Upload
jafari
View
87
Download
0
Embed Size (px)
DESCRIPTION
Loeng 3 Töökorraldus ja tööjõu tootlikkus. Tööaja korraldus Koostas: Riina Rohelaan, 2014. Loengu teemad. Tööjõu tootlikkus Tööaja korraldus Tööaja vormid. Organisatsiooni tootlikkus. VÄLJUND (müügitulu, tooteid tunnis jms) TOOTLIKKUS= - PowerPoint PPT Presentation
Citation preview
Loeng 3 Töökorraldus ja tööjõu tootlikkus. Tööaja korraldusKoostas: Riina Rohelaan, 2014
1
2
Tööjõu tootlikkusTööaja korraldusTööaja vormid
Loengu teemad
3
Organisatsiooni tootlikkus
VÄLJUND (müügitulu, tooteid tunnis jms)
TOOTLIKKUS=
SISEND (kogukulud, tööjõukulud, tunnitasu jms)
Näide organisatsiooni tootlikkuse arvestamisest:
2012 2013 Muutus
Müügitulu 1000 1120 +12%
Tööjõukulud
400 440 +10%
Tootlikkus 2,5 2,54 +1,8%
4
Perioodi tootlikkus
Tunnitootlikkus näitab, mitu tooteühikut valmistati perioodis
Perioodil valmistatud tooteühikute arv
TUNNITOOTLIKKUS=
Perioodi tootlikkus (tundides)
Sageli kasutatakse tootlikkuse arvestamisel toote valmistamiseks
kuluva aja norme, näiteks õmblustööstuses:
Talvejope valmistamine 80-140 minutit
Päevasärgi valmistamine 30-40 minutit
Püksid 10-30 minutit
5
Tööjõu tootlikkus
Tööjõutootlikkus näitab, mitu eurot müügitulu teeniti töötaja kohta
Müügitulu perioodil
TÖÖJÕU TOOTLIKKUS=
Töötajate keskmine arv perioodil
Näide: keskmine tööjõu tootlikkus aastas:
Töötlev tööstus 83
Elektrienergia ja gaasi tootmine 327
Ehitus 65
Hulgi- ja jaekaubandus 196
Majutus ja toitlustus 26
6
Tööjõukulude tootlikkus
Tööjõukulude tootlikkus näitab, mitu eurot müügitulu teeniti 1
euro tööjõukulu kohta
Müügitulu perioodil
TÖÖJÕUKULUDE TOOTLIKKUS=
Tööjõukulud perioodil
Näide: keskmine tööjõukulude tootlikkus aastas
Töötlev tööstus 7
Elektrienergia ja gaasi tootmine 18
Ehitus 6
Hulgi- ja jaekaubandus 18
Majutus ja toitlustus 4
7
Inimkapitali tootlikkus (HCROI)
Inimkapitali tootlikkus näitab, kui palju kasumit saadi 1
euro tööjõukulu kohta
Müügitulu – (kogukulud-tööjõukulud)
HCROI =
Tööjõukulud
Näide: keskmine inimkapitali tootlikkus aastas
Töötlev tööstus 1,4
Elektrienergia ja gaasi tootmine 2,6
Ehitus 1,0
Hulgi- ja jaekaubandus 1,4
Majutus ja toitlustus 0,9
8
Peamised tootlikkuse tõstmise võimalused töökorralduses
• Olemasoleva tööjõu tõhusam rakendamine töö ümberkorraldamise kaudu (suurem hulk tööd tehakse ära väiksem arvu inimestega)
• Tõhusamate töövõtete kasutamine
• Töömaa vähendamine
• Kvalifitseeritud tööjõu kasutamine
• Tootmise kaasajastamine, sh automatiseerimine ja väiksema hulga tööjõu kasutamine
• IT jms uue tehnoloogia kasutuselevõtmine, mis vajab vähem tööjõudu (nt riigipiiril inimestega mehitatud passikontrolli asendamine elektrooniliste seadmetega, jaekaubanduses kassapidajate asendamine iseteeninduskassadega)
9
Mõõdikud organisatsiooni tööjõu tootlikkuse analüüsimisel
