Kaasaegses ühiskonnas peaks meestel janaistel olema võrdsed võimalused ennastteostada. Võrdsete võimaluste puudumi-se üheks oluliseks näitajaks tööturul pee-takse naiste ja meeste palkade erinevust.Naised teenivad kõikides riikides keskmi-selt vähem kui mehed ja Eestis ligi vee-randi võrra vähem.

Käesolev töö selgitab, millised on naiste-meeste palgavahe teoreetilised põhjused,kuidas on palgaerinevus Eestis aja jook-sul arenenud, kui suurt osa sellest selgita-vad inimkapitali ja töö erinevused ning kuisuurt osa ei saa selliste teguritega selgita-da. Palgaerinevust analüüsitakse ühe enimkasutatud meetodiga – Oaxaca-Blinderidekomponeerimine. Analüüsi aluseks onEesti Tööjõu-uuringu andmed aastatest1998–2000.

Naiste ja meeste inimkapitali ning tööerinevustest tingitud palgavahet nimeta-takse põhjendatud palgavaheks, sest nen-de tegurite tõttu on naiste ja meeste toot-likkus erinev. Seda osa palgavahest, midaei saa jälgitavate teguritega selgitada, nime-tatakse põhjendamata palgaerinevuseks.Põhjendamata palgavahe taga on nii mees-te ja naiste erinevad isikuomadused ja töö-turukäitumine, mida ei saa andmete põh-jal eristada kui ka võimalik diskrimineeri-mine. Kuigi põhjendatud palgavahe tule-

neb erinevustest tootlikkuses, võib ka seeosaliselt tuleneda diskrimineerimisest, näi-teks mõjutab juurdepääs tööalasele kooli-tusele tootlikkust.

Töö tulemused näitavad, et naiste palgadmoodustasid Eestis perioodil 1998–2000keskmiselt 72,7% meeste palkadest. Kesk-mine sugudevaheline palkade erinevus onEestis iseseisvusaja jooksul vähenenud,kuid on siiski veidi suurem kui enamikusteistes Kesk- ja Ida-Euroopa ning Euroo-pa Liidu riikides. Palkade erinevuse vähe-nemise taga on eelkõige struktuursed muu-tused tööturul, mille tulemusena kasvasidneed majandusharud, kus töötas enam nai-si ja väärtustatakse kõrgemalt haridust.

Keskmisest suurem meeste-naiste palga-erinevus oli muulaste ja eesti keelt mitteoskavate töötajate seas, samuti oli palga-erinevus suurem 30–40 aastaste seas. Pal-kade erinevusest ühte kolmandikku saabselgitada naiste ja meeste inimkapitalining töökohtade erinemisega. Kahte kol-mandikku sugudevahelisest palgaerinevu-sest ei saa nende teguritega põhjendada.Seega ei võimalda segregatsiooni vähene-mine ja teiste meeste ja naiste jälgitavateerinevuste muutumine vähendada palga-vahet väga suurel määral. Tähelepanu tu-leks pöörata põhjendamata palgaerinevu-sele ja selle põhjustele.

Tairi Rõõm on Eesti Panga majandusuuringute osakonna uurimistööde juhendaja.Epp Kallaste on Poliitikauuringute Keskuse PRAXIS analüütik.Töö on valminud Avatud Eesti Fondi rahalisel toetusel.Autorid tänavad Reelika Leetmaad, Andres Võrku, Liis Krauti ja Avatud Eesti Fondi Soolise võrdõigus-likkuse programmi eksperte asjalike kommentaaride ning märkuste eest.

Naised-mmehed Eesti tööturul: palgaerinevuste hinnang

Tairi Rõõm ja Epp Kallaste

Lühikokkuvõte

2

Sissejuhatus

Naiste palgad on Eestis umbes veerandivõrra madalamad meeste palkadest. Käes-oleva uurimuse eesmärk on analüüsida,millest see on tingitud. Esmalt selgitatak-se sugudevahelise palgaerinevuse teoree-tilisi põhjuseid ning seejärel analüüsitakseempiiriliselt, kui palju tuleneb palkadeerinevus Eestis tootlikkuse erinevustest(sellest, et naised teevad meestega võr-reldes teistsugust tööd ja neil on teistsu-gune haridus ja töökogemus) ning kuisuur on see osa palgavahest, mida ei saaselgitada mõõdetavate erinevustega mees-te ja naiste vahel.

Palgaerinevuste analüüs on oluline mit-mel põhjusel. Esiteks on samaväärse tööeest ühesuguse palga maksmine üldtun-nustatud diskrimineerimisvastane põhi-mõte, mida ka Eesti püüab järgida. Tei-seks on võrdsete võimaluste tagamine jatööturu segregatsiooni lõhkumine alu-seks naiste potentsiaali paremale kasuta-misele, mis on oluline muuhulgas rahvas-tiku vananemise ja tööealise elanikkonnavähenemisega seoses. Pikemas perspektii-vis tuleb kasutada kõiki võimalusi tööta-va rahvastiku osakaalu tõstmiseks.

Lisaks naiste potentsiaali rakendamiseletööturul on naiste hõive suurendamineoluline ka piisava elatusstandardi, enese-teostuse ja sõltumatuse aspektist. Täna-päeva peremudelite juures, kus üha sage-dasemad on üksikvanemaga (enamastiemaga) pered, on oluline tagada perelepiisavad sissetulekud, mille aluseks oma-korda on töötamine ja korralik töötasu.Naiste hõive suurendamine võimaldabparandada ka naiste eneseteostuste või-malusi ning suurendada nende sõltuma-tust, viies seega sammu lähemale sugude-vahelise võrdsuseni.

Töötamise või kodus olemise otsuse te-gemisel on esmatähtsaks küsimusekspalk. 2003. aasta Euroopa Tööhõivestra-

teegia, mis on aluseks ka Eesti TööhõiveTegevuskava koostamisel, seab eesmärgiksnaiste ja meeste palkade erinevuse olulisevähendamise aastaks 2010 kõikides ELiliikmesriikides. Palgaerinevuse vähenda-mine peaks saavutatama selle eri põhju-seid mõjutades. Muuhulgas tuleb vähen-dada segregatsiooni ametite ja tegevus-alade lõikes, suurendada juurdepääsu ha-ridusele ja koolitusele, suurendada palga-süsteemide läbipaistvust ja teadlikkust palgaerinevuste põhjustest ja olemasolust(The Council of the European Union2003).

Naiste ja meeste hõive ning palkade olu-korda ja suhet Eesti tööturul võrreldesteiste Kesk- ja Ida-Euroopa riikidega onvarem käsitlenud Vöörmann (vt nt Vöör-mann 2000; Sotsiaalministeerium 1999).Analüüsides keskmisi palkade näitajaid90. aastate algul ja keskpaigas, toob Vöör-mann välja, et Eestis saavad naised kõiki-del ametialadel väiksemat palka kui me-hed ja naiste palgad on umbes veerandivõrra väiksemad meeste palkadest. Eestison tehtud ka mitmeid uuringuid, mis eiole otseselt suunatud palgavahede analüü-sile, ent milles on muuhulgas välja toodudnaiste-meeste palkade erinevus. Näiteksleidis Philips, et 1989. aastal oli naiste palkkeskmiselt 30% meeste palkadest väik-sem, kui muud sotsiaal-demograafilisedja töökoha tunnused olid samad (Philips2001). Kuddo et al. (2002) toovad välja, etnaiste palk oli sarnaste inimkapitali jatööturgu iseloomustavate näitajate korral934 krooni väiksem meeste palgast (ehknaiste palk moodustas umbes 75% mees-te palgast). Käesolev uurimistöö astubpalgaerinevuste käsitlemisel sammu eda-si, analüüsides töötasusid kujundavate te-gurite (nt haridustase, tööstaa´̀z, laste arvjne) mõju meeste ja naiste palkadele.Palgaerinevuste põhjuste analüüsil raken-datakse Oaxaca-Blinder’i dekomponeeri-mist (Oaxaca 1973), kasutades selleks Eesti

Uurimuse ees-märk on selgitada,millest tulenebnaiste-meeste palgavahe.

Töötamise võikodus olemiseotsuse tegemisel on esmatähtsaksküsimuseks palk.

3

Tööjõu-uuringu1 andmeid aastatest1998–2000.

Käesoleva töö esimeses peatükis kirjelda-takse meeste ja naiste palkade erinevusepõhjuseid. Teises peatükis antakse ülevaa-de sellest, kuidas on naiste ja meeste pal-kade suhe Eestis eelmise kümnendi jook-sul muutunud. Kolmandas peatükis kir-jeldatakse täpsemalt analüüsi meetodit,hinnatakse mitmesuguste tegurite mõjupalgavahele ning määratletakse, kui suurosa palgaerinevusest on nende teguriteabil seletatav.

1. Palkade kujunemine japalgaerinevuste põhjused

1.1. Põhjendatud ja põhjendamatapalgaerinevus

Reeglina peaksid palgad olema vastavu-ses töötaja tootlikkusega. Sõltumata sel-lest, kas töötaja on naine või mees, blon-diin või brünett, peaks tema töötasu näi-tama, milline on tema tegevuse lisand-väärtus. Samas on üldteada fakt, et naistepalgad on väiksemad kui meeste palgad.

Sugudevahelise palkade erinevuse põhju-seid võib olla mitmeid. Sellealases kirjan-duses jaotatakse palgaerinevus põhjenda-tud ja põhjendamata osaks.

• Põhjendatud palgaerinevus näitabseda osa palgavahest, mida saab sel-gitada jälgitavate muutujate erinevu-sega naistel ja meestel (nt erinevtööaeg, haridustase, tööstaa´̀z, ame-tid, tegevusalad jne). Põhjendatudpalgavahe on põhjendatud tööandjaseisukohast, st naised on hõivatudvaldkondades, kus neil on madalamtootlikkus või on naiste inimkapitalselline, et sellega kaasneb madalamtootlikkus ja madalama tootlikkuse-ga kaasneb madalam palk.

• Põhjendamata palgaerinevus on seeosa palgavahest, mis pole jälgitavateteguritega seletatav. Põhjendamatapalgaerinevus võib väljendada diskri-mineerimist või seda, et palgaerine-vust mõjutavad veel mingid tegurid,mis ei ole jälgitavad.

Seega tähistatakse terminitega “põhjen-datud ja põhjendamata palgaerinevus” pal-gavahe neid osi, mida saab vaadeldavateteguritega selgitada ja mida mitte.

Põhjendamata palgaerinevust tõlgenda-takse sageli diskrimineerimisena. Siiski võibpõhjendamata osa palgavahest olla tingi-tud teguritest, mida ei ole küll võimalikmõõta, aga mis muudavad naiste ja mees-te tootlikkuse erinevaks (nt laste kasvata-mine teeb naised vähem paindlikuks töö-aja suhtes). Teisalt võib ka põhjendatudpalgaerinevus tuleneda diskrimineerimi-sest, kui naiste valitavad ametid ja tege-vusalad on ühiskonna seatud normide tu-lemus, mitte naiste teadlik vaba valik.

Jälgitavad erinevused naiste ja meestetöötamise ning inimkapitali juures on eel-kõige:

• Erinev tööaeg• Tööturu horisontaalne

segregatsioon• Tööturu vertikaalne segregatsioon• Erinev haridus• Erinev tööstaa´̀z

Põhjendatud palgaerinevuse esmane te-gur on tööaeg. Naised töötavad enamastivähem kui mehed, st naised teevad sage-damini osalise tööajaga tööd ja seega onka naiste palgad väiksemad. Osalise töö-ajaga töötamine on sobivam viis töö jalaste kasvatamise ühildamiseks kui täis-ajaga töötamine ning soorollide jaotusestlähtuvalt on enamasti naine see, kes valiblühema tööaja.

