8 912. august 2010 LõunaLeht LõunaLeht 12. august 2010

Ajaloo keerdtuultes sai 19. sa-jandi esimesel poolel Venemaa tsaari Nikolai I korraldusel Toompea kaitseks Tallinna la-he äärde ehitatud Patarei me-rekindlusest koguni 82 aastaks vangimaja. Neli viimast aastat on huvilistel võimalik käia än-gi tekitavas hoonekompleksis, kurikuulsas Patarei vanglas ekskurseerimas või koguni kultuurielamusi saamas.

Legendaarse Tallinna kaar-ja merekindluse hooviväravas ootasid sadu uudistajaid giidid. Tummade kõnekate müüride vahel kõlas eesti-, vene-, soome- ja ingliskeelne jutuvada.

Eestlased sappa võtnud Ras-mus Rausberg tegi kiire põike 19. sajandi esimesse poolde, mil Vene tsaari Nikolai I korraldu-sel kerkis aastatel 1828–1840 Peeter Suure merekindlus. 335 218 kuldrubla maksma läinud kindlust, mis rajati mere poolt Toompea kaitseks, ehitasid tu-handed soldatid. Pole täpselt teada, kes tegi hoone joonised, kuid arvatakse, et see oli sõja-väeinsener A. I. Feldman, kes töötas 1823–31 Tallinna kind-lustuste ehitusülemana.

Võlvlagedega kasematid ehitati suurtükipatarei jaoks. 1858. aastast, peale Krimmi sõ-da vähenes Tallinna kaitsekind-luse tähtsus, Tallinn kustutati kindluslinnade nimekirjast. Kaitsekasarmust sai enam kui pooleks sajandiks kasarmu eri-nevate väeliikide soldatitele ja ohvitseridele. 1919. aastal sai ajaloolisest 24 võlvitud lahingu-kambriga kaitseehitisest Pata-reist vangla, järgmisel aastal Tallinna keskvangla.

Eeluurimine, eluaegsed, surmamõistetud

Kuumalt mererannalt lõõs-kava päikese alt sajanditevanus-te müüride varju jõudnut tabas hiljutise vangla alal kulgedes kerge šokk. Kuigi enam kui seit-se aastat ei valva relvastatud vangivalvurid eeluurimisalu-seid, eluaegseid vange ega sur-mamõistetuid ja vanglate haig-lagi on ammu ära kolitud, on kõigile soovijaile valla väravate-ga hoovis ja ajast räsitud lagu-nevas hoones rusuv äng.

Kitsad raudvarvaste ja võre-dega valvuritornid, rohtunud ja-lutushoovid ja boksid, kus kin-nipeetud said väikeste salkade-na tund päevas valvsate pilkude all värsket õhku hingata. Kopi-tuse ja lagunemise hõng võlvja-te lagedega koridorides ja ava-tud endised riivitatud uksed. Hädine väljakäigunurk, kahe-kordsed raudkoikud ja vanad madratsid elustavad miljööd üldkambrites, kus veel 2002. aastal oli samaaegselt 16 kinni-peetavat.

Giid Rasmus Rausberg ju-tustas, kuidas möödus vangi elu ja milline oli uustulnukast van-gi roll, kes elas hädaajamise nurgale kõige lähemal. Silt „Fo-tograafia“ ilutseb kambriuksel, mille kitsukeses kapis seisnud kinnipeetu jäädvustati mitmes vaates toimikufotodele. „Siia toodi kinnipeetud valvuri saatel kolme kaupa. Kaks ootasid se-ni teises kapis, kuni üht pildis-tati,“ selgitas giid külastajate moodsate fotokaamerate surina saatel.

Sünged sopilised võlvlagede ja ruuduliste kivipõrandatega koridorid, mürkrohelistelt ja süngesinistelt seintelt koorub värv. Massiivsed metallvõrud koridoriseintel on kindluse ajast, nendega kinnitati suurtü-kid seinte külge. Ajahambast kirjud nummerdatud kongide luukidega rauduksed. Ühe ruu-mi trellitatud aknast sillerdab

vastu ahvatlevsinine Tallinna meresuvi.

