Lottemaa detailplaneering · Lottemaa detailplaneering Reiu küla, Tahkuranna vald, Pärnumaa Detailplaneeringu koostaja: OÜ ERKAS Pärnu Instituut Marek Lind maastikuarhitekt

Lottemaa detailplaneering Reiu küla, Tahkuranna vald, Pärnumaa

Detailplaneeringu koostaja: OÜ ERKAS Pärnu Instituut Marek Lind maastikuarhitekt Diplomi nr BD 003670 ............................................

Detailplaneeringu korraldaja: Tahkuranna Vallavalitsus Detailplaneeringust huvitatud isik: OÜ Lottemaa

2010

Lottemaa detailplaneering 2

Sisukord 1 SELETUSKIRI ................................................................................................................................4

1.1 Üldandmed ...............................................................................................................................4 1.1.1 Detailplaneeringu koostamise põhjus ja eesmärgid..........................................................4 1.1.2 Detailplaneeringu lähteandmed ........................................................................................4 1.1.3 Seosed strateegiliste dokumentidega ................................................................................4

1.2 Detailplaneeringule eelneva olukorra kirjeldus........................................................................6 1.2.1 Maakasutus ja omandisuhted............................................................................................6 1.2.2 Aluspõhi, pinnakate ja veed..............................................................................................6 1.2.3 Keskkonna looduskaitseline, esteetiline ja rekreatiivne väärtus ......................................7 1.2.4 Funktsionaalsed seosed kontaktalaga ...............................................................................7

1.3 Planeeringulahendus.................................................................................................................8 1.3.1 Ehitusõigus .......................................................................................................................8 1.3.2 Arhitektuurinõuded.........................................................................................................10 1.3.3 Teed ja liikluskorraldus...................................................................................................10 1.3.4 Keskkonnahoiu põhimõtted............................................................................................12 1.3.5 Haljastuse põhimõtted ....................................................................................................13 1.3.6 Heakorra põhimõtted ......................................................................................................13 1.3.7 Nõuded supelrannale ......................................................................................................14 1.3.8 Nõuded majutuskohale ...................................................................................................14

1.4 Tehnovõrgud ja -rajatised .......................................................................................................16 1.4.1 Elektrivarustus ................................................................................................................16 1.4.2 Veevarustus ja reoveekanalisatsioon...............................................................................16 1.4.3 Soojavarustus..................................................................................................................17 1.4.4 Tänavavalgustus .............................................................................................................17 1.4.5 Liigvee ärajuhtimine.......................................................................................................17

1.5 Tuleohutusnõuded ..................................................................................................................18 1.6 Turvalisust suurendavad tingimused ja nõuded .....................................................................19 1.7 Kinnisomandi kasutamise piirangud ......................................................................................20

1.7.1 Ranna veekaitsevöönd ....................................................................................................20 1.7.2 Ranna ehituskeeluvöönd.................................................................................................20 1.7.3 Ranna piiranguvöönd .....................................................................................................21 1.7.4 Kallasrada .......................................................................................................................21 1.7.5 Teekaitsevöönd ...............................................................................................................21 1.7.6 Puurkaevu sanitaarkaitseala............................................................................................21 1.7.7 Reovee kogumismahuti kuja ..........................................................................................22 1.7.8 Elektripaigaldise kaitsevöönd.........................................................................................22 1.7.9 Servituutide seadmise vajadus........................................................................................22

1.8 Detailplaneeringu rakendamine..............................................................................................24 2. LISAD............................................................................................................................................26

Lisa 1. Lottemaa detailplaneeringu keskkonnamõjude eelhinnang ..............................................27 Lisa 2. Lottemaa detailplaneeringu kooskõlastusleht...................................................................28 Lisa 3. Terviseameti kooskõlastus.................................................................................................29 Lisa 4. Keskkonnaameti kooskõlastus ..........................................................................................30 Lisa 5. Maanteeameti kooskõlastus...............................................................................................31 Lisa 6. Planeeringu kooskõlastusjoonised (3a-3c) ........................................................................32

3. JOONISED.....................................................................................................................................33 Joonis 1. Asendiskeem ..................................................................................................................34


Joonis 2. Tugijoonis.......................................................................................................................35 Joonis 3. Põhijoonis.......................................................................................................................36 Joonis 4. Illustratsioon...................................................................................................................37


1 SELETUSKIRI Käesolev detailplaneering koosneb seletuskirjast ja joonistest. Täiendavalt on toimikusse lisatud planeeringu käigus ametkondade ja isikutega tehtud koostöö kirjeldus ning seletuskirjas viidatud lisamaterjalid.

1.1 Üldandmed Selles jaotises on antud ülevaade detailplaneeringu koostamise põhjustest, eesmärkidest, lähteandmetest ning seostest asjakohaste strateegiliste dokumentidega.

1.1.1 Detailplaneeringu koostamise põhjus ja eesm ärgid Detailplaneering algatati OÜ Lottemaa avalduse alusel Tahkuranna Vallavolikogu poolt 28.05.2009. Detailplaneeringust huvitatud isikute eesmärgid on järgmised:

� rajada Uulu linnaku kinnistule Lotte raamatu ja filmide aineline huvipark; � kujundada Surfi kinnistust avalik mitmeotstarbeline supelranna ala; � luua planeeringu kehtestamise eelduste (vt jaotis 1.7) piires võimalused jaotises 1.1.3

esitatud kõrgematest strateegilistest dokumentidest tulenevate arengueesmärkide realiseerimiseks.

1.1.2 Detailplaneeringu lähteandmed Detailplaneeringu lähtedokumendid.

� Tahkuranna Vallavolikogu otsus Lottemaa detailplaneeringu algatamise kohta ning detailplaneeringu lähteseisukohad.

� Tahkuranna valla arengukava aastateks 2008-2013. � Tahkuranna valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2009-2021. � Tahkuranna valla üldplaneeringu eelnõu (koostamisel detsember 2010) ning ehitusmäärus. � Maakonnaplaneeringu teemaplaneering „Asustust ja maakasutust suunavad

keskkonnatingimused“. � Surfi kinnistu detailplaneering (kehtestatud Tahkuranna Vallavolikogu otsusega 04.12.2002

nr 87). � Seletuskirjas viidatud Eesti Vabariigis kehtivad õigusaktid (allikas: www.riigiteataja.ee) ja

projekteerimisnormid. Uulu linnaku kinnistu topograafilise joonise on mõõdistanud Haapsalu Maamõõdubüroo OÜ (Töö nr 280-2009). Asendi- ja teiste skeemide ning eskiisjoonise koostamisel on kasutatud väljavõtteid Maa-ameti koduleheküljelt (www.maaamet.ee).

1.1.3 Seosed strateegiliste dokumentidega Reiu küla käesoleva detailplaneeringuga seotud piirkonda on käsitletud mitmes strateegilises dokumendis, millest on alljärgnevalt tehtud lühiülevaade.

Maakonnaplaneeringu teemaplaneering „Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused“

� Reiu-Uulu metsad on määratud puhke- ja tervistava keskkonna tagamiseks Pärnu linna rohelise vööndi metsadeks ning Pärnu maakonna rannikupuhkealaks.

� Reiu rand on tunnistatud silmapaistvalt ilusa vaatega kohaks, mida iseloomustab suhteliselt hea ligipääsetavus, vaate avarus ja ilu.

� Reiu-Uulu piirkond on tunnistatud asustuse laienemiseks sobivaks alaks.


Tahkuranna valla arengukava aastateks 2008-2013. � Hea potentsiaaliga turismipiirkonnas on vajalik arendada puhkamisvõimalusi, arendades

randasid, eksponeerides loodusressursse, soodustades uute majutusettevõtete tekkimist. � Ainult turismiettevõtted koos tugiteenuseid (kohvikud, tanklad, muuseumid jne) pakkuvate

ettevõtjatega saavad aluse panna tugevatele alustaladele baseeruvale turismikultuurile. � Visioon: Tahkuranna vald on tuntud Eestis ja laiemalt kui meeldiva elukeskkonnaga,

heakorrastatud, puhta loodusega, turvaline elu- ja puhkamise paik. Toimivad senised ja uued ettevõtted; inimestel on töökohti valida. Infrastruktuur on korras, kruusateid on hakatud ehitama mustkatte alla. Rannapromenaad Rannametsa-Pärnu.

Tahkuranna valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2009-2021. � Veetöötlusseadme paigaldus Postitee puurkaev-pumplale tervisele ohutu joogivee

tagamiseks. � Reiu-Pärnu reoveekanalisatsiooni survetorustiku rekonstrueerimine või reoveepuhasti ehitus

Reiu külas. � Kanalisatsiooni rajamine Nõmmetee elurajooni. � Fekaaliauto soetamine valla vee-ettevõtetele. � Purgimissõlme rajamine Uulus.

