohta: kõige vähem 2 ja kõige enam 150. Madalhooajal oli 29 ettevõtet suletud ning voodikohtade arvu kohta andis informatsiooni 58 ettevõtet. Keskmiselt oli neil madalhooajal voodikohti 16: kõige vähem 1 ja kõige enam 60.

Voodikohtade täituvus Uuringus osalenud maapiirkonna majutusettevõtete 2011. aasta keskmine voodikohtade täituvus kõrghooajal oli 44% ning madalhooajal 21%. Eesti Statistikaameti andmetel oli Eesti keskmine voodikohtade täituvus 36%.

Müügitulu ühe voodikoha kohta Majutusettevõtetelt küsiti müügitulu ühe voodikoha kohta 2011. aastal. Aritmeetiline keskmine müügitulu oli ettevõtetes kõrghooajal 46 eurot ühe voodikoha kohta, mediaan aga 16 eurot. Madalhooajal oli keskmine müügitulu 18 eurot ning mediaan 13 eurot ühe voodikoha kohta. Aritmeetilist keskmist müügitulu kergitavad mõned valimis olnud külaliskorterid ning puhkemajad.

38

Majutusettevõtete külastajate arv Ööbivaid külastajaid oli uuringus osalenud 87 majutusettevõttes 2011. aastal kokku 36 070 inimest, mis moodustab 2011. aasta maapiirkonna majutusettevõtete keskmisest ööbijate arvust 7%. Uuringus osalenud 87 majutusettevõttes oli aastas keskmiselt 415 turisti: kõige vähem 2 ja kõige enam 3500. Uuringus osalenud ettevõtetes ööbis 2011. aastal 9194 välisturisti, ühes ettevõttes keskmiselt 106: kõige vähem 0 ja kõige enam 1600.

Siseturistide ööbimine maapiirkonna majutusettevõtetes küsitluse põhjal Uuringus küsiti maapiirkondadesse reisinud siseturistidelt, kui palju tehti 2011. aastal ööbimistega reise, kus ööbiti ning mis oli keskmine ööbimiste arv erinevates majutuskohtades. Lisaks küsiti, mida peetakse oluliseks ja vähem oluliseks maapiirkonnas majutusasutuse valikul.

Ööbimisega sisereiside arv 85% uuringus osalenud vastajatest oli 2011. aasta jooksul maapiirkondadesse reisides teinud vähemalt ühe ööbimisega reisi (Joonis 9). Kõige enam, ehk kolmandik, oli neid, kel oli ööbimisega reise 1-2, järgnesid 3-5 ööbimisega vastajad (23%). 17% vastajatest oli aasta jooksul teinud üle 10 ööbimisega reisi ning 16% vastajatel jäid ööbimisega reisid 6-10 reisi vahele.

Joonis 9. 2011. aasta jooksul Eestis isiklikel ja tööalastel eesmärkidel maapiirkondadesse tehtud ööbimisega reisid (%), n=500.

39

Siseturistide majutuskohtade valikud

Üle poole (51%) uuringus osalenud majutusega reisijatest ööbisid oma suvilas/maakodus ning üle kolmandiku (33%) sugulaste/tuttavate juures või nende suvilas (Joonis 10). Tasulises majutusasutuses (k.a. tasuline telkimisplats) ööbis kümnendik ööbimisega reisil käinutest ning 7% ööbis tasuta telgis. Tasuta telgis ööbiti keskmiselt 1,1 ööd, tasulises majutuskohas oli keskmine ööbimiste pikkus 1,6 ööd. Kõige pikemalt (8,1 ööd) ööbiti oma suvilas/maakodus. Tasulises majutusasutuses peatusid pikemalt pigem mehed: üle nädala 11% meestest ja 4% naistest. Vanuseliselt peatusid tasulises majutuskohas pikemalt (üle 5 öö) kõige enam 30-39-aastased vastajad (17%), kellele järgnesid üle 60-aastased vastajad (15%).

Joonis 10. 2011. aastal maapiirkondadesse ööbimisega reise teinud vastajate ööde arvu jagunemine majutuskohtade lõikes (%, sulgudes keskmine ööde arv), n=426.

Erinevate faktorite olulisus maapiirkondades tasulise majutuskoha valikul

Maapiirkondades tasulise majutuskoha valikul on vastajate sõnul kõige olulisemateks kriteeriumiteks hind ja teeninduse kvaliteet: vaid 5-6% ütles, et need kaks faktorit on pigem või täiesti ebaolulised (Joonis 11). Hinda pidas väga oluliseks 62% vastajatest. 33% vastajate arvates on hoonete sisekujundus tasulise ööbimiskoha valikul pigem või täiesti ebaoluline. Üle veerandi (27%) küsitlusele vastanute jaoks ei ole eriti oluline majutuskoha tüüp ning ka toitlustamine pole 23% arvates tähtis.

Vastajad said ka ise lisada endale olulisi faktoreid. Väga või pigem oluliseks maapiirkonnas tasulise majutuskoha valikul peeti näiteks privaatsust, puhtust, vaikust (öörahu), mugavust, paindlikkust, sõbralikku vastuvõttu, kaugust objektidest, suitsetamiskoha olemasolu, veekogu, kaupluse ning huvitavate vaatamisväärsuste lähedust, Internetis leiduvat informatsiooni antud majutuskoha kohta ning pakutavaid lisateenuseid (aktiivseid tegevusi).

40

Joonis 11. Erinevate fakorite olulisus maapiirkondades tasulise majutuskoha valikul (%), n=426.

Majutusettevõtete valikute tegemisel pidas täiendavate võimaluste osas 81% vastajatest väga või pigem oluliseks kaardimaksevõimalust, 80% veekogu lähedust ning 72% aktiivsete tegevuste võimalust (Joonis 12). Vaid viiendik või alla selle pidas väga või pigem oluliseks ökomärgistust (13%), allergikutele mõeldud tubade olemasolu (15%), ligipääsu liikumispuuetega inimestele ning lemmikloomade lubamist majutusasutusse (mõlemad 20%). Kuigi ökomärgistuse olemasolu peeti kõigist nimetatud faktoritest kõige ebaolulisemaks, pidas seda „täiesti ebaoluliseks“ (35%) siiski vähem vastajaid, kui ülejäänud viimatinimetatud kolme faktorit.

Joonis 12. Erinevate täiendavate võimaluste olulisus maapiirkonna majutuskoha juures

(%), n=426.

41

MAATURISMI SEKTORIS PAKUTAVAD TEENUSED JA KVALITEET

Uuringus osalenud turismiettevõtetes pakutavatest toodetest ja teenustest pakutakse kõige enam (86%) majutust, aktiivset puhkust (57%) ja ruumide renti (53%) (Joonis 13). Kõige vähem on terviseteenuseid pakkuvaid ettevõtteid ning loomaparke (mõlemad 6%). Koostöös teise teenusepakkujaga pakutakse kõige enam toitlustust (33%), aktiivset puhkust (29%) ja rekreatiivseid tegevusi maapiirkonnas (21%).

Joonis 13. Turismiettevõttes/organisatsioonis pakutavad tooted ja teenused (%), n=160.

Maaturismiettevõtetel paluti järjestada enda poolt pakutavad teenused/tooted populaarsuse järjekorras alustades kõige enam tarbitavast teenusest/tootest. Ettevõtete esindajad tõid välja, et nii sise- kui välisturistid tarbivad enim majutuse, toitlustamise ning aktiivse puhkuse teenuseid, kusjuures majutusteenust ja toitlustamist nimetati ülekaalukalt esimese ja teise tarbitava teenusena (Joonis 14). Siseturistid kasutavad kõige vähem terviseteenuseid ning käivad loomapargis, kuid nagu joonis 13 näitas, neid teenuseid ka pakutakse kõige vähem. Välisturistid tarbivad vähim töötubade ning loomapargi teenuseid.

42

Joonis 14. Sise- ja väliskülastajate poolt enim tarbitavad teenused (%, kuni 5 teenust), n=160.

Maaturismiettevõtete erinevate teenuste kvaliteedile antud hinnangud üksteisest palju ei erine ning võib öelda, et 2011. aastal nendega kokku puutunud kliendid olid üldiselt rahul (Joonis 15). Kõige kõrgem oli rahulolu toitlustamise kvaliteediga (98%). Rahulolematute osakaal oli kõige kõrgem (11%) pakutud lisateenuste (nt saun, grillimisvõimalused jms) kvaliteedi osas. Viimane oli ka ainuke valdkond, kus anti teenuse kvaliteedile hinnang „väga halb“.

43

Joonis 15. Antud valdkonnas kogemust omavate vastajate hinnangud Eesti maaturismiettevõtete pakutavate teenuste kvaliteedile 2011. aasta reisikogemuse põhjal

(%), n=426.

Hinnangut „pigem halb“ ja „väga halb“ paluti vastajatel ka põhjendada. Mõned majutusele negatiivse hinnangu andnud vastajate kommentaarid olid järgmised:

Hinna ja kvaliteedi suhe on kehv. Kõik asjad ei ole kättesaadavad ja lihtsam on kodust kaasa võtta, kui loota, et kohapeal on võimalik muretseda. Kõik oli koristamata ning palju oli sääski ja ämblikuvõrke. Puuduvad standardid, mille põhjal midagi oodata, nagu tärnid hotellidel. Tahaks kõike tervikuna.

44

Toitlustamise juures olid etteheideteks väike valik, toidu madal kvaliteet, kõrge hind ning pikk ooteaeg. Mõned näited vastajate kommentaaridest toitlustamise kohta: Juhtus vahel olema nn. sööklatoit. Söögid on enamasti rämpstoit: hommikusöögiks toores muna ja midagi ebakvaliteetset, mina lihtsalt ei ole kesise valikuga rahul. Toit on mikrolaineahjus soojendatud ja hinna poolest kallis. Liiga väike valik, kallid hinnad, vähe toite allergikutele, ei osata mainida toitude koostisosasid. Pakutakse ühisköögi toitu eksklusiivi pähe. Pakutava toiduga võiks rohkem vaeva näha, juba väljanägemine annab väga palju juurde. Toidu maitse ei olnud ootustele vastav. Restoranis oli äärmiselt ebameeldiv kogemus, kus 40-minutilise ootamise järel tunnistas teenindaja, et neil puuduvad materjalid tellitud toidu tegemiseks. Pidime uue roa valima, mis võttis aega järgmised 40 minutit. Seda oleks võinud kohe aru saada, mida on võimalik teha ja mida mitte. Toit ei olnud tehtud värsketest toorainetest, vaid sügavkülmast võetud ja ülessulatatud. Sageli toitlustus puudub või on hinnad kallimad kui Lääne-Euroopas, rääkimata endistest nn sotsmaadest, kallimad isegi Skandinaavia maadest.

45

MAAPIIRKONDADESSE REISINUD SISETURISTIDE EESMÄRK, TEGEVUSED JA EELISTUSED

Järgnevalt on välja toodud, millistel eesmärkidel reisisid riigisiseselt 2011. aastal uuringus osalenud maapiirkondi külastanud siseturistid, lisaks vaadeldakse, mitu reisi erinevatel eesmärkidel tehti, millistes maakondades peamised sihtkohad asusid ning millega erinevatel eesmärkidel tehtud reisidel tegeleti.

Siseturistide reisi eesmärk maapiirkondades

Joonis 16 näitab, millistel eesmärkidel Eesti elanikud 2011. aasta jooksul maapiirkondadesse sisereise tegid. Kõige enam nimetati põhjusena sugulaste või tuttavate külastust (87%). Samuti oli väga oluliseks sisereisi tegemise eesmärgiks ürituste külastus, mida nimetas 73% vastajatest. Suvilat või vanematekodu külastas 59% ja töö- või koolitusreisi tõttu käis maapiirkonnas 47% vastajatest. Tööreise omavahel arvuliselt võrreldes selgus, et naised käisid 2011. aastal maapiirkondades tööreisidel pigem 1-2 korda ja üle 10 korra käinute seas oli neid meestega võrreldes kolm korda vähem. 35% vastajate jaoks oli maapiirkondadesse tehtud sisereisi eesmärgiks puhkus maaturismiettevõttes. Maaturismiettevõtteid külastavad pigem nooremad kui vanemad inimesed: kui 15-19-aastastest 52% ütles, et nad külastasid 2011. aastal maaturismiettevõtet, siis 60-74-aastaste seas oli neid 22%.

9% vastajate jaoks oli reisi eesmärk midagi muud: näiteks nimetati ekskursioone, haudade hooldamist, läbisõitu, ostureisi, matkamist ja kalastust.

Joonis 16. 2011. aasta jooksul Eestis maapiirkondadesse tehtud sisereisid eesmärkide lõikes (%), n=500.

46

Vastajatest, kes külastasid suvilat või vanematekodu, tegid 45% sinna 2011. aasta jooksul üle 10 reisi (Joonis 17). Sugulaste või tuttavate külastuse tõttu maapiirkonda reisinutest 35% tegid 1-2 reisi ning üle kolmandiku (32%) oli ka neid, kes tegid aasta jooksul 3-5 reisi. Ülejäänud neljal põhjusel sisereise teinud inimestest moodustasid üle poole need, kes tegid 1-2 reisi.

Joonis 17. 2011. aasta jooksul Eestis antud eesmärkidel maapiirkondadesse sisereise teinute reiside arv (%), n=500.

Siseturistide sihtkohad maapiirkondades

Sihtkohad, mida 2011. aastal maapiirkondades külastati, asusid kõige sagedamini (37%) Tartumaal (Joonis 18). Järgnesid Harjumaa (26%), Pärnumaa (24%), Viljandimaa (22%) ja Lääne-Virumaa (21%). Kõige vähem (11%) nimetati reisi sihtkohana Hiiumaad.

Joonis 18. Maakonnad, kus asusid peamised sihtkohad, mida 2011. aastal maapiirkondades

külastati (%), n=500.

47

Siseturistide tegevused maapiirkondades

Tabel 10 näitab, milliste tegevustega eri eesmärkidel tehtud reisi(de) jooksul tegeleti. Suvila või vanematekodu külastuse eesmärgil maapiirkondadesse reisinud vastajate tegevused nende reiside ajal olid enamasti seotud perekonna ja sugulaste/tuttavatega: 66% nimetas sugulaste või tuttavate külastamist ning 43% perekondlikke ja muid isikliku eluga seotud üritusi nagu näiteks pulmad, matused, sünnipäevad ja kokkutulekud. Käidi ka rannas puhkamas, päevitamas ning suplemas (45%) ja külastati muid meelelahutusüritusi (nt laadad, valla või linna päevad, merepäevad vms) (32%). Sugulaste või tuttavate juurde külastuse teinutest 65% nimetas reisitegevustena perekondlikke ja muid isikliku eluga seotud üritusi, 44% käis rannas puhkamas, 34% külastas suvilat/maakodu ja 31% tutvus reisi jooksul looduslike vaatamisväärsustega.

Maaturismiettevõttes puhkusel käinud tegelesid oma reisi jooksul peamiselt järgmiste tegevustega: puhkus rannas, päevitamine, suplemine jms (35%), looduslike vaatamisväärsustega tutvumine (34%) ja ajaloo või kultuuriga seotud vaatamisväärsustega tutvumine (27%). Maaturismiettevõttes puhanud nimetasid teistel eesmärkidel reisil käinutest tegevustena rohkem ka puhkust spaas või sanatooriumis/spaaprotseduuride kasutamist (24%). Üritusi külastanud vastajad nimetasidki kõige enam ürituste külastamisega seotud tegevusi: kontserdi, muusikafestivali külastamine (49%), suvelavastuse (30%) ja muude meelelahutusürituste nagu laatade, valla või linna päevade, merepäevade vms külastamine (40%). Pea kolmandik (29%) tutvus ka ajaloo või kultuuriga seotud vaatamisväärsustega. Töö- või koolituse eesmärgil reisil käinud nimetasid peamiste tegevustena ajaloo või kultuuriga seotud vaatamisväärsustega tutvumist (26%), ettevõtte suve- või talvepäevi vm tööga seotud ühisüritusi (25%) ja looduslike vaatamisväärsustega tutvumist (20%).

Üldiselt võib öelda, et ranna- või spaapuhkuse ja aktiivse puhkuse tegevustega tegelevad oma reisi ajal kõige enam suvilat või vanematekodu ja sugulasi või tuttavaid külastanud ning maaturismiettevõttes puhkusel olnud inimesed, ja kõige vähem need, kelle reisi peamiseks eesmärgiks oli töö- või koolitusreis. Vaatamisväärsusi ja atraktsioone külastavad oma reisi jooksul eelkõige maaturismiettevõttes puhkajad ja ürituste külastajad ning kõige harvem suvilasse või vanematekoju minejad. Viimased tegelevad oma reisi ajal rohkem kui teised (eriti töö- või koolitusreisil käinud) perekonna ja sugulaste/tuttavatega seotud tegevustega. Puhkust/tööd oma suvilas või maakodus nimetasid kõige enam sugulastel või tuttavatel külas käinud. Tööga seotud tegevustega tegelesid lisaks konkreetsel eesmärgil maapiirkonda reisinutele ürituste külastajad ning maaturismiettevõttes puhanud vastajad.

44% vastajatest oli 2011. aastal maapiirkondadesse tehtud sisereisil kaasas alla 15-aastaseid ning 15% kuni 3-aastaseid lapsi. Lasteatraktsioonide külastamist nimetasid kõige enam ürituste külastamise eesmärgil reisil käinud vastajad.

48

Tabel 10. Tegevused, millega eri eesmärkidel tehtud reisi(de) jooksul tegeleti (%), n=500.