„Kui palju on siin kinnipeetuid olnud pikkade vangla-aasta-te jooksul, ei ole tea-da. Peale Eesti taas-iseseisvumist viidi pal-jud vangid Venemaale, samuti vanglatoimikud,“ nentis Rausberg. Väikesed kaheinimesekambrid, kus istu-sid eluaegsed vangid ja surma-mõistetud, asusid hoone teisel ja kolmandal korrusel. Patareis oli korraga ligi tuhat kinnipee-tavat.

„Vanglainterjööris, nagu näete, on jälgi, mille on siia jät-nud ekstreemseid elamusi otsi-nud kodanikud,“ osutas Raus -berg tühjale napsupudelile kamb-ris 118, kus on oma vaadete eest kinnipeetavana istunud praegu-ne okupatsioonide muuseumi juht Heiki Aho nen.

„Vanglas on võimalik kaasa teha kolmetunnine „vanglaseik-lus“ ja proovida veidi omal na-hal elu suletud uste taga,“ selgi-tas ta.

Kuus aastat on Patarei vang-las veetnud politseiniku tapnud Romeo Kalda, üks tuntuimaid eluaegseid vange tänases Eestis. Patarei vanglas hoiti eeluurimis-aluseid, majanduskuritegude eest karistatuid, eluaegset karis-tust kandvaid vange ja surma-mõistetuid. Patareis oli ka vang-late haiglaplokk.

Üksainus põgenemineKarmide tingimustega ja

hästi valvatud Patareist on tea-daolevalt vaid üks vang põgene-nud. Rausberg juhatas turistid vangalahoovi sadamapoolsesse otsa, kus osutas vanale värava-le. „Rangelt valvatud Patarei vanglast polnud julenud veel keegi põgeneda. Ajalooline põ-genemine toimus siitkaudu, kui vabadussõdalaste sisuliseks liid-riks tõusnud ohvitser ja advo-kaat Artur Sirk, kelle Päts ja Laidoner olid võimuvõitluses laskunud 12. märtsil 1934 van-

gistada, pääses sõjakaaslasest vangivalvuri Johannes Küttimi abil sama aasta 11. novembri õhtul põgenema.“

Patarei vangla üksikkambris oma saatust oodanud Sirgu ai-tasid põgenema aatekaaslased, keda abistas vangla asedirektor Evald Viikman. Sirgule õpetati üksikkongist välja saamiseks teesklema ishiast. Haiglaplokki pandud Sirk oli 11. novembri hämarduval pealelõunal jaluta-mas. Teda valvas ka Küttim, sõ-jakaaslane soomusrongi päe-vilt.

Vangla topeltväravate lähe-

dal oli peatunud sõiduauto. Võt-metega Küttim avas kokkulepi-tult värava ja jooksis koos Sirguga müüride taha, mehed hüppasid koos autosse. Sirk jõu-dis läbi Läti Soome, sealt siirdus hiljem edasi Luksemburi, kus suri salapäraselt.

Vanglaloost on veel teada, et 1995. aasta 1. septembril astus Tartu linnakohtu otsusega, mis tugines arstlikule dokumendile vanglatoimikus – see osutus hil-jem võltsituks –, vanglaväravast välja endine kaitseliidu majan-dusülem Vello Kütt. Kütt kan-dis karistust relvade ja varustu-sega äritsemise eest. Mõne kuu pärast võeti ta uuesti vahi alla.

Kõrgeim määrRingkäik vanglas jõudis au-

tentsete õõva tekitavate ruumi-deni, kust kõrgeima karistus-määra, surmanuhtluse saanutel enam tagasiteed ei olnud. Van-gile öeldi, et nüüd on tema kord minna esimesel korrusel olevas-se sauna. Kuni esimese iseseis-vusaja lõpuni kasutati vanglas mürgijooki, mahalaskmist ja poomist. Nõukogude ajal viisid otsuseid täide siseministeeriumi ohvitserid. Süngete roheliste pinkidega kambri kõrval on le-tiga eraldatud ruum, kus proku-rör luges arsti, sekretäri ja val-vuri juuresolekul kinnipeetule ette viimse otsuse. Elust lahku-jal lubati veel viis minutit istu-da.