Tahkuranna valla üldplaneeringu eelnõu

� Uulu linnaku ja Surfi kinnistu on reserveeritud puhkehoonete ja -rajatiste reservmaaks, mis on suunatud puhkust ja turismi teenindavate ehitiste ja infrastruktuuride ehitamiseks.


1.2 Detailplaneeringule eelneva olukorra kirjeldu s Ligikaudu 20 ha suurune planeeritav ala asub Pärnumaal Tahkuranna vallas Reiu küla lääneosas, hõlmates Uulu linnaku, Surfi ja Mihklipõllu (detailplaneeringu algatamise otsuses Mihkli kinnistu, mille nimi muutus detailplaneeringu koostamise käigus) kinnistu ning kontaktala kohalikud teed. Järgnevalt on antud ülevaade planeeringu koostamise jaoks olulisest taustainfost- maakasutusest, looduslikest ning tehnilistest tingimustest.

1.2.1 Maakasutus ja omandisuhted Uulu linnaku kinnistu (84801:001:0413; riigikaitsemaa) piirneb põhjas Rae (84801:001:1613; maatulundusmaa), Surfi (84801:001:0326; üldmaa 90%, ärimaa 10%), Reiuranna tee II (84801:001:1352; transpordimaa) kinnistutega. Surfi kinnistu külgneb omakorda põhjas lisaks Rae kinnistule Männi (84801:001:0027; elamumaa) kinnistuga. Põhjapoolsesse kontaktalasse jäävad Nõmme tee (84801:001:1590; maatulundusmaa 80%, transpordimaa 20%), Nõmme tee 16 (84801:001:1369; elamumaa), Nõmme tee 9 (84801:001:1365; üldmaa 80%, transpordimaa 20%) kinnistud. Uulu linnaku kinnistu külgneb läänes Mereküla tee maaüksusega (84801:001:0285; transpordimaa). Kontaktalasse jäävad Malle (84801:001:0963; maatulundusmaa), Tuule (84801:001:0742; elamumaa), Pärlimetsa (84801:001:1505; maatulundusmaa), Nõmme (84801:001:1504; maatulundusmaa) kinnistud. Uulu linnaku kinnistust lõunas paikneb Kullipesa (84801:001:0744; maatulundusmaa) kinnistu ning vahetult Mereküla tee äärde on tehtud riigi reservmaa piiriettepanek (nr AT030618075). Uulu kinnistu omanik on Kaitseliit ning Surfi kinnistu omanik Tahkuranna vald. Lisaks hõlmab planeeringuala Mihkel Saartsile kuuluvat Mihklipõllu kinnistut (84801:001:0870; maatulundusmaa), mis piirneb idas Kanari (84801:001:0935; ärimaa), lõunas Marvi ( 84801:001:0903; maatulundusmaa), läänes Lauri (84801:001:1008; maatulundusmaa) ning põhjas Reiuranna tee (84801:001:1461; transpordimaa; reg nr 8480007) kinnistutega. Mihklipõllu kinnistu põhjapoolsesse kontaktalasse jäävad Reiu-Tall (84801:001:0102; tootmismaa), Helve (84801:001:0901; maatulundusmaa) ning Närepi 2 ( 84801:001:0768; maatulundusmaa) kinnistud. Maakasutust on graafiliselt selgitatud vastaval joonisel.

Uulu linnaku kinnistule on ettevalmistamisel hoonestusõiguse leping OÜ Lottemaa kasuks. Hoonestusõigus tähendab vastavalt asjaõigusseadusele1 võõrandatavat ja tähtajalist õigust omada kinnisasjal sellega püsivalt ühendatud ehitist ning maad, mis on vajalik ehitise kasutamiseks.

1.2.2 Aluspõhi, pinnakate ja veed Planeeringuala aluspõhja moodustab Narva lade keskdevoni ladestikust, mida iseloomustavad domeriidid ja savid. Nende peal lasuvad erinevad rannasetted, nt lainjas- ja põimjaskihiline mereliiv. Mullastikus valdavad kuivad liiva lõimisega nõrgalt leetunud leedemullad (LI). Vaid Surfi kinnistu põhjaosas on kahe luitevööndi vahelises nõos kujunenud õhuke madalsoomuld (M').

Senisest maakasutusest tingituna võib ehitiste läheduses esineda naftasaaduste jääkreostust. Eeldatavalt reostuse põhjustanud objektid (nt kütuse ja määrdeõlide mahutid jms) on juba aastaid olnud likvideeritud, lähikonnas (nt merevees, salvkaevudes vms) pole tuvastatud olulist keskkonnasaastet ning piirmäärasid ületavale saastele ei viita ka looduslikud tingimused, millest tulenevalt pole nimetatud keskkonnamõju käesolevas detailplaneeringus maakasutust ja ehitustegevust piirava asjaoluna käsitletud.

Põhjavesi valgub mere suunas ning on hästi kaitstud (Kalda 2007:59).

Planeeringuala ei kuulu üleujutusohupiirkonda.

1 Asjaõigusseadus (RT I 1993, 39, 590), 23.07.2010.


1.2.3 Keskkonna looduskaitseline, esteetiline ja rekreatiivne väärtus Surfi kinnistu külgneb põhjas Pärnu maastikukaitsealaga, mille kaitse-eesmärk on kaitsta Pärnu rohelise vööndi metsamaastikku, sealseid metsakooslusi ja liikide elupaiku; elupaigatüüpe (metsastunud luited, luidetevahelised niisked nõod jne); linnu- (herilaseviu, laanepüü, händkakk jt) ja taimeliike (suur käopõll, laialehine neiuvaip jt)2.

Maakonnaplaneeringu teemaplaneeringus on Reiu rand tunnistatud silmapaistvalt ilusa vaatega kohaks, mida iseloomustab suhteliselt hea ligipääsetavus, vaate avarus ja ilu.

Reiu-Uulu metsad on eelviidatud teemaplaneeringus puhke- ja tervistava keskkonna tagamiseks määratud Pärnu linna rohelise vööndi metsadeks ning Pärnu maakonna rannikupuhkealaks. Samas dokumendis on tunnistatud Reiu-Uulu piirkond asustuse laienemiseks sobivaks alaks. Sama joont on hoitud Tahkuranna üldplaneeringu eelnõus, kus planeeringuga hõlmatud piirkond on reserveeritud puhkeotstarbeliselt (vt jaotis 1.1.3).

Uulu linnaku kinnistul leidub viiteid selle kohta, et ei puhkeväärtuse suurendamine ega metsamaa tulundamine ole senise kasutamise puhul olnud esmatähtsad- maaüksusel kohtab mitmeid prügistatud alasid, kus annavad tooni kasutatud rehvid ning ehituspraht; iseäranis loodeosa puistu vajab harvendusraiet. Surfi kinnistul leidub jälgi sellest, et puhkajad tavatsevad parkida sõidukeid selleks ettevalmistamata aladele rannale võimalikult lähedal, kahjustades sel moel puujuuri ja -tüvesid, alustaimestikku ning pinnast.

Uulu linnaku kinnistul kohati leviv samblikumännik on üks tallamisõrnemaid kasvukohatüüpe (1 in/ha), samal ajal kui tooniandev mustikamänniku kasvukohatüüp on üks tallamiskindlamaid (20 in/ha) (Hurt, Karoles jt 2009:13).

1.2.4 Funktsionaalsed seosed kontaktalaga Planeeringualale viib T-4 Tallinn-Pärnu-Ikla riigimaanteelt kolm kohalikku teed- Nõmme tee, Reiuranna tee ning Mereküla, Kalli, Karu ja teistest tee- või maatulundusmaa kinnistutest koosnev tee (käesolevas detailplaneeringus on parema loetavuse eesmärgil kasutatud koondnimetajana Mereküla teed, Uulu linnaku kinnistuga külgneva teemaa kinnistu järgi). Neist Nõmme ja Mereküla teed on kruus- ning Reiuranna tee asfaltkattega. Kõiki eelnimetatud teid iseloomustab väike läbilaskvus, segaliiklus (kõik liiklejad liiguvad ühel rajatisel), parklate puudumine (pargitakse teega külgnevatele aladele) ning suhteliselt kitsad maaüksused (7-10 m), kus liiklusrajatise rekonstrueerimise puhul tuleb ilmselt teha koostööd külgnevate kinnistute omanikega. Nõmme ja Mereküla teega külgnevatele aladele on kujunenud arvestatava suurusega elamualad. Reiuranna teega külgnevaid alasid kasutatakse valdavalt maatulunduslikel eesmärkidel.