1 2000. aasta keskel muutis Statistikaamet Tööjõu-uuringu andmete kogumise metoodikat, seetõttu eisaa uuemaid andmebaase siduda varasematega.

Erialases kirjandusesjagatakse palgaerinevuspõhjendatud japõhjendamataosaks.

Palgad peaksidolema vastavusestöötaja tootlik-kusega.

Naised töötavadsagedamini osalise tööajaga.

4

Siiski, kui võrrelda täisajaga töötavaid nai-si ja mehi, selgub, et ikkagi teenivad naisedkeskmiselt vähem kui mehed. Sellisel juhulon levinuim selgitus palkade erinevuselesee, et naised on koondunud tegevusalade-le, mis on madalamalt tasustatavad (hori-sontaalne segregatsioon), ning et naised onkoondunud ametitele, mis on ametiredelimadalamatel positsioonidel ja seega vähemtasustatud (vertikaalne segregatsioon). Näi-teks on naised õmblejad ja mehed kaevu-rid, naised on sekretärid ja mehed tippju-hid. Iseküsimus on, kuidas sooline segre-gatsioon majandussektorite või ametialadevahel tekib ning kas see tuleneb tööandja-te ja ühiskonna diskrimineerivast käitumi-sest. Segregatsiooni võivad põhjustada niiinimeste teadlikud valikud kui ka ühiskon-na määratud soorollidest tingitud käitumi-ne. Naiste ja meeste elukutsevalikud ei pruu-gi alati põhineda vabal tahtel, vaid võivadväljendada hilisemaid töö leidmise või-malusi. Naised ei lähe autoremondilukk-sepaks õppima, sest nende töö leidmisevõimalused on siis väiksemad kui näiteksmeditsiiniõeks õppides. Vertikaalse segre-gatsiooni põhjusteks võivad olla naistepiiratud edutamisvõimalused või piiratudjuurdepääs koolitusele. Tööandjapoolseltvõib see kajastada teadlikku valikut, seston alati oht, et naine jääb lapsega koju, jaseetõttu lähevad kaduma tööandja tehtudkulutused inimkapitali arendamisele.

Inimeste tootlikkus võib erineda ka sama-sugustel ametialadel ja samas sektoris töö-tades. Empiirilised uuringud, mis põhine-vad regressioonanalüüsil, on näidanud, etsuur osa meeste ja naiste palgavahest are-nenud riikides on põhjustatud erinevustestinimkapitalis, st haridustasemes ja tööstaa-´̀zis. Mida kõrgem on töötaja inimkapital,seda suurem on keskeltläbi tema tootlik-kus ja seega ka palk. Meeste haridustaseon kuni viimase ajani olnud enamikus rii-kides naiste omast kõrgem (ehkki viima-sel ajal on see trend pöördunud, st prae-

gu õpib suures osas arenenud riikidest kõrg-koolides enam naisi kui mehi).2 Ka onmeestel keskmiselt pikem tööstaa´̀z, sestnaiste staa´̀zi katkestavad lapsepuhkused.Mõlemast eeltoodud põhjusest tingitulton naiste palgad keskeltläbi madalamadkui meestel.

Lisaks üldisele tööstaa´̀zile mõjutavad pal-ka mitteaktiivsusperioodide kestus jaajastatus. Negatiivsem mõju tulevaselepalgakasvule on töötamise pausidel siis,kui tööstaa´̀zi veel pole või see on väike(nt vahetult peale kesk- või kõrgkooli lõ-petamist). Samuti on leitud, et mida pike-mad on olnud töölt eemaloleku perioo-did, seda madalam on edaspidine palga-kasv sõltumata staa´̀zist (Neumark 1993).Soorollidest tingitult on mitteaktiivseksmuutumise tõenäosus ning töölt eemal-oleku perioodide pikkus naistel keskmi-selt suurem kui meestel ning seda eelkõi-ge karjääri alguspoolel.

Üksmeelel ei olda selles, kas palgavahe,mis tuleneb inimkapitali ja elukutsevaliku-te erinevustest (põhjendatud palgavahe),on põhjustatud diskrimineerimisest või mit-te. Need, kes väidavad, et see ei ole põh-justatud diskrimineerimisest, eeldavad, eterinevused haridustasemetes, staa´̀zis ja elu-kutsevalikutes on naiste vaba valiku tule-mus: naised eelistavad kergemaid ameteidning lastega kojujäämist võimalusele kõr-gemat palka teenida. See tähendab, et nai-sed eelistavad teadlikult kodus olemist janende heaolu on suurem lapsi kasvatadeskui tööl käies. Oponendid seevastu leiavad,et ka erinevused tööstaa´̀zis ja elukutseva-likutes on tingitud diskrimineerimisest:naiste tehtavad valikud on neile ühiskonnapoolt peale surutud ning naised töötavadmadalamalt tasustatud aladel mitte omavabal tahtel, vaid seetõttu, et neil on mit-mesugustest normidest ja hoiakutest tin-gitud barjääride tõttu raske n.ö “meestealadel” tööd saada.

2 Haridustaseme osas moodustavad erandi endised sotsialistlikud riigid (k.a Eesti), kus naiste haridus-tase on meeste oma ületanud juba pikemat aega.

Naised on koondunudmadalamalt tasustatud tegevusaladele.

Mitteaktiivseksmuutumisetõenäosus on naistel suuremkui meestel.

Üksmeelel ei olda selles, kas erinevusedstaa´̀zis ja elu-kutsevalikutestulenevad diskri-mineerimisest või mitte.

5

1.2. Palgaerinevus ja diskrimineerimine

Mitmed empiirilised uuringuid viitavadsellele, et vähemalt lähiminevikus onmeeste ja naiste palgaerinevus olnud dis-krimineerimise tagajärg. Diskrimineeri-mise majandusteoreetiline alus on väljatöötatud Gary Beckeri (1957) poolt. Bec-keri käsitluse kohaselt on need tööand-jad, kes töötajaid valides diskrimineerivad(s.t eelistavad mehi naiste asemel töölevõtta), nõus ka oma eelistuse eest kõrge-mat hinda maksma. Tööandja eelistab(tulenevalt enda, teiste töötajate võiklientide eelistustest ja eelarvamustest)mehi tööle võtta, kuigi sugu ei ole toot-likkuse määramisel oluline tegur. Kunameeste palgad on naiste omadest kõrge-mad, siis kaasnevad nende palkamisegaka suuremad kulud. Diskrimineerivadtööandjad palkavad vähem naisi, kuioleks optimaalne, ning seetõttu teenivadmadalamat kasumit, kui need tööandjad,kes naisi ei diskrimineeri. Seega, ehkkimõlemat tüüpi tööandjad maksimeerivadoma heaolu, on mitte-diskrimineerivatelettevõtetel diskrimineerivate ettevõteteees konkurentsieelis.

Peamine Beckeri mudelist tulenev järel-dus on see, et ettevõtete vahelise konku-rentsi tagajärjel tõrjutakse turult väljaneed firmad, kus naisi diskrimineeritakse.Selle tulemusel suureneb suhteline nõud-lus naiste tööjõu järele, sama kvalifikat-siooniga naiste ja meeste vaheline pal-gaerinevus väheneb ning võib teatud tin-gimustel üldse kaduda. Mitmed empiirili-sed uuringud on lähtunud sellest järeldu-sest ning analüüsinud, kas konkurentsisuurenemisega mingis majandusharuskaasneb meeste ja naiste vahelise palga-erinevuse vähenemine. Valdavalt on leitud,et nii see tõepoolest on. Näiteks Black jaBrainerd (2002) analüüsisid, kas globali-seerumine on kaasa toonud meeste janaiste palgavahe vähenemist USAs. Nadvõrdlesid kaubavahetuse suurenemisemõju sektoritele, mis olid konkurentsile

avatud, ning sektoritele, kus vähesestkaubavahetusest tulenevalt oli konku-rents väike. Blacki ja Brainerdi analüüsandis tulemuse, et kaubavahetuse kasvutagajärjel vähenes meeste ja naiste palga-erinevus enam viimatinimetatud sektori-tes. Nende järeldus oli kooskõlas Beckeriteooriaga: konkurentsi suurenemine min-gis majandussektoris (mis kõnealusel ju-hul oli põhjustatud kaubavahetuse elav-nemisest) toob kaasa meeste ja naiste va-helise palgaerinevuse vähenemise. Seeviitab asjaolule, et algselt oli palgaerine-vus vähemalt osaliselt tingitud diskrimi-neerimisest.

Sarnastele järeldustele jõudsid ka Ashen-felter ja Hannan (1986), kes analüüsisidpalgaerinevusi USA pangandussektoris.Nad leidsid, et mida suurem oli mingipiirkonna pankade turuvõim, seda väik-sem oli naistöötajate osakaal neis panka-des. Ka see tulemus on kooskõlas Becke-ri diskrimineerimisteooriaga. Blacki jaStrahani (2001) sama küsimust käsitlevuuring põhines samuti pangandussektoriempiirilisel analüüsil: autorid uurisid, kui-das mõjutas meeste-naiste vahelist palga-erinevust pangandussektori dereguleeri-mine 1970. aastatel. Nad jõudsid järeldu-sele, et konkurentsi suurendanud regulat-sioonid vähendasid oluliselt meeste janaiste palgavahet. Hellerstein, Neumarkja Troske (2002) leidsid, et suure turuvõi-muga ettevõtete puhul on nende firmadekasumlikkus positiivselt seotud seal töö-tavate naiste osakaaluga. See tulemus onsamuti kooskõlas Beckeri diskrimineeri-mist käsitleva teoreetilise mudeliga.

Ülalkirjeldatud uuringute põhjal võib jä-reldada, et kaubaturu konkurentsi elavne-mine toob suure tõenäosusega kaasa kanaiste suhtelise olukorra paranemise töö-turul. Seega aitab konkurentsi soodusta-mine ning töö- ja kaubaturgude efektiiv-sele toimimisele kaasaaitamine valitsusellisaks muudele eesmärkidele ka naiste jameeste võrdset kohtlemist tagada.

Diskrimineerivadtööandjad teenivadväiksemat kasumit.

Konkurentssoodustab meesteja naiste võrdsetkohtlemist.

6

1.3. Tööturukäitumine ja psühholoogilised tegurid palgaerinevuste põhjustena

Lisaks erinevustele tootlikkuses, millepõhjuseid on eespool kirjeldatud, onmeeste ja naiste palgavahe tingitud ka su-gudevahelistest erinevustest tööturukäi-tumises ja isikuomadustes. Põhjendamatapalgaerinevus koosneb seega kahestosast, mida ei saa empiirilises analüüsiseristada:

• diskrimineerimine – erinev palk kõi-kide muude sarnaste tegurite puhul,

• naiste ja meeste erinev tööturukäi-tumine ja erinevad isikuomadused.