Reisi peamine eemärk

Tegevused reisil Suvila või vanemate-kodu külastus

Sugulaste või tuttavate külastus

Puhkus maaturismi ettevõttes

Ürituste külastus

Töö- või koolitusreis

Muu

Ranna- või spaapuhkus puhkus rannas, päevitamine, suplemine jms 45 44 35 20 11 45

puhkus spaas või sanatooriumis, spaaprotseduuride kasutamine 9 9 24 13 13 11

Aktiivne tegevus veega seotud harrastused (nt sõit kanuu, paadi või süstaga, purjetamine, kalapüük)

22 20 24 9 6 21

jalgsi matkamine 29 22 24 13 14 32 jalgrattasõit 29 14 9 4 4 11 jahipidamine 4 4 1 1 1 9 ratsutamine 2 3 5 3 2 9 muu aktiivne harrastus (nt pallimängud, golf, tennis, vibulaskmine, ekstreemsport vms)

21 16 15 13 9 16

Ürituste külastused kontserdi, muusikafestivali külastamine 12 14 6 49 8 13

suvelavastuse külastamine 10 9 8 30 3 14 muude meelelahutus-ürituste külastamine (nt laadad, valla või linna päevad, merepäevad vms)

32 29 13 40 8 21

spordiüritustel osalemine võistleja või pealtvaatajana 9 7 6 22 5 16

Vaatamisväärsuste ja atraktsioonide külastused lasteatraktsioonide külastamine (nt Pokumaa, Vembu-Tembumaa jms)

6 9 7 12 5 9

loomaaia, loomapargi külastamine 8 16 10 16 6 16 looduslike vaatamisväärsustega tutvumine (nt taimede või loomade vaatlus looduses, jugade, pankrannikute, rabade jms külastamine)

24 31 34 16 20 46

tootmistalu külastamine 4 3 7 6 6 9 ajaloo või kultuuriga seotud vaatamis- väärsustega tutvumine (mõisad, kindlused või nende varemed, kirikud, mälestus-märgid, skulptuurid jms)

20 27 27 29 26 43

49

Tegevused reisil Suvila või vanematekodu külastus



Ürituste külastus


Muu

Perekonna ja sugulaste/tuttavatega seotud tegevused sugulaste või tuttavate külastamine 66 6 16 6 18

perekondlikud ja muud isikliku eluga seotud üritused (nt pulmad, matused, sünnipäevad, kokkutulekud )

43 65

6 9 3 11

Suvila/maakodu külastus puhkus/ töö oma suvilas või maakodus

34 7 7 3 14

Tööga seotud tegevus tööalane seminar, koolitus või konverents 4 3 11 15 13

ettevõtte suve- või talvepäevad vm tööga seotud ühisüritused 1 3 17 14 25 9

Muud tegevused 0 0 1 0 3 4

50

SISETURISTIDE EELISTUSED TULEVIKUS PUHKUSEREISIDE OSAS

Kui eelnevalt oli kirjeldatud, millega erinevatel eesmärkidel tehtud reisidel tegeleti, siis järgnevalt on välja toodud, mis on Eesti elanike eelistused tulevikus puhkusreiside koha ja kestuse osas, millised tegevused neid maapiirkonnas reisides tulevikus huvitavad ning kui palju on nad nõus teenuste eest maksma.

Eelistused puhkusereisi koha valikul

Vastajatest 38% eelistab tulevikus väljaspool oma kodumaakonda puhkust veeta sugulaste-tuttavate juures (Joonis 19). 23% eelistuseks on puhata välismaal ning 15% soovib puhkuse ajaks minna oma suvilasse. Võrdselt 9% veedab oma puhkuse hea meelega mõnes Eesti linnas või maaturimismiettevõttes. 5% valis muu variandi, kellest suur osa eelistab oma puhkuse veeta auto või haagissuvilaga ringi reisides, telkides (kasutades RMK telkimiskohti) looduses veekogu ääres, matkates ja kalastades.

Joonis 19. Üldised puhkusereiside veetmise eelistused (väljaspool oma kodumaakonda) (%).

Eelistused puhkusereisi pikkuse osas

Kõige eelistatum puhkusereisi pikkus on 42% vastajate arvates kuni nädal (Joonis 20). Üle kolmandiku (34%) eelistuseks on teha kahe- kuni kolmepäevaseid reise, 15% aga soovib puhkusel olla kaks nädalat. Võrdselt 5% oli vastajate seas neid, kes eelistaks reisida üle kahe nädala ja vaid ühe päeva.

51

Joonis 20. Eelistused puhkusereiside pikkuse osas (%).

Eelistused tegevuste osas

Maapiirkonda tehtavate sisereiside ajal on vastajatel tulevikus suur huvi kontserdi/muusikafestivali külastamise ning looduslike ja ajaloo või kultuuriga seotud vaatamisväärsustega tutvumise vastu – see huvitab väga või pigem 88% vastajatest (Joonis 21). 86% on huvitatud muude meelelahutusürituste külastamisest maapiirkonnas. 84% on huvitatud nii suvelavastuste kui ka loomaaia või –pargi külastamisest. Huvi rannapuhkuse vastu nimetas 80% vastajatest. Kuigi rannapuhkus oli huvi pakkuvatest tegevustest tervikuna alles seitsmendal kohal, siis hinnangu „väga huvitab“ osakaalude poolest olid võrdselt 38%-ga esikohal rannapuhkus ja kontserdi/muusikafestivali külastamine.

Joonise alumisest osast näeme, et jahipidamine jääb pigem väikeste gruppide huviks sisereiside ajal maapiirkonnas – 88% vastajatest ütles, et see neid pigem või üldse ei huvita. Vastajatest kolmveerandit ei huvita ratsutamine ning pooli spordivõistlustel osalemine ei osaleja ega pealvaatajana.

52

Joonis 21. Huvi erinevate tegevuste vastu tulevikus maapiirkondades tehtavate sisereiside

ajal (%).

Siseturistide valmisolek kulutusteks

Vastajad on puhkusereisi ajal Eestimaal valmis kulutama keskmiselt kokku 80 eurot inimese kohta päevas - sellest 26 eurot majutusele, 22 eurot toitlustusele, 15 eurot aktiivsele puhkusele ning 16 eurot muudele teenustele. Statistikaameti järgi kulutasid Eesti elanikud 2011. aastal ööbimisega puhkusereisil keskmiselt 108 eurot inimese kohta päevas. Jooniselt 22 näeme, et olenemata kulutuse liigist, soovis valdav enamus (70-89%) vastajatest kulutada puhkuse ajal inimese kohta päevas kuni 25 eurot. Majutuse puhul oli kolmandik neid, kes olid valmis kulutama ka rohkem. 40-49-aastased olid valmis majutusele teistest vanusegruppidest rohkem kulutama: üle 75 euro päevas inimese kohta oli valmis kulutama kümnendik, samas kui teistes vanusegruppides oli selliseid inimesi 1-5%. Aktiivse puhkuse peale olid enim (üle 75 €/inimene) valmis kulutama noored: 15-19-aastaste seas oli neid 8% ja 20-29-aastaste seas 5%. Teistest vanusegruppidest oli nii palju valmis kulutama 0-2%. Suurlinna elanikest 45% olid valmis majutuse peale kulutama rohkem kui 25 eurot inimese kohta päevas, kuni 4000 elanikuga haldusüksuses elavatest vastajatest olid valmis seda tegema enam kui poole vähemad - 20%.

53

Joonis 22. Valmisolek kulutusteks inimese kohta päevas puhkusereisi ajal Eestimaal (%), n=500.

Reisiplaanid 2012. aastal

Kui vastajatelt küsiti, kas neil on plaanis 2012. aasta jooksul reisida Eestis maapiirkonda väljaspool oma kodumaakonda, siis 59% vastas, et kavatseb seda teha (Joonis 23). 36% oli seda küsitluse ajaks juba teinud ning vaid 6% ütles, et sellist plaani neil ei ole. Põhjenduseks tõid viimaste seas pea pooled (48%) rahapuuduse, 26% ajapuuduse, võrdselt kümnendik ütles, et neil on plaanis puhata välismaal või olid muud põhjused (näiteks infopuudus). 6% neist ütles, et hetkel plaanid puuduvad, kuid nad võivad spontaanselt otsustada reisile minna.

Joonis 23. Kavatsused reisida 2012. aastal Eestis isiklikel või tööalastel eesmärkidel maapiirkondadesse väljaspool maakonda, kus alaliselt elatakse ja töötatakse (%).

54

MAATURISMI SEKTORI FINANTSNÄITAJAD

Müügitulu ja kasum

Ettevõtete küsitluses oli 127 organisatsiooni nõus avaldama oma 2011. aasta müügitulu ja kasumi. 2012. aasta novembriks oli antud 127-st ettevõttest 97 esitanud Äriregistrile 2011. aasta majandusaastaaruanded. Nende 97 ettevõtte osas kontrolliti Äriregistri andmete põhjal ka ankeedis märgitud müügitulu ja kasumit. Kuna maaturismi teenuste pakkumine on sektori hooajalisuse tõttu osadele ettevõtetele kõrvaltegevusala, paluti vastajal öelda nii ettevõtte üldine, kui ka turismitoodetest- ja teenustest saadud müügitulu ja kasum. 127 uuringus osalenud ettevõtete majandusaasta (2011) müügitulu oli keskmiselt 70 012 eurot, mis on 2010. aasta uuringu andmetega võrreldes (55 379 eurot) oluliselt kõrgem. 2011. aasta müügitulu mediaan oli 17 817 eurot. 2011. aasta müügitulu turismiteenustest ja -toodetest oli ettevõtetes keskmiselt 44 481 eurot, mediaan 13 000 eurot.

127 ettevõtte keskmine kasum moodustas 18% müügitulust, ehk 1244 eurot ning mediaan 1068 eurot. 31 ettevõtet olid kahjumis, ülejäänute kasum jäi vahemikku 0-105 791 eurot. Turismiteenustest ja –toodetest saadud kasum oli keskmiselt 3078 eurot, mediaan aga 5 korda väiksem, ehk 600 eurot. 23 ettevõtet olid kahjumis, ülejäänute kasum jäi 0-77 816 euro vahele. Turismiteenustest ja –toodetest saadud keskmine kasum on ettevõtete üldisest kasumist mõnevõrra suurem seetõttu, et ettevõtetel on muud tegevused olnud kahjumlikumad.

Finantssuhtarvud

07.11.2012. seisuga oli 160-st uuringus osalenud ettevõttest 97 (61% valimist) esitanud Äriregistrile 2011. aasta majandusaastaaruanded. Järgnevalt on välja toodud nende ettevõtete finantsolukord. Andmete tõlgendamisel tuleb arvestada asjaoluga, et 19%-l uuringus osalenud ettevõtetest ei olnud peamine tegevusala seotud turismiga, seega ei iseloomusta antud näitajad puhtalt turismi valdkonna finantsolukorda. Tabelis 11 on võrreldud uuringus osalenud ettevõtete 2011. aasta finantsnäitajaid kõikide Eesti ettevõtete ning majutus- ja toitlustusettevõtete 2010. aasta keskmise tasemega (Statistikaameti kõige uuemad andmed).

55

Tabel 11. Finantssuhtarvud.

*Statistikaameti andmed 2010. aasta kohta

Vastanud ettevõtete seas oli 2011. aastal keskmine maksevõime (käibe ja lühiajaliste kohustuste suhe) rahuldav (1,23), mis on poole võrra parem kui majutus- ja toitlustusettevõtetel 2010. aastal keskmiselt, kuid kuuendiku võrra madalam kui kogu Eesti ettevõtete tase aasta varem (1,45).

Uuringus osalenud maaturismiettevõtete keskmine võlakordaja (lühiajaliste kohustuste ja omakapitali suhe) on kahe kolmandiku võrra tagasihoidlikum (0,44) kui majutus- ja toitlustusettevõtetel kokku ja kolmandiku võrra tagasihoidlikum kui Eesti ettevõtetel tervikuna (0,64).

Uuringus osalenud maaturismiettevõtete keskmine ärirentaablus ja puhasrentaablus (ärikasumi või puhaskasumi osakaal käibest) on viiendiku võrra kõrgemad kui Eesti ettevõtetel tervikuna ja kordi kõrgemad kui terves kahjumiga toiminud majutus- ja toitlustussektoris. Kui uuringus osalenud ettevõtetes teeniti 1 euro suuruselt müügikäibelt keskmiselt 6 senti kasumit, siis Eesti ettevõtetes teeniti keskmiselt 5 senti kasumit. Eesti majutus- ja toitlustusettevõtetes saadi aga 1 euro kohta keskmiselt -4 senti kahjumit.

Kuna maaturismi sektoris on enamasti tegemist väikeettevõtetega, siis on äri- ja puhaskasumi näitajad aasta kohta keskmiselt üle 20 korra väiksemad (vastavalt 1514 ja 1531 eurot) kui Eesti ettevõtetes tervikuna (ärikasum 35 970 eurot, puhaskasum 35 050 eurot). Kuid võrrreldes majutus- ja toitlustusettevõtetega on maaturismiettevõtete kasumlikkus oluliselt parem. 2010. aastal oli majutus- ja toitlustusettevõtete keskmine ärikahjum 2000 eurot ja puhaskahjum 1450 eurot.

Vaatamata sellele, et vastanud maaturismiettevõtete seas oli 2011. aastal ka ebakindlaid majandustulemusi, võib keskmisi tulemusi võrreldes siiski öelda, et Eesti maaturism on üsna elujõuline – sealsetel ettevõtetel on teistega võrreldes vähem laene, nende maksevõime on rahuldav ja vaatamata väikestele kasumitele on rentaablus hea.

56

Investeeringud ja toetused maaturismiettevõtetes

Viimase viie aasta (2007-2011) jooksul on oma ettevõtluse arendamiseks saanud toetust 55% uuringus osalenud maaturismiettevõtetest. Toetust saanud ettevõtted said kõige sagedamini toetusi investeeringuteks (34%) ning seejärel koolitusteks (16%) (Joonis 24). Kõige vähem saadi toetusi tootearenduseks (3%). Muude toetuste all nimetati mahe-, pindala-, palga- ja põllumajandustoetusi ning toetusi ürituste ja spordi jaoks.

Joonis 24. Viimase viie aasta (2007-2011) jooksul oma ettevõtluse arendamiseks toetusi saanud ettevõtete toetuste liigid (%), n=88.

Uuringus osalenud maaturismiettevõtted said kõigi toetuse liikide lõikes toetusi enamasti EAS-ist või PRIA-st (Joonis 25). Investeeringuteks saadud toetustest tuli valdav enamik (91%) PRIA-st. Pooled tootearenduseks toetusi saanud ettevõtetest said toetuse samuti PRIA-st. EAS-ist said toetust kõik stardiabi saanud ettevõtted ning 68% koolituse ja 64% nõustamise jaoks toetust saanud ettevõtetest. Turunduseks saadud toetused tulid 50% PRIA-st ja 50% EAS-ist.

Joonis 25. Viimase viie aasta (2007-2011) jooksul oma ettevõtluse arendamiseks toetusi saanud ettevõtete toetuste allikad toetuste liikide lõikes (%), n=88.

57

MAATURISMI SEKTORI OMANIKUD JA TÖÖJÕUD

Maaturismiettevõtete omanikud

Maaturismiettevõtetel on keskmiselt 1,5 omanikku: kõige vähem 1 ja kõige enam 7. 63% ettevõtetest on 1 omanik, 33% on 2 omanikku ning ülejäänutel (4%) 3-7 omanikku. Analüüsist jäid välja 10 MTÜ-d. Ettevõtte omanike seas on nii meeste kui naiste puhul kõige vähem noori, kuni 24-aastaseid (3-5%), ja vanemaid, üle 64-aastaseid (9-17%) (Joonis 26). Enamike omanike vanus jääb 25-64 aasta vahele. Nii meeste kui naiste puhul on ülekaalus 45-64-aastased omanikud (mõlemad 47%).

Joonis 26. Ettevõtte/organisatsiooni omanike jagunemine vanuse järgi (%), n=150.

Jooniselt 27 näeme, et kui kõigist ettevõtte omanikest 58% on meesterahvad, siis nende osakaal on eriti suur Kesk-Eestis tegutsevates ettevõtetes (65%). Sama tendents tuli välja ka 2010. aasta uuringus, kui Kesk-Eestis olid ettevõtete omanikest 80% mehed. Kuid samas tuleb antud andmete tõlgendamisel arvestada sellega, et 2012. aasta küsitluses oli valimis antud piirkonnast väga vähe ettevõtteid. Sooliselt on kõige enam tasakaalus Lääne-Eesti ettevõtted, kus naised moodustavad ettevõtete omanikest 47%.

58

Joonis 27. Ettevõtte/organisatsiooni omanike sooline struktuur regiooniti (%), n=150.

Maaturismiettevõtete tööjõud

Maaturismiettevõtetes on hetkel keskmiselt tööl 4 inimest: 1,42 täistööajaga naist, 0,86 täistööajaga meest, 0,63 osalise tööajaga naist ning 1,04 osalise tööajaga meest (Joonis 28). 2009. aastal oli keskmine töötajate arv madalam (3,49), kuid täistööajaga töötajate arv kõrgem (2,51). Nüüd kasutatakse rohkem osalise tööajaga töötajaid ning ilmselt seetõttu ongi täistööajaga töötajate keskmine arv langenud. Võrreldes 2009. aastaga on langenud keskmine nais- ning kahekordistunud meestöötajate arv.

Joonis 28. Ettevõtte/organisatsiooni keskmine töötajate arv aastatel 2009 ja 2011.

Keskmine töötajate arv on kõige suurem Põhja-Eesti (6,72) ning kõige väiksem Lääne-Eesti regioonist pärit ettevõtetes (2,25) (Joonis 29).