Planeeringualal paikneb puurkaev, mis eeldatavalt pole kasutuskõlblik. Põhjapoolsesse kontaktalasse jääb mastalajaam. Nõmme tee elamuala septikust ja imbväljakust koosneva reoveepuhastussüsteemi jõudlust rakendatakse maksimumi lähedaselt; suurtel veetarbijatel pole sinna võimalik liituda. Piirkonna reoveekanalisatsiooni varustuse kohta on valminud projekt, ent selle realiseerimine lähiaastatel on vähetõenäoline.

2 Keskkonnaregistri avalik teenus, 18.06.2009.


1.3 Planeeringulahendus Lottemaal ootab külastajat ees Lotte filmidest ja raamatust tuttav Leiutajateküla maailm. Huvipargi peamiseks sihtgrupiks on lapsed vanuses 3-12 aastat. Eeldatav külastajate arv aastas on 50000. Lottemaale kavandatakse ligikaudu kümme temaatilist hoonet (neist kolm jäävad eeldatavalt avatuks aastaringselt) ning mõned teenindushooned (personalihoone, söökla jne). Hoonestust täiendavad temaatilised rajatised, nt kalmistu, staadion, laadaplats. Uulu linnaku kinnistust võetakse esialgu aktiivsesse kasutusse ligikaudu 2/3; ülejäänu jääb avalikuks (mererand, lõunapoolne metsavöönd) või reservmaaks (põhjapoolne kinnistuosa).

Surfi kinnistule kavandab Tahkuranna Vallavalitsus avalikku supelranda. Avalikku randa jääb valla põhjaosas vähemaks, mistõttu tuleb allesjäävad rannalõigud kohandada kasutuskoormuse suurenemisele vastavaks – ehitada esmaseid teenuseid (esmaabi, WC, pesemisvõimalus jne) võimaldav rannahoone, ehitada rannarajatised (spordiplatsid, riietuskabiinid jne), tagada heakord ja hea juurdepääs.

Lottemaa detailplaneeringuga luuakse eeldused keskkonda sulanduva temaatilise huvipargi ning avaliku ranna rajamiseks. Planeeringuga määratakse ehitusõigus, sätestatakse hoonete arhitektuurinõuded, lahendatakse haljastuse põhimõtted ning hoonete tehnovõrkude ja -rajatistega varustamine, täpsustatakse kehtivaid ning detailplaneeringu lahendusest tulenevaid kitsendusi.

Teemapargi arengu suhtes on vältimatu, et parki täiendatakse ja ajakohastatakse iga-aastaselt – ehitatakse juurde uuematest filmidest, raamatutest või muudest infokandjatest (nt mängud) tuttavaks saanud ehitisi, muudetakse olemasolevate ehitiste kasutust, rekonstrueeritakse või lammutatakse uuenenud kontseptsiooni mittesobivaid ehitisi. Nimetatud kaalutlustest tulenevalt on ehitusõiguse määramisel püütud leida kompromissi lähiaastate ehitustegevuse, teemapargi paratamatu muutmisvajaduse ning käesoleva planeeringuga kehtestatavate maakasutus- ja ehitustingimuste õigusselguse põhimõtte vahel. Teisi sõnu, ehitusõigusesse on jäetud arenemisruumi, maakasutustingimused on paindlikud, ent võimaldavad huvitatud isikutel (nt ametkonnad, kohalik kooskond, huvigrupid) teemapargi arengut teatava tõenäosusega ette näha ning oma otsuseid ja käitumist vastavalt kujundada.

1.3.1 Ehitusõigus Ehitusõigusega on määratud maaüksuse pindala ja planeeritud maakasutus (detailplaneeringu kohase täpsusastme tagamiseks on maakasutus määratud täpsemalt, kui seda võimaldab katastriüksuse sihtotstarvete määramise kord (vt Tabeli 1 täiendused joonisel 3)), suurim lubatud hoonete arv maaüksusel, hoonete kasutusotstarve, hoonete suurim lubatud ehitusalune pind, hoonete korruselisus ja katuseharja suurim lubatud kõrgus. Ehitusõigus on esitatud tabelis 1 ning joonisel 3.


Tabel 1. Ehitusõigus

Uulu linnak Surfi Mihklipõllu

Maaüksuse ligikaudne suurus

12,4 ha 2,98 ha 2,49 ha

Sihtotstarve 1 Teemapargi maa 90% Üldkasutatav maa 90% Parkla maa 95%

Sihtotstarve 2 Üldkasutatav maa 10% Rannahoone maa 10% Parkla hoone maa 5%

Suurim hoonete arv 14 1 1

Hoonete otstarve Meelelahutus-, haridus- ja muud avalikud hooned (12600), lühiajalise majutuse hooned (12120), toitlustushooned (12130), jaekaubandushooned (12310), muud maa sihtotstarbelist kasutamist võimaldavad otstarbed, nt abihooned (12744).

Meelelahutus-, haridus- ja muud avalikud hooned, sh rannahoone (12600).

Muu transpordihoone, nt hoone parkimise ja parkla valve korraldamiseks (12419).

Hoonete suurim ehitusalune pind

2500 m2 300 m2 60 m2

Hoonete suurim kõrgus

Kuni 8,5 m, välja arvatud vaatetorn ning Lotte maja, mille absoluutne kõrgus võib olla kuni 3,5 m kõrgem kontaktala esimese rinde puudest.

Kuni 8,5 m Kuni 5 m

Täiendused Tabeli 1 kohta:

� Sihtotstarbed on toodud protsentuaalses suhtes alates suurimast. � Kehtestatud detailplaneeringu alusel määrata lubatud sihtotstarvete selgitus.

� Ärimaa- ärieesmärgil kasutatavate meelelahutus-, haridus-, teadus-, tervishoiu-, puhke- või spordiehitiste maa; majutusehitiste maa.

� Sotsiaalmaa- haljasala ja pargi maa (Üm017); supelranna maa (Üm017). � Transpordimaa

� Ehitis on aluspinnasega kohtkindlalt ühendatud ja inimtegevuse tulemusena ehitatud terviklik asi. Ehitised jagunevad hooneteks ja rajatisteks. Hoone on katuse, siseruumi ja välispiiretega ehitis. Rajatis on ehitis, mis ei ole hoone. Rajatis muutub hooneks, kui see ehitatakse näiteks ümber nii, et tekib siseruum. Planeeringu põhijoonisel kujutatud ehitusalast väljapoole ei tohi rajada ühtegi hoonet.

� Hoonete suurimat lubatud ehitusalust pinda pole Uulu linnaku kinnistul lubatud kokku liita suuremaks ehitusmahuks. Konkreetse hoone ehitusalune pind ei tohi moodustada rohkem kui 12% hoonete ehitusalusest kogupinnast.

� Suurim lubatud kõrgus puudutab hoone põhimahtu, millele on võimalik ehitusprojekti alusel lisada nt vaatetorne, parapette, lipumaste vms hoone otstarbega ideeliselt haakuvaid osi.

� Hoonete suurim kõrgus on arvestatud maapealse põhimahu põranda null kõrgusest (välja arvatud vaatetorn).

� Kinnistutele võib rajada insenervõrke, sõiduteid ja muid üle 60 m² ehitusaluse pinnaga rajatisi ainult projekti alusel, lähtudes loodusele võimalikult väiksema kahju tekitamisest ja


kehtivatest õigusaktidest. Projekteerimistingimused väljastab Tahkuranna Vallavalitsus, tehnorajatiste projekteerimistingimused tehnovõrkude valdaja.

� Ehitise otstarve on valitud Majandus- ja kommunikatsiooniministri 26.11.2002. a. määruse nr 10, Ehitise kasutamise otstarvete loetelu (RTL 2002, 133, 1950; 2005, 62, 882; 2007, 30, 536) järgi.

1.3.2 Arhitektuurinõuded Tulenevalt teemapargi kontseptsioonist (vt jaotis 1.3) on Uulu linnaku, Surfi ning Mihklipõllu kinnistu arhitektuurinõuded jäetud vabaks, kuid täidetud peavad olema järgmised tingimused.

� Kavandatavad ehitised peavad sobituma keskkonda ning jätma tervikliku mulje.

� Ehitustehnoloogia ning -materjalide valikul tuleb eelistada leidlikke ja innovatiivseid lahendusi, sh (taas)kasutada kohalikke ehituskõlbulikke materjale – betoonehitiste lammutusjääke, freesitud asfalti, liiva, puitu jms.

� Eelprojekti faasis tuleb arhitektuurne lahendus esitada Tahkuranna Vallavalitsusele, kellel on õigus korraldada vajadusel eelprojektile avalik tutvustus.