Järgnevalt käsitleme lähemalt tööturukäi-tumisest tulenevat palkade erinevust.Rõõm (2004) on leidnud, et Eestis küsi-vad naised madalamat palka ning otsivadvähem aktiivselt uut tööd kui mehed. Re-servatsioonipalkade3 võrdluse põhjal ilm-neb, et mehed nõudsid keskeltläbi kõrge-mat palka kui naised (vt joonis 1). Kui ülepoolte naistest (56,5%) oli nõus tööleasuma 2000 kroonise töötasu eest, siis sa-ma suure töötasu korral nõustus töökoh-ta vastu võtma ainult ligikaudu kolman-dik meestest (34,1%). Naiste osakaal, kel-le reservatsioonipalk oli 3000 krooni võimadalam, oli 82,6%, samas kui meestepuhul oli see osakaal ainult 61,6%. Hinno-saar (2003) on leidnud, et juhul, kui

muud regressioonanalüüsi lülitatud tegu-rid on samad, on naiste reservatsiooni-palk meeste omast keskeltläbi 29% ma-dalam.

Lisaks sellele, et naised nõustuvad tööta-ma väiksema palga eest kui mehed, on kanaiste tööotsimise intensiivsus Eestis ma-dalam kui meestel. Muudel võrdsetel tin-gimustel on meeste puhul naistest 17%tõenäolisem, et nad otsivad töötuksjäämi-se korral aktiivselt uut tööd (Rõõm 2004).

Tööotsingute intensiivsus ja reservat-sioonipalk mõjutavad nii töö leidmisetõenäosust kui ka tulevast töötasu. Töö-taja potentsiaalne töötasu uuel töökohalon seda suurem, mida aktiivsemalt tatööd otsib. Intensiivsem töö otsiminesuurendab tõenäosust, et tööturul osalejaleiab töökoha, mis vastab kõige pareminitema teadmistele ja oskustele. Seega onintensiivsema otsimise korral töötaja po-tentsiaalne tootlus uuel töökohal suurem,mistõttu on kõrgem ka eeldatav töötasu.

Reservatsioonipalk on potentsiaalse töö-tasuga positiivselt seotud eelkõige seetõt-tu, et mida kõrgem on tööturul osalejaoodatav töötasu uuel töökohal, seda in-tensiivsemalt ta muudel võrdsetel tingi-mustel tööd otsib. Samas võib kõrge re-servatsioonipalk ka otseselt palgale po-sitiivset mõju avaldada. Kõrge töötasu

3 Reservatsioonipalk on madalaim töötasu, mille eest töötu oleks nõus tööle asuma.

Allikas: Eesti tööjõu-uuring, autorite arvutused

Joonis 1. Naiste ja meeste reservatsioonipalkade kumulatiivsed jaotused Eestis (1998–2000)

Eestis küsivadnaised madalamatpalka ja otsivadvähem aktiivseltuut tööd kuimehed.

Mida kõrgem onoodatav töötasu,seda aktiivsemaltotsitakse tööd.

7

küsimine tööalastel läbirääkimistel töötabsignaalina, mis viitab kõrgele potentsiaal-sele tootlikkusele. Seega on tööandjad tea-tud tingimustel nõus suurema palga küsi-misel töötajale ka rohkem maksma.

Meeste reservatsioonipalgad on naisteomadest kõrgemad seetõttu, et mehedteenivad keskeltläbi suuremat töötasu kuinaised ning seega on neil kõrgemad pal-gaootused. Viimatimainitud asjaolugasaab osaliselt selgitada meeste suuremattööotsingute aktiivsust naistega võrrel-des. Samas otsivad ka sama kõrge ooda-tava palga korral mehed Eestis aktiivsemaltuut tööd kui naised (Rõõm 2004). Lisakspalgaootustele mõjutab tööturukäitumistka otsingute alternatiivkulu. Kuna naistelon tavaliselt perega seoses rohkem kohus-tusi kui meestel (vajadus hoolitseda väi-keste laste või haigete pereliikmete eestjne), siis on nende tööotsingute alterna-tiivkulu kõrgem kui meestel. Seetõttu ot-sivad naised vähem intensiivselt uut töödkui mehed. Samuti, kuna meeste palgadon keskmiselt kõrgemad kui naistel, siison sissetulek (elukaaslase palk) naistel töö-tuksjäämise korral kõrgem, kui meestel.Ka see võib olla põhjuseks, miks naisedotsivad väiksema aktiivsusega uut tööd.

Lisaks erinevatele palgaootustele ja töö-otsingute alternatiivkulule on sugudeva-helisi palgaerinevusi võimalik põhjenda-da ka psühholoogilistel erinevustel põhi-nevate käitumuslike faktoritega. Psühho-loogia-alases teaduskirjanduses on käsit-letud sugudevahelisi erinevusi enesehin-nangutes ning leitud, et ehkki paljudesolukordades hindavad nii mehed kui nai-sed oma võimeid keskmisest kõrgemaks,on enese ülehindamine meeste puhul sa-gedasem kui naistel4. See, et mehed kal-duvad oma võimeid naistega võrreldesenam üle hindama, mõjutab meeste-naistepalgavahet kahel põhjusel. Esmalt kaasnebsellega meeste puhul kõrgem palganõue.

Teiseks kaasneb suurema reservatsiooni-palgaga kõrgem tööotsingute aktiivsus.

Sugudevaheline palgaerinevus võib ollapõhjustatud ka sellest, et mehed ja naisedreageerivad erinevalt konkurentsile. Olu-korras, kus neil tuleb teistega konkureeri-da, paraneb meeste suutlikkus mingi konk-reetse ülesandega toime tulla, samas kuinaiste puhul see halveneb (Gneezy, Nie-derle ja Rustichini 2002). Kuna tööotsin-gud on protsess, mille käigus tuleb teiste-ga konkureerida, siis parandab ka see käi-tumuslik erinevus meeste suhtelisi tööleid-misvõimalusi ja tagab naistega võrreldeskõrgema potentsiaalse palga.

Palgavahet võib mõjutada ka see, et mees-te ja naiste riskitaluvus on erinev. Mitmedrahanduse ja käitumusliku ökonoomikavallas tehtud uuringud on näidanud, etmehed võtavad investeerimis- jm otsu-seid tehes suuremaid riske kui naised (Sun-den ja Surette (1998), Lehman ja Warning(2001) jt). Ka suurem valmidus riske võt-ta võib põhjustada erinevusi meeste janaiste reservatsioonipalkades: mehed küsi-vad kõrgemat palka, kuna nad on enamvalmis riskeerima võimalusega, et nad kõr-ge palgasoovi tõttu töökohast ilma jää-vad. Meeste suurema riskitaluvuse mõjutööotsingute aktiivsusele pole samas ühe-selt määratletav. Ühest küljest peaks seemeeste tööotsingute intensiivsust naiste-ga võrreldes suurendama, kuna sellegakaasneb kõrgem reservatsioonipalk. Tei-salt võib madalam riskitaluvus naiste pu-hul põhjustada seda, et nad otsivad uuttöökohta suurema intensiivsusega, kunanad hindavad meestega võrreldes kõrge-maks riski, et sobiv töökoht jääb leidmata.

4 Ülevaade sellealasest kirjandusest on antud nt Barberi ja Odeani (2001) artiklis.

8

2. Naiste-meeste palgaerinevuse arengEestis võrrelduna teisteriikidega

Nõukogude võimu kehtimise viimastelaastatel olid meeste-naiste palgavahedenamikus Kesk- ja Ida-Euroopa (KIE)riikides ulatuslikumad kui 1990-ndatelõpus. (Rõõm (2004), vt ka joonis 3) Pal-gaerinevuste vähenemine eelmisel küm-nendil tundub esmapilgul üllatav, kunaüldine sissetulekute ebavõrdsus siirde-protsessi käigus suurenes. Ka olid sotsia-listlikes riikides vähemalt retoorikas taga-tud naistele ja meestele tööturul võrdsedõigused. Palgad olid tsentraalselt määrat-letud vastavalt valitud ametialale ningtööstusharule ja seega oli palkade kujun-damisel vähemalt teoreetiliselt välistatudnn subjektiivne faktor, mis on omanekapitalistlikule süsteemile. Sellele vaata-mata eksisteerisid suured erinevusedmeeste ja naiste palkades. Eestis moo-dustas naiste keskmine kuupalk 1989.aastal 66% meeste palgatasemest (Noor-kõiv et al. 1997).

2001. aastal oli naiste tunnipalga osatäht-sus meeste tunnipalgas 75,7%, samas kui1994. aastal oli see 71%. Seega, eelmiselkümnendil naiste keskmise palga suhemeeste palka kasvas (vt ka joonis 2).

Võrreldes teiste siirderiikidega ei olnudiseseisvusaja alguse ulatuslik palgavahe

Eestis erandlik: meeste-naiste palkadesuhtarv oli KIE riikides 1980-ndate lõpu-aastatel keskmiselt 72%. Lääne-Euroopamaades olid need suhtarvud keskmiselt 5protsendipunkti võrra kõrgemad kuiKIE riikides (vt joonis 3).

Palkade erinevuse peamise põhjusenasotsialistlikus süsteemis on nimetatud se-gregatsiooni. Nõukogudeaegne tsentrali-seeritud töökohtadele suunamise süsteemtingis ulatusliku naiste ja meeste segre-gatsiooni ameti- ja tegevusalade lõikes.Naiste traditsioonilised ametialad on pea-miselt teenindussektoris (haridus, kau-bandus jne). Samas n-ö meeste valdkon-dadeks on valdavalt rasketööstuse, trans-pordisektori ja põllumajanduse ametid,mis olid sotsialistlikus süsteemis paremi-ni tasustatud kui teenindussektor. Eel-kõige segregatsioonist tingituna, aga kaseetõttu, et sõltumata ametialast edutatimehi enam kui naisi, olid KIE riikidessotsialistliku süsteemi lõpuaastatel palga-vahed suuremad kui Lääne-Euroopa rii-kides (vt joonis 3).

Sugudevaheline palkade erinevus riikidelõikes sõltub muuhulgas sellest, millineon palkade struktuur riigis. Olulise täht-susega on see, kui suur on palkade eba-võrdsus ning millises palgajaotuse osasasuvad naised. Kui palgad on üldiseltvõrdselt jaotunud, siis on ka naiste-mees-te palkade erinevus väike. Samas ei pruugiväga lai palkade jaotus tuua kaasa naisteja meeste palkade suurt erinevust. Kuinäiteks palkade erinevused haridustase-

Allikas: Eesti Statistikaamet

Joonis 2. Naiste ja meeste keskmine brutotunnipalk (krooni) ning naiste palga suhe meeste palka (%)

80-ndate lõpusolid palgavahedKIE riikides ulatuslikumad kui 90-ndatelõpus.

9

mete lõikes on suured ning naised on kesk-misest enam haritud, siis ei ole naiste jameeste keskmine palkade erinevus suur(Blau ja Kahn 1992, 2000). Seega on pal-kade erinevuse rahvusvahelisel võrdlemi-sel ja ka ühe riigi palkade erinevuse aren-gu jälgimisel oluline vaadata, milline onpalkade üldine struktuur nii meestel kuinaistel.

Enamikus KIE ja ELi riikides vähenespalgavahe 80-ndate lõpu ja 90-ndate lõpuperioode võrreldes. Üleminekuriikides tõimajanduslik siirdeprotsess kaasa töötasu-de ebavõrdsuse suurenemise ning sellegasamaaegselt hõive määra vähenemise. Mõ-lemad eelnimetatud tegurid soodustasidmeeste-naiste palgavahe vähenemist, kuna:

• Töötasude diferentseerituse kasv olisuures osas põhjustatud sellest, etsiirdeprotsessi käigus suurenes suh-teline nõudlus kõrgemalt kvalifitsee-ritud tööjõu järele. Selle tagajärjelkasvasid kõrgeltharitud töötajaskon-na palgad võrreldes madala haridus-tasemega töötajatega kiiremini. Nai-sed võitsid sellest struktuurimuutu-sest enam kui mehed, sest KIE riiki-des olid (ning on jätkuvalt) naised kes-keltläbi kõrgema haridustasemega.