• Müügitulu (käive) ja selle muutus ajas
• Puhaskasum ja selle muutus ajas
• Puhaskasumi marginaal (puhaskasum/müügitulu) ja selle muutus ajas
• Müügitulu töötaja kohta
• Puhaskasum töötaja kohta ja selle muutus ajas
• Tööjõukulu osakaal kogukuludest ja selle muutus ajas
• Tööjõukulude tootlikkus (müügitulu/tööjõukulud)
• Inimkapitali tootlikkus (HCROI)
• Töötajate pühendumuse ja rahulolu näitajad
10
Tööaja korraldus Eestis (2013 näitel)Kuu Riigi- ja rahvuspühad Tööpäevade
arvTöötundide arv
Jaanuar 1. jaanuar –uusaasta* 22 176
Veebruar 24. veebruar-Eesti Vabariigi aastapäev*
20 160
Märts 29. märts-Suur reede31. märts-1. ülestõusmispüha
20 160
Aprill 22 176
Mai 1. mai-kevadpüha19. mai-nelipühade 1. püha
22 176
Juuni 23. juuni-võidupüha*24. juuni jaanipäev
20 160
Juuli 23 184
August 20.august-taasiseseisvumispäev 22 176
September 21 168
Oktoober 23 184
November 21 168
Detsember 24.detsember-jõululaupäev*25.detsember-1.jõulupüha26.detsember-2.jõulupüha
19 146
KOKKU 255 2034
* Tööpäev on 3 tunni võrra lühem
11
Tööajanorm
• Keskmine tööpäevade arv kuus – 21,25
• Keskmine töötundide arv kuus - 169,5
• Tööajanorm määratakse enamus riikides nädala alusel:
Nt Eestis, Bulgaarias, Ungaris, Lätis, Leedus, Kreekas, Maltal,
Poolas, Rumeenias, Sloveenias 40 tundi nädalas ehk 8 tundi
päevas;
Prantsusmaal 35 tundi nädalas ehk 7 tundi päevas.
12
Tööaja korraldus Eestis 2014?Kuu Riigi- ja rahvuspühad Tööpäevad
e arvTöötundide arv
Jaanuar 1. jaanuar –uusaasta* (kolmapäev)
Veebruar 24. veebruar-Eesti Vabariigi aastapäev* (esmaspäev)
Märts
Aprill 18. aprill-Suur reede (reede)20.aprill-1. ülestõusmispüha (pühapäev)
Mai 1. mai-kevadpüha (neljapäev)
Juuni 8. juuni-nelipühade 1. püha (pühapäev)23. juuni-võidupüha* (esmaspäev)24. Juuni-jaanipäev (teisipäev)
Juuli
August 20.august-taasiseseisvumispäev (kolmapäev)
September
Oktoober
November
Detsember
24.detsember-jõululaupäev* (kolmapäev)25.detsember-1.jõulupüha (neljapäev)26.detsember-2.jõulupüha (reede)
KOKKU* Tööpäev on 3 tunni võrra lühem
13
Tööaja korralduse erinõuded• Tööpäeva kestuse piirang (mitte üle 12 tunni, erisusena
võib teatud töödel olla tööpäeva pikkuseks 24 tundi)
• Tööpäevasisesed vaheajad (puhkepausid ja nende kestus sõltuvalt töö iseloomust)
• Tööpäevadevahelised puhkeajad (kahe tööpäeva vaheline minimaalne vaba aeg vähemalt 11-12 tundi)
• Iganädalane puhkeaeg (nädalas olevad järjestikused puhkepäevad ehk 2 päeva või 36 tundi)
• Ületunnitöö piirang
• Öötöö piirang
• Valveaeg
• Puhkus ja selle liigid (põhipuhkus, vanemapuhkused)
14
Tööaja arvestuse liigitus• Päevaviisiline arvestus – töötaja töötab 5-päevase
töönädalaga talle kehtestatud ööpäevase tööaja piires, nt E-R 8 tundi päevas kell 9.00-17.30 (lõunavaheaeg 30 minutit ei arvestata tööaja sisse).