1.3.3 Teed ja liikluskorraldus Valla üldiste arengueesmärkide (vt jaotis 1.1.3) elluviimine Reiu külas suurendab ilmselgelt liiklusvajadust kohalikel teedel ning avaldab eeldatavalt mõju Tallinn-Pärnu-Ikla riigimaantee liikluskorraldusele. Lottemaa detailplaneeringu koostamise eeltöödest nähtub, et praegune liiklussüsteem ei tule toime antud planeeringu rakendamise järgse liiklusvajaduse kasvuga, rääkimata olukorrast, kus strateegilisi arengueesmärke hakatakse „Lottemaa tuules“ laialdasemalt realiseerima. Lottemaa rajamise eelduseks on selge ja asjakohane piirkonna liiklussüsteemi kaasajastamise kava, mis teeniks pikema aja jooksul maakasutuse arengut, sobiks olustikku ning vastaks normidele. See eeldab olulisemate liikluspoliitiliste küsimuste lahendamist üldplaneeringu tasandil, sh

� liiklus- ja parkimiskorralduse üldiste põhimõtete sätestamine;

� teedevõrgu kaasajastamise tarvis täiendav maade reserveerimine (teede laiendamiseks, ristmike ehitamiseks, kergliiklusteede ehitamiseks jne).

Lottemaa detailplaneeringus on rakendatud järgnevaid liikluskorralduse põhimõtteid.

� Ametlikuks juurdepääsuteeks, mis vastavalt tähistatakse, on määratud Reiuranna tee (reg nr 8480007). � Teiste kohalike teedega võrreldes (Posti ning Mereküla tee) on antud teel võimalik

strateegilist maakasutust suunata vastavalt suurenevale liiklusvajadusele. � Reiuranna tee rekonstrueerimine on teiste ülalnimetatud teedega võrreldes

perspektiivikam. � Antud tee on lühim ning viib otse kujuneva puhkepiirkonna keskmesse. � Maaliinide bussipeatus paikneb Reiuranna tee ning Tallinn-Pärnu-Ikla riigimaantee

ristmiku vahetus läheduses. � Mihklipõllu kinnistule on kavandatud parkimisnormatiivist suurem parkla, mis võimaldab

seda kasutada ka niisugustel piirkonna külastajatel, kelle matka sihtpunkt pole Lottemaa ning kes saavad ühtlasi läbida teatava osa matkast Lottemaa ühistranspordi abil.

� Lottemaa pääslale juurdepääsuks on valdavalt ära kasutatud olemasolevat teedevõrku, mida kaasajastatakse projekteerimisnõuetest lähtuvalt.


� Surfi kinnistule kavandatava rannahoone kõrvale on ette nähtud parkimisnormatiivi järgi väike parkla teenindava personali ja nt surfajate jaoks, mille asukoht ja parameetrid määratakse vastava projektiga.

� EVS 843:2003 sätestab soovitatava jalgsikäigukauguse matka sihtpunktist massiürituste ja messide puhul 500 m. Sellele vaatamata on sõidukite parkla ja Lottemaa vaheline matk lahendatud ühistranspordi abil, olles üks teemapargi kujunduselementidest. Kui ühistransport otsustatakse lahendada rongiliiklusega kitsarööpmelisel raudteel, siis peavad olema täidetud järgmised tingimused: � raudtee peab võimaldama sõidutee kasutamist vähemalt senisel moel üheaegselt

rongiliiklusega; � raudtee peab ära mahtuma olemasolevale transpordimaale; � raudtee kasutamisega ei tohi kaasneda ülemäärase müra vms häiringu levik külgnevatele

elamumaadele. � Mihklipõllu kinnistule kavandatava parkla ja Lottemaa vahelise tee liikluskorraldus tuleb

lahendada vastava projektiga. � Lottemaa osana kavandatavale puhkekülale on ette nähtud eraldi juurdepääsuga

parkimisnormatiivi järgi väike parkla majutusala lähedal.

Kuni liiklussüsteemi kaasajastamise kava realiseerimiseni tuleb tarvitusele võtta täiendavad meetmed liiklusolude parandamiseks.

� Vastavalt Maanteeameti väljastatud tehnilistele tingimustele (vt Lisa) on seatud Tallinn-Pärnu-Ikla riigimaantee ja Reiuranna tee ristmiku projekteerimis- ja ehitustööde finantseerimiskohustus arendajale. Arvestades asjaolu, et tegemist on Lottemaast palju suuremat avalikku huvi kandva infrastruktuurobjekti (supelranna kasutajad, surfajad, Posti tee elamute omanikud jt) väljaehitamisega, on käesolevas detailplaneeringus ristmiku väljaehitamise korraldamise ja rahastamise eest vastutajaks määratud Sihtasutus Leiutajateküla, mille juhatuse nõukogusse kuulub liikmeid Tahkuranna Vallavalitsusest, Pärnu Linnavalitsusest, Pärnumaa Ettevõtlus- ja Arenduskeskusest, Lottemaa OÜ-st. Seejuures peab riigi põhimaantee ja Reiuranna tee ristmiku projekt olema koostatud, kooskõlastatud ja kinnitatud enne ehitusloa väljastamist detailplaneeringuga käsitletavale alale ja/või muu detailplaneeringus käsitletava arendustegevuse algust planeeringuga käsitletaval alal.

� Maanteeameti tehnilistest tingimustest tuleneb ka nõue, et eelnenud punktis nimetatud ristmiku ehitus peab olema teostatud enne mistahes arendustegevuse algust. Käesolevas detailplaneeringus on vastava arendustegevusena käsitletud reaalset ehitustegevust (hoonete ja rajatiste lammutamine, pinnasevedu vms tegevus, millega kaasneb liiklussageduse oluline muutus planeeringuala ja põhimaantee vahel) planeeringuga hõlmatud alal.

� Ehitada Reiuranna teele möödasõitu võimaldavad laiendused.

� Keelustada parkimine Posti, Reiuranna ning Mereküla tee ristmikust 500 m ulatuses, mis on võrdväärne ametliku parkla kaugusega ristmikust.

Lottemaa parkimisvajadus on tuvastatud järgmise arvutuse alusel.

Kavandatud hoonete suletud brutopind ca 2500 m², teiste atrkatsioonide brutopind ca 20000 m².

Äärelinna parkimisnormatiiv on 1/50, mida on tõesema tulemuse saavutamiseks (äärelinna tingimustele vastava liikluskeskkonna kujunemine on lähiaastatel ebatõenäoline) korrutatud konstandiga 0,75.


(22500:50)*0,75= 338

Järeldub, et Lottemaa parkimisvajadus on ligikaudu 338 parkimiskohta, millele lisanduvad supelranna külastajatele mõeldud ligikaudu 120 parkimiskohta. Busside ligikaudne arv on saadud järgmise arvutuse tulemusena:

22500:2500= 9 ~ 10 parkimiskohta.

Parkimisnormatiivist lähtuva parkimiskohtade arvuga bussiparkla on kavandatud Uulu linnaku kinnistu põhjaossa (vt joonis 3), kuid arvestades Lottemaa orienteeritust lastele on otstarbekas rajada ka Mihklipõllu kinnistu suurde parklasse ligikaudu 10 parkimiskohta bussidele. Teest eraldatud suur parkla jaotatakse väiksemateks osadeks ning sellele on kavandatud vähemalt kaks sisse- ja väljasõitu.

1.3.4 Keskkonnahoiu põhimõtted Antud jaotisesse on koondatud keskkonnahoiu põhimõtted, millega planeringu koostamisel on arvestatud, ning nõuded detailplaneeringu rakendamisest eeldatavalt tulenevate negatiivsete keskkonnamõjude minimeerimise kohta. Haljastuse, heakorra ning supelranna kasutuse keskkonnanõuded on täpsemat korraldust vajavate valdkondadena sätestatud vastavates järgnevates jaotistes. Alljärgnevalt on esitatud keskkonnahoiu põhimõtted, millel põhineb Lottemaa detailplaneeringu kontseptsioon.

� Lottemaa rajamiseks on valitud regiooni arengueesmärkide ja looduslike eelduste, transpordikorralduse, eeldatavate keskkonnamõjude jms suhtes ilmselgelt sobilik koht, mis kokkuvõttes tagab jätkusuutliku arengu.

� Tegevuste kavandamise aluseks on keskkonna koormustaluvusest lähtuv keskkonnamõjude eelhinnang.

� Maakasutuse planeerimisel on senisest maakasutusest tulenevaid eeldusi (nt teed ja rajad, avatud alad ja häilud, vaatekoridorid, reljeef jne) olulisel määral ära kasutatud. See kahandab negatiivset keskkonnamõju, nt vähendab ehitus- ja kasutussurvet seni looduslikuna püsinud kooslustele.