• Lisaks sellele paranes naiste suhte-line olukord tööturul meestega võr-

reldes, kuna naised töötasid valda-valt sektorites, mis siirdeprotsessikäigus kiiremini arenesid. VastavaltOrazemi ja Vodopiveci (2000) ana-lüüsile vähenes Eestis nõudlus töö-jõu järele enam sektorites, kus töö-tajaskonna moodustasid valdavaltmehed (nt rasketööstuses ja põllu-majanduses). Samas nõudlus ei muu-tunud või suurenes sektorites, kustöötajaskonnas domineerisid naised(nt kaubandus jm teenindussektorid).Sarnased struktuursed muutusedleidsid suuremal või vähemal määralaset ka teistes siirderiikides: suhteli-ne nõudlus tööjõu järele suurenesenam sektorites, kus valdavalt töö-tasid naised, mille tagajärjel naiste-meeste palgavahe vähenes.

Eestis ning mõnes (aga mitte kõigis) tei-ses KIE riigis on palgavahet siirdeprot-sessi käigus vähendanud ka tööturul ak-tiivsete meeste ja naiste kvalifikatsiooni-tasemete erinevuse vähenemine. Sarna-selt teiste postsotsialistlike riikidega tõimajanduslik siirdeprotsess Eestis kaasahõive vähenemise, kusjuures naiste hõivelangus oli suurem kui meestel. Hõive vä-henemisel muutuvad mitteaktiivseks eel-kõige need töötajad, kelle teenimispotent-siaal on kõige madalam (s.t madala hari-dus- ja oskustasemega ning väikese staa-´̀ziga töötajad). Kuna töötavate naiste osa-

Allikad: KIE riigid - Newell ja Reilly 2000, Euroopa Liidu riigid 80-ndate lõpp - Blau ja Kahn 2000, ELi riigid 90-ndate lõpul - European Commission 2002

Joonis 3. Naiste palkade osatähtsus meeste palkades (%)

Tööjõu nõudlussuurenes sektori-tes, kus töötajas-konnas dominee-risid naised.

Nõudlus suureneskõrgelt haritudtöötajate järele.

10

kaal vähenes rohkem kui meestel, siiskeskmine kvalifikatsioon meestega võr-reldes paranes, mis võis samuti põhjusta-da palgavahe vähenemist. Orazemi ja Vo-dopiveci (2000) artiklis toodud andmetepõhjal ilmneb, et Eestis leidis sellineareng aset siirdeprotsessi algusaastatel(1989–1995): madala haridustasemegameeste osakaal vähenes töötajaskonnahulgas vähem (37%-lt 18%-le) kui mada-la haridustasemega naiste osakaal (35%-lt12%-le)5.

Lääne-Euroopa riikides, USAs ja teistesarenenud tööstusriikides on meeste ja nais-te vahelised palgaerinevused viimastel aas-takümnetel vähenenud. Lisaks sugudeva-helise ebavõrdsuse probleemi suuremaleteadvustamisele neis riikides on palgava-he vähenemine olnud põhjustatud kahestsuundumusest. Esmalt on suurenenud nais-te suhteline haridustase meestega võrrel-des ning teiseks on seoses sündimuse vä-henemise ja sünnitusea kasvuga suurene-nud ka naiste keskmine tööstaa´̀z. Eestisvõib lähitulevikus naiste haridustaseme kasvviia palkade erinevuse vähenemisele, staa´̀zikasvu aga ei ole tõenäoliselt oodata.

Naiste keskmine haridustase on Eestissiirdeprotsessi käigus meestega võrreldessuurenenud, mis peaks palgaerinevustvähendama. Ehkki koos suhtelise nõud-luse kasvuga kõrgeltharitud tööjõu järeleon suurenenud kõrgharidusega meesteosakaal, on kõrgharitud naiste protsenttõusnud veelgi kiiremini. Eestis on 19–22aastaste meeste seas õppijate osakaaltõusnud aastatel 1993–2003 23%-lt 43%-le. Samaealiste naiste seas on õppijateprotsent kasvanud rohkem – 28%-lt59%-le (Eesti Statistikaamet).

On vähe tõenäoline, et naiste keskmisestaa´̀zi kasv võiks lähitulevikus KIE riiki-

des (k.a Eestis) palgavahet vähendada.Sotsialistlikule re´̀ziimile oli omane naistekõrge tööhõive ning üleminekuprotsesson enamikus siirderiikidest koos tööpuu-duse kasvuga kaasa toonud pigem naistehõive ja keskmise staa´̀zi vähenemise kuisuurenemise.

Kokkuvõttes on senist palkade erinevusevähenemist Eestis soodustanud eelkõigetööturu struktuursed muutused. Seesuund jätkub tõenäoliselt ka tulevikus,kuid teistsuguste tegurite mõjul. Palgava-he vähenemise põhjuseks saavad olla eel-kõige teadlikkuse tõus sugudevahelisevõrdõiguslikkuse küsimustes tänu suure-male selleteemalisele avalikule diskussioo-nile ning traditsiooniliste soorollide muu-tumine põlvkondade lõikes. Kahtlemataaitab ses osas kaasa ka soolise võrdõigus-likkuse seaduse (RT I, 21.04.2004) vastu-võtmine, mis täpsustab diskrimineerimisevormid ning sätestab selle eest kehtesta-tavad sanktsioonid.

Naiste tööstaa´̀zi ja seeläbi ka palku võibEestis mitmel põhjusel mõjutada ka2003. aastal kehtestatud vanemahüvitis,mis võimaldab saada palgaga võrdset sis-setulekut kuni kaksteist kuud pärast lapsesündi6. Esmalt võib vanemahüvitise keh-testamine mõjutada lapsehoolduspuh-kuste keskmist pikkust. Samas jääb küsi-tavaks, kas selle tulemusena naiste pausidtööstaa ´̀zis kasvavad või kahanevad.Ühest küljest võivad vanemahüvitisekehtestamise tõttu naised, kes oleksidmuidu tööle läinud paari kuu jooksul pä-rast lapse sündi, otsustada koju jäädakuni hüvitise maksmise perioodi lõpuni,s.t üheks aastaks. Teisest küljest võivadneed, kes oleksid enne seda seadusemuu-datust kolm aastat kodus olnud, siiski ot-sustada juba aasta pärast tööle naasta.

5 Seda, et palgavahede vähenemine siirdeprotsessi käigus võis olla põhjustatud madala kvalifikatsiooni-ga naiste muutumisest mitteaktiivseks, märkis esmakordselt Hunt (1998).

6 Vanemahüvitise maksimaalset ja minimaalset suurust ja arvutamise aluseid vaata vanemahüvitise sea-dusest (RT I, 22.12.2003).

Palgavahe vähene-misele aitavadkaasa teadlikkusetõus ja soorollidemuutumine.

11

Lisaks lapsehoolduspuhkuse pikkuseletuleb arvestada sellega, kas ja kuidas va-nemahüvitise kehtestamine mõjutab sün-divust. Ka siin on võimalikud mitmesu-gused arengud. Ühest küljest peaks va-nemahüvitise maksmine sündivust suu-rendama, kuna lihtsustab naistel lastegakojujäämist. Teisalt on võimalik, et selletulemusel suureneb keskmine sünnitus-iga, kuna lapse saamist lükatakse edasilootuses tulevikus kõrgemat palka (ja see-ga ka suuremat hüvitist) teenida. Keskmi-se sünnitusea kasv tõenäoliselt vähendabsündivust. Pikemat diskussiooni vanema-hüvitise võimalikust mõjust naiste töötu-rukäitumisele vt Leetmaa ja Võrk (2003).Vanemahüvitise mõju naiste tööturulosalemisele ja seega palkadele on olulineteema, mida tuleks eeltoodud võimalikearengute valguses rohkem uurida.

3. Põhjendatud ja põhjendamata palga-erinevuse analüüs Eestis

3.1. Taustaandmed naiste ja meeste palkade erinevusele

Naiste ja meeste palkade erinevuse hin-damiseks kasutame Eesti Tööjõu-uurin-gu andmebaasi aastatest 1998–2000. Va-lim hõlmab nii osa- kui täisajaga tööta-

jaid. Esimeste puhul on nende palgadümber arvutatud täisajaga tööle vastava-teks palkadeks. See välistab võimaluse, etpalkade erinevus tuleneb sellest, et naisedtöötavad enam osaajaga kui mehed.

Nagu esimeses peatükis kirjeldatud, töö-tavad naised meestest sagedamini osaaja-ga, näiteks Eestis oli 2003. aastal 11,5%hõivatud naistest ja 5% meestest osaajagatööl (Statistikaamet). See protsent onväiksem kui Euroopa Liidu vanades liik-mesriikides, kus naistest töötab keskmi-selt üks kolmandik osaajaga ja meestest6% (European Commission 2002).

Palkadena vaadeldakse küsitlusele eelne-nud kuu netopalka, mis on arvutatudreaalpalkadeks 1996. aasta hindu arvesta-des. Tööturul tervikuna moodustasidnaiste palgad keskmiselt 72,7% meestepalgatasemest. Sellest tasemest paariprotsendipunkti (pp) võrra väiksem olipalgaerinevus välisomanduses olevatesfirmades ning suurtes (enam kui 200 töö-tajaga) ettevõtetes (vt joonis 4). Vanuse-gruppide lõikes oli palgaerinevus suurim30–40 aastaste töötajate seas: selles seg-mendis moodustas naiste palgatase 68,3%meeste palgatasemest. Muulaste puhul olimeeste ja naiste palgaerinevus 5,4 ppvõrra kõrgem kui eestlastel ning töötajate

Allikas: ETU 1998-2000, autorite arvutused

Joonis 4. Naiste täistööajale taandatud reaalsete netokuupalkade osatähtsus meestepalkades, keskmiselt aastatel 1998-2000 (%) (baasaasta on 1996)

Aastatel 1998-2000moodustasidnaiste palgadkeskmiselt 72,7% meestepalkadest.

12

seas, kes eesti keelt ei räägi, oli see keele-oskajatega võrreldes 5,5 pp võrra kõr-gem. Kuna muulased teenivad keskeltläbivähem kui eestlased, siis viimased kakstoodud suhtarvu viitavad sellele, et mitte-eestlastest naised on Eesti tööturul vä-him soositud grupp.

Analüüsides Eesti hõive näitajaid tege-vusalade ja ametite kaupa, ilmneb nii ver-tikaalne kui horisontaalne segregatsioon.Naistega võrreldes töötavad mehedenam oskus- ja käsitöölistena ning sead-me- ja masinaoperaatoritena. Kokku töö-tavad neis kahes ametis ligikaudu pooledmeestest (48,7%), samas kui naistest töö-tab neis ametites vaid 13%. Samas töö-tavad mehed enam ka juhtivatel ameti-kohtadel (seadusandjate, kõrgemate amet-nike ja juhtidena). Naistest on suhteliseltsuurem osa ametis tipp- ja keskastmespetsialistidena. Meestega võrreldes töö-tab suurem protsent naistest ka ametni-kena ning teenindus- ja müügitöötajate-na. Majandusharude lõikes töötavad me-hed enam põllumajanduses, ehituses ninglogistika alal, naised aga rohkem haridus-,tervishoiu- ja kaubandussektoris (vt kalisa 1).