59

Joonis 29. Keskmine töötajate arv regioonide lõikes, n=160.

Joonisel 30 näeme, et pea pooled (49%) uuringus osalenud ettevõtete lepingulistest töötajatest jäid vanusevahemikku 25-44 aastat. Kõige vähem oli lepinguliste töötajate seas üle 64-aastaseid töötajaid (5%). 2011. aastal kasutas 33% ettevõtetest hooajalist tööjõudu. Kui lepingulistest töötajatest on kuni 24-aastaseid 13%, siis hooajalistest töötajatest on selles vanusegrupis koguni 55% töötajatest.

Joonis 30. Ettevõtte/organisatsiooni lepinguliste ja hooajaliste töötajate jagunemine vanuse

järgi (%), n=107; n=52.

Töötajate täiendkoolituse vajadus Veidi üle poole (51%) ettevõtetest arvasid, et nende töötajad ei vaja täiendkoolitust. Ülejäänutest viiendik (21%) pidas vajalikuks klienditeeninduse alast koolitust, võrdselt 15% tundis vajadust koolitada oma töötajaid turunduse alal ja erialaselt (Joonis 31). Erialase koolituse vajadus oli ettevõtteti erinev: koristamine, ratsutamine, kalandus, loodus, metsandus, matkad, pärandkultuur ja raamatupidamine. Veel toodi välja keeleõpet (11%), toitlustust (9%), hotellimajandust (7%), tootearendust (5%), juhtimist (4%), seadusandlust ja meeskonnatööd (mõlemad 3%). Muude teemade all arvasid ettevõtted, et kõik koolitused tulevad kasuks, konkreetselt toodi veel välja eetikat, arvutiõpet ja väliskliendi suhteid.

60

Joonis 31. Täiendkoolitused, mida töötajad vajavad (%), n=78.

61

MAATURISMI SEKTORI TURUNDUS Uuringus osalenud ettevõtetest 83% ütles, et nad uurivad klientidelt, milliste kanalite kaudu kliendid ettevõtte kohta infot said. Neist, kes ei uuri, ütles 37% põhjenduseks, et neid see info ei huvita või neile pole oluline teada, milliste kanalite kaudu kliendid ettevõtte kohta infot said. Mõned ettevõtted ei uuri infokanaleid klientidelt sellepärast, et nad arvavad neid ise teadvat, mõni ettevõte ei soovi oma kliente küsimustega tülitada ning mõne sõnul ütlevad kliendid neile selle info ise. Üks ettevõte tõi põhjenduseks laiskuse ning üks ei ole suutnud selles küsimuses mingit regulaarsust juurutada. Oma ettevõtte tutvustamiseks kasutatavatest turunduskanalitest olid esikohal ettevõtte koduleht ja tuttavate soovitused (mõlemad 86%) (Joonis 32). Järgnesid turismiportaalid (http://www.maaturism.ee, http://www.turismiweb.ee) (63%) ja maakonna turismiinfokeskus (61%). Vaid kümnendik kasutab oma ettevõtte tutvustamiseks televisiooni või raadiot ning 6% transpordiettevõtteid (näiteks bussifirmasid jm). 2% ettevõtetest ei kasuta ühtegi turunduskanalit.

Joonis 32. Ettevõtte/organisatsiooni tutvustamiseks kasutatavad turunduskanalid (%),

n=160. Järgmiseks paluti ettevõtetel eelpool toodud infokanalitest nimetada 3 kõige olulisemat, mida nad oma ettevõtte tutvustamiseks kasutavad. Joonisel 33 on näha, et kõige tähtsamate infokanalite osas muudatusi ei tekkinud: ettevõtte koduleht (56%), tuttavate soovitused (49%) ja turismiportaalid (29%). Kõige ebaolulisemateks turunduskanaliteks osutusid televisioon/raadio ning messid (mõlemad 3%).

62

Joonis 33. Kõige olulisemad ettevõtte/organisatsiooni tutvustamiseks kasutatavad

turunduskanalid (%, enam kui 3 kanali puhul), n=99. Maapiirkonnas reisinutel paluti nimetada 5 peamist kanalit, kust nad saavad infot Eestisiseste reiside korraldamiseks. Kui võrrelda siseturistide ja ettevõtete esindajate arvamusi, siis sisesturistidele oli samuti kõige tähtsamaks infokanaliks sõprade, sugulaste ja tuttavate soovitused (85%) (Joonis 34). Üle poole (60%) vastajatest saavad info turismiportaalidest nagu näiteks www.puhkaeestis, www.maaturism.ee, www.turismiweb.ee jms, mis oli ettevõtete puhul samuti üks tähtsamaid infokanaleid. Ettevõtete koduleht kui informatsiooniallikas oli siseturistidel alles neljandal kohal pärast soovitusi, turismiportaale ja trükimeediat. Sarnaselt ettevõtete esindajatega hindasid ka siseturistid kõige ebaolulisemaks infoallikaks transpordiettevõtteid. Osad vastajad (2%) nimetasid ka muid infoallikaid. Näiteks toodi välja, et info saadakse reisibüroode poolt saadetavatest pakkumistest e-posti teel, samuti saadakse informatsiooni tagasisidest ja arvustustest, RMK-st ning tööreisidelt.

Joonis 34. Kanalid, kust saadakse infot Eestisiseste reiside korraldamiseks (%, 5 peamise kanali alusel), n=500.

63

Turundusele kulutasid maaturismiettevõtted 2011. aastal keskmiselt 988 eurot: kõige vähem 0 eurot ja kõige enam 33 700 eurot. 12% ettevõtetest ei teinud turundusele mingeid kulutusi. 2009. aastal oli selliseid ettevõtteid 10%. Joonis 35 näitab, et 2011. aastal jäid üle poole (51%) ettevõtete turundusele kulutatavad summad kuni 200 euro piiresse. Võrdselt 12% oli selliseid ettevõtteid, kes kulutasid turundusele 201-400, 401-800 ja 801-1200 eurot. 14% ettevõtetest kulutas turundusele üle 1200 euro.

Joonis 35. Ettevõtete/organisatsioonide 2011. aasta turunduskulud (%), n=160. Kokkuvõttes võib uuringus osalenud ettevõtete põhjal öelda, et maaturismiettevõtted on kulutanud turundusele üldiselt vähe - uuringus osalenud ettevõtetest ligi pooled kulutasid 2011. aastal turundusele vaid kuni 200 eurot. Peamisteks oluliseks peetavateks turunduskanaliteks on nö vähest finantsilist ressurssi eeldavad kanalid - ettevõtte koduleht, tuttavate soovitused ning turismiportaalid. Kuna siseturistid otsivad oma reisi planeerimisel infot valdavalt samade kanalite kaudu, võib öelda, et ettevõtted on valinud enda turundamiseks enamjaolt õiged kanalid.

64

KOOSTÖÖ

Ühistegevuse traditsioon on maaturismi sektoris tugev ja koos tegutsetakse erinevatel tasanditel.Turismiühendused on ühelt poolt maakondlikud või regionaalsed ning sageli on ühe osapoolena kaasatud ka avalik sektor. Teine pool koostööst toimub valdkonnapõhiselt erialaorganisatsioonides. Kolmandaks tasandiks on koostöövõrgustikud, mis on osadel juhtudel saanud alguse tänu erinevatele toetusmeetmetele, mis võrgustikke soodustavad või nende olemasolu nõuavad ning teisalt ka lähtuvalt praktilisest koostöövajadusest.

Turismisekori koostöövõrgustike edendamisel võib esile tuua Leader-meetme1. Eestis tegutsevast 26-st Leader-grupist on turimismeede olemas 24-l.

Oma eesmärgilt on ühendused esiteks seotud majandusliku kasuga ja teisalt ettevõtete esindamisega poliitilises protsessis, näiteks poliitika kujundamises, suhtlemises tööandjate ja ametiühingutega jne.

Küsitletud 160 maaturismiettevõttest toodi 75 puhul välja enda kuulumine mõnda turismiga tegelevasse ühingusse või organisatsiooni. Kokku nimetati 27 erinevat ühingut, ülekaalukalt enim, ehk 37 ettevõtet, kuulus MTÜ-sse Eesti Maaturism. Teistest organisatsioonidest olid kolme liikmega esindatud Võrumaa Turismiliit, Hiiumaa Turismiliit ja SA Põhja-Eesti Turism. Kõik ühingud ja organisatsioonid ning nendesse kuulunud küsitlusele vastanud ettevõtete arv on toodud tabelis 12. Tabel 12. Ettevõtete kuulumine turismiga tegelevasse ühingusse või organisatsiooni. Ühingud/organisatsioonid Ettevõtete arv Eesti Maaturism MTÜ 37 Hiiumaa Turismiliit 3 Põhja-Eesti Turism SA 3 Võrumaa Turismiliit MTÜ 3 Eesti Hotellide ja Restoranide Liit 2 Puhka Eestis 2 Sibulatee MTÜ 2 Sangaste Turismiküla MTÜ 2 Eesti Jahimeeste Selts 1 Eesti Kaubandus-tööstuskoda 1 Eesti SPA Liit 1 Eesti Turismifirmade Liit 1 Jõgevamaa Koostöökoda 1 Kodukant Läänemaa MTÜ 1 Lääne Harju Koostöökogu 1 Muhu Turismi Assotsiatsioon MTÜ 1 Pan park 1 Postitee MTÜ 1 Projekt Romantiline Rannatee 1

1 Eesti maaelu arengukava 2007 – 2013 Leader meetme (meede 4) eesmärkideks on kohaliku algatuse edendamine, põllumajanduse ja metsanduse konkurentsivõime parandamisele kaasa aitamine, maapiirkonna elukvaliteedi parandamine, majandustegevuse mitmekesistamine ja otsustusõiguse andmine kohalikule tasandile Leader kohalike tegevusgruppide kaudu.

65

Ühingud/organisatsioonid Ettevõtete arv Põlvamaa Turismiettevõtjate Liit MTÜ 1 Pärnumaa turismisihtkoha klaster 1 Saaremaa Giidide Ühing MTÜ 1 Saaremaa Turism SA 1 Setomaa Turism MTÜ 1 Toila Turismiettevõtjate Liit 1 Toila Väiketurismiettevõtjate Ühendus 1 Võrumaa partnerluskogu 1 Täpsustamata kohalik MTÜ 1 Kokku 27 Kokku 75

Ettevõtete küsitluse tulemustest nähtub, et vastajad on erinevatest struktuuridest teinud enim koostööd turismiinfokeskuse või -punkti ja kohaliku omavalitsuse (mõlemad 79% vastanuist) ning teiste maakonna turismiettevõtetega (78%) (Joonis 36). Üle poole vastajatest tegi koostööd ka toitlustusettevõtjate (61%) ning ürituste korraldajatega (60%), samuti maaturismi katusorganisatsioonidega (53%). Veidi alla poole vastanutest nimetas koostööpartneritena PRIA-t, Põllumajandusministeeriumi ja külaseltse (vastavalt 47% ja 46%) ning kaubandusettevõtjaid (43%). Veelgi vähem toodi välja põllumajandusettevõtjaid, reisikorraldajaid (mõlemad 39%), EAS-i (35%) ning kõige vähem (23%) naaberriikide turismiettevõtteid.

Joonis 36. Ettevõtete koostöö erinevate struktuuridega viimasel kolmel (2009-2011) aastal (%).

Ekspertide hinnangul on koostöös kogukondade ning külaseltsidega oluline arenguperspktiiv, et luua sild erinevate meetmete kaudu toetatud valdkondade vahele ning tekitada seeläbi piirkonnale tervikuna suuremat lisaväärtust.

Ettevõtete üldine valmisolek koostööks on erinev lähtuvalt sellest, kas turism on nende põhitegevusala. Turism kui peamine majandustegevus loob parema eelduse teha tõhusat koostööd ning otsida aktiivselt võimalusi oma ettevõtte arendamiseks.

Maaturismiettevõtete suhteliselt vähene koostöö reisikorraldajatega peegeldab turu hetkeseisu, kus reisiettevõtted tegelevad teistsuguste kliendigruppidega ning maaturismiettevõtete klientidest on suur osa nn. otsekliendid. Koostööd komplitseerib ekspertide hinnangul ebaühtlane kvaliteet ning stabiilse kvaliteediga teenuseid ja tooteid

66

pakkuvate ettevõtete vähene arv. Samuti on mahud reisikorraldajate poolt sageli suuremad, kui üks maaturismiettevõte vastu võtta saab. Suur osa nii sise- kui välisturiste eelistab reisikorraldaja poolt pakutavate pakettide asemel ettevõttega otse kontakti võtta.

Samas on Eestis tervikuna, nii linna- kui maaturismis, koostöö reisikorraldajatega üheks arengukohaks, kus võib näha vajadust piirkondlike reisikorraldajate järele. Kindlasti on see üks valdkond, mis vajaks edasist uurimist.

Koostöö naaberriikide turismiettevõtetega on sõltuv ettevõtte tegevusvaldkonnast - majutusteenuse osutajad teevad oma valdkonna spetsiifikast lähtuvalt koostööd vähem, kui näiteks aktiivse puhkuse pakkujad.

Hinnangut koostööle PRIA ning Põllumajandusministeeriumiga mõjutab ilmselt kogu nende institutsioonidega seotud toetuste saamise ning asjaajamise temaatika. Eksperdid tõid PRIA-ga seoses enim mainitud kitsaskohtadena välja esialgse ja samuti kuludeklaratsioonide menetlusaja ja bürokraatia.

Joonis 37. Koostöö teiste ettevõtete/ettevõtjatega.(%)

Ettevõtete esindajate hinnangul tehakse teiste ettevõtetega kõige enam koostööd kliendi edasi suunamisel - seda teeb 69% vastanuist, 23% ei tee, kuid sooviks teha ja vaid 8% ei soovigi sellega tegeleda (Joonis 37). Ka kogemuste ning info vahetuse osas teevad koostööd üle poole, ehk 53% vastajatest, veel 37% oleks sellest huvitatud ning 11% seda ei soovi. Vähem on koostööd ühise teenuste reklaami ja samuti ühiste pakettide või teenuste näol, mõlemat nimetas 39%, kusjuures neid, kes sellisest koostööst huvitatud ei ole, oli ühiste pakettide või teenuste puhul viiendik ning ühise teenuste reklaami puhul pea veerand.

Ekspertide hinnangul on koostöövalmidus osaliselt seotud ka ettevõtjate suhteliselt kõrge vanuse ning olukorraga, kus turismitalu on elustiiliettevõte või kõrvaltegevusega, mille eesmärk ei ole laienemine. Uued sektorisse sisenejad on senistest ettevõtjatest suuresti avatumad, analüütilisemad ning oma ettevõtlusplaanid strateegilisemalt läbi mõelnud.

67

Regioonid

Regioonide lõikes esineb mõningaid erinevusi. Eksperdid tõid välja tendentsi, et piirkondades, kus külastajate vood on suhteliselt suured ning katavad kõigi ettevõtete tegevused, on vajadus koostööd teha mõnevõrra väiksem. Näidetena regioonidest, kus koostöö on vähem intensiivne, võib nimetada Lääne-Eestit ning saari. Ka Järvamaa ning Jõgevamaa puhul nähti täiendavaid võimalusi koostöö arenguks, samas kui tiheda koostöö poolest toodi esile Lõuna-Eestit.

Täiendav asjaolu, mida tuleks koostööorganisatsioonide ning –võrgustike puhul arvesse võtta, on väiksemate ettevõtete piiratud ressurss nii suuruse kui aja mõttes. Mitmene liikmelisus toob kaasa ka kohustusi ja selles osas tulevad esile piirangud, kui palju on võimalik täiendavatele ülesannetele aega pühendada, nii et igapäevased tööülesanded samas täidetud oleks. Ettevõtete poolt tehakse seetõttu valik kuuluda ühendustesse, mis toovad konkreetset kasu enamate klientide näol. Samas on erinevate turundamisega tegelevate võrgustike puhul konkreetse kasu mõõtmine keerukam ja eeldab ettevõtjalt enam teadlikkust ning aega, et klientide tagasisidet koguda ning analüüsida.

Koostöö parandamine

Üheks oluliseks teemaks on ka Eesti üldine ettevõtlusteadlikkus. Kuna on palju ettevõtjaid, kel pole ettevõtluse alast ettevalmistust, aitaks üldine teadlikkuse ja täienduskoolituse kasv parandada ka ettevõtjate huvi ning valmidust koostööks.

Konkreetse võimalusena, kuidas parandada koolitusreiside kasutegurit, tõid eksperdid välja peale selliseid ühissõite toimuvad läbimõeldud järeltegevused, mis aitaksid nähtut oma kogemuse ning oludega integreerida.

68

ARENGUVÕIMALUSED

Maaturismiettevõtete probleemid ja võimalikud lahendused

Uuringus osalenud maaturismiettevõtete esindajatelt uuriti, milliste probleemidega nad kõige enam silmitsi seisavad. Kolmeks kõige olulisemaks probleemiks peetakse madalat investeerimisvõimet (83%), maaturismi hooajalisust (82%) ja klientide vähesust (81%) (Joonis 38). Probleemiks ei peeta maaturismiettevõtjate foorumite/infopäevade vähesust (65%) ja laenuraha kättesaadavust (63%).

Joonis 38. Erinevate probleemide olulisus maaturismiettevõtetele (%), n=160.

69

Kui vastajad märkisid mõne probleemi väga oluliseks, paluti sellele välja pakkuda ka võimalikud lahendusvariandid. 19% ettevõtete esindajatest ei osanud öelda, mida tuleks teha turismiteenuste ja –toodete arendamiseks maapiirkondades. Ülejäänute arvamused on kodeeritud kujul ära toodud joonisel 39.