� Ehituskeeluvööndi maakasutuse planeerimisel on arvestatud asjaoluga, et rannavööndis toimuvad kulutusprotsessid. Sellest lähtuvalt pole nt ette nähtud rannajoont muutvaid tegevusi (sh ranna kindlustamine) ning astangranna ehituskeeluvööndi osas olulist kasutuskoormust.

� Teemapargi lahtiolekuaeg, avalike ürituste iseloom ning detailplaneeringuga sätestatavad maakasutustingimused tagavad selle, et ülemäärane mõju (eeldatavalt müra) ei kandu külgnevatele elamualadele.

� Ranna ehituskeeluvööndi vähendamise põhjused on esitatud jaotises 1.7.2. Keskkonda säästva maakasutuse tagamiseks on täiendavalt sätestatud järgmised nõuded ja piirangud.

� Ranna kindlustusrajatiste jt loomulikke rannaprotsesse takistavate ehitiste ehitamine kulutusest ilmselgelt mõjutatud rannaosale on keelatud.

� Esmased liikumissuunad tuleb teemapargis katta tolmuvaba kattematerjaliga. Kavandatavad teisesed liikumissuunad tuleb teemapargis kasutuskoormuse leevendamiseks katta teekattematerjalidega, mille seast eelistada planku, puupakku, okaspuu koorepuru jt looduslikke materjale. Temaatiliste hoonete läheduses võib kasutada muid asjakohaseid kattematerjale.

� Eriti tallamisõrnadele aladele (valdavalt samblikuga kaetud alusmetsa-alad, rannaastang jt)


juurdepääsu tuleb piirata ja/või hajutada kujunduslike vahenditega (viidad, sildid, piirded, kattematerjalid jms).

� Ehitustegevuse käigus ilmnenud saastatud pinnas tuleb ehitusalalt ohutult ja nõuetekohaselt likvideerida.

1.3.5 Haljastuse põhimõtted Metsamaa moodustab Uulu linnaku kinnistust 7,79 ha ja Surfi kinnistust 1,91 ha. Käesoleva detailplaneeringuga on kinnistutele kavandatud metsa majandamisest erinev maakasutus, millest tulenevalt on määratud raadatav ala ning olulisemad puistu kasutamise põhimõtted. Raadamine on metsa raie, mille eesmärk on võtta metsamaa kasutusele metsa majandamisest erineval otstarbel.

Raadamiseks on määratud Uulu linnaku kinnistule kavandatav hoonestusala. Raadamist teostatakse määratud hoonestusalal hoonete ehitamiseks ja piisava insolatsiooni tagamiseks, teede ning insenervõrkude ja –rajatiste ehitamiseks. Samuti on püütud tagada teemapargi alale jäävate puudesalude võrade liituvus ja piisav maht, kompenseerimaks vähearenenud juurestiku, laasunud ja väikese koonilisusega tüve ning hõreda võraga puude toimetulekut muutunud keskkonnatingimustes.

Hoonestusalal paiknevale kõrghaljastusele on sätestatud järgmised nõuded.

� Likvideerida on lubatud ainult need I rinde puud, mis ilmselgelt takistavad hoonete hilisemat kasutamist ja/ või seavad ohtu inimeste tervise ja vara.

� Raadamine ei tähenda seda, et detailplaneeringu eesmärkide saavutamiseks on lubatud teha lageraiet. Ehitus- või kujundusprojektis tuleb täpsustada raadatava ala siseste raiete iseloomu ja mahtu ning seejuures säilitada keskkonnahoiu (nt elupaiga) väärtusega ja/või kujunduskontseptsiooniga haakuvad puud ja puuderühmad.

Planeeringuala haljastusele on sätestatud järgmised nõuded ja soovitused.

� Kohustuslik on säilitada puistu kasvukohatüübile vastavat loomulikku liituvust järgmistel maakasutuslike ja ehituslike piirangutega aladel – ehituskeeluvööndis, puurkaevu sanitaarkaitsealal, perspektiivse tee kaitsevööndis.

� Väljaspool raadatavat ala on lubatud maha võtta üksikpuid nt vaadete avamiseks, juurdepääsuteede rajamiseks vms põhjendatud vajaduse korral.

� Uulu linnaku kinnistu edelaosa männinoorendikus tuleb teostada harvendusraie.

� Ehitiste asukoha valikul lähtuda põhimõttest säästa võimalikult palju elujõulisi puid. Ehitustegevuse jooksul tuleb hoiduda vigastamast säilitatavatel puudel tüveosa ja juurestikku. Eriti oluline on säilitada haljastust reljeefsetel nõlvadel, see vähendab erosiooniohtu.

Soovitused:

� maastikukujunduses on soovitatav kasutada valdavalt liike ja sorte, mis on hästi kohanenud looduslike tingimustega.

� istutusaukude põhjad on soovitatav katta geotekstiili vms materjaliga, mis tagab toitainete ja vee parema säilimise kasvupinnases; vastasel juhul uhutakse need kastmis- või sademeveega kiirelt alumistesse pinnasekihtidesse, kus need pole enam taimedele kättesaadavad.

1.3.6 Heakorra põhimõtted Heakorra põhimõtete seadmise eesmärk on keskkonna hoidmine puhtana, jäätmete kogumise,


sorteerimise ja ladustamise võimaldamine ning edasise veo korraldamine jäätmekeskusesse. Selleks on planeeringuala suurust arvesse võttes ette nähtud üks jäätmepunkt Uulu linnaku kinnistu põhjaosas (täpne asukoht määratakse projektis), millele lisanduvad olmejäätmete konteinerid ja urnid. Komposteerimiseks sobivad sorteeritud jäätmed tuleb komposteerida kohapeal. Nende tarvis on soovitatav rajada mõne temaatilise hoone aeda kompostla(d). Ranna heakord tuleb korraldada koostöös Surfi kinnistu valdajatega.

Täiendavaid tingimusi heakorrale ja jäätmemajandusele on seatud tuleohutuse jaotises (vt jaotis 1.5).

1.3.7 Nõuded supelrannale Supelranna tingimustele vastava supluskoha rajamine Surfi kinnistule tuleneb piirkondlikest strateegilistest arengueesmärkidest (vt jaotis 1.3.3). Et suplemiseks ja muudeks merega seotud tegevusteks on seni lisaks Surfi kinnistule kasutatud ka Uulu linnaku kinnistu rannavööndit ning ka planeeritavad maakasutused on teineteist täiendavad, on planeeringulahenduses käsitletud neid ühtse avaliku ranna-alana. Kuigi mõned suvehooaja lõpus teisaldatavad Lottemaa atraktsioonid on kavandatud rannale, on ka need avalikult kasutatavad. Avaliku supelranna ala on esitatud planeeringu põhijoonisel.

Supelranna asutamisele on sätestatud järgmised nõuded3.

� Veekogul või selle osal, mille äärde kavandatakse asutada supluskoht, peab olema lisa 1 punkti 6 veerus D nimetatud kvaliteediklass «piisav kvaliteet».

� Supluskoht peab olema suplejatele ohutu, lauge, aukudeta, allikateta ja veekeeristeta ning vaba mudast ja ujumist segavast taimestikust. Vee sügavus supluskoha üldkasutatavas osas ei tohi ületada 1,8 m ja suplemiseks kasutatav veekogu osa peab olema veekogu muust osast eraldatud hoiatusmärkidega.

� Heitvee suubla ei tohi olla supluskoha territooriumile ja selle välispiirile lähemal kui 200 meetrit ja supluskoha teenindamiseks ettenähtud ehitised ja rajatised ning nende sihipärane kasutamine ei tohi halvendada suplusvee kvaliteeti.

� Supluskoha asutamiseks peab selle omanik või valdaja vähemalt kaks kuud enne suplushooaja algust esitama Tervisekaitseinspektsioonile kirjaliku taotluse, kus on toodud lõikes 2 sätestatud suplusvee kvaliteedi näitajad.

1.3.8 Nõuded majutuskohale „Puhkeküla ja/või -laager on piiratud mahus teenuseid pakkuv majutusettevõte, kus on platsid telkide ja/või haagissuvilate jaoks, parkimiskohad mootorsõidukitele ja võivad olla ka majutushooned“4. Puhkeküla rajamise põhjus tuleneb selle sobivusest Lottemaa kuvandiga ning keskkonna puhkeväärtuslikkusest, mida on otstarbekas ära kasutada. Puhkeküla asukoht ning ehitiste asukoht määratakse vastava projekti koosseisus.

Puhkekülale on sätestatud kohustuslikud nõuded, millest on käesoleva detailplaneeringu koostamisel lähtutud.