„Kõrgeima määra otsuseid viidi Patareis täide 1964. aasta-ni. Hiljem saadeti surmamõis-tetud teistesse Venemaa vangla-tesse,“ rääkis Rausberg jubedus-tunnet tekitavas mahalaskmise kambris, millel tumepunased seinad ja põrandas avaus, mille kaudu uhuti minema hukatu ve-ri.

Viimane, kelle suhtes viidi Patareis kõrgeima karistusmää-ra täitmine ellu, oli elajalikult kaks inimest tapnud Rein Oruste, tema lasti maha taasise-seisvunud Eestis, 21. septemb-ril 1991.

Kuus kaotatud hammastPatarei kindlusvanglas on

kinni peetud ka oma aadete ja vaadete eest seisnud teisitimõt-lejaid, poliitilises võitluses tüli-kateks osutunuid. „Kui Patarei 2002. aasta detsembris vangla-na tegevuse lõpetas, oli siin 34 eluaegset vangi, nende kambrid olid kolmandal korrusel. Tu-

handete Patarei seinte vahel ol-nute seas oli tuntud eestlasi, na-gu Kristjan Palusalu, enne Jä-mejalga saatmist hoiti siin ka president Konstatin Pätsi,“ nentis endine riigikogulane, vanglakompleksi majandava sihtasutuse Mänguväljaku Fond juht Andrus Villem.

„Üsnagi tihti ütleb mõni kü-lastaja peale ringkäiku, et on siin olnud kinnipeetavana,“ märkis Rausberg.

Võru raadioamatöör Peeter Pirn (67) on käinud nüüdses tu-ristidele avatud Patareis kahel korral. 30 aasta eest, mil Tallin-na lahel peeti olümpia purjere-gatti, istus ta spionaažis süüdis-

tatuna Patarei vangla peahoone kõrval asuva hoone kahesest vangikongist ajutiselt ümberpai-gutatuna haiglakorpuses. „Kui mina 8 kuud vangis istusin, olid põrandad kambris puhtad. 2006. aastal olid kõik kohad tu-visitta täis ja radiaatorid seintelt varastatud,“ rehmas energeeti-ku elukutsega Pirn.

Mitmes Võru tööstusette-võttes peaenergeetikuna tööta-nud kolmelapselise pere pea Pirni hobi oli seotud raadiote-ga. „1980. aasta märtsis, naiste-päeva eel saadeti mind Võrust töökohast, KEKist, Tallinna tsi-viilkaitse kursustele. Tallinnas astusid bussi juurde erariides

KGB töötajad, „virgus“ ka bus-sis olnud Võru julgeolekuamet-nik. Mind sõidutati Pagarisse ülekuulamistele. 20 aastat olin olnud raadioamatöör. Ida-Ber-liinis reisil kohtusin ka hobi kaudu tuttava sakslasega. Mi-nult sooviti vahistatuna ülestun-nistust, et teen luuretööd ja edastan teavet Sänna katsebaa-si kohta,“ meenutas Pirn vangalvintsutusi.

Siis paariks päevaks koju lu-batud võrulane sõidutati aga Volgaga ülekuulamistele Riiga, kus ta viibis terve kuu. „Amet-likult“ sõjaväe kordusõppuste-le. 12. detsembril 1980 pandi Pirn Patarei vangla ees ooda-

nud Volgasse, „kordusõppuselt“ Võrru sõiduks.

„Spionaažis süüdistamine oli minu vahistamiseks otsitud põhjus. Minu kinniviimine kel-legi kohaliku pealekaebamisel oli siis šokk. Kadedusest peale-kaebamine on ju selline „Eesti kultuur“. Paljudel inimestel puudub kasvatus. Mu vanaisa-gi oli naabrite pealkaebamiste tõttu Siberisse saadetud,“ rääkis Pirn. „Mul oli alla neljakümne-sena hea amet, neljatoaline kor-ter, olin saanud Võru soojus-trasside korrastamise eest täi-tevkomiteest Žiguli ostuloa. Pe-rel oli suvila. Noorim poeg oli siis kolmene. Minu tegemisi jäl-giti. Eks ma olin veidi isekas küll.“

Süütõendite puudumisel va-bastati ta eeluurimise alt. Olu-korraga vahialusena tuli aga leppida. Käsipostiga õnnestus saata kiri kodustele. „Tervis hä-vis, kaotasin vanglas mineraal-ainete vaese toidu tõttu kuus hammast,“ jutustas nüüd kütte-seadmete firmas ESKS töötav Pirn, kel muuseumvangla priiks külastuseks taskus rehalibiteeritu tõend.