Käesoleva töö taustaks olevate andmetepõhjal võib järeldada, et valdkondades,

kus peamiselt töötavad naised, on palgadkeskmisest madalamad. (Korrelatsiooni-koefitsiendid naiste osakaalu ja keskmisepalga vahel on majandusharude lõikes–0,33 ja ametite lõikes –0,25.) Naiste osa-kaal on meeste osakaalust enam kui kakskorda suurem tipp- ja keskastme spetsia-listide ning ametnike seas, ning kolmkuni neli korda suurem teenindus- jamüügitöötajate hulgas. Meeste osakaal onnaiste omast ligikaudu kaks korda suu-rem juhtivates ametites ning kolm kunineli korda suurem oskustööliste ningseadme- ja masinaoperaatorite hulgas (vtjoonis 5).

Tööstusharude lõikes on segregatsioonulatuslikum kui ametite lõikes. Sellistessektorites nagu kalandus, mäetööstus jaehitus töötavad valdavalt mehed, naisteosakaal neis harudes jääb alla 15%. Ho-tellides ja restoranides ning haridus-, ter-vishoiu- ja sotsiaalsektoris töötavad agapeamiselt naised, mehi on neis harudestööl 10–20%.

3.2. Hinnang palgaerinevuseleEestis

Palkade erinevuse hindamiseks kasuta-takse Oaxaca-Blinderi dekomponeeri-mist (vt kiil 1). Võtmata arvesse muid

Allikas: ETU 1998-2000, autorite arvutused

Joonis 5. Naiste ja meeste osakaalud (%, vasak telg) ametites ning keskmine reaalne netokuupalk vastavas ametis (krooni, parem telg)

13

Kiil 1

Oaxaca-Blinderi dekomponeerimineEnimkasutatav meetod palkade erinevuse hindamiseks on Oaxaca-Blinderi dekomponeeri-mine (Oaxaca-Blinder decomposition - OBD), mille võttis esmakordselt kasutusele Oaxaca(1973). See meetod võimaldab eristada isikuomadustest ja elukutsevalikutest tingitud palga-vahet nende tegurite abil mitteselgitatavast palgaerinevusest, st eristada põhjendatud ja põh-jendamata palgaerinevusi. Palkade erinevus jagatakse iga selgitava muutuja (haridus, töös-taa´̀z, amet jne) alusel kaheks komponendiks:

meeste-naiste vahelised erinevused selgitavate muutujate väärtustes ehk põhjendatudpalgaerinevus (nt naised on keskmiselt lühema staa´̀ziga),erinevused nende tegurite eest tasustamises ehk põhjendamata palgaerinevus (nt nais-tele makstakse täiendava hariduse eest vähem kui meestele).

OBD puhul hinnatakse esmalt Minceri-tüüpi palgaregressioonid7 eraldi meestele ja naistele,kasutades vähimruutude meetodit. Seejärel eraldatakse meeste ja naiste vahelised palgaeri-nevused nende põhjustest lähtuvalt komponentideks. Palgaregressiooni hinnanguid on või-malik mitmel moel osadeks lahutada. Käesolevas uurimuses rakendasime kahte enimkasu-tatud viisi:

(1)

ja(2)

- meeste palkade keskväärtus,- naiste palkade keskväärtus,- meeste selgitavate muutujate keskväärtuste vektor,- naiste selgitavate muutujate keskväärtuste vektor,- meeste selgitavate muutujate kordajate vektor (meeste palgavõrrandist),- naiste selgitavate muutujate kordajate vektor (naiste palgavõrrandist).

Esimene osa võrrandi paremast poolest näitab palkade erinevust, mis tuleneb meeste janaiste jälgitavate tegurite erinevatest väärtustest. Seega näitab (j=m,n) sedaosa palgavahest, mis on põhjendatav sugudevaheliste erinevustega tööstaa´̀zis, elukutsetesjne. Juhul kui kasutatakse esimest valemit, näitab see põhjendatud palkade erinevuse suu-rust, kui tööturul makstaks nii naistele kui meestele vastavalt naiste palgavõrrandi kordaja-tele. Teise võrrandi puhul makstaks nii naistele kui meestele vastavalt meeste palgavõrran-di kordajatele.

Võrrandi teine pool näitab seda osa palgavahest, mis tuleneb erinevast ta-sust sama teguri eest. Esimese võrrandi puhul näitab see, kui suur oleks põhjendamata pal-kade erinevus, kui tööjõud oleks selliste muutujate keskväärtustega nagu mehed. Teises võr-randis näidatakse põhjendamata palkade erinevuse suurust juhul, kui tööjõud oleks sellistekeskmiste näitajatega nagu naised.

Teist poolt võrrandist tõlgendatakse sageli ka kui diskrimineerimist. Sellisel juhul eeldatak-se, et arvesse on võetud kõiki muutujaid, mis palkade erinevust mõjutavad, ja et põhjenda-tud palkade erinevus ei tulene diskrimineerimisest. Nagu eespool kirjeldatud, võib sellinelihtsustatud tõlgendus palgavahe osadeks jaotamisel ekslik olla: ühest küljest võib ka põh-jendatud palgaerinevus olla diskrimineerimise tagajärg. Teisest küljest on võimalik, et osategureid, mis põhjustavad süstemaatilisi erinevusi meeste ja naiste tootlikkuses, on jäetudanalüüsis arvesse võtmata. Esimesel juhul alahinnatakse tegelikku diskrimineerimise pooltpõhjustatud palgaerinevust, teisel juhul aga ülehinnatakse seda.

7 Minceri-tüüpi regressioonivõrrandid on enim kasutatavaks palkade selgitamise meetodiks. Võrrandison sõltuvaks muutujaks naturaallogaritm palgast ning sõltumatuteks muutujateks mitmesugused isiku-omadused ja töökohatunnused.

14

Allikas: ETU 1998-2000, autorite arvutused

Joonis 6. Naiste ja meeste osakaalud (%, vasak telg) tegevusaladel ning keskmine reaalne netokuupalk vastavas ametis (krooni, parem telg)

tegureid teenisid aastatel 1998-2000 Ees-tis naised keskmiselt 72,7% meeste pal-kadest. Nagu eelnevalt kirjeldatud, tule-neb osa palgavahest eri ametitest, töö-ajast ja muudest jälgitavatest teguritestning osa palgaerinevusest ei saa nendeabil selgitada. Palkade erinevuse osadeselgitamiseks hindasime esmalt Minceri-tüüpi palgaregressiooni valimi põhjal,mis sisaldab nii mehi kui naisi (hinnan-gud on toodud lisas 2). Selgitavate muu-tujatena olid võrrandis: sugu, vanus, va-nuse ruut, rahvus, eesti keele oskus, eestikeele oskuse ja rahvuse korrutis, abielu-seis, laste arv, leibkonnpea, haridus, töö-aeg, tööstaa´̀z, asutuse omandivorm, asu-tuse suurus, amet, tegevusala, regioon janaiste kontsentratsioon ametis ning töös-tusharus. Viimane muutuja on leitud, ar-vutades iga töötaja jaoks naiste osakaalmajandusharus ja ametis, kus vastav isiktöötab. Sõltuv muutuja on reaalpalk.

Meeste ja naiste jaoks koos hinnatud pal-gavõrrandist järeldub, et kui arvesse võt-ta erinevusi isikuomadustes ning elukut-

sevalikutes, on meeste palgad keskeltläbi23% kõrgemad naiste palkadest. Seegaesialgsest 27,3%-st on 4,3 protsendi-punkti põhjendatavad erinevustega naisteja meeste inimkapitalis jm jälgitavates te-gurites.

Valdav enamus demograafiliste, isiku-omaduste ja töö iseloomu näitavate muu-tujate mõju selgitavatest koefitsientideston ootuspärased ja statistiliselt olulised.

• Vanuse suurenedes palk esmalt kas-vab, seejärel hakkab kahanema.

• Mida kõrgem on töötaja haridusta-se, seda suurem on üldjuhul temapalk. Põhiharidusega töötajate pal-gad on keskmiselt 12,3% väiksemadja keskharidusega töötajatel 4,9%väiksemad kui kõrgharidusega töö-tajatel.

• Muulased, kes ei oska eesti keelt,teenivad keskeltläbi 21,8% madala-mat palka kui eestlased, samas kui

Sarnase töö jaisikutunnustegameeste palgad on23% kõrgemadnaiste palkadest.

15

need mitte-eestlased, kes eesti keeltvaldavad, saavad eestlastest 15,2%väiksemat töötasu.

• Neil töötajatel, kes on peres peami-sed leivateenijad, on palgad keskmi-selt 14,6% kõrgemad.

• Mida rohkem on peres lapsi, sedamadalam on keskmine töötasu, sa-mas on (vaba)abielus elavate inimes-te palgad vallaliste palkadest kõrge-mad.

• Nädalas töötatud tundide arv mõ-jutab töötasu positiivselt, ehkki seemõju on väike: iga lisandunud töö-tund annab keskeltläbi 0,3% palga-lisa.

• Tööstaa ´̀zi pikkus ettevõttes, kustöötaja uuringu läbiviimise ajal töö-tab, mõjutab palka positiivselt, agaka see efekt on väike: iga lisandunudaasta annab keskmiselt 0,4% palga-lisa.

• Erasektoris on palgad 4,9% mada-lamad kui riiklikus sektoris.

• Mida suurem on ettevõtte töötajatearv, seda kõrgem on keskmine palkselles ettevõttes. Võrreldes suurte(enam kui 200 töötajaga) firmadegaon väikestes (kuni 20 töötajaga) et-tevõtetes palgad keskeltläbi 19,1%madalamad ja keskmise suurusegaettevõtetes 8,2% madalamad.

• Välisomanduses olevates ettevõte-tes on töötasud keskeltläbi 24,4%kõrgemad kui kodumaistele omani-kele kuuluvates ettevõtetes.

• Viimaks, majandusharudes ja/võiametites, kus töötavad peamiseltnaised, on töötasud madalamad, kuineis majandusharudes ja/või ameti-tes, kus domineerivad mehed.

Lisaks ülalkirjeldatud selgitavatele tegu-ritele sisaldab palgavõrrand ka indikaa-tormuutujaid, mis tähistavad majandus-haru, elukutset, regiooni, kus töötaja elab,ning seda, millisest aastast vaatlus päri-neb. Võrreldes lihttööliste palkadega onteiste ametite puhul palgad kõrgemad.Kõigis muudes regioonides on palgad ma-dalamad kui Tallinnas. Majandusharudestannab ainult osa statistiliselt olulise efekti.Kõiki muid tegureid arvesse võttes olidreaalpalgad 1999. aastal mõnevõrra kõr-gemad kui 2000. aastal.

Lisaks regressioonile, mis põhines koguvalimil, hindasime meeste ja naiste palga-regressioone ka eraldi (hinnangud ningnende statistiline olulisus on toodud lisas2). Üldiselt on meeste ja naiste valimitekorral parameetrite hinnangud lähedasedkogu valimi põhjal hinnatud regressioo-nile, aga on ka mõned olulised erinevu-sed, mis mõjutavad naiste-meeste palga-vahet:

• Hariduse mõju palgale on meestepuhul suurem: kui põhihariduseganaistel on palgad keskmiselt 8,9%madalamad kõrgharidusega naistepalkadest, siis meestel on see erine-vus 15,4%. Seega annab täiendav ha-ridus meestele suurema võidu kuinaistele.

• Eesti keele oskus avaldab olulist po-sitiivset mõju ainult mitte-eestlastestmeeste palkadele, naiste puhul polekeeleoskus määrav.

• Laste arv peres ei mõjuta meestepalku, küll on sellel negatiivne mõjunaiste töötasule: kui peres on üks lapsenam, siis on naise töötasu keskmi-selt 3,6% väiksem.