Joonis 39. Ettepanekud turismitoodete, -teenuste arendamiseks maapiirkonnas (%), n=129. Toetused/investeeringud. 36% ettevõtetes arvati, et areng jääb raha taha: oleks vaja rohkem toetusi ja investeeringuid, alandada maksukoormust, probleemiks on suur omafinantseering. Mõned iseloomulikumad kommentaarid:

Seni, kuni maapiirkondades turismiga tegelejad peavad endal hinge sees hoidmiseks töötama kolmel töökohal, ei saa midagi arendada. Arendada ja edendada saab ainult siis, kui saad pühenduda ühele tegevusele ja see tegevus tooks sulle peale leiva ka leivakõrvase lauale. Siis saab arendama hakata. Soodustada (kasvõi läbi maksude) maal olevat ettevõtlust. Võimalused maksude näol võiks olla väiksemad, et keegi siia tahaks tulla, töökohti luua. Käibemaks, toitlustamine välismaal 5%, meil 20%. Teatud piirkondasid toetatakse, mõnda mitte. Kui oled piirkonnas, kus puudub "atraktiivsus", kuid on midagi, mida Euroopas ei ole, siis on algul raske ja loodan, et jõuan ära oodata, kuna "atraktiivsus" ka siia jõuab. Koostöö. 18% ettevõtetes arvati, et on vaja rohkem koostööd teha: ürituste- ja reisikorraldajate ning teiste turismiettevõtetega. Seda nii turunduse kui kogemuste vahetamise osas, et kommunikatsiooni teel ideid genereerida ning lahendusi leida:

70

Mina toetaks maakondlikke (või piirkondlikke) koostöövõrgustikke. Kui need vabatahtlikkuse alusel on mitmes kohas sündinud, siis tegutsemiseks vajatakse välist toetust. Nii nagu MTÜ Setomaa Turism saab tegevustoetust Setomaa programmist, niisamuti võiks toetada teisi piirkondlikke maaturismi koostööorganisatsioone. Piltlikult öeldes on maaturismiettevõtja üksi tegutsedes suhteliselt abitu, kuid tal pole suurt võimet ka koostööorganisatsiooni ressurssi panustada. Selle taha jääb aga uute ja atraktiivsete teenuspakettide arendamine ning veelgi enam - turundus. Projektipõhiselt seda tehakse - sageli Leader toetusel, ning ise vaid omaosalust panustades. Nii saab ka midagi, mis on parem kui mitte midagi. Kuid pikaajaliselt on mõistlikum toetada arendusprotsesse, mitte lühiajalisi projekte, mille mõju ei pruugi tegelikult sektori arengule kuigi suur olla. Turundus. 16% pidas tähtsaks teha reklaami, ka suuri üle-Eestilisi turunduskampaaniaid:

Oleks vaja veel rohkem reklaamida loodust: matku ja vaba aja veetmise võimalusi. Majutuskohti on maapiirkonnas palju, kuid enamus neist on väikese täituvusega ega paku peale majutuse eriti midagi. Maakondade turismipunktid on MTÜ-d ja nad ei suuda ilma riigi või programmide abita üksi suuremaid kampaaniaid läbi viia. Näiteks Eesti toidu suure reklaamimisega on juba palju populaarsust võitnud kohalik toit. Kui korraldaks suure kampaania üle Eesti ja tutvustaks kõiki turistidele pakutavaid tegevusi maal, oleks sellest palju abi. Maaturismi kataloogis on see põhjalikult sees, kuid kataloogist üksi on vähe. Peaks näiteks tegema videoklippe ja reklaamsaateid nii Eesti siseturistidele kui ka naaberriikidele. Maal tegutsevad turismiettevõtjad ei suuda seda raha vähesuse tõttu üksi teha. Enamus majutust pakkuvatest väikeettevõtetest kurdavad, et suvi on täis, kuid ülejäänud kuud virelemine. Seetõttu tuleks toetada projektidega ja reklaamikampaaniatega just madalhooaja tegevust. Infrastruktuur. 12% ettevõtetes toodi välja probleemid infrastruktuuriga ning arvati, et kui teed, viitamine ning talvel ka lumekoristus oleks paremas korras, siis oleks ka rohkem turiste. Mõned näited ettevõtete kommentaaridest:

Teenuste- ja toodete arendamisest üksi ei piisa, inimesed peavad sinna maale ka saama, et neid teenuseid/tooteid tarbida. Kõige elementaarsem probleem - kohalikud teed. Kõigepealt oleks vaja teha maanteed korda, et tolmuteid ei oleks, siis sõidaksid suvel ka jalgratturid. Katusorganisatsioon. Kümnendikus ettevõtetes nähti vajadust katusorganisatsiooni järele, kes oleks valdkonna ning selles tegutsevate ettevõtete tegemistega kursis, oskaks neid nõustada, informatsiooni jagada, julgustada jne. Oleks vaja head katusorganisatsiooni, kes valdab infot, kellel on side liikmetega, teadmine nende teenustest ja siis saaks toimida pidev nõustamine, külastused, koolitused ja süsteemne töö. Projektipõhised asjad sellises sektoris on vähe jätkusuutlikud kahjuks. Puuduvad kompetentsed spetsialistid, kes abistaksid ja toetaksid teenuste ja toodete väljatöötamisel-disainimisel, et iga turismiettevõte leiaks oma niši, millega eristuda ja olla omanäoline. Samuti oleks suureks abiks äriplaani koostamisel ning rahastamise leidmisel. Maapiirkondade eripära väljendub eelkõige pärandkultuuri säilimises ja eksponeerimises. Siin saab riik olla abiks nii rahastamise poole pealt kui tervikpildi väljatoomisel. Sõltumatu katusorganisatsioon aitaks luua selge pildi nii võimalustest kui teostustest iga

71

väikeettevõtte tasandilt. Oleme ise hädas sellega, et sooviksime laiendada tooteid, kuid ei tea, kust alustada. Teenuste mitmekesistamine, uudsed kaasaegsed lahendused, kasutada rohkem piirkonna traditsiooni ja kultuuripärandit, oma identiteedi ärakasutamine. Peaks olema koordineeritud abi katusorgansatsioonide poolt. Iga ettevõte vajaks enda konkurentsianalüüsi, et kasutada rohkem ära oma eeliseid. Koolitused/õppereisid. 9% ettevõtetes leiti, et koolitusi/õppereise on vaja, et pakkuda kvaliteetset teenust ning saada ideid põnevate ja atraktiivsete toodete/teenuste arendamiseks. Maaelu areng. Samuti 9% oli neid, kelle arvates tuleks meelitada maale tegusaid inimesi ning selleks tuleks maaelu üldiselt arendada: Esiteks arendada maaelu, st. igale soovijale tasuta maa saamise võimalus tingimusel, et ta ka sinna jääb. Esiteks soodustada ettevõtlike ja haritud inimeste maale elama asumist. Kui pole inimesi, pole ideid ja nende arendajaid. Toetada just põhikommunikatsioonide - vesi, elekter, kanalisatsioon, teed, internet - rajamise kulusid maapiirkonnas oma kodu kuhugi külasse vana talukoha elustamise eesmärgil rajada soovival Eesti perel. Teiseks, muutuma peab kogu senine intensiivpõllumajandust toetav põllumajanduspoliitika, mis peab asenduma taas normaalse maaeluga: väiketalud, mahepõllundus, loomakarjad karjamaadel. Puhas ja looduslähedane elu ning toit koos selle vahetu kogemise võimalusega, see tuleks arendada unikaalseks üle-Euroopaliseks vaatamisväärsuseks. Kolmandaks, hoolitseda, et Eestimaa ei võsastuks. Taaselustada põllumajanduslik väiketootmine, et tagada tulud väljaspool turismihooaega. Mitmekesistamine. 8% ettevõtetest pidas oluliseks toodete mitmekesistamist, et ligi meelitada erinevaid sihtgruppe (lapsed, vanurid, aktiivne puhkus jne): Räägin Laulasmaast, kuna igal piirkonnal on omad probleemid. Laulasmaal luua tingimusi turimiteenuste mitmekesistamiseks, kõige tähtsam oleks teha ilusaks Klooga rand, seal võiks olla midagi surfaritele, paadilaenutus, vesijalgrattad jne. Objektide areng. 6% ettevõtetest arvas, et võiks olemasolevaid vaatamisväärsusi ja piirkonna turismiobjekte arendada ning korrastada: Rannas võiks lastele olla karussellid, kohvikud, võrkpalliväljakud, riietumiskohad. Töö/kliendid. 4% arvas, et turismiettevõtjatel tuleb lihtsalt endal rohkem tööd teha. Samuti 4% arvas, et oleks vaja rohkem kliente maapiirkonda ning seda saaks saavutada näiteks suur- ja spordiürituste korraldamisega. Oma roll võiks olla ka reisikorraldajatel: Oleks vaja reisikorraldajaid, kes tooksid turistid maale. Mitte ainult raha pärast, vaid peaks olema südametunnistuse asi tutvustada turistidele ilusaid Eesti paiku, et liiguksid rahad ja hiljem saaks turist otsustada tagasitulekut omal käel.

72

Omalaadsus/kohalikud omavalitsused. 3% ettevõtetes toodi välja, et on vaja leida oma nišš ning teistest erineda. Samuti 3% arvas, et kohalikud omavalitsused võiksid rohkem huvi välja näidata: Vaja on tugevat huvi kohaliku omavalitsuse ja maakonna tasandil. Maaturismi tuleks käsitleda kui tootmisharu. See ei tähenda jumala eest, et juurde oleks vaja ametnikke, vaid kõik olemasolevad peaksid asuma tööle ja tegema seda üldsuse huvides (mitte oma isiklikku asja ajades) ja teadmises, et kui pole tulemusi, tuleb oma kohalt lahkuda. Teadmiseks, et eraettevõtluses on see eile, täna ja homme nii. Muu. 9% ettevõtete ettepanekud maapiirkonna turismiteenuste ja –toodete arendamiseks ei sobinud ühegi eelnevalt kirjeldatud kategooria alla. Nende seas oli neid, kes ütlesid, et kõik hetkel tehtav on piisav, kui on hea toode, siis küll ka kliendid selle üles leiavad, hinna ja kvaliteedi suhe peaks parem olema, rohkem peaks olema aega, optimismi ja avatust. Järgnevalt on veel toodud mõned ettevõtete ettepanekud, kus käsitletakse mitmeid eelpool arutatud probleeme ja lahendusi. Inimesi on vaja julgustada ja toetada oma ettevõtlusega alustamiseks. Mõnel on ressurss olemas, aga ta ei oska seda ära kasutada ja seda tööle panna. Vaja on inimest, kes seda märkab. Külaseltsid võiksid inimesi aktiveerida tegelema kas käsitööga müügiks turistidele või muu sarnasega. Konkreetne abi oleks kodulehekülje tõlkimine erinevatesse keeltesse, praami- ja bussiliikluse, halva internetiühenduse ja ebakindla elektrivarustuse suhtes on vist raske midagi ette võtta. Võiks olla internetilehekülg, mida külastades saaks ideid ja mõtteid. Maksukoormuse vähendamine, lisatoetusmeetmed (sh arvestatava maksimaalse summaga), liigse bürokraatia vähendamine, seadlusandluse ülevaatamine väikse ettevõtte ja majutuse suhtes (puhkemajas ei ole võimalik töötajal anda esmaabi, kuna ta ei viibi kohal, majutatavate registreerimine, jms mõttetu-arusaamatu). Sellele kõigele kulub aega ja vahendeid võrdselt suuremate ettevõtetega. Vahendite sääst annab võimaluse investeerida toote arendamisse. Tõenäoliselt on vaja rohkem käia ka ise väljas nii Eestis kui välismaal.

73

Maaturismi sektori tugevused, nõrkused, võimalused ja ohud (SWOT).

Uuringu käigus kaardistati maaturismi sektori tugevused, nõrkused, võimalused ja ohud (SWOT analüüs).

Tugevused

Tugevuste osas tuuakse välja maaturismi sektori tugevad küljed lähtuvalt hetkeseisust. Kokkuvõtlikult on tugevused esitatud tabelis 13.

Tabel 13. Eesti maaturismi sektori tugevused (SWOT analüüs).

Tugevused

Kultuuripärand ja pärimus on eriilmeline ja mitmekesine

Looduspärand – loodus on puhas ja mitmekesine

Naturaalsus - looduse ja inimese vaheline harmoonia on säilinud

Kogukonna tunnetus on hea, maapiirkond elukeskkonnana on väärtuslik

Asend on soodne - eriilmelised regioonid paiknevad lähestikku

Entusiasm, “sädeinimesed”

Olemas on tahe, oskus ja kogemus teenindada väliskülalisi

Pakkumine on mitmekülgne

Turismi infrastruktuur on hea - kogu pakkumine on suhteliselt uus ja kvaliteetne

Hind on konkurentsivõimeline (võrdluses Skandinaaviaga)

Koostöö on hea - erinevatel tasanditel, turunduskoostöö, katusorganisatsioonid on tugevad

Ettevõtluskeskkond on soodne

Internetiteadlikkus on kõrge

Eesti maaturismi suurimad tugevused on seotud olemasoleva keskkonnaga, seda nii looduse, pärandi kui ka ettevõtluskeskkonna mõttes. Eesti loodus on suures osas säilinud ja puhas ning regiooniti väga eriilmeline. Teisalt on olemas rikkalik pärimus ja kultuuritraditsioonid, mis samuti piirkonniti selgelt eristuvad. Nii tuleb Lõuna-Eestis esile traditsiooniline maaviljelus ning elav talukultuur, Põhja-Eestis säilinud ja korrastatud mõisad, samuti koos Narva linnaga vene-teema, seda eriti seoses lähiajalooga. Lääne-Eestis ning saartel on läbiv saarelisuse ja merelisuse teema.

Ka maapiirkond kui elukeskkond, eluviis ning kogukonnatunnetus on väärtus omaette. See kokku loob turismiettevõtetele soodsa keskkonna, kus oma tegevust arendada. Eesti väiksuse tõttu paiknevad eriilmelised piirkonnad üksteisele lähedal ning see muudab mitmekesisuse väga kättesaadavaks.

Veel üheks suureks tugevuseks on inimesed, kes maaturismiga tegelevad. Üks aspekt on pikaajaline kogemus ja oskus väliskülastajaid hästi teenindada, mis hõlmab nii meelsust kui keeleoskust. Teisalt on sektoris palju entusiastlikke ja pühendunud inimesi. Ka koostööl on sektoris tugev traditsioon, hõlmatud on erinevad tasandid ja tegevused.

74

Tänu lähiajaloole on kogu pakkumine suhteliselt uus ja kvaliteetne ning samuti on hind võrdluses lähinaabritest Skandinaavia ja Soomega konkurentsivõimeline.

Laiematest teguritest võib tuua välja soodsa ettevõtluskeskkonna riigis tervikuna, samuti inimeste kõrge internetiteadlikkuse – kui ka veebi võimalusi paljus ära ei kasutata, ollakse nende olemasoluga siiski kursis.

Nõrkused Nõrkuste osas tuuakse lähtuvalt hetkeseisust välja sektori nõrgad küljed. Kokkuvõtlikult on nõrkused esitatud tabelis 14.

Tabel 14. Eesti maaturismi sektori nõrkused (SWOT analüüs).

Nõrkused

Hooajalisus – hooaeg on lühike

Kvalifitseeritud tööjõu puudus maaturismi hooajalisuse tõttu

Kättesaadavus ühistranspordiga on raskendatud

Teenusmajandusele suunatus on madal

Teeninduskvaliteet on ebaühtlane

Tooted/teenused pole läbimõeldud

Hinna ja kvaliteedi suhe on paigast ära

Tooted ja teenused on üheülbalised, uusi või eristuvaid on vähe

Ettevõtjate strateegiline mõtlemine on ebapiisav – vähe koostööd ja madal aktiivsus

Klienditeadlikkus on vähene – vähe tagasisideanalüüsi ja turu-uuringuid

Omapära, autentsust ei tooda teenuses ega külastuselamuses välja

Toit ei vasta kaasaja nõuetele

Regulatsioonid ja järelvalve on ebaühtlane

Varimajanduse osatähtsus sektoris on suur

Eesti kui maaturismi sihtkoht on vähe tuntud

IT võimalusi ei kasutata efektiivselt ära – kodulehed jm

Ettevõtted pole kohandatud erivajadustega inimestele

Üks olulisi Eesti maaturismi sektori nõrkusi on seotud hooajalisusega – kuigi olles regiooniti erinev, on kliimast tingituna paljude ettevõtete jaoks hooaeg suhteliselt piiratud. Külastajate hulka vähendab vihmane ja jahe ilm suvel, osade aktiivse välitegevuse pakkujate ja Lõuna-Eesti suusakeskuste puhul ka talvine lumepuudus. Oluline kitsaskoht on ka keeruline ligipääsetavus ühistranspordiga. Kuigi geograafiliselt lähestikku, on ühistranspordiühendus, ehk kohale saamine külastaja seisukohast, paljude piirkondade vahel ebamugav või puudulik. Ettevõtja jaoks võib halb transpordiühendus tuua kaasa suuremaid kulutusi. Nõrkuseks on ka ebaühtlane teenuste kvaliteet, paljud tooted ja teenused ei ole professionaalsed ja läbimõeldud. Seonduv probleem on vähene suunatus teenus-

75

majandusele üldiselt. Hinna ja kvaliteedi suhe pole pakkumises alati adekvaatselt paigas, samuti ei eristu teenused ja tooted piisavalt ning sageli jäädakse pikaks ajaks sama pakkumise juurde, toomata turule uut.