„Käisin eeluurimise ajal Pa-tareis istunud Ennule (Enn Tar-to – M. E.) pakke viimas. Vangalametnike poolt siis too-rest kohtlemist ei kogenud. Võiks küll nüüd turistina min-na sünget kompleksi vaatama,“ kostis kaheksakümnendatel Pa-tareis käinud Erna Tarto, kes praegu giidina soomlastele Tar-tut tutvustab.

Avatud multikultuursusele

Eestlaste seas tekitas suurt elevust, kui Virumaa muuseu-

mi eestvedamisel alustati 2005. aasta septembris kurjaendelises vanglas ekskursioone. Hoone eksponeerimine katkes, kui kambriseintelt leiti hallitussee-ned. 2003. aastal ametist lahku-nud Siim Kallase valitsus oli ot-sustanud anda hoone kunsti-akadeemiale ümberehituseks, 2005 loobuti sellest plaanist.

Riigi Kinnisvara ASile üle antud arhitektuuriväärtuslik hoone on praegu 45 miljoni krooni eest enampakkumisel. 2006. aastal renditi kompleks meremuuseumi ja okupatsioo-nide muuseumi ühisfirmale Bellhouse OÜ.

Vangla territooriumil ja hoo-netes on korraldatud arvukaid kunsti- ja fotonäitusi, peetud pulmi ja korraldatud kontserte, peetud pankurite pidulikke söö-maaegu ja günekoloogide ban-ketti, korraldatud riigikogu kul-tuurikomisjoni istungeid, vän-datud ligi kahekümne filmi võt-teid.

Ohtlike retside asemel lei-vad teeotsa mere kaldal asuvas-se vanasse vanglasse huvilised. Kes lihtsalt uudistama, kes otsi-ma uusi ideid-väljundeid kuns-tide vallas. Kes olnut meenuta-ma. Kes teravaid vanglaseiklusi oma nahal tunnetama.

Vanglakompleksi haldava firma juht Andrus Villem avas 22. juulil okastraadiga tõkesta-tud alal ekstreemse liivaranna.

Kui jahedate müüridega vangla pakkus uudistajatele näi-liselt kaitset taevas lõõskava päi-kese eest, siis tund hiljem oli päike ja aia taga kihav suveme-lu kui jumalik kingitus.

Põgus vanglaelu tunnetus aitab suurepäraselt mõista vaba-duse väärtuse mõõtmatust.

MALLE ELVET

Retk vanglaellu aitab tunnetada vabaduse väärtuse mõõtmatust

Okastega traatide taga hoiti eeluurimise ajal nii poliitvange kui ka kriminaale.

Selline nägi välja vangistatu elupaik. Kamber 118 Patareis e. Tallinna Keskvanglas, kus kuus aas-tat elas ka kuulsaim Eesti eluaegne vang: esmalt erinevate kuritegude eest, millest rängim polit-seikomissari tapmine, surma mõistetud Romeo Kalda. Praegu viibib Kalda Tartu vanglas.

Mahalaskmiste kamber. Avausest keldrikorruse kambri põran-das uhuti pärast hukkamist ära veri. Viimasena lasti selles kamb-ris 21. septembril 1991. aastal maha elajalikult kaks inimest tapnud Rein Oruste. Fotod Malle Elvet

Suurel pildil merepoolne vaade endisele vanglale, mil-le esisel avati juulis teravaid elamusi nautivatele peesitajatele liiva-rand. Väiksel pildil ma-

kett Nikolai I korraldusel ehitatud kaitsekindlusest.