• Muude tegurite võrdsuse korral onabielus ja vallaliste meeste vahelinepalgaerinevus suurem kui naistel(meestel 9,3%, naistel 4%).

Hariduse mõjupalgale on meestel suuremkui naistel.

Laste arv peresvähendab naistepalka, aga eimõjuta meestepalka.

16

• Töötatud tundide arv avaldab posi-tiivset mõju meeste palgale, aga eimõjuta naiste palku. Iga lisandunudtöötund annab meestele keskmiselt0,23% palgalisa.

• Erasektoris töötavate meeste palgadon 9% kõrgemad riiklikus sektoristöötavate meeste palkadest, naistepuhul erinevus puudub.

• Viimane tegur, mis mõjutab meesteja naiste palku erinevalt, on segre-gatsioon. Meeste puhul ei avaldasegregatsioon palkadele mõju: mees-te palgad on keskeltläbi sama suuredsõltumata sellest, kas nad töötavadmeeste või naiste poolt domineeri-tavas tööstusharus ja/või ametis.Samas on nende naiste palgad, kestöötavad naiste poolt domineeri-tavas tööstusharus ja/või ametis,märgatavalt madalamad n-ö “mees-te aladel” töötavate naiste palkadest,juhul kui muud tegurid on võrdsed.

Sõltuvalt kasutatavast meetodist on töö-jõu koosseisust ja struktuurist tulenevpalkade erinevus Eestis 8,1 – 9% ningmeie poolt vaadeldavate teguritega põh-jendamata palgaerinevus 20,5% – 21,4%

(vt joonis 7). Põhjendatud palgaerinevusnäitab seda osa palkade erinevusest, miseksisteeriks ka siis, kui samade jälgitavateisikuomaduste ja töökohatunnusteganaistele ja meestele makstakse võrdsettasu. Põhjendamata palgaerinevuse osa-kaal on üle kahe korra suurem põhjen-datud palgaerinevuse osakaalust. Väike-sed erinevused võrreldes naiste ja meesteühise valimi põhjal leitud erinevusegakeskmises palgas ja palgaerinevuses tule-nevad erinevustest valimite suuruses. Kesk-mine palk on arvutatud suurema valimipõhjal kui regressioonides kasutatud valim.

Leitud hinnangutes Eesti kohta on põh-jendatud palgaerinevuse osakaal enamikuteiste Euroopa riikidega võrreldes suhteli-selt suur (vt joonised 8 ja 9), mis on osa-liselt selgitatav sellega, et Eesti kohta teh-tud hinnangus on kasutatud rohkemkontrollmuutujaid kui teiste riikide pu-hul.8 Keskmine palgaerinevus on ELiliikmesriikides madalam kui KIE riikidesja tööjõu struktuurist tulenev palgaerine-vuse osakaal esimesena mainitud riikidesmõnevõrra kõrgem. Tööjõu struktuuristtulenev palgaerinevuse osakaal on suu-rim (moodustades ligikaudu 50% palga-vahest) Suurbritannias ja Iirimaal. Mit-mete riikide puhul on põhjendatud pal-

Allikas: autorite arvutused

Joonis 7. Sugudevahelised palgaerinevused Eestis (1998 – 2000): Oaxaca-Blinderi dekomponeerimine

8 Joonistel 8 ja 9 toodud andmete puhul tuleb silmas pidada, et põhjendatud palgaerinevuse suurus sõl-tub kasutatud kontrollmuutujatest. Regressioonides kasutatud selgitavad muutujad on nii ELi liikmes-riike kui ka KIE riike hõlmavates ülevaadetes erinevad (seda nii üksteise suhtes kui ka käesoleva uuri-musega võrreldes) ning seetõttu ei ole OBD tulemused üks-üheselt võrreldavad.

Eestis on 1/3 palgaerinevusestpõhjendatud ja 2/3 põhjendamata.

17

gaerinevus negatiivne, mis näitab, et neisriikides peaks vaadeldavate inimkapitalimõõtvate tunnuste alusel hõivatud naistetootlikkus (ja seetõttu ka palk) olema mees-te omast kõrgem. Kui Lääne-Euroopason sellised riigid vähemuses (12 riigi season põhjendatud palgaerinevus negatiivneainult Hispaanias ja Itaalias) siis KIE rii-kidest on põhjendatud palgaerinevusnegatiivne rohkem kui pooltes riikides.

KIE riikide puhul sõltusid põhjendatudja põhjendamata palgaerinevuste osakaa-

lud suurel määral ka sellest, kas OBDhinnangul oli kasutatud valemit (1) või(2). Erinevused olid kõigi riikide puhulmärgatavalt suuremad kui käesolevastöös leitud OBD hinnangul Eesti kohta.Tõenäoliselt on Newelli ja Reilly (2000)OBD hinnangute tulemuste ebastabiilsuspõhjustatud vähesest kontrollmuutujatearvust. Keskmiselt oli põhjendatud pal-gaerinevus nullilähedane. See oli negatiiv-ne (-1,3%), kui kasutati valemit (1), ningpositiivne (1,0%), kui kasutati valemit (2).Kui Eestis oli naiste-meeste üldine pal-

Allikas: European Commission (2002)

Joonis 8. Oaxaca-Blinderi dekomponeerimine ELi liikmesriikides, 1998, valem (2)

Allikas: Newell ja Reilly (2000), autorite arvutused

Joonis 9. Oaxaca-Blinderi dekomponeerimine KIE riikides (1 – esimene valem; 2 – teine valem)

* Tšehhi, Slovakkia, Ungari – 1992. aasta; Bulgaaria – 1995. aasta;Läti, Poola, Venemaa, Ukraina ja Jugoslaavia – 1996. aasta.

18

gaerinevus KIE riikide keskmisest kõr-gem (29,5% vs. 22,4%), siis põhjendama-ta palgaerinevus oli meil KIE riikide kesk-misega võrreldes madalam.

Kokkuvõttes moodustasid perioodil1998-2000 naiste palgad meeste palka-dest ilma muid tegureid arvesse võtmata72,7%. Palkade erinevusest umbes 8-9protsendipunkti ehk üks kolmandik onpõhjendatav naiste ja meeste erineva töö-jõu struktuuriga ning 20-21 protsendi-punkti ehk kaks kolmandikku on kasuta-tud näitajate valiku juures põhjendamata.

Tulenevalt sellest, et naiste ja meeste pal-kade erinevusest on küllaltki väike osaselgitatav meie poolt valitud muutujatega,ei saaks tööjõu ümberpaigutamisega ma-jandusharude või ametite vahel või kainimkapitali näitajate ühtlustamisega pal-kade erinevust väga palju vähendada. Sel-leks, et naiste ja meeste palkade erinevustvähendada, on vajalik tähelepanu pööratasellele osale, mida praeguses töös jälgita-vate muutujatega ei saa selgitada. Näiteksvõib põhjendamata palkade erinevuse ta-ga olla naiste madalam tööotsingu aktiiv-sus ja lihtsalt madalama palga küsimine.Sellisel juhul võimaldaks paremini toimivtöövahendus vähendada ka palkade vahet.Samas võib põhjendamata osa palkade eri-nevusest tuleneda naiste ja meeste erine-vatest isikuomadustest nagu riskitaluvusvõi enesehinnang. On tõenäoline, et vähe-malt mingi osa põhjendamata palkade eri-nevusest tuleneb ka diskrimineerimisest.

Pettai ja Proosi (2003) uuringule tugine-des võib öelda, et kuigi naistel on praegu-sel ajal Eestis keerulisem karjääri teha kuimeestel, muutub naiste ja meeste suhtumi-ne tööjõupakkumise ning karjäärile orien-teerituse osas koos vanusega. Kui kesk-miselt on naised meestest vähem karjää-rile orienteeritud, siis noorte puhul (21-30) on neid, kes karjääri tähtsaks pea-vad, naiste ja meest seas võrdselt. Lisaksväärtustavad isad võrdselt oma töötavate

tütarde ja poegade karjääri. Seega onnäha, et hoiakud naiste ja meeste tööväärtustamise osas on muutumas ka seo-ses põlvkondade vahetumisega.

Kokkuvõte

Naiste ja meeste palkade vahe võib ollapõhjustatud sellest, et naised teevad teist-sugust tööd kui mehed: nad töötavad vä-hem või nende inimkapital – haridustaseja töökogemus – on väiksem. Seda osapalgavahest nimetatakse põhjendatudpalgaerinevuseks, kuna seda saab selgita-da naiste madalama tootlikkusega. Samasvõib naiste ja meeste palkade erinevus ol-la tingitud ka sellest, et naistele makstak-se samasuguse tootlikkuse korral ja samalametikohal vähem palka kui meestele.Seda osa palgavahest, mis ei ole põhjen-datav jälgitavate erinevustega meeste janaiste palku mõjutavates tegurites, nime-tatakse põhjendamata palgaerinevuseks.

Üldiselt tõlgendatakse põhjendamata pal-gavahet diskrimineerimisena. Siiski võibolla, et kõiki olulisi tegureid, mis palkadeerinevust põhjustavad, ei ole võimalik ar-vesse võtta. Sellisel juhul ülehindab põh-jendamata palgaerinevus diskrimineerimi-sest põhjustatud palgavahet. Teisest kül-jest on võimalik, et ka põhjendatud pal-gaerinevus tuleneb osaliselt diskrimineeri-misest. Juhul, kui naiste poolt tehtavadvalikud on neile ühiskonna poolt pealesurutud ning naised töötavad madalamalttasustatud aladel mitte oma vabal tahtel,vaid seetõttu, et neil on mitmesugustestnormidest ja hoiakutest tingitud barjääridetõttu raske “meeste aladel” tööd saada,alahindab põhjendamata palgaerinevusdiskrimineerimise osa.

Lisaks otseselt tootlikkust mõjutavateleteguritele võib palgavahe olla põhjusta-tud ka erinevustest naiste ja meeste töö-turukäitumises ning mitmesugustest psüh-holoogilistest teguritest. Üldiselt on leitud,

Palgaerinevusevähendamiseks on vaja tähelepa-nu pöörata ka sellele osale, midajälgitavate tegu-ritega ei saa selgitada.

19

et naised küsivad madalamat palka ningotsivad vähem aktiivselt uut tööd kui me-hed. Osaliselt on need erinevused sele-tatavad meeste kõrgema palgaootusega,aga ka muudel võrdsetel tingimustel onnaiste reservatsioonipalk ja tööotsinguteintensiivsus meeste omast madalam.Psühholoogiliste teguritena, mis palkumõjutavad, on võimalik välja tuua erine-vusi naiste ja meeste riskitaluvuses, ene-sehinnangutes jmt.

Eestis on naiste keskmise palga osatäht-sus meeste keskmises palgas alates taas-iseseisvumise ajast kasvanud. Muutusedtööturul soosisid palkade erinevuse vähe-nemist. Ühest küljest kasvasid suhteliseltkiiremini kõrgema haridusega töötajatepalgad ja naiste keskmine haridustase olimeeste omast suurem. Teisest küljest are-nesid kiiremini need majandusharud, kusnaised olid rohkem esindatud (eelkõigemitmesugused teenindussektori valdkon-nad). Naiste-meeste palkade erinevus onEestis suurem kui KIE ja ELi riikideskeskmiselt, mis osaliselt võib olla põhjus-tatud siinsete töötasude keskmisest suu-remast ebavõrdsusest.