Veel üks suur valdkond on seotud strateegilise mõtlemisega. Kuna arvestatav hulk ettevõtteid pole suunatud laienemisele, ei ole omanikud väga motiveeritud tegema koostööd ega olema aktiivsed ja investeerima ettevõtte arendamisse. Sellega on seotud ka vähene klienditeadlikkus. Vähesest orienteeritusest kliendile tuleneb turu-uuringute ja oma sihtrühma analüüsi ning tagasiside kogumise vähesus. Pakkumise kujundamisel lähtutakse olemasolevast ning enda huvidest ja võimalustest, mitte klientide ootustest. Püütakse pakkuda seda, mis on olemas ja mis on endale atraktiivne ega uurita turu tegelikku nõudlust.

Seonduvalt eelnevaga ei tooda välja pärandit, omapära ega autentsust teenuses, kuna pole teadmist, et kliendid seda ootavad. Külastuselamuse loomisel kohaliku eripära kaasamise osas on kasvuruumi. Toidu osas on sageli saadaval väga head ja puhast toorainet, kuid seda ei tooda välja.

Riiklikul tasandil võib välja tuua regulatsioonide (aktiivse puhkuse osas) ja järelvalve (aktiivse puhkuse ning majutuse osas) kohatise puudulikkuse, samuti on nõrk koht varimajanduse suur osakaal sektoris. Üldises plaanis on Eesti maaturismi sihtkohana ka vähe tuntud.

Paljud ettevõtted ei ole kohandatud arvestades erivajadustega külastajate vajadusi. IT võimalusi, millest sageli küll teadlikud ollakse, ei kasutata efektiivselt ära.

Võimalused

Võimalused kirjaldavad väliskeskkonnaga seotud faktoreid, mis võivad sektori arengut tulevikus soodustada. Maaturismi sektori võimalused on kokkuvõtlikult esitatud tabelis 15.

Tabel 15. Eesti maaturismi sektori võimalused (SWOT analüüs). Võimalused

Kõigi osaliste koostöö tugevdab väärtusahelat

Panustamine innovatsiooni loob loodus- ja kultuurikeskkonnale lisandväärtust

Väljaarendatud kvaliteedisüsteem annab kliendile adekvaatse info

Ühtne müügikeskkond parandab info kättesaadavust maaturismi toodete ja teenuste kohta

Seadusandluse kaasajastamine parandab ja ühtlustab kvaliteeti

Linnastumine suurendab maapiirkonna teenuste nõudlust

Organiseeritud puhkuse suunamine maapiirkonda toob uusi kliente

Infoühiskonna arenguga seonduv (sh kaugtöö jms) suurendab huvi maapiirkonna vastu

Maapiirkonna turismiteenuse sidumine kõrge lisandväärtusega teenustega toob uusi kliente

“Targad toetused” riigi poolt tugevdavad sektorit

Nišiturismi nõudlus avab uusi turge

Alternatiiv tööd pakkuda – tööjõuressurss

76

Üks valdkond, mille kaudu avaneb üldine võimalus arenguks, on kogu väärtusahela/klienditeekonna tugevdamine läbi tihedama koostöö kõigi osaliste vahel. Selle tulemusel on tähtsaim eesmärk klient ning tema tervikliku elamuse, väärtusahela/klienditeekonna taju.

Potentsiaalselt võib maaturismi arendada müües mitte üksnes olemasolevat ressurssi, keskkonda, vaid anda sellele enam lisaväärtust, mida soodustaks innovatsioon. Kliendi seisukohast teeb pakkumises orienteerumise lihtsamaks kvaliteedisüsteem, mis lisaks pakkujatele vastava märke, samuti oleks info lihtsamini leitav läbi ühtse müügikeskkonna.

Riigipoolselt aitab kaasajastatud seadusandlus tagada kõigi alasektorite sujuva arengu.

Demograafiliste ja sotsiaalsete muutustega seonduv võimalus tuleb näiteks läbi linnastumise, mis loob suurema nõudluse puhkamisele maapiirkonnas. Urbaniseerumine võib kaasa tuua suurenenud huvi pärandi vastu, samuti huvi aktiivse puhkuse tegevuste vastu. Ka organiseeritud puhkuse osakaalu suurenemine võimaldab sektorit arendada. Infoühiskonnateenuste areng, näiteks suurenev kaugtöö osakaal, loob suuremad võimalused maapiirkonna arendamisele, samuti on võimalus siduda turismiteenust maal tihedamalt kõrge lisandväärtusega teenustega nagu ravi- ja heaoluteenused. Samuti võimaldab nišiturismi arendamine avada uusi turge.

Riigipoolsete toetuste täpsem suunamine lähtuvalt sektori vajadustest tugevdab maaturismi positsiooni.

Maaturismisektor võib pakkuda alternatiivset tööhõivet, tööd töötutele. Maaturismisektori pakutavad töökohad muutuvad tööturul atraktiivseks ning meelitavad oskustööjõudu maapiirkonda.

Ohud Ohud on väliskeskkonnaga seotud faktorid, mis võivad sektorit tulevikus negatiivselt mõjutada. Tabel 16 annab ülevaate peamistest maaturismi sektoriga seotud ohtudest.

Tabel 16. Eesti maaturismi sektori ohud (SWOT analüüs).

Ohud

Siseturg on piiratud, halvenevas majanduslikus olukorras on vähem külastajaid

Sõltumine ilmast – halvad ilmad vähendavad külastatavust

Kliimamuutused võivad nõuda sektori ümberkorraldamist

Maaturismi elustiili või kõrvaltegevusena käsitlevate ettevõtjate suur osakaal aeglustab sektori arengut

Liigne/ebaotstarbekas riiklik sekkumine pärsib ettevõtluse arengut

Kvalifitseeritud tööjõud pole kättesaadav

Ühtne põllumajanduspoliitika ei soosi maaturismi

Turismisektor pole siseriiklikult prioriteet, muutub vähem konkurentsivõimeliseks

Ettevõtjad on kinni olemasolevates mallides, hirm riskida

77

Sektori suurimad ohud on seotud siseturu piiratusega, mis väljenduvad nõudluse tugevas sõltuvuses majanduse suutlikkusest ja sissetulekutest. Kahanev sissetulek toob kaasa külastajate vähenemise maaturismiettevõtetes. Samuti on siseturg sõltuv ilmast - halb ilm vähendab klientide hulka. Laiemas plaanis võib ohuna näha ka kliimamuutusi, mis sagenevate sajuste ja jahedate suveilmade puhul ettevõtete külastatavust vähendavad, samuti lumepuudus talvel, mistõttu ei saa mitmeid tegevusi pakkuda.

Kogu sektorile on suureks ohuks, kui turism taandatakse ainult ettevõtlussektorisse. Turism on ka sotsiaalne fenomen, mitte ainult ettevõtlus. Teisalt on sotsiaalse poolega seotud ka oht. Kui on palju ettevõtteid, kes pole orienteeritud kasvule, jääb kogu sektori areng aeglaseks.

Riikliku sekkumise osas on oht ebaotstarbekas sekkumises, näiteks võivad valesti suunatud toetused pärssida ettevõtluse loomulikku arengut. Ka kvalifitseeritud tööjõudu võib maapiirkondades olla raske leida. Oma ohud on seotud ka ühtse majanduspoliitikaga ning turismi jäämisega siseriiklikult teiste prioriteetsete sektoritega võrreldes tagaplaanile. Ettevõtjate poolt on oht jääda kinni olemasolevasse ning mitte riskida uute ideedega, mis kokkuvõttes pärsib arengut.

78

SISETURISTI JA MAATURISMIETTEVÕTTE PROFIIL

Maapiirkonna siseturisti profiil Tüüpiline maapiirkonna siseturist on vähemalt keskharidusega ning täisajaga töötaja, kelle perekonna kuu netosissetulek ühe pereliikme kohta on 200-400 eurot. Ta elab kõige sagedamini Harjumaal, enamjaolt suuremas linnas või maa-asulas ning eelistab reisida Tartu-, Harju- ja Pärnumaal. Reisides maapiirkondadesse armastab ta lisaks sugulaste ja tuttavate külastamisele puhata rannas, päevitada ja supelda, tegeleda aktiivsete tegevustega nagu jalgrattasõit ja matkamine ning külastada erinevaid vaatamisväärsusi. Ta eelistab pigem kuni nädalast puhkust ning teda motiveeriks tulevikus maapiirkondadesse reisima kontserdi või muusikafestivali külastamine, puhkus rannas, looduslikud, ajaloolised ja kultuurilised vaatamisväärsused ning suvelavastused. Keskmiselt teeb maapiirkonna siseturist 1-5 ööbimisega sisereisi aastas, ööbides enamasti kas oma suvilas/maakodus või sugulaste-tuttavate juures.

Tasulise majutuse valikul lähtub maapiirkonnas reisija eelkõige hinnast ning teeninduse kvaliteedist, kuid ka kaardimakse võimalusest, veekogu lähedusest ning aktiivse tegevuse võimalustest. Ta hindab privaatsust, puhtust, mugavust, paindlikkust ja sõbralikku vastuvõttu. Eestis puhkust veetes on ta valmis kulutama keskmiselt 80 eurot päevas inimese kohta.

Oma reisi planeerides otsib ta infot peamiselt turismiportaalidest, trükimeediast ning ettevõtete kodulehtedelt.

Maaturismiettevõtte profiil

Keskmine maaturismiettevõte on osaühing, mis on tegutsenud kuni 10 aastat ning paikneb kõige sagedamini Lääne-Eesti piirkonnas asuvas külas. Ettevõttes on keskmiselt 4 töötajat ning enamjaolt kasutatakse kuni 24-aastaseid hooajalisi töötajaid. Täiskohaga töötajad on valdavalt 25-44-aastased, ettevõtete omanikud aga enamjaolt vanuses 45-64 aastat.

Maaturismiettevõtted tegelevad peamiselt majutusteenuste pakkumisega, sealjuures enim pakutakse majutust puhkemajades. Majutusega tegelevates ettevõtetes on kõrghooajal keskmiselt 19 ning madalhooajal 16 voodikohta, täitumus on kõrghooajal keskmiselt 44% ja madalhooajal 21%. 2011. aasta kõrghooajal oli maaturismiettevõtte keskmine müügitulu 46 ja madalhooajal 18 eurot ühe voodikoha kohta.

Lisaks majutusteenustele pakuvad maaturismiettevõtted ka aktiivse puhkuse teenuseid ning annavad ruume rendile. Toitlustamist pakutakse vähem ning pigem koostöös mõne toitlustusettevõttega.

79

Seoses turismivaldkonna hooajalisusega (suvekuud) tegelevad maaturismiettevõtted lisaks turismivaldkonnale ka muude tegevusaladega nagu taime- ja loomakasvatus ning metsandus.

Maaturismiettevõtete keskmine müügitulu turismitoodetest ja -teenustest on aastas 44 481 eurot ja kasum 3 078 eurot. Eesti maaturismiettevõtted on üsna elujõulised – neil on vähe laene, maksevõime on rahuldav ning vaatamata väikestele kasumitele on rentaablus hea. Investeeringutoetusi on saadud peamiselt PRIA-lt.

Maaturismiettevõtte peamine klient on eestlane, väliskülastajaid on kõige enam naaberriikidest - Soomest, Lätist ja Venemaalt.

Maaturismiettevõtted tunnevad huvi, milliste infokanalite põhjal on kliendid nendeni jõudnud. Kõige enam reklaamitakse oma ettevõtet kodulehtede kaudu või läbi tutvusringkonna. Kuni pooled ettevõtted kulutavad turundusele 200 eurot aastas.

Koostööd tehakse enim kohaliku omavalitsuse, turismiinfopunkti/-keskuse ja teiste maakonna turismiettevõtetega. Omavahel teevad turismiettevõtted koostööd peamiselt turistide suunamiseks ning info ja kogemuste vahetamiseks.

Maaturismiettevõtte peamised probleemid on hooajalisus, madal investeerimisvõime, klientide vähesus, riigipoolne vähene maaturismi toetamine ning piirkonna vähene tuntus. Ettevõtete töötajad vajavad kõige enam koolitusi teeninduse, turismimajanduse ja turunduse alal.

80

JÄRELDUSED JA SOOVITUSED

OÜ Eesti Uuringukeskus viis Eesti Vabariigi Põllumajandusministeeriumi tellimusel läbi uuringu “Maaturism 2012”. Maaturismisektori andmed on olulised Eesti maaelu arengukava 2007-2013 meetme 3.1 „Maapiirkonnas majandustegevuste mitmekesistamine“ rakendamiseks ning olemasoleva ja uue Eesti maaelu arengukava 2014-2020 toetusskeemide koordineerimiseks ning kavandamiseks. Käesoleva uuringu eesmärgiks oli analüüsida maapiirkonnas tegutsevate turismiettevõtete olukorda ja arenguvõimalusi ning siseturistide eelistusi maaturismi toodete ja teenuste tarbimisel. Eesti turismimajanduses on siseturism olulise osakaaluga, Eurostati andmetel teevad Eesti elanikud 63% oma reisidest kodumaal. Siseturismi nõudluses on näha kasvutendentsi, viimastel aastatel on tõusnud turistide arv nii linnas kui ka maal. Maaturismiettevõtte peamine külastaja on siseturist (82%), seega on maaturismiettevõtetel oluline olla siseturistile atraktiivne ning pakkuda Eesti elanikkonna eelistustele vastavaid teenuseid/tooteid. Välisturistidest on kõige enam külastajaid naaberriikidest (Soome, Venemaa, Läti) nagu ka kogu Eesti turismis üldiselt. Seega on maaturismiettevõtetel mõistlik turundustegevuste planeerimisel suunata sõnum nii siseturistile kui ka lähinaabrite turgudele.

Kui mujal Euroopas on pensionärid viimastel aastatel muutunud turismimajanduses peamiseks kasvavaks sihtrühmaks, siis Eestis on reisivaid pensionäridest siseturiste võrreldes noortega oluliselt vähem. Samas on ka Eesti vananev ühiskond, mille tulemusel kasvab tõenäoliselt ka siseturistide arv just vanemaealiseste seas. Seetõttu on maaturismiettevõtetel soovitav mõelda juba täna, kuidas muutuvat sotsiaaldemograafilist olukorda tulevikus ära kasutada.

Linnastumisest tingitud suurenev privaatsusvajadus loob head eeldused maaturismi sektori arenguks, kuna maapiirkondades pakutakse valdavalt majutusteenust väikestes puhkemajades. Uuringust selgus, et tasulise majutusvõimaluse valikul on peamiseks kriteeriumiks hind ning teenuste kvaliteet, mille suhet hindasid 2011. aastal maapiirkonnas reisinud siseturistid pigem heaks. Siiski tuleb tõdeda, et Eesti siseturistid on läbi aastate eelistanud eelkõige tasuta majutust, ehk oma suvilas ning tuttavate ja sugulaste juures ööbimist. Väga suur osa maapiirkondade reisidest tehakse eesmärgiga külastada sugulasi/tuttavaid või suvilat/maakodu, kõige harvemini minnakse puhkama maaturismiettevõttesse. Maaturismiettevõtted võiks lisaks majutusteenusele pakkuda ka rohkem teenuseid ja tooteid mittemajutatavatele turistidele. Tootearenduses võiks rohkem tähelepanu pöörata nö lisa- või kõrvaltegevustele/teenustele, mida saaksid kasutada need inimesed, kes tasulist majutusteenust ei tarbi. Uuringust selgus, et siseturistid on huvitatud veekogudega seotud tegevustest, loodus-, kultuuri- ja ajalooga seotud vaatamisväärsustest ning erinevate ürituste külastamisest (kontserdid, muusikafestivalid, suvelavastused, laadad, valla/külapäevad jne). Ka majutuse valikul peavad siseturistid oluliseks valikukriteeriumiks pakutavaid aktiivse puhkuse võimalusi. Seega võimaldab sektorit arendada organiseeritud puhkuse osakaalu suurendamine. Majutusteenusele on võimalik lisada suuremat lisandväärtust näiteks spa- ja heaoluteenustega.

81

Maapiirkonnas reisivad siseturistid eelistavad puhkust veeta kuni üks nädal ning on valmis kulutama majutusele keskmiselt 26 eurot päevas inimese kohta. Kui arvestada, et uuringus osalenud ettevõtete keskmine voodikoha maksumus kõrghooajal oli 46 eurot, siis tuleks ettevõtetel klientuuri suurendamise eesmärgil läbi mõelda, kas majutuse hinnad vastavad potentsiaalsete klientide maksevõimele. 2011. aastal oli ootuste ja pakkumiste vahe keskmiselt ligi 20 eurot.

Üks olulisi Eesti maaturismisektori nõrkusi on seotud hooajalisusega – kuigi olles regiooniti erinev, on kliimast tingituna paljude ettevõtete jaoks hooaeg suhteliselt piiratud. Külastajate hulka vähendab vihmane ja jahe ilm suvel, osasid aktiivse välitegevuse pakkujaid ja Lõuna-Eesti suusakeskustes ka talvine lumepuudus. Sarnaselt kogu maailma turismiga on ka Eesti maaturismi kõrgperiood suvel. Tulenevalt maaturismi hooajalisusest on ettevõtetel soovitav mõelda toote- ja teenusearendusele, mis tõmbaks kliente ligi ka madalhooajal. Ruumide rent/seminarid ning aktiivsed tegevused on majutuse ja toitlustuse kõrval peamised teenused, mille arendamine saaks ja võiks toimuda ka madalhooajal.