• Nädalaviisiline arvestus – töötaja tööaja arvestus toimub nädalase tööaja (40 tundi) piires. Nt E-N 8 tundi ja 15 min päevas (8.00-16.45, lõuna 12.00-12.30) ja reedel 7 tundi (8.00-15.30, lõuna 12.00-12.30)
• Vahetusega töötamine ehk töötamine töögraafiku alusel. Levinud on:
• 12-tunnised päevased vahetused (8.00-20.00)
• 12-tunnised öised vahetused (22.00-6.00)
• Katkestusega tööpäev (nt 5.00-9.00 ja 18.00-22.00)
• Tööaja summeerimine (1, 2, 3, 4 või enam kuude kaupa)
15
Töögraafik ja tööaja arvestus
• Töögraafik on tööaja plaan järgmiseks kuuks või pikemaks tööperioodiks, mis tehakse töötajale teatavaks enne perioodi algust
• Tööaja tabel on tööaja arvestusel kasutatav andmetabel mis sisaldab töötajate kohta järgmist informatsiooni:
• Töötatud päevade (vahetuste) arv perioodis
• Kalendripäevade arv kuus
• Mittetöötatud päevade arv liikide kaupa (haigus, puhkus liikide kaupa jne)
• Töötatud tundide arv tööaja liikide kaupa
16
Töövahetuste planeerimine
• Planeerimisel tuleks jälgida, et oleks tööl optimaalne hulk töötajaid
• Tagatud on tööprotsessi katkematu toimimine
• Tagatud on äraolevate töötajate asendamine
• Arvesse tuleb võtta seadusega määratud piiranguid tööpäevade vaheliste ja iganädalaste puhkeaegade, ületunnitöö ja öötöö kohta
17
Töökorraldus ebaühtlaste töömahtude puhul
• Tootmise-teeninduse korralduse iseloom, nt teeninduse töökorraldus erinevatel nädalapäevadel ja kellaaegadel
• Töötajate puudumiste hulk (haiguspäevad, puhkused) ja asendamine
• Sesoonsus
Alaliste töötajate arv 250
400
300
200
100
Lisatööjõu vajadus
18
Töökorralduse kujundamine ebaühtlaste töömahtude puhul
• Puhkuste planeerimine madalama töökoormusega perioodidele
• Osalise tööaja kasutamine madalama töökoormuse ajal ja osakoormusega töötajate rakendamine suurema koormusega tippajal
• Töötamine ületundidega
• Tähtajaliste lepingutega töötajate palkamine töömahu suurenemise ajaks
• Lisatööjõu sisseostmine tööjõu rendi firmadelt
19
Tööaja summeerimine
• Kasutatakse tööaja mitmekuulist summeeritud arvestust
• Summeritud arvestuse korral on ületunnitööks kogu arvestusperioodil kokkulepitud töötundide üldarvu ületavad töötunnid
• Ühes kuus tekkinud üle- või alatunnid võib summeeritud mitmekuulise tööaja arvestuse korral “üle kanda” järgmisse kuusse ja arvestada neid järgmise kuu normtundide hulka. Töötajale makstakse välja igakuiselt palka kogu töötatud tundide eest, kuid tööandja saab manööverdada ületundide eest maksmisega. Ületundide eest makstakse tasu alles perioodi lõpus. Töötajale võib anda ületundide vältimiseks ka vabu päevi.
20
Näide tööaja summeerimise kohta
• Töötaja töötab 12-tunniste vahetustega, summeerimise periood on 3 kuud.