� Puhkeküla territoorium ümbritsetakse piirdega.

� Sissepääsu lähedale on kavandatud vastuvõtuhoone, sh pesemisruum, käimla ja köögi

3 Vabariigi Valitsuse 3. aprilli 2008. a määrus nr 74 „Nõuded suplusveele ja supelrannale“, 25.07.2010 4 Majandusministri 20.02.2001.a. määrus nr 9 „Majutusettevõtetele esitatavad kohustuslikud nõuded ja

majutusettevõtte tunnustamise kord“ [RTL, 26.02.2001,27,341], 25.07.2010


kasutamise võimalus.

� Puhkekülale on kavandatud välisvalgustus (vt jaotis 1.4.4) ja eraldi parkimiskohad sissepääsu lähedal (vt jaotis 1.3.3).

� Puhkekülas pole ette nähtud mootorsõidukitega sõitmist (st haagissuvilate parkimiskohti), seetõttu on siseteede teekattematerjalide valik jäetud vabaks.

� Täiendavalt on sätestatud järgmised nõuded.

� Vähemalt 40 m² soovitusliku suurusega telkimisplatsid peavad olema tähistatud ning asuma üldkasutatavatest teedest 50 m ja ehitistest vähemalt 10 m kaugusel.

� Majutushoone ühekohalise majutusruumi pindala peab olema vähemalt 6 m² ja kahekohalise majutusruumi pindala vähemalt 8 m², enama arvu kohtade korral peab pindala olema vähemalt 8 m² ja iga lisanduva voodikoha kohta täiendavalt 2 m².

� Iga kümne telkimisplatsi või 12 voodikoha kohta peab olema prügikonteiner.


1.4 Tehnovõrgud ja -rajatised Planeeringuala varustatakse elektri, tänavavalgustuse, vee ja reoveekanalisatsiooniga ning lahendatakse liigvee ärajuhtimine. Täiendavalt seatakse tingimusi soojavarustusele. Telekommunikatsioonide valdkonnas on toimunud kiire areng teenuste mitmekesistumise ja kvaliteedi tõusu näol. Seetõttu on käesolevas detailplaneeringus jäetud maaomaniku valikuvabadus sidevarustuse osas taotluslikult piiramata.

Tehnovõrkude ja –rajatistega varustamise põhimõtted on esitatud käesoleva peatüki alajaotustena.

1.4.1 Elektrivarustus Vastavalt OÜ Jaotusvõrgu Pärnu-Viljandi Piirkonna tehnilistele tingimustele nr 180788 on Uulu linnaku kinnistu põhjaossa juurdepääsutee lähedusse planeeritud uus alajaam, millele on määratud teenindusmaa servituudialana. Antud planeeringulahendus tagab ööpäevaringse vaba juurdepääsu kavandatavale alajaamale. Uue alajaama asukoht on määratud otstarbekuse kaalutlusel olemasoleva Kullipesa alajaama lähedusse, mistõttu on nende vaheline ühendus jäetud projekteerija otsustada. Uulu linnaku, Surfi ja Mihklipõllu kinnistute peakaitsmete taotletud suurused on vastavalt 500 A, 16 A ning 16 A. Uulu linnaku liitumispunkti asukoht on määratud planeeritava alajaama lähedusse kinnistu põhjaosas (soovitatavalt servituudialasse, vt jaotis 1.7.9, joonis 3). Surfi ja Mihklipõllu kinnistute liitumispunktide asukohad on määratud olemasoleva elektri õhuliini mastidele üldkasutataval maal. Servituudi seadmise vajadust on kirjeldatud jaotises 1.7.9.

1.4.2 Veevarustus ja reoveekanalisatsioon Planeeringulahenduses on eeldatud, et lähiaastatel Nõmme tee reoveekanalisatsiooni projekti rakendama ei hakata, kuna see oli minetanud ajakohasuse juba enne käesoleva detailplaneeringuga kavandatavaid tegevusi. Samuti on ettevaatuse põhimõttel välistatud olemasoleva puurkaevu (vt jaotis 1.2.4) kasutamine veevarustuseks.

Tahkuranna valla ÜVK arengukava järgi jäävad planeeringuga hõlmatud kinnistud Reiu küla arenduspiirkonnast mõistlikule kaugusele (ca 500 m). See annab alust eeldada, et antud detailplaneeringu realiseerumise korral hinnatakse piirkondlikud arengueesmärgid ümber.

Lottemaa veega varustamiseks on kavandatud puurkaev veetarbimise koormuskeskme lähedusse. Arvestuslik ööpäevane veetarve aktiivse kasutuse perioodil ületab 10 m³/d, mistõttu on puurkaevule määratud sanitaarkaitseala (vt ka jaotis 1.7.6). Kuna vett plaanitakse ammutada üle 5 m³/d, siis tuleb regionaalsest Keskkonnaametist taotleda vee erikasutusluba. Surfi kinnistu veevarustuseks pikendatakse Postitee veetorustikku nimetatud kinnistuni. Liitumispunkt on määratud kinnistu piirile juurdepääsutee lähedusse.

Nii Uulu linnaku kui ka Surfi kinnistu maakasutus on hooajalise iseloomuga. Seetõttu on seda ka eeldatav veetarve ning puhastamist vajavad reovee kogused. Lokaalsete reoveepuhastite kasutamine on keeruline sobiva suubla puudumise ning supelrannale esitatavate keskkonnatingimuste tõttu. Seejuures välistab ebaühtlane veetarbimine biopuhasti kasutusvõimalused. Supelranna ja Lottemaa jaoks eraldi puhasteid rajada pole mõttekas, kuid veetarbijate ligikaudu 800 m vahekaugus muudab ühise lahenduse ebaratsionaalseks.

Eeltoodud kaalutlustest lähtuvalt on planeeringuga hõlmatud kinnistute reovee kogumiseks ette nähtud kogumismahutid kuni ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumiseni. Kinnistusisene reoveekanalisatsioon (sh kogumismahutite asukohad) tuleb projekteerida nii, et seda oleks võimalik liita ühiskanalisatsioonivõrku. Kuna Tahkuranna valla territooriumil ei paikne purglat (Tahkuranna


ÜVK 2008:34), siis on selleks määratud Pärnu purgimissõlm.

1.4.3 Soojavarustus Hoonete soojavarustus tuleb lahendada lokaalküttena. Soojavarustuse täpne lahendus esitada hoone projektis, sh peab olema esitatud kütteks kasutatava materjali (vedelgaas, tahkekütus, kütteõli, vmt) ladustamise/hoidmise võimalused. Soovitatav on kasutada taastuvenergia lahendusi.

1.4.4 Tänavavalgustus Tänavavalgustusega varustatakse Lottemaa territoorium (sh puhkeküla). Selleks tuleb koostada vastav projekt.

1.4.5 Liigvee ärajuhtimine Reljeefist ning pinnase iseärasustest tulenevalt (vt jaotis 1.2.2, joonis 2) on liigvee teke tõenäoline vaid külmunud maapinnal sulglohkudes ning kohtades, kus vee loomulik äravool on takistatud (nt teed). Hooajavälise ajutise iseloomuga liigvee ärajuhtimiseks puudub vajadus, kuna see ei takista planeeritud ehitiste sihipärast kasutamist ega avalda olulist keskkonnamõju.


1.5 Tuleohutusnõuded Tuleohutuse tagamiseks tuleb pidada kinni Siseministri 08.09.2000. a. määrusest nr 55, Tuleohutuse üldnõuded (RTL 2000, 99, 1559; 2004, 100, 1599) ja Keskkonnaministri 15.06.1998. a. määrusest nr 46, Metsa ja muu taimestikuga kaetud alade tuleohutusnõuded (RTL 1998, 216/217, 854; 2006, 82, 1510; 2007, 26, 457).

Minimaalne tuletundlikkusklass on lahendatud vastavalt Vabariigi Valitsuse 27.10.2004. a. määrusele nr 315, Ehitisele ja selle osale esitatavad tuleohutusnõuded (RTI 2004, 75, 525; 2007, 53, 357). Detailplaneeringuga lubatud madalaim tuletundlikkusklass on TP3, mis ei välista kõrgema tulepüsivusklassiga (TP2 ja TP1) hoonete ehitamist. Ehitise täpne tulepüsivusklass määratakse projekteerimise käigus. Erinevate hoonete omavaheliseks kauguseks on kavandatud minimaalselt 8 m. Juhul, kui hoonetevaheline kuja on alla 8 m, peab tule leviku piiramise tagama ehituslike abinõudega.