Tulenevalt maaturismi hooajalisusest ei ole ettevõtetel alati võimalik pakkuda töötajatele aastaringselt tööd, mis teeb kvalifitseeritud tööjõu hoidmise raskeks. Samas tagab just kvalifitseeritud tööjõu omamine ettevõttele teatud kvaliteeditaseme. Seetõttu oleks vaja riiklikult mõelda, milliste toetusmeetmetega oleks võimalik toetada maaturismi sektorit väljaspool hooaega, et kvalifitseeritud tööjõud säiliks ka maapiirkondade turismisektoris. Ilmselt on maaturismi hooajalisusega seotud ka tendents, kus maapiirkonnas kasvab pigem mitteteenindusega majutusettevõtete arv (puhkemajad), mis aga ei loo juurde uusi töökohti. Mitteteenindusega ettevõtetes on võimalik püsikulusid hoida madalal tööjõu ressursi arvelt. Samas Eesti Maaelu arengukava 2007-2013 toetusmeetmete üks eesmärke on luua võimalused töökohtade arvu säilitamiseks või kasvuks maapiirkondades, mistõttu tuleks mõelda, kuidas tulevased toetusmeetmed soodustaksid maaturismi sektoris töökohtade loomist. Maaturismi hooajalisuse probleemi vähendamise võimalusena näevad ettevõtted ise eelkõige koostöö suurendamist teiste ettevõtetega (sh mitte ainult turismiettevõtetega), efektiivsemaid turundustegevusi (turunduse efektiivistamist ja õigele sihtturule suunatud turundustegevusi), ürituste korraldamist, lisainvesteeringuid (nt seminariruumide sisustamiseks) ning seadusandluse paindlikumaks muutmist, et saaks madalhooajal ettevõtte sulgeda ning kulusid kokku hoida. Seni on mitmed ettevõtted leevendanud hooajalisust lisavaldkonnas tegutsemisega, näiteks põllumajanduses ja metsanduses. Kuigi ettevõtete esindajad näevad ühe hooajalisuse vähendamise võimalusena efektiivsemaid turundustegevusi, on maaturismiettevõtted kulutanud seni turundusele üldiselt vähe - uuringus osalenud ettevõtetest ligi pooled kulutasid 2011. aastal turundusele kuni 200 eurot aastas. Peamisteks oluliseks peetavateks turunduskanaliteks on nö vähest finantsilist ressurssi eeldavad kanalid - ettevõtte koduleht, tuttavate soovitused ning turismiportaalid. Kuna siseturistid otsivad oma reisi planeerimisel infot valdavalt samade kanalite kaudu, võib öelda, et ettevõtted on valinud enda turundamiseks enamjaolt õiged kanalid. Vaatamata sellele, et uuringus osalenud maaturismiettevõtete seas oli 2011. aastal osaliselt ebakindlaid majandustulemusi, võib keskmisi tulemusi võrreldes siiski öelda, et Eesti maaturism on üsna elujõuline – sealsetel ettevõtetel on teistega võrreldes vähem laene, nende maksevõime on rahuldav ja vaatamata väikestele kasumitele on rentaablus hea.

82

Samas selgus uuringust, et maaturismiettevõtetel on madal investeerimisvõime. Selle probleemi lahendamiseks soovitavad ettevõtete esindajad suunata toetusi väikeettevõtetesse ja maapiirkondadesse ning luua sobivamad tingimused toetuste ja laenude taotlemisel (väiksemate maaturismiettevõtetele jõukohasem omafinantseering, soodsamad laenutingimused/laenu garanteerimine jms). Maaturismi sektoris on ka mitmeid arengukohti. Kuigi antud sektoris on üle 8 aasta tegutsenud ettevõtete osakaal suur, vajaksid paljude maaturismi ettevõtjate oskused siiski täiendamist. Ettevõtlusoskust oleks võimalik parandada läbi täienduskoolituste, koolitusreiside, mentroluse jms. Eelnimetatud tegevuste efektiivsuse saavutamiseks tuleks aga ettevõtetel läbi mõelda jätkutegevused, mis aitaksid läbitut oma kogemuse ning oludega integreerida.

Maaturismiettevõtete nõrkuseks on osaliselt ebaühtlane teenuste kvaliteet, paljud tooted ja teenused ei ole professionaalsed ja läbimõeldud. Samuti ei eristu teenused ja tooted piisavalt ning sageli jäädakse pikaks ajaks sama pakkumise juurde, toomata turule uut. Seonduv probleem on vähene suunatus teenus-majandusele üldiselt. Maaturismi sektoris puuduvad aga riiklikud kompetentsed spetsialistid, kes abistaksid ja toetaksid sektorit nii finantsanalüüsil, kui ka sisuliselt teenuste ja toodete väljatöötamisel-disainimisel. Kuigi ettevõtjad on saanud palju toetusi investeeringuteks, on need ühekordsed ning sealt on ettevõtetel sageli raske edasi minna. Ettepanek on luua nõustajate süsteem, mille kaudu aidataks maaturismi ettevõtjatel analüüsida oma ettevõtet lähtuvalt nii finantsolukorrast kui ka teenustest/toodetest ning luua selle tulemusel strateegiline kontseptsioon edasisteks tegevusteks tagamaks ettevõtte jätkusuutlikkust. Maaturismiettevõtete esindajad näevad ühe olulise probleemina klientide vähesust. Samas on maaturismi sektoris potentsiaalseid sisekliente palju, kuna 70% Eesti rahvastikust elab linnades. Klientide arvu suurendamiseks peavad ettevõtete esindajad vajalikuks väikeste turismiettevõtjate osalemist riiklikult toetatavatel messidel; efektiivset turundust; (suur)ürituste korraldamist; paremat koostööd reisibüroode ja vahendajatega ning infrastruktuuri arendamist ja ühistranspordiga ligipääsu parandamist. Ettevõtete esindajad näevad maaturismi arengu ühe takistusena maapiirkonna puudulikku infrastruktuuri. Vaja oleks lisainvesteeringuid infrastruktuuri arendamiseks, nt teede tolmuvabaks muutmist, korralikku viitade süsteemi, talvel lumekoristamist jne. Riiklikul tasandil võib probleemina välja tuua regulatsioonide (aktiivse puhkuse osas) ja järelvalve (aktiivse puhkuse ning majutuse osas) kohatise puudulikkuse. Seetõttu on soovitav, et riik vaataks koostöös ettevõtetega üle maaturismi sektorit mõjutavad regulatsioonid, järelvalve lähtekohad ning seadusandluse. Üheks arengut soodustavaks faktoriks on kindlasti efektiivne ja konstruktiivne koostöö erinevate organisatsioonide vahel. Uuringust selgub, et kõige enam toimib maaturismi sektoris koostöö kohalikul tasandil - kohaliku omavalitsuse ja sama piirkonna turismiettevõtete vahel. Vaadates maaturismi sektori koostöö valdkonda üldiselt, näevad ettevõtete esindajad, et seda peaks tegema senisest rohkem. Mitmed koostöövõrgustikud küll juba toimivad, kuid enamasti on tegemist Euroopa Liidu toetuste najal toimivate projektipõhiste tegevustega ning nagu uuringust selgus, ei ole ettevõtete esindajail nendesse sageli usku. Kahjuks näitab ka praktika, et toetuse lõppemisel sellised koostöövõrgustikud sageli lagunevad. Seega tuleks rohkem näidata ja tuua välja positiivseid näiteid nii mujalt maailmast kui Eesti praktikast, kus erinevad koostöövõrgustikud on püsima jäänud ning

83

elujõulised (osad esialgu projektipõhiselt loodud, aga ka omal initsiatiivil tekkinud). Ettevõtete esindajad ise näevad tulevikus potentsiaali rohkemas koostöös kolmanda sektoriga (külaseltsid, MTÜ-d ja muud erinevad ühendused). Koostöö valdkonnas tuleks suurendada koostööd ka teiste turismiettevõtete, reisikorraldajate/büroode ja ürituste korraldajatega nii turunduse, ideede ja kogemuste vahetamise kui ka tootearenduse vallas. Maaturismi sektori edasiseks arenguks on oluline parandada sealsete ettevõtjate üldiseid ettevõtlusega seotud oskusi (sh teenuste/toodete arendamine), arendada nõustajate süsteemi, korraldada ettevõtetele suunatud koolitusi ning arendada koostööd erinevate organisatsioonide vahel.

84

SUMMARY AND CONCLUSIONS OÜ Eesti Uuringukeskus carried out the study “Rural Tourism 2012” commissioned by the Ministry of Agriculture of the Republic of Estonia. Data from the rural tourism sector is important for the implementation of measure 3.1 “Diversification of Economic Activities in Rural Areas” of the Estonian Rural Life Development Plan 2007-2013, and the coordination and planning of the support measures of the existing and new Estonian Rural Development Plan 2014-2020. The objective of this study was to analyse the situation and development opportunities of tourism companies operating in rural areas, and the preferences of domestic tourists in the consumption of rural tourism products and services. This study was carried out in three stages. Existing statistics, earlier studies and theoretical materials were analysed in the first stage. Two quantitative surveys among rural tourism companies and domestic tourists who travelled to rural areas in 2011 were carried out in the second stage of the study. A focus group interview with tourism experts was carried out in the third stage. Accommodation Industry Statistical Indicators According to Estonian Statistical Office 2011 data there were 1158 enterprises involved in offering accommodation in Estonia, 35% of them in urban and 65% in rural areas, while urban establishments had more rooms in total. The average number of beds per room in urban areas is 2,1 and in rural areas 2,8. We can say that urban areas have less accommodation establishments than rural areas, but their capacity in urban areas is substantially bigger. The higher number of beds per room in rural accommodation can be related to their orientation towards family and group accommodation. Although in 2011 the number of accommodation establishments in rural areas was almost double of urban areas, rural areas accommodated 20% (551 966 people) and urban areas 80% (2 173 971 people) of tourists. The percentage of overnight stays is similar, there were 4 times less overnight stays in rural areas (1 101 236) than in urban areas (4 294 156). Although we could assume that urban trips are shorter, we can see that the average length of trips is similar, 1,97 nights in urban and 2,0 nights in rural areas. During 2010-2011 the overall number of accommodation establishments rose by 17, rural areas gained 45 new establishments and urban lost 28. In rural areas 529 new rooms and 2520 new beds were established, the corresponding numbers in urban areas declined by 390 and 1122. Although the number of establishments, rooms and beds declined in urban areas, the number of visitors increased by 14% (260 509 people) and overnight stays by 16% (586 210 nights). The number of visitors in rural areas rose by 13% (63 665 people) and overnight stays by 11% (112 502 nights) Survey Results 500 domestic tourists aged 15-74, who travelled to rural areas in 2011 and 160 rural tourism establishments were surveyed. The results of the survey are the following.

85

General Indicators Rural tourism establishments are most often involved in accommodation (88%), active

vacation (48%) and catering (36%) activities, later is mostly considered as a sideline activity.

Third of the rural tourism establishments have been active 2-5 years, 26% for 6-10 years, 20% for 11-15 years and 15% over 15 years. Half of the rural tourism establishments have been offering services for 8 years and more.

The peak time for most of the rural tourism establishments is summer months: July (87%), August (79%), June (72%). Winter months (December-February) are also peak time for establishments in Southern Estonia.

151 670 people visited (one and more days visits) the surveyed rural tourism establishments in 2011, average 972 visitors per establishments. 76% of them stayed for 1 day.

28 057 foreign tourists visited the surveyed establishments, most of them coming from neighbour countries, Finland (37%), Russia (20%) and Latvia (15%). 33% (9194) of them stayed overnight. The share of foreign tourists among rural tourism establishments was 18%.

The surveyed establishments held on average 19 beds at peak period and 16 beds at low period, the corresponding permeability was 44% at peak period and 21% at low period. The average permeability for accommodation sector according to Estonian Statistical Office was 36% in 2011.

The average arithmetic mean revenue per bed was 46 euros and median revenue 16 euros at peak period. The corresponding mean for low period was 18 euros and median 13 euros per bed. The arithmetic mean was higher than median due to expensive apartments and holiday dwellings.

Despite of some weak results, the rural tourism establishments on average (median) had quite sustainable financial results in 2011, compared to other companies they had smaller loans, their solvency was satisfactory and despite of small total profits their profit margin was good.

55% of the surveyed establishments had received financial support during 2007-2011 for developing their business. Mostly support was used for investments (34%) and training (16%).

Most of the financial support came from Estonian Agricultural Registers and Information Board, EARIB (91%), all start-up support and 68% of training and 64% of consultation support was given by Enterprise Estonia (EE). Half of marketing support came from EARIB and half from EE.

The surveyed establishments say that the TOP 3 problems are low investing capacity (83%), seasonality of rural tourism (82%) and lack of customers (81%).

Rural Tourism Products and Services

86% of rural tourism establishments offer accommodation, 57% active vacation services and 53% offer room rent.

In cooperation with partner companies catering (33%), active vacation (29%) and recreation services (21%) are mainly offered.

According to the service providers the most popular services among both domestic and foreign customers are accommodation, catering and active vacation services.

86

Domestic tourists are satisfied with the quality of rural tourism establishments. The highest satisfaction is with catering (98%) and lowest with additional services (sauna, barbeque options etc), 89%.

Workers and Owners of Rural Tourism Establishments

On average 4 people work in rural tourism establishment: 1,42 full-time employed women, 0,86 full-time employed men, 0,63 part-time employed women and 1,04 part-time employed men.

49% of employees with long-term contracts were 25-44 years old. 55% of seasonal workers were up to 24 year old.

Most establishments have one owner (63%), 33% have two owners and a few have three or more owners. 47% of the owners are aged 45-64 (among both men and women).

58% of owners are men, their percentage is bigger in Central Estonia (65%). The highest share of female owners is in Western Estonia (47%).

Over half (51%) of the owners believe that their workers do not need additional training. Of those who considered additional training necessary, 21% believe there’s a need for client service related, 15% marketing and professional training.

Reasons for Domestic Trips and Choice of Accommodation

Rural areas are mostly visited by inhabitants of Harju (36%), Tartu (15%) and Pärnu (8%) county (2011).

Mostly Tartu (37%), Harju (26%) and Pärnu (24%) counties were visited. The least mentioned county for visiting was Hiiumaa (11%).

Most mentioned reasons for travelling to rural areas among domestic tourists were visiting relatives and acquaintances (87%) and festivals (73%). 47% brought out work and training related reasons and 35% mentioned vacation in rural tourism establishment.

The biggest group of domestic tourists in rural areas (30%) were those who did 1-2 trips that included overnight stays in 2011.

51% of domestic tourists in rural areas stayed overnight in summer-house, 33% at relatives/acquaintances, 10% at fee-based accommodation (also fee-based tenting) and 7% free or charge tenting.

The most important aspects for choosing fee-based accommodation are price and quality of service, the least important are the type of accommodation and interior of the buildings.

The most important additional services are possibility to pay with card (81%), closeness to water reservoir (80%) and active vacation possibilities (72%).

44% of domestic tourists in rural areas came with under 15-year old children and 15% with up to 3-year old children. Children playgrounds were mostly mentioned for visiting among families going to festivals.

Preferences of Domestic Tourists

Mostly domestic tourists prefer to spend their vacation at relatives/acquaintances (38%) and abroad (23%). 9% prefer to spend vacation at rural tourism establishments.

87

Most common length of trip is one week (42%). Domestic tourists have high interest in visiting concerts and music festivals, history

and culture related sights. On average domestic tourists are willing to spend daily 80 euros per person, of

which 26 for accommodation, 22 for catering, 15 for active vacation and 16 for other services.

Marketing and Channels

83% of rural tourism service providers find out through what channels customers got information about the services.

Most establishments use home-page and personal recommendation as the main channels for marketing (both 86%).

Domestic tourists consider the most important channels to be recommendation of friends, relatives and acquaintances (85%), and tourist portals (60%).

The average sum spent on marketing was 988 euros in 2011. 51% of the establishments spent up to 200 euros, 12% did not spend on marketing in 2011.

Cooperation

Rural tourism service providers mainly cooperate with tourist information centres and local government (79%) and tourism related businesses in other counties (78%).

Most common form of cooperation is client guiding.

Conclusions The share of domestic tourism in Estonia’s tourism economy is significant – data from Eurostat indicates that the residents of Estonia take 63% of their travels within their homeland. Demand for domestic tourism is growing and the number of tourists has increased in both cities and rural areas in recent years. Domestic tourists (82%) are the main visitors of rural tourism companies, which means it is important for these companies to be attractive for domestic tourists and offer services/products that correspond to the preferences of Estonians. Most foreign tourists come from our neighbouring countries (Finland, Russia, Latvia), which is characteristic of Estonian tourism as a whole. Rural tourism companies should therefore aim their message at domestic tourists and the markets of neighbouring countries when marketing activities are planned.

Pensioners have recently become the main growing target group in tourism economics elsewhere in Europe, but in Estonia, the number of travelling older domestic tourists is considerably smaller when compared to young people. However, Estonia is also an aging society, which means that the number of domestic tourists is likely to increase among older people. Rural tourism companies should therefore start thinking about how they could turn the changing socio-demographic situation to their favour.

The increasing need for privacy caused by urbanisation creates good conditions for the development of the rural tourism sector, as accommodation services in rural areas are mainly provided in small holiday cottages. The study revealed that the main criteria considered in the selection of accommodation are price and service quality, and the domestic tourists who travelled in rural areas in 2011 rated their ratio as rather good. However, we have to admit that domestic tourists in Estonia have mostly preferred free

88

accommodation, i.e. their own summer cottages or staying with relatives, throughout the years. The purpose of most visits to rural areas is to visit relatives/acquaintances or one’s summer cottage/country home. Spending one’s holiday in a rural tourism establishment is the least popular purpose. In addition to accommodation, rural tourism companies should offer more services and products to tourists who do not use accommodation services. This suggests that product development should focus more on so-called additional or ancillary activities/services, which could be used by the people who do not use accommodation services. The study also revealed that domestic tourists are interested in activities related to bodies of water; natural, cultural and historical sights; and visiting various events (concerts, music festivals, summer performances, fairs, municipality/village days, etc.). Domestic tourists consider the opportunity to have an active holiday an important criterion also in the selection of accommodation. This means that increasing the share of organised holidays makes it possible to develop the sector. For example, the added value of accommodation services could be increased with the addition of spa and wellness services.