Kuu Tööaja norm (tunde)
Vahetuste arv
Tegelik töötundide arv
Üle- või alatundide arv
Jaanuar 176 14 168 8 alatundi
Veebruar 152 13 156 4 ületundi
Märts 168 15 180 12 ületundi
Tasu summeeritud 3-kuulise perioodi eest 168+156+180=504 tunni eest, sh 8 ületundi.Kui oleks olnud kuuviisiline arvestus, siis tasu 176+156+180=512 tunni eest, sh 16 ületundi
21
Töökorralduse vormid: paindlik tööaeg
• Koosneb põhiajast ja paindlikult kasutatavast tööajast (nt tööaja algus kell 7-9 ja lõpp 15.30-17.30)
• Eeldab juhtide ja töötajate vastastikust usaldust ning tööaja mõõtmise süsteemi
EELISED PUUDUSED
Suurendab töötajate rahulolu Töötajate halvem kättesaadavus
Võimaldab palgata töötajaid, kes põhitööajal tööl käia ei saa (tudengid, lapsevanemad jt)
Info liikumine raskendatud
Tööaja arvestuse pidamine raskendatudMeeskonnatööks ei sobi
22
Töökorralduse vormid: kokkusurutud töönädal
• Pikendatakse tööpäevi ja selle võrra vähendatakse tööpäevade arvu
• Sobib kasutuseks nt suveperioodidel kui tahetakse töötajatele anda rohkem vabu päevi
EELISED PUUDUSED
Suurendab töötajate rahulolu Tööga kohanemise raskused peale pikka tööpäevadevahelist puhkeperioodiOht üle töötada
23
Töökorralduse vormid: osaline tööaeg
• Töötamine alla 40 tunni nädalas. Tasu kujuneb vastavalt töötatud tundidele. Kasutatakse enam teeninduses ja kaubanduses
EELISED PUUDUSED
Võimaldab rakendada töötajaid, kes põhikohaga tööd ei saa/ei soovi teha (naised, pensionärid)
Vähene pühendumine organisatsioonile
Töötajate rahulolu kasv Suur tööjõu voolavus
24
Töökorralduse vormid: töö jagamine
• Mitu töötajat jagavad omavahel ühe või enama töökoha ülesandeid
• Võimalik rakendada kui mitu töötajat soovivad omavahel töökohta jagada. Töötajad otsustavad ise oma tööülesannete, tööaja ja töötasu jagamise üle.
EELISED PUUDUSED
Töö organiseerimise paindlikkus (suure töökoormuse korral saab korraga tööle kutsuda mitu inimest, võimalusel saavad mõlemad puhata)
Info liikumine raskendatud jagajate vahel
Oskuste, teadmiste ja kogemuste vahetamine töötajate vahel (kasutatakse ka koolitusvormina töötaja väljaõppel)
Alluvussuhe segane
25
Töökorralduse vormid: vahetustega töö
• Kasutatakse enam pideva tootmis- või teenindusprotsessi puhul
• Tootmises tingib vahetustega tööd sageli tootmistehnoloogia ja konkurents (seadmete maksimaalne koormatus)EELISED PUUDUSED
Võimaldab tootmisprotsessi järgi kujundada tööd
Info liikumise puudulikkus
Sõltuvus eelmise vahetuse tööst
Harjumatu elurütmiga kohanemine
26
Töökorralduse vormid: ajutine töö
• Liitumine organisatsiooniga määratletud perioodiks (tippperioodiks, projekti ajaks)
EELISED PUUDUSED
Ei pea hoidma suurt hulka põhikohaga töötajaid
Lisakulud seoses värbamisega ja koolitamisega
Võimaldab rakendada töötajaid, kes põhikohaga tööd ei saa/ei soovi teha (naised, pensionärid)
Vähene pühendumine firmale
Suur tööjõu voolavus
27
Küsimused?