Tuleohutuse seisukohast on äärmiselt oluline täita järgmisi nõudeid:

� suitsetamis-, lõkke- ja grillimiskohad peavad olema tuleohutusnõudeid arvesse võtvalt ette valmistatud;

� prügikonteinerite ja -urnide asukohad tuleb valida keskkonnatingimusi arvestavalt, eelistades vähem tuleohtlikke ja lihtsamini ligipääsetavaid asukohti.

Lähimad tuletõrje-veevõtukohad on AS Tarriksi maa-alune reservuaar ning veevõtuks kohandatud tiik Reiu tee suvilapiirkonnas, mis paiknevad planeeringualast vastavalt 1,7 ja 2,5 km kaugusel.

Tuletõrje veevarustuse tagab Uulu linnaku kinnistule planeeritav tuletõrjeveevärk, mis koosneb veemahutitest, tarnetorudest ning veevõtukaevudest. Veemahutite vähim lubatud kogumaht on 150 m³. Tuletõrje veemahutite kasutusraadiuse suurendamiseks on kinnistule kavandatud kaks veevõtukaevu, mis ühendatakse veemahutitega tarnetorude abil. Veevõtukaevud paiknevad planeeritud sõiduteede (minimaalse teekatendi laiusega 3,5 m) vahetus läheduses.

Veevarustus planeeritavast puurkaevust, tarnetorude trassid ja läbimõõt jms tuleb lahendada vastava projekti koosseisus.


1.6 Turvalisust suurendavad tingimused ja nõuded Kuna kuritegevus on ainult üks (kuigi oluline) faktor turvatunde kujunemisel, on erinevalt planeerimisseaduses sätestatust käesolevas detailplaneeringus seatud eesmärgiks mitte vähendada kuritegevuse riske, vaid suurendada planeeritava maa ja ehitiste sihipärase kasutamise turvalisust. Sellest tuletub ka antud jaotise pealkiri.

Planeeringulahenduses on rakendatud alljärgnevaid turvalisust suurendavaid meetmeid.

� Liiklusturvalisuse suurendamise eesmärgil on parkimine lahendatud moel, mis vähendab planeeritavate kinnistutega külgnevate teede eeldatavat liikluskoormust olulisel määral.

� Teede asukoha ja liikumissuundade valikul on suunatud võimalikult palju liiklejaid samadele ühendusteedele, vähendamaks isetekkelisi ja halvemini vaadeldavaid juurdepääsuvõimalusi ning elavdamaks planeeritud juurdepääsude kasutamist.

� Põhiliste liikumisteede äärde on planeeritud tänavavalgustus. � Lottemaa ümber on kavandatud piirdeaed.

Täiendavalt on seatud nõuded turvalisuse suurendamiseks.

� Kasutada hooajaliselt mehitatud ning videovalvet. � Maastikukujunduses tuleb säilitada/luua vaatekoridore külastajate orienteerumist ning

turvatöötajate jälgimitegevust võimaldavate oluliste objektide suunal (nt Lottemaa peavärav, Lotte maja, laadaplats jne).

� Pääslate projekteerimisel on vajalik tagada, et nende asukohad oleksid maastikus selgelt eristatavad.


1.7 Kinnisomandi kasutamise piirangud Antud jaotises on üles loetletud planeeritava ala kohta kehtivad maakasutamise piirangud ning need, mis tulenevad planeeringulahendusest. Seejuures on osundatud piirangu kehtestavale õigusaktile ja kuupäevale, kirjeldatud piirangu üldiseloomu, refereeritud olulisemaid seaduse punkte ning vajadusel põhjendatud piirangu täpsemat kohaldamist planeeringualal.

Täpsemaks piirangute rakendamiseks või nendega põhjalikumalt tutvumiseks on vajalik õigusaktidega vahetult tutvuda (nt internetis: www.riigiteataja.ee).

1.7.1 Ranna veekaitsevöönd Alus: veeseadus

Veekaitsevöönd moodustatakse vee kaitsmiseks hajureostuse eest ja ranna uhtumise vältimiseks. Läänemere veekaitsevööndi ulatus põhikaardile märgitud veekogu piirist on 20 m.

Veekaitsevööndis on keelatud:

� maavarade ja maa-ainese kaevandamine ning geoloogilise uuringu teostamine;

� puu- ja põõsarinde raie ilma Keskkonnaameti nõusolekuta;

� majandustegevus, välja arvatud veest väljauhutud taimestiku eemaldamine, heina niitmine ja roo lõikamine;

� väetise, keemilise taimekaitsevahendi ja reoveesette kasutamine.

1.7.2 Ranna ehituskeeluvöönd Alus: looduskaitseseadus

Läänemere ehituskeeluvööndi laius on 100 m. Metsamaal ulatub ehituskeeluvöönd kuni ranna piiranguvööndi piirini.

Käesoleva detailplaneeringuga tehakse ettepanek ehituskeeluvööndi vähendamiseks Uulu linnaku ja Surfi kinnistutel järgmistest kaalutlustest lähtuvalt.

� Uulu linnaku kinnistu ehituskeeluvööndi määramisel on aluseks võetud olemasolevate ehitiste (hoonete, asfalteeritud teede jt rajatiste) paiknemine ranna ehituskeelu- ja piiranguvööndi vahelisel alal, metsade kõlvikuline jaotumine, reljeef. Selle tulemusel on saadud loogiline ja maastikul jälgitav ehituskeeluala, mis võimaldab uute hoonete ehitamiseks kasutada intensiivsemas kasutuses olnud lagedaid alasid ning infrastruktuuri.

� Surfi kinnistu ehituskeeluvööndi vähendamise vajadus tuleneb rannahoone ehitamise kavatsusest, mis on nõuetele vastava supelranna rajamise eelduseks. Avalikke huve teeniva hoone ehitamiseks määratud hoonestusala asukoht on kooskõlas külgneva elamupiirkonna ehituspõhimõtetega (ehitusjoon, ehitamine väljaspoole metsaala jms). Seejuures on hoone kavandatud seni rannavööndis paiknenud avaliku parkla asemele (senisel moel kasutatud parkla likvideeritakse), mis on ranna kaitse-eesmärke silmas pidades eeldatavalt väiksema keskkonnamõjuga.

� Ligikaudu 600 m pikkusest rannikust puudutab ehituskeeluvööndi vähendamine ca 250 m. Seejuures on maakasutuse ja ehitustegevuse kavandamisel lähtutud keskkonnahoiu põhimõtetest (vt nt jaotis 1.3.4) ning sätestatud nõuded kavandatavate tegevustega eeldatavalt kaasneva negatiivse keskkonnamõju ärahoidmiseks/ leevendamiseks (vt


jaotised 1.3.4-1.3.7).

Ehituskeeluvööndis on keelatud uute hoonete ja rajatiste ehitamine, kusjuures ehituskeeld ei laiene supelranna teenindamiseks vajalikele rajatistele, ranna kindlustusrajatistele, piirdeaedadele.

1.7.3 Ranna piiranguvöönd Alus: looduskaitseseadus

Läänemere ranna piiranguvööndi laius on 200 m.

Ranna ja kalda piiranguvööndis asuvate metsade kaitse eesmärk on vee ja pinnase kaitsmine ja puhketingimuste säilitamine. Ranna piiranguvööndis on keelatud lageraie, reoveesette laotamine, maavara kaevandamine, mootorsõidukiga sõitmine väljaspool selleks määratud teid ja radu.

1.7.4 Kallasrada Alus: veeseadus.

Kallasrada on kaldariba avaliku veekogu ja avalikuks kasutamiseks määratud veekogu ääres ning asub kaldavööndis. Kallasraja laiust arvestatakse kõrgrannal rannanõlva ülemisest servast, lugedes kallasrajaks ka vee piirjoone ja rannanõlva ülemise serva vahelist maariba.

Läänemere kallasraja laius on 10 m.

1.7.5 Teekaitsevöönd Alus: teeseadus.

Teekaitsevöönd tagab tee kaitse ja korrashoiu, liiklusohutuse ning kahandab teelt lähtuvaid ohtlikke mõjusid.

Planeeringuala kontaktvööndisse jääva riigimaantee kaitsevöönd on 50 m äärmise sõiduraja keskteljest. Kohaliku maantee kaitsevööndi laius on mõlemal pool sõiduraja telge 20 kuni 50 m. Käesolevas planeeringus on olemasolevate ja perspektiivsete vallateede (vt jaotis 1.2.1) kaitsevööndi laiuseks määratud 20 m, mis pole vastuolus teekaitse eesmärkidega, ei raskenda teehoiu korraldamist ega liiklusohutuse tagamist ning on perimetraalse haljastuse säilimise tingimustes äri- ja sotsiaalmaa jaoks piisav.