Domestic tourists who travel in rural areas prefer to spend up to one week on their holiday and on average are prepared to spend 26 euros per day on average for accomodation. Considering that the average price of a bed charged by the companies that took part in the study was 46 euros during the high season, then in order to increase their clientele, companies should think whether accommodation prices are affordable for their potential clients. The difference between expectations and offers in 2011 was ca. 20 euros on average.

Similar to international tourism, rural tourism in Estonia is also seasonal and peaks in the summer, which is why rural tourism companies should think about product and service developments that would attract clients during the low season. Room rental/seminars and active activities are the main services in addition to accommodation and catering that could and should be developed during the low season. Due to the seasonality of rural tourism it is difficult for companies to retain qualified labour, because most rural tourism companies cannot offer work all year round. Qualified labour, however, guarantees a certain level of quality for the company. This is why it is necessary for the state to think about support measures that could be used to support the rural tourism sector outside of the season, so that qualified labour would not leave the tourism sector in rural areas.

Probably also because of the seasonality, the prevailing trend in recent years is such that the number of non-serviced accommodation establishments is growing, which does not create new jobs in rural areas. One of the objectives of the support measures of the Estonian Rural Development Plan 2007-2013 is to create opportunities for the preservation and increase of the number of jobs in rural areas, which is why it is necessary to think of ways that the support measures can be used to increase the creation of jobs in the rural tourism sector.

Entrepreneurs find that increasing cooperation with other companies (not only tourism ones), more efficient marketing activities, organisation of events, additional events (e.g. furnishing seminar rooms), and making legislation more flexible to allow companies to close down and cut expenses during low season are options that may reduce the seasonality of rural tourism. Until now, many companies have mitigated the impact of seasonality by operating also in another area, such as agriculture or forestry.

89

Despite the fact that more active marketing activities are considered to be one option to reduce the seasonality, rural tourism companies generally spend very little on marketing – half of the companies that were engaged in the survey spent up to 200 euros on marketing in 2011. The main channels they consider important are those that only require meagre financial resources – the company’s homepage, word of mouth, and tourism portals. As domestic tourists generally use the same channels to find information for planning their trips, we can say that companies have mostly chosen the correct channels for marketing themselves. Although the economic results of some of the rural tourism companies that took part in the study were somewhat weak in 2011, comparing the average indicators allows us to say that rural tourism in Estonia is relatively viable – companies have less loans than others, their solvency is satisfactory and irrespective of small profits their profitability is good. However, the study also indicated that the investment capacity of rural tourism companies is low. A solution to this problem, suggested by entrepreneurs, is to direct grants into small companies and rural areas, to create more suitable conditions for those applying for grants and loans (more affordable self-financing for smaller rural tourism companies, more favourable loan terms/loan security, etc.). Although the share of companies that have been operating in the rural tourism sector for more than eight years is large, the skills of many entrepreneurs still need improvement. Business skills could be improved via in-service training, training trips, mentorship, etc. In order to ensure that these activities are efficient, companies should think about follow-up activities that would help them integrate the activities they have developed with their experience and conditions.

Patchy service quality is a weakness of rural tourism companies, as many products and services have not been professionally thought through. Services and products also do not stand out enough and companies often stick with the same offers without bringing anything new to the market. A limited focus on the service economy in general is a related problem. However, there are no competent local specialists in the rural tourism sector who could help and support the sector in financial analysis as well as the development and design of services and products. Although companies have received a lot of support for investments, these investments tend to be one-off and it is difficult for companies to go further. Our proposal is to create a system of counsellors who would help rural tourism entrepreneurs to analyse their companies on the basis of their financial situation as well as products/services, and then create a strategic plan for further activities to ensure that the companies are sustainable. One of the most significant problems seen by rural tourism companies is the shortage of clients. However, there are many potential domestic clients in the rural tourism sector, because 70% of Estonia’s population live in cities. Entrepreneurs find that the number of clients could be increased by small companies participating in trade fairs supported by the state; efficient marketing; organisation of (major) events; better cooperation with travel agencies and intermediaries; and development of infrastructure; improving access by public transport. Entrepreneurs see the inadequate infrastructure in rural areas as another obstacle in the development of rural tourism. Additional investment should be made to develop infrastructure, e.g. make roads dust-free, install a good signage system, clear snow in winter, etc.

90

At the state level, it can be pointed out that regulations (regarding active holidays) and supervision (regarding active holidays and accommodation) are sometimes lacking. It would therefore be advisable for the state to review the regulations that affect the rural tourism sector, the starting points of supervision, and legislation in cooperation with companies. The study revealed that cooperation at a local level, i.e. between the local government and companies of the same region, works the most in the rural tourism sector. Looking at the area of cooperation in the rural tourism sector in general makes companies see that they should cooperate more. Many cooperation networks are already working, but they are mainly project-based activities that function with the support of European Union grants and as the study indicated, entrepreneurs often do not have much faith in them. Unfortunately, practice also shows that such cooperation networks often fall apart once the grants disappear. It is therefore necessary to show and highlight positive examples from Estonia and the rest of the world, where various cooperation networks have prevailed and are viable (some were initially created on the basis of projects, but others appeared on their own initiative). Entrepreneurs see a lot of potential in cooperation with the third sector (village societies, NPOs and other associations). Cooperation with other tourism companies, tour operators, travel agencies and event organisers should be increased in the areas of marketing, exchange of ideas and experience, and product development. Further development of the rural tourism sector requires improvement of general business skills among rural tourism entrepreneurs (incl. development of products/services), development of a system of counsellors, provision of training to companies, and cooperation between various organisations.

91

KASUTATUD KIRJANDUS

Arengukavad ja seadusandlus

Eesti maaelu arengukava 2007-2013. Kinnitatud 26.07.2012 Valitsuse korraldusega nr 334. http://www.agri.ee/public/juurkataloog/MAAELU/MAK/MAK_muudatused2011/MAK_2007-2013_kehtiv.pdf

Eesti riiklik turismiarengukava 2007-2013. Riigi Teataja. Kinnitatud 24.11.2006 Riigikogu otsusega.

https://www.riigiteataja.ee/akt/12755212

Turismiseadus. Riigi Teataja. Kinnitatud 01.01.2011 Riigikogu otsusega

https://www.riigiteataja.ee/akt/1036425?leiaKehtiv

Uuringud, statistilised ülevaated, analüüsid

Abiks ettevõtjale: Maaturism. MTÜ Eesti Maaturism. http://www.maaturism.ee/kliendid/rmt/failid/432274446.pdf

Eesti ja maailma turism 2011. Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus. http://static1.visitestonia.com/docs/276771_eesti-turism2011.pdf

Eesti regioonide majandusstruktuuri muutuste prognoos. Siseministeerium, 2009.

Domestic tourism. Eurostat, 2011.

Majutusettevõtetes peatus I poolaastal rekordarv turiste. Statistikaamet. 9.08.2012. http://www.stat.ee/57411

Majutusettevõtetel oli mullu edukas aasta. Statistikaamet. 9.02.2012. http://www.stat.ee/57473

Tourism in Europe: Results for 2011. Eurostat, 2012.

Turism. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Rahandusministeerium, 2011.

Allas, H. Külastajate eelistused aktiivsete vaba aja veetmise võimaluste kohta sihtkohas Viljandimaa. Pärnu, 2011.

Ardel, T. Maaturismi aabits. Tallinn, 2004.

92

Ehrlich, K. Maaturismi perspektiivid Euroopas. http://www.vioregio.sk/files/File/education/EE/maaturism.pdf

George, E.W., Mair, H., Reid, D.G. Rural Tourism Development: Localism and Cultural Change. 2009.

Kivi, D. Sihtkoha kuvand Tõrva-Helme turismipiirkonna näitel. Pärnu, 2011. Mald, M. Maaturism Eestis. http://www.agri.ee/public/juurkataloog/trykised_web/AR99-13.pdf

Andmebaasid

Eesti Statistikaamet. http://www.stat.ee/

Maailma Turismiorganisatsioon (UNWTO). http://www2.unwto.org/

Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioon (OECD). http://www.oecd.org/cfe/tourism/

Majandustegevuse register (MTR). http://mtr.mkm.ee/

Äriregister. Maaturismiettevõtete majandusaasta aruanded 2011.

93

LISA

Siseturistide ankeet

Maapiirkonna definitsioon

Maapiirkonna all on antud uuringus mõeldud külasid, alevikke/aleveid ning alla 4000 elanikuga linnasid (Kehra, Räpina, Tamsalu, Otepää, Kilingi-Nõmme, Karksi-Nuia, Antsla, Lihula, Abja-Paluoja, Suure-Jaani, Kunda linn, Kärdla linn, Loksa linn, Tõrva linn, Narva-Jõesuu linn, Püssi linn, Mustvee linn, Võhma linn, Kallaste linn, Mõisaküla linn).

1. Kas Te reisisite 2011. aasta jooksul Eestis isiklikel või tööalastel eesmärkidel maapiirkondadesse väljaspool maakonda, kus Te alaliselt elate või töötate? Arvestage ka sõite oma suvilasse või vanematekoju, kui need toimuvad harvem kui kord nädalas. 1. Jah 2. Ei („EI” vastanud edasi ei vasta)

2. Millisel eesmärgil ja kui palju reisisite 2011.aasta jooksul Eestis isiklikel või tööalastel eesmärkidel maapiirkondadesse väljaspool maakonda, kus Te alaliselt elate ja töötate? Arvestage ka sõite oma suvilasse või vanematekoju, kui need toimuvad harvem kui kord nädalas.

1-2 reisi 3- 5 reisi 6-10 reisi üle 10 reisi Ei ole külastanud

Suvila või vanematekodu külastus



Ürituste külastus


Muu (palun täpsustage)

3. Millistes maakondades asusid peamised sihtkohad, mida 2011.aastal maapiirkondades külastasite? (Võib valida mitu vastusevarianti) 1. Harjumaa 2. Hiiumaa 3. Ida-Virumaa 4. Jõgevamaa 5. Järvamaa 6. Läänemaa

94

7. Lääne-Virumaa 8. Põlvamaa 9. Pärnumaa 10. Raplamaa 11. Saaremaa 12. Tartumaa 13. Valgamaa 14. Viljandimaa 15. Võrumaa

4. Kas mõnel 2011. aastal maapiirkondadesse tehtud sisereisil oli Teiega kaasas alla 15-aastaseid lapsi? 1. Jah 2. Ei

5. (KUI 4=1) Kas mõnel 2011. aastal maapiirkondadesse tehtud sisereisil oli Teiega kaasas kuni 3-aastaseid lapsi? 1. Jah 2. Ei

6. Kas tegelesite 2011. aastal maapiirkonnas veedetud puhkuse- või tööreisil järgnevate tegevustega? (Palun märkige kõik tegevused, millega eri eesmärkidel tehtud reisi(de) jooksul tegelesite. Kui Te ühelgi reisil kirjeldatud tegevustega ei tegelenud, siis jätke vastav lahter tühjaks ja minge vastamisega edasi.)

Reisi peamine eemärk

Tegevused reisil Suvila või vanema-tekodu külastus



Ürituste külastus


Muu

Ranna- või spaapuhkus puhkus rannas, päevitamine, suplemine jm rannategevused

puhkus spaas või sanatooriumis, spaaprotseduuride kasutamine

Aktiivne tegevus veega seotud harrastused (näiteks sõit kanuu, paadi või süstaga, purjetamine, kalapüük)

jalgsi matkamine jalgrattasõit jahipidamine ratsutamine

95

muu aktiivne harrastus (näiteks pallimängud, golf, tennis, vibulaskmine, ekstreemsport vms)

Ürituste külastused kontserdi, muusikafestivali külastamine

suvelavastuse külastamine

muude meelelahutusürituste külastamine (näiteks laadad, valla või linna päevad, käsitööpäevad, merepäevad vms)

spordiüritustel osalemine võistleja või pealtvaatajana

Vaatamisväärsuste ja atraktsioonide külastused lasteatraktsioonide külastamine (näiteks Pokumaa, Vembu-Tembumaa jms)

loomaaia, loomapargi külastamine

looduslike vaatamisväärsustega tutvumine (näiteks taimede või loomade vaatlus looduses, jugade, pankrannikute, rabade, koobaste jms külastamine)

muuseumide või näituste külastamine

tootmistalu külastamine ajaloo või kultuuriga seotud vaatamis- väärsustega tutvumine (mõisad, kindlused või nende varemed, kirikud, muu arhitektuur, mälestus-märgid, skulptuurid jms)

Perekonna ja sugulaste/tuttavatega seotud tegevused sugulaste või tuttavate külastamine

96

perekondlikud ja muud isikliku eluga seotud üritused (pulmad, matused, sünnipäevad, kokkutulekud jne)

Suvila/maakodu külastus puhkus/ töö oma suvilas või maakodus

Tööga seotud tegevus tööalane seminar, koolitus või konverents

ettevõtte suve- või talvepäevad vm tööga seotud ühisüritused

Muu: palun täpsustage)

MAJUTUSKOHT

7. Kui palju tegite 2011. aasta jooksul Eestis isiklikel ja tööalastel eesmärkidel maapiirkondadesse ööbimisega reise? 1. Ei teinud ühtegi ööbimisega reisi (vastake edasi küs nr 11) 2. 1-2 reisi 3. 3- 5 reisi 4. 6-10 reisi 5. üle 10 reisi

8. Millistes majutuskohtades ja kui palju Te 2011. aastal maapiirkondadesse tehtud reisidel ööbisite? (Kui Te täpset ööde arvu ei mäleta, siis märkige see palun hinnanguliselt.)

Ööde arv Tasulises majutuskohas (k.a. tasulisel telkimisplatsil) Telgis (tasuta) Sugulaste/tuttavate juures või nende suvilas Oma suvilas/maakodus

97

9. Millised fakorid on Teile maapiirkondades tasulise ööbimis/majutuskoha valikul olulised?

Väga oluline

Pigem oluline

Pigem ebaoluline

Täiesti ebaoluline

Hind Majutuskoha tüüp(nt hotell, kämping, kodumajutus jne)

Asukoht Heakorrastatud ümbrus

Hoonete interjöör Teeninduse kvaliteet Toitlustamine Muu: palun täpsustage

10. Millised täiendavad võimalused on Teie jaoks maapiirkonna majutuskoha juures olulised?

Väga oluline Pigem oluline

Pigem ebaoluline

Täiesti ebaoluline

Internetiühenduse olemasolu

Kaardimakse võimalus Sauna olemasolu Grillimisvõimalus Ökomärgis GreenKey Ligipääs liikumispuuetega inimestele

Allergikute toad Lemmikloomad lubatud Veekogu lähedus Spordivahendite laenutus Matkaradade olemasolu Aktiivsete tegevuste võimalus

Laste mänguväljak Lastele suunatud tegevused Muu: palun täpsustage

98

TEENUSED JA INFOLIIKUMINE

11. Kuidas hindate oma 2011. aasta reisikogemuse põhjal Eesti maaturismiettevõtete pakutavate teenuste kvaliteeti?

Väga hea

Pigem hea

Pigem halb

Väga halb

Puudub kogemus

Majutus Toitlustus Teenindus Aktiivne puhkus Lisateenused (nt saun, grillimisvõimalus jms)

11 a. (Küsimus 11 „pigem halb” /„väga halb” vastuste korral) Palun põhjendage, miks andsite majutusele/ toitlustusele/teenindusele/aktiivsele puhkusele/lisateenustele hinnangu „pigem halb” /„väga halb”?