Kui viimasel kümnendil soodustasid pal-kade erinevuse vähenemist eelkõige töö-turu struktuursed muutused, siis tulevi-kus on peamised mõjutegurid tõenäoli-selt arenenud Lääne-riikidega sarnased.Seal on palkade erinevuse vähenemisepõhjuseks olnud eelkõige teadlikkuse tõus,ent palgavahet on väiksemaks muutnudka naiste suhtelise haridustaseme kasv jatööstaa´̀zi pikenemine. Sarnaselt teistepostsotsialistlike riikidega ületab Eestisnaiste keskmine haridustase meeste omaning see erinevus on viimase kümne aas-ta jooksul kasvanud, mis peaks kaasa aita-ma ka palgavahe vähenemisele. Samas onvähetõenäoline, et naiste keskmise staa´̀zikasv võiks lähitulevikus Eestis palgavahetvähendada. Sotsialistlikule re´̀ziimile oliomane naiste kõrge tööhõive ning ülemi-nekuprotsess on enamikus siirderiikidest

koos tööpuuduse kasvuga kaasa toonudpigem naiste hõive ja keskmise staa´̀zivähenemise kui suurenemise. Eeldatavas-ti jätkub staa´̀zi suhteline vähenemine kalähitulevikus.

Perioodil 1998-2000 teenisid Eestis nai-sed keskmiselt 72,7% meeste palkadest.Sellest suurem oli palkade erinevus kõrg-haridusega meeste ja naiste ning eestikeelt mitte kõnelevate meeste ja naistevahel. Palkade erinevusest 8-9 protsendi-punkti (umbes üks kolmandik) on selgi-tatav naiste ja meeste tunnuste erinemi-sega (eri ametid, sektorid, inimkapital jne).Ülejäänud osa palgaerinevusest (20-21protsendipunkti ehk umbes kahte kol-mandikku) ei saa vaadeldavate teguritegaselgitada. Eestis on käesoleva uurimusealusel põhjendatud osa palgaerinevusestvõrreldes teiste KIE riikidega suurem,mis võib viidata sellele, et meie tööturgon efektiivsem. Samas ei ole KIE riikideja Eesti kohta tehtud OBD dekomponee-rimisel põhinevad hinnangud üks-üheseltvõrreldavad, kuna regressioonides on ka-sutatud erinevaid muutujaid.

Naiste ja meeste palkade erinevuse vä-hendamisel aitaks tööturu segregatsioonilõhkumine, haridustaseme tõus, naistestaa´̀zi pikenemine jmt vähendada palkadeerinevust suhteliselt vähe. Suurem osapalkade erinevusest tuleneb regressioon-analüüsiga jälgimatutest teguritest. Sel-leks, et seda osa palkade erinevusest vä-hendada, tuleb põhjalikumalt uurida, misselle taga on. Ühe põhjusena on Eestisvälja toodud naiste vähem aktiivsed töö-otsingud ja väiksema palga küsiminetööotsingutel. Osaliselt tuleneb põhjenda-mata palkade erinevus naiste ja meesteerinevatest isikuomadustest ja tööandjatehinnangutest sugude isikuomadustele. Üksosa põhjendamata palkade erinevusesttuleneb ilmselt ka diskrimineerimisest.

Kuna suur osa palkade erinevusest tule-neb tõenäoliselt inimeste hoiakutest, mis

Palkade erinevu-sest 8-9 protsendi-punkti on selgi-tatav naiste jameeste tunnusteerinemisega (eriametid, sektorid,inimkapital jne).Ülejäänud osapalkade erine-vusest (20-21 protsendipunkti)ei saa vaadelda-vate teguritega selgitada.

20

väljenduvad töövõtjate tööturukäitumi-ses või tööandjate töötajate valimisel, siison keeruline palkade erinevuse põhjen-damata osa vähendamist otseselt mõjuta-da. Tööotsingute aktiivsusest tulenevatpalkade erinevust võimaldaks vähendadaefektiivne töövahendus ja inimeste suu-rem teadlikkus palgaerinevuste põhjus-test. Ka hoiakute muutumisele aitab kaa-sa suurem teadlikkus. Hoiakute ja tead-likkuse muutmist on võimalik mingilmääral suunata ka seadusandlusega. Ees-tis on hiljuti vastu võetud kaks olulistseadust, mis selles osas rolli võivad män-gida. Soolise võrdõiguslikkuse seaduseefektiivne toimimine lihtsustab diskrimi-neerimise juhtude käsitlemist ning suu-rendab sellealast teadlikkust, mõjutadespikemas perspektiivis tõenäoliselt kahoiakuid sugupoolte töölevõtmisel janende tasustamisel. Vanemahüvitise sea-dus võib mõjutada sündivust, naiste staa-´̀zi ja tööandjate ootuseid naiste tööturu-

käitumise suhtes. Nende seaduste mõjulvõib palkade erinevus nii suureneda kuiväheneda. Kummagi seaduse mõjusid onvõimalik hinnata paari aasta pärast, kuineed on juba mõnda aega toiminud.

Diskrimineerimise vähendamisele aitabkaasa ka konkurentsi suurenemine. GaryBeckeri diskrimineerimist kirjeldavatelmajandusmudelitel põhinevad uuringudon näidanud, et mida kõrgem on mingismajandusharus konkurents, seda vähemseal naisi diskrimineeritakse. Kuna diskri-mineerimine on ettevõtetele kulukas, siisjäävad tiheda konkurentsi korral turulepüsima need tööandjad, kes palkavadvõrdse kvalifikatsiooni juures odavamattööjõudu, s.t naisi. Seega võimaldab kon-kurentsi soodustamine ning kaasaaitami-ne töö- ja kaubaturgude efektiivsele toi-mimisele valitsusel lisaks muudele ees-märkidele ka naiste ja meeste võrdsetkohtlemist tagada.

KirjandusAshenfelter, O., T. Hannan (1986). Sex Discrimination and Product Market Competition:The Case of the Banking Industry. Quarterly Journal of Economics, Vol. 101. No. 1(February) pp. 149–173.Atonji, J. G., R. M. Blank (1999). Race and Gender in the Labor Market. Handbook ofLabor Economics, Volume 3C, Chapter 48.Barber, B. M., T. Odean (2001). Boys Will Be Boys: Gender, Overconfidence, and CommonStock Investment. Quarterly Journal of Economics, February 2001, pp. 261–292.Becker, G. S. (1957). The Economics of Discrimination. University of Chicago Press, Chicago.Black, D. A. (1995). Discrimination in an Equilibrium Search Model. Journal of LaborEconomics, 13(2) pp. 309–324.Black, S. E., E. Brainerd (2002). Importing Equality? The Impact of Globalization onGender Discrimination. NBER working paper No. 9110.Black, S. E., P. E. Strahan (2001). The Division of Spoils: Rent-Sharing and Discriminationin a Regulated Industry. American Economic Review, Vol. 91, No. 4 (September) pp. 814–831.Blau, F. D., L. M. Kahn (1992). The Gender Earnings Gap: Learning from InternationalComparisons. American Economic Review Vol. 82, No. 2, pp. 533–538.Blau, F. D., L. M. Kahn (2000) Gender Differences in Pay. Journal of Economic Pers-pectives, Vol. 14, No. 4 (Autumn 2000) pp. 75–99.Council of the European Union (2003). Council Decision of 22 July 2003 on guidelines forthe employment policies of the Member States (2003/578/EC).European Commission (2002) Employment in Europe 2002, Recent trends and prospecs,Luxembourg: Office for Official Publications of the European Union.Gneezy, U., M. Niederle, A. Rustichini (2002). Performance in Competitive Environments:Gender Differences. Quarterly Journal of Economics, forthcoming.

21

Hellerstein, J. K., D. Neumark, K. R. Troske (2002). Market Forces and Sex Discrimina-tion. Journal of Human Resources, Vol. 37, No. 2 (Spring), pp. 353–380.Hinnosaar, M. (2003). Reservation Wages in Estonia. Bank of Estonia Working Papers 2003,No. 1.Hinnosaar, M., T. Rõõm (2003). The Impact of Minimum Wageon The Labour Market inEstonia: An Empirical Analysis. Bank of Estonia Working Papers 2003, No. 8.Hunt, J. (1998) The Transition in East Germany: When is a Ten Percent Fall in the GenderPay Gap Bad News. CEPR Discussion Paper Series in Transition Economics, No. 1, 805.Jolliffe, D. (2001). The Gender Wage Gap in Bulgaria: A Semiparametric Estimation ofDiscrimination. William Davidson Working Paper No. 401.Jurajda, S. (2000). Gender Wage Gap and Segregation in Late Transition. William DavidsonInstitute Working Paper No. 306.Jurajda, S., H. Harmgart (2002). Sex Segregation and Wage Gaps in East and West Ger-many. Working Paper.Kroncke, C., K. Smith (1999). The Wage Effects of Ethnicity in Estonia. Economics ofTransition, Vol. 7, pp. 179–199.Kuddo, A., R. Leetmaa, L. Leppik, M. Luuk, A. Võrk (2002). Sotsiaaltoetuste efektiivsusja mõju tööjõupakkumisele, Poliitikauuringute Keskus PRAXIS, Tallinn.Leetmaa, R. ja A. Võrk (2003). Peretoetuste mõju pereplaneerimisele ja riigieelarvele,Poliitikauuringute Keskuse PRAXIS Poliitikaanalüüs nr 5/2003.Lehmann, E., S. Warning (2001). Decision Making and Gender Differences: A 15 MillionDM Game. Behavioral and Experimental Economic Abstracts, Working Paper Series, Vol. 2 (19).Moffitt, R. A. (1999). New Developments in Econometric Methods for Labor Market Ana-lysis. Handbook of Labor Economics, Vol. 3A, Chapter 24, pp. 1367–1398.Mortensen, D. T. (1986). Job Search and Labor Market Analysis. Handbook of Labor Eco-nomics, Vol. 2.Mortensen, D. T., C. A. Pissarides (1999). New Developments on Models of Search in theLabor Market. Handbook of Labor Economics, Part 3B, Chapter 39.Neumark, D. (1993). Sex Discrimination and Women’s Labor Market Interruptions. NBERWorking Paper No. 4260.Newell, A., B. Reilly (2000). The Gender Pay Gap in the Transition from Communism:Some Empirical Evidence. William Davidson Institute Working Paper No. 305.Noorkõiv, R., P. F. Orazem, A. Puur, M. Vodopivec (1997). How Estonia’s EconomicTransition Affected Employment and Wages (1989–1995). World Bank Policy ResearchWorking Paper 1837.Oaxaca, R. L. (1973). Male-Female Wage Differentials in Urban Labor Markets. InternationalEconomic Review, Vol. 14, pp. 693–709.Orazem, P. F., M. Vodopivec (2000). Male-Female Differences in Labor Market Outcomesduring the Early Transition to Market: The Case of Estonia and Slovenia. The World BankWorking Paper.Pettai, I., Proos, I. (2003) Naiste ja meeste positsioon ühiskonnas. Barjäärid ja eelarvamused.Eesti Avatud Ühiskonna Instituudi Soolise Võrdõiguslikkuse Monitooringu tulemused.http://www.sm.ee/gopro30/Web/ pages/sotsiaalvaldkond0060 [3.09.2004] Philips, K. (2001). The Changes in Valuation of Human Capital During the Transition Processin Estonia, Dissertationes Rerum Oeconomicarum Universitas Tartuensis No. 6, Tartu 2001.Pissarides, C. A. (2000). Equilibrium Unemployment Theory. The MIT Press, Second Edition.Rõõm, T. (2004). Search Intensity and Wage Differences. Bank of Estonia Working Papers2004 No. 1.Soolise võrdõiguslikkuse seadus, RT I 21.04.2004, 27, 181.Sotsiaalministeerium (1999). Jagatud õigused ja vastutus. Sooline võrdõiguslikkus Eestis(toim. M. Järve).Sunden, A., and B. J. Surette (1998). Gender Differences in the Allocation of Assets inRetirement Saving Plans. American Economic Review, Vol. 63 (3).