Lisaks teekaitsevööndile tuleb käesolevas detailplaneeringus arvestada ka I klassi põhimaantee sanitaarkaitsevööndiga 300 m. Nimetatud vööndi ulatuses (nii hoonetes kui väljaspool hooneid) võib maanteeliiklusest põhjustatud müratase ületada sanitaarnormidega kehtestatud piirnorme, mille kaitseks tuleb tarvitusele võtta määruses5 sätestatud meetmed. Seejuures ei võta Maanteeamet kohustusi normmürataseme tagamiseks planeeritavatel aladel. Sanitaarkaitsevöönd on kantud piirangualana joonisele 1.

1.7.6 Puurkaevu sanitaarkaitseala Alus: veeseadus.

Puurkaevu sanitaarkaitseala on joogivee võtmise kohta ümbritsev maa- ja veeala, kus veeomaduste halvenemise vältimiseks ning veehaarderajatiste kaitsmiseks kitsendatakse tegevust ja piiratakse liikumist.

5 Sotsiaalministri 04.03.2002.a. määrus nr 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega

hoonetes ja müratasemete mõõtmise meetodid.“


Seadusest tulenev sanitaarkaitseala ulatus on 50 m, kuna põhjavett ammutatakse hooajaliselt üle 10 m³/d. Käesoleva detailplaneeringuga tehakse ettepanek sanitaarkaitseala vähendamiseks 30 m-le, kuna kavandatav puurkaev paikneb suhteliselt kaitstud põhjaveekihiga metsaalal.

Sanitaarkaitsealal on majandustegevus keelatud, välja arvatud veehaarderajatise teenindamine, metsa hooldamine, heintaimede niitmine, veeseire.

1.7.7 Reovee kogumismahuti kuja Alus: kanalisatsiooniehitiste veekaitsenõuded.

Reovee kogumismahuti kuja ehk lubatud kõige väiksem kaugus hoonest, joogivee salv- või puurkaevust on 5 m.

1.7.8 Elektripaigaldise kaitsevöönd Alus: elektriohutusseadus; majandus- ja kommunikatsiooniministri 26.03.2007. a määrus nr 19, Elektripaigaldise kaitsevööndi ulatus ja kaitsevööndis tegutsemise kord.

Kaitsevööndi ulatus on piki maakaabelliine 1 m kaablist mõlemas suunas.

Jaotusseadmete ümber on määratud maa-ala 2 m kaugusel piirdeaiast, seinast või nende puudumisel seadmest.

Elektripaigaldise kaitsevööndis on keelatud tõkestada juurdepääsu elektripaigaldisele, ladustada jäätmeid, tuleohtlikke materjale ja aineid, teha tuld, põhjustada oma tegevusega elektripaigaldise saastamist ja korrosiooni ning korraldada massiüritusi, kui tegemist on üle 1000-voldise nimipingega elektripaigaldisega.

Elektripaigaldise omaniku loata on keelatud:

• elektripaigaldise kaitsevööndis ehitada, teha laadimis-, süvendus-, lõhkamis-, niisutus- ja maaparandustöid, istutada ning langetada puid ja põõsaid;

• elektri-maakaabelliinide kaitsevööndis töötada löökmehhanismidega, tasandada pinnast, teha mullatöid sügavamal kui 0,3 meetrit, küntaval maal sügavamal kui 0,45 meetrit ning ladustada ja teisaldada raskusi.

1.7.9 Servituutide seadmise vajadus Alus: asjaõigusseadus.

Servituut on piiratud asjaõiguslik kasutusõigus, mille esemeks on kinnisasi. Õigustatud isikute alusel eristatakse reaalservituute ja isiklikke servituute. Reaalservituut koormab teenivat kinnisasja valitseva kinnisasja kasuks selliselt, et valitseva kinnisasja igakordne omanik on õigustatud teenivat kinnisasja teatud viisil kasutama või et teeniva kinnisasja igakordne omanik on kohustatud oma omandiõiguse teostamisest valitseva kinnisasja kasuks teatavas osas hoiduma. Isiklikku servituuti saab seada ainult teatud kindla isiku kasuks. Lähtuvalt planeerimisseaduse § 9 lg 13-st on käesolevas detailplaneeringus piirdutud õigustatud isiku(te) määramisega ehk pole täpsustatud, kas tegemist on isikliku kasutusõiguse või kasutusvalduse seadmise vajadusega. Servituudi täpsem sisu, tehnovõrgu või -rajatise asukoht, tähtaeg ja tasu määratakse kokkuleppel.

Käesoleva detailplaneeringuga on tuvastatud vajadus alljärgnevate servituutide seadmiseks.


Tabel 2. Servituutide seadmise vajadus

Teeniv kinnistu või objekt, millele on vaja seada servituut

Valitsev kinnisasi/ õigustatud isik

Servituudi sisu

Uulu linnaku kinnistu Eesti Energia AS Planeeritava alajaama ehitamiseks ja teenindamiseks vajaliku maa-ala määramine ja sellele vaba juurdepääsu tagamine.


1.8 Detailplaneeringu rakendamine Detailplaneeringu rakendamise eelduseks on kehtiva Tahkuranna valla üldplaneeringu muutmine, milleks tehakse ettepanek järgmistel kaalutlustel:

� detailplaneeringuga kavandatav maakasutus on kooskõlas kõrgemate strateegiliste dokumentidega (vt jaotis 1.1.3) ning vastuvõetud uue Tahkuranna valla üldplaneeringu eelnõuga;

� maakasutuse muutmiseks on saadud kooskõlastused Maavanema poolt määratud asutustelt;

� detailplaneeringu rakendamine avaldab eeldatavalt olulist positiivset mõju kogu piirkonna strateegiliste arengueesmärkide elluviimisele.

Eeltoodu alusel tehakse käesoleva detailplaneeringuga ettepanek valla kehtiva üldplaneeringu muutmiseks, reserveerides Uulu linnaku ja Surfi kinnistud puhkeotstarbelist äritegevust võimaldaval juhtotstarbel. Lottemaa detailplaneeringu kehtestamisel muutub kehtetuks Surfi kinnistu detailplaneering (vt jaotis 1.1.2.).

Planeeritud ehitusõigused viiakse täide kinnistute valdajate või hoonestusõiguse omanike poolt. Vastavasisulised kokkulepped on sõlmitud enne detailplaneeringu vastuvõtmist. Hoonete ehitamine ja rajatiste ehitamine toimub ehituslubade alusel. Ehitusload väljastab Tahkuranna Vallavalitsus vastavalt detailplaneeringu alusel koostatud projektidele, kehtivatele õigusaktidele ja normdokumentidele.

Planeeringust huvitatud isik rajab tehnovõrgud ja -rajatised vastavalt kokkuleppele tehnovõrke valdavate isikutega. Planeeringu rakendamisest tulenevad võimalikud kahjud kuuluvad hüvitamisele vastavalt asjaõigusseadusele.


Kasutatud allikad

Regulatsioonid Pärnu maakonna maaakonnaplaneeringu teemaplaneering „Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused“. 2003. Pärnu.

Tahkuranna valla arengukava aastateks 2008-2013. Tahkuranna Vallavalitsus. Uulu.

Tahkuranna valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2009-2021. 2008. AS Maves. Tallinn.

Tahkuranna valla üldplaneering. 1998. AS Entec. Tallinn

Tahkuranna valla üldplaneeringu eelnõu. 2010. Tahkuranna Vallavalitsus, AS Pöyry-Entec. Tahkuranna-Tallinn.

Raamatud Hurt, E., Karoles, K. jt. 2009. Koormustaluvuse hindamise metoodika kaitsealadel seoses nende rekreatiivse kasutamisega. Tartu. 35 lk.

Kalda, T. 2007. Pärnumaa loodus. Keskkonnaministeeriumi Pärnumaa Keskkonnateenistus. 252 lk.


2. LISAD


Lisa 1. Lottemaa detailplaneeringu keskkonnamõjud e eelhinnang


Lisa 2. Lottemaa detailplaneeringu kooskõlastusle ht


Lisa 3. Terviseameti kooskõlastus


Lisa 4. Keskkonnaameti kooskõlastus


Lisa 5. Maanteeameti kooskõlastus


Lisa 6. Planeeringu kooskõlastusjoonised (3a-3c)


3. JOONISED


Joonis 1. Asendiskeem


Joonis 2. Tugijoonis


Joonis 3. Põhijoonis


Joonis 4. Illustratsioon

Documents

Lottemaa detailplaneering · Lottemaa detailplaneering Reiu küla, Tahkuranna vald, Pärnumaa Detailplaneeringu koostaja: OÜ ERKAS Pärnu Instituut Marek Lind maastikuarhitekt