12. Kui palju olete nõus päevas kulutama ühe inimese kohta puhkusereisi ajal Eestimaal?

13. Kust saate infot Eesti siseste reiside korraldamiseks? (Palun märkige 5 peamist kanalit)

1. Sõprade, sugulaste või tuttavate soovitused 2. Trükimeedia (ajakirjandus) 3. Telemeedia, raadiojaamad 4. Maaturismiettevõtete koduleheküljed 5. Turismiportaalid (nt: www.puhkaeestis, www.maaturism.ee, www.turismiweb.ee jms) 6. Suhtlusvõrgustikud (Facebook, Twitter jms) 7. Infokataloogid (www.1182.ee; www.kontakt.ee jne) 8. Turismiinfokeskused (tähistatud rohelise i-ga) 9. Tasuta reklaamtrükised 10. Tasulised trükised, reisijuhid, atlased 11. Reisikorraldajad/reisibürood (sh nende koduleheküljed) 12. Kampaaniapakkumised (nt kaubanduskeskustel, telefonioperaatoritel; kliendikaardipakkumised) 13. Messid (nt turismimess) 14. Transpordiettevõtted (bussifirmad jm) 15. Reisil külastatud kohad (nt. majutuskoht, muuseum, rahvuspargi külastuskeskus jms) 16. Mujalt: palun täpsustage

Summa (EUR) majutus toitlustus aktiivne puhkus muud teenused

99

PUHKUSE EELISTUSED JA PLAANID

14. Kuidas eelistate üldiselt veeta oma puhkusereise (väljaspool oma kodumaakonda)? 1. Oma suvilas 2. Sugulaste-tuttavate juures 3. Maaturismiettevõttes Eestis 4. Mõnes Eesti linnas 5. Välismaal 6. Muu: palun täpsustage

15. Kui pikka puhkusereisi Te eelistate? 1. Ühepäevased 2. Kahe- kuni kolmepäevased 3. Kuni nädal 4. Kaks nädalat 5. Üle kahe nädala

16. Millisest tegevustest oleksite tulevikus maapiirkondades tehtavate sisereiside ajal huvitatud?

Tegevused Väga huvitab

Pigem huvitab

Pigem ei huvita

Üldse ei huvita

Ranna- või spaapuhkus puhkus rannas, päevitamine, suplemine jm rannategevused

puhkus spaas või sanatooriumis, spaaprotseduuride kasutamine

Aktiivne tegevus veega seotud harrastused (näiteks sõit kanuu, paadi või süstaga, purjetamine, kalapüük)

jalgsi matkamine jalgrattasõit jahipidamine ratsutamine muu aktiivne harrastus (näiteks pallimängud, golf, tennis, vibulaskmine, ekstreemsport vms)

Ürituste külastused kontserdi, muusikafestivali külastamine suvelavastuse külastamine muude meelelahutusürituste külastamine (näiteks laadad, valla või linna päevad, merepäevad vms)

spordiüritustel osalemine võistleja või pealtvaatajana Vaatamisväärsuste ja atraktsioonide külastused lasteatraktsioonide külastamine (näiteks Pokumaa, Vembu-Tembumaa jms)

loomaaia, loomapargi külastamine looduslike vaatamisväärsustega tutvumine (näiteks taimede või loomade vaatlus looduses, jugade,

100

pankrannikute, rabade, koobaste jms külastamine) muuseumide või näituste külastamine tootmistalu külastamine ajaloo või kultuuriga seotud vaatamisväärsustega tutvumine (mõisad, kindlused või nende varemed, kirikud, muu arhitektuur, mälestusmärgid, skulptuurid jms)

Muu: palun täpsustage)

17. Kas Te kavatsete 2012. aastal reisida Eestis isiklikel või tööalastel eesmärkidel maapiirkondadesse väljaspool maakonda, kus Te alaliselt elate ja töötate – näiteks sugulaste või tuttavate juurde, puhkama, üritustele, ettevõtte suvepäevadele vms? 1. Jah, olen juba reisinud 2. Jah, kavatsen 3. Ei

17. a (Kui 17=3) Miks Teil 2012. aastal sellist plaani ei ole?

TAUSTAANDMED

18. Kas Te olete... 1. mees 2. naine

19. Milline on Teie vanus? ______ aastat

20. Mis on Teie rahvus? 1. eestlane 2. muu rahvus

21. Mis on Teie elukoht? 1. Suur linn (Tallinn, Tartu, Narva, Kohtla-Järve, Pärnu) 2. Väiksem linn 3. Maa-asula [küla, alev(ik)]

22. Millises maakonnas elate? 1. Harjumaa 2. Hiiumaa 3. Ida-Virumaa 4. Jõgevamaa 5. Järvamaa 6. Läänemaa 7. Lääne-Virumaa 8. Põlvamaa 9. Pärnumaa 10. Raplamaa 11. Saaremaa

101

12. Tartumaa 13. Valgamaa 14. Viljandimaa 15. Võrumaa

23. Milline on Teie haridus?

1. Põhiharidus või vähem 2. Kesk- või keskeri haridus 3. Kõrgharidus

24. Mis on Teie praegune põhitegevus?

1. Palgatöötaja 2. Ettevõtja 3. (Üli)õpilane 4. Pensionär 5. Töötu 6. Lapsehoolduspuhkusel, kodune 7. Muu: palun täpsustage

25. Kui suur oli Teie perekonna eelmise kuu netosissetulek (kättesaadud summa) ühe

pereliikme kohta?

1. Kuni 200 eurot (3130 krooni) 2. 201 – 400 eurot (3146- 6260 krooni) 3. 401 – 600 eurot (6276 – 9390 krooni) 4. 601- 800 eurot (9406 – 12 520 krooni) 5. üle 800 euro (üle 12 520 krooni) 6. PUUDUS SISSETULEK

102

Maaturismi ettevõtete ankeet

I VALDKOND JA TEENUSED

1. Mis maakonnas Teie ettevõte/organisatsioon tegutseb? 1. Harju maakond 2. Hiiu maakond 3. Ida-Viru maakond 4. Jõgeva maakond 5. Järva maakond 6. Lääne maakond 7. Lääne-Viru maakond 8. Põlva maakond 9. Pärnu maakond 10. Rapla maakond 11. Saare maakond 12. Tartu maakond 13. Valga maakond 14. Viljandi maakond 15. Võru maakond

2. Kas turismiettevõte/organisatsioon tegutseb…

1. Külas 2. Alevikus/Alevis 3. Alla 4000 elanikuga linnas (Kehra, Räpina, Tamsalu, Otepää, Kilingi-Nõmme,

Karksi-Nuia, Antsla, Lihula, Abja-Paluoja, Suure-Jaani, Kunda linn, Kärdla linn, Loksa linn, Tõrva linn, Narva-Jõesuu linn, Püssi linn, Mustvee linn, Võhma linn, Kallaste linn, Mõisaküla linn).

3. Mis aastal alustasite turismiteenuste ja/või toodete pakkumist?

…aastal

4. Millised on Teie ettevõtte/organisatsiooni tegevusvaldkonnad? 1. Majutus 2. Toitlustus 3. Transport 4. Reisikorraldamine 5. Aktiivse tegevuse pakkumine 6. Taime- ja loomakasvatus 7. Ehitus 8. Kaubandus 9. Metsandus 10. Muu: palun täpsustage......

4.a (Kui küsimuses 4 on mitu valikut) Milline neist on peamine tegevusvaldkond?

103

5. Kui palju külastajaid (nii ühe- kui ka mitmepäeva külastajaid) oli hinnanguliselt Teie ettevõttes/organisatsioonis 2011. aastal kokku? .....inimest, sh välisturiste .....inimest

6. Millistest riikidest käis Teie ettevõttes/organisatsioonis kliente 2011. aastal? (Juhul, kui mõnest loetelus toodud riigist ei käinud ühtegi külastajat, märkige palun „0”.)

Riik Külastajate arv 1. Soome 2. Venemaa 3. Läti 4. Rootsi 5. Saksamaa 6. Muu – palun täpsustage riigid (3x rida)

7. Palun märkige, mis kuud on Teie turismiettevõtte/organisatsiooni jaoks

kõrgperioodid:

jaanuar veebruar märts aprill mai juuni juuli august september oktoober november detsember 8. Milliseid tooteid ja teenuseid pakute oma turismiettevõttes/organisatsioonis?

Tooted/teenused Pakume ise Pakume koostöös teiste teenusepakkujatega

1. Majutus 2. Toitlustamine 3. Seminariteenus 4. Ruumide rent 5. Laagrid 6. Töötoad 7. Terviseteenused 8. Loomapark 9. Laste atraktsioonid (mänguväljakud jms) 10. Aktiivne puhkus 11. Sh sport ja füüsiline rekreatsioon –

ratsutamine, suusaradade kasutus, talvesport, terviseradade kasutamine, spordivahendite laenutus

12. rekreatiivsed tegevused maapiirkonnas –

104

giidituurid, kultuuriloolised retked, jahiturism, kalapüük, paadisõidud, ATV-d, kanuumatkad, jalgsimatkad, rabamatk, orienteerumine

13. Seiklus - seiklusmängud ja kuni ühe ööbimisega matkapaketid looduses, paintball, seikluspark

9. Milliseid Teie ettevõtte/organisatsiooni teenuseid tarbivad sise- ja väliskülastajad

kõige rohkem? Palun järjestage nii sise- kui väliskülastajate puhul populaarsuse järjekorras kuni 5 teenust/toodet, alustades kõige enam tarbitavast.

Teenus Sisekülastajad Väliskülastajad

1. Majutus 2. Toitlustamine 3. Seminariteenus 4. Ruumide rent 5. Laagrid 6. Käsitöö 7. Töötoad (käsitöö jms) 8. Terviseteenused 9. Loomapark 10. Aktiivne puhkus

II TURUNDUS

10. Kas Teie ettevõttes uuritakse klientidelt, milliste kanalite kaudu nad ettevõtte kohta infot said? 1. Jah 2. Ei – Miks ei uurita?.....

11. Milliseid turunduskanaleid oma ettevõtte tutvustamiseks kasutate? 1. tuttavate soovitused 2. oma ettevõtte internetikodulehekülg 3. turismiportaalid (www.maaturism.ee, www.turismiweb.ee) 4. suhtlusvõrgustikud (Facebook, Twitter jms) 5. messid 6. trükimeedia (ajakirjandus) 7. telemeedia, raadiojaamad 8. infokataloogid (www.1182.ee; www.kontakt.ee jne) 9. maakonna turismiinfokeskus, turismiinfopunktid 10. reisikorraldajad/reisibürood 11. transpordiettevõtted (bussifirmad jm)

11a. (Kui küsimus 11 valitakse rohkem kui 3 kanalit) Palun märkige, millised 3 infokanalit on Teie jaoks eelpool toodutest ettevõtte tutvustamisel kõige olulisemad.

12. Kui suure summa kulutasite hinnanguliselt turunduseks 2011. aastal? …eurot

105

III KOOSTÖÖ

13. Palun nimetage, millistesse turismiga tegelevatesse ühingutesse ja

organisatsioonidesse Te turismiettevõtjana kuulute? 1. .............................. 2. .............................. 3. .............................. EI KUULU KUHUGI

14. Kuidas hindate koostööd järgnevate struktuuridega viimasel kolmel (2009-2011) aastal?

Väga hea

Pigem hea

Pigem halb

Väga halb

Koostöö puudub

1. Teiste turismiettevõtjatega maakonnas

2. Kohaliku omavalitsusega 3. Maaturismi

katusorganisatsioonidega

4. Turismiinfokeskuse, turismiinfopunktiga

5. Reisikorraldajatega 6. Külaseltsidega 7. PRIA ja

Põllumajandusministeeriumiga

8. EAS-iga 9. Põllumajandusettevõtjatega 10. Kaubandusettevõtjatega 11. Toitlustusettevõtjatega 12. Ürituste korraldajatega 13. Naaberriikide

turismiettevõtetega

14. Muu: palun täpsustage

15. Millist koostööd teete või sooviksite tulevikus teha teiste maaturismiettevõtetega/ettevõtjatega?

Teeme koostööd

Ei tee koostööd, kuid sooviks teha

Ei tee koostööd ega soovi ka tulevikus teha

1. Kogemuste ja infovahetus

2. Kliendi edasi suunamine

3. Ühised paketid või teenused

4. Ühine teenuste reklaam

5. Muu: Palun täpsustage

106

IV ARENGUKOHAD

16. Palun hinnake, kui olulised on Teie ettevõttele järgmised probleemid?

Väga oluline

Pigem oluline

Pigem ebaoluline

Täiesti ebaoluline

1. Madal investeerimisvõime 2. Laenuraha halb kättesaadavus 3. Info puudus EL toetuste jm

finantseerimisvõimaluste kohta

4. Reisikorraldajate kehv töö 5. Reisikorraldajate vähesus 6. Piirkonna vähenene tuntus

turistide seas

7. Maaturismi hooajalisus 8. Klientide vähesus 9. Tööjõu puudumine 10. Turismitoodete vähene eristatus

üksteisest

11. Nõrk turundusvõime välisriikides

12. Nõrk turundusvõime Eestis 13. Konkurentide suur arv 14. Konkurendid pakuvad madala

kvaliteediga odavat toodet

15. Kogemuste ja teadmiste vähesus 16. Nõuandeteenus on liiga kallis 17. Toodete ja teenuste arendamise

nõustamisteenuse puudus

18. Täiendkoolitus on liiga kallis 19. Halb transpordikorraldus (hõre

bussigraafik, rongiliikluse puudumine)

20. Halb maakondlik infrastruktuur 21. Maaturismi vähene toetamine

riigi poolt

22. Vähene omavalitsuste poolne toetus

23. Koostöö puudumine teiste ettevõtjatega

24. Puudub võimalus osaleda õppereisidel nii Eestis kui ka välismaal

25. Maaturismiettevõtjate foorumite/infopäevade vähesus

26. Puudub organisatsioon, kes piirkonnas toimuvatest tegevustest teavitaks

27. Muu – palun täpsutage

107

16 a. (Küsimuses 16 „väga oluline” vastuste puhul) Millised võiks Teie hinnangul olla antud probleemi lahendamise võimalused? 17. Mida oleks vaja Teie arvates teha turismiteenuste ja –toodete arendamiseks

maapiirkondades?

18. Milliseid toetusi olete oma ettevõtluse arendamiseks saanud viimase viie aasta (2007-2011) jooksul?

18. a Nimetage palun toetuse liik (võib valida mitu varianti)

1. investeering 2. koolitus 3. tootearendus 4. turundus 5. nõustamine 6. stardiabi 7. muu – palun täpsustage

18b (Küsitakse iga küsimuses 18 a valitud toetuse liigi kohta) Nimetage palun toetuse allikas (võib valida mitu varianti)

1. EAS 2. PRIA 3. KIK 4. muu – palun täpsustage

IV TÖÖTAJAD

19. Kui palju on Teie ettevõttes/organisatsioonis hetkel täis- ja osatööajaga töötajaid? (Palun märkige vastavate töötajate arv).

Täistööajaga Osalise tööajaga mehi naisi

20. Millisesse vanusegruppi/gruppidesse kuuluvad Teie lepingulised töötajad? (Palun märkige vastavate töötajate arv). 1. kuni 24 a…töötajat 2. 25-44 a…töötajat 3. 45-64 a…töötajat 4. üle 64 a…töötajat

21. Kas kasutasite 2011.a. hooajalist tööjõudu?

(Palun märkige ka vastavate töötajate arv). 1. Jah, ... töötajat 2. Ei

108

22. Millisesse vanusegruppi/gruppidesse kuuluvad Teie hooajalised töötajad? (Palun märkige vastavate töötajate arv). 1. kuni 24 a…töötajat 2. 25-44 a…töötajat 3. 45-64 a…töötajat 4. üle 64 a…töötajat

23. Teie ettevõtte/organisatsiooni omanikeringis on … (arv) inimest, neist

Kuni 24 a 25-44 a 45-64 a Üle 64 a naisi mehi

24. Kas Teie töötajad vajaksid täiendkoolitust? 1. Jah - Mis teemal vajatakse koolitust? 2. Ei

ÜLDANDMED

25. Milline on Teie ettevõtte/organisatsiooni juriidiline vorm?

1. Osaühing 2. Aktsiaselts 3. Füüsilisest isikust ettevõtja 4. Täisühing 5. Mittetulundusühing 6. Muu: palun täpsustage

26. Kui suur oli Teie ettevõtte/ organisatsiooni 2011 majandusaasta müügitulu? ...... eurot

sh turismiteenustest ja –toodetest ..... eurot

Ei oska öelda

27. Kui suur oli Teie ettevõtte/ organisatsiooni 2011 majandusaasta kasum? ...... eurot

sh turismiteenustest ja –toodetest ... eurot

Ei oska öelda

MAJUTUSE LISAKÜSIMUSED

28. Mis liiki on Teie majutusettevõte? 1. hotell 2. motell 3. külalistemaja

109

4. hostel 5. puhkeküla või-laager 6. puhkemaja 7. külaliskorter 8. kodumajutus 9. muu, palun täpsustage

29. Palun märkige, mitu voodikohta on Teie ettevõttes aastas keskmiselt?

1. kõrghooajal ...kohta 2. madalhooajal ...kohta 3. madalhooajal suletud 4. Ei oska öelda

30. Palun märkige hinnanguliselt Teie majutusettevõtte 2011. aasta keskmine voodikohtade täituvus (%)? 1. kõrghooajal ...% 2. madalhooajal…% 3. madalhooajal suletud 4. Ei oska öelda

31. Milline oli hinnanguliselt 2011. aastal ühe voodikoha keskmine müügitulu Teie ettevõttes?

1. kõrghooajal ...eurot 2. madalhooajal... eurot 3. Ei oska öelda

32. Kui palju oli Teie ettevõttes 2011. aastal ööbivaid külastajaid? ... inimest, sh välisturistidest ööbijaid …. inimest

110

Fookusgrupiintervjuu kava

1. Ühistegevused

2.1 Missuguseid ühistegevuse vorme Te teate maaturismi sektoris?

2.2 Kuidas Te hindate ühistegevuse toimimist ja kas see on Teie arvates piisav (ettevõtajate vahel, ettevõtete ja riigisektori vahel (sh KOVid)?

2.3. Kuidas võiks parandada ja efektiivistada ettevõtjate vahelist koostööd?

2.4 Kas ettevõtjad peaks arendama ühiseid teenuseid ja miks?

3. SWOT

3.1 Mis on Teie arvates maaturismi sektori tugevused?

3.2 Mis on Teie arvates maaturismi sektori nõrkused (takistused)?

3.3 Mis on Teie arvates maaturismi sektori arenguvõimalused (potentsiaal)?

3.4 Mis on Teie arvates maaturismi sektori riskid (ohud)?

3.5 Missugused võiksid olla riskide lahendamise võimalused?

4. Kommentaarid ettevõtete probleemidele ja võimalikele lahendusetele.

5. Kuidas on võimalik maaturismi sektori tähtsust tõsta regionaalsel tasandil ning turismisektori sees?

Documents

MAATURISMI UURING 2012 - agri.ee · Hooajalistest töötajatest olid 55% kuni 24-aastased. Ettevõtetel on enamasti üks omanik (63%), 33% on kaks omanikku ning vaid üksikutel maaturismiettevõtetel