22

Lisa 1. Töötajate osakaal vastavas ametis ja majandusharus aastatel 1998–2000

L1.1. Töötajate osakaal vastavas ametis (töötajate koguarvu suhtes)Kogu valim Mehed Naised

Seadusandjad, kõrgemad ametnikud ja juhid 12,37% 15,19% 9,48%Tippspetsialistid 10,91% 6,24% 15,71%Keskastme spetsialistid ja tehnikud 12,61% 7,26% 18,10%Ametnikud 4,44% 1,62% 7,33%Teenindus- ja müügitöötajad 11,18% 4,64% 17,89%Põllumajanduse ja kalanduse oskustöötajad 6,49% 7,14% 5,82%Oskus- ja käsitöölised 16,73% 25,56% 7,68%Seadme- ja masinaoperaatorid 14,30% 23,09% 5,27%Lihttöölised 10,97% 9,26% 12,73%

Allikas: autorite arvutused

L1.2. Töötajate osakaal vastavas majandusharus (töötajate koguarvu suhtes)Kogu valim Mehed Naised

Põllumajandus, jahindus ja metsamajandus 12,21% 14,78% 9,46%Kalandus 0,76% 1,30% 0,19%Mäetööstus 1,23% 2,03% 0,37%Töötlev tööstus 23,24% 25,06% 21,30%Energeetika-, gaasi- ja veevarustus 2,91% 3,93% 1,82%Ehitus 6,81% 11,77% 1,53%Hulgi- ja jaekaubandus 13,71% 10,86% 16,74%Hotellid ja restoranid 2,69% 0,88% 4,61%Veondus, laondus ja side 8,80% 11,82% 5,58%Finantsvahendus 1,18% 0,78% 1,61%Kinnisvara-, uurimis- ja äriteenus 5,20% 5,59% 4,78%Riigivalitsemine ja -kaitse 6,14% 6,34% 5,93%Haridus 9,62% 3,54% 16,10%Tervishoid ja sotsiaaltöö 5,52% 1,33% 9,98%

Allikas: autorite arvutused

Lisa 2. Mincer-tüüpi palgaregressioonide hinnangud. Sõltuv muutuja: ln (palk)

Kogu valim Mehed NaisedVõrdlusgrupp: naine

mees 0,2297***Vanus 0,0207*** 0,0168*** 0,0236***Vanuse ruut/1000-0,3392*** -0,2967*** -0,3672***Võrdlusgrupp: kõrgharidus

põhiharidus või vähem -0,1230*** -0,1537*** -0,0893***keskharidus -0,0492*** -0,0634*** -0,0428***

Võrdlusgrupp: eestlanemitte-eestlane -0,2182*** -0,2650*** -0,1808***

Võrdlusgrupp: ei oska eesti keelteesti keele oskaja -0,0267 -0,0731** 0,0130

Võrdlusgrupp: ei oska eesti keelt ja ei ole eestlaneoskab eesti keelt ja ei ole eestlane 0,0660** 0,1090** 0,0335

23

Võrdlusgrupp: ei ole leibkonnapealeibkonnapea 0,1459*** 0,1713*** 0,1094***

Alla 16-aastaste laste arv -0,0159*** 0,0004 -0,0362***Võrdlusgrupp: ei ole abielus või vabaabielus

on abielus või vabaabielus 0,0669*** 0,0932*** 0,0400***Töötunnid nädalas 0,0029** 0,0023** 0,0041Tööstaa´̀z ettevõttes, kus praegu töötab 0,0039*** 0,0025*** 0,0044***Võrdlusgrupp: ei ole eraettevõte

eraettevõte -0,0492*** -0,0899*** -0,0144Võrdlusgrupp: ei ole välisomandis olev ettevõte

on välisomandis olev ettevõte 0,2435*** 0,2606*** 0,2201***Võrdlusgrupp: rohkem kui 2000 töötajaga ettevõte

kuni 20 töötajaga ettevõte -0,1913*** -0,2106*** -0,1702***20-200 töötajaga ettevõte -0,0821*** -0,1033*** -0,0652***

Naiste osakaal tööstusharus ja ametis,kus töötaja töötab-0,0805** 0,0630 -0,2973***Võrdlusgrupp: kalandus

põllumajandus, jahindus ja metsamajandus -0,3180*** -0,3675*** -0,1645mäetööstus 0,2004** 0,1708* 0,1081töötlev tööstus -0,0275 -0,1035 0,1031energeetika-, gaasi- ja veevarustus 0,0891 0,0318 0,1920*ehitus 0,0745 0,0404 0,1416hulgi- ja jaekaubandus -0,0348 -0,0659 0,0690hotellid ja restoranid -0,1029 -0,1418 0,0477veondus, laondus ja side 0,0678 0,0429 0,1128finantsvahendus 0,2514*** 0,2782** 0,3511***kinnisvara-, üürimis- ja äriteenindus -0,1102 -0,1585 -0,0022riigivalitsemine ja -kaitse -0,0212 -0,1352 0,1693haridus -0,2138*** -0,4453*** 0,0085tervishoid ja sotsiaaltöö -0,1885** -0,3246*** 0,0090

Võrdlusgrupp: lihttöölisedseadusandjad, kõrgemad ametnikud ja juhid 0,7312*** 0,7014*** 0,7318***tippspetsialistid 0,6892*** 0,5594*** 0,7484***keskastme spetsialistid ja tehnikud 0,4478*** 0,3622*** 0,4972***ametnikud 0,2568*** 0,2641*** 0,3370***teenindus- ja müügitöötajad 0,1788*** 0,1749*** 0,2337***põllumajanduse ja kalanduse oskustöötajad 0,3949*** 0,3536*** 0,3554***oskus- ja käsitöölised 0,2350*** 0,2508*** 0,1765***seadme- ja masinaoperaatorid 0,1929*** 0,2072*** 0,1726***

Võrdlusgrupp: TallinnHarjumaa, välja arvatud Tallinn -0,0379** -0,0391 -0,0523**Hiiumaa -0,0796** -0,0163 -0,1475***Ida-Virumaa -0,2749*** -0,3086*** -0,2487***Jõgevamaa -0,3678*** -0,4216*** -0,3111***Järvamaa -0,2062*** -0,2426*** -0,1737***Läänemaa -0,1984*** -0,2520*** -0,1538***Lääne-Virumaa -0,1796*** -0,1934*** -0,1750***Põlvamaa -0,3239*** -0,3401*** -0,3083***Pärnumaa -0,2097*** -0,2422*** -0,1830***Raplamaa -0,1535*** -0,1663*** -0,1359***Saaremaa -0,2650*** -0,2939*** -0,2331***Tartumaa -0,2036*** -0,2345*** -0,1721***Valgamaa -0,2609*** -0,3095*** -0,2156***Viljandimaa -0,2476*** -0,2725*** -0,2245***Võrumaa -0,3226*** -0,3711*** -0,2797***

Aasta 1998 -0,0238* 0,0029 -0,0609***Aasta 1999 0,0392*** 0,0433** 0,0244Konstant 7,1614*** 7,6028*** 6,9852***Valimi suurus 13386 6560 6826R-ruudus 0,4165 0,3791 0,4155

Märkused: *** näitab, et vastava muutuja tõuskoefitsiendi hinnang on oluline 1% olulisuse tasemel, ** tähistab olulisust 5% tasemel ja * tähistab olulisust 10% tasemel

IIllmmuunnuudd::

7/2004 Hariduslik ebavõrdsus Eestis 1959-2000: keskmine õpiaeg ja hariduse Gini koefitsient

Autor: Alari Paulus

6/2004 Teadmistepõhine majandus ja majandusareng Eestis

Autorid: Tarmo Kalvet, Rainer Kattel, Marek Tiits

5/2003 Peretoetuste mõju pereplaneerimisele ja riigieelarvele

Autorid: Reelika Leetmaa ja Andres Võrk

4/2002 Digitaalne lõhe Eestis ja selle ületamise võimalused

Autorid: Mari Kalkun ja Tarmo Kalvet

3/2002 Eesti arengu alternatiivne hindamine: jätkusuutlikkuse indikaatorid

Autorid: Paavo Eliste, Tiina Joosu, Lauri Luiker, Tea Nõmmann

2/2002 Schengeni leppega liitumise mõju Eestile

Autor: Eiki Berg

1/2002 Tööjõukulude mõju tööjõu nõudlusele Eesti tööstusettevõtetes

Autor: Janno Järve

Poliitikaanalüüs on Poliitikauuringute Kes-kuse PRAXIS väljaannete sari, mille ees-märgiks on analüüsida Eesti sotsiaal- jamajandussektori poliitikaid, juhtida tähele-panu alternatiivsetele valikutele ning innus-tada avalikku arutelu. Väljaannetes avaldatudseisukohad kajastavad autori või autoriteisiklikke vaateid. Väljaannete autoriõigus kuu-lub Poliitikauuringute Keskusele PRAXIS.Poliitikaanalüüsis sisalduva teabe kasutami-sel palume korrektselt allikale viidata.

Poliitikauuringute Keskus PRAXIS on esi-mene sõltumatu, mittetulunduslik mõtte-keskus (think tank) Eestis, mille eesmärgikson toetada analüüsile, uuringutele ningosalusdemokraatia põhimõtetele rajatudpoliitika kujundamise protsessi.Aadress:Poliitikauuringute Keskus PRAXIS,Estonia pst 3/5, 10143 TallinnTel. (372) 640 9000, faks (372) 640 9001Väljaannete tellimine www.praxis.ee või praxis@praxis.ee

PRAXISE POLIITIKAANALÜÜSID

/ColorImageDict > /JPEG2000ColorACSImageDict > /JPEG2000ColorImageDict > /AntiAliasGrayImages false /DownsampleGrayImages true /GrayImageDownsampleType /Bicubic /GrayImageResolution 300 /GrayImageDepth -1 /GrayImageDownsampleThreshold 1.50000 /EncodeGrayImages true /GrayImageFilter /DCTEncode /AutoFilterGrayImages true /GrayImageAutoFilterStrategy /JPEG /GrayACSImageDict > /GrayImageDict > /JPEG2000GrayACSImageDict > /JPEG2000GrayImageDict > /AntiAliasMonoImages false /DownsampleMonoImages true /MonoImageDownsampleType /Bicubic /MonoImageResolution 1200 /MonoImageDepth -1 /MonoImageDownsampleThreshold 1.50000 /EncodeMonoImages true /MonoImageFilter /CCITTFaxEncode /MonoImageDict > /AllowPSXObjects false /PDFX1aCheck false /PDFX3Check false /PDFXCompliantPDFOnly false /PDFXNoTrimBoxError true /PDFXTrimBoxToMediaBoxOffset [ 0.00000 0.00000 0.00000 0.00000 ] /PDFXSetBleedBoxToMediaBox true /PDFXBleedBoxToTrimBoxOffset [ 0.00000 0.00000 0.00000 0.00000 ] /PDFXOutputIntentProfile () /PDFXOutputCondition () /PDFXRegistryName (http://www.color.org) /PDFXTrapped /Unknown

/Description >>> setdistillerparams> setpagedevice